Botox - süstelahuse pulber (100ühik)

ATC Kood: M03AX01
Toimeaine: botulismitoksiin
Tootja: Allergan Pharmaceuticals Ireland

Artikli sisukord

BOTOX
süstelahuse pulber (100ühik)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

BOTOX, 50 Allergani ühikut, süstelahuse pulber

BOTOX, 100 Allergani ühikut, süstelahuse pulber

BOTOX, 200 Allergani ühikut, süstelahuse pulber

A-tüüpi C. Botulinum’i toksiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on BOTOX ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne BOTOX’i kasutamist
  3. Kuidas BOTOX’it kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas BOTOX’it säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on BOTOX ja milleks seda kasutatakse

BOTOX on lihaslõõgasti, mida kasutatakse mitmesuguste haigusseisundite raviks. See sisaldab toimeainena A-tüüpi botulinum toksiini ning see süstitakse lihastesse, põie seina või sügavale naha sisse. Ravim blokeerib osaliselt närviimpulsse lihastesse, kuhu ravim on süstitud ja vähendab vastavate lihaste ülemääraseid kontraktsioone.

Nahka süstimisel toimib BOTOX higinäärmetele ja vähendab higieritust. Põie seina süstimisel toimib BOTOX põielihasele ja vähendab uriini lekkimist (uriinipidamatust). Kroonilise migreeni puhul arvatakse, et BOTOX võib blokeerida valu signaale, mis kaudselt tõkestab migreeni tekkimist. BOTOX’i toimemehhanism kroonilise migreeni puhul ei ole siiski täielikult tõestatud.

1)Ravimit võib süstida otse lihastesse ja seda võib kasutada alljärgnevate haigusseisundite kontrolli all hoidmiseks.

Vähemalt kaheaastastel tserebraalparalüüsiga lastel, kes suudavad kõndida, kasutatakse BOTOX’it, et hoida kontrolli all jala deformatsiooni, mida põhjustavad püsivad lihasspasmid jalgades. BOTOX leevendab püsivaid lihasspasme jalas.

Täiskasvanutel kasutatakse ravimit, et leevendada:

opüsivaid lihasspasme randmes ja käes nende patsientide puhul, kellel on olnud insult;

opüsivaid lihasspasme pahkluus nende patsientide puhul, kellel on olnud insult;

opüsivaid lihasspasme silmalaugudes ja näos;

opüsivaid lihasspasme kaelas ja õlgades.

2)BOTOX’it kasutatakse kroonilise migreeni sümptomite vähendamiseks täiskasvanutel, kellel esineb igas kuus peavalusid vähemalt 15 päeval, millest vähemalt kaheksal päeval on tegu migreeniga, ning kelle ravivastus teistele migreeni ennetavatele ravimitele ei ole olnud piisav.

Krooniline migreen on närvisüsteemi mõjutav haigus. Üldjuhul kannatavad patsiendid peavalu all, millega sageli kaasnevad nii ülemäärane tundlikkus valguse, valju heli või lõhnade suhtes kui ka iiveldus ja/või oksendamine. Selliseid peavalusid esineb igas kuus vähemalt 15 päeval.

3)Põie seina süstimisel toimib BOTOX põielihasele ja vähendab uriini lekkimist (uriinipidamatust) ning hoiab täiskasvanutel kontrolli all järgmisi haigusseisundeid:

hüperaktiivne põis ja uriinipidamatus, ootamatu tung tühjendada põit ja vajadus käia tualetis tavapärasest sagedamini, kui mõni teine antikolinergiline ravim ei aita;

uriinipidamatus, mis on tingitud seljaaju vigastuse või hulgiskleroosiga seotud põieprobleemidest.

4)Täiskasvanutel võib BOTOX’it süstida sügavale nahka ning see võib toimida higinäärmetele ja vähendada ülemäärast higistamist kaenlaalustes, mis segab igapäevaseid toimetusi ega allu teistele paiksetele ravimitele.

Mida on vaja teada enne BOTOX’i kasutamist

Ärge kasutage BOTOX’it:

  • kui olete Atüüpi botulinum toksiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik);
  • kui teil on infektsioon kavandatud süstekohas;
  • kui teil ravitakse uriinipidamatust ja teil on kuseteede põletik või ootamatu võimetus põit tühjendada (ja te ei kasuta regulaarselt kateetrit);
  • kui teil ravitakse uriinipidamatust ja te ei ole valmis kasutama vajaduse korral kateetrit.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne BOTOX’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui teil on kunagi olnud neelamisraskusi või toidu või vedeliku juhuslikku sattumist kopsudesse, eriti siis, kui teid ravitakse püsivate lihasspasmide leevendamiseks kaelas ja õlgades;
  • kui olete üle 65aastane ja teil on teisi raskeid haigusi;
  • kui kannatate muude lihasprobleemide või lihaseid mõjutavate krooniliste haiguste (näiteks müasteenia või EatoniLamberti sündroomi) all;
  • kui kannatate teatavate haiguste all, mis mõjutavad närvisüsteemi (näiteks amüotroofne lateraalskleroos või motoorne neuropaatia);
  • kui teil on märkimisväärne nõrkus või nende lihaste kärbumine, kuhu arst kavatseb süsti teha;
  • kui teil on olnud operatsioone või vigastusi, mis võisid süstitavat lihast mingil viisil muuta;
  • kui teil on olnud varem probleeme süstimistega (näiteks minestamine);
  • kui teil on põletik lihastes või naha piirkonnas, kuhu arst kavatseb süsti teha;
  • kui teil on kardiovaskulaarne haigus (südame või veresoontega seotud haigus);
  • kui te kannatate või olete kannatanud krambihoogude all;
  • kui teil on silmahaigus, mida nimetatakse suletudnurga glaukoomiks (kõrge rõhk silmas) või teile on öeldud, et teil on oht seda tüüpi glaukoomi tekkeks;
  • kui teil alustatakse hüperaktiivse põie ja uriinipidamatuse ravi ning te olete meesterahvas, kellel on kuseteede obstruktsiooni nähud ja sümptomid, näiteks raskused urineerimisel või nõrk või katkendlik uriinijuga.

Pärast BOTOX’i manustamist

Võtke ühendust arstiga või laske seda teha hooldajal ja otsige viivitamatult arstiabi, kui teil esineb mõni alljärgnev sümptom:

  • hingamis, neelamis või rääkimisraskused;
  • nõgestõbi, turse, muu hulgas näo või kõri turse, hingeldus, nõrkustunne ja õhupuudus

(raskete allergiliste reaktsioonide võimalikud sümptomid).

Üldised ettevaatusabinõud

Nagu mis tahes süsti korral võib protseduuriga kaasneda infektsioon, valu, turse, ebatavaline nahatundlikkus (nt kipitus või tuimus), vähenenud nahatundlikkus, valulikkus, punetus, veritsus/verevalum süstekohas ja vererõhu langus või minestus, see võib olla süstega seotud valu ja/või ärevuse tagajärg.

Teatatud on ka kõrvaltoimetest, mis võivad olla seotud toksiini manustamiskohast kaugemale levimisega (näiteks lihasnõrkus, neelamisraskused või toidu või vedeliku tahtmatu sattumine hingamisteedesse). See kõrvaltoime võib olla kerge kuni tugev, võib vajada ravi ning lõppeda mõnel juhul surmaga. See risk on suurim sellise kaasuva haigusega patsientidel, mis võib soodustada nende sümptomite teket.

Teatatud on tõsistest ja/või kiire tekkega allergilistest reaktsioonidest, mille sümptomid võivad olla kublad, näo või neeluturse, hingeldus, vilistav hingamine ja minestamine. Teatatud on ka hilistüüpi allergilistest reaktsioonidest (seerumtõbi), mida võivad iseloomustada nt palavik, liigesvalu ja nahalööve.

BOTOX’it saavatel patsientidel on täheldatud veel südame-veresoonkonnaga seotud kõrvaltoimeid, sh ebaregulaarne südamerütm ja südame atakid, mis võivad lõppeda mõnel juhul surmaga. Nendel patsientidel oli eelnevalt haigusloos siiski südamega seotud riskifaktorid.

BOTOX-ravi saavatel täiskasvanutel ja lastel on teatatud krampide esinemisest, enamusel juhtudest küll patsientidel, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks. Ei ole teada, kas BOTOX ise põhjustab neid krampe. Lastel teatatud krambid esinesid enamasti ajuhalvatusega lastel, kellel raviti püsivaid lihaskrampe jalgades.

Kui teile manustatakse BOTOX’it liiga sageli või liiga suures annuses, võivad teil tekkida lihasnõrkus ja toksiini levimisega seotud kõrvaltoimed või võib organism alustada teatavate antikehade tootmist, mis võivad vähendada BOTOX’i toimet.

Kui BOTOX’it kasutatakse selles infolehes loetlemata seisundite raviks, võib see põhjustada raskeid reaktsioone, eriti patsientidel, kellel juba esineb neelamisraskusi või märkimisväärset jõuetust.

Kui teie füüsiline koormus on enne BOTOX-ravi alustamist olnud pikemat aega vähene, peate pärast süste suurendama füüsilist koormust järk-järgult.

On ebatõenäoline, et see ravim võiks parandada liigeste liikuvusulatust, kui ümbritsevad lihased on kaotanud venivuse.

BOTOX’it ei tohi kasutada insuldijärgsete püsivate pahkluu lihasspasmide ravimisel täiskasvanutel, kui eeldatavasti ei kaasne ravimi kasutamisega funktsionaalsuse (näiteks kõndimise) parendamine, sümptomite (näiteks valu) leevendamine või patsiendi ravi täiustamine. Kui insuldist on möödas rohkem kui kaks aastat või kui pahkluu lihasspasmid ei ole sedavõrd raskekujulised, võib toimingute tegemise (näiteks kõndimise) parendamine olla piiratud. Nende patsientide korral, kellel on suurem soodumus kukkumiseks, otsustab arst, kas see ravim on sobiv.

BOTOX’it tohib insuldijärgsete pahkluu lihasspasmide ravimisel kasutada vaid pärast insuldijärgsete patsientide taastusravi juhtimises kogenud tervishoiuspetsialisti tehtud hindamist.

Kui BOTOX’it kasutatakse püsivate lihasspasmide ravimiseks silmalaus, võib sellega kaasneda sagedasem silmade pilgutamine, mis võib kahjustada silmapinda. Selle vältimiseks võite vajada teatud silmatilku, silmasalve, pehmeid kontaktläätsi või silma sulgevat kaitsekatet. Teie arst ütleb teile, kui see on vajalik.

Kui BOTOX’it kasutatakse uriinipidamatuse kontrolli all hoidmiseks, määrab arst teile enne ja pärast ravi antibiootikumid, mis aitavad ennetada kuseteede infektsiooni.

Kui te ei kasutanud enne süstimist kateetrit, peate süstimisest ligikaudu kahe nädala möödumisel käima arsti juures. Teil palutakse põis tühjendada ja seejärel mõõdetakse põide jäänud uriini kogust ultraheliga. Teie arst otsustab, kas peate samaks hindamiseks järgmise 12 nädala jooksul uuesti arsti juurde minema. Peate võtma ühendust arstiga, kui te ei suuda põit tühjendada, sest on võimalik, et peate hakkama kasutama kateetrit. Nendest patsientidest, kellel on seljaaju vigastuse või hulgiskleroosiga seotud põieprobleemidest tingitud uriinipidamatus ja kes ei kasutanud enne ravi kateetrit, võib ligikaudu ühel kolmandikul tekkida vajadus hakata kasutama kateetrit pärast ravi. Hüperaktiivsest põiest tingitud uriinipidamatusega patsientide korral võib ligikaudu kuuel patsiendil 100-st tekkida pärast ravi vajadus hakata kateetrit kasutama.

Muud ravimid ja BOTOX

Teatage oma arstile või apteekrile, kui:

  • te kasutate antibiootikume (ravimid, mida kasutatakse infektsioonide ravimiseks), antikoliinesteraasravimeid või lihaslõõgasteid, sest mõned nendest ravimitest võivad suurendada BOTOX’i toimet;
  • teile on hiljuti süstitud botulinum toksiini sisaldavat ravimit (BOTOX’i toimeaine), sest see võib üleliia suurendada BOTOX’i toimet;
  • te kasutate trombotsüütide kokkukleepumist takistavaid aineid (aspiriinitaolised preparaadid) ja/või antikoagulante (verevedeldajad).

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Rasedus ja imetamine

BOTOX’it ei soovitata kasutada raseduse ajal ja viljakas eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, välja arvatud siis, kui see on vältimatult vajalik. BOTOX ei ole soovitatav imetavatele naistele. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

BOTOX võib põhjustada pearinglust, unisust, väsimust või nägemisprobleeme. Kui teil esineb mõni nendest kõrvaltoimetest, ärge juhtige autot ega kasutage masinaid. Kui te ei ole kindel, küsige oma arstilt nõu.

Kuidas BOTOX’it kasutada

BOTOX’it võivad süstida ainult arstid, kellel on erioskused ja selle ravimi kasutamise kogemused.

BOTOX’it saab teile kroonilise migreeni korral määrata vaid siis, kui seda on diagnoosinud neuroloog, kes on selle valdkonna spetsialist. BOTOX’it manustatakse neuroloogi järelevalve all. BOTOX’it ei kasutata ägeda migreeni, krooniliste pingetüüpi peavalude või ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu korral.

Manustamisviis ja -tee

BOTOX süstitakse lihasesse (intramuskulaarselt), spetsiaalse instrumendi (tsüstoskoobi) abil põie seina või naha sisse (intradermaalselt). See süstitakse otse ravi vajavasse piirkonda; tavaliselt süstib arst BOTOX’it ravi vajavas piirkonnas mitmesse kohta.

Üldteave annustamise kohta

  • Lihasesse tehtavate süstide arv ja annus varieeruvad näidustusest olenevalt. Arst otsustab, kui palju, kui sageli ja millis(t)esse lihas(t)esse BOTOX’it manustatakse. Arstil on soovitatav kasutada madalaimat toimivat annust.
  • Annused on eakate ja teiste täiskasvanute korral samad.

BOTOX’i annus ja selle toime kestus varieeruvad ravitavast haigusseisundist olenevalt. Allpool on toodud üksikasjalik teave iga haigusseisundi kohta.

BOTOX’i ohutust ja efektiivsust ei ole tõestatud lastel/noorukitel, kes on nooremad kui alljärgnevalt osutatud:

Tserebraalparalüüs

2-aastased

Püsivad lihasspasmid pahkluus, randmes ja

18-aastased

käes patsientidel, kellel on olnud insult

 

Püsivad lihasspasmid silmalaus, näos

12-aastased

 

 

Kael ja õlg

12-aastased

 

 

Krooniline migreen

18-aastased

 

 

Uriinipidamatus

18-aastased

 

 

Kaenlaaluste ülemäärane higistamine

12-aastased

 

(piiratud kogemused noorukitel vanuses 12 kuni 17

 

aastat)

 

 

Annustamine

Näidustus

Maksimaalne annus (ühikud ravi vajava

Minimaalne

 

piirkonna kohta)

 

ravikuuridevaheline

 

 

 

aeg

 

Esimene ravikuur

Järgmised

 

 

 

 

ravikuurid

 

Püsivad lihasspasmid

4 ühikut kilogrammi

4 ühikut kilogrammi

3 kuud*

jalgades

kohta (hemipleegia)

kohta (hemipleegia)

 

tserebraalparalüüsiga lastel

6 ühikut kilogrammi

6 ühikut kilogrammi

 

kohta (dipleegia)

kohta (dipleegia)

 

 

 

 

 

 

 

Püsivad lihasspasmid

Täpne annus ja

Täpne annus ja

12 nädalat

randmes ja käes

süstekohtade arv

süstekohtade arv

 

patsientidel, kellel on olnud

käe/randme kohta

kohandatakse

 

insult

kohandatakse

individuaalsete

 

 

individuaalsete

vajaduste järgi,

 

 

vajaduste järgi,

maksimaalne annus

 

 

maksimaalne annus

on 240 ühikut

 

 

on 240 ühikut

 

 

 

 

 

 

Püsivad lihasspasmid

Arst võib teha ravi

Koguannus on 300

12 nädalat

pahkluus patsientidel, kellel

vajavatesse

ühikut, mis jagatakse

 

on olnud insult

lihastesse mitu süsti.

igal ravikuuril kolme

 

 

Koguannus on 300

lihase vahel

 

 

ühikut, mis jagatakse

 

 

igal ravikuuril kolme

 

 

 

lihase vahel

 

 

 

 

 

 

Püsivad lihasspasmid

1,25…2,5 ühikut

Kuni 100 ühikut

3 kuud silmaspasmide

silmalaus ja näos

ühe süstekoha.

silmaspasmide korral.

korral

 

Kuni 25 ühikut

 

 

 

silma kohta

 

 

 

silmaspasmide

 

 

 

korral

 

 

 

 

 

 

Püsivad lihasspasmid kaelal

200 ühikut.

Kuni 300 ühikut

10 nädalat

ja õlgades

Ühte süstekohta ei

 

 

 

tohi manustada

 

 

 

rohkem kui 50

 

 

 

ühikut

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peavalu kroonilise

155 kuni 195 ühikut.

155 kuni 195 ühikut

12 nädalat

migreeniga täiskasvanutel

Ühte süstekohta ei

 

 

 

tohi manustada

 

 

 

rohkem kui 5 ühikut

 

 

 

 

 

 

Hüperaktiivne põis ja

100 ühikut

100 ühikut

3 kuud

uriinipidamatus

 

 

 

 

 

 

 

Uriinipidamatus, mis on

200 ühikut

200 ühikut

3 kuud

tingitud seljaaju vigastuse

 

 

 

või hulgiskleroosiga seotud

 

 

 

põieprobleemidest

 

 

 

 

 

 

 

Kaenlaaluste ülemäärane

50 ühikut

50 ühikut kaenlaaluse

16 nädalat

higistamine

kaenlaaluse kohta

kohta

 

 

 

 

 

* Arst võib valida annuse, millega kaasneb ravikuuride kuuekuuline intervall.

Aeg paranemiseni ja toime kestus

Kui ravimit kasutatakse jalgade püsivate lihasspasmide leevendamiseks tserebraalparalüüsiga lastel, võib paranemist üldjuhul täheldada esimese kahe nädala jooksul pärast süsti.

Kui ravimit kasutatakse randme ja käe püsivate lihasspasmide leevendamiseks patsientidel, kellel on olnud insult, võib paranemist üldjuhul täheldada esimese kahe nädala jooksul pärast süsti. Maksimaalset toimet saab üldjuhul täheldada ligikaudu nelja kuni kuue nädala jooksul pärast ravi.

Kui ravimit kasutatakse pahkluu püsivate lihasspasmide leevendamiseks patsientidel, kellel on olnud insult, ning toime hakkab taanduma, võib ravikuuri vajaduse korral korrata, kuid mitte sagedamini kui iga 12 nädala järel.

Kui ravimit kasutatakse silmalaugude ja näo püsivate lihasspasmide leevendamiseks, võib paranemist üldjuhul täheldada kolme päeva jooksul pärast süsti ja maksimaalset toimet saab üldjuhul täheldada ühe kuni kahe nädala möödumisel.

Kui ravimit kasutatakse kaela ja õlgade püsivate lihasspasmide leevendamiseks, võib paranemist üldjuhul täheldada kahe nädala jooksul pärast süsti. Maksimaalset toimet saab üldjuhul täheldada ligikaudu kuue nädala jooksul pärast ravi.

Kui ravimit kasutatakse hüperaktiivsest põiest tingitud uriinipidamatuse leevendamiseks, võib paranemist üldjuhul täheldada kahe nädala jooksul pärast süsti. Toime kestab reeglina umbes 6…7 kuud pärast süsti.

Kui ravimit kasutatakse seljaaju vigastuse või hulgiskleroosiga seotud põieprobleemidest tingitud uriinipidamatuse leevendamiseks, võib paranemist üldjuhul täheldada kahe nädala jooksul pärast süsti. Toime kestab reeglina umbes 8…9 kuud pärast süsti.

Kui ravimit kasutatakse kaenlaaluste ülemäärase higistamise leevendamiseks, võib paranemist üldjuhul täheldada esimese nädala jooksul pärast süsti. Pärast esimest süsti püsib toime üldjuhul keskmiselt 7,5 kuud ja neljast patsiendist ligikaudu ühel avaldub toime ka ühe aasta möödumisel.

Kui te kasutate BOTOX’it rohkem kui ette nähtud

BOTOX’i ülemäärase manustamise nähud ei pruugi ilmneda mitme süstimisjärgse päeva jooksul. Kui peaksite BOTOX’it alla neelama või süstitakse seda teile kogemata, peate arstiga ühendust võtma, kes võib pidada vajalikuks teie mitme nädala pikkust jälgimist.

Kui teile süstitakse BOTOX’it rohkem kui ette nähtud, võivad teil esineda alljärgnevad sümptomid ning sel juhul peate viivitamatult võtma ühendust arstiga, kes otsustab, kas peate haiglasse minema:

  • lihasnõrkus, mis võib avalduda süstekohas või süstekohast eemal;
  • lihashalvatusest tingitud hingamis, neelamis või rääkimisraskused;
  • lihashalvatusest tingitud toidu või vedeliku juhuslik sattumine kopsudesse, mis võib põhjustada pneumooniat (kopsude infektsioon);
  • silmalaugude allavaje, topeltnägemine;
  • üldine nõrkus.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Tavaliselt avalduvad kõrvaltoimed paari esimese päeva jooksul pärast süstimist.

Üldjuhul on kõrvaltoimed lühiajalised, kuid need võivad kesta ka mitu kuud ja harvadel juhtudel kauemgi.

KUI TEIL TEKIVAD PÄRAST BOTOX’I SAAMIST ,HINGAMIS- NEELAMIS- VÕI RÄÄKIMISRASKUSED, VÕTKE VIIVITAMATULT ÜHENDUST ARSTIGA.

Kui teil tekib nõgestõbi, turse, muuhulgas näo või kõri turse, hingeldus, minestamise tunne ja õhupuudus, võtke viivitamatult ühendust arstiga.

Kõrvaltoimed on esinemissagedusest olenevalt liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

Väga sage

võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st

 

 

Sage

võib esineda kuni ühel inimesel 10-st

 

 

Aeg-ajalt

võib esineda kuni ühel inimesel 100-st

 

 

Harv

võib esineda kuni ühel inimesel 1000-st

 

 

Väga harv

võib esineda kuni ühel inimesel 10 000-st

 

 

Allpool on toodud kõrvaltoimete loetelud, mis varieeruvad, olenevalt kehaosast, kuhu BOTOX süstitakse. Kui ükskõik milline kõrvaltoime muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, informeerige sellest oma arsti või apteekrit.

Süstid jalgadesse tserebraalparalüüsiga lastel

Väga sage

Viirusinfektsioon, kõrvainfektsioon

 

 

Sage

Unisus, kõndimisraskused, tuimus, lööve, lihasvalu, lihasnõrkus, valu jäsemetes

 

(näiteks kätes ja sõrmedes), uriinipidamatus (uriini lekkimine), üldine halb

 

enesetunne, valu süstekohas, nõrkustunne, kukkumine

 

 

Harva on teatatud surmajuhtumitest, mida on mõnikord seostatud aspiratsioonipneumooniaga raske tserebraalparalüüsiga lastel pärast BOTOX’i süstimist.

Süstid randmesse ja kätesse patsientidel, kellel on olnud insult

Sage

Suurenenud lihaspinge, nahaalune verevalum ja veritsus, mis põhjustab punaseid

 

laigukesi (ekhümoos või purpura), valu käes ja sõrmedes, lihasnõrkus, valu

 

süstekohas, palavik, gripisündroom, veritsus või põletustunne süstekohas

 

 

Aeg-ajalt

Depressioon, unetus (insomnia), nahatundlikkuse langus, peavalu, tuimus, liigutuste

 

koordinatsioonihäire, mälukaotus, pearinglus või peapööritus (vertiigo), vererõhu

 

langus püsti tõusmisel, mis põhjustab pearinglust, uimasust või minestamist, iiveldus,

 

tuimus suu ümbruses, nahapõletik (dermatiit), sügelus, lööve, liigesvalu või põletik,

 

üldine nõrkus, valu, suurenenud tundlikkus süstekohas, üldine halb enesetunne,

 

 

 

jäsemete (näiteks käte ja jalgade) turse

Mõned nendest aeg-ajalt esinevatest kõrvaltoimetest võivad olla seotud ka teie haigusega.

Süstid hüppeliigese piirkonda patsientidel, kellel on olnud insult

Sage Lööve, liigesvalu või põletik, kanged või valulikud lihased, jäsemete (näiteks käte ja jalgade) turse

Süstid silmalaugu ja näkku

Väga sage

Silmalau allavaje

 

 

Sage

Sarvkesta (silma eesosa katva läbipaistva pinna) täppkahjustus, raskused silma

 

täielikul sulgemisel, kuiva silma sündroom, valgustundlikkus, silmaärritus,

 

ülemäärane pisaravool, nahaalune verevalum, nahaärritus, näo turse

 

 

Aeg-ajalt

Pearinglus, näolihaste nõrkus, lihaste lõtvus ühel näopoolel, sarvkesta (silma eesosa

 

katva läbipaistva pinna) põletik, silmalau normist kõrvalekalduv väljapoole või

 

sissepoole pöördumine, topeltnägemine, raskused selgelt nägemisel, hägune

 

nägemine, lööve, väsimus

Harv

Silmalau turse

 

 

Väga harv

Sarvkesta (silma eesosa katva läbipaistva pinna) haavand, kahjustus

 

 

Süstid kaela ja õlga

 

 

Väga sage

Neelamisraskused, lihasnõrkus, valu

 

 

Sage

Ninasisene turse ja ärritus (riniit), ninakinnisus või nohu, köha, kurguvalu, kihelus

 

või ärritustunne kurgus, pearinglus, suurenenud lihaspinge (krambid),

 

nahatundlikkuse langus, unisus, peavalu, suukuivus, iiveldus, kanged või valulikud

 

lihased, nõrkustunne, gripisündroom, üldine halb enesetunne

 

 

Aeg-ajalt

Topeltnägemine, palavik, silmalau allavaje, õhupuudus, häälemuutused

 

 

Süstid pähe ja kaela peavalu ravimiseks kroonilise migreeni all kannatavatel patsientidel

 

 

Sage

Peavalu, migreen, näolihaste nõrkus, silmalau allavaje, lööve, sügelus, kaelavalu,

 

lihasvalu, lihasspasm, lihasjäikus, lihaste pingulolek, lihasnõrkus, valu süstekohas

Aeg-ajalt

Neelamisraskused, naha valulikkus, valu lõuas

 

 

Süstid põie seina hüperaktiivsest põiest tingitud uriinipidamatuse korral

 

 

Väga sage

Kuseteede infektsioon, valulik urineerimine pärast süstimist*

 

 

Sage

Bakterid uriinis, võimetus tühjendada põit (uriinipeetus), mittetäielik põie

 

tühjendamine, sage urineerimine päevasel ajal, valged verelibled uriinis, veri uriinis

 

pärast süstimist**

 

 

*See kõrvaltoime võib ka süstimisprotseduuriga seotud olla. **See kõrvaltoime on seotud üksnes süstimisprotseduuriga.

Süstid põie seina seljaaju vigastuse või hulgiskleroosiga seotud põieprobleemidest tingitud uriinipidamatuse korral

Väga sage

Kuseteede infektsioon, võimetus tühjendada põit (uriinipeetus)

 

 

Sage

Unetus (insomnia), kõhukinnisus, lihasnõrkus, lihasspasm, veri uriinis pärast

 

süstimist*, valulik urineerimine pärast süstimist*, sopistus põie seinal (põie

 

divertiikul), väsimus, kõndimisraskused (kõnnakuhäire), keha võimalik kontrollimatu

 

reflektoorne reaktsioon (näiteks tugev higistamine, tuikav peavalu või suurenenud

 

pulsi sagedus) süstimise ajal (autonoomne düsrefleksia)*, kukkumine

 

 

*Mõned nendest sageli esinevatest kõrvaltoimetest võivad ka süstimisprotseduuriga seotud olla.

Süstid kaenlaaluste ülemäärase higistamise korral

Väga sage

Valu süstekohas

 

 

Sage

Peavalu, tuimus, kuumahood, suurenenud higistamine teistes kohtades peale

 

kaenlaaluste, ebatavaline nahalõhn, sügelus, nahaalune tomp, juuste ja/või karvade

 

väljalangemine, valu jäsemetes (näiteks kätes ja sõrmedes), valu, reaktsioonid ja

 

paistetus, veritsus või põletustunne ja süstekoha suurenenud tundlikkus, üldine

 

nõrkus

 

 

Aeg-ajalt

Iiveldus, lihasnõrkus, nõrkustunne, lihasvalu, liigeseprobleemid

 

 

Alljärgnevas loetelus on toodud muud kõrvaltoimed, millest on pärast turuletulekut teatatud BOTOX’i mistahes haiguse puhul kasutamisel:

  • allergiline reaktsioon, muu hulgas reaktsioonid süstitavatele valkudele või seerumile;
  • sügavamate nahakihtide turse;
  • nõgestõbi;
  • söömishäired, isutus;
  • närvikahjustus (brahhiaalne pleksopaatia);
  • hääle ja kõnega seotud probleemid;
  • lihaste lõtvus ühel näopoolel;
  • näolihaste nõrkus;
  • nahatundlikkuse langus;
  • lihasnõrkus;
  • lihaseid mõjutav krooniline haigus (müasteenia);
  • raskus käe ja õla liigutamisel;
  • tuimus;
  • valu/tuimus/ või nõrkus, mis algab selgroost;
  • krambihood ja minestamine;
  • silmasisese rõhu tõus;
  • strabism (kõõrdsilmsus);
  • hägune nägemine;
  • raskused selgelt nägemisel;
  • kuulmislangus;
  • helid kõrvus;
  • pearinglus või peapööritus (vertiigo);
  • südameprobleemid, muu hulgas südamelihaseinfarkt;
  • aspiratsioonipneumoonia (kopsupõletik, mis on tingitud juhuslikust toidu, joogi, sülje või okse sattumisest kopsudesse);
  • hingamisprobleemid, depressioon ja/või puudulikkus;
  • kõhuvalu;
  • kõhulahtisus, kõhukinnisus;
  • suukuivus;
  • neelamisraskus;
  • iiveldus, oksendamine;
  • juuste ja/või karvade väljalangemine;
  • sügelus;
  • erinevat tüüpi punased laigulised nahalööbed;
  • ülemäärane higistamine;
  • ripsmete/kulmude väljalangemine;
  • lihasvalu, süstitud lihase närvivarustuse kadu / kokkutõmbumine;
  • üldine halb enesetunne;
  • palavik;
  • silmade kuivus (seotud silmade ümbrusesse tehtud süstidega);
  • lokaliseeritud lihaste tõmblused/tahtmatud lihaste kokkutõmbed.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas BOTOX’it säilitada

Hoidke laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Arst ei tohi kasutada BOTOX’it pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil pärast „EXP” (Kõlblik kuni). Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2°C...8°C) või hoida sügavkülmas (temperatuuril –5°C kuni .)–20°C

Pärast lahuse valmistamist on soovitatav lahuse kohene kasutamine, kuigi seda võib ka hoida kuni 24 tundi külmkapis (2°C...8°C).

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida BOTOX sisaldab

  • Toimeaine on Atüüpi botulinum toksiin, mis on saadud bakterist Clostridium botulinum. Üks viaal sisaldab 50, 100 või 200 Allergani ühikut Atüüpi botulinum toksiini.
  • Teised koostisosad on inimalbumiin ja naatriumkloriid.

Kuidas BOTOX välja näeb ja pakendi sisu

BOTOX on saadaval läbipaistva klaasviaali põhjas oleva õhukese valge pulbrina, mida võib olla raske näha. Enne süstimist tuleb preparaat lahustada steriilse säilitusaineteta füsioloogilise lahusega (0,9% naatriumkloriidi süstelahus)

Pakend sisaldab 1, 2, 3 või 6 viaali. Lisaks võivad 50 ja 100 Allergani ühikut A-tüüpi botulinum toksiini olla saadaval ka 10 viaali sisaldavas pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Allergan Pharmaceuticals Ireland

Castlebar Road

Westport

County Mayo

Iirimaa

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2018.

--------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele

Täieliku teabe saamiseks tutvuge palun BOTOX ravimi omaduste kokkuvõtega.

Botulinum toksiini ühikud ei ole preparaatide puhul asendatavad. Allergani ühikutes soovitatavad

annused erinevad teistest botulinum toksiini preparaatidest.

BOTOX’it tohivad manustada vaid sobiva kvalifikatsiooniga arstid, kellel on ravimi ja vajalike vahendite kasutamise kogemusi.

Kroonilise migreeni diagnoos peab olema pandud neuroloogi poolt ja BOTOX’it võib manustada üksnes kroonilise migreeni ravis kogenud neuroloogi järelevalve all.

BOTOX on näidustatud järgmiste haigusseisundite ravis: spastilisusest tingitud dünaamilise püstpöia deformatsiooniga seotud fokaalne spastilisus ambulatoorsetel tserebraalparalüüsiga vähemalt 2aastastel lastel; insuldijärgne randme ja käe fokaalne spastilisus täiskasvanud patsientidel; insuldijärgne hüppeliigese piirkonna (pahkluu) fokaalne spastilisus täiskasvanud patsientidel; blefarospasm, näo hemispasm ja seotud fokaalsed düstooniad; kaela düstoonia (spasmoodiline kõõrkaelsus); sümptomite leevendamine kroonilise migreeni kriteeriumitele (peavalud ≥15 päeval kuus, millest vähemalt kaheksal päeval on tegu migreeniga) vastavatel patsientidel, kelle ravivastus profülaktilistele migreeniravimitele on ebapiisav või kes ei talu profülaktilisi migreeniravimeid; idiopaatiline hüperaktiivne põis uriinipidamatuse sümptomitega, põie tühjenemise tungi ja urineerimise sagenemisega täiskasvanud patsientidel, kelle ravivastus antikolinergilistele ravimitele on ebapiisav või kes ei talu antikolinergilisi ravimeid; uriinipidamatus täiskasvanutel, kellel avaldub neurogeenne detruusori hüperaktiivsus, mis on tingitud seljaaju subtservikaalsest püsivast vigastusest või hulgiskleroosist; püsiv raske primaarne aksillaarne hüperhidroos, mis häirib igapäevaseid toimetusi ega allu paiksele ravile.

BOTOX’i ohutust ja efektiivsust järgmistel näidustustel ei ole tõestatud lastel ja noorukitel, kes on nooremad kui alljärgnevalt osutatud. Andmed puuduvad.

Blefarospasm / näo hemispasm

12-aastased

 

 

Kaela düstoonia

12-aastased

Laste tserebraalparalüüsiga seotud fokaalne spastilisus

2-aastased

 

 

Insuldiga seotud üla- ja alajäsemete spastilisus

18-aastased

 

 

Krooniline migreen (CM – Chronic Migraine)

18-aastased

 

 

Hüperaktiivne põis (OAB – Overactive Bladder) ja

18-aastased

neurogeenne detruusori hüperaktiivsus (NDO –

 

Neurogenic Detrusor Overactivity)

 

 

 

Primaarne aksillaarne hüperhidroos

12-aastased

 

(piiratud kogemused noorukitel vanuses

 

12 kuni 17 aastat)

 

 

Eakatel kasutamisel ei ole annuse spetsiifiline kohandamine vajalik. Algannus peab olema konkreetsel näidustusel ette nähtud madalaim soovitatav annus. Korduval süstimisel on soovitatav kasutada madalaimat toimivat annust ja kohaldada pikimat kliiniliselt näidustatud süstidevahelist intervalli. Märkimisväärse anamneesiga ja samal ajal manustatavate ravimitega eakaid patsiente tuleb ravida ettevaatusega.

Kõigi näidustuste jaoks ei ole määratud kehtivaid optimaalseid annuseid ega süstekohtade arvu lihase kohta. Sellistel juhtudel peab arst koostama individuaalse ravirežiimi. Optimaalsed annused tuleb kindlaks määrata tiitrimisega, kuid soovitatavat maksimaalset annust ei tohi ületada. Nagu mis tahes medikamentoosses ravis, peab ravimit varem mitte saanud patsiendi algannus olema madalaim toimiv annus.

Annustamine ja manustamisviis (lisateabe saamiseks vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõike 4.2 ja 4.4)

Laste tserebraalparalüüsiga seotud fokaalne spastilisus:

Lihased

Annuse valik

 

 

Kahjustunud

Hemipleegia: soovituslik algannus 4 ühikut/kg kehakaalu kohta ravi

kaksiksääremarjalihase

vajavasse jäsemesse.

mediaalne ja lateraalne

Dipleegia: soovituslik algannus 6 ühikut/kg kehakaalu kohta jagatuna

ravi vajavate jäsemete vahel.

osa

Koguannus ei tohi olla suurem kui 200 ühikut.

 

 

 

Insuldiga seotud fokaalne üla- ja alajäsemete spastilisus:

BOTOX on fokaalse spastilisuse ravim, mida on uuritud üksnes tavapäraseid standardseid ravirežiime kasutades, ning ravim ei ole ette nähtud nende ravimodaalsuste asendamiseks. On ebatõenäoline, et BOTOX võiks parandada liikuvusulatust liigese korral, mille kontraktuur on fikseerunud.

Insuldiga seotud fokaalne ülajäseme spastilisus:

Lihased

Annuse valik; süstekohtade arv

 

 

 

 

Flexor digitorum profundus

15...

50 ühikut; 1...

2 süstekohta

Flexor digitorum sublimis

15...

50 ühikut; 1...

2 süstekohta

Flexor carpi radialis

15...

60 ühikut; 1...

2 süstekohta

Flexor carpi ulnaris

10...

50 ühikut; 1...

2 süstekohta

Adductor Pollicis

...20 ühikut; 1 2 süstekohta 20

Flexor Pollicis Longus

...ühikut; 1 2 süstekohta

 

 

 

 

Täpne annus ja süstekohtade arv tuleb kohandada individuaalselt, lähtudes ravi vajavate lihaste suurusest, arvust ja asukohast, spastilisuse raskusastmest, lokaalse lihasnõrkuse avaldumisest ning patsiendi ravivastusest varasemale ravile.

Insuldiga seotud fokaalne alajäseme spastilisus:

Lihas

Soovitatav annus

 

Koguannus; süstekohtade arv

 

 

Kaksiksääremarjalihas (m. gastrocnemius)

 

Mediaalne osa

75 ühikut; 3 süstekohta

Lateraalne osa

75 ühikut; 3 süstekohta

 

 

Lestsääremarjalihas (soleus)

75 ühikut; 3 süstekohta

 

 

Tagumine sääreluulihas (tibialis posterior)

75 ühikut; 3 süstekohta

 

 

Soovitatav annus täiskasvanutel pahkluud hõlmava alajäseme spastilisuse ravimisel on 300 ühikut jagatuna kolme lihase vahel.

Blefarospasm / näo hemispasm:

Lihased

Annuse valik

 

 

 

 

Ülalau mediaalsed ja lateraalsed silmasõõrlihased

Soovitatav algannus on 1,25...2,5 ühikut, mis

 

ning alalau lateraalne silmasõõrlihas.

süstitakse ülalau mediaalsesse ja lateraalsesse

 

Kui spasmid häirivad nägemist, võib süstid teha ka

silmasõõrlihasesse ning alalau lateraalsesse

 

süstekohtadesse kulmupiirkonnas, lateraalsetesse

silmasõõrlihasesse.

 

sõõrlihastesse ja otsmikupiirkonda.

Algannus silma kohta ei tohi olla suurem kui

 

Näo hemispasmi või VII närvi häirega patsiente

25 ühikut.

 

tuleb ravida nagu unilateraalse blefarospasmiga

Koguannus ei tohi olla suurem kui 100

 

patsiente, ravides vajadusel ka teisi kahjustatud

ühikut, mis süstitakse 12-nädalase

 

näolihaseid (nt zygomaticus major, orbicularis

intervalliga.

 

oris).

 

 

 

 

 

Vähenenud pilgutamine pärast botulinum toksiin

süstimist silmasõõrlihasesse võib põhjustada

sarvkesta patoloogiat. Kui silmi on opereeritud, tuleb sarvkesta aistingut hoolikalt testida, ektroopiumi (lauväljapöörde) ärahoidmiseks tuleb vältida süstimist alalau piirkonda ning aktiivselt tuleb ravida mis tahes epiteeldefekte. Selleks võivad vajalikud olla kaitsvad tilgad, salvid, terapeutilised pehmed läätsed, silma sulgev kaitsekate või muud vahendid.

Kaela düstoonia:

Lihased

Annuse valik

Sternocleidomastoid, levator

Ühte süstekohta ei tohi manustada rohkem kui 50 ühikut.

scapulae, scalene, splenius

Rinnaku-rangluu-nibujätke lihasesse ei tohi manustada rohkem kui

capitis, semispinalis,

100 ühikut.

longissimus ja/või trapezius

Esimese ravikuuri vältel ei tohi kokku süstida üle 200 ühiku.

Algsest ravivastusest olenevalt tuleb järgnevatel ravikuuridel

lihas(ed).

annuseid kohandada.

 

 

Ühe ravikuuri koguannus ei tohi olla suurem kui 300 ühikut.

 

 

Lihaste loetelu ei ole täielik, sest haigusseisund võib hõlmata mis tahes lihast, mis on seotud pea asendi reguleerimisega ja vajab seetõttu ravi.

Krooniline migreen

Manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX’i soovituslik annus kroonilise migreeni ravimisel on 155 ühikut kuni 195 ühikut, mis manustatakse 30 G 0,5-tollise nõelaga intramuskulaarselt 0,1 ml (5 ühiku) süstidega 31 kuni 39 süstekohta. Süstid tuleb jagada pea/kaela piirkonna lihaste 7 konkreetse piirkonna vahel nii, nagu on määratud alljärgnevas tabelis. Äärmiselt jämedate kaelalihastega patsientide kaelapiirkonnas võib vajalik olla 1-tollise nõela kasutamine. Kõiki lihaseid tuleb süstida bilateraalselt (pooled süstid manustatakse vasakule ja pooled paremale poole pead ja kaela), välja arvatud salelihas, mida tuleb süstida ühte kohta (keskjoonel). Domineerivate valukohtade esinemisel võib teha lisasüste kuni kolme konkreetsesse lihasgruppi (occipitalis, temporalis ja trapezius) ühele või mõlemale poole kuni maksimaalse annuseni lihase kohta, nagu on osutatud alljärgnevas tabelis.

 

Soovitatav annus

 

 

Pea/kaela piirkond

Koguannus (süstekohtade arvA)

 

 

Corrugatorb

10 ühikut (2 süstekohta)

 

 

Procerus

5 ühikut (1 süstekoht)

 

 

Frontalisb

20 ühikut (4 süstekohta)

 

 

Temporalisb

40 ühikut (8 süstekohta) kuni 50 ühikut (kuni 10 süstekohta)

 

 

Occipitalisb

30 ühikut (6 süstekohta) kuni 40 ühikut (kuni 8 süstekohta)

 

 

 

Kaela paraspinaalne

20 ühikut (4 süstekohta)

lihasgrupp

B

 

 

 

Trapeziusb

30 ühikut (6 süstekohta) kuni 50 ühikut (kuni 10 süstekohta)

 

 

Koguannuse vahemik

155 ühikut kuni 195

 

ühikut 31 kuni 39

 

süstekohta

 

 

A1 intramuskulaarne süstekoht = 0,1 ml = 5 ühikut BOTOX’it BBilateraalselt jaotatud annus

Hüperaktiivsest põiest tingitud uriinipidamatus:

Soovitatav annus on 100 ühikut BOTOX’it, 0,5 ml (5 ühikut) süstidega 20 süstekohta detruusoris, vältides kusepõie-kolmnurka ja põhja.

Neurogeensest detruusori hüperaktiivsusest tingitud uriinipidamatus:

Soovitatav annus on 200 ühikut BOTOX’it, 1 ml (~ 6,7 ühikut) süstidega 30 süstekohta detruusoris, vältides kusepõie-kolmnurka ja põhja.

Primaarne aksillaarne hüperhidroos:

Süstekohad

Annuse valik

 

 

Mitu süstekohta vahekaugusega ligikaudu

Uuritud on vaid annust 50 ühikut aksillaarse

1...2 cm mõlemas aksillaarses

piirkonna kohta ning seetõttu ei ole muude annuste

hüperhidroosi piirkonnas

kasutamine soovitatav.

 

 

Sekundaarse hüperhidroosi potentsiaalsete põhjuste (näiteks hüpertüreoidismi, feokromotsütoomi) välistamiseks tuleb uurida patsiendi haiguslugu ning teha arstlik läbivaatus ja vajalikud spetsiifilised lisauuringud. See aitab vältida hüperhidroosi sümptomaatilist ravi diagnoosita ja/või aluseks oleva haiguse ravita.

Kõigi näidustuste korral:

Teatatud on toksiini manustamiskohast kaugemale levimisega seotud kõrvaltoimetest, mis mõnikord on lõppenud surmaga, mida teatud juhtudel on seostatud düsfaagia, pneumoonia ja/või märkimisväärse jõuetusega. Sümptomid on kooskõlas botulinum toksiini toimemehhanismiga ja on tekkinud tundide kuni nädalate jooksul pärast süstimist. Sümptomite risk on tõenäoliselt suurim suurte annuste kasutamisel ning nende sümptomite teket soodustavate ja kaasuvate haigusseisunditega patsientidel, muu hulgas lastel ja täiskasvanutel, kes saavad ravi spastilisuse tõttu.

Ka terapeutilisi annuseid saavatel patsientidel võib esineda lihasnõrkuse süvenemist. BOTOX’i manustamisel rindkere lähedale on teatatud süstimisprotseduuriga seotud õhkrinna tekkest. Ettevaatus on vajalik süstimisel kopsu (eriti kopsutippude) või teise habraste anatoomiliste struktuuride läheduses.

Patsientidel, kellele süstiti BOTOX’it kinnitamata näidustustel otse süljenäärmetesse, suu, keele ja neelu piirkonda, söögitorru ja makku, on teatatud tõsistest kõrvaltoimetest, muu hulgas surmaga lõppevatest kõrvaltoimetest. Mõnel patsiendil oli juba avaldunud düsfaagia või märkimisväärne jõuetus.

Harva on teatatud surmajuhtumitest, mida on mõnikord seostatud aspiratsioonipneumooniaga raske tserebraalparalüüsiga lastel pärast ravi botulinum toksiiniga, muu hulgas kinnitamata näidustustel kasutamisel (näiteks kaela piirkond). Äärmise ettevaatusega tuleb ravida lapsi, kellel on märkimisväärne neuroloogiline jõuetus, düsfaagia või hiljuti esinenud aspiratsioonipneumoonia või kopsuhaigus. Ravimit võib manustada nõrga tervisega patsientidele ainult juhul, kui potentsiaalne kasu konkreetsele patsiendile ületab võimalikud riskid.

Väga harva võib pärast botulinum toksiini süstimist tekkida anafülaktiline reaktsioon. Seetõttu peavad käepärast olema epinefriin (adrenaliin) ja teised anafülaksiavastased vahendid. Täieliku teabe saamiseks tutvuge palun BOTOX’i ravimi omaduste kokkuvõtega.

Ravivastuse puudumisel pärast esimest ravikuuri, st siis, kui ühe kuu jooksul pärast süstimist ei ole algtasemega võrreldes toimunud märkimisväärset kliinilist paranemist, tuleb toimida alljärgnevalt.

Kliiniline kontroll, mis võib hõlmata spetsiaalset elektromüograafilist uuringut toksiini toime kohta süstitava(te)le lihas(t)ele.

Ravitulemuste puudulikkuse analüüs. Näiteks võib ebapiisava ravivastuse põhjuseks olla süstitavate lihaste halb valik, ebapiisav annus, vale süstimistehnika, fikseerunud kontraktuuri esinemine, antagonistlike lihaste liigne nõrkus, toksiini neutraliseerivate antikehade teke.

A-tüüpi botulinum toksiini ravi sobivuse uuesti hindamine.

Kõrvaltoimete puudumisel pärast esimest ravikuuri järgige teise ravikuuri alustamisel järgmisi suuniseid: i) kohandage annust, võttes arvesse varasema ravi tulemuste puudulikkuse analüüsi;

ii)tehke elektromüograafiline uuring; iii) kahe ravikuuri vahel peab olema kolmekuuline intervall.

Ravivastuse puudumisel või vähenemisel pärast korduvaid süste tuleb kasutada teisi ravimeetodeid.

Ravimi manustamiskõlblikuks muutmine

Ühel süstimisprotseduuril BOTOX’i erinevate tugevustega viaalide kasutamisel tuleb hoolikalt jälgida, et kindla arvu ühikute manustamiskõlblikuks muutmisel kasutatakse õiget lahusti kogust 0,1 ml kohta. Lahusti kogus on BOTOX 50 Allergani ühiku, BOTOX 100 Allergani ühiku ja BOTOX 200 Allergani ühiku korral erinev. Iga süstal tuleb vastavalt märgistada.

Soovitatav on muuta viaali sisu manustamiskõlblikuks ja valmistada süstal ette kilepõhjaga paberrätikutel, et vältida mahaloksunud lahuse laialivalgumist. BOTOX’it tohib lahustada ainult steriilse säilitusaineteta normaalse füsioloogilise lahusega (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) Süstlasse tuleb tõmmata sobiv kogus lahustit (vaadake lahjendamisjuhiseid või alljärgnevat tabelit).

Lahjendamisjuhised hüperaktiivsest põiest tingitud uriinipidamatuse ravimisel: Manustamiskõlblikuks muutmise hõlbustamiseks on soovitatav kasutada ühte 100 ühikuga või kahte 50 ühikuga viaali.

Kui peate kasutama 200 ühikuga viaali: BOTOX 200 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutage 8 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult viaali. Tõmmake 10 ml mahuga süstlasse viaalist 4 ml lahust. Lisage 10 ml süstlasse manustamiskõlblikuks muutmiseks 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult. Saate süstlas 10 ml süstelahust, mis sisaldab kokku 100 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

BOTOX 100 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutage 10 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult. Tõmmake 10 ml mahuga süstlasse viaalist 10 ml lahust. Saate süstlas 10 ml süstelahust, mis sisaldab kokku 100 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

BOTOX 50 ühikuga kahe viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage mõlemasse viaali 5 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage mõlemat viaali ettevaatlikult. Tõmmake kummastki viaalist ühte 10 ml süstalsse 5 ml lahust. Saate ühes süstlas 10 ml süstelahust, mis sisaldab kokku 100 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Preparaat on ette nähtud vaid ühekordseks kasutuseks ja kasutamata jäänud manustamiskõlblikuks muudetud ravim tuleb hävitada.

Lahjendamise juhised neurogeensest detruusori hüperaktiivsusest tingitud uriinipidamatuse ravimisel:

Manustamiskõlblikuks muutmise mugavuse tagamiseks on soovitatav kasutada ühte 200 ühikuga või kahte 100 ühikuga viaali.

BOTOX 200 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage

ettevaatlikult viaali. Tõmmake kolme 10 ml süstlasse viaalist 2 ml lahust. Lisage igasse 10 ml süstlasse manustamiskõlblikuks muutmiseks 8 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult. Saate kolm 10 ml süstalt, mis sisaldavad kokku 200 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

BOTOX kaks 100 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage mõlemasse viaali 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage viaale ettevaatlikult. Tõmmake kahte 10 ml süstalsse kummastki viaalist 4 ml lahust. Tõmmake kummastki viaalist ülejäänud 2 ml lahust kolmandasse 10 ml süstlasse. Lisage igasse 10 ml süstlasse manustamiskõlblikuks muutmiseks 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult. Saate kolm 10 ml süstalt, mis sisaldavad kokku 200 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Kui peate kasutama 50 ühikuga viaale, BOTOX 50 ühikuga nelja viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage igasse viaali 3 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult viaale. Tõmmake ühte 10 ml süstlasse esimesest viaalist 3 ml ja teisest viaalist 1 ml lahust. Tõmmake teise 10 ml süstlasse kolmandast viaalist 3 ml ja neljandast viaalist 1 ml lahust. Tõmmake kolmandasse 10 ml süstlasse teisest ja neljandast viaalist ülejäänud 2 ml lahust. Lisage manustamiskõlblikuks muutmise lõpetamiseks igasse 10 ml süstlasse 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult. Saate kolm 10 ml süstalt, mis sisaldavad kokku 200 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

BOTOX 50, 100 ja 200 Allergani ühikuga viaalide sisu lahjendamistabel kõigil teistel näidustustel:

 

50 ühikuga viaal

100 ühikuga viaal

200 ühikuga viaal

 

 

 

 

Saadav annus

50 ühikuga viaali lisatava

100 ühikuga viaali lisatava

200 ühikuga viaali lisatava

(ühikut 0,1 ml

lahusti (steriilne

lahusti (steriilne

lahusti (steriilne

kohta)

säilitusaineteta normaalne

säilitusaineteta normaalne

säilitusaineteta normaalne

 

füsioloogiline lahus (0,9%

füsioloogiline lahus (0,9%

füsioloogiline lahus (0,9%

 

naatriumkloriidi

naatriumkloriidi

naatriumkloriidi

 

süstelahus)) kogus

süstelahus)) kogus

süstelahus)) kogus

 

 

 

 

20 ühikut

0,25 ml

0,5 ml

1 ml

 

 

 

 

10 ühikut

0,5 ml

1 ml

2 ml

 

 

 

 

5 ühikut

1 ml

2 ml

4 ml

 

 

 

 

2,5 ühikut

2 ml

4 ml

8 ml

 

 

 

 

1,25 ühikut

4 ml

8 ml

Ei kohaldu

 

 

 

 

Preparaat on ette nähtud vaid ühekordseks kasutuseks ja kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Kuna BOTOX denatureerub barboteerimisel või sarnasel tugeval loksutamisel, tuleb lahustit süstida viaali ettevaatlikult. Visake viaal ära, kui vaakum ei tõmba lahustit viaali. Manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX on selge värvitu kuni kergelt kollane lahus, milles ei ole tahkeid osakesi. Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse selgust ning osakeste puudumist tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kui ravim on viaalis manustamiskõlblikuks muudetud võib BOTOX’it enne kasutamist hoida külmkapis (2°C...8°C) kuni 24 tundi. Kui ravimit lahjendatakse detruusorisiseseks süstiks süstlas edasi, tuleb seda kohe kasutada.

Efektiivsus uuringud on näidanud, et ravimit võib pärast manustamiskõlblikuks muutmist hoida kuni 5 päeva temperatuuril 2…8 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohet ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C...8°C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine (jne) on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes. Sildile tuleb märkida manustamiskõlblikuks muutmise kuupäev ja kellaaeg.viaali etiketil ei ole vikerkaarevärvide horisontaalseid triipe või nime „Allergan”;

Juhised kasutatud viaalide, süstalde ja materjalide ohutuks hävitamiseks

Ravimeid ei tohi visata kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Ohutuks hävitamiseks tuleb kasutamata jäänud viaalid vähese veega lahustada ning autoklaavida. Kasutatud viaalid, süstlad, lekked jne tuleb autoklaavida või siis BOTOX’i ülejäägid inaktiveerida, kasutades lahjendatud hüpokloriti lahust (0,5%) 5 minuti jooksul. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Preparaadi identifitseerimine

Kinnitamaks, et tegemist on tõesti ravimitootja Allergan toodetud preparaadiga BOTOX, kontrollige poolläbipaistva, hõbedase Allergani logoga BOTOX’i võltsimiskindlat turvakleebist karbi alumisel ja ülemisel kaanel ning viaali etiketil olevat hologrammkilet. Kile nägemiseks peate viaali vaatama laualambi või luminofoorlambi all. Veeretage viaali sõrmede vahel edasi-tagasi, vaadake etiketi vikerkaarevärvide horisontaalseid triipe ja veenduge, et näeksite vikerkaaretriipude vahel nime „Allergan”.

Ärge kasutage preparaati ja võtke lisateabe saamiseks ühendust ravimitootja Allergan piirkondliku esindusega, kui:

võltsimiskindel turvakleebis on kahjustunud või puudub karbi kummaltki kaanelt;

poolläbipaistev hõbedane Allergani logo ei ole turvakleebisel selgesti nähtav või sellel on must ring ja ringi diagonaalselt läbiv joon (st keelumärk).

Lisaks on Allergan varustanud BOTOX’i viaali etiketi eemaldatavate kleebistega, millele on märgitud ravimpreparaadi partii number ja kõlblikkusaeg. Neid kleebiseid saab eemaldada ja lisada jälgitavuse eesmärgil patsiendi tervisekaardile. Pöörake tähelepanu sellele, et kui olete kleebise BOTOX’i viaali etiketilt eemaldanud, ilmub nähtavale sõna „USED” (KASUTATUD), mis annab teile lisakinnituse selle kohta, et kasutate ravimitootja Allergan toodetud originaalpreparaati BOTOX.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BOTOX, 50 Allergani ühikut, süstelahuse pulber

BOTOX, 100 Allergani ühikut, süstelahuse pulber

BOTOX, 200 Allergani ühikut, süstelahuse pulber

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

  • Atüüpi C. botulinum’i toksiin*, 50, 100 või 200 Allergani ühikut viaali kohta.
  • * Saadud bakterist Clostridium botulinum

Botulinum toksiini ühikud ei ole teiste preparaatide puhul asendatavad.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süstelahuse pulber.

Valge pulber.

BOTOX on viaali põhjas õhukese valge kihina, mida võib olla raske näha.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Neuroloogilised häired:

  • spastilisusest tingitud dünaamilise püstpöia deformatsiooniga seotud fokaalne spastilisus ambulatoorsetel laste tserebraalparalüüsiga vähemalt 2aastastel lastel;
  • insuldijärgne randme ja käe fokaalne spastilisus täiskasvanud patsientidel;
  • insuldijärgne hüppeliigese piirkonna fokaalne spastilisus täiskasvanud patsientidel (vt lõik 4.4);
  • blefarospasm, näo hemispasm ja seotud fokaalsed düstooniad;
  • kaela düstoonia (spasmoodiline kõõrkaelsus);
  • sümptomite leevendamine kroonilise migreeni kriteeriumitele vastavatel patsientidel (peavalud ≥15 päeval kuus, millest vähemalt kaheksal päeval on tegu migreeniga), kelle ravivastus profülaktilistele migreeniravimitele on ebapiisav või kes ei talu profülaktilisi migreeniravimeid (vt lõik 4.4).

Põiehäired:

  • idiopaatiline hüperaktiivne põis uriinipidamatuse, põie tühjenemise tungi ja urineerimise sagenemise sümptomitega täiskasvanud patsientidel, kelle ravivastus antikolinergilistele ravimitele on ebapiisav või kes ei talu antikolinergilisi ravimeid;
  • uriinipidamatus täiskasvanutel, kellel avaldub neurogeenne detruusori hüperaktiivsus, mis on tingitud seljaaju subtservikaalsest püsivast kahjustusest või hulgiskleroosist.

Naha ja nahaga seotud struktuuride häired:

Annustamine ja manustamisviis

  • püsiv raske primaarne aksillaarne hüperhidroos, mis häirib igapäevaseid tegevusi ega allu paiksele ravile.

Annustamine

Botulinum toksiini ühikud ei ole preparaatide puhul asendatavad. Allergani ühikutes soovitatavad annused erinevad teistest botulinum toksiini preparaatidest.

Kroonilise migreeni diagnoosi peab määrama neuroloog ja BOTOX’it võib manustada üksnes kroonilise migreeni ravis kogenud neuroloogi järelevalve all.

Eakad patsiendid

Eakatel kasutamisel ei ole annuse spetsiifiline kohandamine vajalik. Algannus peab olema konkreetsel näidustusel ette nähtud madalaim soovitatav annus. Korduval süstimisel on soovitatav kasutada madalaimat toimivat annust ja kohaldada pikimat kliiniliselt näidustatud süstidevahelist intervalli. Märkimisväärse anamneesiga ja samal ajal manustatavate ravimitega eakaid patsiente tuleb ravida ettevaatusega. Lisateavet vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1.

Lapsed

BOTOX’i ohutust ja efektiivsust konkreetsetel näidustustel kasutamisel ei ole tõestatud lastel ja noorukitel, kes on nooremad kui alljärgnevas tabelis osutatud. Andmed puuduvad.

- Blefarospasm / näo hemispasm

12-aastased

 

 

 

-

Kaela düstoonia

12-aastased

 

 

- Laste tserebraalparalüüsiga seotud fokaalne spastilisus

2-aastased

 

 

- Insuldiga seotud üla- ja alajäsemete spastilisus

18-aastased

 

 

- Krooniline migreen (CM – Chronic Migraine)

18-aastased

 

 

- Hüperaktiivne põis (OAB – Overactive Bladder) ja

18-aastased

 

neurogeenne detruusori üliaktiivsus (NDO –

 

 

Neurogenic Detrusor Overactivity)

 

 

 

 

-

Primaarne aksillaarne hüperhidroos

12-aastased

 

 

(piiratud kogemused noorukitel

 

 

vanuses 12 kuni 17 aastat)

 

 

 

Oluline teave:

Ühel süstimisprotseduuril BOTOX’i erinevate tugevustega viaalide kasutamisel tuleb hoolikalt jälgida, et kindla arvu ühikute manustamiskõlblikuks muutmisel kasutatakse õiget lahusti kogust 0,1 ml kohta. Lahusti kogus on BOTOX 50 Allergani ühiku, BOTOX 100 Allergani ühiku ja BOTOX 200 Allergani ühiku korral erinev. Iga süstal tuleb vastavalt märgistada.

BOTOX’it tohib manustamiskõlblikuks muuta vaid steriilse säilitusaineteta normaalse füsioloogilise lahusega (0,9% naatriumkloriidi süstelahus). Süstlasse tuleb tõmmata sobiv kogus lahustit (vaadake alljärgnevat lahjendamistabelit).

Preparaat on ette nähtud vaid ühekordseks kasutuseks ja kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

Viaalide kasutamise, käsitsemise ja hävitamise juhised vt lõik 6.6.

BOTOX 50, 100 ja 200 Allergani ühikuga viaalide sisu lahjendamistabel kõigil näidustustel, välja arvatud põiehäired:

 

50 ühikuga viaal

100 ühikuga viaal

200 ühikuga viaal

Saadav annus

50 ühikuga viaali

100 ühikuga viaali

200 ühikuga viaali

(ühikut 0,1 ml

lisatava lahusti (steriilne

lisatava lahusti (steriilne

lisatava lahusti (steriilne

kohta)

säilitusaineteta

säilitusaineteta

säilitusaineteta

 

normaalne füsioloogiline

normaalne füsioloogiline

normaalne füsioloogiline

 

lahus (0,9%

lahus (0,9%

lahus (0,9%

 

naatriumkloriidi

naatriumkloriidi

naatriumkloriidi

 

süstelahus))kogus

süstelahus)) kogus

süstelahus)) kogus

 

 

 

 

20 ühikut

0,25 ml

0,5 ml

1 ml

 

 

 

 

10 ühikut

0,5 ml

1 ml

2 ml

 

 

 

 

5 ühikut

1 ml

2 ml

4 ml

 

 

 

 

2,5 ühikut

2 ml

4 ml

8 ml

 

 

 

 

1,25 ühikut

4 ml

8 ml

Ei kohaldu

 

 

 

 

Hüperaktiivne põis:

Manustamiskõlblikuks muutmise hõlbustamiseks on soovitatav kasutada ühte 100 ühikuga või kahte 50 ühikuga viaali.

Lahjendamise juhised kahe 50 ühikuga viaali kasutamisel:

  • BOTOX 50 ühikuga kahe viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage mõlemasse viaali 5 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage viaale ettevaatlikult.
  • Tõmmake kummastki viaalist ühte 10 ml süstlasse 5 ml lahust.

Saate ühes süstlas 10 ml süstelahust, mis sisaldab kokku 100 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Lahjendamise juhised 100 ühikuga viaali kasutamisel:

  • BOTOX 100 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutage 10 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult.
  • Tõmmake viaalist ühte 10 ml süstlasse 10 ml lahust.

Saate ühes süstlas 10 ml süstelahust, mis sisaldab kokku 100 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Lahjendamise juhised 200 ühikuga viaali kasutamisel:

  • BOTOX 200 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks kasutage 8 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult.
  • Tõmmake viaalist ühte 10 ml süstlasse 4 ml lahust.
  • Manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage 10 ml süstlasse 6 ml steriilset säilitusaineteta

normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) lahust ja segage ettevaatlikult.

Saate ühes süstlas 10 ml süstelahust, mis sisaldab kokku 100 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Preparaat on ette nähtud vaid ühekordseks kasutuseks ja kasutamata jäänud manustamiskõlblikuks muudetud ravim tuleb hävitada.

Neurogeensest detruusori hüperaktiivsusest tingitud uriinipidamatus:

Manustamiskõlblikuks muutmise hõlbustamiseks on soovitatav kasutada ühte 200 ühikuga viaali või kahte 100 ühikuga viaali.

Lahjendamise juhised nelja 50 ühikuga viaali kasutamisel:

  • BOTOX 50 ühikuga nelja viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage igasse viaali 3 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage viaale ettevaatlikult.
  • Tõmmake ühte 10 ml süstlasse esimesest viaalist 3 ml ja teisest viaalist 1 ml lahust.
  • Tõmmake teise 10 ml süstlasse kolmandast viaalist 3 ml ja neljandast viaalist 1 ml lahust.
  • Tõmmake kolmandasse 10 ml süstlasse teisest ja neljandast viaalist ülejäänud 2 ml lahust.
  • Lisage manustamiskõlblikuks muutmise lõpetamiseks igasse 10 ml süstlasse 6 ml steriilset

säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult.

Saate kolm 10 ml süstalt, mis sisaldavad kokku 200 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Lahjendamise juhised kahe 100 ühikuga viaali kasutamisel:

  • BOTOX 100 ühikuga kahe viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage mõlemasse viaali 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage viaale ettevaatlikult.
  • Tõmmake kahte 10 ml süstlasse kummastki viaalist 4 ml lahust.
  • Tõmmake kolmandasse 10 ml süstlasse kummastki viaalist ülejäänud 2 ml lahust.
  • Lisage manustamiskõlblikuks muutmise lõpetamiseks igasse 10 ml süstlasse 6 ml steriilset

säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult.

Saate kolm 10 ml süstalt, mis sisaldavad kokku 200 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Lahjendamise juhised 200 ühikuga viaali kasutamisel:

  • BOTOX 200 ühikuga viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmiseks lisage 6 ml steriilset säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage viaali ettevaatlikult.
  • Tõmmake kolme 10 ml süstlasse viaalist 2 ml lahust.
  • Lisage manustamiskõlblikuks muutmise lõpetamiseks igasse 10 ml süstlasse 8 ml steriilset

säilitusaineteta normaalset füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi süstelahus) ja segage ettevaatlikult.

Saate kolm 10 ml süstalt, mis sisaldavad kokku 200 ühikut manustamisvalmis BOTOX’it. Kasutage kohe pärast ravimi süstlas manustamiskõlblikuks muutmist. Hävitage kasutamata jäänud füsioloogiline lahus.

Manustamisviis

Alljärgnevalt on toodud spetsiifilised juhised, mida järgida erinevate näidustuste korral. BOTOX’it tohivad manustada vaid sobiva kvalifikatsiooniga arstid, kellel on ravimi ja vajalike vahendite kasutamise kogemusi.

Kõigi näidustuste jaoks ei ole määratud kehtivaid optimaalseid annuseid ega süstekohtade arvu lihase kohta. Sellistel juhtudel peab arst koostama individuaalse ravirežiimi. Optimaalsed annused tuleb kindlaks määrata tiitrimisega, kuid soovitatavat maksimaalset annust ei tohi ületada.

NEUROLOOGILISED HÄIRED:

Laste tserebraalparalüüsiga seotud fokaalne spastilisus

Soovitatav nõel:

Steriilne 23...26 G / 0,60...0,45 mm nõel

Manustamisjuhised:

Annus jagatakse ja manustatakse üksiksüstidena kahjustunud

 

kaksiksääremarjalihase mediaalsesse ja lateraalsesse ossa.

Soovitatav annus:

Hemipleegia: soovituslik algannus on 4 ühikut/kg kehakaalu kohta ravi

 

vajavasse jäsemesse.

 

Dipleegia: soovituslik algannus on 6 ühikut/kg kehakaalu kohta jagatuna

 

ravi vajavate jäsemete vahel.

Maksimaalne koguannus:

200 ühikut.

Lisateave:

Kliinilist paranemist võib üldjuhul täheldada esimese kahe nädala

 

jooksul pärast süstimist. Kordusannuseid tuleb manustada siis, kui

 

eelmise süsti kliiniline toime väheneb, kuid mitte sagedamini kui iga

 

kolme kuu järel. Võimalik võib olla annustamisrežiimi kohandamine, et

 

ravikuuride vaheline intervall oleks vähemalt kuus kuud.

Insuldiga seotud fokaalne ülajäseme spastilisus

Soovitatav nõel: Steriilne 25, 27 või 30 G nõel. Nõela pikkuse kindlaks määramisel tuleb lähtuda lihase asukohast ja sügavusest.

Manustamisjuhised: Kasulik võib olla ravi vajavate lihaste lokaliseerimine elektromüograafilise või närvistimulatsiooni tehnikate abil. Mitu süstekohta võivad võimaldada BOTOX’i ühtlasemat kokkupuudet lihase innervatsiooni piirkondadega ja on eriti kasulikud suuremate lihaste korral.

Soovitatav annus: Täpne annus ja süstekohtade arv tuleb kohandada individuaalselt, lähtudes ravi vajavate lihaste suurusest, arvust ja asukohast, spastilisuse raskusastmest, lokaalse lihasnõrkuse avaldumisest ning patsiendi ravivastusest varasemale ravile.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes manustati järgmised annused:

 

Lihas

Koguannus; süstekohtade arv

 

Flexor digitorum profundus

15...

50 ühikut; 1...

2 süstekohta

 

Flexor digitorum sublimis

15...

50 ühikut; 1...

2 süstekohta

 

Flexor carpi radialis

15...

60 ühikut; 1...

2 süstekohta

 

Flexor carpi ulnaris

10...

50 ühikut; 1...

2 süstekohta

 

Adductor Pollicis

20 ühikut; 1...

2 süstekohta

 

Flexor Pollicis Longus

20 ühikut; 1...

2 süstekohta

Maksimaalne koguannus:

 

 

Kontrollitud ja avatud kontrollita kliinilistes uuringutes on määratud

 

ravikuuril kasutatud annuseid vahemikus 200 kuni 240 ühikut jagatuna

 

valitud lihaste vahel. Kordussüstidevaheline intervall peab olema

 

vähemalt 12 nädalat.

 

 

 

 

Lisateave:

Kontrollitud kliinilistes uuringutes jälgiti patsiente pärast ühte

 

ravikuuri 12 nädalat. Lihastoonus tõusis kahe nädala jooksul ja

 

maksimaalset toimet täheldati üldjuhul nelja kuni kuue nädala jooksul.

 

Avatud kontrollita jätkuuuringus sai enamik patsientidest uue süsti 12

 

kuni 16 nädalase intervalli järel, kui toime lihastoonusele oli alanenud.

 

 

 

 

 

Patsiendid said kuni neli süsti maksimaalse kumulatiivse annusega 960 ühikut 54 nädala jooksul. Kui raviarst peab seda asjakohaseks, võib eelmise süsti toime vähenemisel manustada korduvannuseid. Kordussüstimise aegsest lihasspastilisuse raskusastmest ja mustrist lähtudes võib vajalik olla BOTOX’i annuse ja süstitavate lihaste muutmine. Kasutada tuleb väikseimat toimivat annust.

Insuldiga seotud fokaalne alajäseme spastilisus

Soovitatav nõel: Steriilne 25, 27 või 30 G nõel. Nõela pikkuse kindlaks määramisel tuleb lähtuda lihase asukohast ja sügavusest.

Manustamisjuhised: Kasulik võib olla ravi vajavate lihaste lokaliseerimine elektromüograafilise või närvistimulatsiooni tehnikate abil. Mitu süstekohta võivad võimaldada BOTOX’i ühtlasemat kokkupuudet lihase innervatsiooni piirkondadega ja on eriti kasulikud suuremate lihaste korral.

Alljärgneval skeemil on toodud esile täiskasvanutel esineva alajäseme spastilisuse korral kasutatavad süstekohad.

Soovitatav annus: Soovitatav annus täiskasvanutel pahkluud hõlmava alajäseme spastilisuse ravimisel on 300 ühikut jagatuna kolme lihase vahel.

BOTOX’i annustamine täiskasvanutel esineva alajäseme spastilisuse korral:

 

Lihas

Soovitatav annus

 

 

Koguannus; süstekohtade arv

 

Kaksiksääremarjalihas

 

 

Mediaalne osa

75 ühikut; 3 süstekohta

 

Lateraalne osa

75 ühikut; 3 süstekohta

 

 

 

 

Lestsääremarjalihas

75 ühikut; 3 süstekohta

 

 

 

 

Tagumine sääreluulihas

75 ühikut; 3 süstekohta

Lisateave:

 

 

Kui raviarst peab seda asjakohaseks, tuleb eelmise süsti kliinilise toime

 

vähenemisel kaaluda patsiendile uue süsti tegemist, kuid üldjuhul ei

 

tohi seda teha varem kui 12 nädala möödumisel eelmisest süstist.

 

 

Blefarospasm / näo hemispasm

Soovitatav nõel:

Steriilne, 27...30 G / 0,40...0,30 mm nõel.

Manustamisjuhised:

Elektromüograafilise tehnika rakendamine ei ole vajalik.

Soovitatav annus:

Soovitatav algannus on 1,25...2,5 ühikut, mis süstitakse ülalau

 

mediaalsesse ja lateraalsesse silmasõõrlihasesse ning alalau lateraalsesse

 

silmasõõrlihasesse. Kui spasmid häirivad nägemist, võib süstid teha ka

 

süstekohtadesse kulmupiirkonnas, lateraalsetesse sõõrlihastesse ja

 

otsmikupiirkonda.

Maksimaalne koguannus:

Algannus silma kohta ei tohi olla suurem kui 25 ühikut. Blefarospasmi

 

ravimisel ei tohi koguannus olla suurem kui 100 ühikut, mis süstitakse

 

12nädalase intervalliga.

Lisateave:

Kui hoiduda süstimisest ülalautõsturi lähedusse võib see vähendada

 

ptoosiga seotud tüsistusi. Alalau mediaalsesse piirkonda süstimise

 

vältimine ja seeläbi alumisse põiklihasesse valgumise vähendamine võib

 

minimeerida diploopiaga seotud tüsistusi. Alljärgnevatel skeemidel on

 

toodud võimalikud süstekohad:

Üldjuhul on süstide esialgne toime täheldatav kolme päeva jooksul ja maksimaalne toime avaldub ühe kuni kahe nädala jooksul pärast süstimist. Ravimi toime kestab ligikaudu kolm kuud ja seejärel võib protseduuri vajaduse korral korrata. Kui algset ravivastust peetakse ebapiisavaks, võib kordusravikuuridel annust suurendada kuni kahekordse annuseni. Süstekoha kohta rohkem kui 5 ühiku süstimisega ei näi siiski kaasnevat olulist ravitoime tugevnemist. Üldjuhul ei kaasne sagedamini kui iga kolme kuu järel manustamisega lisatoimet.

Näo hemispasmi või VII närvi kahjustusega patsientide korral on ravi ühepoolse blefarospasmi raviga sarnane, vajaduse korral võib ravimit süstida ka teistesse ravi vajavatesse näolihastesse (nt zygomaticus

major, orbicularis oris).

Kaela düstoonia

Soovitatav nõel: Sobiva suurusega nõel (üldjuhul 25...30 G / 0,50...0,30 mm).

Manustamisjuhised:

Kaela düstoonia ravimise kliinilistes uuringutes on BOTOX’it üldjuhul

 

süstitud järgmistesse lihastesse: rinnaku-rangluu-nibujätke lihas

 

(sternocleidomastoid), abaluu tõsturlihas (levator scapulae), scalene,

 

splenius capitis, pool-ogalihas (semispinalis), longissimus ja/või trapets

 

(trapezius)lihas(ed). See loetelu ei ole täielik, sest haigusseisund võib

 

hõlmata mis tahes lihast, mis on seotud pea asendi reguleerimisega ja

 

vajab seetõttu ravi.

 

Sobiva annuse valimisel tuleb arvesse võtta lihasmassi ning hüpertroofia

 

või atroofia raskusastet. Lihase aktivatsioonimustrid võivad kaela

 

düstoonia puhul spontaanselt muutuda, ilma et sellega kaasneks muutus

 

düstoonia kliinilises avaldumises.

 

Kui konkreetsete lihaste isoleerimine on komplitseeritud, tuleb süstimisel

 

kasutada elektromüograafilist tehnikat.

Soovitatav annus:

Esimese ravikuuri vältel ei tohi kokku süstida üle 200 ühiku. Algsest

 

ravivastusest olenevalt tuleb järgnevatel ravikuuridel annuseid kohandada.

 

Kaela düstoonia puhul ohutuse ja efektiivsuse hindamiseks tehtud

 

esialgsetes kontrollitud kliinilistes uuringutes varieerusid

 

manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX’i annused vahemikus 140 kuni

 

280 ühikut. Hilisemates uuringutes on annused varieerunud vahemikus 95

 

kuni 360 ühikut (ligikaudne keskmine on olnud 240 ühikut). Nagu mis

 

tahes medikamentoosses ravis, peab ravimit varem mitte saanud patsiendi

 

algannus olema madalaim toimiv annus. Ühte süstekohta ei tohi

 

manustada rohkem kui 50 ühikut. Rinnaku-rangluu-nibujätke lihasesse ei

 

tohi manustada rohkem kui 100 ühikut. Düsfaagia tekkimisohu

 

minimeerimiseks ei tohi rinnaku-rangluu-nibujätke lihast süstida

 

bilateraalselt.

Maksimaalne koguannus:

Ühe ravikuuri koguannus ei tohi olla suurem kui 300 ühikut. Süstekohtade

 

optimaalne arv sõltub lihase suurusest. Alla 10-nädalast raviintervalli ei

 

soovitata kasutada.

Lisateave:

Kliinilist paranemist võib üldjuhul täheldada esimese kahe nädala jooksul

 

pärast süstimist. Maksimaalne kliiniline toime avaldub üldjuhul

 

süstimisest ligikaudu kuue nädala möödumisel. Kliinilistes uuringutes

 

varieerus ravitoime kestus märkimisväärselt (vahemikus 2 kuni 33 nädalat)

 

ja oli üldjuhul ligikaudu 12 nädalat.

Krooniline migreen

 

Soovitatav nõel: Steriilne 30 G, 0,5-tolline nõel

Manustamisjuhised:

Soovitatav annus:

Süstid tuleb jagada pea/kaela piirkonna lihaste 7 konkreetse piirkonna vahel nii, nagu on määratud alljärgnevas tabelis. Äärmiselt jämedate kaelalihastega patsientide kaelapiirkonnas võib vajalik olla 1-tollise nõela kasutamine. Kõiki lihaseid tuleb süstida bilateraalselt (pooled süstid manustatakse vasakule ja pooled paremale poole pead ja kaela), välja arvatud salelihas, mida tuleb süstida ühte kohta (keskjoonel).

Domineerivate valukohtade esinemisel võib teha lisasüste kuni kolme konkreetsesse lihasgruppi (occipitalis, temporalis ja trapezius) ühele või mõlemale poole kuni maksimaalse annuseni lihase kohta, nagu on osutatud alljärgnevas tabelis.

Süstekohad on toodud alljärgnevatel skeemidel:

Alljärgnevatel skeemidel on osutatud soovitatavad lihasgrupid valikuliste lisasüstide jaoks:

155 ühikut kuni 195 ühikut manustatuna intramuskulaarselt 0,1 ml (5 ühiku) süstidega 31 kuni 39 süstekohta.

BOTOX’i annustamine lihastesse kroonilise migreeni korral:

 

 

Soovitatav annus

 

 

 

Pea/kaela piirkond

 

Koguannus (süstekohtade arvA)

Corrugatorb

 

ühikut (2 süstekohta)

 

 

 

Procerus

 

5 ühikut (1 süstekoht)

 

 

 

 

Frontalisb

 

ühikut (4 süstekohta)

 

 

 

 

Temporalisb

 

ühikut (8 süstekohta) kuni 50 ühikut

 

 

(kuni 10 süstekohta)

 

 

 

Occipitalisb

ühikut (6 süstekohta) kuni 40 ühikut

 

(kuni 8 süstekohta)

 

 

 

Kaela paraspinaalne lihasgruppB

ühikut (4 süstekohta)

 

 

 

Trapeziusb

ühikut (6 süstekohta) kuni 50 ühikut

 

(kuni 10 süstekohta)

 

 

Koguannuse vahemik

155 ühikut kuni 195 ühikut 31 kuni 39

 

süstekohta

 

 

 

 

A1 intramuskulaarne süstekoht = 0,1 ml = 5 ühikut BOTOX’it

 

BBilateraalselt jaotatud annus

Lisateave:

Soovituslik kordusravi intervall on 12 nädalat.

PÕIEHÄIRED:

Patsientidel ei tohi ravi ajal olla kuseteede infektsiooni.

1...3 päeva enne ravi, ravi päeval ja 1...3 päeva pärast ravi tuleb manustada profülaktiliselt antibiootikume.

Patsientidel on soovitatav katkestada ravi antiagregantidega vähemalt 3 päeva enne süstimisprotseduuri.

Antikoagulantravi saavate patsientide korral tuleb võtta vajalikud meetmed, et vähendada veritsuse riski.

Uriinipidamatuse korral tohivad BOTOX’it manustada vaid põie düsfunktsiooni hindamises ja ravis kogenud arstid (näiteks uroloogid ja urogünekoloogid).

Hüperaktiivne põis

Soovitatav nõel: Kasutada võib elastset või jäika tsüstoskoopi. Süstimisnõela tuleb enne süstimise alustamist (nõela pikkusest olenevalt) õhu eemaldamiseks (eel)täita ligikaudu 1 ml manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX’i lahusega.

Manustamisjuhised: Enne süstimist võib haigla ravijuhiste kohaselt kasutada lahjendatud lokaalanesteetikumi intravesikaalset instillatsiooni koos rahustiga või ilma. Lokaalanesteetikumi instillatsiooni korral tuleb põis enne protseduuri järgmisi etappe dreneerida ja steriilse füsioloogilise lahusega loputada.

Manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX (100 ühikut/10 ml) süstitakse elastse või jäiga tsüstoskoobi kaudu detruusorlihasesse, vältides kusepõiekolmnurka ja põhja. Põide tuleb tilgutada piisavas koguses füsioloogilist lahust, et tagatud oleks süstide nõuetekohane visualiseerimine, kuid vältida tuleb põie liigset paisumist.

Nõel tuleb sisestada detruusorisse ligikaudu 2 mm ulatuses ja 20 süsti, millest igaüks on 0,5 ml (kogumaht 10 ml), tuleb teha vahekaugusega ligikaudu 1 cm (vt allpool toodud joonis). Viimase süstina tuleb süstida ligikaudu 1 ml tavalist steriilset füsioloogilist lahust, et manustatud oleks täisannus. Pärast süstimist ei tohi dreneerida põie seina visualiseerimiseks kasutatud füsioloogilist lahust, et patsiendid saaksid enne kliinikust lahkumist näidata oma suutlikkust tühjendada põit. Patsienti tuleb pärast süstimist jälgida vähemalt 30 minutit ja kuni põie spontaanne tühjendamine on toimunud.

Soovitatav annus:

Soovitatav annus on 100 ühikut BOTOX’it, 0,5 ml (5 ühikut) süstidega

 

20 süstekohta detruusoris.

Lisateave:

Kliiniline paranemine võib toimuda kahe nädala jooksul. Eelmise süsti

 

kliinilise toime vähenemisel (III faasi kliinilistes uuringutes oli keskmine

 

toime kestus 166 päeva (~ 24 nädalat), põhinedes patsiendi kordusravi

 

soovil) tuleb kaaluda patsiendile uue süsti tegemist, kuid mitte varem kui

 

kolme kuu möödumisel eelmisest põie süstist.

Neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatus

Soovitatav nõel: Kasutada võib elastset või jäika tsüstoskoopi. Süstimisnõela tuleb enne süstimise alustamist (nõela pikkusest olenevalt) õhu eemaldamiseks (eel)täita ligikaudu 1 ml ravimiga.

Manustamisjuhised: Enne süstimist võib haigla ravijuhiste kohaselt kasutada lahjendatud anesteetikumi intravesikaalset instillatsiooni (koos rahustiga või ilma) või

üldanesteesiat. Lokaalanesteetikumi instillatsiooni korral tuleb põis enne protseduuri järgmisi etappe dreneerida ja steriilse füsioloogilise lahusega loputada.

Manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX (200 ühikut/30 ml) süstitakse elastse või jäiga tsüstoskoobi kaudu detruusorlihasesse, vältides kusepõiekolmnurka ja põhja. Põide tuleb tilgutada piisavas koguses füsioloogilist lahust, et tagatud oleks süstide nõuetekohane visualiseerimine, kuid vältida tuleb põie liigset paisumist.

Nõel tuleb sisestada detruusorisse ligikaudu 2 mm ulatuses ja 30 süsti, millest igaüks on 1 ml (kogumaht 30 ml), tuleb teha vahekaugusega ligikaudu 1 cm (vt ülal toodud joonis). Viimase süstina tuleb süstida ligikaudu 1 ml tavalist steriilset füsioloogilist lahust, et manustatud oleks täisannus. Pärast süstimist tuleb dreneerida põie seina visualiseerimiseks kasutatud füsioloogilist lahus. Patsienti tuleb pärast süstimist jälgida vähemalt 30 minutit.

Soovitatav annus: Soovitatav annus on 200 ühikut BOTOX’it, 1 ml (ligikaudu 6,7 ühikut) süstidega 30 süstekohta detruusoris.

Lisateave:

Kliiniline paranemine toimub üldjuhul kahe nädala jooksul. Eelmise süsti

 

kliinilise toime vähenemisel (III faasi kliinilistes uuringutes oli BOTOX’i

 

200 ühiku keskmine toime kestus 256...295 päeva (~36-42 nädalat)) tuleb

 

kaaluda patsiendile uue süsti tegemist, põhinedes patsiendi soovile

 

kordusravile, kuid mitte varem kui kolme kuu möödumisel eelmisest põie

 

süstist.

NAHA JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURIDE HÄIRED:

Primaarne aksillaarne hüperhidroos

Soovitatav nõel:

Steriilne 30 G nõel.

Manustamisjuhised:

Hüperhidroosi piirkonna määramiseks võib kasutada standardseid

 

värvimistehnikaid, näiteks Minori joodi-tärklise proovi.

Soovitatav annus:

50 ühikut BOTOX’it süstitakse intradermaalselt, ühtlase jaotamisega

 

mitmesse süstekohta vahekaugusega ligikaudu 1...2 cm mõlemas

 

aksillaarses hüperhidroosi piirkonnas.

Maksimaalne koguannus:

Aksillaarse piirkonna kohta ei ole soovitatav kasutada muid annuseid kui

 

50 ühikut. Süstimist ei tohi korrata sagedamini kui iga 16 nädala järel (vt

 

lõik 5.1).

Lisateave:

Kliinilist paranemist võib üldjuhul täheldada esimese nädala jooksul

 

pärast süstimist. BOTOX’i kordussüsti võib manustada eelmise süsti

 

kliinilise toime vähenemisel ja siis, kui raviarst seda vajalikuks peab.

KÕIK NÄIDUSTUSED:

Ravivastuse puudumisel pärast esimest ravikuuri, st siis, kui ühe kuu jooksul pärast süstimist ei ole algtasemega võrreldes toimunud märkimisväärset kliinilist paranemist, tuleb toimida alljärgnevalt.

  • Kliiniline kontroll, mis võib hõlmata spetsiaalset elektromüograafilist uuringut toksiini toime kohta süstitava(te)le lihas(t)ele.
  • Ravitulemuste puudulikkuse analüüs. Näiteks võib ebapiisava ravivastuse põhjuseks olla süstitavate lihaste halb valik, ebapiisav annus, vale süstimistehnika, fikseerunud kontraktuuri esinemine, antagonistlike lihaste liigne nõrkus, toksiini neutraliseerivate antikehade teke.
  • Atüüpi botulinum toksiini ravi sobivuse uuesti hindamine.
  • Kõrvaltoimete puudumisel pärast esimest ravikuuri järgige teise ravikuuri alustamisel järgmisi suuniseid: i) kohandage annust, võttes arvesse varasema ravi tulemuste puudulikkuse analüüsi; ii) tehke elektromüograafiline uuring; iii) kahe ravikuuri vahel peab olema kolmekuuline intervall.

Ravivastuse puudumisel või vähenemisel pärast korduvaid süste tuleb kasutada teisi ravimeetodeid.

Vastunäidustused

BOTOX on vastunäidustatud:

  • patsientidel, kellel on teadaolev ülitundlikkus Atüüpi botulinum toksiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
  • kavandatud süstekoha infektsiooni korral.

BOTOX’i kasutamine põiehäirete korral on lisaks vastunäidustatud:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • patsientidel, kellel on ravi ajal kuseteede infektsioon;
  • patsientidel, kellel on ravi ajal äge uriinipeetus, kes ei kasuta rutiinselt kateetrit;
  • patsientidel, kes ei ole valmis ja/või võimelised alustama pärast ravi vajaduse korral kateteriseerimist.

BOTOX’i soovitatavaid annuseid ja annustamissagedusi ei tohi üleannustamise, lihasnõrkuse süvenemise, toksiini süstekohast kaugemale levimise ning neutraliseerivate antikehade moodustumise ohu tõttu ületada. Ravimit varem mitte saanud patsiendi algannus peab olema konkreetsel näidustusel ette nähtud madalaim soovitatav annus.

Ravimi määrajad ja patsiendid peavad arvestama sellega, et eelmiste süstide heast talutavusest hoolimata võib esineda kõrvaltoimeid. Seetõttu on igal manustamiskorral vajalik ettevaatus.

Teatatud on toksiini manustamiskohast kaugemale levimisega seotud kõrvaltoimetest (vt lõik 4.8), mis mõnikord on lõppenud surmaga, mida teatud juhtudel on seostatud düsfaagia, pneumoonia ja/või märkimisväärse jõuetusega. Sümptomid on kooskõlas botulinum toksiini toimemehhanismiga ja on tekkinud tundide kuni nädalate jooksul pärast süstimist. Sümptomite risk on tõenäoliselt suurim suurte annuste kasutamisel ning nende sümptomite teket soodustavate ja kaasuvate haigusseisunditega patsientidel, muu hulgas lastel ja täiskasvanutel, kes saavad ravi spastilisuse tõttu.

Ka terapeutilisi annuseid saavatel patsientidel võib esineda lihasnõrkuse süvenemist.

Enne BOTOX’iga ravi alustamist tuleb konkreetse patsiendi korral kaaluda kaasuva riski ja kasu suhet.

Düsfaagiast on teatatud ka pärast süstimist muudesse süstekohtadesse kui kaelalihastesse (vt lõik 4.4 „Kaela düstoonia”).

BOTOX’it tohib ainult äärmise ettevaatusega ja hoolika jälgimisega kasutada neuromuskulaarse ülekande probleemide (näiteks müasteenia või Eatoni-Lamberti sündroomi) subkliiniliste või kliiniliste nähtudega patsientidel, perifeersete motoorsete neuropaatiliste haigustega (näiteks amüotroofse lateraalskleroosi või motoorse neuropaatiaga) patsientidel ja kaasuvate neuroloogiliste häiretega patsientidel. Nendel patsientidel võib olla selliste ravimite, nagu BOTOX’i suhtes suurenenud tundlikkus, seda isegi terapeutiliste annuste kasutamisel, millega võib kaasneda ülemäärane lihasnõrkus ja suurenenud risk kliiniliselt oluliste süsteemsete toimete tekkeks, muu hulgas raske düsfaagia ja respiratoorsed häired. Botulinum toksiini preparaati tuleb nendel patsientidel kasutada spetsialisti järelevalve all ja ainult juhul, kui ravist saadav kasu ületab eeldatavasti kaasuva riski. Varasema düsfaagia ja aspiratsioonisündroomiga patsiente tuleb ravida äärmise ettevaatusega.

Patsientidel ja hooldajatel tuleb neelamis-, kõne- või hingamishäirete esinemisel otsida viivitamatult arstiabi.

Nagu iga ravi puhul, mis võib võimaldada varem väheliikuval patsiendil taas tavapärase tegevusega toime tulla, tuleb väheliikuval patsiendil paluda liikumisaktiivsust suurendada järk-järgult.

Enne BOTOX’i manustamist tuleb välja selgitada vastava piirkonna anatoomiline seisund, varasematest kirurgilistest protseduuridest tingitud mis tahes anatoomilised muutused antud piirkonnas ning vältida süstimist tundlikesse anatoomilistesse struktuuridesse.

BOTOX’i manustamisel rindkere lähedale on teatatud süstimisprotseduuriga seotud õhkrinna tekkest. Ettevaatus on vajalik süstimisel kopsu (eriti kopsutippude) või teise tundlike anatoomiliste struktuuride läheduses.

Patsientidel, kellele süstiti BOTOX’it kinnitamata näidustustel otse süljenäärmetesse, suu, keele ja neelu piirkonda, söögitorru ja makku, on teatatud tõsistest kõrvaltoimetest, muu hulgas surmaga

lõppevatest kõrvaltoimetest. Mõnel patsiendil oli juba avaldunud düsfaagia või märkimisväärne jõuetus.

Harva on teatatud tõsistest ja/või vahetutest ülitundlikkusreaktsioonidest, muu hulgas anafülaksiast, seerumtõvest, urtikaariast, pehmete kudede tursest ja düspnoest. Mõnest nendest reaktsioonidest on teatatud pärast BOTOX’i kasutamist kas ainuravimina või koos teiste ravimitega, mida seostatakse sarnaste reaktsioonide tekkega. Sellise reaktsiooni tekkimisel tuleb BOTOX’i edasised süstid ära jätta ja alustada kohe asjakohast ravi, näiteks manustada epinefriini. Teatatud on ühest anafülaksia juhust, mille korral patsient suri pärast BOTOX’i süsti, mis oli valesti lahjendatud 5 ml 1% lidokaiiniga.

Nagu mis tahes süsti tegemisel võib esineda protseduuriga seotud vigastusi. Süstiga võib kaasneda paikne infektsioon, valu, põletik, paresteesia, hüpesteesia, tundlikkus, turse, erüteem ja/või veritsus/hematoom.

Nõelatorkega seotud valu ja/või ärevus võib kutsuda esile vasovagaalseid reaktsioone, näiteks minestamist, hüpotensiooni jne.

BOTOX’i kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui kavandatud süstekohas on põletik või kui sihtlihases on ülemäärane nõrkus või atroofia. Ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui BOTOX’it kasutatakse nende patsientide ravis, kes kannatavad perifeersete motoorsete neuropaatiliste haiguste (näiteks amüotroofse lateraalskleroosi või motoorse neuropaatia) all.

Pärast BOTOX’i manustamist on teatatud ka sellistest kõrvaltoimetest, mis hõlmavad südameveresoonkonda (muu hulgas arütmia ja südamelihaseinfarkt) ning millest mõni on lõppenud surmaga. Mõnele neist patsientidest kohaldusid riskitegurid, muu hulgas südame-veresoonkonna haigus.

Teatatud on krambihoogude esmakordsest tekkimisest või krambihoogude taastekkest, üldjuhul nendel täiskasvanud ja pediaatrilistel patsientidel, kellel on eelsoodumus selliste reaktsioonide tekkeks. Täpne seos nende reaktsioonide ja botulinum toksiini süsti vahel ei ole teada. Laste kohta saabunud teated on valdavalt puudutanud tserebraalparalüüsiga patsiente, kellel raviti spastilisust.

A-tüüpi botulinum toksiini vastaste neutraliseerivate antikehade teke võib toksiini bioloogilise aktiivsuse inaktiveerimise tõttu ravimiga BOTOX-ravi efektiivsust vähendada. Teatud uuringute tulemused viitavad sellele, et BOTOX’i sagedasem või suuremates annustes süstimine võib suurendada antikehade moodustumise tõenäosust. Antikehade moodustumise tõenäosust võib minimeerida madalaima toimiva annuse süstimine ja süstimiskordade vahelise kliiniliselt näidustatud pikima intervalli järgimine, kui see on asjakohane.

Kliinilised fluktuatsioonid BOTOX’i korduval kasutamisel (nagu kõigi botulinum toksiinide puhul) võivad tuleneda erinevatest viaali sisu manustamiskõlblikuks muutmise protseduuridest, süstimisintervallidest, süstitavatest lihastest ning kasutatud bioloogilise testimismeetodi tõttu veidi erinevatest referentsväärtustest.

Kasutamine lastel

BOTOX’i ohutus ja efektiivsus muudel kui lõigus 4.1 kirjeldatud lastele kohalduvatel näidustustel ei ole tõestatud. Väga harva on pärast turuletulekut teatatud toksiini süstekohast kaugemale levimisest kaasuvate haigusseisunditega lastel, valdavalt tserebraalparalüüsiga lastel. Üldjuhul kasutati nendel juhtudel soovitatavast suuremat annust (vt lõik 4.8).

Harva on teatatud surmajuhtumitest, mida on mõnikord seostatud aspiratsioonipneumooniaga raske tserebraalparalüüsiga lastel pärast ravi botulinum toksiiniga, muu hulgas kinnitamata näidustustel kasutamisel (näiteks kaela piirkonnas). Äärmise ettevaatusega tuleb ravida lapsi, kellel on märkimisväärne neuroloogiline jõuetus, düsfaagia või hiljuti esinenud aspiratsioonipneumoonia või kopsuhaigus. Ravimit võib manustada nõrga tervisega patsientidele ainult juhul, kui potentsiaalne kasu konkreetsele patsiendile ületab võimalikud riskid.

NEUROLOOGILISED HÄIRED:

Laste tserebraalparalüüsiga seotud fokaalne spastilisus ning insuldijärgne hüppeliigese piirkonna, käe ja randme spastilisus täiskasvanud patsientidel

BOTOX on fokaalse spastilisuse ravim, mida on uuritud üksnes tavapäraseid standardseid ravirežiime kasutades, ning ravim ei ole ette nähtud nende ravimodaalsuste asendamiseks. On ebatõenäoline, et BOTOX võiks parandada liikuvusulatust liigese korral, mille kontraktuur on fikseerunud.

BOTOX’it ei tohi täiskasvanud patsientidel kasutada insuldijärgse hüppeliigese piirkonna fokaalse spastilisuse ravimiseks, kui eeldatavasti ei kaasne lihastoonuse vähendamisega funktsionaalsuse (näiteks kõndimise) parendamine, sümptomite (näiteks valu) leevendamine või patsiendi ravi täiustamine. Lisaks võib funktsionaalsuse parendamine olla piiratud, kui ravi BOTOX’iga alustakse siis, kui insuldist on möödas rohkem kui kaks aastat või kui hüppeliigese piirkonna spastilisus ei ole sedavõrd raske (modifitseeritud Ashworthi skaala (MAS – Modified Ashworth Scale) skoor <3).

Ettevaatlik tuleb olla nende insuldijärgse spastilisusega täiskasvanud patsientide ravimisel, kellele kohaldub suurem kukkumisrisk.

Kui BOTOX’it kasutatakse insuldijärgse hüppeliigese piirkonna spastilisuse ravimiseks olulise komorbiidsusega eakatel patsientidel, tuleb olla ettevaatlik ning ravi tohib alustada vaid siis, kui ravist saadav kasu ületab eeldatavasti kaasuva riski.

BOTOX’it tohib insuldijärgse alajäseme spastilisuse ravimisel kasutada ainult pärast insuldijärgsete patsientide taastusravi juhtimises kogenud tervishoiuspetsialisti tehtud hindamist.

Turuletulekujärgselt on teatatud botulinum toksiiniga ravimise järgsetest surmajuhtumitest (mõnikord seostatud aspiratsioonipneumooniaga) ja võimalikust toksiini süstekohast kaugemale levimisest kaasuvate haigusseisunditega lastel, valdavalt tserebraalparalüüsiga lastel. Hoiatustega tutvumiseks vt lõik 4.4 „Kasutamine lastel”.

Blefarospasm

Vähenenud pilgutamine pärast botulinum toksiini süstimist silmasõõrlihasesse võib põhjustada sarvkesta ekspositsiooni, püsivat epiteeli kahjustust ja sarvkesta haavandumist, eriti VII närvi kahjustusega patsientidel. Kui silmi on opereeritud, tuleb sarvkesta aistingut hoolikalt testida, ektroopiumi (lauväljapöörde) ärahoidmiseks tuleb vältida süstimist alalau piirkonda ning aktiivselt tuleb ravida mis tahes epiteeldefekte. Selleks võivad vajalikud olla kaitsvad tilgad, salvid, terapeutilised pehmed läätsed, silma sulgev kaitsekate või muud vahendid.

Pehmetes silmalau kudedes tekib kergesti ekhümoos. Seda aitab minimeerida kohe pärast süstimist süstekohale kerge surve avaldamine.

Botulinum toksiini antikolinergilise toime tõttu tuleb olla ettevaatlik suletudnurga glaukoomi riskirühma kuuluvate patsientide ravimisel, muu hulgas anatoomiliselt kitsanurgaga patsientide puhul.

Kaela düstoonia

Kaela düstooniaga patsiente tuleb teavitada võimalikust düsfaagia riskist. Düsfaagia võib olla väga kerge või raskekujuline. Düsfaagia võib kesta kaks kuni kolm nädalat pärast süstimist, kuid on teatatud ka selle süstimisjärgsest püsimisest kuni viis kuud. Düsfaagia tõttu võib tekkida aspiratsioon, düspnoe ja aeg-ajalt sondiga toitmise vajadus. Harvadel juhtudel on teatatud düsfaagiale järgnenud aspiratsioonipneumooniast ja surmast.

Rinnaku-rangluu-nibujätke lihasesse süstitava annuse vähendamine alla 100 ühiku võib vähendada düsfaagia tekkeriski. On teatatud, et düsfaagia risk on suurem patsientidel, kellel on väiksem kaelalihase mass, või patsientidel, kes saavad bilateraalseid süste rinnaku-rangluu-nibujätke lihasesse.

Düsfaagiat põhjustab toksiini levimine söögitoru piirkonna lihastesse. Süstimine abaluu tõsturlihasesse võib olla seotud ülemiste hingamisteede infektsiooni ja düsfaagia suurema tekkeriskiga.

Düsfaagia võib olla seotud söömise ja joomise vähenemisega, millega kaasneb kehakaalu langus ja dehüdratatsioon. Subkliinilise düsfaagiaga patsiendid võivad kuuluda BOTOX’i süstile järgneva raskekujulisema düsfaagia kõrgema riski rühma.

Krooniline migreen

Ohutust ja efektiivsust ei ole tõestatud peavalude ennetamisel patsientidel, kellel on episoodiline migreen (peavalud <15 päeval kuus) või krooniline pingetüüpi peavalu. BOTOX’i ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud ravimite liigtarvitamisest tingitud peavaluga (sekundaarse peavaluga) patsientidel.

PÕIEHÄIRED:

Tsüstoskoopia tegemisel tuleb järgida asjakohaseid meditsiinilisi ettevaatusabinõusid.

Patsientidel, keda ei kateteriseerita, tuleb põie tühjendamise järgse jääkuriini kogust hinnata kahe nädala jooksul pärast ravi ja perioodiliselt meditsiiniliselt vajaliku intervalliga kuni 12 nädalat. Patsientidel tuleb paluda võtta ühendust arstiga, kui neil tekib raskusi põie tühjendamisel, sest vajalikuks võib osutuda kateetri kasutamine.

Hüperaktiivne põis

Hüperaktiivse põie ja kuseteede obstruktsiooni sümptomitega mehi ei tohi BOTOX’iga ravida.

Neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatus

Tekkida võib protseduuriga seotud autonoomne düsrefleksia. Vajalik võib olla kohene arstiabi.

NAHA JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURIDE HÄIRED:

Primaarne aksillaarne hüperhidroos

Sekundaarse hüperhidroosi potentsiaalsete põhjuste (näiteks hüpertüreoidism, feokromotsütoom) välistamiseks tuleb uurida patsiendi haiguslugu ning teha arstlik läbivaatus ja vajalikud spetsiifilised lisauuringud. See aitab vältida hüperhidroosi sümptomaatilist ravi diagnoosita ja/või kaasuva haiguse ravita.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teoreetiliselt võivad botulinum toksiini toimet tugevdada aminoglükosiidantibiootikumid, spektinomütsiin või teised ravimid, mis mõjutavad neuromuskulaarset ülekannet (näiteks neuromuskulaarset blokaadi põhjustavad ained).

Erinevate botuliini neurotoksiini serotüüpide samaaegse manustamise või mõnekuulise vahega manustamise mõju kohta andmeid ei ole. Teise botulinum toksiini manustamine enne manustatud botulinum toksiini toime kadumist võib võimendada ülemäärast neuromuskulaarset nõrkust.

Koostoimeid ei ole uuritud. Kliiniliselt olulistest koostoimetest ei ole teatatud.

Lapsed

Koostoime uuringuid ei ole lastel tehtud.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Adekvaatsed andmed A-tüüpi botulinum toksiini kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimestele ei ole teada. BOTOX’it ei tohi kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, välja arvatud siis, kui see on vältimatult vajalik.

Imetamine

Ei ole teada, kas BOTOX eritub rinnapiima. BOTOX’i kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav.

Fertiilsus

Adekvaatsed andmed A-tüüpi botulinum toksiini fertiilses eas naistel kasutamise mõju kohta viljakusele puuduvad. Uuringud isaste ja emaste rottidega on näidanud viljakuse vähenemist (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole tehtud. BOTOX võib siiski põhjustada asteeniat, lihasnõrkust, pearinglust ja nägemishäireid, mis võivad mõjutada autojuhtimist ja masinate käsitsemist.

Kõrvaltoimed

Üldteave

Kontrollitud kliinilistes uuringutes teatati kõrvaltoimetest, mida uurijad pidasid BOTOX’iga seotuks, 35% blefarospasmi, 28% kaela düstoonia, 17% laste tserebraalparalüüsi, 11% primaarse aksillaarse hüperhidroosi, 16% insuldiga seotud ülajäseme fokaalse spastilisuse ja 15% insuldiga seotud alajäseme fokaalse spastilisusega patsiendi korral. Hüperaktiivse põie kliinilistes uuringutes oli esinemissagedus esimesel ravikuuril 26% ja teisel ravikuuril 22%. Neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatuse kliinilistes uuringutes oli esinemissagedus esimesel ravikuuril 32%, mis vähenes teisel ravikuuril 18%-ni. Kroonilise migreeni kliinilistes uuringutes oli esinemissagedus esimesel ravikuuril 26%, mis vähenes teisel ravikuuril 11%-ni.

Üldjuhul tekivad kõrvaltoimed esimesel paaril päeval pärast süsti ja kuigi need on tavaliselt mööduvad, võivad kõrvaltoimed püsida ka mitu kuud või harvadel juhtudel kauem.

Lokaalne lihasnõrkus on botulinum toksiini oodatav farmakoloogiline toime lihaskoes. Siiski on teatatud süstekoha lähedal ja/või süstekohast kaugemal asuvate lihaste nõrkusest.

Nagu iga süstimisprotseduuri korral võivad süstimisega kaasneda paikne valu, põletik, paresteesia, hüpesteesia, tundlikkus, turse/ödeem, erüteem, paikne infektsioon, veritsus ja/või hematoom. Nõelatorkega seotud valu ja/või ärevus on kutsunud esile vasovagaalseid reaktsioone, muu hulgas mööduvat sümptomaatilist hüpotensiooni ja minestamist. Teatatud on ka botulinum toksiini süsti järgsest palavikust ja gripisündroomist.

Kõrvaltoimed on esinemissagedusest olenevalt liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

Väga sage

esineb rohkem kui ühel kasutajal 10-st

 

 

Sage

esineb ühel kuni kümnel kasutajal 100-st

 

 

Aeg-ajalt

esineb ühel kuni kümnel kasutajal 1000-st

 

 

Harv

esineb ühel kuni kümnel kasutajal 10 000-st

 

 

Väga harv

esineb vähem kui ühel kasutajal 10 000-st

 

 

Allpool on toodud kõrvaltoimete loetelud, mis varieeruvad olenevalt kehaosast, kuhu BOTOX’it süstitakse.

NEUROLOOGILISED HÄIRED:

Laste tserebraalparalüüsiga seotud fokaalne spastilisus

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

Infektsioonid ja infestatsioonid

Viirusinfektsioon, kõrvainfektsioon

Väga sage

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Somnolentsus, kõnnakuhäire, paresteesia

Sage

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Lööve

Sage

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Müalgia, lihasnõrkus, valu jäsemetes

Sage

kahjustused

 

 

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

Uriinipidamatus

Sage

 

 

 

Vigastus, mürgistus ja

Kukkumine

Sage

protseduuri tüsistused

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

Haiglane enesetunne, valu süstekohas,

Sage

manustamiskoha reaktsioonid

asteenia

 

 

 

 

Insuldiga seotud fokaalne ülajäseme spastilisus

 

 

 

 

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

 

 

 

Psühhiaatrilised häired

Depressioon, unetus

Aeg-ajalt

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Hüpertoonia

Sage

 

 

 

 

Hüpesteesia, peavalu, paresteesia,

Aeg-ajalt

 

koordinatsioonihäired, amneesia

 

Kõrva ja labürindi kahjustused

Vertiigo

Aeg-ajalt

Vaskulaarsed häired

Ortostaatiline hüpotensioon

Aeg-ajalt

 

 

 

Seedetrakti häired

Iiveldus, suu paresteesia

Aeg-ajalt

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Ekhümoos, purpura

Sage

 

 

 

 

Dermatiit, sügelus, lööve

Aeg-ajalt

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Valu jäsemetes, lihasnõrkus

Sage

kahjustused

 

 

Artralgia, bursiit

Aeg-ajalt

 

 

 

Üldised häired ja

Valu süstekohas, püreksia, gripitaoline

Sage

manustamiskoha reaktsioonid

haigus, süstekoha hemorraagia, süstekoha

 

 

ärritus

 

 

 

 

 

Asteenia, valu, süstekoha ülitundlikkus,

Aeg-ajalt

 

haiglane enesetunne, perifeerne turse

 

 

 

 

Mõni aeg-ajalt esinevatest kõrvaltoimetest võib olla haigusega seotud.

Insuldiga seotud fokaalne alajäseme spastilisus

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Lööve

Sage

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Artralgia, lihas-skeleti jäikus

Sage

kahjustused

 

 

Üldised häired ja

Perifeerne turse

Sage

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

 

 

 

Kliinilistes uuringutes, kus patsiente raviti alajäseme spastilisuse tõttu, esines kukkumist BOTOX’it ja platseebot saanud rühmades vastavalt 5,9% ja 5,3%.

Korduvannustamisel ei täheldatud üldises ohutusprofiilis muutusi.

Blefarospasm, näo hemispasm ja seotud düstooniad

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

Närvisüsteemi häired

Pearinglus, näo parees, näo paralüüs

Aeg-ajalt

 

 

 

Silma kahjustused

Silmalau ptoos

Väga sage

 

 

 

 

Punktkeratiit, lagoftalm, kuiva silma

Sage

 

sündroom, fotofoobia, silma ärritus,

 

 

suurenenud pisaraeritus

 

 

 

 

 

Keratiit, ektroopium, diploopia,

Aeg-ajalt

 

entroopium, nägemishäired, hägune

 

 

nägemine

 

 

 

 

 

Silmalau turse

Harv

 

 

 

 

Haavandiline keratiit, sarvkesta epiteeli

Väga harv

 

kahjustus, sarvkesta perforatsioon

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Ekhümoos

Sage

 

 

 

 

Lööve/dermatiit

Aeg-ajalt

 

 

 

Üldised häired ja

Ärritus, näo turse

Sage

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

Väsimus

Aeg-ajalt

 

 

 

Kaela düstoonia

 

 

 

 

 

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Riniit, ülemiste hingamisteede

Sage

 

infektsioon

 

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Pearinglus, hüpertoonia, hüpesteesia,

Sage

 

somnolentsus, peavalu

 

Silma kahjustused

Diploopia, silmalau ptoos

Aeg-ajalt

Respiratoorsed, rindkere ja

Düspnoe, düsfoonia

Aeg-ajalt

mediastiinumi häired

 

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Düsfaagia

Väga sage

 

 

 

 

Suukuivus, iiveldus

Sage

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Lihasnõrkus

Väga sage

kahjustused

 

 

Lihas-skeleti jäikus, valulikkus

Sage

 

 

 

Üldised häired ja

Valu

Väga sage

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

Asteenia, gripitaoline haigus, haiglane

Sage

 

enesetunne

 

 

 

 

 

Püreksia

Aeg-ajalt

 

 

 

Krooniline migreen

 

 

 

 

 

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Peavalu, migreen, näo parees

Sage

 

 

 

Silma kahjustused

Silmalau ptoos

Sage

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sügelus, lööve

Sage

 

 

 

 

Naha valulikkus

Aeg-ajalt

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Kaelavalu, müalgia, lihas-skeleti valu,

Sage

kahjustused

lihasskeleti jäikus, lihasspasmid, lihaste

 

 

pingulolek, lihasnõrkus

 

 

 

 

 

Valu lõuas

Aeg-ajalt

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

Valu süstekohas

Sage

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Düsfaagia

Aeg-ajalt

 

 

 

Kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise määr oli nendes III faasi uuringutes BOTOX’i rühmas 3,8% ja platseeborühmas 1,2%.

PÕIEHÄIRED:

Hüperaktiivne põis

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

Infektsioonid ja infestatsioonid

Kuseteede infektsioon

Väga sage

 

 

 

 

Bakteruuria

Sage

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

Düsuuria

Väga sage

 

 

 

 

Uriinipeetus, pollakisuuria,

Sage

 

leukotsütuuria

 

Uuringud

Jääkuriini maht*

Sage

 

 

 

*Põie tühjendamise järgne suurenenud jääkuriini maht (PVR – post-void residual), mis ei vaja kateteriseerimist

Protseduuriga seotud kõrvaltoimed, mis esinesid sageli, olid düsuuria ja hematuuria.

Tsüklilist kateteriseerimist alustati pärast ravi BOTOX’i 100 ühikuga 6,5% patsientidest ja platseeborühmas 0,4% patsientidest.

Platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes osalenud 1242 patsiendist 41,4% (n = 514) olid ≥65 aasta vanused ja 14,7% (n = 182) olid ≥75 aasta vanused. Pärast BOTOX’i süstimist ei täheldatud nendes uuringutes ≥65 aasta vanuste ja <65 aasta vanuste patsientide vahel ohutusprofiili üldisi erinevusi, välja arvatud kuseteede infektsioon, mille korral oli esinemissagedus eakatel patsientidel nooremate patsientidega võrreldes suurem nii platseebo kui ka BOTOX’i rühmas.

Korduvannustamisel ei täheldatud üldises ohutusprofiilis muutusi.

Neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatus

Organsüsteemi klass

 

Eelistatud termin

Esinemissagedus

 

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

Kuseteede infektsioon A,B, bakteriuuria B

Väga sage

Uuringud

 

Jääkuriini maht**B

Väga sage

 

 

 

 

Psühhiaatrilised häired

 

Insomnia A

Sage

 

 

 

 

Seedetrakti häired

 

Kõhukinnisus A

Sage

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

 

LihasnõrkusA, lihasspasmA

Sage

kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

 

Uriinipeetus A, B

Väga sage

 

 

Hematuuria*A,B, düsuuria*A,B,

Sage

 

 

põie divertiikul A

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

 

VäsimusA, kõnnakuhäireA

Sage

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Vigastus, mürgistus ja

 

Autonoomne düsrefleksia*A, kukkumineA

Sage

protseduuri tüsistused

 

 

 

*Protseduuriga seotud kõrvaltoimed

 

 

 

 

 

** Kõrgenenud PVR, mis ei vaja kateteriseerimist

a Kõrvaltoime, mis esines kliinilise uuringu teises ja kolmandas faasis

b Kõrvaltoime, mis esines müügiloa saamise järgsel BOTOX 100U uuringus hulgiskleroosiga patsientidel, keda enne ravi ei kateteriseeritud

Kliinilistes uuringutes teatati kuseteede infektsioonist 49,2%-l patsientidest, keda raviti BOTOX’i 200 ühikuga ja 35,7%-l patsientidest, keda raviti platseeboga (53% hulgiskleroosiga patsientidest raviti 200 ühikuga ja 29,3% platseeboga; 45,4% seljaaju vigastusega patsientidest raviti 200 ühikuga ja 41,7% platseeboga). Uriinipeetusest teatati 17,2%-l patsientidest, keda raviti BOTOX’i 200 ühikuga ja 2,9%-l patsientidest, keda raviti platseeboga (28,8% hulgiskleroosiga patsientidest raviti 200 ühikuga ja 4,5% platseeboga; 5,4% seljaaju vigastusega patsientidest raviti 200 ühikuga ja 1,4% platseeboga).

Korduvannustamisel ei täheldatud muutusi kõrvaltoimete tüübis.

Hulgiskleroosi ägenemise aastapõhises määras (st hulgiskleroosi ägenemisjuhtude arv patsiendiaasta kohta) ei täheldatud erinevusi (BOTOX = 0,23, platseebo = 0,20) hulgiskleroosiga patsientidel pöördelise tähtsusega uuringus, samuti müügiloa saamise järgsel BOTOX 100 ühikuga uuringul hulgiskleroosiga patsientidel, keda enne ravi ei kateteriseeritud (BOTOX=0, platseebo =0,07).

Pöördelise tähtsusega uuringutes patsientidel, kes ei vajanud enne ravi algvisiidil kateteriseerimist, alustati kateetri kasutamist pärast ravi BOTOX’i 200 ühikuga 38,9% korral võrreldes 17,3%-ga platseeborühmas.

Müügiloa saamise järgsel BOTOX 100 ühiku uuringul hulgiskleroosiga patsientidel, keda enne ravi algust ei kateteriseeritud, alustati kateetri kasutamist 15,2% patsientidel pärast ravi BOTOX 100 ühikuga võrreldes 2,6% platseeborühmas (vt lõik 5.1).

NAHA JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURIDE HÄIRED:

Primaarne aksillaarne hüperhidroos

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

Esinemissagedus

Närvisüsteemi häired

Peavalu, paresteesia

Sage

 

 

 

Vaskulaarsed häired

Kuumahood

Sage

 

 

 

Seedetrakti häired

Iiveldus

Aeg-ajalt

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Hüperhidroos (mitteaksillaarne

Sage

kahjustused

higistamine), ebatavaline nahalõhn,

 

 

sügelus, nahaalune mügar, alopeetsia

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Valu jäsemetes

Sage

kahjustused

 

 

Lihasnõrkus, müalgia, artropaatia

Aeg-ajalt

 

 

 

Üldised häired ja

Valu süstekohas

Väga sage

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

Valu, süstekoha turse, süstekoha

Sage

 

hemorraagia, süstekoha ülitundlikkus,

 

 

süstekoha ärritus, asteenia, süstekoha

 

 

reaktsioonid

 

 

 

 

Primaarse aksillaarse hüperhidroosi ravimisel teatati 4,5%-l patsientidest ühe kuu jooksul pärast süstimist mitteaksillaarse higistamise suurenemisest, mis ei olnud seotud ravi vajanud anatoomiliste kohtadega. Selle taandumist täheldati ligikaudu 30%-l patsientidest nelja kuu jooksul.

Aeg-ajalt (0,7%) teatati ka käte nõrkusest, mis oli kerge, mööduv ega vajanud ravi ning möödus ilma tagajärgedeta. See kõrvaltoime võib olla seotud ravi, süstimistehnika või mõlemaga. Kui avaldub lihasnõrkus, mis on aeg-ajalt teatatud kõrvaltoime, võib kaaluda neuroloogilise uuringu vajalikkust.

Lisaks on soovitatav enne järgmist süstimist hinnata uuesti süstimistehnikat, et tagatud oleks süstide nõuetekohane intradermaalne asukoht.

BOTOX’i (50 ühikut aksillaarse piirkonna kohta) kontrollita ohutusuuringus, mis viidi läbi 12…17aastaste lastega (N = 144), oli rohkem kui ühel patsiendil (kokku kahel patsiendil) kõrvaltoimeteks valu süstekohas ja hüperhidroos (mitteaksillaarne higistamine).

Lisateave

Alljärgnev loetelu sisaldab turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimeid või muid näidustusest sõltumatuid meditsiiniliselt olulisi kõrvaltoimeid, millest kõiki ei ole nimetatud lõigus 4.4 ja lõigus 4.8.

Organsüsteemi klass

Eelistatud termin

 

 

Immuunsüsteemi häired

Anafülaksia, angioödeem, seerumtõbi, urtikaaria

 

 

Ainevahetus- ja toitumishäired

Anoreksia

 

 

Närvisüsteemi häired

Brahhiaalne pleksopaatia, düsfoonia, düsartria, näo parees,

 

hüpesteesia, lihasnõrkus, müasteenia, perifeerne neuropaatia,

 

paresteesia, radikulopaatia, krambid, minestus, näo paralüüs

 

 

Silma kahjustused

Suletudnurga glaukoom (blefarospasmi ravi korral), strabism,

 

hägune nägemine, nägemishäired, silmade kuivus (seotud

 

periokulaarsete süstidega)

 

 

Kõrva ja labürindi kahjustused

Hüpakuusia, tinnitus, vertiigo

 

 

Südame häired

Arütmia, südamelihaseinfarkt

 

 

Respiratoorsed, rindkere ja

Aspiratsioonipneumoonia (mõned surmaga lõppevad), düspnoe,

mediastiinumi häired

hingamisdepressioon, hingamispuudulikkus

 

 

Seedetrakti häired

Kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, suukuivus, düsfaagia,

 

iiveldus, oksendamine

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Alopeetsia, psoriasiformne dermatiit, multiformne erüteem,

kahjustused

hüperhidroos, madaroos, sügelus, lööve

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Lihasatroofia, müalgia, lokaliseeritud lihaste

kahjustused

tõmblused/tahtmatud lihaste kokkutõmbed

Üldised häired ja

Denervatsiooni atroofia, haiglane enesetunne, püreksia

manustamiskoha reaktsioonid

 

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

BOTOX’i üleannustamine on suhteline mõiste ning sõltub annusest, süstekohast ja aluskoe omadustest. BOTOX’i juhuslikust süstimisest tingitud süsteemse toksilisuse juhte ei ole täheldatud. Ülemääraste annustega võib kaasneda lokaalne või kaugeleulatuv, generaliseerunud ja sügav neuromuskulaarne paralüüs.

BOTOX’i allaneelamise juhtudest ei ole teatatud.

Üleannustamise nähud ja sümptomid ei avaldu kohe pärast süstimist. Juhusliku süstimise või allaneelamise korral või üleannustamise kahtluse korral tuleb patsienti mitu nädalat jälgida, juhul kui ilmnevad paikse või süstekohast kaugemal avalduva lihasnõrkuse progresseeruvad nähud ja sümptomid, muu hulgas ptoos, diploopia, düsfaagia, düsartria, üldine nõrkus või

hingamispuudulikkus. Nende patsientide puhul tuleb kaaluda täiendavat meditsiinilist hindamist ja alustada viivitamatult asjakohast ravi, mis võib hõlmata ka haiglaravile paigutamist.

Kui suu-, neelu- ja söögitorulihased on kaasatud, võib tekkida aspiratsioon, millega võib kaasneda aspiratsioonipneumoonia teke. Kui tekib hingamisteede lihaste halvatus või piisav lõtvumine, on intubatsioon ja hingamise abivahendid vajalikud, kuni toimub paranemine, ning lisaks teistele üldistele toetavatele meetmetele võib vajalik olla trahheostoomia ja pikaajaline mehaaniline ventilatsioon.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised perifeerse toimega müorelaksandid

ATC-kood: M03AX01

Toimemehhanism

A-tüüpi botulinum toksiin blokeerib perifeerset atsetüülkoliini vabanemist presünaptilistes kolinergilistes närvilõpmetes, lõhustades valku SNAP-25, millel on oluline osa närvilõpmetel paiknevatest vesiikulitest atsetüülkoliini eduka dokkimise ja vabanemise protsessis.

Farmakodünaamilised toimed

Pärast süstimist toimub esialgne kiire tugeva afiinsusega toksiini sidumine spetsiifiliste rakupinna retseptoritega. Sellele järgneb toksiini ülekanne plasmamembraani retseptor-vahendatud endotsütoosi teel. Lõpuks vabaneb toksiin tsütosoolist. Viimase protsessiga kaasneb progressiivne atsetüülkoliini vabanemise pärssumine, kliinilised tunnused avalduvad 2...3 päeva jooksul ja maksimaalset toimet saab täheldada 5...6 nädala jooksul pärast süstimist. Kliinilised tõendid näitavad, et BOTOX vähendab valu ja neurogeenset põletikku ning tõstab naha kuumavalu läve kapsaitsiini poolt indutseeritud kolmiknärvi tundlikkuse mudelil.

Pärast lihasesisest süstimist toimub taastumine tavaliselt 12 nädala jooksul, kui närvilõpmed taastuvad ja taasühinevad lihaskiudude otstega. Pärast intradermaalset süstimist, mille sihtmärgiks olid ekriinsed higinäärmed, püsis toime patsientidel, keda raviti 50 ühikuga aksillaarse piirkonna kohta, keskmiselt 7,5 kuud pärast esimest süsti. 27,5%-l patsientidest oli toime kestus 1 aasta või rohkem. Higinäärmeid innerveerivate sümpaatiliste närvilõpmete taastumist pärast BOTOX’i intradermaalset süstimist ei ole uuritud.

Pärast detruusorisisest süsti mõjutab BOTOX atsetüülkoliini vabanemise inhibeerimisega detruusori aktiivsuse eferentseid närviteid. Lisaks võib BOTOX inhibeerida aferentseid neurotransmittereid ja sensoorseid närviteid.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

NEUROLOOGILISED HÄIRED

Insuldiga seotud fokaalne alajäseme spastilisus

Hüppeliigese piirkonda mõjutava insuldijärgse alajäseme spastilisusega täiskasvanud patsientidega tehti kahepoolse pimemenetlusega, platseebokontrolliga, randomiseeritud, mitmekeskuseline III faasi kliiniline uuring. Kokku randomiseeriti 120 patsienti BOTOX’i (n = 58) (koguannus 300 ühikut) või platseebo (n = 62) rühma. Uuringus osalesid üksnes jaapanlastest patsiendid, kelle modifitseeritud Ashworthi skaala skoor oli ≥3 ja kellel oli insuldist möödunud keskmiselt 6,5 aastat.

Esmase tulemusnäitaja puhul täheldati platseeboga võrreldes märkimisväärset paranemist modifitseeritud Ashworthi skaala pahkluu skoori üldmuutuses algtasemest kuni 12. nädalani, mille

arvutamiseks kasutati kõvera aluse pindala (AUC – area under the curve) põhist lähenemist. Lisaks täheldati 4. 6. ja 8. nädalal toimunud konkreetsetel ravijärgsetel visiitidel platseeboga võrreldes märkimisväärset paranemist modifitseeritud Ashworthi skaala pahkluu skoori üldmuutuses algtasemest. Nendel visiitidel oli ka ravivastusega patsientide (patsientid, kelle skoor paranes vähemalt ühe punkti võrra) osakaal platseeboga ravitud patsientidega võrreldes märkimisväärselt suurem.

Ravi BOTOX’iga seostus platseeboga võrreldes ka märkimisväärse paranemisega uurijapoolse funktsionaalse võimetuse kliinilise üldmulje (CGI – clinical global impression) alusel, mis kujutas endast teisest tulemusnäitajat (ilma kordsuskohanduseta). Funktsiooni kliiniliselt olulist paranemist ei avaldunud arsti hindamisskaala (PRS – Physician’s Rating Scale) tulemuste ja kõndimiskiiruse põhjal.

Allpool on toodud selle III faasi uuringu tulemused.

Esmased ja peamised teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad

 

 

BOTOX

Platseebo

p-väärtus

 

 

(N = 58)

(N = 62)

 

Keskmine AUC modifitseeritud

Ashworthi

 

 

 

skaala skooris

 

 

 

 

AUC (0. päevast kuni 12. nädalani)

 

-8,5

-5,1

0,006

 

 

 

 

Modifitseeritud Ashworthi skaala skoori

 

 

 

keskmine muutus algtasemest

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Algtase

 

3,28

3,24

 

 

 

 

 

 

1. nädal

 

-0,61

-0,52

0,222

 

 

 

 

 

4. nädal

 

-0,88

-0,43

< 0,001

 

 

 

 

 

6. nädal

 

-0,91

-0,47

< 0,001

 

 

 

 

 

8. nädal

 

-0,82

-0,43

< 0,001

 

 

 

 

 

12. nädal

 

-0,56

-0,40

0,240

 

 

 

 

 

Ravivastusega patsientide osakaal*

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1. nädal

 

52,6%

38,7%

0,128

 

 

 

 

 

4. nädal

 

67,9%

30,6%

< 0,001

 

 

 

 

 

6. nädal

 

68,4%

36,1%

< 0,001

 

 

 

 

 

8. nädal

 

66,7%

32,8%

< 0,001

 

 

 

 

 

12. nädal

 

44,4%

34,4%

0,272

 

 

 

 

 

*Patsiendid, kelle modifitseeritud Ashworthi skaala skoor paranes algtasemega võrreldes vähemalt ühe punkti võrra

Kordusravil täheldati püsivat ravivastust.

Krooniline migreen

BOTOX blokeerib valu tekkega seotud neurotransmitterite vabanemist. BOTOX’i toimemehhanism kroonilise migreeni sümptomite leevendamisel ei ole täielikult tõestatud. Prekliinilised ja kliinilised farmakodünaamilised uuringud viitavad sellele, et BOTOX pärsib perifeerset sensibiliseerimist, pärssides seega potentsiaalselt ka tsentraalset sensibiliseerimist.

Peamised tulemused saadi efektiivsuse koondanalüüsist pärast BOTOX’i kahte ravikuuri, mida manustati kahes III faasi kliinilises uuringus 12-nädalase intervalliga kroonilise migreeniga patsientidele, kellel oli 28-päevasel algtaseme perioodil vähemalt 4 episoodi ja ≥15 päeval peavalu (vähemalt 4 tunnise kestusega pidev peavalu), millest vähemalt 50% peavaluga päevadest oli tegu migreeniga / arvatavasti migreeniga. Tulemused on toodud alljärgnevas tabelis.

Keskmine muutus algtasemest 24. nädalal

BOTOX

Platseebo

p-väärtus

 

N = 688

N = 696

 

 

 

 

 

Peavaluga päevade esinemissagedus

-8,4

-6,6

p<0,001

Mõõduka/tugeva peavaluga päevade esinemissagedus

-7,7

-5,8

p<0,001

Migreeniga / arvatavasti migreeniga päevade

-8,2

-6,2

p<0,001

esinemissagedus

 

 

 

 

 

 

 

Nende patsientide osakaal (%), kelle peavaluga päevade

47%

35%

p<0,001

hulk vähenes 50% võrra

 

 

 

 

 

 

 

Peavalu kumulatiivne kogukestus tundides peavaluga

-120

-80

p<0,001

päevadel

 

 

 

Peavalu episoodide esinemissagedus

-5,2

-4,9

p = 0,009

 

 

 

 

Peavalu mõju testi (HIT-6 – Headache Impact Test 6)

-4,8

-2,4

p<0,001

koguskoorid

 

 

 

 

 

 

 

Kuigi uuringute võimsus ei võimaldanud kajastada alarühmade erinevusi, näis ravitoime uuringu kogupopulatsiooniga võrreldes olevat väiksem meespatsientide (N = 188) ja mittekaukaaslaste (N = 137) alarühmas.

PÕIEHÄIRED

Hüperaktiivne põis

Patsientidega, kes kannatasid üliaktiivse põie ning uriinipidamatuse sümptomite, põie tühjenemise tungi ja urineerimise sagenemise all, tehti kaks kahepoolse pimemenetlusega, platseeboga kontrollitud, randomiseeritud, mitmekeskuselist, 24-nädalast III faasi kliinilist uuringut. Kokku kaasati 1105 patsienti, kelle sümptomeid ei leevendanud piisavalt vähemalt üks antikolinergiline ravim (ebapiisav ravivastus või talumatud kõrvaltoimed). Patsiendid randomiseeriti saama 100 ühikut BOTOX’it (n = 557) või platseebot (n = 548).

Mõlemas uuringus täheldati esmase hindamise ajal 12. nädalal BOTOX’i (100 ühikut) korral platseeboga võrreldes olulist uriinipidamatuse episoodide ööpäevase sageduse paranemist võrreldes algtasemega (algtase oli BOTOX’i ja platseebo rühmas vastavalt 5,49 ja 5,39) ning hinnati ka uriinipidamatuseta patsientide protsentuaalset osakaalu. Ravi kasulikkuse skaala (Treatment Benefit Scale) kasutamisel oli mõlemas uuringus positiivset ravivastust kinnitavate patsientide (nende seisund oli „oluliselt paranenud” või „paranenud”) osakaal BOTOX’i rühmas platseeborühmaga võrreldes oluliselt suurem. Olulist paranemist platseeboga võrreldes täheldati ka urineerimise igapäevases sageduses, kiireloomulises vajaduses ja öistes episoodides. Põie tühjendamise maht urineerimiskorra kohta oli samuti oluliselt suurem. Üliaktiivse põie kõikide sümptomite olulist paranemist täheldati alates 2. nädalast.

Ravi BOTOX’iga seostati platseeboga võrreldes tervisega seotud elukvaliteedi olulise paranemisega, mida mõõdeti uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustikuga (I-QOL – Incontinence Quality of Life) (muu hulgas vältimine ja käitumise piiramine, psühhosotsiaalne mõju ja sotsiaalne piinlikkus) ning Kingi tervise küsimustikuga (KHQ – King’s Health Questionnaire) (muu hulgas uriinipidamatuse mõju, rollipiirangud, sotsiaalsed piirangud, füüsilised piirangud, isiklikud suhted, emotsioonid, uni/energia ja raskusaste/toimetulekumeetmed).

≥65 aasta vanuste ja <65 aasta vanuste patsientide võrdlemisel ei täheldatud üldist efektiivsuse erinevust pärast ravi BOTOX’iga.

Allpool on toodud pöördelise tähtsusega uuringute koondtulemused.

Esmased ja teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad algtasemel ning muutus algtasemest pöördelise tähtsusega uuringute koondtulemuste alusel:

 

 

 

BOTOX

Platseebo

p-väärtus

 

 

 

100 ühikut

(N = 548)

 

 

 

 

(N = 557)

 

 

 

 

 

 

Uriinipidamatuse episoodide ööpäevane sagedus*

 

 

 

Keskmine algtase

 

5,49

5,39

 

Keskmine muutus 2. nädalal

 

-2,85

-1,21

< 0,001

Keskmine muutus 6. nädalal

 

-3,11

-1,22

< 0,001

Keskmine muutus 12. nädalalA

 

-2,80

-0,95

< 0,001

Positiivse ravivastusega patsientide osakaal ravi

 

 

 

kasulikkuse skaala kasutamisel (%)

 

64,4

34,7

< 0,001

2. nädal

 

 

6. nädal

 

 

68,1

32,8

< 0,001

12. nädalalA

 

 

61,8

28,0

< 0,001

Urineerimise

episoodide ööpäevane

sagedus

 

 

 

Keskmine algtase

 

11,99

11,48

 

Keskmine muutus 2. nädalal

 

-1,53

-0,78

< 0,001

Keskmine muutus 6. nädalal

 

-2,18

-0,97

< 0,001

Keskmine muutus 12. nädalalB

 

-2,35

-0,87

< 0,001

Kiireloomulise

urineerimisvajaduse

episoodide

 

 

 

ööpäevane sagedus

 

 

 

 

Keskmine algtase

 

8,82

8,31

 

Keskmine muutus 2. nädalal

 

-2,89

-1,35

< 0,001

Keskmine muutus 6. nädalal

 

-3,56

-1,40

< 0,001

Keskmine muutus 12. nädalalB

 

-3,30

-1,23

< 0,001

 

 

 

 

 

Uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi

 

 

 

 

küsimustiku koguskoor

 

34,1

34,7

 

Keskmine algtase

 

 

 

 

 

 

Keskmine muutus 12. nädalalBC

 

+22,5

+6,6

< 0,001

Kingi tervise küsimustik: rollipiirang

 

 

 

 

Keskmine algtase

 

65,4

61,2

 

Keskmine muutus 12. nädalalBC

 

-25,4

-3,7

< 0,001

 

 

 

 

Kingi tervise küsimustik: sotsiaalne piirang

 

 

 

Keskmine algtase

 

44,8

42,4

 

Keskmine muutus 12. nädalalBC

 

-16,8

-2,5

< 0,001

 

 

 

 

 

 

*Uriinipidamatuseta (inkontinentsuseta) patsientide osakaal 12. nädalal oli BOTOX’i rühmas 27,1% ja platseeborühmas 8,4%. Nende patsientide osakaalud, kes saavutasid uriinipidamatuse episoodide vähenemise algtasemega võrreldes 75% ja 50% võrra, olid BOTOX’i rühmas vastavalt 46% ja 60,5% ning platseeborühmas 17,7% ja 31%.

A Ühised esmased tulemusnäitajad B Teisesed tulemusnäitajad

C Varem kindlaks määratud minimaalselt oluline muutus algtasemest oli uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustiku korral +10 punkti ja Kingi tervise küsimustiku puhul –5 punkti.

Keskmine ravivastuse kestus pärast ravi BOTOX’iga, mille aluseks oli patsiendi soov ravi korrata, oli 166 päeva (~ 24 nädalat). Keskmine ravivastuse kestus, põhinedes patsiendi ravikorduse soovist, patsientidel, kes jätkasid avatud märgistusega uuringut ja kes said ravi ainult BOTOX 100 ühikuga (N=438), oli 212 päeva (~30 nädalat).

Kuigi kahes III faasi kliinilises uuringus uuriti ainult piiratud arvu patsiente, kes olid <40 aasta vanused (n = 88, 8,0%), mittekaukaaslased (n = 101, 9,1%) ja mehed (n = 135, 12,2%), toetasid nende alarühmade andmed positiivset ravitoimet. Meestel täheldati naistega võrreldes suuremat kõrvaltoimete (uriinipeetus, jääkuriini maht ja pollakisuuria) esinemissagedust. Ühiste esmaste tulemusnäitajate tulemused meestel on toodud allpool.

Ühised esmased efektiivsuse tulemusnäitajad algtasemel ning muutus algtasemest meessoost patsientidel (pöördelise tähtsusega uuringute koondtulemused):

 

BOTOX

Platseebo

p-väärtus

 

100 ühikut

(N = 74)

 

 

(N = 61)

 

 

 

 

 

 

Uriinipidamatuse episoodide ööpäevane sagedus

 

 

 

Keskmine algtase

5,61

4,33

 

Keskmine muutus 12. nädalal

-1,86

-1,23

0,612

 

 

 

 

Positiivse ravivastusega patsientide osakaal ravi

 

 

 

kasulikkuse skaala kasutamisel (%)

40,7

25,4

0,060

12. nädal

 

 

 

 

Kokku hinnati pikaajalises avatud jätku-uuringus 839 patsienti (n = 758 naised, n = 81 mehed). Kordusravi korral oli patsientide ravivastus kooskõlas kõigi efektiivsuse tulemusnäitajatega. 345 patsiendiga alarühmas (n = 316 naised, n = 29 mehed), kes olid jõudnud 3. ravitsükli 12. nädalani, vähenes 12. nädalal uriinipidamatuse ööpäevane sagedus pärast esimest, teist ja kolmandat ravikuuri 100 ühiku BOTOX’iga vastavalt keskmiselt –3,07, –3,49 ja –3,49 episoodi võrra. Ravi kasulikkuse skaalal positiivse ravivastusega patsientide osakaal oli vastavalt 63,6%, 76,9% ja 77,3%.

Pöördelise tähtsusega uuringutes ei olnud neutraliseerivaid antikehi tekkinud mitte ühelgi 615 patsiendist, kelle proove analüüsiti. Patsientidel, kelle proove analüüsiti 3 faasi ja avatud märgistusega uuringutes, tekkisid neutraliseerivad antikehad 954-st patsiendist 0-l (0,0%), kes said BOTOX 100 ühiku annuseid ning 260-st patsiendist 3-l (1,2%), kes seejärel said vähemalt ühe 150 ühikulise annuse. Üks neist kolmest patsiendist koges jätkuvat kliinilist kasu. Võrreldes kogu BOTOX´iga ravitud populatsiooniga, oli patsientidel, kellel tekkisid neutraliseerivad antikehad, üldiselt lühem ravivastuse kestus ja seega said ravi sagedamini (vt lõik 4.4)

Neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatus

Pöördelise tähtsusega III faasi kliinilised uuringud

Neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatuse all kannatavate patsientidega, kes tühjendasid põit spontaanselt või kasutasid kateetrit, tehti kaks kahepoolse pimemenetlusega, platseeboga kontrollitud, randomiseeritud, mitmekeskuselist, III faasi kliinilist uuringut. Kokku kaasati 691 seljaaju vigastuse või hulgiskleroosiga patsienti, kelle sümptomeid ei leevendanud piisavalt vähemalt üks antikolinergiline ravim. Patsiendid randomiseeriti saama 200 ühikut BOTOX’it (n = 227), 300 ühikut BOTOX’it (n = 223) või platseebot (n = 241).

Mõlemas III faasi uuringus täheldati esmase efektiivsuse hindamise ajal 6. nädalal BOTOX’i (200 ühikut ja 300 ühikut) korral platseeboga võrreldes olulist paranemist esmase efektiivsuse näitaja ehk uriinipidamatuse episoodide nädalase sageduse muutuses algtasemest ning hinnati ka uriinipidamatuseta patsientide protsentuaalset osakaalu. Täheldati urodünaamiliste parameetrite olulist paranemist, muu hulgas maksimaalse tsüstomeetrilise mahu suurenemist ja detruusori maksimaalse rõhu vähenemist detruusori esimese tahtmatu kontraktsiooni ajal. Platseeboga võrreldes täheldati olulist paranemist ka inkontinentsusspetsiifiliselt tervisega seotud elukvaliteedi skoorides, mida mõõdeti uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustikuga (muu hulgas vältimine ja käitumise piiramine, psühhosotsiaalne mõju ja sotsiaalne piinlikkus). BOTOX 300 ühikul ei olnud BOTOX 200 ühikuga võrreldes tõendatud lisaväärtust ning soodsamat ohutusprofiili täheldati BOTOX 200 ühiku korral.

Allpool on toodud pöördelise tähtsusega uuringute koondtulemused.

Esmased ja teisesed tulemusnäitajad algtasemel ning muutus algtasemest pöördelise tähtsusega uuringute koondtulemuste alusel:

 

 

BOTOX

Platseebo

p-väärtus

 

 

200 ühikut

(N = 241)

 

 

 

(N = 227)

 

 

 

 

 

 

 

Uriinipidamatuse nädalane sagedus*

 

 

 

 

Keskmine algtase

 

32,4

31,5

 

Keskmine muutus 2. nädalal

 

-17,7

-9,0

p<0,001

Keskmine muutus 6. nädalal

 

-21,3

-10,5

p<0,001

A

 

 

 

 

Keskmine muutus 12. nädalal

 

-20,6

-9,9

p<0,001

 

 

 

 

 

 

Maksimaalne tsüstomeetriline maht (ml)

 

 

 

Keskmine algtase

 

250,2

253,5

 

Keskmine muutus 6. nädalalB

 

+153,6

+11,9

p<0,001

Maksimaalne detruusori rõhk

detruusori

 

 

 

esimese tahtmatu kontraktsiooni ajal (cmH0)

 

 

 

Keskmine algtase

 

51,5

47,3

 

Keskmine muutus 6. nädalalB

 

-32,4

+1,1

p<0,001

 

 

 

 

Uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi

 

 

 

küsimustiku koguskoorC,D

 

 

 

 

Keskmine algtase

 

35,37

35,32

 

Keskmine muutus 6. nädalalB

 

+25,89

+11,15

p<0,001

Keskmine muutus 12. nädalal

 

+28,89

+8,86

p<0,001

 

 

 

 

 

*Uriinipidamatuseta (inkontinentsuseta) patsientide osakaal 6. nädalal oli BOTOX 200 ühiku rühmas 37% ja platseeborühmas 9%. Nende patsientide osakaalud, kes saavutasid uriinipidamatuse episoodide vähenemise algtasemega võrreldes vähemalt 75% võrra, olid vastavalt 63% ja 24%. Nende patsientide osakaal, kes saavutasid algtasemega võrreldes vähenemise vähemalt 50% võrra, oli vastavalt 76% ja 39%.

a Esmane tulemusnäitaja b Teisesed tulemusnäitajad

c Uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustiku koguskoor varieerub väärtusest 0 (maksimaalne probleem) väärtuseni 100 (probleem puudub).

dPöördelise tähtsusega uuringutes oli varem kindlaks määratud minimaalselt oluline erinevus (MID

minimally important difference) uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustiku koguskoori korral 8 punkti, mille aluseks oli neurogeense detruusori üliaktiivsusega patsientidel teatatud 4...11- punktilise minimaalselt olulise erinevuse prognoosid.

Kahes pöördelise tähtsusega uuringus oli keskmine ravivastuse kestus, mille aluseks oli patsiendi soov ravi korrata, 200 ühiku annuse rühmas 256…295 päeva (36…42 nädalat) ja platseeborühmas 92 päeva (13 nädalat). Keskmine ravivastuse kestus, põhinedes patsiendi ravikorduse soovist, oli patsientidel, kes jätkasid avatud märgistusega uuringut ja said ravi ainult BOTOX 200 ühikuga (N=174), 253 päeva (~36 nädalat).

Kordusravi korral oli patsientide ravivastus konsistentne kõigi efektiivsuse tulemusnäitajate puhul.

Pöördelise tähtsusega uuringutes ei olnud neutraliseerivaid antikehi tekkinud mitte ühelgi neurogeense detruusori üliaktiivsusega 475 patsiendist, kelle proove analüüsiti. Patsientidel, kelle proove analüüsiti ravimi arenguprogrammis (kaasa arvatud avatud märgistusega uuring), tekkisid neutraliseerivad antikehad 300-st patsiendist 3-l (1,0%), kes said ainult BOTOX 200 ühiku annuseid ning 258-st patsiendist 5-l (1,9%), kes said vähemalt ühe 300 ühikulise annuse. Neli neist kaheksast patsiendist koges jätkuvat kliinilist kasu. Võrreldes kogu BOTOX´iga ravitud populatsiooniga, oli patsientidel, kellel tekkisid neutraliseerivad antikehad, üldiselt lühem ravivastuse kestus ja seega said ravi sagedamini (vt lõik 4.4).

Müügiloa saamise järgne uuring

Platseebokontrolliga topeltpime müügiloa saamise järgne uuring viidi läbi hulgiskleroosiga patsientidel, kellel oli neutrogeensest detruusori hüperaktiivsusest tingitud kusepidamatus ning kes ei olnud saanud piisavat ravitoimet vähemalt ühe antikolinergilise ravimiga ja keda ei kateteriseeritud ravi alguses. Need patsiendid randomiseeriti saama kas 100 ühikut BOTOX´it (n=66) või platseebot (n=78).

Olulist paranemist võrreldes platseeboga esmases efektiivsuses alates ravi algusest uriinipidamatuse episoodide päevases sageduses täheldati BOTOX´i (100 ühikut) puhul esmase efektiivsuse punktis 6. nädalal, kaasa arvatud kuivade patsientide protsent. Samuti täheldati olulist paranemist urodünaamilistes parameetrites ja uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustikus, kaasa arvatud vältiv käitumine, psühholoogiline mõju ja sotsiaalne piinlikkus.

Tulemused müügiloa saamise järgsest uuringust on esitatud allpool:

Esmased ja teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad algtasemel ning muutus algtasemest müügiloa saamise järgsel uuringul BOTOX 100 ühikuga hulgiskleroosiga patsientidel, keda ei kateteriseeritud ravi alguses:

 

BOTOX

Platseebo

p-väärtus

 

100 ühikut

(N = 78)

 

 

(N = 66)

 

 

 

 

 

 

Uriinipidamatuse episoodide ööpäevane sagedus*

 

 

 

Keskmine algtase

4,2

4,3

 

Keskmine muutus 2. nädalal

-2,9

-1,2

p< 0,001

Keskmine muutus 6. nädalal A

-3,3

-1,1

p< 0,001

Keskmine muutus 12. nädalal

-2,8

-1,1

p< 0,001

 

 

 

 

Maksimaalne tsüstomeetriline võimsus (mL)

 

 

 

Keskmine algtase

246,4

245,7

 

Keskmine muutus 6. nädalal B

+127,2

-1,8

p< 0,001

 

 

 

 

Maksimaalne detruusori rõhk esimese tahtmatu

 

 

 

detruusori kokkutõmbe ajal (cmHO)

 

 

 

Keskmine algtase

35,9

36,1

 

Keskmine muutus 6. nädalal B

-19,6

+3,7

p=0,007

 

 

 

 

Uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi skoor kokkuC, D

 

 

 

Keskmine algtase

32,4

34,2

 

Keskmine muutus 6. nädalalB

+40,4

+9,9

p< 0,001

Keskmine muutus 12. nädalal

+38,8

+7,6

p< 0,001

 

 

 

 

*Kuivade patsientide (ilma uriinipidamatuseta) protsent 6 nädala jooksul oli 53,0% (BOTOX 100 ühiku grupp) ja 10,3%(platseebo)

a Esmane tulemusnäitaja

b Teisesed tulemusnäitajad

c Uriinipidamatusega seotud elukvaliteedi küsimustiku koguskoor varieerub väärtusest 0 (maksimaalne probleem) väärtuseni 100 (probleem puudub).

d Eel-spetsifitseeritud minimaalne oluline erinevus (minimally important difference, MID) elukvaliteedi küsimustiku koguskooris oli 11 punkti, mis põhineb arvutuslikul MID 4...11 punktil, mida teatati neurogeense detruusori üliaktiivsusega patsientidel.

Keskmine ravivastuse kestus selles uuringus, mis põhines patsientide kordusravi soovil, oli 362 päeva (~52 nädalat) BOTOX 100 ühikulise annuse grupile võrreldes 88 päevaga (~13 nädalat) platseebogrupile.

NAHA JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURIDE HÄIRED

Primaarne aksillaarne hüperhidroos

Kahepoolse pimemenetlusega, mitmekeskuseline kliiniline uuring tehti patsientidega, kellel esines püsiv bilateraalne primaarne aksillaarne hüperhidroos, mille kriteeriumiks oli määratluse alusel vähemalt 50 mg spontaanse higi eritumine algtaseme gravimeetrilisel mõõtmisel kummastki aksillaarsest piirkonnast viie minuti jooksul toatemperatuuril ja puhkeolekus. 320 patsienti randomiseeriti saama 50 ühikut BOTOX’it (n = 242) või platseebot (n = 78). Määratluse kohaselt oli ravivastuseks vajalik aksillaarse higistamise vähenemine algtasemega võrreldes vähemalt 50% võrra. Esmase tulemusnäitaja korral oli 4. nädala süsti järel ravivastuse määr BOTOX’i rühmas 93,8% ja platseeborühmas 35,9% (p< 0,001). BOTOX’iga ravitud patsientide seas ravivastuse saavutanud patsientide osakaal oli endiselt platseeboga ravitud patsientidest märkimisväärselt kõrgem (p<0,001) kõigil ravijärgsetel hindamise aegadel kuni 16 nädala vältel.

Avatud jätku-uuringusse kaasati 207 uuringusse sobivat patsienti, kes said kuni kolm ravikuuri BOTOX’it. 174 patsienti läbisid kaks uuringut, mis kestsid kokku 16 kuud (4-kuuline kahepoolse pimemenetlusega uuring ja 12-kuuline avatud jätku-uuring). Kliinilise ravivastuse esinemus 16. nädalal pärast esimest (n = 287), teist (n = 123) ja kolmandat (n = 30) ravikuuri oli vastavalt 85%, 86,2% ja 80%. Toime keskmine kestus oli ühe annusega uuringu ja avatud jätku-uuringu koondtulemuste põhjal pärast esimest ravikuuri 7,5 kuud, kuid 27,5% patsientidest oli toime kestus üks aasta või enam.

BOTOX’i kasutamise kohta 12…18-aastastel primaarse aksillaarse hüperhidroosiga lastel on kliiniliste uuringute kogemused piiratud. Ameerika Ühendriikides tehti raske primaarse aksillaarse hüperhidroosiga 12…17-aastaste lastega (n = 144) üks aastapikkune kontrollimata kordusannuse ohutusuuring. Osalejad olid peamiselt naissoost (86,1%) ja heledanahalised (82,6%). Osalejate raviannus oli 50 ühikut aksillaarse piirkonna kohta, patsiendi koguannus ravikuuri kohta oli 100 ühikut. Annuse määramise uuringuid ei ole siiski noorukitega tehtud, mistõttu ei saa annustamise soovitusi anda. BOTOX’i efektiivsust ja ohutust selles rühmas ei ole lõplikult tõestatud.

Farmakokineetilised omadused

Toimeaine üldised omadused

Rottidega tehtud jaotumise uuringud osutavad I-botuliini neurotoksiini A-kompleksi süstimise järgsele aeglasele muskulaarsele difusioonile kaksiksääremarjalihases, millele järgneb kiire süsteemne metabolism ning eritumine uriiniga. Radiomärgistatud aine kogus lihases langes ligikaudu 10-tunnise poolestusaja jooksul. Süstekohas seondus radioaktiivsus suurte valgumolekulidega, plasmas aga väikeste molekulidega, mis viitab substraadi kiirele süsteemsele metabolismile. 24 annustamisjärgse tunni jooksul eritus uriiniga 60% radioaktiivsusest. Tõenäoliselt metaboliseerivad toksiini proteaasid ja tavaliste ainevahetusradade kaudu ringlevad molekulaarsed komponendid.

Klassikalisi toimeaine imendumise, jaotumise, biotransformatsiooni ning eritumise uuringuid ei ole selle preparaadi omaduste tõttu tehtud.

Omadused patsientidel

Arvatakse, et BOTOX’i terapeutiliste annustega kaasneb vähene süsteemne jaotumine. Kliinilised uuringud, kus kasutati ühe kiu elektromüograafilisi tehnikaid, on näidanud suurenenud elektrofüsioloogilist neuromuskulaarset aktiivsust süstekohast kaugel asuvates lihastes, millega ei kaasne kliinilisi nähte ega sümptomeid.

Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktsiooniuuringud

Kui tiinetele hiirtele, rottidele ning küülikutele süstiti organogeneesi perioodil intramuskulaarselt BOTOX’it, oli arenguliste kõrvaltoimete mitteavaldumise tase (No Observed Adverse Effect Level,

NOAEL) vastavalt 4, 1 ja 0,125 ühikut kilogrammi kohta. Suuremaid annuseid seostati loote kehakaalu vähenemisega ja/või aeglustunud luustumisega ning küülikutel esines aborte.

Fertiilsus ja reproduktsioon

Reproduktiivsete kõrvaltoimete mitteavaldumise tase oli pärast BOTOX’i intramuskulaarset süstimist isastel rottidel 4 ühikut kilogrammi kohta ja emastel rottidel 8 ühikut kilogrammi kohta. Suuremad annused seostusid annusest sõltuva viljakuse vähenemisega. Viljastamise korral ei esinenud kõrvaltoimeid, mis oleksid mõjutanud ravi saanud isaste või emaste rottide sigitatud embrüode arvu või elujõulisust.

Muud uuringud

  1. Lisaks reproduktiivtoksikoloogiale on BOTOX’iga tehtud järgmised prekliinilised ohutusuuringud: akuutne toksilisus, korduvsüstimise toksilisus, lokaalne talutavus, mutageensus, antigeensus, sobivus inimese verega. Need uuringud ei viidanud ühelegi konkreetsele ohule inimestele kliiniliselt kasutatavate annuste juures. Maksimaalne soovitatav annus inimestel on 300 ühikut ühe ravikuuri kohta (vastab 50 kg raskuse inimese korral 6 ühikule kilogrammi kohta). Avaldatud lihasesisene LD50 noortel ahvidel on 39 ühikut kilogrammi kohta.

Pärast ühekordset detruusorisisest BOTOX’i süsti annuses <50 ühikut kilogrammi kohta ei täheldatud rottidel süsteemset toksilisust. Tahtmatu süsti simuleerimiseks manustati ühekordne BOTOX’i annus (~ 7 ühikut kilogrammi kohta) ahvidele prostaatilisse ureetrasse ja pärasoole proksimaalsesse ossa, seemnepõiekesse ja kusepõieseina või emakasse (~ 3 ühikut kilogrammi kohta) ning sellega ei kaasnenud kliinilisi kõrvaltoimeid. 9-kuulises detruusorisisese kordusannuse uuringus (4 süsti) täheldati ptoosi annuse 24 ühikut kilogrammi kohta juures ja suremust täheldati annuste ≥24 ühikut kilogrammi kohta juures. Kui loomadele annustati 24 ühikut kilogrammi kohta või rohkem, täheldati skeletilihases müofiibri degeneratsiooni/regeneratsiooni. Neid müopaatilisi muutusi peetakse süsteemse ekspositsiooni teisesteks tagajärgedeks. Lisaks täheldati müofiibri degeneratsiooni ühel loomal, kes sai annuse 12 ühikut kilogrammi kohta. Selle looma kahjustus oli raskusastmelt minimaalne ja seda ei peetud mis tahes kliinilise ilminguga seotuks. Seda, kas see oli seotud BOTOX’i raviga, ei olnud võimalik täielikult kindlaks teha. Annus 12 ühikut kilogrammi kohta vastab kolm korda suuremale BOTOX’i ekspositsioonile, kui annab soovitatav kliiniline annus 200 ühikut neurogeensest detruusori üliaktiivsusest tingitud uriinipidamatuse korral (arvestatud on 50 kg kaaluva inimesega).

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Inimalbumiin

Naatriumkloriid

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Efektiivsuse uuringud on näidanud, et preparaati võib pärast manustamiskõlblikuks muutmist hoida kuni 5 päeva temperatuuril 2...8 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja-tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi

temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine (jne) on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C) või hoida sügavkülmas (temperatuuril –5°C kuni –20°C).

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

50 ühikut:

Nominaalse mahutavusega 5 ml värvitu I tüüpi klaasviaal, mis on varustatud klorobutüülkummist korgi ning võltsimiskindla alumiiniumist tihendiga.

Pakend sisaldab 1, 2, 3, 6 või 10 viaali.

100 ühikut:

Nominaalse mahutavusega 10 ml värvitu I tüüpi klaasviaal, mis on varustatud klorobutüülkummist korgi ning võltsimiskindla alumiiniumist tihendiga.

Pakend sisaldab 1, 2, 3, 6 või 10 viaali.

200 ühikut:

Nominaalse mahutavusega 10 ml värvitu I tüüpi klaasviaal, mis on varustatud klorobutüülkummist korgi ning võltsimiskindla alumiiniumist tihendiga.

Pakend sisaldab 1, 2, 3 või 6 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Soovitatav on muuta viaali sisu manustamiskõlblikuks ja valmistada süstal ette kilepõhjaga paberrätikutel, et vältida mahaloksunud lahuse laialivalgumist.

BOTOX’it tohib manustamiskõlblikuks muuta vaid steriilse säilitusaineteta normaalse füsioloogilise lahusega (0,9% naatriumkloriidi süstelahus). Süstlasse tuleb tõmmata vajalik kogus lahustit. Lahjendamisjuhised vt lõik 4.2.

Ühel süstimisprotseduuril BOTOX’i erinevate tugevustega viaalide kasutamisel tuleb hoolikalt jälgida, et kindla arvu ühikute manustamiskõlblikuks muutmisel kasutatakse õiget lahusti kogust 0,1 ml kohta. Lahusti kogus on BOTOX 50 Allergani ühiku, BOTOX 100 Allergani ühiku ja BOTOX 200 Allergani ühiku korral erinev. Iga süstal tuleb vastavalt märgistada.

Kuna BOTOX denatureerub barboteerimisel või sarnasel tugeval loksutamisel, tuleb lahustit ettevaatlikult viaali süstida. Viaal tuleb ära visata, kui vaakum ei tõmba lahustit viaali. Manustamiskõlblikuks muudetud BOTOX on selge värvitu kuni kergelt kollane lahus, milles ei ole tahkeid osakesi. Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse selgust ning osakeste puudumist tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kui ravim on viaalis manustamiskõlblikuks muudetud, võib BOTOX’it enne kasutamist hoida külmkapis (2...8°C) kuni 24 tundi. Sildile tuleb märkida manustamiskõlblikuks muutmise kuupäev ja kellaaeg. Kui ravimit lahjendatakse dertruusorisiseseks süstiks süstlas edasi, tuleb seda kohe kasutada. Preparaat on ette nähtud vaid ühekordseks kasutuseks ja kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

Ohutuks hävitamiseks tuleb kasutamata jäänud viaalid vähese veega lahustada ning autoklaavida. Kasutatud viaalid, süstlad, lekked jne tuleb autoklaavida või siis BOTOX’i ülejäägid inaktiveerida, kasutades lahjendatud hüpokloriti lahust (0,5%) 5 minuti jooksul.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Allergan Pharmaceuticals Ireland

Castlebar Road

Westport

County Mayo

Iirimaa

MÜÜGILOA NUMBRID

50 ühikut: 644409

100 ühikut: 096295

200 ühikut: 743911

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 16.09.2015

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2018