Co-diovan - õhukese polümeerikattega tablett (320mg +25mg)

ATC Kood: C09DA03
Toimeaine: valsartaan +hüdroklorotiasiid
Tootja: SIA Novartis Baltics

Artikli sisukord

CO-DIOVAN
õhukese polümeerikattega tablett (320mg +25mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Co-Diovan 80 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan 160 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan 160 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan 320 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan 320 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Valsartaan/hüdroklorotiasiid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Co-Diovan ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Co-Diovani võtmist
  3. Kuidas Co-Diovani võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Co-Diovani säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Co-Diovan ja milleks seda kasutatakse

Co-Diovan õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad kahte toimeainet, mida nimetatakse valsartaaniks ja hüdroklorotiasiidiks. Mõlemad toimeained aitavad langetada kõrget vererõhku (hüpertensioon).

  • Valsartaan kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse “angiotensiin II retseptorite antagonistideks” ning mis aitavad kõrget vererõhku kontrolli all hoida. Angiotensiin II on aine organismis, mis põhjustab veresoonte pingule tõmbumist, mille tagajärjel tõuseb vererõhk. Valsartaani toime seisneb angiotensiin II blokeerimises. Selle tulemusena veresooned lõdvenevad ja vererõhk langeb.
  • Hüdroklorotiasiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tiasiiddiureetikumideks (nimetatakse ka “vett väljaviivateks tablettideks“). Hüdroklorotiasiid suurendab uriinieritust, mille tulemusena alaneb samuti vererõhk.

Co-Diovani kasutatakse kõrgvererõhu raviks, mille piisavat langust ei ole õnnestunud saavutada ainult ühe ravimi kasutamisel.

Kõrge vererõhk suurendab südame ja arterite koormust. Ravimata jätmisel võib see kahjustada aju, südame ja neerude veresooni ning põhjustada insulti või südame- või neerupuudulikkust. Kõrge vererõhk suurendab infarktiriski. Vererõhu langetamine normaalse tasemeni vähendab nende häirete tekkeriski.

Mida on vaja teada enne Co-Diovani võtmist

Ärge võtke Co-Diovani:

  • kui olete valsartaani, hüdroklorotiasiidi, sulfoonamiidi derivaatide (hüdroklorotiasiidiga keemiliselt sarnased ained) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik);
  • kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (ka raseduse alguses on parem CoDiovani mitte kasutada – vt lõik raseduse kohta);
  • kui teil on raske maksahaigus, väikeste sapijuhade hävinemine maksas (sapitsirroos), mis viib sapi kuhjumisele maksas (kolestaas);
  • kui teil on raskekujuline neeruhaigus;
  • kui teil puudub kuseeritus (anuuria);
  • kui te saate dialüüsravi („kunstneer“);
  • kui teie vere kaaliumi või naatriumisisaldus on normaalsest madalam või kaltsiumisisaldus ravist hoolimata normaalsest kõrgem;
  • kui teil on podagra;
  • kui teil on suhkurtõbi või neerufunktsiooni kahjustus ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Kui midagi eespool loetletust kehtib teie kohta, rääkige sellest oma arstile ja ärge Co-Diovani võtke.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Rääkige oma arstile:

  • kui te võtate kaaliumi säästvaid ravimeid, kaaliumipreparaate, kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid või teisi vere kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid, nagu hepariin. Arst võib regulaarselt kontrollida teie vere kaaliumisisaldust;
  • kui teie veres on madal kaaliumisisaldus;
  • kui teil esineb kõhulahtisus või tugev oksendamine;
  • kui te võtate suurtes annustes vett väljaviivaid tablette (diureetikumid);
  • kui teil on raske südamehaigus;
  • kui teil on südamepuudulikkus või teil on esinenud südameinfarkt. Järgige hoolega oma arsti juhiseid ravimi algannuse kohta. Teie arst võib samuti kontrollida teie neerufunktsiooni;
  • kui teil esineb neeruarteri ahenemine;
  • kui teile on hiljuti siirdatud uus neer;
  • kui teil on hüperaldosteronism. Selle haiguse puhul toodavad teie neerupealised liiga palju hormoon aldosterooni. Sellisel juhul ei ole CoDiovani kasutamine soovitatav;
  • kui te põete maksa või neeruhaigust;
  • kui teil on kunagi esinenud teiste ravimite (sealhulgas AKE inhibiitorite) võtmise ajal allergilist reaktsiooni, mida nimetatakse angioödeemiks ja mis põhjustab keele ja näo turset, rääkige oma arstiga. Kui teil tekivad CoDiovani võtmise ajal sellised sümptomid, lõpetage kohe CoDiovani võtmine ja ärge enam kunagi CoDiovani võtke (vt ka lõik 4 “Võimalikud kõrvaltoimed“);
  • kui teil esineb palavik, nahalööve ja liigesevalu, mis võivad olla süsteemse erütematoosse luupuse nähtudeks (SLE, niinimetatud autoimmuunhaigus);
  • kui teil on suhkurtõbi, podagra, kõrge kolesterooli või triglütseriidide sisaldus veres;
  • kui teil on esinenud allergilisi reaktsioone teiste selle klassi (angiotensiin II retseptorite antagonistid) vererõhku langetavate ravimite kasutamisel või kui teil esineb allergia või astma;
  • kui teil on halvenenud nägemine või silmavalu. Need võivad olla suurenenud silmarõhu sümptomid ja võivad esineda tundide kuni nädala jooksul alates CoDiovani võtmisest. See võib ravimata jätmise korral viia püsivale nägemisekaotusele. Kui teil on varem esinenud allergiat penitsilliinide või sulfoonamiidi derivaatide suhtes, võib teil olla suurenenud risk selle tekkeks;
  • kui te võtate kõrge vererõhu ravimiseks ükskõik millist järgnevat ravimit:

OAKE inhibiitorid (näiteks enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid;

Oaliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Co-Diovani”.

Suureneda võib naha tundlikkus päikese suhtes.

Co-Diovani kasutamine lastel ja noorukitel (alla 18 eluaasta) ei ole soovitatav.

Te peate rääkima oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite rasestuda). Co-Diovani ei soovitata kasutada raseduse alguses ning seda ei tohi kasutada juhul, kui te olete üle 3 kuu rase, sest selles raseduse staadiumis kasutatuna võib ravim põhjustada tõsist lootekahjustust (vt lõik raseduse kohta).

Muud ravimid ja Co-Diovan

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Co-Diovani võtmine koos teatavate teiste ravimitega võib mõjutada selle toimet. Seetõttu võib osutuda vajalikuks muuta annust, võtta kasutusele muid ettevaatusabinõusid või mõnel juhul ühe ravimi kasutamine katkestada. Eriti kehtib see järgmiste ravimite kohta:

  • liitium, mida kasutatakse teatud tüüpi psühhiaatriliste haiguste raviks;
  • ravimid või ained, mis võivad tõsta vere kaaliumisisaldust. Nende hulka kuuluvad kaaliumipreparaadid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad ravimid ja hepariin.
  • ravimid, mille toimel võib väheneda vere kaaliumisisaldus, nt diureetikumid (vett väljaviivad tabletid), kortikosteroidid, lahtistid, karbenoksoloon, amfoteritsiin või penitsilliin G;
  • mõned antibiootikumid (rifamütsiini rühm), ravimid, mida kasutatakse siirdamisel äratõukereaktsiooni ennetamiseks (tsüklosporiin) või antiretroviirusravimid, mida kasutatakse HIV/AIDS raviks (ritonaviir). Need ravimid võivad CoDiovani toimet tugevdada;
  • ravimid, mis võivad esile kutsuda torsade de pointes’i (ebaregulaarne südamerütm) tekke, nt antiarütmikumid (ravimid, mida kasutatakse südameprobleemide raviks) ja mõned antipsühhootikumid;
  • ravimid, mis võivad vähendada naatriumi hulka veres, nagu antidepressandid, antipsühhootikumid, antiepileptikumid;
  • podagra ravimid (nt allopurinool, probenetsiid, sulfiinpürasoon);
  • Dvitamiini ja kaltsiumi ravipreparaadid;
  • suhkurtõve ravimid (suukaudsed ravimid, nt metformiin või insuliinid);
  • muud vererõhku langetavad ravimid, sealhulgas metüüldopa, AKE inhibiitorid (nt enalapriil, lisinopriil jt) või aliskireen (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke CoDiovani” ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
  • ravimid, mis tõstavad vererõhku, nt noradrenaliin või adrenaliin;
  • digoksiin või teised südameglükosiidid (ravimid, mida kasutatakse südameprobleemide raviks);
  • ravimid, mis võivad tõsta veresuhkrutaset, nt diasoksiid või beetablokaatorid;
  • tsütotoksilised ravimid (kasutatakse vähi ravis), nagu metotreksaat või tsüklofosfamiid;
  • valuvaigistid, nagu mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd), sealhulgas selektiivsed tsüklooksügenaas2 inhibiitorid (Cox2 inhibiitorid) ja atsetüülsalitsüülhape > 3 g;
  • lihaseid lõõgastavad ravimid, nt tubokurariin;
  • antikoliinergilised ravimid (ravimid, mida kasutatakse erinevate haiguste, nagu seedetrakti krampide, kusepõie spasmide, astma, merehaiguse, lihasspasmide, Parkinsoni tõve raviks ja anesteesias);
  • amantadiin (ravim, mida kasutatakse Parkinsoni tõve raviks ja teatud viiruste poolt põhjustatud haiguste ennetamiseks);
  • kolestüramiin ja kolestipool (ravimid, mida kasutatakse peamiselt veres lipiidide kõrge taseme langetamiseks);
  • tsüklosporiin, mida kasutatakse elundisiirdamise järgselt siiriku äratõukereaktsiooni vältimiseks.
  • alkohol, unerohud ja anesteetikumid (ravimid, millel on uinutav või valuvaigistav toime ja mida kasutatakse näiteks kirurgias);
  • joodi sisaldavad kontrastained (ained, mida kasutatakse radioloogilistel uuringutel).

Co-Diovan koos toidu, joogi ja alkoholiga

Hoiduge alkoholi tarvitamisest, kuni olete rääkinud oma arstiga. Alkohol võib põhjustada vererõhu suuremat langust ja/või suurendada riski pearingluse või minestuse tekkeks.

Rasedus ja imetamine

  • Te peate rääkima oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite rasestuda).

Arst soovitab teil üldjuhul enne rasestumist või niipea kui teate, et olete rase, Co-Diovani kasutamise katkestada ning võtta Co-Diovani asemel teist ravimit. Co-Diovani kasutamine ei ole soovitatav raseduse algetapil ning seda ei tohi kasutada rohkem kui 3-kuulise raseduse ajal, sest ravimi kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib imikut tõsiselt kahjustada.

  • Rääkige oma arstile, kui te imetate või kavatsete oma last imetada.

Imetamise ajal ei ole soovitatav Co-Diovani kasutada ja arst võib valida teile muu ravimi, kui soovite imetamist jätkata, eriti kui teil on vastsündinu või enneaegselt sündinud laps.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Enne sõiduki juhtimist, tööriistade või masinate käsitsemist või muid keskendumist nõudvaid tegevusi veenduge, et teate, millist toimet Co-Diovan teile avaldab. Nagu paljud teisedki vererõhuravimid, võib Co-Diovan põhjustada harvadel juhtudel pearinglust ja kahjustada keskendumisvõimet.

Kuidas Co-Diovani võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. See aitab saavutada parimad ravitulemused ja vähendada kõrvaltoimete riski. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrge vererõhu nähte sageli ei märgata. Paljudel võib olla enesetunne täiesti normaalne. Seetõttu on teil seda tähtsam oma arsti visiitidel käia ka siis, kui teie enesetunne on hea.

Arst ütleb teile täpselt, kui palju Co-Diovani tablette võtta. Sõltuvalt ravivastusest võib arst soovitada suuremat või väiksemat annust.

  • CoDiovani soovitatav annus on üks tablett päevas.
  • Ärge muutke annust ega lõpetage tablettide võtmist ilma arstiga nõu pidamata.
  • Ravimit tuleb võtta iga päev samal kellaajal, tavaliselt hommikul.
  • CoDiovani võib võtta koos toiduga või ilma.
  • Neelake tablett koos klaasi veega.

Kui te võtate Co-Diovani rohkem kui ette nähtud

Raske pearingluse ja/või minestuse korral heitke pikali ja võtke kohe ühendust oma arstiga.

Kui olete juhuslikult võtnud liiga palju tablette, pöörduge oma arsti või apteekri poole või haiglasse.

Kui te unustate Co-Diovani võtta

Kui olete annuse võtmise unustanud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba peaaegu aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Co-Diovani võtmise

Ravi lõpetamine Co-Diovaniga võib põhjustada vererõhu tõusu. Ärge lõpetage ravimi kasutamist enne, kui arst selleks juhised annab.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised ja vajada kohest arstiabi:

  • pöörduge otsekohe oma arsti poole, kui teil tekivad angioödeemi sümptomid, näiteks:
  • näo, keele või kõriturse;
  • raskused neelamisel;
  • lööve ja raskendatud hingamine;
  • raskekujuline nahahaigus, mis põhjustab löövet, nahapunetust, ville huultel, silmades või suus, naha koorumist, palavikku (toksiline epidermaalne nekrolüüs);
  • kõrgest rõhust põhjustatud nägemise halvenemine või valu silmades (ägeda suletudnurga glaukoomi võimalikud nähud);
  • palavik, valus kurk, infektsioonide sagenemine (agranulotsütoos).

Need kõrvaltoimed on väga harvad või nende esinemissagedus on teadmata.

Kui teil tekib ükskõik milline neist sümptomitest, lõpetage Co-Diovani kasutamine ja võtke kohe ühendust oma arstiga (vt ka lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Muud kõrvaltoimed on järgmised:

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

  • köha;
  • madal vererõhk;
  • peapööritus;
  • dehüdratsioon e veetustumine (mille sümptomiteks on janu, suu ja keele kuivus, harv urineerimine, tume uriin, kuiv nahk);
  • lihasvalu;
  • väsimus;
  • surinad või tuimus;
  • ähmane nägemine;
  • helid (nt kohin, kumin) kõrvus.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st):

  • pearinglus;
  • kõhulahtisus;
  • liigesvalu.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • hingamisraskus;
  • tugevalt vähenenud uriinieritus;
  • madal naatriumisisaldus veres (mis võib tekitada väsimust, segasust, lihaste tõmblusi ja/või rasketel juhtudel krampe);
  • madal kaaliumisisaldus veres (mõnikord koos lihasnõrkuse, lihasspasmide, südame rütmihäiretega);
  • madal vere valgeliblede arv (koos sümptomitega nagu palavik, nahainfektsioonid, infektsioonidest tingitud kurguvalu või suuhaavandid, nõrkus);
  • vere bilirubiinisisalduse suurenemine (mis võib tõsistel juhtudel põhjustada naha ja silmavalgete kollasust);
  • uurea lämmastiku ja kreatiniinisisalduse suurenemine veres (mis võib viidata neerufunktsiooni häiretele);
  • vere kusihappesisalduse suurenemine (mis võib tõsistel juhtudel vallandada podagra);
  • minestus.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on kirjeldatud ainult valsartaani või hüdroklorotiasiidi sisaldavate toodete kasutamisel:

Valsartaan

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

  • pöörlemistunne;
  • kõhuvalu.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • villid nahal (bulloosse dermatiidi sümptom);
  • nahalööve koos sügelusega või ilma, millega kaasnevad mõned järgmistest sümptomitest: palavik, liigesvalu, lihasvalu, lümfisõlmede suurenemine ja/või gripitaolised sümptomid;
  • nahalööve, lillakaspunased täpid, palavik, sügelus (veresoonte põletiku sümptomid);
  • madal vereliistakute arv (mõnikord koos ebahariliku veritsuse või verevalumite tekkega);
  • kõrge vere kaaliumisisaldus (mõnikord koos lihasspasmide, südame rütmihäiretega);
  • allergilised reaktsioonid (koos sümptomitega nagu nahalööve, sügelus, nõgestõbi, hingamis või neelamisraskus, pearinglus);
  • peamiselt näo ja kõriturse; nahalööve; sügelus;
  • maksafunktsiooni näitajate tõus;
  • hemoglobiinisisalduse langus ja vere punaliblede protsendi langus veres (mis võib rasketel juhtudel põhjustada aneemiat);
  • neerufunktsiooni häire;
  • madal naatriumisisaldus veres (mis võib tekitada väsimust, segasust, lihaste tõmblusi ja/või rasketel juhtudel krampe).

Hüdroklorotiasiid

Väga sage (võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

  • madal kaaliumitase veres;
  • lipiidide taseme tõus veres.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

  • madal naatriumitase veres;
  • madal magneesiumitase veres;
  • kõrge kusihappetase veres;
  • sügelev lööve või muud tüüpi lööve;
  • söögiisu vähenemine;
  • kerge iiveldus ja oksendamine;
  • pearinglus, minestus püstitõusmisel;
  • võimetus saada või säilitada erektsiooni.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

  • naha turse ja villide teke (suurenenud tundlikkuse tõttu päikese suhtes);
  • kõrge kaltsiumitase veres;
  • kõrge suhkrutase veres;
  • suhkur uriinis;
  • diabeedi ägenemine;
  • kõhukinnisus, kõhulahtisus, ebamugavustunne maos või soolestikus, maksafunktsiooni häired, mis võivad esineda koos kollase naha ja silmavalgetega;
  • ebakorrapärane südametegevus;
  • peavalu;
  • unehäired;
  • kurb meeleolu (depressioon);
  • madal vereliistakute arv (mõnikord koos veritsuse või nahaaluste verevalumite tekkega) ;
  • pearinglus;
  • surin või tuimus;
  • nägemishäired.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st):

  • veresoonte põletik koos sümptomitega nagu lööve, lillakaspunased täpid, palavik (vaskuliit);
  • lööve, sügelus, nõgestõbi, hingamis või neelamisraskus, pearinglus (ülitundlikkusreaktsioonid);
  • lööve näol, liigesevalu, lihaste häired, palavik (erütematoosne luupus);
  • tõsine ülakõhuvalu (panreatiit);
  • hingamisraskus koos palavikuga, köha, vilistav hingamine, õhupuudus (respiratoorne distress sealhulgas pneumoniit ja pulmonaarne ödeem);
  • kahvatu nahk, väsimus, õhupuudus, tume uriin (hemolüütiline aneemia);
  • palavik, infektsioonidest põhjustatud valus kurk või suuhaavandid (leukopeenia);
  • segasus, väsimus, lihaste tõmblused ja spasmid, kiire hingamine (hüpokloreemiline alkaloos).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • nõrkus, verevalumid ja sagedased infektsioonid (aplastiline aneemia);
  • oluliselt vähenenud urineerimine (neerukahjustuse või neerupuudulikkuse võimalikud nähud);
  • lööve, nahapunetus, villid huultel, silmadel või suus, naha irdumine, palavik (multiformse erüteemi võimalikud sümptomid);
  • lihasspasmid;
  • palavik (püreksia);
  • nõrkus (asteenia).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Co-Diovani säilitada

Pakendi sisu ja muu teave

  • Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
  • Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
  • Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
  • Ärge kasutage seda ravimi, kui te märkate, et pakend on rikutud või nähtavalt kahjustatud.
  • Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Co-Diovan sisaldab

  • Toimeained on valsartaan ja hüdroklorotiasiid. Iga tablett sisaldab vastavalt 80 mg, 160 mg või 320 mg valsartaani ja vastavalt 12,5 mg või 25 mg hüdroklorotiasiidi.
  • Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, krospovidoon, veevaba kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat.
  • Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 8000 (ainult 80 mg/12,5 mg ja 160 mg/12,5 mg), makrogool 4000 (ainult 160 mg/25 mg, 320 mg/12,5 mg ja 320 mg/25 mg), talk, punane raudoksiid (E172, ei sisaldu 320 mg/25 mg), kollane raudoksiid (E172, ainult 80 mg/12,5 mg, 160 mg/25 mg ja 320 mg/25 mg), must raudoksiid (E172, ainult 160 mg/25 mg ja

320 mg/12,5 mg), titaandioksiid (E171).

Kuidas Co-Diovan välja näeb ja pakendi sisu

Co-Diovan 80/12,5 õhukese polümeerikattega tabletid on heleoranžid ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on tähed „HGH“ ja teisel küljel tähed „CG“.

Co-Diovan 160/12,5 õhukese polümeerikattega tabletid on tumepunased ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on tähed „HHH“ ja teisel küljel tähed „CG“.

Co-Diovan 160/25 õhukese polümeerikattega tabletid on pruunid ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on tähed „HXH“ ja teisel küljel tähed „NVR“.

Co-Diovan 320/12,5 õhukese polümeerikattega tabletid on roosad ovaalse kujuga faasitud servadega tabletid, mille ühel küljel on tähed „NVR“ ja teisel küljel tähed „HIL“.

Co-Diovan 320/25 õhukese polümeerikattega tabletid on kollased ovaalse kujuga faasitud servadega tabletid, mille ühel küljel on tähed „NVR“ ja teisel küljel tähed „CTI“.

Tabletid on blisterpakendis, kus on 7 (ainult Co-Diovan 320 mg/12,5 mg ja 320 mg/25 mg), 14,

28 (kalendreeritud pakend), 30 (ainult Co-Diovan 80 mg/12,5 mg), 56, 98 (kalendreeritud pakend) või 280 õhukese polümeerikattega tabletti. Saadaval on ka üheannuselised perforeeritud blisterpakendid, kus on 56 x 1, 98 x 1 või 280 x 1 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

SIA “Novartis Baltics”

Gustava Zemgala gatve 76

LV-1039 Rīga

Läti

Tootja

Novartis Pharma GmbH

Roonstrasse 25

D-90429 Nürnberg

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

SIA Novartis Baltics Eesti filiaal Pärnu mnt 141

11314 Tallinn Eesti

Telefon: 6630810

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi

Diovan Comp

Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti,

Co-Diovan

Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Läti, Leedu, Malta, Holland, Poola,

 

Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania,

 

Ühendkuningriik

 

Austria, Saksamaa, Portugal, Hispaania

Co-Diovan forte

Austria

Co-Diovan fortissimum

Belgia, Luksemburg

Co-Diovane

Prantsusmaa, Itaalia

Co-Tareg

Ungari

Diovan HCT

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Co-Diovan, 80/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan, 160/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan, 160/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan, 320/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Co-Diovan, 320/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 80 mg valsartaani ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi. Üks tablett sisaldab 160 mg valsartaani ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi. Üks tablett sisaldab 160 mg valsartaani ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.

Üks tablett sisaldab 320 mg valsartaani ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi. Üks tablett sisaldab 320 mg valsartaani ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.

INN. Valsartanum, hydrochlorothiazidum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Co-Diovan 80/12,5 õhukese polümeerikattega tabletid on heleoranžid ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on tähed „HGH“ ja teisel küljel tähed „CG“.

Co-Diovan 160/12,5 õhukese polümeerikattega tabletid on tumepunased ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on tähed „HHH“ ja teisel küljel tähed „CG“.

Co-Diovan 160/25 õhukese polümeerikattega tabletid on pruunid ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on tähed „HXH“ ja teisel küljel tähed „NVR“.

Co-Diovan 320/12,5 õhukese polümeerikattega tabletid on roosad ovaalse kujuga faasitud servadega tabletid, mille ühel küljel on tähed „NVR“ ja teisel küljel tähed „HIL“.

Co-Diovan 320/25 õhukese polümeerikattega tabletid on kollased ovaalse kujuga faasitud servadega tabletid, mille ühel küljel on tähed „NVR“ ja teisel küljel tähed „CTI“.

KLIINILISED ANDMED

.Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon täiskasvanutel.

Fikseeritud annusega kombinatsioonpreparaat on näidustatud patsientidele, kellel valsartaani või hüdroklorotiasiidi monoteraapia ei taga piisavat vererõhu alanemist.

.Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Co-Diovani soovitatav annus on üks õhukese polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas. Soovitatav on üksikkomponentide annuse tiitrimine. Kõikidel juhtudel tuleb üksikkomponentide annust suurendada järk-järgult järgmise annuseni, et vähendada hüpotensiooni ja teiste kõrvaltoimete riski.

Kui see on kliiniliselt näidustatud, võib kaaluda otsest üleminekut monoteraapialt fikseeritud kombinatsioonile patsientidel, kellel ei saavutata vererõhu piisavat langust valsartaani või hüdroklorotiasiidi monoteraapiaga, tingimusel, et järgitakse soovitatavat üksikkomponentide annuse tiitrimise järjekorda.

Co-Diovani toimel saavutatud kliinilist ravivastust tuleb hinnata pärast ravi alustamist ja kui ei saavutata vererõhu langust, võib annust suurendada ükskõik kumma komponendi annuse suurendamise teel maksimaalse Co-Diovani annuseni 320 mg/25 mg.

Antihüpertensiivne toime avaldub põhiliselt 2 nädala jooksul.

Enamikul patsientidest saabub maksimaalne toime 4 nädala jooksul. Kuid mõned patsiendid võivad selleks vajada 4...8 nädalat kestvat ravi. Sellega tuleb annuse tiitrimise ajal arvestada.

Co-Diovan 320 mg/ 25 mg

Kui ravis Co-Diovani annusega 320 mg/25 mg ei ole olulisi tulemusi näha 8 nädala jooksul, tuleks kaaluda lisaks veel mõne antihüpertensiivse ravimi kasutamist või ravi mõne alternatiivse antihüpertensiivse ravimiga (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Manustamisviis

Co-Diovani võib võtta koos toiduga või ilma ning see tuleb neelata koos veega.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid

Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (Glomerular Filtration Rate ,GFR) ≥30 ml/min) ei ole vaja annust kohandada. Hüdroklorotiasiidi sisalduse tõttu on Co-Diovan vastunäidustatud raske maksakahjustusega (GFR <30 ml/min) ja anuuriaga patsientidele (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid

Kerge kuni keskmise maksakahjustusega ilma kolestaasita patsientidel ei tohi valsartaani annus ületada 80 mg (vt lõik 4.4). Hüdroklorotiasiidi annust ei ole vaja kohandada kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega patsientidel. Valsartaani sisalduse tõttu on Co-Diovan vastunäidustatud raske maksakahjustusega või biliaartsirroosi ja kolestaasiga patsientidele (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Eakad

Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed

Co-Diovani ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

.Vastunäidustused

.Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus toimeainete, teiste sulfoonamiidi derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
  • raseduse teine ja kolmas trimester (lõigud 4.4 ja 4.6);
  • raske maksafunktsiooni kahjustus, biliaarne maksatsirroos ja kolestaas;
  • raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min), anuuria;
  • refraktaarne hüpokaleemia, hüponatreemia, hüperkaltseemia ja sümptomaatiline hüperurikeemia;
  • CoDiovani samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR <60 ml/min/1,73m) patsientidel (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Seerumi elektrolüütide sisalduse muutused

Valsartaan

Kasutamine samaaegselt kaaliumi sisaldavate toidulisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate või muude kaaliumisisaldust suurendada võivate ravimitega (hepariin jt) ei ole soovitatav. Vajaduse korral tuleb jälgida kaaliumitaset.

Hüdroklorotiasiid

Tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidiga ravi ajal on kirjeldatud hüpokaleemiat. Soovitatav on seerumi kaaliumisisalduse sage kontroll.

Ravi tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidiga on seostatud hüponatreemia ja hüpokloreemilise alkaloosiga. Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada hüpomagneseemiat. Tiasiiddiureetikumid vähendavad kaltsiumi eritumist. Selle tagajärjel võib tekkida hüperkaltseemia.

Nagu kõikidel diureetilist ravi saavatel patsientidel, tuleb regulaarsete intervallide järel määrata seerumi elektrolüütide sisaldust.

Vähenenud naatriumisisalduse ja/või vedelikumahuga patsiendid

Tiasiiddiureetikume, sh hüdroklorotiasiidi saavaid patsiente tuleb jälgida vedeliku- või elektrolüütide tasakaalu häirete kliiniliste nähtude suhtes.

Raskekujulise naatriumi- ja/või vedelikuvaegusega patsientidel, nt kes saavad diureetikume suurtes annustes, võib Co-Diovaniga ravi alustamisel harvadel juhtudel tekkida sümptomaatiline hüpotensioon. Organismi naatriumi- ja/või vedelikuvaegus tuleb korrigeerida enne ravi alustamist Co-Diovaniga.

Patsiendid raske kroonilise südamepuudulikkuse või muude seisunditega, millega kaasneb reniin- angiotensiin-aldosterooni süsteemi stimulatsioon

Patsientidel, kelle neerufunktsioon võib sõltuda reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt raskekujulise südame paispuudulikkusega patsiendid), on ravi angiotensiinkonvertaasi inhibiitoritega seostatud oliguuria ja/või progresseeruva asoteemiaga ning harvadel juhtudel ägeda neerupuudulikkuse ja/või surmaga. Südamepuudulikkusega või müokardiinfarktijärgsetel patsientidel peab alati hindama neerufunktsiooni. Co-Diovani kasutamist ei ole uuritud raske kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel.

Seepärast ei saa välistada, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeerimise tõttu võib ka Co- Diovani kasutamine olla seotud neerufunktsiooni häiretega. Co-Diovani ei tohi nendel patsientidel kasutada.

Neeruarteri stenoos

Co-Diovani ei tohi kasutada hüpertensiooni raviks ühe- või kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ainsat neeru varustava neeruarteri stenoosiga patsientidel, sest neil võib suureneda vere uurea- ja seerumi kreatiniinisisaldus.

Primaarne hüperaldosteronism

Primaarse hüperaldosteronismiga patsiente ei tohi Co-Diovaniga ravida, sest nende reniini- angiotensiini süsteem ei ole aktiveeritud.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia

Nagu kõigi teistegi vasodilataatorite puhul, peab eriti ettevaatlik olema aordi- või mitraalklapi stenoosi või hüpertroofilise obstruktiivse kardiomüopaatiaga patsientidega.

Neerukahjustus

Annust ei ole vaja kohandada neerukahjustusega patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on ≥30 ml/min (vt lõik 4.2). Co-Diovani kasutamisel neerukahjustusega patsientidel soovitatakse regulaarselt määrata seerumi kaaliumi-, kreatiniini- ja kusihappesisaldust.

Neeru siirdamine

Co-Diovani kasutamise ohutuse kohta hiljuti siirdatud neeruga patsientidele kogemused puuduvad.

Maksafunktsiooni kahjustus

Co-Diovani kasutamisel kerge kuni keskmise maksakahjustusega ilma kolestaasita patsientidel peab olema ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Tiasiide tuleb ettevaatusega kasutada kahjustatud maksafunktsiooniga või progressiivse maksahaigusega patsientidel, kuna väikesedki vedelike ja elektrolüütide kõikumised võivad vallandada maksakooma.

Anamneesis angioödeem

Valsartaaniga ravitud patsientidel on esinenud angioödeemi, sealhulgas kõri ja häälepaelte turset, mis põhjustab hingamisteede takistust ja/või näo, huulte, kurgu ja/või keele paistetust. Mõnedel neist patsientidest oli eelnevalt esinenud angioödeem teiste ravimitega, sealhulgas angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitoritega. Patsientidel, kellel tekib angioödeem, tuleb Co-Diovani kasutamine koheselt lõpetada ja Co-Diovani ei tohi uuesti määrata.

Süsteemne erütematoosne luupus

Tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidi kasutamisel on kirjeldatud süsteemse erütematoosse luupuse ägenemist või aktiveerumist.

Muud ainevahetushäired

Tiasiiddiureetikumid (sh hüdroklorotiasiid) võivad muuta glükoositaluvust ning põhjustada kolesterooli, triglütseriidide ja kusihappe sisalduse suurenemist seerumis. Diabeediga patsientidel võib olla vaja korrigeerida insuliini või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annuseid.

Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ning põhjustada seerumi kaltsiumisisalduse vahelduvat ja kerget suurenemist teadaolevate kaltsiumi ainevahetushäirete puudumisel. Väljendunud hüperkaltseemia võib olla hüperparatüreoidismi ilminguks. Tiasiidravi tuleb katkestada enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uuringuid.

Valgustundlikkus

Tiasiiddiureetikumide kasutamisel on kirjeldatud valgustundlikkusreaktsioonide teket (vt lõik 4.8). Kui valgustundlikkusreaktsioon tekib ravi ajal, soovitatakse ravi lõpetada. Kui vajalikuks peetakse diureetikumi uuesti manustamist, on soovitatav kaitsta varjamata kehaosi päikese või kunstliku UVA kiirguse eest.

Rasedus

Ravi angiotensiin II retseptorite antagonistidega (AIIRA-d) ei tohi alustada raseduse ajal. Rasestuda kavatsevad patsiendid tuleb viia üle alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajal on kindlaks määratud, välja arvatud, kui ravi jätkamist AIIRA’ga peetakse oluliseks. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA’ga kohe katkestada ja vajaduse korral alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Üldine

Ettevaatlik peab olema patsientide puhul, kellel on varem esinenud ülitundlikkust teiste angiotensiin II retseptorite antagonistide suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid hüdroklorotiasiidi suhtes tekivad suurema tõenäosusega allergia ja astmaga patsientidel.

Äge suletudnurga glaukoom

Sulfoonamiidi, hüdroklorotiasiid, seostatakse idiosünkraasiaga, mis viib ägeda mööduva müopaatia ja ägeda suletud nurga glaukoomi tekkele. Sümptomite hulka kuulub vähenenud nägemisteravuse äge algus või silmavalu ja need esinevad tüüpiliselt mõne tunni kuni nädala jooksul alates ravi alustamisest. Ravimata äge suletud nurga glaukoom võib viia püsivale nägemiskaotusele.

Esmane ravi on lõpetada hüdroklorotiasiidi manustamine nii kiiresti kui võimalik. Kui silma siserõhku ei saada kontrolli alla, võib kaaluda kohest medikamentoosset või kirurgilist ravi. Ägeda suletud nurga glaukoomi tekke riskiteguriks võib olla sulfoonamiidi või penitsilliini allergia anamneesis.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

On tõendeid, et AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAASi kahekordset blokaadi AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

.Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Valsartaani ja hüdroklorotiasiidi vastastikkuse mõjuga seotud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Liitium

Liitiumi samaaegsel kasutamisel koos AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite antagonistide või tiasiidiga (sh hüdrokloritiasiid) on esinenud seerumi liitiumikontsentratsioonide pöörduvat tõusu ja toksilisust. Kuna liitiumi renaalne kliirens väheneb tiasiidide kasutamisel, siis liitiumi toksilisuse risk võib Co-Diovaniga eeldatavalt veelgi tõusta. Kui osutub vajalikuks seda kombinatsiooni kasutada, on soovitatav hoolikalt jälgida seerumi liitiumitaset.

Samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Co-Diovan võib suurendada teiste antihüpertensiivsete ravimite toimet (nt guanetidiin, metüüldopa, vasodilataatorid, AKE inhibiitorid, AIIRA-d, beetablokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid).

Pressoorsed amiinid (nt noradrenaliin, adrenaliin)

Võimalik on pressoorsete amiinide toime nõrgenemine. Selle toime kliiniline tähendus ei ol eselge ja ei takista nende kasutamist.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), kaasa arvatud selektiivsed COX-2 inhibiitorid,

atsetüülsalitsüülhape (> 3 g ööpäevas) ja mitteselektiivsed MSPVA-d

MSPVA-de toimel võib nõrgeneda nii angiotensiin II antagonistide kui ka hüdroklorotiasiidi antihüpertensiivne toime kui neid kasutatakse samaaegselt. Peale selle võib Co-Diovani ja MSPVA-de samaaegne kasutamine viia neerufunktsiooni halvenemise ja seerumi kaaliumisisalduse suurenemiseni. Seepärast on soovitatav jälgida neerufunktsiooni ravi algul, samuti tagada patsiendi piisav hüdratsioon.

Valsartaaniga seotud koostoimed

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad ARBide, AKE inhibiitorite või aliskireeniga

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid, kaaliumi sisaldavad soolaasendajad ja muud ained, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust

Kui osutub vajalikuks kasutada koos valsartaaniga kaaliumisisaldust mõjutavat ravimit, on soovitatav jälgida vereplasma kaaliumisisaldust.

Transporterid

In vitro uuringute tulemused viitavad, et valsartaan on maksa tagasihaarde transporteri OATP1B1/OATP1B3 ja maksast väljavoolu vahendava transporteri MRP2 substraat. Selle leiu kliiniline tähendus ei ole selge. Samaaegne manustamine koos tagasihaaret vahendavate transporterite inhibiitoritega (nt rifampitsiin, tsüklosporiin) või väljavoolu vahendavate transporterite inhibiitoritega (nt ritonaviir) võib suurendada valsartaani süsteemset ekspositsiooni. Nende ravimitega koosmanustamise alustamisel või lõpetamisel on vajalik hoolikas jälgimine.

Koostoimed puuduvad

Valsartaani koostoime uuringutes ei ole valsartaanil leitud kliiniliselt olulisi koostoimeid järgmiste ainetega: tsimetidiin, varfariin, furosemiid, digoksiin, atenolool, indometatsiin, hüdroklorotiasiid, amlodipiin, glibenklamiid. Digoksiinil ja indometatsiinil võivad esineda koostoimed Co-Diovanis sisalduva hüdroklorotiasiidiga (vt hüdroklorotiasiidiga seotud koostoimed).

Hüdroklorotiasiidiga seotud koostoimed

Samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik Ravimid, mis mõjutavad kaaliumitaset vereseerumis

Hüdroklorotiasiidi hüpokaleemiline efekt võib suureneda kui seda manustada koos kaliureetiliste diureetikumidega, kortikosteroididega, lahtistitega, AKTH-ga, amfoteritsiiniga, karbenoksolooniga, penitsilliin G-ga, salitsüülhappe ja selle derivaatidega.

Kui neid ravimeid määratakse koos hüdroklorotiasiidi-valsartaani kombinatsiooniga, on soovitatav plasma kaaliumisisalduse jälgimine (vt lõik 4.4).

Ravimid, mille manustamise tagajärjel võib tekkida torsade de pointes

Hüpokaleemia ohu tõttu tuleb hüdroklorotiasiidi ettevaatlikult manustada koos ravimitega, mis võivad esile kutsuda torsade de pointes’i tekke, eriti Ia ja III klassi antiarütmikumid ning mõned antipsühhootikumid.

Seerumi naatriumisisaldust mõjutavad ained

Diureetikumide hüponatreemiline efekt võib olla intensiivsem, kui seda manustada koos järgmiste ravimitega nagu antidepressandid, antipsühhootikumid, antiepileptikumid jne. Nende ravimite pikaajalisel manustamisel on vaja olla ettevaatlik.

Digitaalise glükosiidid

Tiasiididest põhjustatud hüpokaleemia või hüpomagneseemia võivad soodustada digitaalisest põhjustatud südame rütmihäirete teket (vt lõik 4.4).

Kaltsiumisoolad ja D-vitamiin

Tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidi manustamine koos D-vitamiini või kaltsiumisooladega võib potentseerida seerumi kaltsiumisisalduse suurenemist. Tiasiiddiureetikumide manustamine koos kaltsiumisooladega tõstab tubulaarset kaltsiumi reabsorptsiooni, mis võib põhjustada hüperkaltseemiat patsientidel, kellel on eelsoodumus hüperkaltseemia tekkeks (nt hüperparatüreiodism, pahaloomuline kasvaja või D-vitamiiniga ravitavad seisundid).

Diabeedivastased ravimid (suukaudsed preparaadid ja insuliin)

Tiasiidid võivad muuta glükoositaluvust. Vajalikuks võib osutuda diabeedivastase ravimi annuse korrigeerimine. Metformiini tuleb kasutada ettevaatlikult, sest hüdroklorotiasiidiga seotud võimaliku funktsionaalse neerupuudulikkuse tagajärjel esineb laktatsidoosi tekkerisk.

Beetablokaatorid ja diasoksiid

Tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidi kasutamisel koos beetablokaatoritega võib suureneda hüperglükeemia tekkerisk. Tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidi mõjul võib suureneda diasoksiini hüperglükeemiline toime.

Podagra raviks kasutatavad preparaadid (probenetsiid, sulfiinpürasoon ja allopurinool) Urikosuuriliste preparaatide annuse kohandamine võib olla vajalik, sest hüdroklorotiasiid võib suurendada seerumi kusihappesisaldust. Vajalik võib olla probenetsiidi või sulfiinpürasooni annuse suurendamine. Tiasiiddiureetikumide, sh hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine võib suurendada allopurinooli ülitundlikkusreaktsioonide esinemissagedust.

Antikoliinergilised ravimid ja teised seedetrakti tegevust mõjutavad ravimid

Antikoliinergiliste ravimite (nt atropiin, biperideen) toimel võib tiasiidi-tüüpi diureetikumide biosaadavus suureneda seedetrakti motoorika vähenemise ja mao tühjenemise aeglustumise tõttu. Vastupidiselt võib eeldada, et prokineetilised ravimid, nagu näiteks tsisapriid, võivad tiasiiddiureetikumide biosaadavust vähendada.

Amantadiin

Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) võivad suurendada amantadiini kõrvatoimete riski.

Ioonvahetusvaigud

Tiasiiddiureetikumide (sh hüdroklorotiasiid) imendumine väheneb kolestüramiini või kolestipooli juuresolekul. See võib põhjustada tiasiiddiureetikumide subterapeutilist toimet. Siiski võib koostoimet tõenäoliselt vähendada, kui varieerida hüdroklorotiasiidi ja vaigu manustamist nii, et hüdroklorotiasiid oleks manustatud vähemalt 4 tundi enne või 4...6 tundi pärast vaikude manustamist.

Tsütotoksilised ained

Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) võivad vähendada tsütotoksiliste ravimite (nt tsüklofosfamiid, metotreksaat) eritumist neerude kaudu ja tugevdada nende müelosupressiivset toimet.

Mittedepolariseerivad lihasrelaksandid (nt tubokurariin)

Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) tugevdavad lihasrelaksantide, näiteks kuraare derivaatide toimet.

Tsüklosporiin

Tsüklosporiini samaaegne kasutamine võib suurendada hüperurikeemia ja podagra-tüüpi tüsistuste riski.

Alkohol, barbituraadid või narkootilised ained

Tiasiiddiureetikumide ja ainete, mis samuti langetavad vererõhku (nt vähendades sümpaatilise kesknärvisüsteemi aktiivust või otsest vasodilatatsiooni aktiivsust) samaaegne manustamine võib tugevdada ortostaatilist hüpotensiooni.

Metüüldopa

Metüüldopa ja hüdroklorotiasiidi samaaegsel kasutamisel on esinenud hemolüütilise aneemia üksikjuhte.

Joodi sisaldavad kontrastained

Diureetikumidest põhjustatud dehüdratsiooni korral on suurenenud ägeda neerupuudulikkuse tekkerisk, eriti suuri joodiannuseid sisaldavate preparaatide kasutamisel. Enne manustamist on vajalik patsientide rehüdreerimine.

.Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Valsartaan

Angiotensiin II retseptorite antagoniste (AIIRAd) ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). AIIRAde kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised andmed teratogeensuse tekkimise ohu kohta pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei ole võimaldanud järeldusi teha; riski vähest suurenemist ei saa siiski välistada. Kuigi angiotensiin II retseptorite antagonistide (AIIRA-de) kasutamisega seotud ohu kohta puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed, võib samasuguseid ohte esineda ka selle ravimirühma puhul. Rasestuda kavatsevad patsiendid tuleb viia üle alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajal on kindlaks määratud, välja arvatud, kui ravi jätkamist AIIRA-ga peetakse oluliseks. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AIIRAga kohe katkestada ja vajaduse korral alustada alternatiivset ravi.

AIIRA-de kasutamine teisel ja kolmandal trimestril tekitab teadaolevalt toksilisust inimese lootel (neerufunktsiooni halvenemine, oligohüdramnioos, kolju aeglasem luustumine) ja vastsündinul (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt ka lõik 5.3).

Kui AIIRA-sid on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav kontrollida ultraheliga neerufunktsiooni ja koljut.

Imikuid, kelle emad on kasutanud AIIRA-sid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Hüdroklorotiasiid

Hüdroklorotiasiidi kasutamise kogemus raseduse, eriti esimese trimestri ajal, on piiratud. Loomkatsed ei ole piisavad. Hüdroklorotiasiid läbib platsentat. Hüdroklorotiasiidi farmakoloogilise toimemehhanismi põhjal võib selle kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril mõjutada fetoplatsentaarset perfusiooni ning põhjustada lootel ja vastsündinul selliseid toimeid, nagu ikterus, elektrolüütide tasakaalu häired ja trombotsütopeenia.

Imetamine

Valsartaani kasutamise kohta imetamise ajal andmed puuduvad. Hüdroklorotiasiid eritub inimese rinnapiima. Seetõttu ei soovitata Co-Diovani imetamise ajal kasutada. Eelistada tuleb alternatiivseid ravimeid, mille ohutusprofiil imetamise ajal on paremini välja selgitatud, eriti vastsündinu või enneaegse imiku imetamisel.

.Toime reaktsioonikiirusele

Co-Diovani toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Auto juhtimisel või masinate käsitsemisel tuleb võtta arvesse, et vahetevahel võib tekkida pearinglust või roidumust.

.Kõrvaltoimed

Järgnevalt on organsüsteemi klasside kaupa toodud kliinilistes uuringutes kirjeldatud kõrvaltoimed ja laboratoorsed leiud, mida esineb sagedamini valsartaani pluss hüdroklorotiasiidi kasutamisel võrreldes platseeboga, ning üksikud turuletulekujärgsed teated. Ravi ajal valsartaani/hüdroklorotiasiidiga võivad tekkida kõrvaltoimed, mida teadaolevalt esineb kummagi komponendi eraldi kasutamisel, kuid mida ei ole täheldatud kliinilistes uuringutes.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on loetletud esinemissageduse järgi, kõige sagedasem esimesena, järgmise klassifikatsiooni alusel: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni

< 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on ravimi kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Valsartaan/hüdroklorotiasiidi kõrvaltoimete esinemissagedus

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Aeg-ajalt

Dehüdratsioon

Närvisüsteemi häired

 

Väga harv

Pearinglus

Aeg-ajalt

Paresteesia

Teadmata

Sünkoop

Silma kahjustused

 

Aeg-ajalt

Ähmane nägemine

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

Aeg-ajalt

Kohin kõrvus

Vaskulaarsed häired

 

Aeg-ajalt

Hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt

Köha

Teadmata

Mittekardiogeenne kopsuturse

Seedetrakti häired

 

Väga harv

Kõhulahtisus

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

Aeg-ajalt

Lihasvalu

Väga harv

Liigesvalu

Neerude ja kuseteede häired

 

Teadmata

Neerufunktsiooni häired

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt

Väsimus

Uuringud

 

Teadmata

Seerumi kusihappesisalduse suurenemine, seerumi

 

bilirubiini- ja kreatiniinisisalduse suurenemine,

hüpokaleemia, hüponatreemia, vere uurea lämmastikusisalduse suurenemine, neutropeenia

Lisainformatsioon üksikkomponentide kohta

Kummagi üksikkomponendi puhul eelnevalt kirjeldatud kõrvaltoimed võivad olla ka Co-Diovani võimalikud kõrvaltoimed, isegi kui neid ei ole täheldatud kliinilistes uuringutes või ravimi turuletulekujärgsel perioodil.

Tabel 2. Valsartaani kõrvaltoimete esinemissagedus

Vere ja lümfisüsteemi häired

TeadmataHemoglobiinisisalduse vähenemine, hematokriti langus, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

TeadmataMuud ülitundlikkus-/allergilised reaktsioonid, kaasa arvatud seerumtõbi

Ainevahetus- ja toitumishäired

TeadmataSeerumi kaaliumisisalduse suurenemine, hüponatreemia

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

Aeg-ajalt

Vertiigo

Vaskulaarsed häired

 

Teadmata

Vaskuliit

Seedetrakti häired

 

Aeg-ajalt

Kõhuvalu

Maksa ja sapiteede häired

 

Teadmata

Maksafunktsiooni näitajate tõus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Teadmata

Angioödeem, bulloosne dermatiit, lööve, sügelus

Neerude ja kuseteede häired

 

Teadmata

Neerupuudulikkus

Tabel 3. Hüdroklorotiasiidi kõrvaltoimete esinemissagedus

Hüdroklorotiasiidi on laialdaselt kasutatud palju aastaid, sageli suuremates kui Co-Diovanis sisalduvates annustes. Järgmisi kõrvaltoimeid on kirjeldatud tiasiiddiureetikume (sh hüdroklorotiasiidi) monoteraapiana saanud patsientidel:

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

Harv

Trombotsütopeenia, mõnikord koos purpuriga

Väga harv

Agranulotsütoos, leukopeenia, hemolüütiline aneemia,

 

luuüdi supressioon

Teadmata

Aplastiline aneemia

Immuunsüsteemi häired

 

Väga harv

Ülitundlikkusreaktsioonid

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Väga sage

Hüpokaleemia, lipiidide taseme tõus veres (eriti

 

suuremate annuste korral)

Sage

Hüponatreemia, hüpomagneseemia, hüperurikeemia

Harv

Hüperkaltseemia, hüperglükeemia, glükosuuria ja

 

diabeedi metaboolse staatuse halvenemine

Väga harv

Hüpokloreemiline alkaloos

Psühhiaatrilised häired

 

Harv

Depressioon, unehäired

Närvisüsteemi häired

 

Harv

Peavalu, pearinglus, paresteesia

Silma kahjustused

 

Harv

Nägemise kahjustus

Teadmata

Äge suletud nurga glaukoom

Südame häired

 

Harv

Südame rütmihäired

Vaskulaarsed häired

 

Sage

Posturaalne hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Väga harv

Respiratoorne distress, sh pneumoniit ja kopsuturse

Seedetrakti häired

 

Sage

Isutus, kerge iiveldus ja oksendamine

Harv

Kõhukinnisus, ebamugavustunne seedetraktis, diarröa

Väga harv

Pankreatiit

Maksa ja sapiteede häired

 

Harv

Intrahepaatiline kolestaas või ikterus

Neerude ja kuseteede häired

 

Teadmata

Neerufunktsiooni häire, äge neerupuudulikkus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Sage

Urtikaaria ja muud lööbe vormid

Harv

Fotosensibilisatsioon

Väga harv

Nekrotiseeriv vaskuliit ja toksiline epidermaalne

 

nekrolüüs, naha erütematoosse luupuse taolised

 

reaktsioonid, naha erütematoosse luupuse

 

reaktiveerumine

Teadmata

Multiformne erüteem

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Teadmata

Püreksia, asteenia

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

Teadmata

Lihaskramp

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Sage

Impotentsus

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

.Üleannustamine

Sümptomid

Valsartaani üleannustamine võib põhjustada märgatavat hüpotensiooni, mis võib viia teadvuse nõrgenemise, vereringe kollapsi ja/või šokiseisundini. Lisaks võivad tekkida järgmised hüdroklorotiasiid-komponendi üleannustamisest tingitud nähud ja sümptomid: iiveldus, somnolentsus, hüpovoleemia ja elektrolüütide tasakaalu häired, mis on seotud südame rütmihäirete ja lihasspasmidega.

Ravi

Ravimeetmed sõltuvad manustamisajast ning sümptomite liigist ja raskusastmest, millest tähtsaim on vereringe stabiliseerimine.

Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient panna lamavasse asendisse ning asendada kiiresti soola- ja vedelikukaotus.

Suure seonduvuse tõttu plasmavalkudega ei ole valsartaan eemaldatav hemodialüüsi teel, samal ajal kui hüdroklorotiasiid on dialüüsitav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

.Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Angiotensiin II antagonistid ja diureetikumid

ATC-kood: C09DA03.

Valsartaan/hüdroklorotiasiid

80 mg/12,5 mg:

Topeltpimedas, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus patsientidel, kellel ei saavutatud 12,5 mg hüdroklorotiasiidi kasutamisel piisavat vererõhu langust, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust valsartaani/hüdroklorotiasiidi 80/12,5 mg kombinatsiooni kasutamisel (14,9/11,3 mmHg) võrreldes 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (5,2/2,9 mmHg) ja 25 mg hüdroklorotiasiidiga (6,8/5,7 mmHg). Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 80/12,5 mg

valsartaani/hüdroklorotiasiidi (60%) kui 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (25%) ja 25 mg hüdroklorotiasiidi (27%) kasutamisel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus patsientidel, kellel ei saavutatud 80 mg valsartaani kasutamisel piisavat vererõhu langust, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust valsartaani/hüdroklorotiasiidi 80/12,5 mg kombinatsiooni kasutamisel (9,8/8,2 mmHg) võrreldes 80 mg valsartaani (3,9/5,1 mmHg) ja 160 mg valsartaaniga (6,5/6,2 mmHg). Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 80/12,5 mg valsartaani/hüdroklorotiasiidi (51%) kui 80 mg valsartaani (36%) ja 160 mg valsartaani (37%) kasutamisel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrollitud faktoriaalse ülesehitusega uuringus, kus võrreldi valsartaani/hüdroklorotiasiidi erinevaid annusekombinatsioone vastavate üksikkomponentidega, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust valsartaani/hüdroklorotiasiidi 80/12,5 mg kombinatsiooni (16,5/11,8 mmHg) kasutamisel võrreldes platseebo (1,9/4,1 mmHg) ning nii 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (7,3/7,2 mmHg) kui ka 80 mg valsartaaniga (8,8/8,6 mmHg). Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 80/12,5 mg valsartaani/hüdroklorotiasiidi kasutamisel (64%) võrreldes platseebo (29%) ja hüdroklorotiasiidiga (41%).

160 mg/12,5 mg ja 160 mg/25 mg:

Topeltpimedas, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus patsientidel, kellel ei saavutatud 12,5 mg hüdroklorotiasiidi kasutamisel piisavat vererõhu langust, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust valsartaani/hüdroklorotiasiidi 160/12,5 mg kombinatsiooni kasutamisel (12,4/7,5 mmHg) võrreldes 25 mg hüdroklorotiasiidiga (5,6/2,1 mmHg). Lisaks saavutas ravivastuse (vererõhk <140/90 mmHg või süstoolse vererõhu langus ≥20 mmHg või diastoolse vererõhu langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 160/12,5 mg valsartaani/hüdroklorotiasiidi (50%) kui 25 mg hüdroklorotiasiidi (25%) kasutamisel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus patsientidel, kellel ei saavutatud 160 mg valsartaani kasutamisel piisavat vererõhu langust, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust nii valsartaani/hüdroklorotiasiidi 160/25 mg (14,6/11,9 mmHg) kui ka 160/12,5 mg (12,4/10,4 mmHg) kombinatsiooni kasutamisel võrreldes 160 mg valsartaaniga (8,7/8,8 mmHg). Vererõhu languse erinevus 160/25 mg ja 160/12,5 mg annuste vahel oli ka statistiliselt oluline. Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 160/25 mg (68%) ja 160/12,5 mg (62%) valsartaani/hüdroklorotiasiidi kui 160 mg valsartaani (49%) kasutamisel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrollitud faktoriaalse ülesehitusega uuringus, kus võrreldi valsartaani/hüdroklorotiasiidi erinevaid annusekombinatsioone vastavate üksikkomponentidega, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust valsartaani/hüdroklorotiasiidi 160/12,5 mg (17,8/13,5 mmHg) ja 160/25 mg (22,5/15,3 mmHg) kombinatsiooni kasutamisel võrreldes platseebo (1,9/4,1 mmHg) ning vastavate monoteraapiatega, st 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (7,3/7,2 mmHg), 25 mg hüdroklorotiasiidi (12,7/9,3 mmHg) ja 160 mg valsartaaniga (12,1/9,4 mmHg). Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 160/25 mg (81%) ja 160/12,5 mg (76%) valsartaani/hüdroklorotiasiidi kasutamisel võrreldes platseebo (29%) ja vastavate monoteraapiatega, st 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (41%), 25 mg hüdroklorotiasiidi (54%) ja 160 mg valsartaaniga (59%).

320 mg/12,5 mg ja 320 mg/25 mg:

Topeltpimedas, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus patsientidel, kellel ei saavutatud 320 mg valsartaani kasutamisel piisavat vererõhu langust, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust nii valsartaani/hüdroklorotiasiidi 320/25 mg (15,4/10,4 mmHg) kui ka 320/12,5 mg (13,6/9,7 mmHg) kombinatsiooni kasutamisel võrreldes

320 mg valsartaaniga (6,1/5,8 mmHg). Süstoolse vererõhu languse erinevus 320/25 mg ja 320/12,5 mg

annuste vahel oli ka statistiliselt oluline. Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 320/25 mg (75%) ja 320/12,5 mg (69%) valsartaani/hüdroklorotiasiidi kui 320 mg valsartaani (53%) kasutamisel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrollitud faktoriaalse ülesehitusega uuringus, kus võrreldi valsartaani/hüdroklorotiasiidi erinevaid annusekombinatsioone vastavate üksikkomponentidega, täheldati oluliselt suuremat keskmist süstoolse/diastoolse vererõhu langust valsartaani/hüdroklorotiasiidi 320/12,5 mg (21,7/15,0 mmHg) ja 320/25 mg (24,7/16,6 mmHg) kombinatsiooni kasutamisel võrreldes platseebo (7,0/5,9 mmHg) ning vastavate monoteraapiatega, st 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (11,1/9,0 mmHg), 25 mg hüdroklorotiasiidi (14,5/10,8 mmHg) ja 320 mg valsartaaniga (13,7/11,3 mmHg). Lisaks saavutas ravivastuse (diastoolne vererõhk <90 mmHg või langus ≥10 mmHg) oluliselt suurem protsent patsiente 320/25 mg (85%) ja 320/12,5 mg (83%) valsartaani/hüdroklorotiasiidi kasutamisel võrreldes platseebo (45%) ja vastavate monoteraapiatega, st 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (60%), 25 mg hüdroklorotiasiidi (66%) ja 320 mg valsartaaniga (69%).

80 mg/12,5 mg, 160 mg/12,5 mg, 160 mg/25 mg, 320 mg/12,5 mg ja 320 mg/25 mg:

Valsartaani + hüdroklorotiasiidi kontrollitud kliinilistes uuringutes tekkis seerumi kaaliumisisalduse annusest sõltuv vähenemine. Seerumi kaaliumisisalduse vähenemine tekkis sagedamini hüdroklorotiasiidi annuses 25 mg kui 12,5 mg saanud patsientidel. Valsartaani/hüdroklorotiasiidi kontrollitud kliinilistes uuringutes nõrgenes hüdroklorotiasiidi kaaliumisisaldust langetav toime valsartaani kaaliumi säästva toime mõjul.

Valsartaani ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasulik toime kardiovaskulaarsele suremusele ja haigestumusele on praegu teadmata.

Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et pikaajaline ravi hüdroklorotiasiidiga vähendab kardiovaskulaarse suremuse ja haigestumuse riski.

Valsartaan

Valsartaan on suukaudselt aktiivne, tugevatoimeline ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite antagonist. See avaldab selektiivset toimet -retseptoriAT alatüübile, millest tulenevad angiotensiin II teadaolevad toimed. Valsartaani poolt põhjustatud -retseptoriteAT blokaadile järgnev angiotensiin II sisalduse tõus plasmas võib stimuleerida blokeerimata -retseptoreid,AT mis ilmselt tasakaalustab -retseptoriteAT toime. Valsartaanil puudub osaline agonistlik toime -retseptoriteleAT ja on tunduvalt suurem afiinsus (ligikaudu 20 000 korda) -retseptoriteAT suhtes kui -retseptoriteAT suhtes. Valsartaan teadaolevalt ei inhibeeri ega blokeeri teisi hormoonretseptoreid ega ioonikanaleid, mis on olulised südame ja veresoonkonna regulatsioonis.

Valsartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat ensüümi (tuntud kui kininaas II), mis konverteerib angiotensiin I angiotensiin II-ks ja degradeerib bradükiniini. Kuna puudub toime angiotensiinkonvertaasile ja bradükiniini või substants P toime tugevnemisele, ei ole tõenäoline, et angiotensiin II antagonistid põhjustaksid köha. Kliinilistes uuringutes, kus valsartaani võrreldi AKE inhibiitoriga, oli valsartaani kasutamisel kuiva köha esinemissagedus märkimisväärselt väiksem

(P < 0,05) kui AKE inhibiitoriga ravitud patsientidel (vastavalt 2,6% ja 7,9%). Kliinilises uuringus patsientidega, kellel AKE inhibiitoriga ravi ajal oli esinenud kuiv köha, tekkis köha 19,5% valsartaani saanud patsientidest ja 19% tiasiiddiureetikumi saanud patsientidest, võrreldes 68,5% AKE inhibiitorit saanud patsientidega (P < 0,05).

Valsartaani manustamise tulemusena hüpertensiooniga patsientidele langeb vererõhk, kuid pulsisagedus ei muutu. Enamikul patsientidel avaldub antihüpertensiivne toime 2 tunni jooksul pärast ühekordse suukaudse annuse manustamist ning vererõhu maksimaalne langus saavutatakse 4...6 tunni jooksul. Antihüpertensiivne toime püsib rohkem kui 24 tunni jooksul pärast annust Korduval manustamisel saavutatakse maksimaalne vererõhu langus ükskõik millise annuse toimel üldjuhul 2…4 nädala jooksul ja see püsib pikaajalise ravi käigus. Hüdroklorotiasiidiga kombineerimisel saavutati oluline täiendav vererõhu langus.

Valsartaani järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina hüpertensiooni ega kõrvaltoimeid.

II tüüpi diabeediga ja mikroalbuminuuriaga hüpertensiivsetel patsientidel vähendas valsartaan albumiini eritumist uriiniga. Uuringus MARVAL (mikroalbuminuuria vähendamine valsartaaniga) hinnati albumiini uriiniga eritumise vähenemist valsartaani kasutamisel (80...160 mg üks kord päevas), võrreldes amlodipiiniga (5...10 mg üks kord päevas) 332-l II tüüpi diabeediga patsiendil (keskmine vanus: 58 aastat; 265 meest), kellel oli mikroalbuminuuria (valsartaan: 58 mikrogrammi/min; amlodipiin: 55,4 µg/min), normaalne või kõrge vererõhk ning neerufunktsioon säilinud (vere kreatiniinitase < 120 mikromooli/l). Pärast 24-nädalast ravi oli albumiini uriiniga eritumine vähenenud valsartaani kasutamisel (p < 0,001) 42% võrra (-24,2 mikrogrammi/min; 95% usaldusvahemik: -40,4 kuni –19,1) võrra ja amlopidiini kasutamisel ligikaudu 3% (-1,7 mikrogrammi/min;

95% usaldusvahemik: -5,6 kuni 14,9) võrra, kuigi vererõhu langus oli mõlemas rühmas sarnane. Uuringus DROP (proteinuuria vähendamine Diovaniga) uuriti täiendavalt valsartaani efektiivsust albumiini uriiniga eritumise vähendamisel 391 hüpertensiivsel patsiendil (vererõhk = 150/88 mm Hg), kellel oli II tüüpi diabeet ja albuminuuria (keskmiselt = 102 mikrogrammi/min;

20...700 mikrogrammi/min) ning neerufunktsioon säilinud (keskmine seerumi kreatiniinitase =

80 mikromooli/l). Patsiendid randomiseeriti valsartaani 3 annuse järgi (160, 320 või 640 mg üks kord päevas) rühmadesse ja said ravi 30 nädalat. Uuringu eesmärk oli määrata kindlaks valsartaani optimaalne annus albumiini uriiniga eritumise vähendamiseks hüpertensiivsetel patsientidel, kellel oli II tüüpi diabeet. 30 nädala möödumisel vähenes albumiini uriiniga eritumine protsentides oluliselt: valsartaan 160 mg kasutamisel 36%, võrreldes uuringu algusega (95% usaldusvahemik: 22...47%) ja valsartaan 320 mg kasutamisel 44% võrra (95% usaldusvahemik: 31...54%). Järeldati, et 160-320 mg valsartaani vähendas II tüüpi diabeediga hüpertensiivsetel patsientidel albumiini eritumist uriiniga kliiniliselt olulisel määral.

Muud: Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET [ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial] ja VA NEPHRON-D [The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes]) uuriti kombinatsioonravi AKE inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või

  1. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Hüdroklorotiasiid

Tiasiiddiureetikumide põhiline toimekoht on distaalsed neerutorukesed. On tõestatud, et neerukoores on suure afiinsusega retseptor, mis on põhiline seondumiskoht tiasiiddiureetikumi toimeks ja NaCl transpordi inhibeerimiseks distaalses vääntorukeses. Tiasiidide toime avaldub läbi Na+Cl- sümporteri

inhibeerimise, konkureerides Cl- saidi pärast ning mõjutades sel viisil elektrolüütide tagasiimendumise mehhanisme: suurendades otseselt naatriumi ja kloriidi eritumist ligikaudu võrdsel määral ning vähendades kaudselt diureetilise toime kaudu plasmamahtu, mille tagajärjel suureneb plasma reniini aktiivsus, aldosterooni sekretsioon ja kaaliumi kaotus uriiniga ning väheneb seerumi kaaliumisisaldus. Reniini-aldosterooni lüli vahendab angiotensiin II, seega on valsartaani samaaegsel manustamisel seerumi kaaliumisisalduse langus vähem väljendunud kui hüdroklorotiasiidi monoteraapia puhul.

.Farmakokineetilised omadused

Valsartaan/hüdroklorotiasiid

Koos valsartaaniga manustamisel väheneb hüdroklorotiasiidi süsteemne saadavus ligikaudu 30%. Hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta märkimisväärselt valsartaani kineetikat. Täheldatud koostoimel ei ole mõju valsartaani ja hüdroklorotiasiidi kombineeritud kasutamisele, sest kontrollitud kliinilistes uuringutes on tõestust leidnud ilmne antihüpertensiivne toime, mis on suurem kui kummagi toimeaine eraldi kasutamisel või platseebo puhul.

Valsartaan

Imendumine

Maksimaalseid kontsentratsioone vereplasmas täheldati 2...4 tunni jooksul pärast valsartaani suukaudset manustamist ainsa ravimina. Keskmine absoluutne biosaadavus on 23%. Valsartaani manustamisel koos toiduga väheneb valsartaani kontsentratsioonikõvera alune piirkond (AUC) ligikaudu 40% ja maksimaalne kontsentratsioon (Cmax) plasmas ligikaudu 50%, kuigi 8 tundi pärast manustamist ei erine valsartaani plasmakontsentratsioonid patsientide gruppides, kes võtsid ravimit toiduga või tühja kõhuga. See AUC vähenemine ei ole seotud toime kliiniliselt olulise vähenemisega, seetõttu võib valsartaani manustada kas toiduga või ilma.

Jaotumine

Intravenoosse manustamise järgselt on valsartaani püsiseisundi jaotusruumala ligikaudu 17 liitrit, mis näitab, et valsartaan ei jaotu ulatuslikult kudedesse. Valsartaan seondub ulatuslikult seerumi valkudega (94...97%), põhiliselt seerumi albumiiniga.

Biotransformatsioon

Valsartaan ei läbi olulist biotransformatsiooni, sest metaboliitidena väljub vaid ligikaudu 20% annusest. Plasmas on leitud väheses kontsentratsioonis hüdroksümetaboliiti (alla 10% valsartaani kõveraalusest pindalast). See metaboliit on farmakoloogiliselt inaktiivne.

Eritumine

Valsartaanil on multieksponentsiaalne lagunemiskineetika (t½α < 1 tund ja t½ß ligikaudu 9 tundi). Valsartaan elimineerub eelkõige roojaga (ligikaudu 83% annusest) ja uriiniga (ligikaudu 13% annusest), põhiliselt muutumatul kujul. Pärast intravenoosset manustamist on valsartaani plasmakliirens ligikaudu 2 l tunnis ja neerukliirens 0,62 l tunnis (ligikaudu 30% kogukliirensist). Valsartaani poolväärtusaeg on 6 tundi.

Hüdroklorotiasiid Imendumine

Pärast suukaudse annuse manustamist imendub hüdroklorotiasiid kiiresti (tmax ligikaudu 2 tundi). Keskmise AUC tõus on lineaarne ja terapeutilises vahemikus annusega proportsionaalne. Toidu, võimalik, mõju hüdroklorotiasiidi imendumisele, on vähese kliinilise tähtsusega. Pärast suukaudset manustamist on hüdroklorotiasiidi absoluutne biosaadavus 70%.

Jaotumine

Jaotusruumala on 4...8 l/kg.

Ringlev hüdroklorotiasiid on seondunud plasmavalkudega (40...70%), peamiselt albumiiniga. Hüdroklorotiasiid kuhjub ka erütrotsüütides, kus selles sisaldus on 1,8 korda suurem kui plasmas.

Eritumine

Hüdroklorotiasiid eritub põhiliselt muutumatul kujul. Hüdroklorotiasiid eritud plasmast poolväärtusajaga 6 kuni 15 tundi terminaalses eliminatsiooni faasis. Korduval manustamisel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetikas muutusi ja üks kord päevas manustamisel on akumuleerumine minimaalne. Rohkem kui 95% hüdroklorotiasiidi imendunud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Renaalne kliirens koosneb passiivsest filtratsioonist ja aktiivsest sekretsioonist neerutorukesse.

Patsientide erirühmad

Eakad

Mõnel eakal uuringus osalejal täheldati valsartaani mõnevõrra suuremat süsteemset ekspositsiooni kui noortel uuringus osalejatel; see ei olnud siiski kliiniliselt oluline.

Piiratud andmed näitavad, et hüdroklorotiasiidi süsteemne kliirens on vähenenud nii tervetel kui ka hüpertensiooniga eakatel isikutel noorte tervete vabatahtlikega võrreldes.

Neerukahjustus

Co-Diovani soovitatavat annust ei ole vaja muuta patsientidel glomerulaarse filtratsiooni kiirusega (Glomerular Filtration Rate, GFR) 30...70 ml/min.

Raske neerukahjustusega (GFR <30 ml/min) ja dialüüsi saavatel patsientidel puuduvad andmed Co- Diovani kasutamise kohta. Valsartaan seondub ulatuslikult plasmavalkudega ning ei ole dialüüsi teel eemaldatav, samal ajal kui hüdroklorotiasiid on dialüüsitav.

Neerukahjustuse puhul on hüdroklorotiasiidi keskmine maksimaalne tase ja AUC tõusnud ja eritumine uriiniga vähenenud. Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel on esinenud hüdroklorotiasiidi AUC kolmekordset tõusu. Raske neerukahjustusega patsientidel on esinenud AUC 8-kordset tõusu. Raske neerukahjustusega patsientidel on hüdroklorotiasiid vastunäidustatud (vt

lõik 4.3).

Maksakahjustus

Farmakokineetika uuringus, kus osalesid kerge (n=6) kuni mõõduka (n=5) maksafunktsiooni häirega patsiendid, suurenes valsartaani ekspositsioon ligikaudu 2 korda tervete vabatahtlikega võrreldes (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Puuduvad andmed valsartaani kasutamise kohta raske maksafunktsiooni häirega patsientidel (vt lõik 4.3). Maksahaigusel ei ole olulist mõju hüdroklorotiasiidi farmakokineetikale.

.Prekliinilised ohutusandmed

Suukaudselt manustatud valsartaani-hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni potentsiaalset toksilisust uuriti rottide ja küünisahvidega läbi viidud kuni kuus kuud kestnud uuringutes. Ei ilmnenud leide, mis välistaksid terapeutiliste annuste kasutamist inimestel.

  1. Kombinatsiooni poolt korduvtoksilisuse uuringutes esile kutsutud muutused on suure tõenäosusega põhjustatud valsartaanist. Toksilisuse sihtorgan oli neer, reaktsioon oli enam väljendunud küünisahvil kui rotil. Kombinatsioon põhjustas neerukahjustust (nefropaatia koos tubulaarse basofiiliaga, plasma uurea- ja kreatiniini- ning seerumi kaaliumisisalduse suurenemine, uriinimahu suurenemine ja elektrolüütide sisalduse tõus uriinis 30 mg/kg/päevas valsartaani + 9 mg/kg/päevas hüdroklorotiasiidi manustamisel rottidele ja 10 + 3 mg/kg/päevas manustamisel küünisahvidele), arvatavasti neerude hemodünaamika muutmise teel. Rottidel kasutatud annused on vastavalt 0,9 ja 3,5 korda suuremad valsartaani ja hüdroklorotiasiidi maksimaalsest inimesele soovitatavast annusest mg/m2 baasil. Küünisahvidel kasutatud annused on vastavalt 0,3 ja 1,2 korda suuremad valsartaani ja hüdroklorotiasiidi maksimaalsest inimesele soovitatavast annusest mg/m2 baasil. (Arvutused eeldavad

valsartaani suukaudset annust 320 mg ööpäevas kombinatsioonis hüdroklorotiasiidi 25 mg ööpäevase annusega 60 kg kaaluval patsiendil.)

Valsartaani-hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni suured annused põhjustasid punavere näitajate langust (erütrotsüütide arv, hemoglobiin, hematokrit alates annusest 100 + 31 mg/kg/päevas rottidel ja

  1. + 9 mg/kg/päevas küünisahvidel). Rottidel kasutatud annused on vastavalt 3,0 ja 12 korda suuremad valsartaani ja hüdroklorotiasiidi maksimaalsest inimesele soovitatavast annusest mg/m2 baasil. Küünisahvidel kasutatud annused on vastavalt 0,9 ja 3,5 korda suuremad valsartaani ja hüdroklorotiasiidi maksimaalsest inimesele soovitatavast annusest mg/m2 baasil. (Arvutused eeldavad valsartaani suukaudset annust 320 mg ööpäevas kombinatsioonis hüdroklorotiasiidi 25 mg ööpäevase annusega 60 kg kaaluval patsiendil.)

Küünisahvidel täheldati maolimaskesta kahjustust (alates annusest 30 + 9 mg/kg/päevas). Kombinatsioon viis ka neerudes aferentsete arterioolide hüperplaasia tekkimiseni (annuses 600 + 188 mg/kg/päevas rottidel ja alates annusest 30 + 9 mg/kg/päevas küünisahvidel).

  1. Küünisahvidel kasutatud annused on vastavalt 0,9 ja 3,5 korda suuremad valsartaani ja hüdroklorotiasiidi maksimaalsest inimesele soovitatavast annusest mg/m2 baasil. Rottidel kasutatud annused on vastavalt 18 ja 73 korda suuremad valsartaani ja hüdroklorotiasiidi maksimaalsest inimesele soovitatavast annusest mg/m2 baasil. (Arvutused eeldavad valsartaani suukaudset annust 320 mg ööpäevas kombinatsioonis hüdroklorotiasiidi 25 mg ööpäevase annusega 60 kg kaaluval patsiendil.)

Ülalmainitud toimed tunduvad olevat tingitud valsartaani suurte annuste farmakoloogilisest toimest (angiotensiin II poolt indutseeritud reniini vabanemise inhibeerimise blokaad koos reniini produtseerivate rakkude stimulatsiooniga) ning neid esineb ka AKE inhibiitorite kasutamisel. Nendel leidudel ei tundu olevat tähtsust valsartaani terapeutiliste annuste kasutamisel inimestel.

Valsartaani-hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ei ole uuritud mutageensuse, kromosoomi aberratsioonide või kartsinogeensuse suhtes, kuna puuduvad andmed koostoimete kohta kahe toimeaine vahel. Kuid nimetatud uuringud on läbi viidud valsartaani ja hüdroklorotiasiidiga eraldi ning ei ole täheldatud mutageensuse, kromosoomi aberratsioonide või kartsinogeensuse ilminguid.

Rottidel, kes said emasloomale toksilisi annuseid 600 mg/kg päevas gestatsiooni viimastel päevadel ja laktatsiooni ajal, ilmnes järglaste elulemuse vähenemine, kehakaalu suurenemise aeglustumine ja arengu hilinemine (kõrvalesta ja kõrvakanali avanemine) (vt lõik 4.6). Need rottide annused

  1. (600 mg/kg päevas) on ligikaudu 18 korda suuremad maksimaalsest inimesele soovitatud annusest mg/m2 alusel (arvutustes eeldatakse, et suukaudne annus on 320 mg päevas ja patsiendi kehakaal

60 kg). Sarnaseid leide on täheldatud valsartaani/hüdroklorotiasiidi kasutamisel rottidel ja küülikutel. Embrüo/loote arengu (II segmendi) uuringutes, kus valsartaani/hüdroklorotiasiidi kasutati rottidel ja küülikutel, ei täheldatud teratogeensuse ilminguid; siiski on täheldatud emaslooma mürgistusega seotud fetotoksilisust.

FARMATSEUTILISED ANDMED

.Abiainete loetelu

Tableti sisu

80 mg/12,5 mg, 160 mg/12,5 mg, 160 mg/25 mg, 320 mg/12,5 mg ja 320 mg/25 mg:

Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Krospovidoon Magneesiumstearaat

Tableti kate

80 mg/12,5 mg:

Hüpromelloos

Makrogool 8000

Makrogool 4000 Talk

Punane raudoksiid (E172) Kollane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)

Titaandioksiid (E171)

160 mg/12,5 mg:

Hüpromelloos

Makrogool 8000 Talk

Titaandioksiid (E 171) Punane raudoksiid (E 172)

160 mg/25 mg:

Hüpromelloos

Makrogool 4000 Talk

Titaandioksiid (E 171) Punane raudoksiid (E 172) Kollane raudoksiid (E 172) Must raudoksiid (E 172)

320 mg/12,5 mg:

Hüpromelloos

Makrogool 8000 Talk

Titaandioksiid (E171) Must raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)

320 mg/25 mg:

Hüpromelloos

Makrogool 4000 Talk

Titaandioksiid (E 171) Kollane raudoksiid (E 172)

.Sobimatus

Ei kohaldata.

.Kõlblikkusaeg

3 aastat

.Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

.Pakendi iseloomustus ja sisu

80 mg/12,5 mg

PVC/PE/PVDC/Al või PVC/PVDC/Al blistrid.

14, 28 (kalendreeritud pakend), 30, 56, 98 (kalendreeritud pakend) või 280 õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PE/PVDC/Al või PVC/PVDC/Al üheannuselised perforeeritud blisterpakendid. 56 x 1, 98 x 1, 280 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

160 mg/12,5 mg

PVC/PE/PVDC/Al või PVC/PVDC/Al blistrid.

14, 28 (kalendreeritud pakend), 56, 98 (kalendreeritud pakend) või 280 õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PE/PVDC/Al või PVC/PVDC/Al üheannuselised perforeeritud blisterpakendid. 56 x 1, 98 x 1, 280 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

160 mg/25 mg

PVC/PE/PVDC/Al või PVC/PVDC/Al blistrid.

14, 28 (kalendreeritud pakend), 56, 98 (kalendreeritud pakend) või 280 õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PE/PVDC/Al või PVC/PVDC/Al üheannuselised perforeeritud blisterpakendid. 56 x 1, 98 x 1, 280 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

320 mg/12,5 mg

PVC/PVDC/Al blistrid.

7, 14, 28 (kalendreeritud pakend), 56, 98 (kalendreeritud pakend) või 280 õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PVDC/Al üheannuselised perforeeritud blisterpakendid. 56 x 1, 98 x 1, 280 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

320 mg/25 mg

PVC/PVDC/Al blistrid.

7, 14, 28 (kalendreeritud pakend), 56, 98 (kalendreeritud pakend) või 280 õhukese polümeerikattega tabletti.

PVC/PVDC/Al üheannuselised perforeeritud blisterpakendid. 56 x 1, 98 x 1, 280 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

.Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

SIA “Novartis Baltics”

Gustava Zemgala gatve 76

LV-1039 Rīga

Läti

MÜÜGILOA NUMBRID

Co-Diovan 80/12,5 tabletid: 246499

Co-Diovan 160/12,5 tabletid: 380602

Co-Diovan 160/25 tabletid: 380702

Co-Diovan 320/12,5 tabletid: 541107

Co-Diovan 320/25 tabletid: 541207

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Co-Diovan 80/12,5 tabletid

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.02.1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.12.2010

Co-Diovan 160/12,5 ja 160/25 tabletid

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.04.2002

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.12.2010

Co-Diovan 320/12,5 ja 320/25 tabletid

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 9.03.2007

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.12.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2018