Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Buprenorphine G.L.Pharma, 2 mg keelealused tabletid Buprenorphine G.L.Pharma, 4 mg keelealused tabletid Buprenorphine G.L.Pharma, 8 mg keelealused tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Buprenorphine G.L.Pharma 2 mg keelealused tabletid Iga tablett sisaldab 2,16 mg buprenorfiinvesinikkloriidi, mis vastab 2 mg buprenorfiini alusele. Teadaolevat toimet omav abiaine: veevaba laktoos 45,453 mg.
Buprenorphine G.L.Pharma 4 mg keelealused tabletid Iga tablett sisaldab 4,32 mg buprenorfiinvesinikkloriidi, mis vastab 4 mg buprenorfiini alusele. Teadaolevat toimet omav abiaine: veevaba laktoos 91,086 mg.
Buprenorphine G.L.Pharma 8 mg keelealused tabletid Iga tablett sisaldab 8,64 mg buprenorfiinvesinikkloriidi, mis vastab 8 mg buprenorfiini alusele. Teadaolevat toimet omav abiaine: veevaba laktoos 182,171 mg.
INN. Buprenorphinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Keelealune tablett.
Buprenorphine G.L.Pharma 2 mg keelealused tabletid Valged, ovaalsed, lamedad, kaldservadega tabletid, pikkusega 10 mm ja laiusega 5 mm.
Buprenorphine G.L.Pharma 4 mg keelealused tabletid Valged, ovaalsed, lamedad, kaldservadega tabletid, poolitusjoonega mõlemal küljel, pikkusega 12 mm ja laiusega 6 mm. Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks. Buprenorphine G.L.Pharma 8 mg keelealused tabletid Valged, ovaalsed, lamedad, kaldservadega tabletid, poolitusjoonega mõlemal küljel, pikkusega 14 mm ja laiusega 7 mm. Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Opioidsõltuvuse asendusravi meditsiinilise jälgimise, sotsiaalse ja psühholoogilise abi raames. Ravim on mõeldud kasutamiseks 18-aastastel ja vanematel patsientidel, kes on andnud nõusoleku sõltuvuse raviks.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
See ravim on ainult suukaudseks manustamiseks ja seda ei tohi süstida.
Patsiendid vajavad hoolikat jälgimist ja toetamist. Ravi peab toimuma sellise arsti järelevalve all, kes omab kogemust sõltuvushäirega patsientide ravi ja jälgimise osas. Ravi alguses on nõutav järelevalve vähemalt üks kord nädalas.
Kuritarvitamise riski vähendamiseks on soovitatav ravimit manustada arsti vastuvõturuumis/apteegis ning järelevalve all. Ravimi igapäevane manustamine arsti vastuvõturuumis/apteegis peab olema standard ning ainult erandina võib sellest kõrvale kalduda (nt töögraafiku tõttu).
Induktsioonravi Algannus on 0,8...4 mg manustatuna ühekordse ööpäevase annusena. Kui vajalik algannus on väiksem kui 2 mg, tuleb kasutada teist ravimit, sest Buprenorphine G.L.Pharma on saadaval toimeaine sisaldusega 2 mg, 4 mg ja 8 mg.
− Opioidsõltlased, kes pole läbinud võõrutusravi Ravi alguses tuleb buprenorfiini annus manustada vähemalt 4 tundi pärast viimast opioidi kasutamist või siis, kui tekivad esimesed ärajätunähud.
− Metadooniga ravitavad patsiendid Enne ravi alustamist buprenorfiiniga tuleb metadooni annust vähendada maksimaalselt 30 mg-ni ööpäevas. Buprenorfiin võib esile kutsuda ärajätunähud metadoonist sõltuvatel patsientidel. Üleminek asendusravilt metadooniga teisele toimeainele peab alati toimuma eelnevat asendusravi läbi viinud arsti ja uut ravi alustava arsti koostöös, kes peavad ühiselt määratlema edasise ravikäigu.
Annuse kohandamine ja säilitusannus Buprenorfiini annust tuleb progresseeruvalt suurendada vastavalt individuaalse patsiendi kliinilisele ravivastusele; maksimaalset lubatud ühekordset annust, 24 mg ööpäevas, ei tohi ületada. On soovitatav väljastada patsiendile ravimit ühe annuse kaupa iga päev.
Annuse vähendamine ja ravi lõpetamine Pärast rahuldava stabilisatsiooniperioodi saavutamist peab annust järk-järgult vähendama kokkuleppel patsiendiga ja hoolika järelevalve all, kuni ravi täieliku lõpetamiseni. 2 mg, 4 mg ja 8 mg keelealuste tablettide olemasolu võimaldab annust järk-järgult vähendada. Vajadusel vähendada annust aeglasemalt, väiksemate astmetena, tuleb kasutada teisi buprenorfiini keelealuseid tablette, mille toimeainesisaldus on väiksem. Pärast ravi lõpetamist buprenorfiiniga tuleb patsiente jälgida võimaliku retsidiivi tõttu.
Asendusravi määramiseks tuleb kasutada narkootilise aine retsepti, märkides sellele “asendusraviks” ja vajadusel “väljastada apteegis ühe annuse kaupa iga päev”.
Annust tohib muuta ainult raviarst koostöös ravi alustanud arstiga.
Kahjustatud maksatalitlusega patsiendid Maksakahjustuse mõju buprenorfiini farmakokineetikale ei ole teada. Toimeaine metaboliseerub suurel määral, mistõttu võib eeldada, et keskmise ja raske maksakahjustusega patsientidel on ravimi kontsentratsioon vereplasmas kõrgem. Maksapuudulikkusega patsientidel võib buprenorfiini farmakokineetika olla muutunud, mistõttu soovitatakse kerge ja keskmise maksakahjustusega patsientidel väiksemat algannust ja hoolikat annuse tiitrimist (vt lõik 5.2).
Kahjustatud neerutalitlusega patsiendid Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega (CL < 30 ml/min) patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 5.2). CR Noorukid Buprenorphine G.L.Pharmat ei soovitata kasutada noorukitel (vanuses kuni 18 aastat), sest ravikogemus nende patsientidega ei ole piisav.
Manustamisviis Manustatakse sublingvaalselt. Arst peab hoiatama patsiente, et sublingvaalne manustamine on ainuke efektiivne ja hästi talutav ravimi manustamise moodus. Tabletti tuleb hoida keele all, kuni see on lahustunud (toimub tavaliselt 5 kuni 10 minuti jooksul). Tablette ei tohi lahustada ja süstida, sest see võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad lõppeda surmaga (hingamise pärssimine, raske maksakahjustus) ja raskeid kohalikke reaktsioone, mõnikord koos septilise reaktsiooniga.
Ravi eesmärgid ja ravi lõpetamine Enne ravi alustamist Buprenorphine G.L.Pharmaga tuleb patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja eesmärgid. Ravi ajal peavad arst ja patsient omavahel sageli suhtlema, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi lõpetamist ja kohandada vajaduse korral annuseid. Kui patsient ei vaja enam ravi Buprenorphine G.L.Pharmaga, võib olla soovitav annust järk-järgult vähendada, et ennetada ärajätunähte (vt lõik 4.4).
4.3 Vastunäidustused
− Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. − Samaaegne ravi MAO-inhibiitoritega või eelneva 2 nädala jooksul. − Raske hingamispuudulikkus. − Raske maksapuudulikkus. − Äge alkoholism või delirium tremens.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoiatused Buprenorphine G.L.Pharma on ette nähtud ainult opioidsõltuvuse raviks.
Raviarst peab arvestama kuritarvitamise ja väärkasutamise riskiga (nt i.v. manustamine), eriti ravi alguses.
Diversioon Diversiooni all mõeldakse buprenorfiini sattumist illegaalsele turule kas patsientide endi või selliste isikute kaudu, kes hangivad ravimit patsientidelt või apteekidest varguse teel. Selline diversioon võib põhjustada uute, primaarse sõltuvusainena buprenorfiini kasutavate sõltlaste teket ning sellega kaasnevat üleannustamise, vere kaudu levivate viirushaiguste leviku, hingamise pärssimise ja maksakahjustuse tekke riski.
Tolerantsus ja opioidide tarvitamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide, sealhulgas Buprenorphine G.L.Pharma korduval manustamisel võivad tekkida tolerantsus ning füüsiline ja/või psüühiline sõltuvus ja opioidide tarvitamise häire (opioid use disorder, OUD). Buprenorphine G.L.Pharma kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib lõppeda üleannustamise ja/või surmaga. OUD tekkimise risk on suurem patsientidel, kellel on isiklikus või perekonna anamneesis (vanemad või õed-vennad) esinenud sõltuvushäireid (sealhulgas alkoholisõltuvus), praegustel tubakatarbijatel või kellel on varem esinenud vaime tervise probleeme (nt raske depressioon, ärevus- ja isiksusehäired). Enne Buprenorphine G.L.Pharma ravi alustamist ja selle ajal tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid ja ravi lõpetamise kava (vt lõik 4.2).
Patsiente tuleb jälgida ravimisõltlastele omase käitumise (nt enneaegne uue retsepti küsimine arstilt) suhtes. See hõlmab ka teiste samaaegselt kasutatavate opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinid) kasutamise üle vaatamist. Patsientidel, kellel ilmnevad opioidide tarvitamisest tingitud tervisehäirete nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda konsultatsiooni sõltuvusravi spetsialistiga.
Kui ravimsõltuvus on kestnud vähem kui ühe aasta või patsiendi vanus on vähem kui 20 aastat, tuleb eriti hoolikalt kaaluda asendusravi vajalikkust.
Enne ravi alustamist buprenorfiiniga peab patsiendi opiodsõltuvus olema kinnitatud uriini opiaatide sõeluuringu positiivse tulemusega.
Ravi alustamisel Buprenorphine G.L.Pharmaga peab arst olema teadlik buprenorfiinmolekuli osalisest agonistlikust toimest. Buprenorfiin seondub müü- ja kapa-opiodretseptoritega ning võib vallandada ärajätusümptomite tekke opioidsõltuvusega patsientidel.
Ravi tulemus buprenorfiiniga sõltub nii määratud annusest kui ka rakendatavatest kombineeritud meetmetest (meditsiinilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja õpetuslikest meetmetest) patsiendi ravis.
Buprenorphine G.L.Pharma keelealuseid tablette on soovitatav määrata ainult piiratud ajavahemikuks. See lihtsustab annuse kohaldamist, parandab ravikoostööd ja vähendab kuritarvitamise või väärkasutamise (peamiselt i.v. manustamine) riski.
Asendusravi ajal peab regulaarselt kontrollima (analüüsimaterjali kogumine järelvalve all) opiaatide (sh kvantitatiivne määramine), barbituraatide, metakvolooni ja bensodiasepiinide, vajadusel ka kokaiini ja amfetamiini ning nende metaboliitide sisaldust patsiendi uriinis. Patsiente tuleb uurida nõelatorke jälgede suhtes.
Patsientidel võib olla valusümptomeid ka asendusravi ajal. Pärast somaatilise korrelatsiooni kindlakstegemist tuleb täiendavalt manustada analgeetikume ravimsõltuvusega tegelevas raviasutuses.
Ravi katkestamine võib põhjustada ärajätusündroomi, mis võib olla hilinenud.
Hingamise pärssimine. On teatatud mõnest surmajuhtumist hingamise pärssimise tõttu, eriti buprenorfiini kasutamisel koos bensodiasepiinide ja alkoholiga (vt lõik 4.5) või buprenorfiini väärkasutamise korral (nt parenteraalne manustamine). Hepatiit, maksakahjustused. On teatatud tõsistest ägeda maksakahjustuse juhtudest väärkasutamise, eriti intravenoosse manustamise puhul (vt lõik 4.8). Maksakahjustust on enamasti täheldatud suurte annuste korral ja see võib olla tingitud mitokondriaalsest toksilisusest. Olemasolev või omandatud mitokondriaalne kahjustus (geneetiline haigus, viirusinfektsioonid (eriti krooniline C-hepatiit)), alkoholi liigtarvitamine, anoreksia ja assotsieerunud mitokondriaalsed toksiinid (nt atsetüülsalitsüülhape, isoniasiid, valproehape, amiodaroon, antiretroviraalsed nukleosiidi analoogid) võivad soodustada maksakahjustuste teket. Neid tegureid peab arvestama enne ravi Buprenorphine G.L.Pharmaga ja ravi ajal. Kui on maksa kõrvalnähu kahtlus ja põhjuslik seos ei ole teada, on vajalik edasine uuring. Sõltuvalt uuringutulemustest võib ravi Buprenorphine G.L.Pharmaga ettevaatlikult lõpetada, et vältida ärajätusündroomi ja takistada sõltuvuse taasteket. Kui ravi jätkatakse, tuleb maksatalitlust hoolikalt jälgida.
Buprenorfiin võib põhjustada opioidide ärajätusümptomeid, kui seda manustada sõltuvuses patsiendile vähem kui 4 tundi pärast viimast heroiini või muu lühitoimelise opioidi manustamist või kui seda manustada vähem kui 24 tundi pärast viimast metadooni annust (vt lõik 4.2). Ärajätunähud võivad olla seotud ka suboptimaalse annusega.
Buprenorfiin võib põhjustada uimasust, mida võivad süvendada teised tsentraalselt toimivad ained, nagu alkohol, trankvillisaatorid, rahustid, uinutid (vt lõik 4.5).
Uneaegsed hingamishäired Opioidid võivad põhjustada uneaegseid hingamishäireid, k.a tsentraalne uneapnoe ja uneaegne hüpokseemia. Opioidid suurendavad tsentraalse uneapnoe riski annusest sõltuvalt. Tsentraalse uneapnoega patsientidel peab kaaluma opioidide koguannuse vähendamist.
Riskid samaaegsel ravil sedatiivsete ravimitega, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid Samaaegne ravi Buprenorphine G.L.Pharma ja sedatiivse toimega ravimitega, nt bensodiasepiinide või sarnaste ravimitega, võib põhjustada sedatsiooni, hingamise pärssimist, koomat ja surma. Nimetatud ohtude tõttu on samaaegne ravi sedatiivsete ravimitega lubatud ainult nendele patsientidele, kellel alternatiivsed ravivõimalused ei ole võimalikud. Samaaegse ravi korral Buprenorphine G.L.Pharma ja sedatiivsete ravimitega, tuleb kasutada madalaimat toimivat annust ning ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik. Patsiente peab hoolikalt jälgima hingamise pärssimise ning sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. On tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid, et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).
Serotoniini sündroom Buprenorphine G.L.Pharma ja teiste serotonergiliste ainete, nt MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantide samaaegne manustamine võib põhjustada serotoniini sündroomi, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik 4.5). Kui ravi teiste serotonergiliste ainetega on kliiniliselt põhjendatud, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida, eelkõige ravi alguses ja annuse suurendamisel. Serotoniini sündroomi sümptomid võivad olla muuhulgas vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus, neuromuskulaarsed häired ja/või seedetrakti sümptomid. Serotoniini sündroomi kahtluse korral tuleb olenevalt sümptomite raskusest kaalutleda annuse vähendamist või ravi lõpetamist.
Buprenorfiin võib põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni.
Loomkatsed ja kliiniline kogemus on näidanud, et buprenorfiin võib põhjustada sõltuvust, kuid nõrgemal määral kui morfiin. Asendusravi ei kõrvalda olemasolevat sõltuvust opiaatidest. Seetõttu on oluline järgida ravi alustamise, annuse kohandamise ja patsiendi jälgimise soovitusi (vt lõik 4.2).
Eriline ettevaatus on vajalik patsientidega, kellel on: − peapiirkonna vigastus ja koljusisese rõhu tõus, − krambid, − hüpotensioon, − eesnäärme hüpertroofia ja ureetra stenoos, − astma või hingamispuudulikkus (buprenorfiini tarvitamisel on teatatud hingamise pärssimise juhtudest) − neerupuudulikkus (30% manustatud annusest eritub neerude kaudu, seetõttu võib renaalne eliminatsioon olla aeglustunud); − maksapuudulikkus (buprenorfiini metabolism maksas võib olla häirunud).
CYP3A4 inhibiitorid võivad suurendada buprenorfiini kontsentratsiooni vereplasmas, mistõttu peab eelnevalt CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.5) ravitud patsientidel buprenorfiini annust tiitrima eriti ettevaatlikult. Neile patsientidele võib olla piisav vähendatud annus.
Sportlased peavad arvestama, et buprenorfiin võib põhjustada dopinguproovis positiivseid tulemusi.
Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, see tähendab põhimõtteliselt
„naatriumivaba”.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid
Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI) MAOI manustamisel ajavahemikus kuni 2 nädalat enne opioidi petidiin manustamist, täheldati eluohtlikke koostoimeid, mis mõjutasid kesknärvisüsteemi (hingamine ja vereringe). Sarnaseid koostoimeid buprenorfiiniga ei saa välistada (vt ka lõik 4.3).
Mittesoovitatavad kombinatsioonid
Alkohol Alkohol tugevdab buprenorfiini sedatiivset toimet, mis võib muuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise ohtlikuks. Buprenorfiini ei tohi võtta koos alkohoolsete jookide või alkoholi sisaldavate ravimitega. On teatatud surmajuhtudest üleannustamise tõttu buprenorfiini, bensodiasepiinide ja alkoholi samaaegsel manustamisel.
Kombinatsioonid, mida tuleb kasutada ettevaatlikult
Sedatiivse toimega ravimid, nt bensodiasepiinid või sarnased ravimid Samaaegne ravi opioidide ja sedatiivsete ravimitega, nt bensodiasepiinide või sarnaste ravimitega suurendab sedatsiooni, hingamise pärssimise, kooma ja surma ohtu täiendava kesknärvisüsteemi pärssiva toime tõttu. Samaaegse ravi korral peavad annused ja ravi kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).
Teised kesknärvisüsteemi depressandid Teised opioidide derivaadid (valuvaigistid ja köhavastased ravimid, nagu metadoon, dekstropropoksüfeen, kodeiin, dekstrometorfaan ja noskapiin), teatud antidepressandid, sedatiivsed H1-retseptori antagonistid, barbituraadid, muud anksiolüütikumid kui bensodiasepiinid, neuroleptikumid, klonidiin ja sarnased ained. Need kombinatsioonid tugevdavad pärssivat toimet kesknärvisüsteemile.
Buprenorphine G.L.Pharma samaaegne kasutamine gabapentinoididega (gabapentiin ja pregabaliin) võib põhjustada hingamisdepressiooni, hüpotensiooni, väljendunud sedatsiooni, koomat või surma (vt lõik 4.4). Serotonergiliste ravimite, nt MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantide manustamine suurendab serotoniini sündroomi riski, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik 4.4).
Buprenorfiini samaaegne kasutamine antikolinergiliste või antikolinergilise aktiivsusega ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, antihistamiinid, antipsühhootikumid, lihasrelaksandid, parkinsonismivastased ravimid) võib suurendada antikolinergiliste kõrvaltoimete teket.
Opioidretseptori agonistide, nagu morfiini ja sarnaste analgeetikumide toime võib väheneda buprenorfiini osalise antagonistliku toime tõttu.
Fenprokumoon Teatatud on süstitava buprenorfiini ja fenprokumooni võimalikust koostoimest, mille tulemusel tekkis purpura.
Teiste ravimite toimed buprenorfiinile
CYP3A4, CYP2C19 ja CYP2D6 inhibiitorid või indutseerijad Buprenorfiin metaboliseerub CYP3A4 vahendusel. Buprenorfiini ja ketokonasooli (CYP3A4 tugev
inhibiitor) koostoimeuuring näitas, et buprenorfiini ja vähemal määral ka norbuprenorfiini C ja AUC suurenesid (buprenorfiini puhul vastavalt ligikaudu 70% ja 50%). Buprenorfiini ja CYP3A4 tugevatoimelise inhibiitori (nt seenevastased asoolid, nagu ketokonasool või itrakonasool, erütromütsiin, gestodeen, troleandomütsiin, HIV proteaasi inhibiitorid, nagu ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir) samaaegne manustamine võib põhjustada buprenorfiini ja norbuprenorfiini kontsentratsiooni märkimisväärset tõusu vereplasmas. Sellist kombinatsiooni tuleb vältida või hoolikalt jälgida, sest vajalik võib olla annuse vähendamine.
Buprenorfiini koostoimeid CYP3A4 indutseerijatega ei ole uuritud, seetõttu soovitatakse Buprenorphine G.L.Pharmaga ravitavaid patsiente hoolikalt jälgida, kui nad saavad samaaegset ravi ensüümide indutseerijatega, nt fenobarbitaali, karbamasepiini, fenütoiini ja rifampitsiiniga.
Buprenorfiini toimed teistele ravimitele
On näidatud, et buprenorfiin on CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor in vitro. Terapeutilise kontsentratsiooni pärssimise risk in vivo on madal, kuid seda ei saa välistada. Buprenorfiini kombineerimisel teiste ravimitega, mis on CYP2D6 või CYP3A4 substraadid, võivad nende ravimite kontsentratsioonid vereplasmas suureneda ja tekkida annusest sõltuvad kõrvaltoimed. Buprenorfiin ei inhibeeri in vitro ensüümi CYP2C19. Teiste ensüümide toimet, mis ravimeid metaboliseerivad, ei ole uuritud.
Siiani ei ole buprenorfiini puhul leitud olulist koostoimet kokaiiniga, mis on kõige sagedamini uimastisõltlaste poolt koos opioididega kasutatav aine.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Buprenorphine G.L.Pharma kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Raseduse lõppfaasis võivad buprenorfiini suured annused põhjustada vastsündinul hingamisdepressiooni, isegi pärast lühiajalist manustamisperioodi. Buprenorfiini pikaajaline manustamine viimase kolme raseduskuu jooksul võib vastsündinul põhjustada ärajätunähte. Seetõttu ei ole buprenorfiini soovitatav kasutada raseduse ajal.
Imetamine Buprenorfiin ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima. On leitud, et rottidel võib buprenorfiin pärssida laktatsiooni. Seetõttu tuleb ravi ajal Buprenorphine G.L.Pharmaga imetamine katkestada. Fertiilsus Puuduvad andmed buprenorfiini toime kohta inimese fertiilsusele. Katsed rottidega ei näidanud toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Buprenorfiin võib põhjustada uimasust, eriti koos alkoholi või kesknärvisüsteemi depressantidega. Seetõttu tuleb autojuhtimisel või masinate käsitsemisel olla ettevaatlik (vt lõik 4.5).
Isikutele, kes meditsiinilistel põhjustel manustavad sõltuvust tekitavaid aineid või ravimeid, mis tõenäoliselt mõjutavad autojuhtimise võimet, võidakse väljastada individuaalne arstlik juhiluba.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete tekkimine sõltub patsiendi ravimi taluvusest, mis on sõltuvushäiretega isikutel suurem võrreldes üldpopulatsiooniga.
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Immuunsüsteemi häired Harv: angioneurootiline ödeem, anafülaktiline šokk.
Psühhiaatrilised häired Harv: hallutsinatsioonid.
Närvisüsteemi häired Sage: peavalu, minestamine, pearinglus.
Vaskulaarsed häired Sage: ortostaatiline hüpotensioon.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: bronhospasm, hingamise pärssimine (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Seedetrakti häired Sage: konstipatsioon, iiveldus, oksendamine. Teadmata: hambakaaries.
Maksa ja sapiteede häired Harv: transaminaaside aktiivsuse tõus, maksanekroos, hepatiit (vt lõik 4.4).
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: lööve, urtikaaria, sügelus.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: insomnia, asteenia, unisus, higistamine.
Ravimisõltuvus Buprenorphine G.L.Pharma korduv kasutamine võib põhjustada ravimisõltuvust isegi terapeutiliste annuste korral. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda olenevalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest, annusest ja opioidravi kestusest (vt lõik 4.4). Väljendunud sõltuvushäirega patsientidel võib algne buprenorfiini manustamine tekitada ärajätunähte, mis on sarnased naloksooni korral tekkivatega.
Intravenoosse väärkasutuse korral on teatatud paiksetest reaktsioonidest, mõnikord septilistest, ning potentsiaalselt tõsisest ägedast hepatiidist (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Osalise opioidagonisti omaduste tõttu on buprenorfiinil ilmselt lai teoreetiline ohutusvahemik.
Buprenorfiini peamine üleannustamise sümptom on hingamise pärssimine, mis võib põhjustada hingamisseiskust ja surma.
Juhusliku üleannustamise korral tuleb rakendada üldisi toetavaid abinõusid, kaasa arvatud patsiendi respiratoorse ja kardiaalse seisundi tähelepanelik jälgimine.
Ravi Hingamise pärssimise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi ja standardseid intensiivravi meetmeid. Kui kasutatakse opioidantagonisti (nt naloksoon), tuleb arvestada buprenorfiini pikaajalise toimega.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, sõltuvushäirete raviks kasutatavad ained, opioidisõltuvuse raviks kasutatavad ained; ATC-kood: N07BC01
Buprenorfiin on osaline opioidagonist/antagonist, mis seondub müü- ja kappa-retseptoritega ajus. Ravimi toime opioidide asendusravis põhineb selle aeglaselt pöörduval seondumisel müü-retseptoritega, mis pikema aja jooksul võib vähendada sõltuvate patsientide ravimivajadust.
Tänu opioidide osalisele agonistlikule toimele on buprenorfiinil lai ohutusulatus ning tema pidurdavad toimed, eriti kardiaalse ja respiratoorse funktsiooni suhtes, on mõõdukad.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Suu kaudu manustatud buprenorfiin metaboliseerub maksa esmasel läbimisel N-dealkülatsiooni ja glükurokonjugatsiooni näol peensooles ja maksas. Seetõttu on suukaudne kasutamine selle ravimi puhul sobimatu.
Sublingvaalsel manustamisel ei ole buprenorfiini absoluutne biosaadavus täpselt teada, kuid see arvatakse olevat 15%...30%. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 90 minutit pärast sublingvaalset manustamist ja maksimaalse annuse ja kontsentratsiooni suhe on lineaarne vahemikus 2 mg kuni 16 mg.
Jaotumine Buprenorfiini imendumisele järgneb kiire jaotumisfaas. Poolväärtusaeg on 2...5 tundi. Biotransformatsioon Buprenorfiin metaboliseerub 14-N-dealkülatsiooni ja glükurokonjugatsiooni teel. Kliinilised andmed kinnitavad, et buprenorfiini N-dealkülatsioon toimub CYP3A4 vahendusel. N-desalküül-buprenorfiin on nõrga sisemise aktiivsusega müü-agonist
Eritumine Buprenorfiini eritumine on bi- või trieksponentsiaalne, pika, kuni 32-tunnise lõpliku eritumisfaasiga, mille põhjuseks on osalt buprenorfiini reabsorptsioon pärast konjugeeritud derivaadi hüdrolüüsi sooles ja osalt molekuli kõrge lipofiilsus.
Buprenorfiin eritub peamiselt väljaheitega (70%) glükurokonjugeeritud metaboliitide biliaarse ekskretsiooni teel, ülejäänu eritub uriiniga.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ühekordse ja korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Rottide ja küülikutega läbi viidud teratoloogilistest katsetest lähtuvalt võib järeldada, et buprenorfiin ei
ole embrüotoksiline ega teratogeenne. Rottidel ei täheldatud soovimatuid mõjusid fertiilsusele ega üldisele reproduktsioonile, siiski oli neil intramuskulaarse ja suukaudse manustamise korral kõrge peri- ja postnataalne suremus raskendatud poegimise ja imetamishäirete tõttu. Lisaks põhjustas suurtes annustes buprenorfiini suukaudne manustamine emasloomale gestatsiooni ja imetamise ajal vastsündinud rottide teatud neuroloogiliste funktsioonide (pinnale kukkumise refleks ja vastus võpatusele) veidi hilisemat arengut.
6. FARMATSEUTLISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat Mannitool Maisitärklis Povidoon (k = 27,0-32,4) Sidrunhappe monohüdraat Naatriumtsitraat Magneesiumstearaat.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30° C.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PVdC/PVC-alumiiniumblistrid. Pakendis 7, 10, 28, 30 või 49 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1 8502 Lannach Austria
8. MÜÜGILOA NUMBRID
2 mg: 752711 4 mg: 752811 8 mg: 752611
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.08.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 11.11.2015
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Oktoober 2024