Atrovent n - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: R03BB01
Toimeaine: ipratroopiumbromiid
Tootja: Boehringer Ingelheim International GmbH

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ATROVENT N, 20 mikrogrammi/annuses, inhalatsiooniaerosool, lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Inhalatsiooniaerosooli üks mõõdetud annus (1 pihustus) sisaldab 21 mikrogrammi ipratroopiumbromiidmonohüdraati, mis vastab 20 mikrogrammile veevabale ipratroopiumbromiidile.

INN. Ipratropii bromidum

Teadaolevat toimet omav) abiaine: iga pihustus sisaldab 8,415 mg etanooli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bronhiaalastma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega seotud bronhospasmi püsiravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annustamine tuleb kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele ning patsiente tuleb ravi ajal meditsiiniliselt jälgida. Soovitatavat ööpäevast annust ei ole soovitatav ületada ägeda ega püsiravi ajal. Juhul, kui ravi ei anna olulist tulemust või kui patsiendi seisund halveneb, tuleb raviplaani korrigeerida arsti juures. Ägeda või kiiresti halveneva hingelduse korral peavad patsiendid kohe arstiga konsulteerima või pöörduma lähimasse haiglasse.

Alljärgnevad annused on soovitatud:

Säilitusravi

Täiskasvanud ja lapsed vanuses > 6 aasta:

2 annust (2 pihustust) 4 korda ööpäevas.

Maksimaalset ööpäevast annust ehk 12 inhalatsiooni ei tohi ületada.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse äkilise ägenemise korral on näidustatud ravi ATROVENT N’i inhalatsioonilahusega pudelis.

Lastel tohib andmete ebapiisavuse tõttu ATROVENT N inhalatsiooniaerosooli kasutada ainult arsti korraldusel ning täiskasvanu järelevalve all.

Manustamisviis

Täpse manustamise kindlustamiseks lugeda hoolikalt kasutusjuhendit. Tulemuslikuks raviks on oluline inhalatsiooniaerosooli õigesti manustada.

Enne inhalaatori esmakordset kasutamist vajutada 2 korda dosaatorile.

Enne iga kasutamist tuleb toimida järgmiselt:

1. Eemaldada huuliku kaitsekate. 2. Hingata sügavalt välja. 3. Suunata inhalaatori põhi üles (joonis 1) ning haarata tihedalt huultega ümber huuliku. Nool inhalaatori etiketil peab samuti olema üles suunatud.

Joonis 1

4. Hingata võimalikult sügavalt sisse, vajutades samal ajal tugevalt ballooni põhjale, et vabaneks inhalatsiooni annus. Hoida mõni sekund hinge kinni, seejärel eemaldada huulik suust ning hingata aeglaselt suu kaudu välja. Samamoodi toimida ka teistkordsel inhalatsioonil. 5. Pärast kasutamist asetada huuliku kaitsekate tagasi. 6. Kui inhalaatorit ei ole kolm päeva kasutatud, tuleb enne inhaleerimist üks annus välja pihustada.

Balloon on läbipaistmatu. Seetõttu ei ole võimalik näha, kui see tühjaks saab. Inhalaator väljastab 200 pihustust. Pärast nende annuste ärakasutamist võib balloonis siiski olla väike kogus lahust. Sellegipoolest tuleb inhalaator välja vahetada kindlustamaks, et iga pihustus väljastab õige koguse ravimit. Huulikut tuleb puhastada vähemalt üks kord nädalas. Inhalaatori huuliku puhtana hoidmine on oluline, et ravim ei kogune sellesse ega ummista pihustusava. Puhastamiseks tuleb võtta kõigepealt maha tolmukate ning eemaldada balloon inhalaatorist. Loputada sooja veega läbi huuliku, kuni mingit ravimikogumit ja/või mustust ei ole näha.

Joonis 2

Pärast puhastamist raputada huulik tühjaks ning lasta õhu käes kuivada, ilma mingeid küttesüsteeme kasutamata. Kui huulik on kuiv, asetada tagasi metallballoon ja tolmukate.

HOIATUS! Plastikust huulik on mõeldud kasutamiseks ainult koos ATROVENT N inhalatsiooniaerosooliga, et tagada ravimi õige annus. Huulikut ei tohi kunagi kasutada ühegi teise inhalatsiooniaerosooli

manustamiseks ning samuti ei tohi ATROVENT N inhalatsiooniaerosooli manustada ühegi teise huulikuga, peale tootega kaasasoleva.

Balloon on rõhu all ning seda ei tohi jõuga avada ega hoida temperatuuril üle 50 C.

4.3 Vastunäidustused

ATROVENT N on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus atropiinile, tema derivaatidele (nagu toimeaine ipratroopiumbromiid) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus Pärast ATROVENT N’i inhaleerimist võivad harva tekkida kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid nagu urtikaaria, angioödeem, lööve, bronhospasm, orofarüngeaalne turse ja anafülaksia.

Paradoksaalne bronhospasm Nii nagu teiste inhaleeritavate ravimitega, võib ka ATROVENT N põhjustada paradoksaalset bonhospasmi, mis võib olla eluohtlik. Paradoksaalse bronhospasmi esinemisel tuleb ATROVENT N’i kasutamine otsekohe lõpetada ning asendada alternatiivse raviga.

Silmakomplikatsioonid ATROVENT N’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kel on eelsoodumus suletudnurga glaukoomi tekkeks.

Ipratroopiumbromiidi inhalatsiooniaerosooli või beeta -agonistidega kombineeritud inhalatsiooniaerosooli pihustamisel silma on harvadel juhtudel tekkinud silmakahjustused (müdriaas, silma siserõhu tõus, suletudnurga glaukoom, silmavalu). Seetõttu on oluline õpetada patsientidele ATROVENT N inhalatsiooniaerosooli kasutamist. Valu või ebamugavustunne silmades, ähmane nägemine, visuaalsed halod või värvilised kujutised koos konjunktiivi ja sarvkesta tursest tingitud punetavate silmadega võivad olla ägeda suletudnurga glaukoomi sümptomiteks. Sellistel juhtudel tuleb alustada ravi miootiliste silmaravimitega ning kiiresti konsulteerida silmaarstiga. Tuleb olla ettevaatlik, et pihustatav aerosool ei satuks silmadesse. Kuna mõõdetud annustes aerosooli manustatakse huuliku kaudu ja see on käega reguleeritav, on aerosooli silma sattumise risk piiratud.

Neeru- ja kuseteede obstruktsioon ATROVENT N’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel kel kaasub kuseteede obstruktsioon (nt eesnäärme hüperplaasia või põiekaela obstruktsioon).

Seedetrakti motoorika häired Tsüstilise fibroosiga patsientidel võib sagedamini tekkida kõhukinnisus.

ATROVENT N sisaldab ligikaudu 8 mg alkoholi (etanool) ühes annuses. Alkoholi sisaldus selle ravimi annuses on väiksem kui 1 ml-s õlles või 1 ml-s veinis.

Väike kogus alkoholi selles ravimis ei oma märkimisväärset toimet.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

ATROVENT N kroonilist kooskasutamist koos teiste inhaleeritavate antikolinergikumidega ei ole uuritud. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada ATROVENT N’i koos teiste antikolinergiliste ravimitega.

Beetaadrenergilised ained ja ksantiini derivaadid tugevdavad koosmanustamisel ATROVENT N’iga bronhe lõõgastavat toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ATROVENT N’i ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Selle ravimi raseduspuhusel kasutamisel tuleb kaaluda eeldatava kasu ja riski suhet. Mittekliiniliste uuringute andmeil manustati antud ravimit kas inhalatsiooni teel või intranasaalselt soovitatavast annusest tunduvalt suuremates annustes ega täheldatud embrüotoksilisi või teratogeenseid toimeid. Imetamine Ei ole teada, kas ipratroopiumbromiid eritub rinnapiima, kuid on ebatõenäoline, et inhaleeritav ipratroopiumbromiid jõuaks imikuni toimivas annuses. ATROVENT N’i määramisel imetavatele emadele on siiski vajalik ettevaatus.

Fertiilsus Ipratroopiumbromiidi kohta puuduvad kliinilised andmed seoses viljakusega. Ipratroopiumbromiidiga teostatud mittekliinilised uuringud ei ole näidanud mingeid kõrvaltoimeid viljakusele (vt toksikoloogia lõiku).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Seni pole läbi viidud uuringuid autojuhtimist ja masinate käsitsemist mõjutavate toimete kohta. Siiski tuleb patsientidele selgitada, et neil võib ATROVENT N’ga ravi ajal esineda selliseid kõrvaltoimeid nagu pearinglus, akommodatsiooni häire, müdriaas ja ähmane nägemine. Seega tuleb soovitada ettevaatust autojuhtimisel või masinate käsitsemisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Paljud loetletud kõrvaltoimetest võib omistada ATROVENT N’i antikolinergilistele omadustele. Nii nagu igasuguse inhalatsioonravi puhul, võib ka ATROVENT N’i puhul esineda lokaalseid ärritussümptomeid.

Kliinilistes uuringutes registreeritud kõige sagedamateks kõrvaltoimeteks olid peavalu, kurgu ärritus, köha, suukuivus, seedetrakti motiilsushäired (sh kõhukinnisus, kõhulahtisus ja oksendamine), iiveldus ja pearinglus.

ATROVENT N kasutamisel kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on väljendatud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt (≥1/1 000, <1/100); harv (≥1/10 000, <1/1 000); väga harv (<1/10 000).

Südame häired Aeg-ajalt: südamepekslemine, supraventrikulaarne tahhükardia; Harv: kodade virvendusarütmia, südame löögisageduse suurenemine. Närvisüsteemi häired Sage: peavalu, pearinglus.

Silma kahjustused Aeg-ajalt: ähmane nägemine, müdriaas, silmasisese rõhu tõus, glaukoom, silmavalu, halode nägemine, konjunktiivide punetus, sarvkesta turse; Harv: akommodatsiooni häire.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: kurgu ärritus, köha; Aeg-ajalt: bronhospasm, paradoksaalne bronhospasm, larüngospasm, neeluturse, kurgukuivus.

Seedetrakti häired Sage: suukuivus, iiveldus, seedetrakti motoorikahäire; Aeg-ajalt: kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, stomatiit, suu limaskesta turse.

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: kusepeetus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: lööve, sügelus, angioödeem; Harv: urtikaaria.

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkus, anafülaktilised reaktsioonid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Spetsiifilisi üleannustamise tunnuseid ei ole teada. Arvestades ATROVENT N’i laia terapeutilist vahemikku ja paikset manustamist, on tõsiste antikolinergiliste sümptomite tekkimine vähetõenäoline. Võivad esineda nõrgad süsteemse antikolinergilise toime sümptomid nagu suukuivus, akommodatsioonihäired ja südame löögisageduse suurenemine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

ATC-kood: R03B B01; antikolinergilised ained

ATROVENT N on antikolinergiliste (parasümpatolüütiliste) omadustega kvaternaarne ammooniumiühend. Mittekliiniliste uuringute andmeil pärsib ta vagaalselt vahendatud reflekse, kuna toimib uitnärvist vabaneva mediaatori atsetüülkoliini antagonistina. Antikolinergilised ravimid suurendavad Ca++ intratsellulaarset kontsentratsiooni, mida põhjustab atsetüülkoliini koostoime bronhide silelihaste muskariiniretseptoritega. Ca++ vabanemist vahendab sekundaarne ülekandesüsteem, mis koosneb IP3-st (inositooltrifosfaadist) ja DAG-ist (diatsüülglütseroolist).

Pärast ATROVENT N’i (ipratroopiumbromiidi) inhalatsiooni saabuv bronhodilatsioon on eeskätt lokaalne ja kopsude suhtes kohaspetsiifiline, ning olemuselt mittesüsteemne.

Mittekliinilistes ja kliinilistes uuringutes ei ole ilmnenud ATROVENT N (ipratroopiumpromiidi) ebasoovitavaid toimeid bronhiaalnäärmete sekretsioonile, mukotsiliaarsele kliirensile ega gaasivahetusele.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kuni 3 kuud kestnud võrdlevates kliinilistes uuringutes HFA (hüdrofluoroalkaan)- ja CFC (klorofluorosüsinik) – vormiga täiskasvanud astmaatikutel, kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel ja astmahaigetel lastel leiti, et nimetatud vormid on terapeutiliselt ekvivalentsed.

90-päevases kontrolliga uuringus paranes kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (krooniline bronhiit ja emfüseem) põdevatel patsientidel bronhospasmi korral kopsufunktsioon märgatavalt 15 minuti jooksul, saavutas maksimumi 1…2 tunni jooksul ja kestis 4...6 tundi pärast manustamist.

90-päeva kestnud kontrolliga uuringutes bronhospasmiga astmahaigetel saavutati kopsufunktsiooni oluline paranemine (FEV suurenes vähemalt 15% võrra) 51%-l patsientidest.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ATROVENT N inhalatsiooni terapeutiline efekt (bronhodilatatsioon) on seotud lokaalse toimega hingamisteedes. Seega ei kulge bronhodilatatsioon ja süsteemne farmakokineetika ajaliselt paralleelselt.

Pärast inhalatsiooni deponeeritakse tavaliselt 10...30% annusest kopsudes, olenevalt koostisest ja inhaleerimistehnikast. Suurem osa annusest neelatakse alla ning see läbib seedetrakti.

Kopsudesse deponeeritud annus jõuab vereringesse kiiresti (minutite jooksul) ning omab peaaegu täielikku süsteemset biosaadavust.

Esialgse ühendi kumulatiivne renaalne eritumine (0...24 tundi) on alla 1% suukaudsest annusest ning umbes 3...13% inhaleeritud annusest. Vastavalt neile andmetele hinnatakse ipratroopiumbromiidi suukaudsete ja inhaleeritud annuste üldiseks süsteemseks biosaadavuseks vastavalt 2% ja 7...28%. Seda arvesse võttes ei tõsta ipratroopiumbromiidi allaneelatud annuseosad oluliselt süsteemselt tsirkuleerivat kogust.

Jaotumine Peamised farmakokineetilised parameetrid arvutati seerumi kontsentratsiooni andmete põhjal pärast ravimi intravenoosset manustamist. Ipratroopiumi puhul esineb kiire bifaasiline plasmakontsentratsiooni vähenemine. Jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral (Vdss) on ligikaudu 176 l (≈ 2,4 l/kg). Ravim seondub plasmavalkudega minimaalselt (alla 20%). Mittekliinilised andmed näitavad, et kvaternaarne amiinipratroopium ei läbi platsentat või hematoentsefaalbarjääri. Peamised metaboliidid näitavad väga vähe või mitte mingit mõju muskariiniretseptoritele ning neid tuleb pidada ebaefektiivseiks. Biotransformatsioon Pärast veenisisest manustamist metaboliseeritakse ligikaudu 60% annusest – tõenäoliselt suuremas osas maksas oksüdatsiooni teel.

Peamised metaboliidid moodustuvad hüdroksümetüülrühma hüdrolüüsil, dehüdratsioonil või kõrvaldamisel troopilisest happefragmendist,

Eritumine Terminaalse eliminatsiooni poolväärtusaeg on umbes 1,6 tundi.

Ipratroopiumi totaalne kliirens on 2,3 l/min ja renaalne kliirens – 0,9 l/min. Eritumistasakaalu uuringutes arvestati ravimiga seotud radioaktiivsuse (sh esialgse ühendi ja kõigi metaboliitide) kumulatiivseks renaalseks eritumiseks (6 päeva) pärast suukaudset manustamist 9,3% ja pärast inhalatsiooni 3,2%. Väljaheitega eritunud radioaktiivsus oli pärast suukaudset manustamist 88,5% ja pärast inhaleerimist 69,4%. Arvestades ravimiga seotud radioaktiivsuse eritumist pärast

veenisisest manustamist, toimub peamine eritumine neerude kaudu. Ravimiga seotud radioaktiivsuse (esialgse ühendi ja metaboliitide) eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3,6 tundi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ipratroopiumbromiidi lokaalset ja süsteemset taluvust on ulatuslikult uuritud mitmel loomaliigil, kasutades erinevaid manustamisviise.

Ühekordse annuse toksilisus Ägedat toksilisust pärast inhalatsiooni teel, suukaudset ja veenisisest manustamist on hinnatud mitmel näriliste ja mittenäriliste liigil. Inhalatsiooni teel manustatuna oli isastel merisigadel minimaalne surmav annus 199 mg/kg. Rottidel ei täheldatud suremust kuni kõige suuremate tehniliselt teostatavate annusteni (st 0,05 mg/kg 4 tundi pärast manustamist ehk 160 ipratroopiumbromiidi pihustusannust, 0,02 mg/pihustusannus).

Suukaudsed DL väärtused hiirel, rotil ja küülikul olid vastavalt 1 585, 1 925 ja 1 920 mg/kg. Veenisisesed DL väärtused olid hiirel, rotil ja koeral vastavalt 13,6; 15,8 ja 18,2 mg/kg. Kliinilisteks nähtudeks olid müdriaas, suu limaskestade kuivus, düspnoe, treemor, spasmid ja/või tahhükardia. Korduvannuste toksilisus Korduvannuse toksilisuse uuringud on läbi viidud rottidel, küülikutel, koertel ja reesusahvidel. Kuni 6 kuud kestnud inhalatsiooniuuringutes rottidel, koertel ja reesusahvidel oli kõrvaltoimeid mittetekitav annus vastavalt 0,38 mg/kg/ööpäevas, 0,18 mg/kg/ööpäevas ja 0,8 mg/kg/ööpäevas. Koertel täheldati suu limaskestade kuivust ja tahhükardiat. Bronhopulmonaalsüsteemis ega üheski teises organis ei täheldatud toimeainega seotud histopatoloogilisi kahjustusi. Rottidel oli NOAEL pärast 18-kuulist suukaudset manustamist 0,5 mg/kg/ööpäevas. Inhalatsiooni korduvannuste toksilisuse uuringud rottidel kestusega kuni 6 kuud ja koertel kestusega kuni 3 kuud, milles kasutati teisi koostisi (ninasisene koostis, alternatiivse propellendi HFA 134a ja laktoosi koostis), ei avaldanud täiendavat informatsiooni ipratroopiumbromiidi toksilisuse üldprofiili kohta. Kuni 6 kuud kestnud ninasisene manustamine näitas koertel täheldamatu efekti taset (NOEL) >0,20 mg/kg/ööpäevas ning kinnitas varasemaid ninasisese manustamise uuringuid, mis kestsid kuni 13 nädalat. Ipratroopiumbromiidi korduvannuste toksilisuse uuringud on näidanud, et HFA koostise ja traditsioonilise CFC koostise toksikoloogilised profiilid on sarnased.

Lokaalne taluvus Ipratroopiumbromiidi vesilahus (0,05 mg/kg) oli lokaalselt hästi talutav, kui seda manustati inhalatsiooni teel rottidele (ühekordne manustamine üle 4 tunni). Korduvannuste toksilisuse uuringutes oli ipratroopiumbromiid hästi talutav. Immunogeensus Merisigadel ei täheldatud aktiivset anafülaksiat ega passiivseid anafülaktilisi nahareaktsioone.

Genotoksilisus ja kantserogeensus In vitro (Ames’i test) ja in vivo (mikrotuuma test, dominantse letaalsuse test hiirtel, Hiina hamstrite luuüdi rakkude tsütogeneetiline analüüs) uuringud ei andnud tõendeid genotoksilisuse kohta.

Pikaajalistel uuringutel hiirte ja rottidega ei ilmnenud tumorigeenseid ega kantserogeenseid toimeid.

Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus Hiirte, rottide ja küülikutega on läbi viidud uuringud ipratroopiumbromiidi võimaliku mõju suhtes fertiilsusele, embrüo-fetotoksilisusele ning peri- ja postnataalsele arengule. Suukaudsete annuste kõrged tasemed, st 1 000 mg/kg/ööpäevas rotil ja 125 mg/kg/ööpäevas küülikul, olid emasloomale toksilised mõlema liigi puhul ning embrüotoksilised rotil, kel vähenes loote kaal. Raviga seotud väärarenguid ei täheldatud. Suurimad võimalikud inhaleeritavad annused (1,5 mg/kg/ööpäevas rottidel ja 1,8 mg/kg/ööpäevas küülikutel) ei omanud kõrvaltoimeid reproduktiivsusele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propellant: 1,1,1,2-tetrafluoroetaan (HFA 134a);

Teised abiained: veevaba sidrunhape puhastatud vesi veevaba etanool.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Säilitada temperatuuril alla 25 C. Hoida otsese päikesevalguse, kuumuse ja külmumise eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Inhalatsiooniaerosool, 10 ml / 200 annust dosaatorkorgiga varustatud metallballoonis.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Boehringer Ingelheim International GmbH Binger Str. 173 D-55216 Ingelheim am Rhein Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

436504

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.03.2004 / 28.02.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

mai 2020