Cezera 5 mg – Infoleht

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cezera 5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg levotsetirisiindivesinikkloriidi.

INN. Levocetirizinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 88,63 mg laktoosi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Valge, ümmargune, kaksikkumer, kaldservadega õhukese polümeerikattega tablett.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Allergilise riniidi (k.a püsiv allergiline riniit) ja urtikaaria sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ning 6- aastastel ja vanematel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Eakad Mõõduka kuni raske neerukahjustusega eakatel patsientidel soovitatakse annust kohandada (vt allpool „Neerukahjustus“). Neerukahjustus Manustamisintervall tuleb määrata individuaalselt, vastavalt neerufunktsioonile (eGFR – estimated Glomerular Filtration Rate, hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus). Annuse kohandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast tabelist. Annuse kohandamine neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel:

Neerufunktsiooni staadium eGFR (ml/min) Annus ja manustamissagedus Normaalne neerufunktsioon  90 1 tablett üks kord ööpäevas

Kerge neerufunktsiooni kahjustus 60…< 90 1 tablett üks kord ööpäevas Mõõdukas neerufunktsiooni kahjustus 30…< 60 1 tablett iga 2 päeva järel Raske neerufunktsiooni kahjustus 15...< 30 1 tablett iga 3 päeva järel Lõppstaadiumis neeruhaigus < 15 Vastunäidustatud

Neerukahjustusega laste puhul tuleb annust kohandada individuaalselt, võttes arvesse patsiendi renaalset kliirensit ja tema kehakaalu. Puuduvad spetsiifilised andmed neerukahjustusega laste kohta.

Maksakahjustus Ainult maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Annust soovitatakse kohandada patsientidel, kellel esineb nii maksa- kui neerukahjustus (vt ülalt „Neerukahjustus“).

Lapsed Lapsed vanuses 6…12 aastat: Soovitatav ööpäevane annus on 5 mg (1 õhukese polümeerikattega tablett).

2…6-aastastele lastele ei ole õhukese polümeerikattega tablettidega annust võimalik kohandada. Soovitatav on kasutada levotsetirisiini lastele mõeldud ravimvormi.

Manustamisviis Õhukese polümeerikattega tablett tuleb sisse võtta suu kaudu ning koos vedelikuga tervelt alla neelata, võib võtta koos toiduga või ilma. Ööpäevane annus on soovitatav sisse võtta korraga.

Ravi kestus Intermiteeruva allergilise riniidi (sümptomid esinevad vähem kui neljal päeval nädalas või kestvusega vähem kui neli nädalat aasta jooksul) ravi sõltub haigusest ja selle anamneesist. Ravi võib lõpetada, kui sümptomid kaovad ja alustada jälle, kui sümptomid uuesti tekivad. Püsiva allergilise riniidi (sümptomid esinevad rohkem kui neljal päeval nädalas või kestvusega enam kui neli nädalat aasta jooksul) puhul võib allergeenidele eksponeerituse puhul pakkuda võimalust püsiraviks. Levotsetirisiini 5 mg õhukese polümeerikattega tablettide kasutamise kliiniline kogemus piirdub hetkel 6-kuulise raviperioodiga. Kroonilise urtikaaria ja kroonilise allergilise riniidi ravis on ratsemaadi puhul olemas kuni 1-aastane kliiniline kogemus.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus levotsetirisiini, tsetirisiini, hüdroksüsiini, mis tahes teiste piperasiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Patsiendid, kellel on lõppstaadiumis neeruhaigus (eGFR alla 15 ml/min, vajavad dialüüsravi).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ettevaatus on vajalik ravimi ja alkoholi kooskasutamisel (vt lõik 4.5). Tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on soodumus kusepeetusele (näiteks lülisamba kahjustus, prostata hüperplaasia), kuna levotsetirisiin võib suurendada kusepeetuse ohtu.

Tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on epilepsia ja krambioht, kuna levotsetirisiin võib põhjustada krambihoogude süvenemist.

Antihistamiinid aeglustavad allergia nahateste ja enne nende teostamist on vajalik 3-päevane väljauhteperiood.

Levotsetirisiiniga ravi lõpetamisel võib tekkida pruuritus, isegi kui neid sümptomeid enne ravi alustamist ei esinenud. Sümptomid võivad kaduda iseenesest. Mõnedel juhtudel võivad sümptomid olla intensiivsed ning vajalik võib olla ravi taasalustamine. Ravi taasalustamisel peaksid sümptomid kaduma.

Lapsed Õhukese polümeerikattega tablettide ravimvormi ei soovitata kasutada alla 6-aastastel lastel, kuna õhukese polümeerikattega tabletid ei võimalda sobivat annust kohandada. Soovitatav on kasutada levotsetirisiini lastele mõeldud ravimvormi.

Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Levotsetirisiiniga ei ole koostoimeuuringuid läbi viidud (sh uuringuid CYP3A4 indutseerijatega). Uuringud ratsemaatühendi tsetirisiiniga näitasid, et kliiniliselt olulisi koostoimeid (antipüriini, asitromütsiini, tsimetidiini, diasepaami, erütromütsiini, glipisiidi, ketokonasooli ja pseudoefedriiniga) ei esine. Korduva manustamise uuringus teofülliiniga (400 mg 1 kord ööpäevas) täheldati tsetirisiini kliirensi vähest langust (16%), samal ajal kui teofülliini omadused ei muutunud tsetirisiiniga koosmanustamisel. Korduva manustamise uuringus ritonaviiriga (600 mg kaks korda ööpäevas) ja tsetirisiiniga (10 mg ööpäevas) suurenes tsetirisiini ekspositsioon ligikaudu 40%, samal ajal kui ritonaviiri oma oli pisut muutunud (-11%) seoses tsetirisiini koosmanustamisega.

Toiduga koosmanustamisel ei vähene levotsetirisiini imendumise ulatus, väheneb aga imendumise kiirus.

Tundlikel patsientidel võib tsetirisiini või levotsetirisiini samaaegne manustamine koos alkoholi või teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega põhjustada tähelepanu ja sooritusvõime vähenemist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Levotsetirisiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Samas, suur hulk rasedate kohta saadud andmeid (rohkem kui 1000 raseda andmed) tsetirisiini (levotsetirisiini ratsemaat) kohta näitab, et kasutamisel ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Levotsetirisiini kasutamist raseduse ajal võib kaaluda, kui see on vajalik.

Imetamine Tsetirisiin (levotsetirisiini ratsemaat) eritub inimese rinnapiima. Seetõttu eritub ka tõenäoliselt levotsetirisiin rinnapiima kaudu. Levotsetirisiini kõrvaltoimed võivad esineda imetatavatel imikutel. Seetõttu peab olema ettevaatlik levotsetirisiini määramisel imetavatele naistele.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed levotsetirisiini kohta.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Võrdlevad kliinilised uuringud ei ole tõestanud, et levotsetirisiin vähendaks soovitatud annuse kasutamisel vaimset erksust, reaktsioonikiirust või autojuhtimise võimet. Siiski võib mõnedel patsientidel esineda ravi ajal levotsetirisiiniga unisust, väsimust ja jõuetust. Seetõttu, patsiendid, kes kavatsevad autot juhtida, potentsiaalselt ohtlikke tegevusi sooritada või liikuvate mehhanismidega töötada, peavad arvestama, kuidas nad ravile reageerivad.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilised uuringud

Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid 12...71-aastaste naiste ja meestega läbi viidud ravimiuuringutes esines vähemalt üks ravimi kõrvaltoime 15,1%-l 5 mg levotsetirisiini saanud patsientidest, võrreldes 11,3%-ga platseebo grupis. 91,6% nendest kõrvaltoimetest olid kerge kuni keskmise raskusega. Kõrvaltoimete tõttu ravimuuringutest väljalangemise sagedus oli 1,0% (9/935) 5 mg levotsetirisiini saanute ja 1,8% (14/771) platseebo grupis.

Levotsetirisiini kliinilistes ravimuuringutes osales 935 patsienti, kes said ravimit soovitatud annuses 5 mg ööpäevas. Sellest ühendamismeetodist määras 1% või suurema esinemissagedusega (sage: (≥1/100 kuni < 1/10), täheldati levotsetirisiini 5 mg või platseebo kasutamisel järgmisi kõrvaltoimeid:

Kõrvaltoime Platseebo (n = Levotsetirisiin 5 mg (WHOART) 771) (n = 935) Peavalu 25 (3,2%) 24 (2,6%) Unisus 11 (1,4%) 49 (5,2%) Suukuivus 12 (1,6%) 24 (2,6%) Väsimus 9 (1,2%) 23 (2,5%)

Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) täheldati kõrvaltoimena nõrkust või kõhuvalu. Unisuse, väsimuse ja nõrkuse esinemissagedus kokku oli suurem (8,1%) levotsetirisiin 5 mg kui platseebo (3,1%) grupis.

Lapsed Kahes platseebokontrolliga uuringus manustati 159 lapsele, vanuses 6...11 kuud ja 1...6 aastat, levotsetirisiini annuses vastavalt 1,25 mg ööpäevas kahe nädala jooksul ja 1,25 mg kaks korda ööpäevas. Teatatud kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli 1% või rohkem vastavalt levotsetirisiini või platseebo puhul.

Organsüsteemi klass ja Platseebo (n = Levotsetirisiin (n = eelistermin 83) 159) Seedetrakti häired Diarröa 0 3 (1,9%) Oksendamine 1 (1,2%) 1 (0,6%) Kõhukinnisus 0 2 (1,3%) Närvisüsteemi häired Somnolentsus 2 (2,4%) 3 (1,9%) Psühhiaatrilised häired Unehäired 0 2 (1,3%)

Topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus manustati 243 lapsele vanuses 6...12 aastat 5 mg levotsetirisiini ööpäevas erineva perioodi vältel (alla 1 nädala...13 nädalat). Teatatud kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli 1% või rohkem vastavalt levotsetirisiini või platseebo puhul.

Eelistermin Platseebo (n = 240) Levotsetirisiin 5 mg (n = 243) Peavalu 5 (2,1%) 2 (0,8%) Somnolentsus 1 (0,4%) 7(2,9%)

Kuigi selles lõigus esitatud kliinilised andmed hõlmavad 6 kuu kuni 12 aasta vanuseid lapsi, ei ole andmed piisavad, mis toetaksid levotsetirisiini kasutamist alla 2-aastastel imikutel ja väikelastel.

Turuletulekujärgne kogemus Turuletulekujärgsed kõrvaltoimed on märgitud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Organsüsteemi klass Teadmata Immuunsüsteemi häired ülitundlikkus, kaasa arvatud anafülaksia Ainevahetus- ja toitumishäired suurenenud söögiisu Psühhiaatrilised häired agressiivsus, agiteeritus, hallutsinatsioonid, depressioon,

Närvisüsteemi häired krambid, paresteesia, pearinglus, minestamine, treemor, Silma kahjustused nägemishäired, hägune nägemine, okulogüratsioon Kõrva ja labürindi kahjustused vertiigo Südame häired palpitasioonid, tahhükardia Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi düspnoe häired Seedetrakti häired iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus Maksa ja sapiteede häired hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused angioneurootiline ödeem, fikseeritud ravimilööve, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused müalgia, artralgia Neerude ja kuseteede häired düsuuria, kusepeetus Üldised häired ja manustamiskoha turse reaktsioonid Uuringud kehakaalu suurenemine, muutused maksafunktsiooni

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Pärast ravi lõpetamist levotsetirisiiniga on teatatud pruuritusest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise sümptomiteks täiskasvanutel võivad olla unisus. Lastel võivad ilmneda esmalt ärevus ja rahutus, millele järgneb unisus.

Üleannustamise ravi Spetsiifiline antidoot levotsetirisiinile teadaolevalt puudub. Üleannustamise korral on soovitatav rakendada sümptomaatilist või toetavat ravi. Maoloputust võiks teha vahetult pärast ravimi sissevõtmist. Levotsetirisiin ei ole hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks, piperasiini derivaadid, ATC-kood: R06AE09.

Toimemehhanism Levotsetirisiin, tsetirisiini (R)-enantiomeer, on tugevatoimeline ja selektiivne perifeersete H1- retseptorite antagonist. Seonduvuse uuringud näitasid, et levotsetirisiinil on suur afiinsus inimese H1-retseptorite suhtes (Ki = 3,2 nmol/l). Levotsetirisiini afiinsus on 2 korda suurem kui tsetirisiinil (Ki = 6,3 nmol/l). Levotsetirisiin eraldub H1-retseptoritest poolväärtusajaga 115± 38 min. Ühekordse manustamise järgselt on retseptori hõivatus 4 tunni pärast 90% ja 24 tunni pärast 57%. Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakodünaamika uuringud näitavad, et poole väiksema annuse puhul on levotsetirisiini aktiivsus võrreldav tsetirisiini omaga (nii toimes nahale kui ninas).

Farmakodünaamilised toimed

Levotsetirisiini farmakodünaamilist aktiivsust on uuritud randomiseeritud kontrollitud uuringutes: uuringus, kus võrreldi 5 mg levotsetirisiini, 5 mg desloratadiini ja platseebo toimet histamiini poolt põhjustatud kupladele ja punetusele, vähendas levotsetirisiinravi märkimisväärselt kuplade ja punetuse teket, seda enim esimese 12 tunni jooksul ja kestvalt kuni 24 tundi (p<0,001), võrreldes platseebo ja desloratadiiniga.

Platseebokontrolliga uuringutes allergeeni kokkupuutekambri mudeliga on täheldatud 5 mg levotsetirisiini toime algust õietolmu poolt põhjustatud sümptomite kontrollimiseks 1 tund pärast ravimi manustamist.

In vitro uuringud (Boydeni kambrid ja rakukihtide tehnikad) näitavad, et levotsetirisiin pärsib eotaksiini poolt indutseeritud eosinofiilide transendoteliaalset migratsiooni läbi naha- ja kopsurakkude. Farmakodünaamika eksperimentaaluuring 14 täiskasvanud patsiendil in vivo (nahakambritehnika) näitas 5 mg levotsetirisiini manustamisel kolme põhilist inhibeerivat toimet esimese 6 tunni jooksul pärast õietolmust põhjustatud reaktsiooni, võrreldes platseeboga: VCAM-1 vabanemise inhibeerimine, veresoonte permeaabluse muutmine ja eosinofiilide haaratuse vähendamine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Levotsetirisiini efektiivsust ja ohutust on näidatud mitmes topeltpimedas, platseeboga kontrollitud kliinilises uuringus, mis viidi läbi sesoonse allergilise riniidi või püsiva allergilise riniidiga täiskasvanud patsientidel. Levotsetirisiin on näidanud mõnedes uuringutes olulist allergilise riniidi sümptomite paranemist, kaasa arvatud nasaalne obstruktsioon.

6-kuuline kliiniline uuring 551 täiskasvanud patsiendiga (k.a 276 levotsetirisiiniga ravitud patsienti), kes põdesid püsivat allergilist riniiti (sümptomid esinevad 4 päeval nädalas vähemalt 4 järjestikuse nädala vältel) ning olid tundlikud kodutolmulestadele ning õietolmule, näitas, et 5 mg levotsetirisiini oli allergilise riniidi sümptomite koguskoori leevendamisel kogu ravikuuri vältel kliiniliselt ja statistiliselt oluliselt tugevama toimega kui platseebo, kusjuures ilma tahhüfülaksiata. Kogu uuringuperioodi vältel parandas levotsetirisiin oluliselt patsientide elukvaliteeti.

Platseebokontrolliga kliinilises uuringus 166 kroonilise idiopaatilise urtikaariaga patsiendil said 85 patsienti platseebot ja 81 patsienti 5 mg levotsetirisiini üks kord ööpäevas kuue nädala jooksul. Võrreldes platseeboga vähendas levotsetirisiinravi märkimisväärselt kiheluse raskusastet esimesel nädalal ja kogu raviperioodi jooksul. Samuti parandas levotsetirisiin võrreldes platseeboga enam tervisega seotud elukvaliteeti, mida hinnati dermatoloogia elukvaliteedi indeksiga (Dermatology Life Quality Index). Urtikaariliste seisundite mudelina kasutati uuringutes kroonilist idiopaatilist urtikaariat. Kuna histamiini vabanemine on urtikaariliste haiguste põhjustajaks, siis eeldati, et levotsetirisiin pakub sümptomaatilist leevendust lisaks kroonilise idiopaatilise urtikaariale ka teiste urikaariliste seisundite puhul.

EKG-s ei põhjustanud levotsetirisiin olulist toimet QT-intervallile.

Lapsed Levotsetirisiini tablettide efektiivsust ja ohutust lastel on uuritud kahes platseebokontrolliga kliinilises uuringus, mis hõlmasid patsiente vanuses 6…12 aastat, kellel olid vastavalt sesoonne ja püsiv allergiline riniit. Mõlemas uuringus vähendas levotsetirisiin märkimisväärselt sümptomeid ja tõstis tervisega seotud elukvaliteeti.

Mitmed lühi- või pikaajalised kliinilised ohutusuuringud on läbi viidud alla 6-aastastel lastel:

• üks kliiniline uuring, kus 29 allergilise riniidiga last (2...6-aasta vanused) raviti levotsetirisiiniga annuses 1,25 mg kaks korda ööpäevas 4 nädala jooksul
• üks kliiniline uuring, kus 114 allergilise riniidi või kroonilise idiopaatilise urtikaariaga last (1...5-aasta vanused) raviti levotsetirisiiniga annuses 1,25 mg kaks korda ööpäevas 2 nädala jooksul
• üks kliiniline uuring, kus 45 allergilise riniidi või kroonilise idiopaatilise urtikaariaga last (6...11-

kuu vanused) raviti levotsetirisiiniga annuses 1,25 mg üks kord ööpäevas 2 nädala jooksul

• üks pikaajaline (18 kuud) kliiniline uuring 255 atoopiaga patsiendiga (12...24-kuus vanused kaasamise ajal), keda raviti levoterisiiniga.

Ohutusprofiil oli sarnane lühiajaliste uuringutega, mis viidi läbi 1...5-aasta vanuste lastega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Levotsetirisiini farmakokineetika on lineaarne, annusest ja ajast sõltumatu ning väikese varieeruvusega patsientide vahel. Farmakokineetiline profiil on ühesugune ravimi manustamisel üksiku enantiomeerina või tsetirisiinina. Ühe enantiomeeri muutumist teiseks ravimi imendumisel ja eliminatsioonil ei ole täheldatud.

Imendumine Pärast suu kaudu manustamist imendub levotsetirisiin kiiresti ja ulatuslikult. Täiskasvanutel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 0,9 tundi pärast manustamist. Püsikontsentratsioon saabub kahe päeva pärast. Maksimaalne kontsentratsioon on tüüpiliselt 270 nanogrammi/ml ja 308 nanogrammi/ml vastavalt pärast 5 mg annuse ühekordset või korduvat manustamist üks kord ööpäevas. Imendumise ulatus ei sõltu annusest ja seda ei mõjuta toit, ent maksimaalne kontsentratsioon väheneb ja saabub hiljem.

Jaotumine Kudedesse jaotumise kohta inimestel andmed puuduvad, samuti levotsetirisiini tungimise kohta läbi hematoentsefaalbarjääri. Rottidel ja koertel on kõige suuremat kontsentratsiooni kudedest leitud maksas ja neerudes, kõige väiksemat aga kesknärvisüsteemis. Levotsetirisiin seondub 90% ulatuses plasmavalkudega. Levotsetirisiini jaotumine on piiratud, kuna jaotusruumala on 0,4 l/kg.

Biotransformatsioon Inimestel metaboliseerub vähem kui 14% levotsetirisiini annusest ning seetõttu on geneetilisest polümorfismist või ensüümi inhibiitorite samaaegsest manustamisest tulenevad erinevused ebaolulised. Metabolismi radade hulka kuuluvad aromaatne oksüdatsioon, N- ja O-dealküülimine ning tauriin-konjugatsioon. Dealküülimist vahendab peamiselt CYP3A4, samal ajal kui aromaatses oksüdatsioonis osaleb mitmeid ja/või kindlakstegemata CYP isoensüüme. Levotsetirisiin ei mõjutanud CYP isoensüümide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 aktiivsust kontsentratsioonide juures, mis on tunduvalt suuremad 5 mg suukaudse annuse manustamise järgselt saavutatud maksimaalsetest kontsentratsioonidest. Piiratud metabolismi ja metaboolse inhibeeriva toime puudumise tõttu ei ole tõenäolised levotsetirisiini koostoimed teiste ainetega või vastupidi. Eritumine Plasma poolväärtusaeg täiskasvanutel on 7,9±1,9 tundi. Väikestel lastel on poolväärtusaeg lühem. Keskmine näiv kogukliirens on 0,63 ml/min/kg. Peamine levotsetirisiini ja selle metaboliitide eliminatsioonitee on eritumine uriiniga (keskmiselt 85,4% annusest). Roojaga eritub vaid 12,9% annusest. Levotsetirisiin eritub nii glomerulaarfiltratsiooni kui aktiivse tubulaarsekretsiooni teel.

Erirühmad Neerukahjustus Levotsetirisiini näiv kogukliirens on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga. Seetõttu on mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel soovitatav kohandada levotsetirisiini manustamisintervalli vastavalt kreatiniini kliirensile. Anuuriaga lõppstaadiumis neeruhaigusega isikutel on kogukliirens vähenenud ligikaudu 80% võrreldes tervete isikutega. Standardse 4-tunnise hemodialüüsi protseduuri käigus eemaldati organismist < 10% levotsetirisiinist.

Lapsed Laste farmakokineetilise kliinilise uuringu (5 mg levotsetirisiini ühekordse annuse suukaudne manustamine 14 lapsele vanuses 6...11 aastat, kehakaaluga 20...40 kg) tulemused näitasid, et C ja

AUC väärtused olid 2 korda kõrgemad võrreldes ristuuringu tulemustega tervetel täiskasvanutel. Lastel oli keskmine C 450 ng/ml, ilmnes keskmiselt 1,2 tunni jooksul, kehakaal normaliseerus, üldine kliirens oli 30% suurem ja eritumise poolväärtusaeg 24% lühem, võrreldes täiskasvanutega. Alla 6-aasta vanustel lastel ei ole läbi viidud spetsiaalseid farmakokineetilisi uuringuid. Retrospektiivne populatsiooni farmakokineetiline uuring viidi läbi 324 osalejaga (181 last vanuses 1…5 aastat, 18 last vanuses 6…11 aastat ja 124 täiskasvanut vanuses 18...55 aastat), kellele manustati ühekordne või mitmekordne levotsetirisiini annus 1,25...30 mg. Selle uuringu andmed viitasid, et üks kord ööpäevas 1,25 mg annuse manustamisel 6 kuu...5-aasta vanustele lastele on plasmakontsentratsiooni väärtused eeldatavalt sarnased täiskasvanutel saavutatuga, kellele manustati üks kord ööpäevas 5 mg. Eakad Eakate patsientide kohta on farmakokineetilisi andmeid piiratult. Uuringu (manustati 1 kord ööpäevas suukaudselt 30 mg levotsetirisiini 6 päeva jooksul 9 eakale patsiendile vanuses 65...74 aastat) tulemused viitavad ligikaudu 33% madalamale üldkliirensile võrreldes nooremate täiskasvanutega. Ratseemilise tsetirisiini dispositsioon on näidanud, et see on sõltuv pigem neerufunktsioonist kui vanusest. Sama leid kehtib ka levotsetirisiini kohta, kuna nii levotsetirisiin kui ka tsetirisiin erituvad valdavalt uriiniga. Seetõttu tuleb eakatel patsientidel levotsetirisiini annust kohandada vastavalt neerufunktsioonile.

Sugu Võimalikku soolist toimet farmakokineetikale hinnati 77 patsiendil (40 meest ja 37 naist). Poolväärtusaeg oli kergelt lühem naistel (7,08 ± 1,72 tundi) võrreldes meestega (8,62 ± 1,84 tundi); samas oli kehakaalul põhinev oraalne kliirens naistel (0,67 ± 0,16 ml/min/kg) sarnane meestele (0,59 ± 0,12 ml/min/kg). Samad päevaannused ja annustamisskeemid on kohandatavad normaalse neerufunktsiooniga meestele ja naistele.

Rass Rassi toimet levotsetirisiinile pole uuritud. Kuna levotsetirisiin eritatakse peamiselt neerude kaudu ja kuna puuduvad olulised rassilised erinevused kreatiniini kliirensi osas, siis arvatakse, et levotsetirisiini farmakokineetilised omadused ei erine erinevate rasside lõikes. Ratseemilise tsetirisiini rassilisi kineetilisi erinevusi pole täheldatud.

Maksakahjustus Levotsetirisiini farmakokineetikat maksakahjustusega patsientidel ei ole uuritud. Kroonilise maksahaigusega (hepatotsellulaarne, kolestaatiline ja biliaarne tsirroos) patsientidele manustati ühekordselt 10 või 20 mg ratseemilise tsetirisiini ühendit ja neil täheldati poolväärtusaja 50% tõusu koos kliirensi vähenemisega 40%, võrreldes tervete vabatahtlikega.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe Histamiin-vahendatud nahareaktsioonid ei ole seotud plasmakontsentratsiooniga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeense toime ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Tableti kate Laktoosmonohüdraat Hüpromelloos 6cP Titaandioksiid (E171) Makrogool 3000 Triatsetiin

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on blister (PVC-PVDC/Al või OPA-Al-PVC/Al) 10 tabletiga. Pakendi suurus: 30 õhukese polümeerikattega tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1198825

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

29.04.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2025