Näidustus: Skisofreenia säilitusravi suukaudse aripiprasooliga stabiliseeritud täiskasvanud patsientidel.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Aripiprazole STADA 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja Aripiprazole STADA 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja

Enne ravimi saamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Aripiprazole STADA ja milleks seda kasutatakse

Aripiprazole STADA sisaldab toimeainet aripiprasooli viaalis. Aripiprasool kuulub psühhoosivastaste ravimite rühma. Aripiprazole STADA’t kasutatakse skisofreenia raviks – haigust iseloomustavad sellised sümptomid nagu tegelikult mitte olemasolevate asjade kuulmine, nägemine või tundmine, umbusklikkus, eksiarvamused, seosetu kõne ning käitumise ja emotsioonide ühetaolisus. Selle seisundiga inimesed võivad kannatada ka masenduse, süütunde, ärevuse või pinge all.

Aripiprazole STADA on mõeldud skisofreeniaga täiskasvanud patsientidele, kes on suu kaudu võetava aripiprasooliga ravimisel piisavalt stabiilsed.

2. Mida on vaja teada enne Aripiprazole STADA manustamist

Aripiprazole STADA’t ei tohi kasutada

• kui olete aripiprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Aripiprazole STADA saamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Ravi ajal selle ravimiga on täheldatud suitsidaalseid mõtteid ja käitumist. Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekivad enne või pärast Aripiprazole STADA saamist enesevigastamise mõtted või tunded.

Enne ravi Aripiprazole STADA’ga rääkige oma arstile, kui teil esinevad

• äge erutusseisund või raske psühhootiline seisund;
• südameprobleemid või on olnud insult, eriti kui teate, et teil on teisi insuldi riskitegureid;
• kõrge veresuhkru sisaldus (mida iseloomustavad sümptomid nagu liigne janu, uriini suur hulk, söögiisu suurenemine ja nõrkustunne) või diabeet lähisugulastel;
• krambihood, kuna teie arst võib soovida teid põhjalikumalt jälgida;

• tahtele allumatud ebakorrapärased lihastõmblused, eriti näol;
• palaviku, higistamise, kiirenenud hingamise, lihasjäikuse ja uimasuse või unisuse kombinatsioon (võivad olla pahaloomulise neuroleptilise sündroomi tunnused);
• dementsus (mälu ja muude vaimsete võimete halvenemine), eriti kui olete eakas;
• kardiovaskulaarsed haigused (südame ja veresoonkonna haigused), kardiovaskulaarhaigus lähisugulastel, insult või miniinsult, liiga kõrge või madal vererõhk;
• ebaühtlane südametegevus või kellelgi teisel teie perekonnas on ebaühtlane südametegevus (kaasa arvatud QT-intervalli pikenemine, mida on näha EKG tegemisel);
• trombid või trombide esinemine lähisugulastel, sest antipsühhootikume on seostatud trombide moodustumisega;
• neelamisraskused;
• ülemäärane mängurlus minevikus;
• tõsised maksaprobleemid.

Rääkige otsekohe oma arstile, kui märkate kehakaalu suurenemist, kui tekivad tahtele allumatud liigutused, kui täheldate tavalist igapäevast tegevust segavat unisust, allergianähtusid või kui teil on raskusi neelamisega. Rääkige oma arstile, kui teie või te pere/hooldaja märkate, et teil tekivad tungid või ihad selliseks käitumiseks, mis on teie puhul ebaharilikud, ning te ei suuda vastu seista impulsile, ajele või ahvatlusele sooritada teatud tegusid, mis võivad kahjustada teid või teisi. Neid nimetatakse impulsi kontrolli häireteks ja nende hulka võivad kuuluda sellised käitumised nagu hasartmängusõltuvus, liigsöömine või liigne rahakulutamine, ebanormaalselt tugev suguiha või kogu tähelepanu haaravad seksuaalsed mõtted või tunded. Arst võib pidada vajalikuks korrigeerida teie annust või lõpetada ravi.

See ravim võib põhjustada unisust, vererõhu langust püsti tõusmisel, pearinglust ning muutusi liikumise ja tasakaalu hoidmise võimes, mistõttu võite kukkuda. Tuleb olla ettevaatlik, eriti kui olete eakas või teil esineb nõrkust.

Lapsed ja noorukid Ärge kasutage seda ravimit lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel. Ei ole teada, kas see on nende patsientide jaoks ohutu ja efektiivne.

Muud ravimid ja Aripiprazole STADA Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Vererõhku alandavad ravimid: Aripiprazole STADA võib suurendada vererõhku alandavate ravimite mõju. Kindlasti rääkige oma arstile, kui kasutate vererõhku alandavaid ravimeid.

Kui võtate Aripiprazole STADA’t koos mõne teise ravimiga, võib osutuda vajalikuks muuta Aripiprazole STADA või teise ravimi annust. Eriti oluline on öelda oma arstile, kui kasutate järgmisi ravimeid:

• südame rütmihäirete ravimid (nagu kinidiin, amiodaroon, flekainiid);
• antidepressandid või taimsed preparaadid depressiooni või ärevuse raviks (nagu fluoksetiin, paroksetiin, liht-naistepunaürt);
• seenevastased ravimid (nagu itrakonasool);
• ketokonasool (kasutatakse Cushingi sündroomi raviks, kui kehas tekib liigselt kortisooli);
• teatud HIV-infektsiooni korral kasutatavad ravimid (nagu efavirens, nevirapiin ja proteaasi inhibiitorid, nt indinaviir, ritonaviir);
• epilepsia korral kasutatavad krambivastased ravimid (nagu karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal);
• teatud antibiootikumid, mida kasutatakse tuberkuloosi raviks (rifabutiin, rifampitsiin);
• ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli.

Need ravimid võivad suurendada kõrvaltoimete tekkeohtu või vähendada Aripiprazole STADA

toimet; kui täheldate mõne sellise ravimi võtmisel koos Aripiprazole STADA’ga mõnda ebatavalist sümptomit, pöörduge arsti poole.

Ravimeid, mis suurendavad serotoniini taset, kasutatakse tavaliselt sellistel juhtudel, nagu depressioon, üldine ärevusseisund, obsessiiv-kompulsiivne häire ja sotsiaalfoobia, aga ka migreeni ja valu korral:

• triptaanid, tramadool ja trüptofaan, mida kasutatakse sellistel juhtudel, nagu depressioon, üldine ärevusseisund, obsessiiv-kompulsiivne häire ja sotsiaalfoobia, aga ka migreen ja valu;
• SSRI-d (nagu paroksetiin ja fluoksetiin), mida kasutatakse depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanika ja ärevuse korral;
• teised antidepressandid (nagu venlafaksiin ja trüptofaan), mida kasutatakse raske depressiooni korral;
• tritsüklilised antidepressandid (nagu klomipramiin ja amitriptüliin), mida kasutatakse depressiooni korral;
• liht-naistepunaürt (Hypericum perforatum), mida kasutatakse ravimtaimena kerge depressiooni korral;
• valuvaigistid (nagu tramadool ja petidiin), mida kasutatakse valu leevendamiseks;
• triptaanid (nagu sumatriptaan ja solmitriptaan), mida kasutatakse migreeni raviks.

Need ravimid võivad suurendada kõrvaltoimete tekkeohtu; kui täheldate mõne sellise ravimi võtmisel koos Aripiprazole STADA’ga mõnda ebatavalist sümptomit, pöörduge arsti poole.

Aripiprazole STADA koos alkoholiga Alkoholi tuleb vältida.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase või imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi saamist nõu oma arstiga.

Teile ei tohi manustada Aripiprazole STADA’t raseduse ajal, kui te ei ole seda oma arstiga arutanud. Rääkige otsekohe oma arstiga, kui olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda.

Vastsündinutel, kelle emad on raseduse kolme viimase kuu jooksul (viimasel trimestril) saanud Aripiprazole STADA’t, võib esineda järgmisi sümptomeid: värisemine, lihasjäikus ja/või -nõrkus, unisus, erutus, hingamisraskused ja raskused toitmisel.

Kui teie vastsündinul tekib mõni nendest sümptomitest, tuleb võtta ühendust arstiga.

Kui teile manustatakse Aripiprazole STADA’t, arutab arst teiega imetamise teemal, arvestades ravist saadavat kasu teile ja rinnapiimaga toitmise kasu teie lapsele. Te ei tohi teha mõlemat. Kui saate Aripiprazole STADA’t, rääkige oma arstiga teie lapse parimast toitmisviisist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravi ajal selle ravimiga võib esineda pearinglust ja nägemishäireid (vt lõik 4). Sellega tuleb arvestada täielikku erksust nõudvate tegevuste juures, nt autojuhtimine või masinate käsitsemine.

Aripiprazole STADA sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

3. Kuidas Aripiprazole STADA’t manustatakse

Aripiprazole STADA on pulber, millest teie arst või meditsiiniõde valmistab suspensiooni.

Teie arst otsustab, kui suurt Aripiprazole STADA annust te vajate. Soovitatav algannus on 400 mg, kui teie arst ei ole otsustanud määrata väiksemat alg- või järelannust.

Esimesel päeval tehakse teile üks Aripiprazole STADA süste ja pärast seda jätkatakse 14 päeva vältel ravi suukaudse aripiprasooliga.

Pärast seda saate ravi Aripiprazole STADA süstidega, välja arvatud, kui arst annab teile teistsuguse juhise.

Teie arst süstib seda teile ühekordse annusena tuhara- või õlavarre lihasesse iga kuu. Süstimise ajal võite tunda kerget valu. Teie arst süstib vaheldumisi paremasse või vasakusse kehapoolde. Seda ravimit ei süstita veeni.

Kui te saate Aripiprazole STADA’t rohkem, kui ette nähtud Seda ravimit manustatakse teile meditsiinilise järelevalve all. Järelikult on ebatõenäoline, et teile manustatakse seda liiga palju. Kui te külastate rohkem kui ühte arsti, rääkige neile kindlasti, et saate ravi Aripiprazole STADA’ga.

Patsientidel, kellele on manustatud seda ravimit liiga palju, on tekkinud järgmised sümptomid:

• kiire südametegevus, erutus/agressiivsus, kõneprobleemid;
• ebaharilikud liigutused (eriti nägu või keel) ja teadvuse häired.

Muud sümptomid võivad olla muu hulgas:

• äge segasus, krambihood (epilepsia), kooma, kombinatsioon palavikust, kiirenenud hingamisest ja higistamisest;
• lihasjäikus ja uimasus või unisus, aeglustunud hingamine, lämbumistunne, kõrge või madal vererõhk, südame rütmihäired.

Kui te kogete midagi sellist, võtke otsekohe ühendust oma arsti või haiglaga.

Kui teil jääb Aripiprazole STADA süste vahele On tähtis mitte jätta vahele kavandatud annust. Te peate saama süste iga kuu, kuid mitte enne 26 päeva möödumist viimasest süstest. Kui te süste vahele jätate, peate võtma ühendust oma arstiga, et kokku leppida järgmine süstimine niipea, kui see on võimalik.

Kui te lõpetate Aripiprazole STADA saamise Ärge lõpetage ravi lihtsalt sellepärast, et tunnete ennast paremini. On tähtis jätkata Aripiprazole STADA saamist nii kaua, nagu arst on teile öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tõsised kõrvaltoimed Pidage otsekohe nõu oma arstiga, kui teil ilmneb mõni järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest:

• nende sümptomite mis tahes kombinatsioon: liigne unisus, pearinglus, segasustunne, orientatsioonikaotus, kõnehäire, käimisraskused, lihasjäikus või -värin, palavik, nõrkus, ärrituvus, agressiivsus, ärevus, vererõhu tõus või krambihood, mis võivad viia teadvuse kaotuseni;
• peamiselt näo ja keele ebatavalised liigutused, kuna teie arst võib soovida teie annust vähendada;
• kui teil esinevad sellised sümptomid nagu jala paistetus, valu ja punetus, võib see tähendada, et teil on tekkinud tromb, mis võib liikuda mööda veresooni kopsudesse, põhjustades valu rindkeres ja hingamisraskusi. Kui täheldate mõnda neist sümptomitest, vajate te kohest arstiabi;
• kombinatsioon palavikust, kiiremast hingamisest, higistamisest, lihasjäikusest ja uimasusest või unisusest, kuna see võib olla maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) tunnus;

• suurem janu kui tavaliselt, vajadus tavalisest sagedamini urineerida, tugev näljatunne, nõrkus või väsimus, iiveldus, segasustunne või hingeõhul puuvilja lõhn, sest see võib olla diabeedi tunnus;
• enesetapumõtted või -käitumine või enesevigastamise mõtted ja tunded.

Allpool loetletud kõrvaltoimed võivad samuti ilmneda pärast Aripiprazole STADA saamist. Ükskõik millise nimetatud kõrvaltoime tekkimisel pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Sagedased kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

• kehakaalu suurenemine;
• suhkurtõbi;
• kehakaalu vähenemine;

• rahutustunne;
• ärevustunne;
• suutmatus rahulik olla, raske rahulikult istuda;
• uinumisraskused (unetus);
• tõmblev vastupanu passiivsele liikumisele, kui lihased pingestuvad ja lõdvestuvad, ebanormaalselt suurenenud lihastoonus, aeglane keha liikumine;
• akatiisia (ebameeldiv sisemine rahutustunne ja vastupandamatu vajadus pidevalt ennast liigutada);
• tõmblemine või värisemine;
• kontrollimatu tõmblemine, tõmblevad või väänlevad liigutused;
• tähelepanuvõime muutused, uimasus;
• unisus;
• pearinglus;
• peavalu;
• suukuivus;
• lihasjäikus;
• suutmatus saada või säilitada erektsiooni vahekorra ajal;
• valu süstekohal, naha kõvenemine süstekohal;
• nõrkus, jõu kadumine või väga tugev väsimus;
• vereproovi võtmisel võib teie arst avastada teie veres suuremas koguses kreatiini fosfokinaasi (lihasfunktsiooni tähtis ensüüm).

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

• teatud tüüpi valgete vereliblede väike sisaldus (neutropeenia), väike hemoglobiinisisaldus või punaste vereliblede arv, trombotsüütide väike sisaldus veres;
• allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus);
• hormooni prolaktiini langenud või tõusnud sisaldus veres;
• suur veresuhkru sisaldus;
• suurenenud vererasvade sisaldus, nagu suur kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus, ning väike kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus;
• suurenenud insuliinisisaldus, see hormoon reguleerib veresuhkru taset;
• vähenenud või suurenenud söögiisu;
• suitsiidimõtted;
• psüühikahäire, mida iseloomustavad häirunud või kadunud kontakt reaalsusega;
• hallutsinatsioonid;
• luulumõtted;
• suurenenud seksuaalhuvi;
• paanikareaktsioon;
• depressioon;
• afektilabiilsus;
• emotsioonitu ükskõikne seisund, emotsionaalne ja vaimne ebamugavustunne;
• unehäire;

• hammaste krigistamine või suu kokkupigistamine;

• vähenenud suguiha (vähenenud sugutung);
• muutlik meeleolu;
• lihasprobleemid;
• kontrollimatud lihastõmblused, nagu grimassid, huulte lakkumine ja keele liigutused. See mõjutab kõigepealt nägu ja suud, aga võib mõjutada ka teisi kehaosi. Need võivad olla hilisdüskineesia tunnused;
• parkinsonism – meditsiiniline seisund paljude erinevate sümptomitega, sealhulgas piiratud või aeglased liigutused, mõtteaeglus, tõmblused jäsemete painutamisel (hammasratta jäikus), lohisev kõnnak, kiired sammud, värisemine, vähene või puuduv näoilme, lihasjäikus, süljeeritus;
• liikumisprobleemid;
• äärmine rahutus ja rahutud jalad;
• maitse- ja lõhnatundlikkuse häired;
• silmamunade püsimine ühes asendis;
• ähmane nägemine;
• silmavalu;
• topeltnägemine;
• silmade valgustundlikkus;
• ebanormaalsed südamelöögid, aeglane või kiire südametöö, ebanormaalne südame erutusjuhtivus, ebanormaalne südame EKG;
• kõrge vererõhk;
• pearinglus vererõhu languse tõttu lamavast või istuvast asendist püsti tõustes;
• köha;
• luksumine;
• gastroösofageaalne reflukshaigus. Liigne kogus maomahla voolab tagasi söögitorusse (toru, mis ulatub suust makku ja mille kaudu liigub toit), põhjustades kõrvetisi ja arvatavasti kahjustades söögitoru;
• kõrvetised;
• oksendamine;
• kõhulahtisus;
• iiveldus;
• kõhuvalu;
• ebamugavustunne kõhus;
• kõhukinnisus;
• sage roojamine;
• süljevoolus, suus rohkem sülge kui tavaliselt;
• ebanormaalne juuste väljalangemine;
• akne, nahahaigus näol, kus nina ja põsed on ebatavaliselt punased, ekseem, naha kõvenemine;
• lihasrigiidsus, lihasspasmid, lihastõmblused, lihaspingsus, lihasevalu (müalgia), valu jäsemetes;
• liigesevalu (artralgia), seljavalu, liigese liikuvusulatuse vähenemine, kange kael, suu piiratud avanemine;
• neerukivid, suhkur (glükoos) uriinis;
• piima tahtmatu eritumine rindadest (galaktorröa);
• rindade suurenemine meestel, rindade hellus, tupe kuivus;
• palavik;

• jõuetus;
• kõndimishäired;
• ebamugavustunne rindkeres;
• süstekoha reaktsioonid, nagu punetus, paistetus, ebamugavus ja süstekoha sügelemine;
• janu;
• loidus;
• maksaproovid võivad anda ebanormaalseid tulemusi;
• uuringutel võib teie arst leida o maksaensüümide suuremat aktiivsust;

o alaniinaminotransferaasi suuremat aktiivsust; o gamma-glutamüültransferaasi suuremat aktiivsust; o bilirubiini suuremat sisaldust teie veres; o aspartaataminotransferaasi suuremat aktiivsust; o veresuhkru suuremat või väiksemat sisaldust; o glükosüülitud hemoglobiini suuremat sisaldust; o kolesterooli väiksemat sisaldust teie veres; o triglütseriidide väiksemat sisaldust teie veres; o vööümbermõõdu suurenemise.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud pärast suu kaudu võetavate sama toimeainet sisaldavate ravimite turuletulekut, aga nende esinemissagedus ei ole teada (olemasolevate andmete alusel ei saa sagedust määrata):

• valgete vereliblede väike sisaldus;
• allergiline reaktsioon (nt suu, keele, näo ja kõri turse, sügelus, nõgestõbi), lööve;
• ebatavaline südametöö, ebaselge põhjusega äkksurm, südameinfarkt;
• diabeetiline ketoatsidoos (ketoonid veres ja uriinis) või kooma;
• isu kaotus (anoreksia), neelamisraskused;
• väike naatriumisisaldus veres;
• suitsiidikatse ja suitsiid;
• suutmatus vastu panna impulsile, ajele või ahvatlusele sooritada tegevust, mis võib kahjustada teid ennast või teisi, mille hulka võivad kuuluda: o tugev impulss mängida liigselt hasartmänge, vaatamata tõsistele isiklikele või perekondlikele tagajärgedele; o muutunud või suurenenud seksuaalne huvi ja käitumine, mis tekitab muret teile või teistele nt suurenenud suguiha; o kontrollimatu liigne ostlemine; o liigsöömine (suurte toidukoguste söömine lühikesel ajavahemikul) või sundsöömine (normaalsest rohkem söömine ja näljatunde rahuldamiseks vajalikust toidu kogusest rohkem söömine); o tung kindla sihita hulkuda. Kui te täheldate endal mõnda neist käitumistest, siis rääkige sellest oma arstile. Tema arutleb teiega nende sümptomite ohjamise või vähendamise viise.
• närvilisus;
• agressiivsus;
• pahaloomuline neuroleptiline sündroom (sündroom, mille sümptomid on palavik, lihasjäikus, kiirenenud hingamine, higistamine, vähenenud teadvuse tase ning järsud vererõhu ja südame rütmi muutused);
• krambihood;
• serotoniini sündroom (reaktsioon, mis võib põhjustada suurt õnnetunnet, uimasust, kohmakust, rahutust, purjusoleku tunnet, palavikku, higistamist või kangeid lihaseid);
• kõnehäired;
• südameprobleemid, sealhulgas vahelduva amplituudiga ventrikulaarne tahhükardia, südameseiskumine, südamerütmi ebakorrapärasus südame ebanormaalsete närviimpulsside tõttu, ebanormaalsed EKG näidud, QT-intervalli pikenemine;
• minestamine;
• sümptomid seoses verehüüvetega veenides, eriti jalgades (sümptomid on jalgade turse, valu ja punetus), mis võivad liikuda veresoonte kaudu kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskusi;
• hääleaparaadi lihaste spasm;
• juhuslik toidu sissehingamine kopsupõletiku ohuga (kopsuinfektsioon);
• kõhunäärmepõletik;
• neelamisraskus;
• maksapuudulikkus;
• kollatõbi (naha ja silmavalgete kollakas jume);
• maksapõletik;

• lööve;
• naha valgustundlikkus;
• liigne higistamine;
• tõsised allergilised reaktsioonid, nagu eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (Drug Reaction with Eosinophilia and Systemic Symptoms, DRESS). DRESS- sündroom tekib algul gripilaadsete sümptomitega koos lööbega näol ning seejärel lööve laieneb, tekivad kõrge kehatemperatuur, lümfisõlmede suurenemine, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereanalüüsides ja teatavat tüüpi vere valgeliblede arvu suurenemine (eosinofiilia);
• lihasnõrkus, -hellus või valu ja eriti siis, kui te tunnete ennast samal ajal halvasti, teil on kõrge palavik või uriin on tume. Need võivad olla tingitud lihaste lagunemisest, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada neeruprobleeme (rabdomüolüüs);
• urineerimisraskused;
• uriinipidamatus;
• ravimi ärajätusümptomid vastsündinutel;
• pikenenud ja/või valulik erektsioon;
• raskused kehatemperatuuri hoidmisega või „ülekuumenemine“;
• valu rinnus;
• käte, pahkluude või jalgade turse;
• uuringutel võib teie arst leida o aluselise fosfataasi aktiivsuse suurenemist; o veresuhkrusisalduse kõikumisi teie vereproovide mõõtmistulemustes.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Aripiprazole STADA’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja viaalil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Enne avamist Mitte lasta külmuda.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul 25 °C juures. Kui pakendi avamise / manustamiskõlblikuks muutmise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitusaja ja - tingimuste eest kasutaja. Ärge hoidke manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni süstlas.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Aripiprazole STADA sisaldab

• Toimeaine on aripiprasool.

Aripiprazole STADA 300 mg toimeinet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Üks viaal sisaldab 300 mg aripiprasooli.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml suspensiooni 200 mg aripiprasooli.

Aripiprazole STADA 400 mg toimeinet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Üks viaal sisaldab 400 mg aripiprasooli. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml suspensiooni 200 mg aripiprasooli.

• Teised koostisosad on

Pulber Naatriumkarmelloos, mannitool, naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat, naatriumhüdroksiid

Lahusti Süstevesi

Kuidas Aripiprazole STADA välja näeb ja pakendi sisu

Aripiprazole STADA on toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti.

Aripiprazole STADA on valge kuni valkjas lüofiliseeritud pulber läbipaistvas klaasviaalis. Teie arst või meditsiiniõde valmistab süstimiseks mõeldud suspensiooni, kasutades Aripiprazole STADA selget ja värvitut lahustit, mis on pakendatud läbipaistvasse klaasviaali.

Üksikpakend Täidetud kinnised viaalid (pulber ja lahusti) on pakendatud plastik-kandikule koos ühe 3 ml luer lock süstlaga eelkinnitatud 38 mm 21 G hüpodermilise turvanõelaga, ühe 3 ml ühekordse luer lock süstlaga, ühe viaali adapteriga ning kolme hüpodermilise turvanõelaga: üks 25 mm 23 G, üks 38 mm 22 G ja üks 51 mm 21 G.

Mitmikpakend 3 üksikpakendist koosnev komplekt.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa Tootja STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

STADA Arzneimittel GmbH Muthgasse 36/2 Doebling, 1190 Viin Austria

Pharmathen International S.A. Industrial Park Sapes Rodopi Prefecture Building Block No 5 693 00 Rodopi Kreeka

Pharmathen S.A. Dervenakion 6 153 51 Pallini Kreeka

Fundacio Privada Dau Calle Lletra C De La Zona Franca 12-14 Poligono Industrial De La Zona Franca De Barcelona 08040 Barcelona Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB „STADA Baltics“ Goštauto 40A 03163 Vilnius, Leedu Tel: +370 52603926 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2025.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Aripiprazole STADA 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Aripiprazole STADA 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

1. samm. Ettevalmistus enne pulbri lahustamist

Võtke esemed välja ja veenduge, et allpool loetletud komponendid on olemas:

• Aripiprazole STADA pakendi infoleht ja juhend tervishoiutöötajatele;
• pulbriviaal;
• 3 ml lahustiviaal; Tähtis: lahustiviaal sisaldab ülehulka;
• üks 3 ml luer lock süstal eelkinnitatud 38 mm 21 G hüpodermilise turvanõelaga koos nõelakaitsmega;
• üks 3 ml ühekordne süstal luer lock otsikuga;
• üks viaali adapter;
• üks 25 mm 23 G hüpodermiline turvanõel nõelakaitsmega;
• üks 38 mm 22 G hüpodermiline turvanõel nõelakaitsmega;
• üks 51 mm 21 G hüpodermiline turvanõel nõelakaitsmega;
• süstla ja nõela juhendid.

2. samm. Pulbri lahustamine

a) Eemaldage lahusti- ja pulbriviaali katted ning pühkige viaale pealt steriilse alkoholilapiga. b) Kasutage eelkinnitatud nõelaga süstalt, et tõmmata viaalist süstlasse eelnevalt väljaarvestatud kogus lahustit. 300 mg viaal: Lisage 1,5 ml lahustit, et pulber suspendeerida.

400 mg viaal: Lisage 1,9 ml lahustit, et pulber suspendeerida.

Peale vajaliku koguse eemaldamist jääb viaali väike lahusti jääk. Igasugune jääk tuleb hävitada.

c) Süstige lahusti aeglaselt pulbriviaali.

d) Tõmmates kolbi kergelt väljapoole, eemaldage õhk, et ühtlustada viaalis olev rõhk.

e) Seejärel eemaldage nõel viaalist. Pange peale nõelakaitse, kasutades ühe käe tehnikat. Vajutage ümbris kergelt vastu kõva pinda, kuni nõel on kindlalt nõelakaitses. Veenduge visuaalselt, et nõel on tervenisti nõelakaitses, ja kõrvaldage kasutusest.

Nõelakaitse peale Hävitage

f) Loksutage viaali tugevasti vähemalt 30 sekundit, kuni suspensioon on ühetaoline, tuhm, piimjas või valkjas.

g) Enne manustamist kontrollige visuaalselt, et manustamiskõlblikuks muudetud suspensioonis ei esineks tahkeid osakesi ja värvuse muutust. Manustamiskõlblikuks muudetud ravim on valge kuni valkjas vedel suspensioon. Ärge kasutage ravimit, kui manustamiskõlblikuks muudetud suspensioon sisaldab tahkeid osakesi või selle värvus on muutunud. h) Kui süstimine ei toimu kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist, hoidke viaali temperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 6 tundi ja enne manustamist raputage seda intensiivselt vähemalt 60 sekundit, et segu suspendeerida. i) Ärge hoidke manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni süstlas.

3. samm. Ettevalmistus enne süstimist

a) Eemaldage kate, aga ärge võtke adapterit pakendist välja. b) Kasutades viaali adapteri pakendit, kinnitage luer lock süstal viaali adapteri külge.

c) Kasutage luer lock süstalt, et eemaldada viaali adapter pakendist, ja eemaldage viaali adapteri pakend. Ärge kunagi puudutage adapteri teravat otsa.

d) Mõõtke süstimiseks soovitatud kogus suspensiooni.

e) Pühkige manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni viaali korki steriilse alkoholilapiga. f) Asetage manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooniga viaali kõvale pinnale ja hoidke seda paigal. Kinnitage adapter koos süstlaga viaali külge, hoides adapterist kinni väljastpoolt, ning suruge adapteri teravik läbi kummikorgi, kuni adapter fikseerub klõpsuga kohale. g) Tõmmake viaalist aeglaselt soovitatav kogus suspensiooni süstimiseks luer lock süstlasse. Viaali jääb väike ravimi jääk.

4. samm. Süstimine

a) Eemaldage soovitatavas koguses Aripiprazole STADA suspensiooni sisaldav luer lock süstal viaali küljest. b) Olenevalt süstekohast ja patsiendi kehakaalust valige üks järgmistest hüpodermilistest turvanõeltest ja kinnitage nõel süstesuspensiooni sisaldava luer lock süstla külge. Veenduge surudes ja kellaosuti liikumissuunas keerates, et nõel istub kindlalt nõelakaitses, ning siis eemaldage nõelakate nõelalt otsesuunas tõmmates.

Kehatüüp Süstekoht Nõela suurus

Normkaalus Deltalihas 25 mm 23 G

Ülekaaluline Deltalihas 38 mm 22 G

c) Süstige aeglaselt soovitatav kogus ühekordse intramuskulaarse süstena tuhara- või deltalihasesse. Ärge masseerige süstekohta. Tuleb olla ettevaatlik ja hoiduda süstimast veresoonde. Ärge süstige põletiku, nahavigastuste, muhkude ja/või verevalumitega piirkondadesse. Ainult sügavale tuhara- või deltalihasesse süstimiseks.

tuharalihas deltalihas

Pidage meeles süstimiseks kasutada vaheldumisi kahte tuhara- või deltalihast. Otsige tahtmatu intravenoosse manustamise märke ja sümptomeid.

5. samm. Süstimisjärgsed protseduurid

Pange nõelakaitse peale, nagu kirjeldatud 2. sammu punktis e. Pärast süstimist hävitage viaalid, adapter, nõelad ja süstal. Pulbri- ja lahustiviaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Nõelakaitse peale Hävitage

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Aripiprazole STADA 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Aripiprazole STADA 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Aripiprazole STADA 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Üks viaal sisaldab 300 mg aripiprasooli (monohüdraadina).

Aripiprazole STADA 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Üks viaal sisaldab 400 mg aripiprasooli (monohüdraadina).

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml suspensiooni 200 mg aripiprasooli.

INN. Aripiprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Pulber: valge kuni valkjas lüofiliseeritud pulber

Lahusti: selge, värvitu vedelik ilma nähtavate osakesteta, pH = 5,0…7,0

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia säilitusravi suukaudse aripiprasooliga stabiliseeritud täiskasvanud patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Patsientidel, kes ei ole kunagi võtnud aripiprasooli, peab suukaudse aripiprasooli talutavuse kindlaks tegema enne Aripiprazole STADA’ga ravi alustamist.

Aripiprazole STADA annuse tiitrimine ei ole vajalik.

Algannus manustatakse vastavalt järgmisele raviskeemile:

Alustamispäeval tuleb manustada üks Aripiprazole STADA 400 mg süste ja jätkata ravi suukaudse aripiprasooliga 10 mg kuni 20 mg ööpäevas 14 järjestikusel päeval aripiprasooli terapeutiliste kontsentratsioonide säilitamiseks ravi alustamisel.

Aripiprazole STADA soovitatav säilitusannus pärast süstimisega alustamist on 400 mg. Aripiprazole STADA 400 mg peab manustama kord kuus ühekordse süstena (mitte varem kui 26 päeva pärast eelmist süstet). Kui 400 mg annuse kasutamisel esineb kõrvaltoimeid, peab kaaluma annuse vähendamist 300 mg-ni üks kord kuus.

Vahelejäänud annused

Vahelejäänud annuse aeg Tegevus Kui 2. või 3. annus on vahele jäänud ja aega on viimasest süstest kulunud:

> 4 nädalat ja < 5 nädalat Süste tuleb teha niipea kui võimalik ja seejärel jätkata igakuise > 5 nädalat Samaaegselt järgmise süstega peab uuesti alustama suukaudse

Kui 4. või järgmised annused on vahele jäänud (st pärast tasakaaluseisundi saavutamist) ja aega on viimasest süstest kulunud:

> 4 nädalat ja < 6 nädalat Süst tuleb teha niipea kui võimalik ja seejärel jätkata igakuise > 6 nädalat Samaaegselt järgmise süstega peab uuesti alustama suukaudse

Erirühmad

Eakad Aripiprazole STADA toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ohutus ja efektiivsus skisofreenia ravis 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole tõestatud (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide kohta on soovituste andmiseks ebapiisavalt andmeid. Neile patsientidele annustamisel tuleb olla ettevaatlik. Eelistama peab suukaudset ravimivormi (vt lõik 5.2).

Teadaolevad CYP2D6 aeglased metaboliseerijad Patsientidel, kes on teadaolevalt CYP2D6 aeglased metaboliseerijad:

• Algannus peab olema Aripiprazole STADA 300 mg ja ravi tuleb jätkata suukaudse aripiprasooli

ööpäevase määratud annusega 14 järjestikusel päeval. Säilitusannus peab olema Aripiprazole STADA 300 mg üks kord kuus.

Patsientidel, kes on teadaolevalt CYP2D6 aeglased metaboliseerijad ja kasutavad samaaegselt tugevat CYP3A4 inhibiitorit:

• Algannus tuleb vähendada 200 mg-ni (vt lõik 4.5) ja ravi tuleb jätkata suukaudse aripiprasooli

ööpäevase määratud annusega 14 järjestikuse päeva jooksul.

Pärast süstimisega alustamist vt tabelist allpool Aripiprazole STADA soovitatavat säilitusannust. Aripiprazole STADA’t tuleb manustada üks kord kuus ühe süstena (mitte varem kui 26 päeva pärast eelmist süstet). Säilitusannuse kohandamine koostoimete tõttu CYP2D6 ja/või CYP3A4 inhibiitorite ja/või CYP3A4

indutseerijatega Säilitusannust peab kohandama patsientidel, kes võtavad samaaegselt tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid või tugevaid CYP2D6 inhibiitoreid rohkem kui 14 päeva. Kui lõpetatakse ravi CYP3A4 või CYP2D6 inhibiitoriga, võib olla vajalik aripiprasooli annust suurendada esialgse annuseni (vt lõik 4.5). Kui hoolimata Aripiprazole STADA annuse kohandamisest tekivad kõrvaltoimed, peab uuesti hindama CYP2D6 või CYP3A4 inhibiitori samaaegse kasutamise vajalikkust.

CYP3A4 indutseerijate samaaegset kasutamist koos Aripiprazole STADA’ga rohkem kui 14 päeva tuleb vältida, sest aripiprasooli tase veres on langenud ja võib olla allpool efektiivset taset (vt lõik 4.5).

Aripiprazole STADA säilitusannuse kohandamine patsientidel, kes võtavad samaaegselt tugevaid CYP2D6 inhibiitoreid, tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid ja/või CYP3A4 indutseerijaid rohkem kui 14 päeva

Patsiendid, kes võtavad Aripiprazole STADA 400 mg Tugevad CYP2D6 või tugevad CYP3A4 inhibiitorid 300 mg Tugevad CYP2D6 ja tugevad CYP3A4 inhibiitorid 200 mg* CYP3A4 indutseerijad Vältida kasutamist Patsiendid, kes võtavad Aripiprazole STADA 300 mg Tugevad CYP2D6 või tugevad CYP3A4 inhibiitorid 200 mg* Tugevad CYP2D6 ja tugevad CYP3A4 inhibiitorid 160 mg* CYP3A4 indutseerijad Vältida kasutamist *200 mg ja 160 mg annust on võimalik saavutada ainult süstemahu kohandamise teel, kasutades Aripiprazole STADA toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulbrit ja lahustit.

Lapsed Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses 0 kuni 17 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Aripiprazole STADA on mõeldud ainult intramuskulaarseks kasutamiseks ja seda ei tohi manustada intravenoosselt või subkutaanselt. Seda tohib manustada ainult tervishoiutöötaja.

Suspensiooni tuleb süstida aeglaselt ühe süstena (annuseid ei tohi jagada) tuhara- või deltalihasesse. Tuleb olla ettevaatlik ja hoiduda süstimast veresoonde.

Täielik informatsioon Aripiprazole STADA kasutamise ja käsitsemise kohta on pakendi infolehel (teave tervishoiutöötajatele).

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Antipsühhootilise ravi ajal võib patsiendi kliiniline seisund paraneda mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Patsienti tuleb sel perioodil hoolikalt jälgida.

Kasutamine patsientidel, kellel on äge agiteeritus või raske psühhootiline seisund Aripiprazole STADA’t ei tohi kasutada ägeda agiteerituse või raske psühhootilise seisundi ohjeldamiseks, mille puhul on vajalik kohene sümptomite vähendamine.

Suitsidaalsus

Psühhootilistele haigustele on omane suitsidaalne käitumine ja mõningatel juhtudel on sellest teatatud varsti pärast antipsühhootilise ravi alustamist või muutmist, kaasa arvatud aripiprasooliga ravi puhul (vt lõik 4.8). Antipsühhootilise ravi ajal peab kõrge riskiastmega patsiente hoolikalt jälgida.

Kardiovaskulaarsed häired Aripiprasooli tuleb kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarhaigusega patsientidel (anamneesis müokardiinfarkt või südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus või juhtehäired), tserebrovaskulaarse haigusega, võimaliku hüpotensiooni teket soodustava seisundiga (dehüdratsioon, hüpovoleemia ja ravi antihüpertensiivsete ravimitega) või hüpertensiooniga, sealhulgas aktselereerunud või maliigse hüpertensiooniga patsientidel. Antipsühhootiliste ravimite puhul on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel võib sageli esineda VTE omandatud riskifaktoreid, tuleb need tuvastada nii enne aripiprasooliga ravi alustamist kui ka ravi ajal ning rakendada ennetavaid meetmeid (vt lõik 4.8).

QT-intervalli pikenemine QT-intervalli pikenemise esinemissagedus kliinilistes uuringutes suukaudse aripiprasooliga oli võrreldav platseeboga. Aripiprasooli tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on perekonnaanamneesis QT-intervalli pikenemine (vt lõik 4.8).

Hilisdüskineesia Aeg-ajalt on kuni üks aasta väldanud kliinilistes uuringutes teatatud düskineesia ilmnemisest ravi ajal aripiprasooliga. Kui aripiprasooli saaval patsiendil ilmnevad hilisdüskineesia tunnused või sümptomid, tuleb kaaluda annuse vähendamist või ravi lõpetamist (vt lõik 4.8). Sellised sümptomid võivad ilmneda või ajutiselt halveneda ka pärast ravi lõpetamist.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS) MNS on antipsühhootikumide kasutamisega kaasnev potentsiaalselt eluohtlik sümptomite kompleks. Kliinilistes uuringutes on aripiprasooliga ravitud patsientidel MNS-i kirjeldatud harva. MNS-i kliinilisteks ilminguteks on hüperpüreksia, lihasrigiidsus, teadvushäired ja autonoomse regulatsiooni ebastabiilsus (ebakorrapärane pulss või vererõhu kõikumine, tahhükardia, higistamine ja südame rütmihäired). Lisaks võib esineda kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Siiski on teatatud kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemisest ja rabdomüolüüsist ka juhtudel, mis pole vältimatult seotud MNS-iga. Kõikide antipsühhootikumide, sealhulgas aripiprasooli manustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil ilmnevad võimalikud MNS-i tunnused või sümptomid või täiendavate MNS-i kliiniliste tunnusteta ebaselge etioloogiaga kõrge palavik (vt lõik 4.8).

Krambihood Aripiprasooli kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatud krambihoogudest. Seetõttu tuleb aripiprasooli kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud krambihooge või krambihoogudega seotud seisundeid (vt lõik 4.8).

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid

Suremuse sagenemine Kolmes platseebokontrolliga suukaudse aripiprasooli uuringus eakatel Alzheimeri tõvega seotud psühhoosiga patsientidel (n = 938; keskmine vanus 82,4 aastat; vahemik 56 kuni 99 aastat) oli aripiprasooliga ravitud patsientide surmarisk suurenenud võrreldes platseeboga. Suremus suukaudse aripiprasooliga ravitud patsientide seas oli 3,5% võrreldes platseeborühma 1,7%-ga. Kuigi surmapõhjused olid erinevad, oli enamiku surmade põhjus kas kardiovaskulaarne (nt südamepuudulikkus, äkksurm) või infektsioosne (nt pneumoonia) (vt lõik 4.8).

Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed Samades uuringutes suukaudse aripiprasooliga teatati patsientidel (keskmine vanus 84 aastat, vahemik 78 kuni 88 aastat) tserebrovaskulaarsetest kõrvaltoimetest (nt insult, mööduv isheemiline atakk), sealhulgas surmajuhtumitest. Kokku teatas neis uuringutes tserebrovaskulaarsetest kõrvaltoimetest 1,3%

suukaudse aripiprasooliga ravitud patsientidest võrreldes 0,6%-ga platseebot saanud patsientide seas. Statistiliselt ei olnud erinevus märkimisväärne. Siiski täheldati ühes fikseeritud annustega uuringus aripiprasooliga ravitud patsientidel annusest sõltuvat seost tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimetega (vt lõik 4.8).

Aripiprasool ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosiga patsientide raviks.

Hüperglükeemia ja diabeet Aripiprasooliga ravitud patsientidel on registreeritud hüperglükeemiat, mõnedel juhtudel tõsist, millega on kaasnenud ketoatsidoos, hüperosmolaarne kooma või surm. Ülekaalulisus ja diabeedi esinemine perekonnas on riskifaktoriteks, mis võivad soodustada patsiendil tõsiste tüsistuste teket. Aripiprasooliga ravi saavaid patsiente peab jälgima hüperglükeemia tunnuste ja sümptomite suhtes (nagu polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning diabeedi või diabeedi tekkeriskiga patsiente peab regulaarselt jälgima veresuhkru kontrolli halvenemise suhtes (vt lõik 4.8).

Ülitundlikkus Aripiprasooli puhul võib esineda ülitundlikkusreaktsioone, mida iseloomustavad allergilised sümptomid (vt lõik 4.8).

Kehakaalu suurenemine

Skisofreeniaga patsientidel on sagedamini täheldatud kehakaalu suurenemist, mis on tingitud kehakaalu suurenemist põhjustavate antipsühhootikumide kasutamisest, kaasnevatest haigustest, halvasti korraldatud elustiilist ja mis võib põhjustada tõsiseid tüsistusi. Turuletulekujärgselt on kehakaalu suurenemisest teatatud patsientidel, kes kasutavad suukaudset aripiprasooli. See on tavaliselt esinenud patsientidel, kellel on olulised riskifaktorid nagu diabeet, kilpnäärmehaigus või ajuripatsi adenoom. Kliinilistes uuringutes ei ole aripiprasool põhjustanud kliiniliselt olulist kehakaalu suurenemist (vt lõik 4.8). Düsfaagia

Söögitoru motoorikahäireid ja aspiratsiooni on seostatud aripiprasooli kasutamisega. Aripiprasooli peab kasutama ettevaatlikult aspiratsioonipneumoonia ohuga patsientidel.

Hasartmängusõltuvus ja teised impulsi kontrolli häired Aripiprasooli võtmise ajal võivad patsientidel tekkida suurenenud tungid, eriti hasartmängude osas, ja suutmatus kontrollida neid ihasid. Teised teatatud ajed võivad olla: suurenenud seksuaaltung, kompulsiivne ostlemine, liig- või kompulsiivne söömine ja teised impulsiivsed ja kompulsiivsed käitumised. Aripiprasooli ravi ajal on tähtis, et ravimi ordineerijad küsiksid patsientidelt või nende hooldajatelt eriti uute tungide tekke või nende tugevnemise kohta – hasartmängu- ja seksuaaltungide, kompulsiivse ostlemise, liig- või kompulsiivse söömise või teiste tungide arengu kohta. Tuleb märkida, et impulsi kontrolli sümptomid võivad olla seotud olemasoleva haigusega, kuigi mõnel juhul on täheldatud tungide lõppemist, kui ravi annust vähendati või ravi lõpetati. Impulsi kontrolli häired võivad põhjustada kahju nii patsiendile kui ka teistele, kui neid õigeaegselt ära ei tunta. Kaaluda tuleb annuse vähendamist või ravimi võtmise lõpetamist, kui patsiendil tekivad sarnased tungid (vt lõik 4.8).

Kukkumised Aripiprasool võib põhjustada somnolentsust, posturaalset hüpotensiooni, motoorset ja sensoorset ebastabiilsust, mis võivad viia kukkumisteni. Kõrge riskiga patsiente (nt eakad või kurnatud patsiendid; vt lõik 4.2) tuleb ravida ettevaatusega ning kaaluda tuleb väiksemat algannust.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooniga ei ole koostoime uuringuid läbi

viidud. Järgnev teave saadi uuringutest suukaudse aripiprasooliga.

Tingituna antagonismist α1-adrenoretseptoritega võib aripiprasool tugevdada teatud tüüpi antihüpertensiivsete ravimite toimet.

Kuna aripiprasool toimib peamiselt kesknärvisüsteemile (KNS), peab olema ettevaatlik selle kasutamisel koos alkoholi või teiste KNS-i mõjutavate ravimitega, millel on aripiprasooliga kattuvad kõrvaltoimed, nagu sedatsioon (vt lõik 4.8).

Ettevaatlik peab olema aripiprasooli manustamisel koos ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT- intervalli pikenemist või elektrolüütide tasakaalu häireid.

Teised ravimid, mis võivad mõjutada aripiprasooli

Kinidiin ja teised tugevad CYP2D6 inhibiitorid Tervetel inimestel tehtud kliinilises uuringus suukaudse aripiprasooliga suurendas tugev CYP2D6 inhibiitor (kinidiin) aripiprasooli AUC väärtusi 107%, kuid C ei muutunud. Aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli AUC ja C vähenesid vastavalt 32% ja 47%. Teistel tugevatel CYP2D6 inhibiitoritel, nagu fluoksetiinil ja paroksetiinil, on sarnane toime ja seetõttu on vajalik samasugune annuse vähendamine (vt lõik 4.2). Ketokonasool ja teised tugevad CYP3A4 inhibiitorid Tervetel inimestel tehtud kliinilises uuringus suukaudse aripiprasooliga suurendas tugev CYP3A4 inhibiitor (ketokonasool) aripiprasooli AUC-d ja C -i vastavalt 63% ja 37%. Dehüdroaripiprasooli AUC ja C suurenesid vastavalt 77% ja 43%. Tugeva CYP3A4 inhibiitori samaaegne manustamine max võib aeglastel CYP2D6 metaboliseerijatel põhjustada aripiprasooli plasmakontsentratsiooni suurenemist võrreldes kiirete CYP2D6 metaboliseerijatega (vt lõik 4.2). Loodetav kasu peab ületama võimaliku ohu patsiendile, kui kaalutakse ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegset manustamist koos aripiprasooliga. Teised tugevad CYP3A4 inhibiitorid, nagu itrakonasool ja HIV proteaasi inhibiitorid, on arvatavasti samasuguse toimega ja tingivad seetõttu samasuguse annuse vähendamise (vt lõik 4.2). CYP2D6 või CYP3A4 inhibiitoriga ravi lõpetamisel tuleb aripiprasooli annust suurendada tasemeni, nagu see oli enne samaaegse ravi alustamist. Kui nõrku CYP3A4 inhibiitoreid (nt diltiaseem) või CYP2D6 inhibiitoreid (nt estsitalopraam) kasutatakse koos aripiprasooliga, võib oodata aripiprasooli plasmakontsentratsiooni mõõdukat suurenemist. Karbamasepiin ja teised CYP3A4 indutseerijad Pärast tugeva CYP3A4 indutseerija karbamasepiini samaaegset manustamist koos suukaudse aripiprasooliga skisofreenia või skisoafektiivse häirega patsientidele olid aripiprasooli C ja AUC geomeetrilised keskmised väärtused vastavalt 68% ja 73% madalamad võrreldes ainult suukaudse aripiprasooli (30 mg) manustamisega. Sarnaselt olid dehüdroaripiprasooli C ja AUC geomeetrilised keskmised väärtused pärast karbamasepiiniga koosmanustamist vastavalt 69% ja 71% madalamad võrreldes ainult suukaudse aripiprasoolravi puhul esinenud väärtustega. Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni manustamisel koos teiste CYP3A4 indutseerijatega (nagu rifampitsiin, rifabutiin, fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, efavirens, nevirapiin ja liht-naistepuna ürt) võib oodata sarnast toimet. CYP3A4 indutseerijate samaaegset kasutamist koos aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooniga peab vältima, sest aripiprasooli sisaldus veres on langenud ja võib olla allpool efektiivset sisaldust. Serotoniini sündroom Aripiprasooli võtnud patsientidel on täheldatud serotoniini sündroomi ning selle seisundi võimalikke tunnuseid ja sümptomeid võib eriti esineda võtmisel koos teiste serotoniinergiliste ravimitega, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid / serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d/SNRI-d), või ravimitega, mis teadaolevalt suurendavad aripiprasooli kontsentratsiooni (vt lõik 4.8).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised

Pärast aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni ühekordse annuse manustamist püsib aripiprasooli plasmakonsentratsioon eeldatavalt kuni 34 nädalat (vt lõik 5.2). Seda tuleb arvesse võtta ravi alustamisel rasestumisvõimelistel naistel, pidades silmas võimalikku tulevast rasedust või imetamist. Rasestuda soovival naisel võib Aripiprazole STADA’t kasutada vaid juhul, kui see on hädavajalik.

Rasedus

Rasedatel ei ole aripiprasooliga asjakohaseid ja kontrolliga uuringuid tehtud. On teatatud kaasasündinud väärarengutest, nende põhjuslikku seost aripiprasooliga ei ole siiski tõestatud. Loomkatsete põhjal ei saa välistada võimalikku arengutoksilisust (vt lõik 5.3). Patsientidele tuleb soovitada, et nad teataksid oma arstile, kui rasestuvad või kavatsevad rasestuda ravi ajal aripiprasooliga.

Arstid peavad olema teadlikud Aripiprazole STADA pikatoimelistest omadustest. Aripiprasooli on leitud täiskasvanud patsientide vereplasmas kuni 34 nädalat pärast toimeainet prolongeeritult vabastava suspensiooni ühekordse annuse manustamist. Raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh aripiprasooliga) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete, sealhulgas ekstrapüramidaalhäirete ja/või ärajäämanähtude tekkeks, mis sünnitusjärgselt võivad erineda raskusastme ja kestuse poolest. On olnud teateid agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, hingamishäiretest ja toitumishäiretest. Järelikult tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida (vt lõik 4.8).

Ema kokkupuude aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooniga enne rasedust ja raseduse ajal võib tekitada vastsündinul kõrvaltoimeid. Aripiprazole STADA’t ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik.

Imetamine Kui Aripiprazole STADA’t manustada imetavale naisele, erituvad aripiprasool/metaboliidid rinnapiima sellisel määral, mis tõenäoliselt mõjutab rinnapiimaga toidetavat imikut. Kuna aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni ühekordne annus püsib vereplasmas eeldatavalt kuni 34 nädalat (vt lõik 5.2), võib imikuid ohustada ka Aripiprazole STADAa manustamine ammu enne imetamist. Aripiprazole STADA’ga ravitavad või viimase 34 nädala jooksul ravitud patsiendid ei tohi last rinnapiimaga toita.

Fertiilsus Aripiprasooli reproduktsioonitoksilisuse uuringutest saadud andmete põhjal ei kahjusta aripiprasool fertiilsust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Aripiprasool mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet võimalike närvisüsteemile ja nägemisele avalduvate toimete tõttu, nagu sedatsioon, unisus, minestus, ähmane nägemine, diploopia (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooniga 400 mg / 300 mg läbiviidud kahes topeltpimedas pikaajalises uuringus kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed, mida esines ≥ 5%-l patsientidest, olid kehakaalu suurenemine (9,0%), akatiisia (7,9%), unetus (5,8%) ja valu süstekohas (5,1%).

Kõrvaltoimete tabel

Aripiprasoolraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud allolevas tabelis. Tabelis on loetletud kliinilistes uuringutes ja/või turuletulekujärgsel kasutamisel kirjeldatud kõrvaltoimed.

Kõik ravimi kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja sageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Esinemissagedusega „teadmata“ esitatud kõrvatoimetest teatati turuletulekujärgse kasutamise käigus.

Vere ja Neutropeenia Leukopeenia lümfisüsteemi Aneemia häired Trombotsütopeenia Immuunsüsteemi Ülitundlikkus Allergiline reaktsioon (nt häired anafülaktiline reaktsioon,

Endokriinsüsteemi Prolaktiinisisalduse Diabeetiline häired vähenemine veres hüperosmolaarne kooma

Ainevahetus- ja Kehakaalu suurenemine Hüperglükeemia Anoreksia toitumishäired Suhkurtõbi Hüperkolesteroleemia Hüponatreemia Psühhiaatrilised Agiteeritus Suitsidaalsed mõtted Suitsiid häired Ärevus Psühhootiline häire Suitsiidikatse

Närvisüsteemi Ekstrapüramidaalsed Düstoonia Maliigne neuroleptiline häired häired Hilisdüskineesia sündroom

Silma kahjustused Okulogüüriline kriis Südame häired Ventrikulaarsed Ebaselge põhjusega Vaskulaarsed häired Hüpertensioon Minestus Respiratoorsed, Köha Orofarüngeaalne spasm rindkere ja Luksumine Larüngospasm mediastiinumi Aspiratsioonipneumoonia häired

Seedetrakti häired Suukuivus Gastroösofageaalne Pankreatiit

Maksa ja sapiteede Kõrvalekalded Maksapuudulikkus häired maksafunktsiooni Ikterus Naha ja Alopeetsia Lööve nahaaluskoe Akne Valgustundlikkuse kahjustused Rosaatsea reaktsioon Lihaste, luustiku ja Lihaste ja luustiku jäikus Lihasrigiidsus Rabdomüolüüs sidekoe kahjustused Lihasspasmid

Neerude ja Nefrolitiaas Uriinipeetus kuseteede häired Glükosuuria Uriinipidamatus

Rasedus, Ravimi ärajätusündroom sünnitusjärgsed ja vastsündinul (vt lõik 4.6) perinataalsed seisundid

Reproduktiivse Erektsioonihäired Galaktorröa Priapism süsteemi ja Günekomastia rinnanäärme häired Rindade hellus

Üldised häired ja Süstekoha valu Püreksia Termoregulatsiooni häire manustamiskoha Süstekoha induratsioon Asteenia (nt hüpotermia, püreksia) reaktsioonid Väsimus Kõnnaku häired Valu rindkeres

Uuringud Vere kreatiini fosfokinaasi Vere glükoosisisalduse Vere glükoosisisalduse

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Süstekoha reaktsioonid Kahe pikaajalise uuringu topeltpimedas kontrolliga faasis täheldati süstekoha reaktsioone. Need olid üldiselt kerge kuni mõõduka raskusega ja taandusid aja jooksul. Süstekoha valu (esinemissagedus 5,1%) alguse mediaan oli 2 päeva pärast süstimist ja kestuse mediaan oli 4 päeva.

Avatud uuringus, mis võrdles aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg biosaadavust delta- või tuharalihasesse manustamisel, olid süstekohaga seotud reaktsioonid pisut sagedasemad deltalihasesse süstimisel. Enamik neist olid kerged ning vähenesid järgnevate süstidega. Võrreldes uuringutega, kus aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastavat süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg süstiti tuharalihasesse, oli süstekoha valu korduv esinemine sagedasem deltalihasesse süstimise puhul.

Neutropeenia Neutropeeniast on teatatud aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg kliinilises programmis ja tavaliselt algas see ligikaudu 16 päeva pärast esimest süstimist ning kestuse mediaan oli 18 päeva.

Ekstrapüramidaalsed sümptomid (EPS) Uuringutes stabiilsete skisofreenia patsientidega seostati aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg EPS-i suurema esinemissagedusega (18,4%) kui suukaudset aripiprasooli (11,7%). Akatiisia oli kõige sagedamini täheldatud sümptom (8,2%), mis tavaliselt algas ligikaudu 10 päeva pärast esimest süstimist ja mille kestuse mediaan oli 56 päeva. Akatiisiaga patsiendid said tavaliselt raviks antikoliinergilisi ravimeid, peamiselt bensatropiinmesülaati ja triheksüfenidüüli. Harvem manustati akatiisia ohjamiseks selliseid ravimeid nagu propranolool ja bensodiasepiinid (klonasepaam ja diasepaam). Sageduselt järgnesid parkinsonismi juhtumid sagedustega 6,9% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg, 4,15% suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg

tablettide rühma ja 3,0% platseeborühma puhul.

Düstoonia Ravimirühmale omane toime: tundlikel patsientidel võivad ravi esimestel päevadel esineda düstoonia sümptomid, kestvad ebanormaalsed lihasrühmade kontraktsioonid. Düstoonia sümptomite hulka kuuluvad kaelalihaste spasmid, mis vahel võivad progresseerudes survestada kõri, neelamisraskused, hingamisraskused ja/või keele protrusioon. Kuigi sümptomid võivad esineda ka väikeste annuste korral, esineb neid sagedamini ning raskemal kujul suure tugevusega esimese põlvkonna antipsühhootiliste ravimite ja suuremate annuste kasutamisel. Meestel ja nooremasse vanusegruppi kuuluvatel patsientidel on suurem risk ägeda düstoonia tekkeks.

Kehakaal 38-nädalase pikaajalise uuringu topeltpimedas aktiivse kontrolliga faasis (vt lõik 5.1) oli kehakaalu  7% suurenemise esinemissagedus uuringu algusest kuni viimase visiidini 9,5% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ja 11,7% suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg tablettide puhul. Kaalukaotuse ≥ 7% esinemissagedus ravi algusest kuni viimase visiidini oli 10,2% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ja 4,5% suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg tablettide puhul. 52-nädalase pikaajalise uuringu topeltpimedas platseebokontrolliga faasis (vt lõik 5.1) oli kehakaalu  7% suurenemise esinemissagedus uuringu algusest kuni viimase visiidini 6,4% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ja 5,2% platseebo puhul. Kaalukaotuse ≥ 7% esinemissagedus algmomendist kuni viimase visiidini oli 6,4% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ja 6,7% platseebo puhul. Topeltpimeda ravi ajal oli keskmine kehakaalu muutus algmomendist kuni viimase visiidini −0,2 kg aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ja −0,4 kg platseebo puhul (p = 0,812). Prolaktiin Heakskiidetud näidustustega ravimi kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldati aripiprasooli puhul algtasemega võrreldes nii seerumi prolaktiinisisalduse tõusu kui langust (lõik 5.1).

Hasartmängusõltuvus ja muud impulsi kontrolli häired Patsientidel, keda ravitakse aripiprasooliga, võivad esineda hasartmängusõltuvus, hüperseksuaalsus, kompulsiivne ostlemine ning liig- või kompulsiivne söömine (vaata lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Aripiprasooli kliinilistes uuringutes üleannustamisega seotud kõrvaltoimeid ei esinenud. Tuleb olla ettevaatlik ja hoiduda selle ravimi veresoonde süstimisest. Kindla või võimaliku juhusliku üleannustamise / tahtmatu intravenoosse manustamise korral on vaja patsienti hoolikalt jälgida ja kui ilmneb potentsiaalselt tõsine tunnus või sümptom, on vajalik jälgimine, mis peab sisaldama pidevat elektrokardiograafilist monitooringut. Meditsiiniline jälgimine ja kontroll peavad jätkuma kuni patsiendi taastumiseni.

Löökannuse simuleerimine näitas, et prognoositav aripiprasooli kontsentratsiooni mediaan saavutab maksimumi 4500 ng/ml juures, mis on ligikaudu 9-kordne terapeutilise vahemiku ülempiir. Löökannuse korral ennustatakse, et aripiprasooli kontsentratsioonid hakkavad kiiresti vähenema kuni raviakna ülemise piirini ligikaudu 3 päeva pärast. 7. päevaks langeb aripiprasooli kontsentratsiooni mediaan edasi kontsentratsioonideni, mis saavutatakse intramuskulaarsete depoo-annustega ilma löökannuseta. Kuigi üleannustamine on vähem tõenäoline süstitava kui suukaudse ravimi kasutamisel, esitatakse täiendav teave suukaudse aripiprasooli üleannustamise kohta allpool.

Tunnused ja sümptomid Kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgselt on esinenud ainult aripiprasooli tahtmatut või tahtlikku

ägedat üleannustamist täiskasvanutel, kusjuures suurim hinnanguline annus oli 1260 mg (41 korda suurem aripiprasooli soovitatavast ööpäevasest annusest) ning surmajuhtusid ei esinenud. Potentsiaalselt meditsiinilises mõttes tähtsad nähud ja sümptomid, mida täheldati üleannustamisel, olid letargia, vererõhu tõus, unisus, tahhükardia, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Lisaks on registreeritud lastel ainult aripiprasooliga (kuni 195 mg) tahtmatuid üleannustamisi, surmajuhtusid ei esinenud. Täheldatud meditsiiniliselt potentsiaalselt tõsised nähud ja sümptomid olid unisus, mööduv teadvuse kaotus ja ekstrapüramidaalsed sümptomid.

Üleannustamise ravi Üleannustamise korral tuleb keskenduda asjakohasele toetavale ravile, tagada hingamisteede avatus, oksügenisatsioon ja ventilatsioon ning osutada sümptomaatilist ravi. Arvestada tuleb ka võimalusega, et võetud on mitut ravimit. Koheselt tuleb alustada kardiovaskulaarse seisundi monitooringut koos pideva elektrokardiograafiaga võimalike rütmihäirete avastamiseks. Kindla või võimaliku aripiprasooli üleannustamise korral tuleb patsiendi seisundit hoolikalt kontrollida ja jälgida kuni taastumiseni.

Hemodialüüs Kuigi puuduvad andmed hemodialüüsi toime kohta aripiprasooli üleannustamise raviks, on vähe tõenäoline, et hemodialüüsist oleks üleannustamise korral kasu, sest aripiprasool on ulatuslikult seondunud plasmavalkudega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, teised antipsühhootilised ained, ATC kood: N05AX12 Toimemehhanism Arvatakse, et aripiprasooli toime skisofreenia korral on tingitud dopamiini D2- ja serotoniini 5-HT1A- retseptorite osalise agonismi ja serotoniin 5-HT2A-retseptorite antagonismi kombineerumisest. Aripiprasool avaldas antagonistlikku toimet dopamiinergilise hüperaktiivsusega loommudelitel ja dopamiinergilise hüpoaktiivsuse agonistlikku toimet. In vitro on aripiprasoolil suur afiinsus dopamiini D2- ja D3-, serotoniini 5-HT1A- ja 5-HT2A-retseptoritega seondumise suhtes ja mõõdukas afiinsus dopamiini D4-, serotoniini 5-HT2C- ning 5-HT7-, alfa-1 adrenergiliste ja histamiini H1-retseptorite suhtes. Aripiprasoolil on ka mõõdukas afiinsus serotoniini tagasihaarderetseptoritega seondumise suhtes, kuid puudub märkimisväärne afiinsus kolinergiliste muskariini retseptorite suhtes. Mõningaid teisi aripiprasooli kliinilisi toimeid võib seletada koostoimega teiste retseptoritega peale dopamiini ja serotoniini retseptorite alatüüpide.

Tervetele uuritavatele 2 nädala jooksul üks kord ööpäevas manustatud aripiprasooli suukaudsed annused vahemikus 0,5 mg kuni 30 mg põhjustasid annusest sõltuva 11 C-raklopriidi, D2- / D3-retseptori ligandi seondumise vähenemise sabatuumas ja putaamenis, mis tuvastati positronemissioontomograafia abil.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Skisofreenia säilitusravi täiskasvanutel

Aripiprasooli toimeainet prolongeeritud vabastav suspensioon 400 mg / 300 mg Aripirasooli toimeainet prolongeeritud vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg efektiivsus skisofreeniaga patsientide säilitusravis tõestati kahes randomiseeritud topeltpimedas, pikaajalises uuringus.

Keskne uuring oli 38-nädalane randomiseeritud topeltpime aktiivse kontrolliga säilitusravi uuring skisofreeniaga täiskasvanud patsientidel, määramaks selle ravimi efektiivsust, ohutust ja talutavust, kui seda manustati igakuise süstena võrreldes üks kord ööpäevas manustatavate suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg tablettidega. Uuring koosnes sõelumisfaasist ja 3 ravifaasist: üleminekufaas,

suukaudne stabiliseerimisfaas ja topeltpime aktiivse kontrolliga faas.

38-nädalase topeltpimeda aktiivse kontrolliga faasi jaoks sobilikud 662 patsienti määrati juhuvaliku põhimõttel suhtes 2 : 2 : 1 saama topeltpimedat ravi ühes 3 rühmast: 1) aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon 400 mg / 300 mg 2) suukaudne aripiprasooli stabiliseerimisannus 10 mg kuni 30 mg või 3) süstitav pikatoimeline aripiprasool 50 mg/25 mg. Süstitava pikatoimelise aripiprasooli 50 mg/25 mg annusega toodi sisse kui aripiprasooli väike annus, et testida analüüsi tundlikkust samaväärsuse suhtes.

Esmase efektiivsuse tulemusnäitaja (patsientide osakaal, kellel tekkisid ägenemise märgid 26. nädala lõpuks topeltpimedas aktiivse kontrolliga faasis) analüüsi tulemused näitasid, et aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon 400 mg / 300 mg on samaväärne aripiprasooli suukaudsete 10 mg kuni 30 mg tablettidega. Hinnanguline ägenemise esinemissagedus 26. nädala lõpuks oli 7,12% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg puhul ja 7,76% suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg tablettide puhul (erinevus −0,64%).

95% usaldusvahemik (−5,26, 3,99) 26. nädala lõpuks ptognoositava ägenemisega patsientide hinnangulise osakaalu erinevuse kohta välistas eelnevalt määratletud mittehalvemuse piiri 11,5%. Järelikult on aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastav süsteinfusioon 400 mg / 300 mg mitte halvem aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg suukaudsetest tablettidest.

26. nädala lõpuks tekkiva prognoositava ägenemisega patsientide hinnanguline osakaal aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg rühmas, oli 7,12%, mis oli statistiliselt oluliselt väiksem kui süstitava pikatoimelise aripiprasooli 50 mg / 25 mg annuse rühmas (21,80%; p = 0,0006). Seega oli aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg paremus süstitava pikatoimelise aripiprasooli 50 mg / 25 mg annuse ees tõestatud ja uuringu usaldusväärsus kinnituse saanud. Kaplani-Meieri ajakõverad randomiseerimisest kuni eelseisva ägenemiseni 38-nädalase uuringu topeltpimedas aktiivse kontrolliga faasis aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg, suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg ja süstitava pikatoimelise aripiprasooli 50 mg / 25 mg annuse puhul on esitatud joonisel 1.

Joonis 1 Preparaatide psühhootiliste sümptomite / eelseisva ägenemiseni kulunud aja Kaplani-Meieri graafik

la ARIP 10…30 mg a ARIP IMD 50/25 mg k a s o 1,0 e d itn e 0,8 is ta p a 0,6 te s im e 0,4 n e g ä a 0,2 ARIP IMD 400/300 mg vs. ARIP 10...30 mg: p väärtus 0,9920 v s ARIP IMD 400/300 mg vs. ARIP IMD 50/25 mg: p väärtus < 0,0001 ie s le 0,0 E Riskirühma kuuluvate patsientide arv IMD 400/300 mg ARIP 10…30 mg IMD 50/25 mg MÄRKUS: ARIP IMD 400/300 mg = aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon 400 mg / 300 mg; ARIP 10 mg kuni 30 mg = suukaudne aripiprasool; ARIP IMD 50/25 mg = aripiprasool pikatoimeline, süstitav

Täiendavalt toetavad aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg samaväärsust võrreldes 10 mg kuni 30 mg suukaudse aripiprasooliga positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala skoori (positive and negative syndrome scale score, PANSS) analüüsi tulemused.

Tabel 1 PANSS-i üldskoor – muutus algmomendist kuni 38. nädalani – LOCF (viimane edasikantud väärtus): randomiseeritud efektiivsuse valima, b

PANSS-i üldskoor - muutus algmomendist kuni 38. nädalani - LOCF: randomiseeritud

Keskmine algväärtus 57,9 (12,94) 56,6 (12,65) 56,1 (12,59) (SD) Keskmine muutus (SD) −1,8 (10,49) 0,7 (11,60) 3,2 (14,45)

P-väärtus NA 0,0272 0,0002 a Negatiivne muutus viitab paranemisele. b Arvestati ainult neid patsiente, kelle kohta oli olemas algväärtus ja vähemalt üks hilisem väärtus. P-väärtused saadi algväärtuse muutuse võrdlemisel kovariatsiooni mudeli analüüsis, kusjuures ravi oli liige ja algväärtus kovariaat.

Teine oli 52-nädalane randomiseeritud väljajätmisega topeltpime uuring, mis viidi läbi olemasoleva skisofreenia diagnoosiga täiskasvanud USA patsientide seas. See uuring koosnes sõelumisfaasist ja 4 ravifaasist: üleminek, suukaudne stabiliseerimine, stabiliseerimine aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooniga 400 mg / 300 mg ja topeltpime platseebokontrolliga faas. Patsiendid, kes täitsid suukaudse stabiliseerimise nõude suukaudse stabiliseerimise faasis, määrati saama üksikpimemenetluse teel aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastavat süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ja alustasid aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg stabiliseerimisfaasi kestusega minimaalselt 12 nädalat ja maksimaalselt 36 nädalat. Topeltpimeda platseebokontrolliga faasi jaoks sobilikud patsiendid randomiseeriti suhtes 2 : 1 saama topeltpimedat ravi vastavalt aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg/ 300 mg või platseeboga.

Lõplik efektiivsuse analüüs hõlmas 403 randomiseeritud patsienti ja 80 psühhootiliste sümptomite ägenemise / oodatava ägenemise juhtumit. Platseeborühmas oli 39,6%-l patsientidest tekkinud ägenemine, samal ajal kui aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg rühmas esines ägenemist 10%-l patsientidest; seega oli platseeborühma patsientidel 5,03 korda suurem risk ägenemise tekkeks. Prolaktiin 38-nädalase uuringu topeltpimedas aktiivse kontrolliga faasis algmomendist kuni viimase visiidini oli prolaktiini sisalduse keskmine vähenemine aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg rühmas −0,33 ng/ml võrreldes keskmise suurenemisega suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg tablettidega rühmas (0,79 ng/ml; p < 0,01). Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastavat süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg saavate patsientide protsent, kelle prolaktiini sisaldus oli > 1 korra suurem normivahemiku ülemisest piirist (Upper Limit of Normal, ULN), oli igal hindamisel 5,4% võrreldes 3,5%-ga suukaudse aripiprasooli 10 mg kuni 30 mg tablette saanud patsientidel. Üldiselt oli igas ravirühmas meespatsientidel täheldatud esinemissagedus suurem kui naispatsientidel.

52-nädalase uuringu topeltpimedas platseebokontrolliga faasis algmomendist kuni viimase visiidini oli

prolaktiini sisalduse keskmine vähenemine aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg rühmas −0,38 ng/ml võrreldes keskmise suurenemisega platseeborühmas (1,67 ng/ml). Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastavat süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg saavate patsientide protsent, kelle prolaktiini sisaldus oli > 1 korra suurem kui ULN, oli 1,9% võrreldes 7,1%-ga platseebot saanud patsientidel.

Skisofreenia akuutne ravi täiskasvanutel Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg efektiivsust akuutselt ägenenud skisofreeniaga täiskasvanud patsientidel tõestati lühiajalises (12 nädalat) randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus (n = 339). Esmane tulemusnäitaja (PANSS-i üldskoori muutus algmomendist kuni 10. nädalani) näitas aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspeniooni 400 mg / 300 mg (n = 167) paremust platseeboga võrreldes (n = 172). Sarnaselt PANSS-i üldskoorile paranesid (vähenesid) nii PANSS-i positiivse kui negatiivse alaskaala tulemused aja jooksul võrreldes ravi algusega.

Tabel 2 PANSS-i üldskoor – muutus ravi algusest kuni 10. nädalani: randomiseeritud efektiivsusevalim

PANSS-i üldskoor – muutus ravi algusest kuni 10. nädalani: randomiseeritud efektiivsusevalima

Keskmine algväärtus (SD) 102,4 (11,4) 103,4 (11,1) Vähimruutude keskmise muutus (SE) −26,8 (1,6) −11,7 (1,6) P-väärtus < 0,0001 Ravierinevusb (95% CI) −15,1 (−19,4, −10,8) a Andmeid analüüsiti kasutades korduvmõõtmiste segamudelit (mixed model repeated measures, MMRM) abil. Analüüsiti ainult uuritavaid, kellele määrati ravi juhuvaliku põhimõttel, keda süstiti vähemalt korra ja kellele tehti algmomendi ning vähemalt 1 algmomendi-järgne efektiivsuse hinnang. b Vähimruutude keskmise muutuse erinevus (aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastav suspensioon miinus platseebo) algmomendiga võrreldes. Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastav süstesuspensioon 400 mg / 300 mg näitas ka statistiliselt olulist sümptomite paranemist, mida iseloomustas raskusastme kliinilise üldmulje skoori (Clinical Global Impressions Severity, CGIS-S) muutus ravi algusest kuni 10. nädalani.

Isiklikku ja sotsiaalset funktsioneerimist hinnati isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (Personal and Social Performance, PSP) skaala abil. PSP on kinnitatud arsti hinnanguskaala, mis mõõdab isiklikku ja sotsiaalset funktsioneerimist neljas valdkonnas: sotsiaalselt kasulikud tegevused (nt töö ja õpingud), isiklikud ja sotsiaalsed suhted, enese eest hoolitsemine ja häirivad ning agressiivsed käitumised. 10. nädalal olid aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ravi tulemused statistiliselt olulisel määral paremad võrreldes platseeboga (+7,1, p < 0,0001, 95% CI: 4,1; 10,1, kasutades ANCOVA mudelit (LOCF)).

Ohutusandmed vastasid aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg puhul seni teadaolevale. Siiski täheldati erinevusi võrreldes skisofreenia säilitusraviga. Lühiajalises (12 nädalat) randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus arpiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg-ga olid uuritavate sümptomid kehakaalu suurenemine ja akatiisia, mille esinemissagedus oli platseeboga võrreldes vähemalt kahekordne. Kehakaalu ≥ 7% suurenemise esinemissagedus ravi algusest kuni viimase visiidini (12. nädal) oli 21,5% aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg rühmas ja 8,5% platseeborühmas. Akatiisia oli kõige sagedamini täheldatud EPS-i sümptom (polongeeritult vabanev süstitav aripiprasool 11,4% ja platseeborühm 3,5%).

Lapsed Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama prolongeeritult vabaneva süstitava aripiprasooliga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta skisofreenia korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Aripiprasooli imendumine vereringesse aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg manustamise järgselt on aeglane ja pikaajaline aripiprasooli osakeste vähese lahustuvuse tõttu. Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg imendumise keskmine poolväärtusaeg on 28 päeva. Aripiprasooli imendumine intramuskulaarselt (i.m) manustatavast depoovormist oli täielik võrreldes i.m. (toimeainet kiiresti vabastava) standardvormiga. Annuse järgi kohandatud C väärtused depoovormi puhul olid ligikaudu 5% i.m. standardvormi C väärtustest. Pärast aripiprasoooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg ühekordset manustamist delta- ja tuharalihasesse oli imendumise ulatus (AUC) mõlema süstekoha puhul sarnane, kuid imendumise kiirus (C ) oli suurem deltalihasesse manustamise järgselt. Pärast korduvat lihasesisest manustamist tõusid aripiprasooli plasmakontsentratsioonid järk-järgult maksimaalse plasmakontsentratsioonini: t mediaan 7 päeva tuharalihase puhul ning 4 päeva deltalihase puhul. Keskmise uuritava puhul saavutati stabiilsed kontsentratsioonid neljandaks annuseks mõlema manustamiskoha puhul. Vähem kui annusega proportsionaalset aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli kontsentratsioonide ning AUC väärtuste suurenemist täheldatakse pärast üks kord kuus 300 kuni 400 mg aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni süstimist. Jaotumine Aripiprasooli suukaudse manustamise uuringute tulemuste alusel jaotub aripiprasool laialdaselt organismis, näiv jaotusruumala on 4,9 l/kg, mis viitab ulatuslikule ekstravaskulaarsele jaotumisele. Terapeutilistes kontsentratsioonides seonduvad aripiprasool ja dehüdroaripiprasool enam kui 99% ulatuses seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga. Biotransformatsioon Aripiprasool metaboliseerub ulatuslikult maksas peamiselt mööda kolme biotransformatsiooni rada: dehüdrogeenimine, hüdroksüleerimine ja N-dealküleerimine. In vitro uuringute andmetel toimub aripiprasooli dehüdrogeenimine ja hüdroksüleerimine ensüümide CYP3A4 ja CYP2D6 vahendusel ning N-dealküleerimist katalüüsib CYP3A4. Ravimpreparaadi peamise osa süsteemses vereringes olevast aktiivsusest moodustab aripiprasool. Pärast aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg korduvate annuste manustamist moodustab aktiivne metaboliit dehüdroaripiprasool plasmas ligikaudu 29,1...32,5% aripiprasooli AUC-st. Eritumine Pärast aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg või 300 mg korduvat manustamist on aripiprasooli keskmine lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg vastavalt 46,5 ja 29,9 päeva eeldatavasti tänu imendumise kiirust piiravale kineetikale. Pärast ühekordse [14C]- märgistatud aripiprasooli suukaudse annuse manustamist eritus ligikaudu 27% manustatud radioaktiivsusest uriini ja ligikaudu 60% väljaheitega. Alla 1% aripiprasoolist eritus muutumatul kujul uriiniga ja ligikaudu 18% eritus muutumatul kujul väljaheitega. Farmakokineetika patsientide erirühmades

CYP2D6 aeglased metaboliseerijad Aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg populatsiooni farmakokineetilisel hindamisel oli aripiprasooli kogukeha kliirens 3,71 l/h CYP2D6 normaalsetel metaboliseerijatel ja ligikaudu 1,88 l/h (ligikaudu 50% väiksem) CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel (annustamissoovitust vt lõik 4.2).

Eakad Pärast aripiprasooli suukaudset manustamist ei ole aripiprasooli farmakokineetika erinev tervete eakate ja nooremate täiskasvanute vahel. Sarnaselt ei olnud skisofreeniaga patsientide vanusel mingit märgatavat mõju aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg populatsiooni farmakokineetika analüüsis.

Sugu Pärast aripiprasooli suukaudset manustamist ei ole aripiprasooli farmakokineetika erinev tervete meeste ja naiste vahel. Sarnaselt polnud kliinilistes uuringutes skisofreeniaga patsientide sool mingit kliiniliselt olulist mõju aripiprasooli toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni 400 mg / 300 mg populatsiooni farmakokineetika analüüsis.

Suitsetamine Suukaudse aripiprasooli populatsiooni farmakokineetiline hindamine ei ole andnud tõendeid suitsetamise kliiniliselt olulisest mõjust aripiprasooli farmakokineetikale.

Rass Populatsiooni farmakokineetika hindamine ei andnud tõendeid aripiprasooli farmakokineetika rassist sõltuvate erinevuste kohta.

Neerukahjustus Suukaudse aripiprasooli ühekordse annuse manustamise uuringus olid aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli farmakokineetilised omadused raske neeruhaigusega patsientidel sarnased noorte tervete inimestega.

Maksakahjustus Erineva raskusega maksatsirroosiga (Childi-Pugh’ klassid A, B ja C) patsientidel tehtud ühekordse suukaudse annuse manustamise uuring ei toonud esile maksakahjustuse olulist mõju aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli farmakokineetikale, kuid uuringus osales vaid 3 patsienti C-klassi maksatsirroosiga, mis on ebapiisav tegemaks järeldusi nende metaboolse võimekuse kohta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Katseloomadele intramuskulaarselt manustatud aripiprasooli toksikoloogiline profiil on üldiselt sarnane suukaudse manustamise järgse pildiga võrreldavate plasmasisalduste korral. Siiski täheldati intramuskulaarse süstimise korral süstekohal põletikulist reaktsiooni, mis sisaldas granulomatoosset põletikukollet (deponeeritud ravim), rakulist infiltraati, ödeemi (turse) ja ahvidel fibroosi. Manustamise lõpetamisel need mõjud järk-järgult taandusid.

Suukaudse aripiprasooli farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Suukaudne aripiprasool Suukaudse aripiprasooli toksikoloogiliselt olulisi toimeid täheldati ainult annuste või plasmasisalduse korral, mis olid märkimisväärselt suuremad inimese maksimaalsest annusest või plasmasisaldusest, mis viitab nende mõjude vähesele kuni ebaolulisele kliinilisele tähendusele. Need olid: annusest sõltuv neerupealise toksilisus rottidel pärast 104 nädalat väldanud suukaudset manustamist ligikaudu 3- kuni 10-kordse inimestele maksimaalse soovitatud annuse manustamisel tasakaalukontsentratsioonil saadava keskmise AUC juures ning sagenenud adrenokortikaalne kartsinoom ja kombineeritud adrenokortikaalne adenoom/kartsinoom emastel rottidel ligikaudu 10-kordse inimestele maksimaalse soovitatud annuse manustamisel tasakaalukontsentratsioonil saadava keskmise AUC juures. Suurim mittetumorigeenne plasmasisaldus emastel rottidel oli ligikaudu 7 korda suurem soovitatava annuse kasutamisel saavutatavast plasmakontsentratsioonist inimestel.

Ahvidel oli kolelitiaas täiendavaks leiuks, mis oli tingitud aripiprasooli hüdroksümetaboliitide sulfaatkonjugaatide pretsipitatsioonist ahvide sapis korduva suukaudse annuse 25 mg/kg ööpäevas kuni

125 mg/kg ööpäevas manustamisel, mis on 16 kuni 81 korda suurem inimestele soovitatavast maksimaalsest annusest mg/m2 alusel.

Kuid 39 nädalat väldanud uuringus suurima soovitatava annuse (30 mg ööpäevas) manustamisel inimestele oli hüdroksüaripiprasooli sulfaatkonjugaatide kontsentratsioon inimese sapis mitte rohkem kui 6% ahvidel esinenud kontsentratsioonist ja tunduvalt alla (6%) in vitro lahustuvuse piirnormi.

Korduvate annuste manustamise uuringutes noortel rottidel ja koertel oli aripiprasooli toksilisuse profiil sarnane sellega, mida täheldati täiskasvanud loomadel ning ei esinenud mingeid tõendeid neurotoksilisusest või arenguga seotud kõrvaltoimetest.

Kõigi nõutavate standardsete genotoksilisuse uuringute alusel võib aripiprasooli pidada mittegenotoksiliseks. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei kahjustanud aripiprasool fertiilsust.

Arengutoksilisust, sealhulgas annusest sõltuvat luustumise hilinemist lootel ja võimalikke teratogeenseid toimeid, täheldati rottidel subterapeutilist plasmasisaldust (AUC alusel) andva annustamise korral ja küülikutel annustamise korral, mis andis ligikaudu 3 ja 11 korda suurema plasmasisalduse kui kliiniliselt soovitatava maksimaalse annuse manustamisel saavutatav keskmine tasakaaluseisundi AUC. Toksilisus emasloomale esines samasuguste annuste kasutamisel, mis põhjustasid arengutoksilisust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber: naatriumkarmelloos, mannitool, naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat, naatriumhüdroksiid

Lahusti: Süstevesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud

Suspensiooni peab süstima kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist, aga seda võib hoida viaalis temperatuuril alla 25 °C kuni 4 tundi.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul 25 °C juures. Kui pakendi avamise / manustamiskõlblikuks muutmise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitusaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ärge hoidke manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni süstlas.

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Aripiprazole STADA 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Viaal I tüüpi klaasviaal, mis on suletud lamineeritud kummist punnkorgiga ja kaetud kollase eemaldatava alumiiniumkattega.

Lahusti 3 ml. I tüüpi klaasviaal, mis on suletud lamineeritud kummist punnkorgiga ja kaetud eemaldatava alumiiniumkattega.

Aripiprazole STADA 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Viaal I tüüpi klaasviaal, mis on suletud lamineeritud kummist punnkorgiga ja kaetud tumesinise eemaldatava alumiiniumkattega.

Lahusti 3 ml. I tüüpi klaasviaal, mis on suletud lamineeritud kummist punnkorgiga ja kaetud eemaldatava alumiiniumkattega.

Üksikpakend Täidetud kinnised viaalid (pulber ja lahusti) on pakendatud plastik-kandikule koos ühe 3 ml luer lock süstlaga eelkinnitatud 38 mm 21 G hüpodermilise turvanõelaga, ühe 3 ml ühekordse luer lock süstlaga, ühe viaali adapteriga ning kolme hüpodermilise turvanõelaga: üks 25 mm 23 G, üks 38 mm 22 G ja üks 51 mm 21 G.

Mitmikpakend 3 üksikpakendist koosnev komplekt.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Aripiprazole STADA 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti Aripiprazole STADA 400 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti

Loksutage viaali tugevasti vähemalt 30 sekundit, kuni suspensioon on ühetaoline, tuhm, piimjasvalge või valkjas. Kui süstimine ei toimu kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist, loksutage seda intensiivselt vähemalt 60 sekundit, et segu enne süstimist uuesti suspendeerida.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Täielik informatsioon Aripiprazole STADA kasutamise ja käsitsemise kohta on pakendi infolehel (teave tervishoiutöötajatele).

7. MÜÜGILOA HOIDJA

STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

300 mg: 1224025 400 mg: 1224625

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.11.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2025