RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Atenativ 50 RÜ/ml, infusioonilahuse pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Atenativ tarnitakse infusioonilahuse pulbri ja lahustina, mis sisaldab 500 RÜ või 1000 RÜ lüofiliseeritud inimvereplasmast saadud antitrombiini viaali kohta. Kaasasoleva lahustiga (süsteveega) manustamiskõlblikuks muudetud ravim sisaldab 50 RÜ/ml inimvereplasmast saadud antitrombiini, st 10 ml (500 RÜ), 20 ml (1000 RÜ). Ravimi tugevuse (RÜ) määramisel lähtutakse Euroopa Farmakopöa kromogeensusmeetodist. Atenativ’i spetsiifiline aktiivsus on ligikaudu 2,8 RÜ/mg valgu kohta.

INN. Antithrombinum III

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 500 RÜ viaal sisaldab 35 mg naatriumi. Üks 1000 RÜ viaal sisaldab 71 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber ja lahusti. Atenativ tarnitakse külmkuivatatud kujul; ravim on valge või peaaegu valge hügroskoopne sõmer mass või pulber. Lüofiliseeritud pulbri manustamiskõlblikuks muutmise lahusti on süstevesi, mis on selge ja värvitu vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Antitrombiini kaasasündinud puudulikkusega patsiendid. a) Süvaveenitromboosi ja trombemboolia profülaktika kliiniliselt ohtlikes olukordades (eriti kirurgilise protseduuri või sünnituse ajal), vajadusel koos hepariiniga. b) Süvaveenitromboosi ja trombemboolia progresseerumise ennetamine, vajadusel koos hepariiniga.

Antitrombiini omandatud puudulikkusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Atenativ on näidustatud täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Antitrombiini tohib manustada ainult pärast konsulteerimist koagulatsioonispetsialistiga.

Annustamine

Kaasasündinud puudulikkuse korral tuleb annus määrata igale patsiendile individuaalselt, võttes arvesse trombembooliate pereanamneesi, olemasolevaid kliinilisi ohutegureid ja laborianalüüse.

Omandatud puudulikkuse korral olenevad asendusravi annus ja kestus antitrombiinisisaldusest vereplasmas, antitrombiini ainevahetuse kiirenemist tõendavate nähtude olemasolust, põhihaigusest ja kliinilise seisundi raskusastmest. Manustatav annus ja manustamissagedus peavad igal individuaalsel juhul alati põhinema kliinilisel efektiivsusel ja laboratoorsel hindamisel.

Antitrombiini annuse väljendamiseks kasutatakse rahvusvahelisi ühikuid (RÜ), mis lähtuvad Maailma Terviseorganisatsiooni kehtivast standardist antitrombiinile. Antitrombiini aktiivsust vereplasmas väljendatakse kas osakaaluna (võrreldes normaalse inimvereplasmaga) või rahvusvahelistes ühikutes (RÜ), lähtuvalt vereplasma antitrombiinisisalduse rahvusvahelisest standardist.

Antitrombiini aktiivsuse üks RÜ vastab antitrombiini kogusele terve inimese vereplasma ühes milliliitris. Antitrombiini vajaliku annuse väljaarvutamisel lähtutakse empiirilisest leiust, mille alusel 1 RÜ antitrombiini kehakaalu kilogrammi kohta suurendab antitrombiini aktiivsust vereplasmas ligikaudu 1% (parandustegur) võrra.

Algannuse määramisel lähtutakse järgmisest valemist: vajalik ühikute arv = kehakaal (kg) x (sihtväärtus – antitrombiini tegelik aktiivsus [%])

Antitrombiini aktiivsuse algne sihtväärtus oleneb kliinilisest seisundist. Antitrombiini asendamise näidustuse korral peab annus olema piisav antitrombiini aktiivsuse sihtväärtuse saavutamiseks ja efektiivse taseme säilitamiseks. Annuse määramisel ja jälgimisel tuleb lähtuda antitrombiini aktiivsuse laboratoorsetest näitajatest, mida tuleb kontrollida vähemalt kaks korda ööpäevas kuni patsiendi olukorra stabiliseerumiseni ning seejärel üks kord ööpäevas, eelistatult vahetult enne järgmist infusiooni. Annuse kohandamisel tuleb arvesse võtta nii laboratoorsete analüüsidega kinnitatud antitrombiini ainevahetuse kiirenemist kui ka haiguse kulgu. Antitrombiini aktiivsus peab püsima kogu ravi kestel üle 80%, välja arvatud juhud, mil kliinilised andmed osutavad teistsugusele efektiivsele tasemele.

Kaasasündinud puudulikkuse korral on algannus tavaliselt 30...50 RÜ/kg.

Seejärel tuleb annust ja manustamissagedust ning ravi kestust kohandada lähtuvalt laboratoorsetest näitajatest ja kliinilisest seisundist.

Patsientide erirühmad

Neeru- ja maksakahjustus Atenativ’i ohutus ja efektiivsus neerupuudulikkuse või maksakahjustusega patsientidel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Lapsed Ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6. Ravimit tuleb manustada intravenoosselt. Täiskasvanutel ei tohi infusioonikiirus ületada 300 RÜ/min.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või tootmisprotsessi jääkide (vt lõik 5.3) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kui antitrombiini omandatud puudulikkusega patsiendi kliiniline seisund on stabiilne, ei ole ainult antitrombiinisisalduse vähenemine, nt sünteesihäirete tõttu, näidustuseks asendusravile. Sarnaselt kõikide intravenoosselt manustatavate valgupreparaatidega, on võimalikud allergilist tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid. Patsiente tuleb infusiooni ajal hoolikalt jälgida mis tahes sümptomite osas. Patsiente tuleb teavitada ülitundlikkusreaktsiooni varajastest nähtudest, mis võivad olla muu hulgas nõgestõbi, generaliseerunud urtikaaria, pitsitustunne rindkeres, vilistav hingamine, hüpotensioon ja anafülaksia. Patsiendid, kellel tekivad manustamisjärgselt sellised sümptomid, peavad pöörduma oma arsti poole.

Šoki korral rakendatakse standardset šokiravi.

Inimverest või -vereplasmast valmistatud ravimpreparaatide kasutamise tagajärjel tekkida võivate infektsioonide ennetamise standardsete abinõude hulka kuuluvad doonorite valik, individuaalse doonorvere ja vereplasma kogumi sõeluuring spetsiifiliste infektsioonimarkerite suhtes ning tõhusate abinõude rakendamine viiruste inaktiveerimiseks/eemaldamiseks. Vaatamata sellele ei ole inimverest või -vereplasmast valmistatud ravimpreparaatide manustamisel võimalik täielikult välistada infektsioonitekitajate ülekande võimalust. See kehtib ka tundmatute ja uute viiruste ning muude patogeenide kohta. Rakendatavaid abinõusid peetakse tõhusateks kestaga viiruste, nagu HIV, B-hepatiidi viirus (HBV) ja C-hepatiidi viirus (HCV), ning kestata A-hepatiidi viiruse (HAV) vastu. Kestata viiruste, nagu parvoviirus B19 vastu võivad need abinõud olla piiratud väärtusega. Rasedatel (loote infektsioon) ja immuunpuudulikkusega või suurenenud erütropoeesiga (nt hemolüütiline aneemia) isikutel võib parvoviiruse B19 infektsioon kulgeda raskelt. Patsientidel, kellele manustatakse regulaarselt või korduvalt vereplasmast valmistatud ravimpreparaate, tuleb kaaluda asjakohast vaktsineerimist (HBV ja HAV vastu). Iga kord, kui patsiendile manustatakse Atenativ’i, on tungivalt soovitatav üles märkida ravimpreparaadi nimi ja partii number, et säilitada seos patsiendi ja ravimipartii vahel.

Kliiniline ja bioloogiline järelevalve antitrombiini kasutamisel koos hepariiniga: hepariini annuse kohandamiseks ja liigse hüübimisvastase toime vältimiseks tuleb regulaarselt, lühikeste ajavahemike järel, eriti esimestel minutitel/tundidel pärast antitrombiini manustamist hinnata hüübimisvastase toime tugevust (activated partial thromboplastin time, APTT ehk osaline aktiveeritud tromboplastiini aeg, ja vajadusel faktori Xa vastane aktiivsus); antitrombiinisisalduse igapäevane hindamine üksikannuste kohandamiseks, mis on vajalik fraktsioneerimata hepariini pikaajalise raviga kaasneva antitrombiinisisalduse langemisohu ennetamiseks. Ravim sisaldab 35 mg naatriumi 500 RÜ viaali kohta ja 71 mg naatriumi 1000 RÜ viaali kohta, mis on võrdne vastavalt 1,8% või 3,6% WHO soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanul, s.o 2 g.

Lapsed Kliiniliste uuringute ja süstemaatiliste ülevaadete andmed antitrombiin III kasutamise kohta mitteametlikul näidustusel, respiratoorse distressi sündroomi raviks enneaegselt sündinud imikutel viitavad koljusisese verejooksu ja suremuse riski suurenemisele ilma tõendatud kliinilise kasuta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Hepariin Asendusravi antitrombiiniga samaaegselt hepariini manustamisega terapeutilistes annustes suurendab veritsusriski. Hepariin võimendab oluliselt antitrombiini toimet. Samaaegne ravi hepariiniga võib oluliselt lühendada antitrombiini poolväärtusaega tulenevalt antitrombiini kiirenenud utiliseerimisest. Seetõttu tuleb suurenenud veritsusriskiga patsiente, kellele manustatakse samaaegselt hepariini ja antitrombiini, kliiniliselt ja laboratoorselt jälgida.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Inimese antitrombiini preparaatide kasutamise ohutusalased kogemused inimese raseduse ajal on piiratud. Rasedatele ja imetavatele antitrombiinipuudulikkusega naistele võib Atenativ’i manustada ainult vältimatu näidustuse korral, võttes arvesse, et rasedusega kaasneb trombembooliate tekkeriski suurenemine.

Rasedus Antitrombiini kasutamise kohta rasedatel on piiratud kliinilised andmed. Olemasolevad andmed ei viita kahjulikule mõjule emale ega imikule. Rottidega tehtud loomkatsed ei näidanud kahjulikku mõju poegimisele, embrüofetaalsele ja postnataalsele arengule.

Imetamine Ei ole teada, kas antitrombiin või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Riski imikutele ei saa välistada. Rinnapiimaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Atenativ’iga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puudub teave antitrombiini võimaliku mõju kohta meeste ja naiste viljakusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Atenativ ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Aeg-ajalt on täheldatud ülitundlikkust või allergilisi reaktsioone (mis võivad olla muu hulgas järgmised: angioödeem, põletus- ja torkimistunne infusioonikohas, külmavärinad, õhetus, generaliseerunud urtikaaria, peavalu, nõgestõbi, hüpotensioon, letargia, iiveldus, rahutus, tahhükardia, pitsitustunne rindkeres, surin, oksendamine, vilistav hingamine), mis võivad mõnedel juhtudel progresseeruda raske anafülaksia, k.a šokini. Harvadel juhtudel on täheldatud palavikku.

Viirusohutusega seotud teave vt lõik 4.4.

Järgnevas tabelis on ülevaade Atenativ’i kasutamise ajal tuvastatud kõrvaltoimetest. Turuletulekujärgne kõrvaltoimetest teatamine on vabatahtlik ja andmed pärinevad teadmata suurusega populatsioonist, mistõttu on nende kõrvaltoimete sagedusmääratlus „Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)“. MedDRA kood Kõrvaltoime Immuunsüsteemi häired Anafülaktiline reaktsioon Psühhiaatrilised häired Ärevus Närvisüsteemi häired Peapööritus Südame häired Tahhükardia Vaskulaarsed häired Verejooks Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Düspnoe Seedetrakti häired Kõhuvalu Naha ja nahaaluskoe kahjustused Allergiline dermatiit Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Seljavalu

MedDRA kood Kõrvaltoime Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Nahaõhetus Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Antitrombiini üleannustamise sümptomitest ei ole teatatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained, hepariini rühm. ATC kood: B01AB02.

Antitrombiin (58 kD) on 432 aminohappest koosnev glükoproteiin, mis kuulub serpiinide (seriini proteaasi inhibiitorite) superperekonda. See on üks olulisemaid looduslikke verehüübimise inhibiitoreid. Kõige tugevamalt inhibeerib antitrombiin trombiini ja faktorit Xa, kuid lisaks avaldab ravim toimet ka kontaktaktivatsiooni faktoritele, loomuomasele süsteemile ja faktori VIIa/koefaktori kompleksile. Hepariin suurendab oluliselt antitrombiini aktiivsust ja hepariini antikoagulantne toime oleneb antitrombiini juuresolekust. Antitrombiin sisaldab kahte funktsionaalselt olulist domeeni. Esimene hõlmab reaktiivset keskust ja piirkonda proteinaaside, nt trombiini lõhustamiseks, mis on vajalik stabiilse proteinaasi inhibeeriva kompleksi moodustumiseks. Teine on glükoosaminoglükaani sidumiskoht, kus käivitub koostoime hepariini ja teiste sarnaste ainetega, mis kiirendab trombiini inhibeerimist. Retikuloendoteliaalsüsteem eemaldab inhibeerivad koagulatsiooni ensüümi kompleksid. Täiskasvanutel on antitrombiini aktiivsus 80%...120%, vastsündinutel ligikaudu 40%...60%. Antitrombiini kaasasündinud puudulikkuse korral on see ligikaudu 50%. Aktiivsuse tase, mille puhul antitrombiini omandatud puudulikkus muutub kliiniliselt oluliseks, võib olenevalt etioloogiast olla erinev. Sepsise korral on tase < 50%…60% seotud halva prognoosiga.

Antitrombiini manustamine on avaldanud positiivset toimet koagulatsiooniparameetritele mitmes väiksemas uuringus, mis on käsitlenud muu hulgas järgmist: dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, sepsis, preeklampsia, L-asparaginaasiga ravitud äge lümfoblastne leukeemia, venooklusiivne haigus ja tehisvereringeaparaatide abil läbi viidud kirurgilised operatsioonid. Veenvaid toimeid haigestumusele ja suremusele neil juhtudele dokumenteeritud ei ole. Juhuslikustatud, topeltpimemeetodil platseebokontrolliga, prospektiivses III faasi uuringus KyberSept tehti kindlaks sepsisega patsientide populatsioonid, kes said elulemuskasu suureannuselisest ravist antitrombiini kontsentraadiga. Need hõlmasid muuhulgas sepsisega patsiente, kellel oli suur suremusrisk, ja patsiente, kellele ei manustatud samaaegselt hepariini. Dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooniga või suure suremusriskiga patsientidel, kellele ei manustatud samaaegselt hepariini, oli ravist saadud kasu veel suurem. Uuringus KyberSept juhuslikustati 2314 sepsisega patsienti saama 4 päeva jooksul ravi antitrombiiniga 30 000 RÜ (n = 1157) või platseebot (n = 1157). Alarühma analüüs 698 patsiendi kohta (698/2314; platseebo = 346, antitrombiin = 352), kellele ravifaasis (1. kuni 4. päev) ei manustatud hepariini, näitas, et 28 päeva suremus oli antitrombiiniga ravitutel väiksem kui platseebot saanutel (37,8% vs. 43,6%; absoluutne vähenemine 5,8%; riskide suhe 0,860 [95% usaldusvahemik (confidence interval, CI) 0,725…1,019]); erinevus kasvas kuni 90. päevani (44,9% vs. 52,5%; absoluutne vähenemine 7,6%; suhteline risk 0,851 [0,735…0,987]). Selles alarühmas tehti kindlaks 563 patsienti (platseebo = 277; antitrombiin = 286), kelle kohta oli piisavalt andmeid dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooni tuvastamiseks. Enne ravi alustamist oli dissemineerunud

intravaskulaarne koagulatsioon 40,7% patsientidest (229/563). Võrreldes platseeboga täheldati antitrombiiniga ravitud, dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooniga patsientidel suremuse olulist absoluutset vähenemist 28. ja 90. päeval vastavalt 14,6% (p = 0,024) ja 16,2% (p = 0,015). Teises alarühma analüüsis kõrge suremusriskiga (ennustatav suremus 30%…60%) patsientide kohta (1008/2314; antitrombiin = 490, platseebo = 518), oli 28., 56. ja 90. päeval suremuse määr antitrombiiniga ravitute rühmas võrreldes platseebot saanute rühmaga vastavalt 36,9% vs. 40,7% (suhteline risk [95% CI] 0,907 [0,776…1,059]), 42,0% vs. 48,8% (0,859 [0,750…0,985]) ja 45,5% vs. 51,6% (0,883 [0,777…1,005]). Patsientidel, kellele ei manustatud samaaegselt hepariini (antitrombiin = 140, platseebo = 162) oli antitrombiini raviefekti paremus rohkem väljendunud kui samaaegselt hepariiniga ravitud patsientidel. Võrreldes platseeborühmaga oli samaaegselt hepariini mittemanustanud patsientidel suremuse absoluutne vähenemine antitrombiini rühmas 28. päeval 8,7% (35,7% vs. 44,4% (suhteline risk 0,804; 95% CI 0,607…1,064)) ja 90. päeval 12,3% (42,8% vs. 55,1% (suhteline risk 0,776; 95% CI 0,614…0,986)). Uuringus KyberSept täheldati suuri verejookse 5,7% platseeborühma patsientidest (kokku n = 1155) ja 10,0% antitrombiiniga ravitud uuritavatest (kokku n = 1161), suhteline risk (95% CI) = 1,75 (1,31…2,33). Samaaegselt hepariini mittemanustanute alarühmas ei saavutanud erinevus statistilist olulisust (4,6% platseebot saanutest (kokku n = 345) vs. 7,9% antitrombiiniga ravitutest (kokku n = 354), suhteline risk 1,71 (0,95…3,07)). Teistes uuringutes antitrombiini lisamist verejooksuriski suurenemisega ei seostatud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetika uuringute andmeil on Atenativ’i keskmine bioloogiline poolväärtusaeg ligikaudu 3 ööpäeva. Hepariini samaaegsel manustamisel võib poolväärtusaeg väheneda ligikaudu poole võrra (1,5 ööpäeva). Antitrombiini omandatud puudulikkuse korral võib teatud suure tarbimisega seisundite, nt raske sepsise ja dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooni puhul antitrombiini poolväärtusaeg vereplasmas lüheneda tundideni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Atenativ sisaldab kemikaalide tributüülfosfaadi ja oktoksünooli (kasutatakse tootmisprotsessis viiruste inaktiveerimiseks) jääke. Mittekliinilistes uuringutes täheldati nende jääkainete toimeid vaid soovitatud kliinilistest maksimaalsetest annustest tunduvalt suuremate annuste manustamisel, mis on kliinilise kasutamise seisukohast ebaoluline.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Atenativ:

• naatriumkloriid,
• humaanalbumiin,
• N-atsetüültrüptofaan,
• kaprüülhape.

Lahusti/lahjendi: süstevesi.

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat (infusiooniviaal). Manustamiskõlblikuks muudetud lahust võib hoida toatemperatuuril (15 °C…25 °C) kuni 12 tundi.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahuse kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 48 tunni jooksul temperatuuril 2 °C...30 °C. Mikrobioloogilise saastumise vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C...8 °C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine toimus kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Hoida viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult. Ravimit võib selle kõlblikkusaja jooksul hoida kuni üks kuu temperatuuril 25 °C, ilma et seda peaks selle ajavahemiku jooksul uuesti külmkappi panema. Pärast seda tuleb kasutamata ravim hävitada. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber viaalis (II tüüpi klaas), mis on suletud punnkorgiga (bromobutüülkummist) ja lahusti viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud punnkorgiga (bromobutüülkummist)

Atenativ 500 RÜ: 1 pulbriviaal (500 RÜ) ja 1 viaal süsteveega (10 ml) Atenativ 1000 RÜ: 1 pulbriviaal (1000 RÜ) ja 1 viaal süsteveega (20 ml)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Külmkuivatatud pulber muudetakse manustamiskõlblikuks steriilse süsteveega. Manustamiskõlblikuks muudetud Atenativ’i võib segada isotoonilise naatriumkloriidi lahusega (9 mg/ml) ja/või isotoonilise glükoosilahusega (50 mg/ml) nii klaasist infusiooniviaalides kui ka plastkonteinerites. Atenativ’i ei tohi kasutada pärast pakendile märgitud kõlblikkusaja möödumist.

Lahus on üldjuhul selge või kergelt küütlev. Häguseid või setet sisaldavaid lahuseid ei tohi kasutada.

Manustamiskõlblikuks muutmiseks kulub kuni 5 minutit. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus, mida hoitakse toatemperatuuril (15 °C…25 °C) tuleb ära kasutada esimesel võimalusel järgneva 12 tunni jooksul. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Octapharma (IP) SPRL Route de Lennik 451 1070 Anderlecht Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER

998119

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.12.2019

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.09.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025