Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Copaxone, 40 mg/ml süstelahus süstlis
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 süstel (1 ml) süstelahusega sisaldab 40 mg glatirameeratsetaati*, mis vastab 36 mg glatirameerile.
* Glatirameeratsetaat on sünteetilistest polüpeptiididest koosnev atsetaatsool, mis sisaldab nelja looduses esinevat aminohapet: L-glutaamhapet, L-alaniini, L-türosiini ja L-lüsiini, molaarse fraktsiooni vahemikes vastavalt 0,129…0,153; 0,392…0,462; 0,086…0,100 ja 0,300…0,374. Glatirameeratsetaadi keskmine molekulmass jääb vahemikku 5000...9000 daltonit. Ühtegi spetsiifilist polüpeptiidi ei saa täielikult iseloomustada, sh aminohapete järjestuse alusel, kuna aine ehitus on keerukas, kuid glatirameeratsetaadi lõplik struktuur ei ole siiski päris juhuslik.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus süstlis (süste).
Selge lahus ilma nähtavate osakesteta. Süstelahuse pH on 5,5…7,0 ja osmolaarsus on ligikaudu 300 mOsmol/l.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva Sclerosis multiplex’i (SM) ravi (oluline teave populatsioonide kohta, kus efektiivsus on kindlaks tehtud, vt lõik 5.1).
Glatirameeratsetaat ei ole näidustatud primaarselt ega sekundaarselt progresseeruva SM-iga patsientidele.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi Copaxonega tuleb alustada neuroloogi või SM-ravis kogenud arsti järelevalve all.
Annustamine Soovitatav annus täiskasvanutel on 40 mg glatirameeratsetaati (üks süstel), manustatuna subkutaanse süstena kolm korda nädalas, vähemalt 48-tunniste vahedega. Käesoleval ajal ei ole teada, kui kaua peab ravi kestma. Otsus pikaajalise ravi kohta tuleb raviarstil teha individuaalkorras.
Neerukahjustus Copaxonet ei ole eraldi uuritud neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.4).
Eakad Copaxonet ei ole eraldi uuritud eakatel.
Lapsed
Glatirameeratsetaadi ohutus ja efektiivsus lastel ning noorukitel ei ole tõestatud. Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas kasutamise kohta alla 18-aastastel lastel ja noorukitel ei ole saadaval piisavalt informatsiooni selleks, et anda mingeid soovitusi selle kasutamiseks. Seetõttu ei tohi Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas selles populatsioonis kasutada.
Manustamisviis Copaxonet manustatakse subkutaanselt. Patsientidele tuleb õpetada enda süstimise tehnikat. Meditsiinitöötaja peab patsienti jälgima tema esimese isesüstimise ajal ja 30 minuti jooksul pärast süstet. Iga süste jaoks tuleb valida erinev koht, et vähendada võimalikku ärritust ja valu süstekohal. Sobivad süstekohad isesüstimisel on kõht, käsivarred, puusad ja reied.
Juhuks, kui patsiendid peaksid tahtma teha oma süste süsteseadmega, on saadaval CSYNC süsteseade. CSYNC süsteseade on automaatne süsteseade, mida tuleb kasutada Copaxone süstlitega, ja seda ei ole testitud teiste süstlitega. CSYNC süsteseadet tuleb kasutada nii, nagu on soovitatud seadme tootja poolt antud informatsioonis.
4.3 Vastunäidustused
Copaxone on vastunäidustatud järgmiste seisundite korral:
- ülitundlikkus toimeaine (glatirameeratsetaat) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Copaxonet manustatakse ainult subkutaanselt. Copaxonet ei tohi manustada intravenoosselt ega intramuskulaarselt.
Glatirameeratsetaat võib põhjustada süstimisjärgseid reaktsioone ning ka anafülaktilisi reaktsioone (vt lõik 4.8).
Süstimisjärgsed reaktsioonid Raviarst peab patsiendile selgitama, et minutite jooksul pärast Copaxone süstimist võib tekkida reaktsioon, mis on seotud vähemalt ühe järgmise sümptomiga: vasodilatatsioon (nahaõhetus), valu rindkeres, hingamisraskus, palpitatsioonid või tahhükardia (vt lõik 4.8). Enamus nendest sümptomitest on lühiajalised ja mööduvad spontaanselt tüsistusi tekitamata. Raskete kõrvaltoimete tekkimisel peab patsient otsekohe lõpetama ravi Copaxonega ja võtma ühendust oma arstiga või erakorralise meditsiini osakonnaga. Arsti volitusel võib alustada sümptomaatilist ravi. Puuduvad tõendid selle kohta, et mõnel kindlal patsientide grupil oleks nende kõrvaltoimete tekkerisk suurem. Siiski on vajalik ettevaatus Copaxone manustamisel patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud südamehaigusi. Selliseid patsiente tuleb ravi ajal regulaarselt jälgida.
Anafülaktilised reaktsioonid Anafülaktilised reaktsioonid võivad tekkida lühikese aja jooksul pärast glatirameeratsetaadi manustamist isegi siis, kui ravi algusest on möödas kuid või aastaid (vt lõik 4.8). Teatatud on surmaga lõppenud juhtudest. Anafülaktilise reaktsiooni mõned nähud ja sümptomid võivad kattuda süstimisjärgse reaktsiooni nähtude ja sümptomitega. Kõiki Copaxonet saavaid patsiente ja nende hooldajaid tuleb teavitada anafülaktilistele reaktsioonidele iseloomulikest nähtudest ja sümptomitest ning vajadusest erakorralise arstiabi järele juhul, kui need sümptomid tekivad (vt lõik 4.8). Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi Copaxonega lõpetada (vt lõik 4.3).
Pikaajalist igapäevast ravi Copaxonega saavate patsientide vereseerumist avastati glatirameeratsetaat- reaktiivsed antikehad. Antikehade maksimaalne kontsentratsioon saavutati keskmiselt 3...4 kuud kestnud ravi järel, seejärel tase vähenes ja jäi püsima algtasemest veidi kõrgemates väärtustes.
Puuduvad tõendid selle kohta, et glatirameeratsetaat-reaktiivsed antikehad neutraliseerivad või et nende teke mõjutab Copaxone kliinilise toime tõhusust.
Neerukahjustusega patsientidel tuleb ravi ajal Copaxonega jälgida neerufunktsiooni. Kuigi puuduvad tõendid immuunkomplekside glomerulaarsest depositsioonist patsientidel, ei saa seda võimalust välistada.
Rasket maksakahjustust (sh ikterusega kulgev hepatiit, maksapuudulikkus ja maksasiirdamise üksikjuhud) on täheldatud harva. Maksakahjustus tekkis päevade kuni aastate jooksul pärast ravi alustamist Copaxonega. Enamik raske maksakahjustuse juhte taandus pärast ravi peatamist. Mõnel juhul on need reaktsioonid tekkinud alkoholi liigtarbimise, olemasoleva või varem esinenud maksakahjustuse ja muude potentsiaalselt hepatotoksiliste ravimite kasutamise taustal. Patsiente tuleb regulaarselt jälgida maksakahjustuse nähtude osas ja juhendada maksakahjustuse sümptomite tekkimise korral kohe arsti poole pöörduma. Kliiniliselt olulise maksakahjustuse korral tuleb kaaluda Copaxone kasutamise lõpetamist.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Copaxone koostoimeid teiste ravimitega ei ole ametlikult hinnatud.
Olemasolevate kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse vaatlused ei viita Copaxone märkimisväärsetele koostoimetele ravimeetoditega, mida sageli kasutatakse SM patsientidel, sh samaaegne kortikosteroidide kasutamine kuni 28 päeva.
In vitro uuringud viitavad sellele, et veres olev glatirameeratsetaat seondub suures osas vereplasma valkudega, kuid vastastikust väljatõrjumist fenütoiini või karbamasepiiniga ei esine. Siiski, kuna Copaxone võib teoreetiliselt mõjutada vereplasma valkudega seonduvate ravimite levikut organismis, tuleb selliste ravimite samaaegset kasutamist hoolikalt jälgida.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid (üle 1000 raseda andmed) näitab, et glatirameeratsetaat ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule.
Copaxonet võib kasutada raseduse ajal, kui see on kliiniliselt vajalik. Imetamine Füüsikalis-keemilised omadused ja madal suukaudne imendumine viitavad sellele, et vastsündinute/imikute kokkupuude glatirameeratsetaadiga inimese rinnapiima kaudu on väga vähene. Mittesekkuv retrospektiivne uuring, milles osales 60 glatirameeratsetaadiga kokku puutunud ema rinnaga toidetavat imikut ja 60 rinnaga toidetavat imikut, kelle emad ei saanud mingit haigust modifitseerivat ravi, ja piiratud turuletulekujärgsed andmed inimeste kohta ei näidanud glatirameeratsetaadi negatiivset mõju.
Copaxonet võib kasutada imetamise ajal.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
4.8 Kõrvaltoimed
Suurem osa Copaxone ohutusandmetest saadi Copaxone 20 mg/ml manustamisel nahaaluse süstena üks kord ööpäevas. Käesolevas lõigus toodud kogutud ohutusandmed pärinevad neljast platseebokontrolliga uuringust, kus Copaxone 20 mg/ml manustati üks kord ööpäevas ja ühest platseebokontrolliga uuringust, kus Copaxone 40 mg/ml manustati kolm korda nädalas.
Otsest võrdlust Copaxone 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas) ja 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) ohutuse vahel ei ole sama uuringu raames läbi viidud.
Copaxone 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas) Kõikides kliinilistes uuringutes Copaxone 20 mg/ml-ga olid kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks reaktsioonid süstekohal ja neist teatati enamikul Copaxonet saanud patsientidel. Kontrollitud uuringutes oli patsientide arv, kellel esines see reaktsioon vähemalt ühel korral, Copaxone 20 mg/ml-ga ravi saanute hulgas suurem (70%) kui platseebogrupis (37%). Kõige sagedasemad süstekoha reaktsioonid, millest Copaxone 20 mg/ml-ga ravi saanud patsientidel teatati platseebot saanutega võrreldes sagedamini, olid erüteem, valu, kudede tihkestumine, sügelus, ödeem, põletik ja ülitundlikkus.
Vahetult pärast süstimist on esinenud reaktsiooni, mis on seotud vähemalt ühe või mitme järgneva sümptomiga: vasodilatatsioon (nahaõhetus), valu rindkeres, hingamisraskus, palpitatsioon või tahhükardia (vt lõik 4.4). See reaktsioon võib tekkida minutite jooksul pärast Copaxone süstet. Vähemalt üks sellise manustamisjärgse reaktsiooni sümptomitest esines vähemalt ühel korral 31%-l Copaxone 20 mg/ml saanud patsientidest võrreldes 13%-ga platseebogrupis.
Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse käigus tuvastatud kõrvaltoimed on toodud allolevas tabelis. Kliiniliste uuringute andmed pärinevad neljast kesksest topeltpimedast platseebokontrolliga kliinilisest uuringust, milles kuni 36 kuu jooksul raviti Copaxone 20 mg/ml-ga 512 patsienti ja platseeboga 509 patsienti. Kolmes uuringus osalesid ägenemiste ja remissioonidega SM-ga patsiendid, kellest 269 raviti Copaxone 20 mg/ml-ga ja 271 platseeboga kuni 35 kuu jooksul. Neljandas uuringus osalesid esimese kliinilise episoodiga patsiendid, kellel oli suur risk kliiniliselt kinnitatud SM kujunemiseks; uuring hõlmas 243 Copaxone 20 mg/ml ja 238 platseebot saanud patsienti, keda raviti kuni 36 kuu jooksul.
Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata (ei klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 saa hinnata Infektsioonid ja Infektsioon, Bronhiit, Abstsess, tselluliit, infestatsioonid gripp gastroenteriit, Herpes furunkel, Herpes Hea-, Healoomuline naha Nahavähk pahaloomulised neoplasma, ja täpsustamata neoplasma kasvajad (sh tsüstid ja polüübid) Vere ja Lümfadenopaatia* Leukotsütoos, lümfisüsteemi leukopeenia, häired splenomegaalia, Immuun- Ülitundlikkus Anafülaktiline süsteemi häired reaktsioon Endokriin- Struuma, süsteemi häired hüpertüreoidism Ainevahetus- ja Isutus, kehakaalu Alkoholitalumatus, toitumishäired tõus* podagra,
Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata (ei klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 saa hinnata Psühhiaatrilised Ärevus*, Närvilisus Ebatavalised häired depressioon unenäod, Närvisüsteemi Peavalu Düsgeusia, Karpaalkanali häired hüpertoonia, sündroom, Silma Kahelinägemine, Katarakt, sarvkesta kahjustused silma kahjustus* kahjustus, silmade Kõrva ja Kõrva kahjustus labürindi kahjustused Südame häired Palpitatsioonid*, Ekstrasüstolid, Vaskulaarsed Vaso- Veenilaiendid häired dilatatsioon* Respiratoorsed, Düspnoe* Köha, sesoonne Apnoe, rindkere ja riniit ninaverejooks, mediastiinumi hüperventilatsioon, häired larüngospasm, Seedetrakti Iiveldus* Anorektaalne häire, Koliit, käärsoole häired kõhukinnisus, polüüp, enterokoliit,
Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata (ei klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 saa hinnata Maksa ja Kõrvalekalded Kolelitiaas, Toksiline Maksa- sapiteede häired maksafunktsiooni hepatomegaalia hepatiit, puudulikkus# Naha ja Lööve* Ekhümoos, liigne Angioödeem, nahaaluskoe higistamine, kontaktdermatiit, kahjustused pruuritus, naha nodoosne erüteem, Lihaste, luustiku Artralgia, Kaelavalu Artriit, bursiit, ja sidekoe seljavalu* küljevalu, kahjustused lihasatroofia, Neerude ja Kusepakitsus, Hematuuria, kuseteede häired pollakisuuria, neerukivitõbi, Reproduktiivse Rindade süsteemi ja suurenemine, rinnanäärme erektsioonihäire, häired suguelundite Üldised häired ja Asteenia, valu Külmavärinad*, näo Tsüst, pohmell, manustamiskoha rindkeres*, turse*, süstekoha hüpotermia, vahetu reaktsioonid süstekoha atroofia♣ , lokaalne süstejärgne reaktsioonid*§, reaktsioon*, reaktsioon, põletik, valu* perifeerne turse, süstekoha nekroos, Vigastus, Vaktsineerimis- mürgistus ja järgne sündroom protseduuri tüsistused * Üle 2% kõrgem (> 2/100) esinemissagedus Copaxone ravigrupis võrreldes platseebogrupiga. Sümboliga * tähistamata kõrvaltoimete esinemissageduse erinevus oli vähem kui 2% või sellega võrdne. § Mõiste „süstekoha reaktsioonid“ (erinevad vormid) hõlmab kõiki süstekohas avalduvaid kõrvaltoimeid, välja arvatud süstekoha atroofia ja nekroos, mis on tabelis eraldi välja toodud. ♣ Hõlmab süstekoha lokaalsest lipoatroofiast tingitud nähtusid. # Teatati üksikjuhtudest, mis lõppesid maksasiirdamisega. Eespool kirjeldatutest neljandas uuringus järgnes platseebokontrolliga perioodile avatud ravifaas. Avatud jälgimisperioodil kestusega kuni 5 aastat ei täheldatud kõrvalekaldeid Copaxone 20 mg/ml teadaolevast riskiprofiilist. Copaxone 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) Copaxone 40 mg/ml ohutust hinnati topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus ägenemiste ja remissioonidega SM-ga patsientidel, kus kokku 943 patsienti raviti Copaxone 40 mg/ml-ga kolm korda nädalas ja 461 patsienti platseeboga; ravi kestis 12 kuud. Üldjuhul olid Copaxone 40 mg/ml-ga kolm korda nädalas ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimed samad, mida täheldati ja kirjeldati Copaxone 20 mg/ml igapäevasel manustamisel. Erinevusi esines aga süstekoha reaktsioonides ja vahetult pärast süstimist esinenud reaktsioonides; nende
esinemissagedus oli Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas manustamisel harvem kui Copaxone 20 mg/ml igapäevasel manustamisel (vastavalt 35,5% vs 70% ja 7,8% vs 31%).
Süstekoha reaktsioonidest teatati 36%-l Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest võrreldes 5%-ga platseeborühmas. Vahetult pärast süstimist esinenud reaktsioonidest teatati 8%-l Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest võrreldes 2%-ga platseeborühmas.
Täheldati ka teatud spetsiifilisi kõrvaltoimeid.
- Anafülaktilised reaktsioonid võivad tekkida lühikese aja jooksul pärast glatirameeratsetaadi manustamist isegi siis, kui ravi algusest on möödas kuid või aastaid (vt lõik 4.8).
- Süstekoha nekroosist ei teatatud.
- Nii naha punetusest kui ka jäsemete valulikkusest, mida Copaxone 20 mg/ml puhul ei kirjeldatud, teatati 2,1%-l Copaxone 40 mg/ml saanud patsientidest (sage: 1/100 kuni < 1/10).
- Nii ravimist tingitud maksakahjustusest kui ka toksilisest hepatiidist, mida esines Copaxone 20 mg/ml ravitud SM-ga patsientidel turuletulekujärgsete kogemuste põhjal harva, teatati ühel Copaxone 40 mg/ml-ga ravitud patsiendil (0,1%) (aeg-ajalt: 1/1000 kuni < 1/100).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid Vähestel juhtudel on teatatud Copaxone üleannustamisest (kuni 300 mg glatirameeratsetaati). Need juhud ei olnud seotud muude kõrvaltoimete tekkega, kui on nimetatud lõigus 4.8.
Ravi Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja alustada sobivat sümptomaatilist ja toetavat ravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ja immuunomoduleerivad ained, teised immunostimulaatorid, ATC-kood: L03AX13
Toimemehhanism Mehhanism, mille kaudu glatirameeratsetaat avaldab oma ravitoimet ägenemiste ja remissioonidega kulgeva SM-ga patsientidele, ei ole täielikult kindlaks tehtud, kuid oletatakse, et see hõlmab immuunsüsteemi modifitseerimist. Loomkatsed ja SM patsientidega läbiviidud uuringud viitavad, et glatirameeratsetaat toimib vahetult organismi immuunrakkudesse, sh monotsüüdid, dendriitrakud ja B- rakud, mis omakorda modifitseerib B- ja T-rakkude adaptiivseid funktsioone, indutseerides põletikuvastaste ja reguleerivate tsütokiinide sekretsiooni. Ei ole teada, kas ravitoime on tingitud eespool kirjeldatud toimetest, sest SM patofüsioloogia ei ole veel täielikult välja selgitatud.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Ägenemiste ja remissioonidega kulgev SM Tõendid, mis kinnitavad Copaxone 40 mg/ml kolm korda nädalas manustatava subkutaanse süste efektiivsust retsidiivide esinemissageduse vähendamisel, pärinevad ühest 12-kuulisest platseebokontrolliga uuringust.
Keskses kliinilises uuringus olid ägenemiste ja remissioonidega kulgevale SM-ile iseloomulikud kas vähemalt üks registreeritud retsidiiv viimase 12 kuu jooksul või vähemalt kaks registreeritud retsidiivi
viimase 24 kuu jooksul või üks registreeritud retsidiiv viimase 12…24 kuu jooksul vähemalt ühe
gadoliiniumiga kontrasteeruva koldega T1-kujutisel viimase 12 kuu jooksul teostatud MRT uuringul. Esmane tulemusnäitaja oli kinnitatud retsidiivide koguarv. Teisesed MRT tulemusnäitajad hõlmasid uute/suurenenud T2 haiguskollete kumulatiivset arvu ning kontrasteeruvate haiguskollete kumulatiivset arvu T1-kaalutud kujutistel; mõlemaid hinnati 6. ja 12. kuul. Kokku 1404 patsienti randomiseeriti suhtes 2 : 1 saama kas Copaxone 40 mg/ml (n = 943) või
platseebot (n = 461). Mõlema ravirühma algsed demograafilised näitajad, SM haiguse tunnused ja MRT parameetrid olid omavahel võrreldavad. Patsientidel oli sõeluuringule eelnenud 2 aasta jooksul olnud keskmiselt 2.0 retsidiivi. Platseeboga võrreldes langesid Copaxone 40 mg/ml-ga kolm korda nädalas ravitud patsientide esmased ja teisesed tulemusnäitajad märkimisväärselt ja statistiliselt olulisel määral, mis on kooskõlas
igapäevaselt manustatud Copaxone 20 mg/ml ravitoimega. Järgmises tabelis on toodud esmased ja teisesed tulemusnäitajad ravikavatsusega populatsioonis.
Tulemusnäitaja Copaxone P-väärtus Retsidiivide esinemissagedus aastas 0,331 0,505 p < 0,0001 Absoluutse riski erinevus* (95% usaldusvahemik) Uute/suurenenud T2 haiguskollete kumulatiivne arv 6. ja 12. kuul Esinemissageduse määr** (95% usaldusvahemik) 0,653 [0,546 kuni 0,780] Kontrasteeruvate haiguskollete kumulatiivne arv T1‑kaalutud kujutistel 6. ja 12. kuul Esinemissageduse määr** (95% usaldusvahemik) * Absoluutse riski erinevus määratletakse: erinevus kolm korda nädalas manustatava 40 mg glatirameeratsetaadiga retsidiivide aastase esinemissageduse kohandatud keskmise ja platseeboga retsidiivide aastase esinemissageduse kohandatud keskmise vahel. ** Esinemissageduse määr määratletakse: suhe kolm korda nädalas manustatava 40 mg/ml glatirameeratsetaadi ja platseebo kohandatud keskmiste määrade vahel. Otsest võrdlust Copaxone 20 mg/ml (manustatud üks kord ööpäevas) ja 40 mg/ml (manustatud kolm korda nädalas) efektiivsuse ja ohutuse vahel ei ole sama uuringu raames läbi viidud. Copaxone 40 mg/ml: 3-kuulise kinnitatud puude progressiooniga (confirmed disability progressioon, CDP) patsientide osakaal oli uuringu tulemusnäitajaks 12-kuulises platseebokontrolliga uuringus (GALA). Kolmekuuline CDP esines 3% platseeborühma patsientidest ja 3,5% Copaxonet saanud patsientidest (riskisuhe [odds ratio, OR] [95% CI]: 1,182 [0,661, 2,117] [p = 0.5726]). Uuringu avatud jätkuperioodiga (kuni 7 aastat) koos oli tulemusnäitajaks aeg 6-kuulise CDP-ni. Riskitiheduste suhe (hazard ratio, HR) [95% CI] ravikavatsuslikus kohordis oli Copaxonet varakult alustanute rühmas võrreldes hiljem alustanutega 0,892 [0,688, 1,157] (p = 0.3898). Käesoleval hetkel puuduvad tõendid Copaxone kasutamiseks primaarse või sekundaarse progresseeruva haigusega patsientidel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetilisi uuringuid ei ole patsientidel läbi viidud. In vitro uuringute andmed ja piiratud andmed tervetelt vabatahtlikelt näitavad, et glatirameeratsetaadi subkutaansel manustamisel imendub
toimeaine vabalt ja suur osa annusest laguneb juba nahaaluses koes kiirelt väiksemateks fragmentideks.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele peale selle informatsiooni, mis sisaldub selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes. Farmakokineetiliste andmete vähesuse tõttu inimestel ei saa toimepiire inimeste ja loomade vahel tuvastada.
Immuunkomplekside depositsioonist neeruglomeerulites teatati vähesel arvul rottidel ja ahvidel, keda raviti vähemalt 6 kuud. 2-aastases uuringus rottidel ei täheldatud mingeid ilminguid immuunkompleksi depositsioonist neeruglomeerulites.
Teatati manustamisjärgsest anafülaksiast sensibiliseeritud loomadel (merisead või hiired). Nende andmete asjakohasus inimesele ei ole teada.
Toksilisus süstekohal oli sage leid pärast korduvat manustamist loomadele.
Rottidel esines kerge, kuid statistiliselt oluline kehakaalu juurdekasvu vähenemine võrreldes kontrollrühmaga nende emasloomade järglastel, kellele manustati ravimit tiinuse ja laktatsiooni ajal subkutaanselt annustes ≥ 6 mg/kg ööpäevas (ületab 2,83 korda maksimaalset inimesele soovitatavat annust 60 kg täiskasvanul mg/m2 alusel). Teisi olulisi toimeid järglaste kasvamisele ja käitumuslikule arengule ei täheldatud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool Süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult. Hoida külmkapis (2 °C…8 °C).
Mitte lasta külmuda.
Kui süstleid ei saa hoida külmkapis, võib neid hoida temperatuuril 15 °C…25 °C kuni ühe kuu jooksul üks kord.
Kui Copaxone süstlid on pärast nimetatud ühekuulist perioodi veel kasutamata ning originaalpakendis, tuleb neid edasi hoida külmkapis (2 °C…8 °C).
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Copaxone 40 mg/ml süstel koosneb I tüüpi värvitust klaasist silindrist, mille külge on kinnitatud nõel, sinisest polüpropüleenist (või polüstüreenist) varbkolvist, kummist kolvikorgist ja nõelakaitsest.
Iga süstel on eraldi PVC-blisterpakendis.
Copaxone 40 mg/ml on saadaval pakendites, mis sisaldavad 3, 12 või 36 süstlit (igas süstlis on 1 ml süstelahust) või mitmikpakendis, mis sisaldab 36 (3 x 12) süstlit (igas süstlis on 1 ml süstelahust). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
TEVA GmbH Graf-Arco-Str. 3 89079 Ulm Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
863414
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.01.2015 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.12.2019
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Oktoober 2025