Brufen - suukaudne suspensioon (20mg 1ml)

ATC Kood: M01AE01
Toimeaine: ibuprofeen
Tootja: Mylan IRE Healthcare Ltd

Artikli sisukord

BRUFEN
suukaudne suspensioon (20mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Brufen, 20 mg/ml suukaudne suspensioon

Ibuprofeen

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Brufen ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Brufen’i võtmist
  3. Kuidas Brufen’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Brufen’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Brufen ja milleks seda kasutatakse

Brufen’i suukaudne suspensioon kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse MSPVA-deks (mittesteroidsed põletikuvastased ained). Brufen leevendab valu, langetab palavikku ja sellel on põletikuvastane toime.

Brufen’i suukaudset suspensiooni kasutatakse kerge kuni mõõduka tugevusega valu, reumaatiliste seisundite (reumatoidartriit, osteoartroos) ja menstruatsioonivalu korral täiskasvanutel ja üle 12- aastastel noorukitel (kehakaaluga 40 kg ja rohkem).

6-kuustel kuni 12-aastastel lastel kasutatakse Brufen’i suukaudset suspensiooni ägeda valu seisundite ja külmetushaigusega kaasneva palaviku korral.

Brufen’i toime saabub tavaliselt 30 minuti jooksul.

Mida on vaja teada enne Brufen’i võtmist

Ärge võtke Brufen’i:

  • kui olete ibuprofeeni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui te olete viimast kolme kuud rase;
  • kui teil on suurenenud kalduvus verejooksule;
  • kui teil on raske maksa või neeruhaigus;
  • kui teil on raske südamepuudulikkus;
  • kui teil on maohaavand, kaksteistsõrmikuhaavand või verejooks või kui teil on varem ravi korral Brufen’i või sarnase ravimiga olnud maohaavand, kaksteistsõrmikuhaavand või verejooks;
  • kui teil on varem olnud mao või soolte verejooks või rebend seoses MSPVAde võtmisega;
  • kui teil on varem olnud allergilisi reaktsioone (nt hingamisraskused, ninakinnisus, nahalööve) atsetüülsalitsüülhappe või teiste põletikuvastaste ainete suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Brufen’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui teil on teatud immuunsüsteemi häired (sidekoehaiguse segavorm ja süsteemne erütematoosne luupus (SEL), immuunsüsteemi häired, mis mõjutavad sidekude, põhjustades liigesevalu, naha muutuseid ning teiste elundite häireid), sest teil võib olla suurem risk aseptilise meningiidi tekkeks,
  • kui teil on neeru või maksafunktsiooni kahjustus,
  • kui teil on südameprobleemid, nagu südamepuudulikkus või rinnaangiin (valu rinnus), või kui teil on olnud südameinfarkt, šunteerimine, perifeersete arterite haigus (halb verevarustus jalgades või jalalabades ahenenud või ummistunud arterite tõttu) või mis tahes tüüpi insult (sh miniinsult või transitoorne isheemiline atakk (TIA)),
  • kui teil on kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesteroolitase, kui teie perekondlikus anamneesis esineb südamehaigusi või insulti või kui te suitsetate,
  • kui teil on astma, krooniline nohu (krooniline ninakinnisus ja tilkumine) või allergilised haigused, sest Brufen võib põhjustada hingamisraskust, nõgestõbe või tõsist allergilist reaktsiooni, kui teil on need seisundid,
  • kui teil on põletikulised soolehaigused, varasem maohaavand või muu suurenenud kalduvus verejooksule.
  • Alati peab eesmärgiks seadma madalaima võimaliku annuse ja lühima võimaliku ravi kestuse, et vähendada kõrvaltoimete riski. Üldiselt on nii, et soovitatavast suuremate annustega võib kaasneda risk. Samuti tähendab see, et mitme MSPVA kombinatsiooni samaaegset manustamist tuleb vältida.

Kui te kasutate pikaajaliselt valuvaigisteid, võib see põhjustada peavalusid, mida ei tohi ravida täiendava valuvaigistite kasutamisega. Kui te arvate, et see kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

  • Nagu teisedki põletikuvastased ravimid, võib Brufen varjata infektsiooni nähte.
  • Patsiendid, kellel on varem olnud seedetrakti probleeme, eeskätt eakad patsiendid, peaksid seedetrakti sümptomite (eeskätt seedetrakti verejooks) korral pöörduma arsti poole, eriti ravi alguses.
  • Eakad patsiendid peavad olema teadlikud kõrvaltoimete kõrgemast tekkeriskist, eeskätt potentsiaalselt surmaga lõppevast seedetrakti verejooksust ja perforatsioonist.
  • Kui ravi ajal Brufen’iga tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi lõpetada ning konsulteerida arstiga.
  • Põletikuvastaseid/valuvaigistavaid ravimeid, nagu ibuprofeen, võib seostada infarkti või insuldiriski vähese suurenemisega, eriti kui seda kasutatakse suurtes annustes. Ärge ületage soovitatud annust ega ravi kestust.
  • Tuulerõugete ajal on soovitatav selle ravimi kasutamist vältida.
  • See preparaat kuulub ravimite gruppi (MSPVAd), mis võivad kahjustada naiste viljakust. See toime on ravimi võtmise lõpetamisel pöörduv. Vt ka lõik “Rasedus, imetamine ja viljakus”.
  • Ärge võtke Brufen’i, kui te plaanite rasestuda. Konsulteerige esmalt oma arstiga. Vt ka lõik “Rasedus, imetamine ja viljakus”.
  • Lõpetage Brufen’i võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole, kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest (angioödeem):
  • näo, keele või kõri turse,
  • neelamisraskused,
  • nõgestõbi ja hingamisraskused.
  • MSPVAde kasutamisel on väga harvadel juhtudel teatatud tõsistest nahareaktsioonidest.

Lõpetage Brufen’i võtmine ja pöörduge arsti poole, kui teil tekivad nahalööve või limaskestade kahjustused. Raskekujulise lööbega võivad kaasneda villid nahal, eriti jalgadel, käsivartel, kätel ja jalalabadel, ning mis võivad levida ka näole ja huultele (multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom). See võib muutuda veelgi tõsisemaks, mille puhul muutuvad villid suuremaks ja levivad kaugemale ning nahk võib hakata kooruma (toksiline epidermaalne nekrolüüs). Võib esineda ka raske infektsioon koos naha, nahaaluskoe ja lihaste hävimisega (nekroos).

  • Brufen võib põhjustada vere valgeliblede hulga vähenemist ning teie vastupanuvõime infektsioonidele võib langeda. Kui teil esineb infektsioon, mille sümptomiteks on palavik koos üldseisundi tõsise halvenemisega, või palavik koos lokaalse infektsiooni sümptomitega, nagu valu kurgus, neelus või suus või urineerimisprobleemid, peate te koheselt oma arstiga ühendust võtma. Teilt võetakse vereproov, et teha kindlaks valgeliblede hulga võimalik vähenemine (agranulotsütoos). On oluline, et te räägiksite oma arstile ravimist, mida te võtate.
  • Dehüdreeritud patsientidel on tarvis rakendada ettevaatust, sest esineb neerukahjustuse tekkerisk, eeskätt dehüdreeritud lastel, noorukitel ja eakatel.

Lapsed ja noorukid

Dehüdreeritud lastel ja noorukitel esineb neerukahjustuse tekkerisk.

Muud ravimid ja Brufen

Ärge kasutage samaaegselt erinevat tüüpi valuvaigistavaid ravimeid, välja arvatud arsti soovitusel.

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid.

Brufen võib mõjutada teiste ravimite toimet ja vastupidi, sh nende ravimite, millega ravitakse/ ennetatakse:

  • kasvajaid ja immuunsüsteemi häireid (metotreksaat),
  • maniakaaldepressiivset haigust (liitium),
  • ebaregulaarset südame löögisagedust (digoksiin),
  • valu (atsetüülsalitsüülhape),
  • tromboemboolseid häireid (antikoagulandid, st vedeldavad verd/takistavad verehüüvete tekkimist, nt aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape, dikumarool, varfariin, tiklopidiin),
  • depressiooni (ravimid, mida nimetatakse SSRIdeks – selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid),
  • kõrget vererõhku (ravimid, mis alandavad vererõhku, nt AKE inhibiitorid, nagu kaptopriil, beetablokaatorid, nagu atenolool; angiotensiin II retseptorite antagonistid, nagu losartaan, diureetikumid),
  • äratõukereaktsiooni siirdatud organiga patsientidel (ravimid, mis suruvad teie immuunsüsteemi alla, nagu tsüklosporiin või takroliimus),
  • põletikku (kortikosteroidid),
  • bakteriaalseid infektsioone (mõned antibiootikumid, sh aminoglükosiidid),
  • seeninfektsioone (nt vorikonasool või flukonasool),
  • suhkurtõbe (sulfonüüluuread),
  • kõrget kolesteroolitaset (kolestüramiin),
  • inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) infektsiooni (zidovudiin).

Ka mõned teised ravimid võivad mõjutada Brufen’i ravi või vastupidi. Seetõttu küsige alati nõu arstilt või apteekrilt, enne kui kasutate Brufen’i koos teiste ravimitega.

Brufen koos toidu, joogi ja alkoholiga

Brufen’i võib kasutada koos toidu ja joogiga. Valu kiiremaks vaigistamiseks võib Brufen’i võtta tühja kõhuga. Kui Brufen’i võetakse koos alkoholiga, võivad kõrvaltoimed tugevneda.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedad naised ei tohi viimase kolme raseduskuu jooksul Brufen’i kasutada.

Brufen’i kasutamist peaksid vältima naised, kes plaanivad rasedust või on rasedad. Igas raseduse järgus võib ravi toimuda ainult arsti soovitusel.

Ibuprofeen eritub rinnapiima. Seetõttu ei ole ibuprofeeni kasutamine rinnaga toitmise ajal soovitatav. Siiski konsulteerige arstiga, kui rinnaga toitmise ajal on Brufen’i kasutamine vajalik sagedamini kui üksikjuhtudel.

Ibuprofeeni kasutamine võib mõjutada viljakust. Ibuprofeeni kasutamine ei ole soovitatav kui proovitakse rasestuda või viljatuse põhjuste uuringute ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Mõnedel inimestel võib Brufen kahjustada reaktsioonivõimet, näiteks kõrvaltoimete, nagu nägemishäired, pearinglus või uimasus tõttu. Sellega peab arvestama olukordades, mis nõuavad suurt tähelepanuvõimet, nt autojuhtimisel, ning see kehtib suurel määral samaaegse kasutamise kohta koos alkoholiga.

Brufen sisaldab sahharoosi, sorbitooli, päikeseloojangukollast, metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati

Brufen’i 5 ml annus sisaldab 3 g sahharoosi ja 0,5 g sorbitooli. Sellega tuleb arvestada suhkurtõbe põdevatel patsientidel. Võib kahjustada hambaid. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Brufen sisaldab päikeseloojangukollast, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone.

Brufen sisaldab säilitusaineid metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Kuidas Brufen’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanute ja üle 12-aastaste noorukite (kehakaaluga 40 kg ja rohkem) soovitatav annus:

Reumaatilised haigused: 20...35 ml (400…700 mg) 3 korda ööpäevas. Jätke annuste manustamise vahele 4…6 tundi. Hommikuse jäikuse kiiremaks leevendamiseks võib esimese annuse võtta tühja kõhuga.

Ööpäevane maksimaalne annus: 2400 mg.

Menstruatsioonivalu: 20 ml (400 mg) 1 kuni 3 korda ööpäevas vastavalt vajadusele. Jätke annuste manustamise vahele 4…6 tundi.

Alustage ravi menstruatsioonivalu esimeste nähtude korral.

Kerge kuni mõõdukas valu täiskasvanutel: 10…20 ml (200…400 mg) üksikannusena või 3...4 korda ööpäevas. Jätke annuste manustamise vahele 4…6 tundi.

Kasutamine lastel

Külmetushaigusega kaasnev äge valu ja palavik 6-kuusted kuni 12-aastastel lastel: 5…7,5 mg ibuprofeeni kg kehakaalu kohta üksikannusena või 20…30 mg kg kehakaalu kohta alljärgneva tabeli kohaselt:

Annuse arvutamisel tuleb kasutada kehakaalu (vanused on antud ligikaudselt).

Kehakaal

Vanus

Annus

7…10 kg

6..12 kuud

2,5 ml 3 korda ööpäevas

10…14,5 kg

1…2 aastat

2,5 ml 3…4 korda ööpäevas

14,5…25 kg

3…7 aastat

5 ml 3…4 korda ööpäevas

25…40 kg

8…12 aastat

10 ml 3…4 korda ööpäevas

Annus tuleb manustada iga 6 tunni järel, kuni neli korda ööpäevas. Brufen’i suukaudset suspensiooni ei tohi anda alla kuue kuu vanustele või vähem kui 7 kg kaaluvatele lastele.

Kui teil on raske maksa- ja neeruhaigus või kui te olete eakas, ütleb arst teile õige annuse, mida te peate võtma, mis on madalaim võimalik annus.

Kiirema toime saavutamiseks võib annuse võtta tühja kõhuga. Kui teil on tundlik magu, võtke ibuprofeeni koos toiduga.

Veenduge, et pudelit on enne kasutamist korralikult raputatud, et vältida mööduvat kõrvetustunnet suus või kurgus.

Kui te võtate Brufen’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud Brufen’i ettenähtust rohkem või kui lapsed on kogemata seda ravimit võtnud, pöörduge kohe arsti poole või lähimasse haiglasse, et saada teavet võimalike ohtude ja vajalike ravimeetmete kohta.

Sümptomite hulka võivad kuuluda: iiveldus, kõhuvalu, oksendamine (võib sisaldada verd), peavalu, helin kõrvus, meeltesegadus ja silmade värelus. Suurte annuste puhul on teatatud uimasusest, valust rinnus, südamepekslemisest, teadvuse kaotusest, krambihoogudest (peamiselt lastel), nõrkusest ja pearinglusest, vere esinemisest uriinis, külmatundest ja hingamisprobleemidest.

Kui te unustate Brufen’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõige tõsisemad kõrvaltoimed

  • Lõpetage Brufen’i võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole, kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest (angioödeem, aegajalt esinev kõrvaltoime):
  • näo, keele või kõri turse,
  • neelamisraskused,
  • nõgestõbi ja hingamisraskused.
  • Brufen võib põhjustada vere valgeliblede hulga vähenemist (agranulotsütoos) koos langenud vastupanuvõimega infektsioonidele (aegajalt esinev kõrvaltoime). Kui teil esineb infektsioon, mille sümptomiteks on palavik koos üldseisundi tõsise halvenemisega, või palavik koos lokaalse infektsiooni sümptomitega, nagu valu kurgus, neelus või suus või urineerimisprobleemid, peate te koheselt oma arstiga ühendust võtma. On oluline, et te räägiksite oma arstile ravimist, mida te võtate.
  • MSPVAde kasutamisel on teatatud tõsistest naha ja limaskesta muutustest, nagu epidermaalne nekrolüüs ja/või multiformne erüteem (väga harva esinev kõrvaltoime). Lisaks võib esineda raskekujuline nahareaktsioon, mida nimetatakse DRESS’iks. DRESS’i sümptomid on nahalööve, palavik, lümfisõlmede turse ja eosinofiilide (teatud tüüpi valged vererakud) arvu suurenemine. Lõpetage Brufen’i võtmine ja pöörduge arsti poole, kui teil tekivad nahalööve või limaskestade kahjustused. Raskekujulise lööbega võivad kaasneda villid nahal, eriti jalgadel, käsivartel, kätel ja jalalabadel, ning mis võivad levida ka näole ja huultele. See võib muutuda veelgi tõsisemaks, mille puhul muutuvad villid suuremaks ja levivad kaugemale ning nahk võib hakata kooruma (toksiline epidermaalne nekrolüüs). Võib esineda ka raske infektsioon koos naha, nahaaluskoe ja lihaste hävimisega (nekroos).

Muud kõrvaltoimed

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

  • Peavalu, pearinglus.
  • Seedetrakti kõrvaltoimed (seedehäire, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhupuhitus, kõhukinnisus, must väljaheide, mao ja soolte verejooks, vere oksendamine).
  • Väsimus.
  • Nahalööve.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

  • Nohu.
  • Ülitundlikkus.
  • Unetus, ärevus.
  • Nägemishäired, kuulmiskahjustus.
  • Bronhospasm, astma.
  • Haavandid suus.
  • Maohaavand, soolehaavand, maohaavandi rebend, mao limaskesta põletik.
  • Maksapõletik, kollatõbi, ebanormaalne maksafunktsioon.
  • Sügelus, väikesed verevalumid nahal ja limaskestadel.
  • Valgusülitundlikkus.
  • Neerufunktsiooni kahjustus.
  • Muutused vereanalüüsis.
  • Aneemia (vere punaliblede arvu vähenemine või hemoglobiini taseme langus, mis võib muuta naha kahvatuks ning põhjustada nõrkustunnet).
  • Uimasus.
  • Torkimistunne.
  • Kuulmiskaotus.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

  • Mittebakteriaalne meningiit.
  • Allergiline reaktsioon.
  • Depressioon, segasus.
  • Nägemise halvenemine, tinnitus (helin kõrvus), pearinglus.
  • Maksakahjustus ja vedelikupeetus kehas.

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

  • Kõhunäärmepõletik, maksapuudulikkus.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

  • Jämesoole haavandite (koliit) ja Crohni tõve (soolehaigus) halvenemine.
  • Südemepuudulikkus, südemeatakk, kõrge vererõhk.

Palun pange tähele, et Brufen võib pikendada veritsusaega.

Tuulerõugete korral erandjuhtudel tõsised nahainfektsioonid. MSPVA-de kasutamise ajal võib areneda või ägeneda infektsiooniga seotud nahapõletik (nt võib areneda seisund nekrotiseeriv fastsiit, mida iseloomustab tugev valu, kõrge palavik, naha paistetus ja kuumenemine, villide teke, nekroos). Kui Brufen’i kasutamise ajal tekivad või süvenevad infektsiooni nähud, on teil soovitatav viivitamatult oma arsti poole pöörduda.

Brufen’i-taolised ravimid võivad kaasa tuua südameataki või insuldi riski kerge suurenemise.

Brufen’i suukaudse suspensiooni kasutamisel on teatatud ka mööduvast kõrvetustundest suus või kurgus.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Brufen’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja pudelil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Avatud pudel tuleb ära kasutada 12 kuu jooksul.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Brufen sisaldab

  • Toimeaine on ibuprofeen.
  • Abiained on säilitusained (metüülparahüdroksübensoaat E218, propüülparahüdroksübensoaat E216, naatriumbensoaat E211), sahharoos, sidrunhappe monohüdraat, glütserool, vedel sorbitool (mittekristalliseeruv) (E420), hele kaoliin, polüsorbaat 80, lõhna ja maitseaine (apelsin), värvaine (päikeseloojangukollane E110), agar, puhastatud vesi.

Kuidas Brufen välja näeb ja pakendi sisu

Kollane apelsinimaitseline suukaudne suspensioon.

100 ml ja 200 ml plastpudelid. Pakend sisaldab 5 ml suusüstalt/2,5 ml/5 ml kahe otsaga annustamislusikat.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Mylan IRE Healthcare Limited

Unit 35/36 Grange Parade

Baldoyle Industrial Estate

Dublin 13

Iirimaa

Tootja:

AbbVie S.r.l.

S.R. 148 Pontina, Km 52 snc, 04010 Campoverde Di Aprilia (LT) Itaalia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

BGP Products Switzerland GmbH Eesti filiaal Liivalaia 13/15

10118 Tallinn

Tel: + 372 6363 052

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Riik

Preparaadi nimetus

Eesti

Brufen, 20 mg/ml suukaudne suspensioon

Läti

Brufen 20 mg/ml suspensija iekšķīgai lietošanai

Leedu

Brufen 20 mg/ml geriamoji suspensija

Poola

Brufen, 20 mg/ml, zawiesina doustna

Rumeenia

Brufen 20 mg/ml suspensie orală

Sloveenia

Brufen 20 mg/ml peroralna suspenzija

Rootsi

Brufen 20 mg/ml oral suspension

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Brufen, 20 mg/ml suukaudne suspensioon

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml suspensioon sisaldab 20 mg ibuprofeeni. INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omavad abiained:

1 ml suspensiooni sisaldab 660 mg sahharoosi, 100 mg sorbitooli, 0,1 mg päikeseloojangukollast, 1 mg metüülparahüdroksübensoaati ja 0,5 mg propüülparahüdroksübensoaati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Suukaudne suspensioon.

Kollane apelsinimaitseline suspensioon.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Reumatoidartriit, osteoartroos. Primaarne düsmenorröa. Nõrk kuni mõõdukas valu.

6-kuused kuni 12-aastased lapsed (>7 kg):

Äge valu ja ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonist põhjustatud palavik.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi peab alustama väikseima eeldatavalt toimiva annusega, mida võib seejärel kohandada sõltuvalt ravivastusest ja kõrvaltoimetest. Pikaajalise ravi korral peab eesmärgiks olema väike säilitusannus.

Riski kõrvaltoimete tekkeks saab minimeerida, kasutades väikseimat toimivat annust lühima aja jooksul, mis on sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja vanemad kui 12-aastased noorukid (≥ 40 kg)

Reumaatilised haigused: 400...700 mg (20...35 ml) kolm korda ööpäevas. Annuste vaheline intervall peab olema vähemalt 4...6 tundi. Hommikuse jäikuse kiiremaks leevendamiseks võib esimese annuse võtta tühja kõhuga. Neerupuudulikkuse korral tuleb annust vähendada. Maksimaalne ööpäevane annus on 2400 mg.

Düsmenorröa: 400 mg (20 ml) üks kuni kolm korda ööpäevas, vastavalt vajadusele. Annuste vaheline intervall peab olema vähemalt 4...6 tundi. Ravi tuleb alustada menstruatsiooniprobleemi esimeste nähtude ilmnemisel.

Nõrk kuni mõõdukas valu: 200...400 mg (10...20 ml) üksikannusena või kolm kuni neli korda ööpäevas. Annuste vaheline intervall peab olema vähemalt 4...6 tundi. Ei ole tõestatud, et 400 mg-st suuremad üksikannused suurendaksid valuvastast toimet.

Lapsed

6-kuused kuni 12-aastased lapsed (>7 kg):

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonist põhjustatud äge valu ja palavik: 5...7,5 mg ibuprofeeni kg kehakaalu kohta üksikannusena või 20...30 mg/kg kehakaalu kohta alljärgneva tabeli kohaselt. Annuse arvutamisel tuleb kasutada kehakaalu (vanused on antud ligikaudselt).

Kehakaal

Vanus

Annus

 

7...

10 kg

...12 kuud

2,5 ml (50 mg) 3 korda ööpäevas

10...

14,5 kg

1...

2 aastat

2,5ml

(50 mg) 3...

4 korda ööpäevas

14,5...25 kg

3...

7 aastat

5 ml (100 mg) 3...

4 korda ööpäevas

25...

40 kg

8...

12 aastat

10 ml

(200 mg) 3...

4 korda ööpäevas

Annus tuleb manustada iga 6 tunni järel, kuni neli korda ööpäevas.

Brufen’i ei tohi anda alla kuue kuu vanustele või vähem kui 7 kg kaaluvatele lastele.

Eakad

Eakatel on suurem risk tõsiste kõrvaltoimete tekkeks. Kui MSPVA võtmist peetakse vajalikuks, tuleb kasutada vähimat toimivat annust lühima võimaliku aja jooksul. MSPVA-ravi ajal tuleb patsiente regulaarselt jälgida seedetrakti verejooksude esinemise suhtes. Kui esineb maksa- või neerufunktsiooni kahjustus, tuleb annust individuaalselt hinnata.

Neerukahjustus

Ibuprofeeni manustamisel neerukahjustusega patsientidele tuleb rakendada ettevaatust. Annust tuleb individuaalselt hinnata. Annuseid tuleb hoida võimalikult väikestena ja neerufunktsiooni tuleb jälgida (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidele manustamisel tuleb rakendada ettevaatust. Annuseid tuleb individuaalselt hinnata ning annus tuleb hoida võimalikult väikesena (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Manustamisviis

Kiirema toime saavutamiseks võib annuse võtta tühja kõhuga. Tundliku maoga inimestel on soovitatav võtta ibuprofeeni koos toiduga.

Raputage pudelit enne kasutamist. Brufen’i suukaudse suspensiooni kasutamisel võib esineda mööduv kõrvetustunne suus või kurgus. Veenduge, et pudelit on enne kasutamist korralikult raputatud.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Äge mao või kaksteistsõrmikuhaavand või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või rohkem selgelt väljendunud haavandi või verejooksu episoodi).

Raske maksapuudulikkus.

Raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass).

Raske neerupuudulikkus (glomerulaarfiltratsioon alla 30 ml/min).

Seisundid, mille korral esineb suurem kalduvus verejooksule.

Seedetrakti verejooks või perforatsioon seoses varasema MSPVA-raviga.

Raseduse kolmas trimester.

Ristuvate reaktsioonide tõttu ei tohi anda Brufen’i patsientidele, kellel on pärast aspiriini või teiste MSPVA-de võtmist arenenud astma, nohu või urtikaaria sümptomid.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised ettevaatusabinõud

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.2 ja allpool „Seedetrakti toimed“ ning „Kardiovaskulaarsed toimed“).

Nagu ka teised MSPVA-d, võib ibuprofeen varjata infektsiooni nähte.

Pikaajalisel mis tahes valuvaigistite kasutamisel võib tekkida peavalu, mida ei tohi ravida ravimi suuremate annustega.

Alkoholi samaaegne tarbimine võib tugevdada MSPVA-de toimeainest tingitud kõrvaltoimeid, eriti toimeid seedetraktile või kesknärvisüsteemile.

On andmeid selle kohta, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi, võivad vähendada naiste fertiilsust, omades toimet ovulatsioonile. See toime on ravi lõpetamisel pöörduv.

Kardiovaskulaarsed toimed

Patsientidele, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südamepuudulikkus, on vajalik sobiv jälgimine ja juhendamine, kuna MSPVA-ravi korral on teatatud vedelikupeetusest ja tursetest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardi infarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Epidemioloogilistest uuringutest ei ole üldiselt ilmnenud, et ibuprofeeni kasutamine väikestes annustes (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) suurendaks arteriaalse tromboosi riski.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III klass), diagnoositud isheemilise südamehaiguse, perifeersete arterite haiguse ja/või peaaju veresoonte haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida üksnes hoolika kaalumise järel ja vältida tuleb suurte annuste (2400 mg ööpäevas) kasutamist. Hoolikalt tuleb kaaluda ka kardiovaskulaarsete haiguste (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) riskifaktoritega patsientide pikaajalist ravi, eriti kui ibuprofeeni on vaja kasutada suurtes annustes (2400 mg ööpäevas).

Kui ravitakse patsiente, kelle on anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, on vajalik ettevaatus, sest MSPVA-raviga seoses on teatatud vedelikupeetusest ja tursetest.

Seedetrakti veritsus, haavandumine ja perforatsioon

Annuse ja raske seedetrakti verejooksu vahel on tugev seos. Ibuprofeeni ja teiste MSPVA-de, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibiitorite samaaegset manustamist tuleb vältida.

MSPVA-ravi saavatel eakatel patsientidel on suurem risk kõrvaltoimete, eeskätt seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni tekkeks, mis võivad lõppeda surmaga.

Igat tüüpi MSPVA-raviga seoses on teatatud potentsiaalselt surmaga lõppevast seedetrakti verejooksust, haavandist ja perforatsioonist, mis on avaldunud mistahes ajal ravi jooksul, koos hoiatavate sümptomitega või varasemate raskete seedetrakti tüsistustega või ilma.

Patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ja eakatel esineb MSPVA suuremate annuste korral suurem risk seedetrakti verejooksu, haavandi või perforatsiooni tekkeks. Ülalmainitud riskifaktoritega patsiendid peavad ravi alustama väikseima võimaliku annusega.

Nii nendel patsientidel kui ka patsientidel, kes saavad väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi ravimeid, mis võivad suurendada riski seedetrakti kõrvaltoimete tekkeks (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda ravi limaskesta kaitsvate ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti reaktsioone, eeskätt eakatele patsientidele, peab soovitama, et nad pööraksid erilist tähelepanu mistahes ebatavalistele abdominaalsetele sümptomitele (eeskätt seedetrakti verejooks), eriti ravi alguses, ning selliste sümptomite ilmnemisel otsiksid meditsiinilist abi.

Ettevaatust tuleb rakendada patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi, mis võib suurendada riski haavandite või verejooksu tekkeks, nt suukaudsete kortikosteroididega, antikoagulantidega nagu varfariin, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega või trombotsüütide agregatsiooni vastaste ravimitega nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Ravi ibuprofeeniga tuleb lõpetada, kui patsiendil esineb seedetrakti verejooks või haavand.

MSPVA-sid tuleb anda ettevaatusega patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti haigus, nt haavandiline koliit või Crohni tõbi, kuna need seisundid võivad halveneda (vt lõik 4.8).

Renaalsed toimed

Dehüdreeritud patsientide suhtes tuleb rakendada ettevaatust. Neerukahjustuse tekkerisk esineb eeskätt dehüdreeritud lastel, noorukitel ja eakatel.

Nagu teistegi MSPVA-de korral, on pikaajaline ibuprofeeni manustamine põhjustanud neerude papillaarset nekroosi ja teisi patoloogilisi muutusi. Neerutoksilisust on täheldatud ka patsientidel, kellel kompensatoorset rolli normaalse neeru perfusiooni säilitamisel täidavad neeru prostaglandiinid. Neil patsientidel võib MSPVA manustamine põhjustada annusest sõltuvat prostaglandiinide moodustumise vähenemist ja teiseks verevoolu vähenemist neerudes, mis võib põhjustada neerupuudulikkust. Suurem risk selleks esineb patsientidel, kellel on neerukahjustus, südamepuudulikkus, maksafunktsiooni kahjustus, eakatel ja diureetikum- või AKE inhibiitor-ravi saavatel patsientidel. Pärast MSPVA-ravi lõpetamist on sümptomid tavaliselt pöörduvad.

Neeru-, maksa- või südamekahjustusega patsientidel tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul ning jälgida neerufunktsiooni, eriti pikaajalise ravi korral (vt ka lõik 4.3).

Hematoloogilised toimed

Ibuprofeen võib inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni, mille tagajärjel võib veritsusaeg pikeneda.

Respiratoorsed häired

Kui ibuprofeeni manustatakse patsientidele, kellel on praegu või anamneesis bronhiaalastma, krooniline nohu või allergilised haigused, on vajalik ettevaatus, sest on teatatud, et ibuprofeen põhjustab nendel patsientidel bronhospasmi, urtikaariat või angioödeemi.

Dermatoloogilised toimed

MSPVA-de kasutamisel on väga harva teatatud rasketest, mõnikord surmaga lõppevatest nahareaktsioonidest, nagu eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk selliste nahareaktsioonide tekkeks on ravi alguses; enamikul juhtudest tekib reaktsioon esimese kuu jooksul. Ravi ibuprofeeniga tuleb lõpetada esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuse või muude ülitundlikkuse sümptomite avaldumisel.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Tuulerõugetest võivad erandjuhtudel alguse saada tõsised naha ja pehmete kudede infektsioossed tüsistused. Praeguseks ei ole välistatud MSPVA-de soodustav roll nende infektsioonide süvenemisel. Seetõttu on tuulerõugete korral soovitatav vältida Brufen’i kasutamist.

Aseptiline meningiit

Harvadel juhtudel on ibuprofeeniga ravitud patsientidel täheldatud aseptilist meningiiti. Kuigi see esineb tõenäolisemalt patsientidel, kellel on süsteemne erütematoosne luupus ja sarnased sidekoehaigused, on sellest teatatud ka patsientidel, kellel ei ole kaasuvat kroonilist haigust.

Seedetrakti probleemide, süsteemse erütematoosse luupuse (SEL), hematoloogilise või hüübimishäirete ja astmaga patsiente peab ravima ettevaatusega ja neid peab MSPVA-ravi jooksul hoolikalt jälgima, sest nende seisund võib MSPVA tõttu halveneda.

Teave abiainete kohta

Brufen’i suukaudne suspensioon sisaldab sahharoosi ja sorbitooli. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Ravim sisaldab 3 g sahharoosi ja 0,5 g sorbitooli 5 ml annuses. Sellega tuleb arvestada suhkurtõbe põdevatel patsientidel. Võib kahjustada hambaid.

Brufen’i suukaudne suspensioon sisaldab parahüdroksübensoaati ja propüülparahüdroksübensoaati. Võib tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Brufen’i suukaudne suspensioon sisaldab päikeseloojangukollast (E110). Võib tekitada allergilisi reaktsioone.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vältida tuleb järgmisi kombinatsioone Brufen’iga:

Dikumarooli rühm: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, nt varfariini toimet. Eksperimentaaluuringud on näidanud, et ibuprofeen tugevdab varfariini toimet veritsusajale. MSPVA- d ja dikumarooli rühm metaboliseeritakse sama ensüümi, CYP2C9 poolt.

Trombotsüütide agregatsiooni vastased ained: MSPVA-sid ei tohi kombineerida trombotsüütide agregatsiooni vastaste ainetega, nt tiklopidiiniga, trombotsüütide funktsiooni täiendava inhibeerimise tõttu (vt allpool).

Metotreksaat: MSPVA-d inhibeerivad metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ja selle tulemusel võivad ilmneda mõned metaboolsed koostoimed koos metotreksaadi kliirensi aeglustumisega. Seetõttu tuleb ravi korral metotreksaadi suurte annustega alati vältida MSPVA-de välja kirjutamist (vt allpool).

Atsetüülsalitsüülhape: Üldiselt ei soovitata ibuprofeeni koos atsetüülsalitsüülhappega kasutada kõrvaltoimete esinemise riski suurenemise tõttu.

Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et nimetatud ravimite üheaegsel annustamisel võib ibuprofeen takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Südame glükosiidid: MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarfiltratsiooni ja suurendada südame glükosiidide (nt digoksiin) taset plasmas.

Mifepristoon: Teoreetiliselt võib ravimi toime väheneda mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d), sh atsetüülsalitsüülhape, prostaglandiinivastaste omaduste tõttu. Piiratud hulk andmeid viitavad, et MSPVA-de manustamine samal päeval, kui manustatakse prostaglandiini, ei mõjuta mifepristooni või prostaglandiini toimeid emakakaela küpsemisele ega emaka kontraktiilsusele ning ei vähenda meditsiinilise raseduse katkestamise kliinilist tõhusust.

Sulfonüüluuread: Harva on teatatud hüpoglükeemia esinemisest patsientidel, kes võtavad sulfonüüluurea ravimeid koos ibuprofeeniga.

Zidovudiin: On tõestatud, et HIV-positiivsetel hemofiiliat põdevatel patsientidel, keda ravitakse samaaegselt zidovudiini ja ibuprofeeniga, esineb suurem risk hemartrooside ja hematoomide tekkeks.

Järgmiste kombinatsioonide korral Brufen’iga võib olla vajalik annuse kohandamine:

MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ainete toimet. Diureetikumid võivad ka suurendada MSPVA-de nefrotoksilisuse riski.

MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist. Lapsed: Samaaegse ravi ajal ibuprofeeni ja aminoglükosiididega tuleb rakendada ettevaatust.

Liitium: Ibuprofeen vähendab liitiumi renaalset kliirensit, mille tagajärjel võib liitiumi tase suureneda. Seda kombinatsiooni tuleb vältida, kui ei ole võimalik kontrollida sageli liitiumi taset seerumis ning vajadusel vähendada liitiumi annust.

AKE inhibiitorid ja angiotensiin-II antagonistid: Neerukahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud ja/või eakad patsiendid), kellele antakse ravi ajal koos AKE inhibiitorite või angiotensiin-II antagonistidega MSPVA-sid, sh selektiivseid tsüklooksügenaas-2 inhibiitoreid, esineb suurem risk ägeda (tavaliselt pöörduva) neerupuudulikkuse tekkeks. Seetõttu tohib sellist kombinatsiooni anda ettevaatusega neerukahjustusega patsientidele, eriti eakatele patsientidele. Pärast kombineeritud ravi algust ja regulaarsete intervallide järel ravi jooksul peavad patsiendid olema adekvaatselt hüdreeritud ja tuleb kaaluda neerufunktsiooni kontrollimist (vt lõik 4.4).

Beetablokaatorid: MSPVA-d takistavad beeta-adrenoretseptoreid blokeerivate ravimite antihüpertensiivset toimet.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): Nii SSRI-d kui ka MSPVA-d suurendavad riski verejooksu tekkeks, nt seedetraktist. See risk suureneb kombineeritud ravi korral. See mehhanism võib olla seotud serotoniini vähenenud tagasihaardega trombotsüütides (vt lõik 4.4).

Tsüklosporiin: MSPVA-de ja tsüklosporiini samaaegne manustamine suurendab arvatavasti nefrotoksilisuse riski prostatsükliini sünteesi vähenemise tõttu neerudes. Seega tuleb kombineeritud ravi korral hoolikalt jälgida neerufunktsiooni.

Kaptopriil: Eksperimentaalsed uuringud näitavad, et ibuprofeen takistab kaptopriili toimet naatriumi eritumisele.

Kolestüramiin: Ibuprofeeni ja kolestüramiini samaaegne manustamine pidurdab ja vähendab (25% võrra) ibuprofeeni imendumist. Neid ravimeid võib anda vähemalt 2-tunnise intervalliga.

Tiasiidid, tiasiidisarnased ravimid ja lingudiureetikumid: MSPVA-d võivad takistada furosemiidi ja bumetaniidi diureetilist toimet, võimalik et läbi prostaglandiinide sünteesi inhibeerimise. Samuti võivad need takistada tiasiidide antihüpertensiivset toimet.

Takroliimus: MSPVA-de ja takroliimuse samaaegne manustamine suurendavad arvatavasti nefrotoksilisuse riski prostatsükliini sünteesi vähenemise tõttu neerudes. Seega tuleb kombineeritud ravi korral hoolikalt jälgida neerufunktsiooni.

Metotreksaat: Potentsiaalse koostoime riski MSPVA ja metotreksaadi vahel tuleb arvestada ka väikeseannuselise metotreksaatravi korral, eriti neerukahjustusega patsientidel. Millal iganes kombineeritud ravi kasutatakse, tuleb jälgida neerufunktsiooni. Kui 24 tunni jooksul antakse nii MSPVA-d kui metotreksaati, tuleb rakendada ettevaatust, sest metotreksaadi tase plasmas võib suureneda, põhjustades suurenenud toksilisust (vt eespool).

Kortikosteroidid: Samaaegne ravi suurendab riski seedetrakti haavandi või verejooksu tekkeks.

Trombotsüütide agregatsiooni vastased ravimid: Suurem risk seedetrakti verejooksu tekkeks.

CYP2C9 inhibiitorid: Ibuprofeeni samaaegne manustamine CYP2C9 inhibiitoritega võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Uuringus vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C9 inhibiitorid) esines S(+)-ibuprofeeni ekspositsiooni ligikaudu 80...100%-line suurenemine. Kui kaasuvalt manustatakse tugevaid CYP2C9 inhibiitoreid, tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suurt annust manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Prostaglandiini sünteesi inhibeerimine võib kahjustavalt mõjutada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad suurenenud riski raseduse katkemiseks ja kardiaalse väärarengu ning gastroskiisi tekkeks pärast prostaglandiini sünteesi inhiibitori kasutamist raseduse varajases järgus. Absoluutne kardiovaskulaarse väärarengu risk suurenes vähem kui 1%-lt kuni ligikaudu 1,5%-ni. Usutavasti suureneb risk koos annuse ja ravi kestusega. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamisel näidatud esinemissageduse suurenemist tiinuse katkemiste (nii enne kui pärast implanteerumist) ja embrüo/fetaalse suremuse osas. Lisaks on teatatud mitmesuguste väärarengute, sh kardiovaskulaarsete, esinemissageduse suurenemisest loomadel, kes said organogeneesi perioodil prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid. Esimesel ja teisel raseduse trimestril ei tohi Brufen’i anda, välja arvatud juhul kui see on absoluutselt hädavajalik. Kui Brufen’i võetakse naise poolt, kes püüab rasestuda, või raseduse esimese ja teise trimestri jooksul, peab annus olema nii väike ja ravi kestus nii lühike kui võimalik.

Kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

  • kardiopulmonaarset toksilisust (ductus arteriosus’e enneaegne sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon),
  • neerufunktsiooni kahjustust, mis võib areneda neerupuudulikkuseks ja oligohüdramnioniks. Emal ja vastsündinul, raseduse lõpul:
  • veritsusaja pikenemist,
  • emaka kontraktsioonide pärssimist, põhjustades sünnituse hilinemist või pikaajalist sünnitust.

Seega on Brufen raseduse viimasel trimestril vastunäidustatud.

Imetamine

Ibuprofeen eritub rinnapiima, kuid kasutatuna terapeutilistes annustes lühiajaliseks raviks on mõju imikule ebatõenäoline. Kui aga kirjutatakse välja pikem ravikuur, tuleks kaaluda lapse rinnast võõrutamist.

Fertiilsus

Ibuprofeeni kasutamine võib kahjustada fertiilsust, mistõttu seda ravimit ei soovitata kasutada naistel, kes soovivad rasestuda. Naistel, kel esineb häireid seoses rasestumisega või kel teostatakse viljatuse uuringuid, tuleb arvestada ibuprofeeni võtmisest loobumisega.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravi Brufen’iga võib teatud patsientidel mõjutada reaktsioonikiirust. Seda tuleb arvesse võtta tegevustes, mis nõuavad suurenenud valvsust, nt autojuhtimisel. See kehtib suurel määral samaaegse kasutamise kohta koos alkoholiga. Uuringuid läbi viidud ei ole.

Kõrvaltoimed

Ibuprofeeni kõrvaltoimete profiil on sarnane teiste MSPVA-de kõrvaltoimetega.

Seedetrakti häired

Kõige sagedasemad täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. Ibuprofeeni manustamise järgselt on täheldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, veriroed, veriokset, haavandilist stomatiiti, seedetrakti verejooksu ning koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti, kaksteistsõrmikuhaavandit, maohaavandit ja seedetrakti perforatsiooni.

Seedetrakti haavandid, perforatsioon või verejooks võivad mõnikord lõppeda surmaga, eriti eakatel inimestel (vt lõik 4.4).

Brufen’i suukaudse suspensiooni kasutamisel võib esineda mööduv kõrvetustunne suus või kurgus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Tuulerõugete infektsiooni ajal võib erandjuhtudel ilmneda tõsiseid naha ja pehmete kudede infektsioosseid tüsistusi. MSPVA-de kasutamisega ajaliselt kokkulangeva kõrvaltoimena on kirjeldatud infektsiooniga seotud põletike ägenemist (nt nekrotiseeriva fastsiidi teke).

Südame häired ja vaskulaarsed häired

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardi infarkt või insult) riski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

MSPVA-raviga seoses on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Ibuprofeen võib põhjustada veritsusaja pikenemist läbi trombotsüütide agregatsiooni pöörduva inhibeerimise.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Enamikul juhtudel, kui teatati aseptilisest meningiidist, esines eelnevalt mõni autoimmuunhaiguse vorm (eeskätt süsteemne erütematoosne luupus ja sarnased sidekoe haigused).

Kõrvaltoimed, millel on vähemalt võimalik seos ibuprofeeniga, on esitatud MedDRA esinemissageduse konventsiooni ja organsüsteemi klassi andmebaasi alusel. Kasutatud on järgmist esinemissageduste jaotust: väga sage (1/10), sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoime

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt

Riniit

 

Harv

Aseptiline meningiit (vt lõik 4.4)

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt

Leukopeenia, trombotsütopeenia,

 

 

agranulotsütoos, aplastiline

 

 

aneemia ja hemolüütiline aneemia

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Ülitundlikkus

 

Harv

Anafülaktiline reaktsioon

 

 

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt

Unetus, ärevus

 

Harv

Depressioon, segasusseisund

Närvisüsteemi häired

Sage

Peavalu, pearinglus

 

Aeg-ajalt

Paresteesia, somnolentsus

 

Harv

Optiline neuriit

Silma kahjustused

Aeg-ajalt

Nägemishäire

 

Harv

Toksiline optiline neuropaatia

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Kuulmiskahjustus

 

Harv

Tinnitus, peapööritus

Respiratoorsed, rindkere ja

Aeg-ajalt

Astma, bronhospasm, düspnoe

mediastiinumi häired

 

 

Seedetrakti häired

Sage

Düspepsia, kõhulahtisus, iiveldus,

 

 

oksendamine, kõhuvalu,

 

 

kõhupuhitus, kõhukinnisus,

 

 

meleena, veriokse, seedetrakti

 

 

verejooks

 

Aeg-ajalt

Gastriit, kaksteistsõrmikuhaavand,

 

 

maohaavand, haavandid suus,

 

 

seedetrakti perforatsioon

 

Väga harv

Pankreatiit

 

Teadmata

Koliidi ja Crohni tõve ägenemine

Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt

Hepatiit, ikterus, ebanormaalne

 

 

maksafunktsioon

 

Harv

Maksakahjustus

 

Väga harv

Maksapuudulikkus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage

Lööve

 

Aeg-ajalt

Urtikaaria, kihelus, purpur,

 

 

angioödeem, fotosensitiivne

 

 

reaktsioon

 

Väga harv

Rasked nahareaktsioonid (nt

 

 

multiformne erüteem, bulloossed

 

 

reaktsioonid, sh Stevensi-Johnsoni

 

 

sündroom ja toksiline epidermaalne

 

 

nekrolüüs)

 

Teadmata

Ravimireaktsioon eosinofiilia ja

 

 

süsteemsete sümptomitega

 

 

(DRESS)

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Neerutoksilisuse erinevad vormid,

 

 

nt tubulointerstitsiaalne nefriit,

 

 

nefrootiline sündroom ja

 

 

neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha

Sage

Väsimus

reaktsioonid

 

 

Harv

Turse

 

 

 

Südame häired

Teadmata

Südamepuudulikkus,

 

 

müokardiinfarkt (vt lõik 4.4)

Vaskulaarsed häired

Teadmata

Hüpertensioon

 

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Toksilisus

Sümptomite risk annusega >80...100 mg/kg. Annuse >200 mg/kg korral esineb risk raskete sümptomite tekkeks, kuigi arvestatavate individuaalsete erinevustega. Annus 560 mg/kg põhjustas 15-kuusele lapsele raske mürgistuse, 3,2 g 6-aastasele kerge kuni mõõduka mürgistuse, 2,8...4 g 1,5-aastasele ja 6 g 6-aastasele raske mürgistuse isegi pärast maoloputust, 8 g täiskasvanule mõõduka mürgistuse ja >20 g täiskasvanule väga raske mürgistuse. 16-aastasele manustatud 8g mõjutas neerusid ja noorukile manustatud 12 g kombinatsioonis koos alkoholiga põhjustas ägeda tubulaarse nekroosi.

Sümptomid

Sümptomid on ülekaalukalt seedetrakti poolsed, nt iiveldus, kõhuvalud, oksendamine (võimalik vere- segune), ning peavalu, tinnitus, segasus ja nüstagmid. Suurte annuste korral teadvusekadu, krambid (peamiselt lastel). Bradükardia, vererõhu langus. Metaboolne atsidoos, hüpernatreemia, neeru kõrvaltoimed, hematuuria. Võimalikud maksa kõrvaltoimed. Hüpotermia. Mõnikord on teatatud ARDS-st.

Ravi

Kui see on õigustatud, siis maoloputus ja aktiivsöe manustamine. Seedetrakti probleemide korral manustada antatsiide. Hüpotensiooni korral intravenoosselt vedelikku ja vajadusel inotroopset tuge. Kindlustada adekvaatne diurees. Happetasakaalu ja elektrolüütide häirete korrigeerimine. Muu sümptomaatiline ravi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained; propioonhappe derivaadid,

ATC-kood: M01AE01

Toimemehhanism

Brufen kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) rühma. See sisaldab propioonhappe derivaati, p-isobutüül-hüdrotroophapet, mille geneeriline nimetus on ibuprofeen. Ibuprofeenil on põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Antiflogistiline toime on võrreldav aspiriini ja indometatsiini omaga. Ibuprofeeni farmakoloogiline toime on tõenäoliselt seotud selle võimega inhibeerida prostaglandiini sünteesi. Ibuprofeen pikendab veritsusaega läbi trombotsüütide agregatsiooni pöörduva inhibeerimise.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et ibuprofeen võib takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid manustatakse samaaegselt. Mõned farmakodünaamilised uuringud on näidanud, et 400 mg ibuprofeeni ühekordse annuse manustamisel kuni 8 tundi enne või kuni 30 minutit pärast kiirelt vabaneva atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) annustamist võib täheldada atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 4.5).

Ibuprofeen inhibeerib renaalse prostaglandiini sünteesi. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel ei ole see toime eriti oluline. Kroonilise neerupuudulikkusega, dekompenseerunud südametöö või maksapuudulikkusega ja plasmamahu muutusi põhjustavate seisunditega patsientidel võib prostaglandiini sünteesi inhibeerimine viia ägeda neerupuudulikkuse, vedelikupeetuse ja südamepuudulikkuseni (vt lõik 4.3).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Ibuprofeen imendub seedetraktist kiiresti, biosaadavus on 80...90%. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub üks kuni kaks tundi pärast manustamist. Kui manustatakse koos toiduga, on maksimaalne kontsentratsioon seerumis madalam ning see saavutatakse aeglasemalt võrreldes ravimi võtmisega tühja kõhuga. Toit ei mõjuta üldist biosaadavust märkimisväärselt.

Jaotumine

Ibuprofeen seondub plasmavalkudega ulatuslikult (99%). Ibuprofeeni jaotusruumala on väike, täiskasvanutel ligikaudu 0,12...0,2 l/kg.

Biotransformatsioon

Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas kiiresti läbi tsütokroom P450, eelistatult CYP2C9, kaheks peamiseks inaktiivseks metaboliidiks, 2-hüdroksüibuprofeeniks ja 3-karboksüibuprofeeniks. Pärast ravimi suukaudset manustamist on natuke vähem kui 90% ibuprofeeni suukaudsest annusest leitav uriinis oksüdeeritud metaboliitide ja nende glükuroon-konjugaatidena. Väga väike hulk ibuprofeeni eritub uriiniga muutumatul kujul.

Eritumine

Eritumine neerude kaudu on kiire ja täielik. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Ibuprofeen eritub peaaegu täielikult 24 tunni jooksul pärast viimase annuse manustamist.

Patsientide erigrupid

Eakad

Eeldades, et neerukahjustust ei esine, on noorte ja eakate vahelised erinevused farmakokineetilises profiilis ning eritumises uriiniga väikesed ning kliiniliselt ebaolulised.

Lapsed

Ibuprofeeni süsteemne ekspositsioon pärast kehakaalu järgi kohandatud raviannuse manustamist (5 mg/kg kuni 10 mg/kg) 1-aastastele või vanematele lastele on ilmselt sarnane täiskasvanutele. 3-kuustel kuni 2,5-aastastel lastel on leitud suurem ibuprofeeni jaotusruumala (l/kg) ning kliirens (l/kg/h) kui >2,5...12-aastastel lastel.

Neerukahjustus

Patsientide puhul, kellel on kerge neerukahjustus, on võrreldes tervete kontrollisikutega teatatud suuremast seondumata (S)-ibuprofeeni tasemest, kõrgematest (S)-ibuprofeeni AUC väärtustest ning suurenenud enantiomeeride AUC (S/R) suhtest.

Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, kellele teostatakse dialüüsi, on keskmine vaba ibuprofeeni fraktsioon ligikaudu 3% võrreldes 1%-ga tervetel vabatahtlikel. Raske neerufunktsiooni kahjustus võib põhjustada ibuprofeeni metaboliitide kuhjumist. Selle toime kliiniline tähtsus on teadmata. Metaboliite saab eemaldada hemodialüüsiga (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).

Maksakahjustus

Alkohoolne maksahaigus koos kerge kuni mõõduka maksakahjustusega ei põhjustanud olulisi muutusi farmakokineetilistes parameetrites.

Tsirroosiga patsientidel, kellel esines mõõdukas maksakahjustus (Child Pugh skoor 6…10) ning keda raviti ratseemilise ibuprofeeniga, täheldati poolväärtusaja keskmiselt 2-kordset pikenemist ning enantiomeeride AUC suhe (S/R) oli oluliselt madalam võrreldes tervete kontrollisikutega, mis viitab

(R)-ibuprofeeni metaboolse inversiooni halvenemisele (S)-enantiomeeriks (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).

Prekliinilised ohutusandmed

Ei ole rohkem prekliinilisi andmeid, mis oleks ohutuse hindamisel olulised lisaks neile, millega on selles ravimi omaduste kokkuvõttes arvestatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Metüülparahüdroksübensoaat (E218)

Propüülparahüdroksübensoaat (E216)

Naatriumbensoaat (E211)

Sahharoos

Sidrunhappe monohüdraat

Glütserool

Vedel sorbitool (mittekristalliseeruv) (E420)

Kaoliin light

Polüsorbaat 80

Apelsini lõhna- ja maitseaine

Päikeseloojangukollane (E110)

Agar

Puhastatud vesi

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Avatud pudel tuleb ära kasutada 12 kuu jooksul.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Merevaigukollane PET pudel alumiiniumist või polüpropüleenist korgiga, 100 ml või 200 ml.

Pakend sisaldab 5 ml polüpropüleenist suusüstalt või 2,5 ml/5 ml kahe otsaga polüstüreenist annustamislusikat.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mylan IRE Healthcare Limited

Unit 35/36 Grange Parade

Baldoyle Industrial Estate

Dublin 13

Iirimaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.06.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018