RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 1 g/0,5 g süste-/infusioonilahuse pulber Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 2 g/1 g süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 1 g/0,5 g süste-/infusioonilahuse pulber Üks viaal sisaldab 1,0 g ampitsilliini, mis vastab 1,063 g ampitsilliinnaatriumile ja 0,5 g sulbaktaami, mis vastab 0,547 g sulbaktaamnaatriumile.

Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 2 g/1 g süste-/infusioonilahuse pulber Üks viaal sisaldab 2,0 g ampitsilliini, mis vastab 2,126 g ampitsilliinnaatriumile ja 1 g sulbaktaami, mis vastab 1,094 g sulbaktaamnaatriumile.

INN. Ampicillinum/sulbactamum

Teadaolevat toimet omavad abiained

Üks viaal Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 1 g/0,5 g süste/infusioonilahuse pulbrit sisaldab 115,1 mg (5 mmol) naatriumi. Üks vial Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 2 g/1 g süste/infusioonilahuse pulbrit sisaldab 230,2 mg (10 mmol) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber. Valge või valkjas steriilne pulber, ei sisalda võõrosakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ravimile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud järgmiste infektsioonide ravi:

• Ülemiste ja alumiste hingamisteede infektsioonid, sh sinusiit, keskkõrvapõletik, epiglotiit; bakteriaalne pneumoonia; Kuseteede infektsioonid ja püelonefriit; Kõhuõõne infektsioonid (sh peritoniit), koletsüstiit, endometrioos ja vaagnapõletik; Bakteriaalne septitseemia; Naha, pehmete kudede, luu- ja liigeseinfektsioonid; Gonokokk infektsioonid; Operatsioonieelne või -järgne haavainfektsioonide esinemissageduse vähendamine patsientidel, kellel tehakse kõhuõõne- või vaagna operatsioon, Raseduse katkestamise või keisrilõike eelselt operatsioonijärgse sepsise vähendamiseks.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid

juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi tavaline ööpäevane annus on vahemikus 1,5…12 g, jagatuna üksikannusteks (iga 6 või 8 tunni järel). Sulbaktaami maksimaalne ööpäevane annus on 4 g. Kergemaid infektsioone võib ravida ka kaks korda ööpäevas (iga 12 tunni järel).

Infekstsiooni Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi ööpäevane annus (sulbaktaam + ampitsilliin) (g) raskusaste Kerge 1,5...3 (0,5 + 1; 1 + 2) Mõõdukas kuni 6 (2 + 4) Raske kuni 12 (4 + 8)

Annustamise sagedus võib sõltuda infektsiooni raskusastmest ja patsiendi neerufunktsioonist. Ravi jätkatakse tavaliselt veel kuni 48 tunni vältel pärast palaviku või teiste haigusnähtude taandumist. Tavaliselt on raviperioodi pikkuseks 5...14 päeva, kuid tõsiste infektsioonide korral võib osutuda vajalikuks ravi kestuse pikendamine või täiendav ampitsilliini manustamine.

Kirurgiliste infektsioonide profülaktikaks tuleb anesteesia esilekutsumisel manustada 1,5...3 g Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi, mis jätab protseduuri ajal piisavalt aega efektiivse kontsentratsiooni saavutamiseks seerumis ja koes. Annust võib korrata iga 6...8 tunni järel; manustamine peatatakse tavaliselt 24 tundi pärast enamikku kirurgilisi protseduure, välja arvatud juhul, kui on näidustatud edasine Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi ravikuur. Tüsistusteta gonorröa ravis võib Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi manustada ühekordse 1,5 g annusena. Sulbaktaami ja ampitsilliini plasmakontsentratsiooni pikendamiseks tuleb samaaegselt manustada suukaudselt 1,0 g probenetsiidi. Lapsed

Enamiku infektsioonide korral lastel, imikutel ja vastsündinutel kasutatakse sulbaktaami/ampitsilliini annuses 150 mg/kg/ööpäev (sulbaktaami 50 mg/kg/ööpäev ja ampitsilliini 100 mg/kg/ööpäev), tavaliselt iga 6 või 8 tunni järel vastavalt ampitsilliini kasutamise tavapärasele praktikale. Vastsündinutel ja enneaegsetel on soovitatav annus 75 mg/kg/ööpäev (sulbaktaami 25 mg/kg/ööpäev ja ampitsilliini 50 mg/kg/ööpäev) jagatuna kaheks manustamiskorraks (iga 12 tunni järel).

Neerukahjustus Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens <30 ml/min) on sulbaktaami ja ampitsilliini eliminatsioonikineetika ühtviisi aeglustunud ja seetõttu jääb sulbaktaami ja ampitsilliini vahekord plasmas konstantseks. Raske neerukahjustuse korral tuleb Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi manustada pikemate intervallide järel vastavalt ampitsilliini kasutamise tavapärasele praktikale.

Manustamisviis Intravenoosne või intramuskulaarne manustamine Kasutada võib järgnevaid lahjendamise juhised:

Koguannus Sulbaktaami Viaali suurus Lahusti kogus Maksimaalne (g) ampitsilliini (ml) lõppkontsentratsi ekvivalentne annus (g) oon (mg/ml) 0,375 0,125...0,25 10 ml 0,8 125...250 0,75 0,25...0,5 10 ml 1,6 125...250 1,5 0,5...1,0 20 ml 3,2 125...250 3,0 1,0...2,0 20 ml 6,4 125...250

Intravenoossel manustamisel tuleb sulbaktaami/ampitsilliini viaali sisu lahustada kas steriilses süstevees või mõnes muus sobivas lahuses (vt lõik 6.3). Veendumaks pulbri täielikus lahustumises, tuleb lasta lahustamisel tekkinud vahul kaduda, et lahust oleks võimalik visuaalselt kontrollida. Ravimit võib manustada nii boolussüstena (vähemalt kolme minuti vältel) kui ka suuremas lahjenduses intravenoosse infusioonina 15…30 minuti vältel.

Sulbaktaami/ampitsilliini süstelahust võib manustada ka sügava intramuskulaarse süstena. Valu vältimiseks võib pulbri lahustamiseks kasutada 0,5% steriilset veevaba lidokaiinvesinikkloriidi lahust.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Ülitundlikkus igat tüüpi penitsilliinide suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Penitsilliinide, sealhulgas sulbaktaami/ampitsilliini kasutamisel on täheldatud tõsiseid ja üksikjuhtudel ka surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktilised reaktsioonid). Need reaktsioonid võivad suurema tõenäosusega tekkida inimestel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliinide ja/või mitme allergeeni suhtes. On andmeid, et penitsilliinide suhtes ülitundlikel inimestel on tõsine ülitundlikkusreaktsioon tekkinud ka tsefalosporiinide manustamisel. Enne ravi alustamist penitsilliiniga tuleb inimest hoolikalt küsitleda varasemate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide ja teiste allergeenide manustamise järel. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravimi manustamine lõpetada ja alustada vastavat ravi. Tõsiste anafülaktiliste reaktsioonide korral tuleb otsekohe manustada adrenaliini. Vajaduse korral tuleb kasutada ka hapnikravi, manustada intravenoosselt glükokortikosteroide ja tagada hingamisteede avatus (vajaduse korral ka intubeerimise teel).

Ampitsilliini/sulbaktaami parenteraalset ravi saavatel patsientidel on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, nagu toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP). Raske nahareaktsiooni tekkimisel tuleb ampitsilliin/sulbaktaami kasutamine lõpetada ja alustada sobiva raviga (vt lõik 4.8).

Nagu kõigi antibiootikumide kasutamisel, tuleb hoolikalt jälgida, et organismis ei hakkaks vohama teised, antud antibiootikumi suhtes mittetundlikud mikroorganismid, sealhulgas seened. Superinfektsiooni tekkimisel tuleb ravi lõpetada ja/või rakendada vastavat ravi. Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhea, CDAD) on teatatud peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas sulbaktaami/ampitsilliini kasutamisel, ja selle raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini. Ravi antibakteriaalsete ravimitega mõjutab käärsoole normaalset mikrofloorat, viies C. difficile ülemäärase kasvuni. C. difficile toodab A- ja B-toksiine, mis aitavad kaasa CDAD-i tekkimisele. Hüpertoksiini tootvate C. difficile tüvede korral on haigestumus ja suremus suurenenud, sest C. difficile tüved on sageli resistentsed antimikroobsele ravile, mistõttu nende infektsioonide raviks võib vajalikuks osutuda kolektoomia. CDAD-ile tuleb mõelda kõigi patsientide puhul, kellel esineb pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus. Vajalik on tähelepanelik anamneesi võtmine, sest CDAD-i esinemisest on teatatud enam kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete ravimite kasutamist.

Nii nagu iga pikaaegse ravi korral, tuleb Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi ravi ajal perioodiliselt kontrollida elutähtsate organsüsteemide, eelkõige neerude, maksa ja vereloomesüsteemi funktsiooni. Eriti vastsündinutel, enneaegsetel- ja teistel imikutel.

Ampitsilliini/sulbaktaami kasutamisega on seostatud ravimist põhjustatud maksakahjustusi, sh kolestaatilist hepatiiti koos ikterusega. Patsiente tuleb nõustada, et maksahaiguse sümptomite tekkimisel tuleb ühendust võtta oma arstiga.

Kuna infektsioosne mononukleoos on etioloogiliselt viiruslik haigus, ei ole sulbaktaami/ampitsilliini kasutamine selle raviks otstarbekas. Suurel hulgal infektsioosse mononukleoosiga haigetest, kellele manustatakse ampitsilliini, on täheldatud nahalöövet.

Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 1 g/0,5 g sisaldab 115,1 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 5,8%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Ampicillin/Sulbactam Bausch Health 2 g/1 g sisaldab 230,2 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 11,5%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Ravimi maksimaalne ööpäevane annus 12 g (st 8 g ampitsillini ja 4 g sulbaktaamnaatriumi) (vt lõik 4.2) sisaldab 920,8 mg naatriumi, mis on võrdne 46%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest toiduga saadavast kogusest. Ravimi naatriumisisaldust peetakse suureks. Ravimi naatriumisisaldusega tuleb eriti arvestada ravimi manustamisel madala soolasisaldusega dieedil olevatel patsientidel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Allopurinool Allopurinooli ja ampitsilliini samaaegselt kasutavatel patsientidel suureneb oluliselt nahalöövete tekke tõenäosus võrreldes ainult ampitsilliini kasutavate patsientidega.

Aminoglükosiidid Ampitsilliini ja aminoglükosiidide segamisel in vitro täheldati mõlema preparaadi olulist inaktiveerumist. Juhul, kui nimetatud kahte antibiootikumide gruppi kuuluvaid ravimeid on vaja samaaegselt manustada, tuleb seda teha erinevate manustamiskohtade kaudu ja vähemalt ühetunnise vaheajaga (vt lõik 6.2).

Antikoagulandid Penitsilliinid võivad esile kutsuda muutusi trombotsüütide agregatsioonis ja vere hüübivuse näitajates. Need toimed võivad olla aditiivsed antikoagulantide toimele. Bakteriostaatilised ravimid (klooramfenikool, erütromütsiin, sulfoonamiidid ja tetratsükliinid) Bakteriostaatilised ravimid võivad vähendada penitsilliinide bakteritsiidset toimet, penitsilliinide kombineerimisest bakteriostaatilise toimega ravimitega tuleb vältida.

Östrogeene sisaldavad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid Ampitsilliini kasutanud naistel on täheldatud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide toime vähenemist, mille tagajärjel on tekkinud soovimatu rasedus. Ehkki see seos ei ole päris kindel, on soovitatav ravi ajal ampitsilliiniga kasutada mõnda teist või täiendavat rasestumisvastast meetodit.

Metotreksaat Samaaegsel kasutamisel koos penitsilliinidega on täheldatud metotreksaadi kliirensi vähenemist ja metotreksaadi toksilisuse vastavat suurenemist. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Võib osutuda vajalikuks leukovoriini annuse suurendamine ja pikem manustamisperiood.

Probenetsiid Probenetsiid vähendab samaaegsel kasutamisel ampitsilliini ja sulbaktaami renaalset tubulaarset sekretsiooni, mistõttu suureneb ja pikeneb ampitsilliini ja sulbaktaami plasmakontsentratsioon, pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg ja suureneb toksilisuse oht.

Muutused laboratoorsetes analüüsides Benedicti ja Fehlingi reagendi või ClinitestTM-i kasutamisel võib uriinianalüüsis esineda valepositiivset glükosuuriat. Ampitsilliini manustamisel rasedatele on täheldatud konjugeeritud östriooli, östrioolglükuroniidi, konjugeeritud estrooni ja konjugeeritud östradiooli plasmasisalduse mööduvat langust. Nimetatud toime võib ilmneda ka Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi manustamisel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomade reproduktsiooniuuringud ei ole näidanud sulbaktaami ja ampitsilliini fetotoksilist toimet. Sulbaktaam ja ampitsilliin läbivad platsentaarbarjääri. Sulbaktaami/ampitsilliini ohutus inimesel ei ole tõestatud kasutamisel raseduse ajal. Seetõttu tohib Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi raseduse ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest oodatav kasu kaalub üles võimalikud ohud.

Imetamine Ampitsilliin ja sulbaktaam erituvad rinnapiima väikeses kontsentratsioonis (ampitsilliin 0,11….3 mg/l ja sulbaktaam 0,13…2,8 mg/l). Sulbaktaami/ampitsilliini kasutamine imetaval emal võib põhjustada lapsel kõrvaltoimena kõhulahtisust. Sulbaktaami/ampitsilliini tohib imetamise ajal kasutada üksnes juhul, kui sellest oodatav kasu kaalub üles võimalikud ohud.

Fertiilsus Loomade reproduktsiooniuuringutes ei ole sulbaktaami ja ampitsilliini manustamisel täheldatud kahjulikke toimeid fertiilsusele.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad andmed ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski võib ravim mõnel patsiendil põhjustada kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid, nagu pearinglus, krambid või unisus (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb patsiente hoiatada, et nad ei juhiks autot ega käsitseks masinaid, kui tekivad need kõrvaltoimed, kuni need on täielikult taandunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed toodud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi.

Väga sage: ≥ 1/10 Sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10

Aeg-ajalt: ≥1/1000 kuni < 1/100 Harv: ≥1/10 000 kuni <1/1000 Väga harv: <1/10 000 Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed esitatud raskuse järjekorras. Kõrvaltoime raskus defineeriti kliinilise olulisuse alusel. Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi kasutamisel võib täheldada kõrvaltoimeid, mis on seotud ainult ampitsilliini kasutamisega.

Kõrvaltoimed on esinemissageduse järgi liigitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass ≥ 1/100 kuni ≥ 1/1000 kuni < ≥ 1/10 000 (esinemissagedust ei < 1/10 1/100 kuni saa hinnata Vere ja Aneemia Neutropeenia Agranulotsütoos lümfisüsteemi Trombotsütopeenia Leukopeenia Hemolüütiline aneemia häired Eosinofiilia Trombotsütopeeniline Immuunsüsteemi Anafülaktiline šokk häired Anafülaktiline Närvisüsteemi Peavalu Krambid häired Unisus

Vaskulaarsed Flebiit häired

Respiratoorsed, Düspnoe rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti Kõhulahtisus Oksendamine Kõhuvalu Pseudomembranoosne häired Iiveldus koliit Maksa ja Hüperbilirubineemia Kolestaatiline hepatiit sapiteede häired Kolestaas Naha ja Nahalööve Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe Pruritus Sündroom kahjustused Epidermise toksiline Neerude ja Interstitsiaalne nefriit kuseteede häired Üldised häired Valu süstekohas Väsimus Süstekoha reaktsioon ja manustamis- Halb enesetunne koha reaktsioonid

Uuringud Alaniini aminotransferaasi sisalduse suurenemine Aspartaadi aminotransferaasi sisalduse suurenemine

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Ampitsilliinnaatriumi ja sulbaktaamnaatriumi akuutse toksilisuse kohta inimesele on vähe andmeid. Ravi üleannustamise korral võib oodata nähte või sümptomeid, mis põhimõtteliselt kujutavad endast suuremal määral väljendunud kõrvaltoimeid. Tuleb arvestada, et beeta-laktaamantibiootikumide kõrge kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus võib esile kutsuda neuroloogilisi häireid, sealhulgas krambihooge.

Ravi Kuna ampitsilliin ja sulbaktaam eemaldatakse mõlemad vereringest hemodialüüsi teel, võivad need protseduurid kiirendada ravimi eritumist organismist, kui neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tekib üleannustamine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid; ATC-kood: J01CR01.

Toimemehhanism

Rakuvabade bakterisüsteemidega läbi viidud biokeemilised uuringud on näidanud, et sulbaktaam inhibeerib pöördumatult enamikku olulistest beeta-laktamaasidest, mida leidub penitsilliinresistentsetes mikroobitüvedes. Ehkki sulbaktaami antibakteriaalne toime on peamiselt suunatud Neisseria perekonda kuuluvate bakterite vastu, on kliinilistes uuringutes leitud, et sulbaktaamnaatrium omab sünergistlikku toimet penitsilliinide ja tsefalosporiinidega, hoides ära penitsilliinide ja tsefalosporiinide lammutamise resistentsete bakteritüvede poolt. Kuna sulbaktaam seondub mõnede penitsilliine siduvate proteiinidega, võivad ka mõned tundlikud tüved olla sulbaktaami/ampitsilliini kombinatsioonpreparaadi suhtes tundlikumad kui ainult beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Sulbaktaami/ampitsilliini kombinatsioonpreparaadi bakteritsiidse toimega komponendiks on ampitsilliin, mis sarnaselt bensüülpenitsilliiniga toimib tundlikesse mikroorganismidesse nende aktiivse paljunemise faasis, inhibeerides rakuseina mukopeptiidi biosünteesi.

Antibakteriaalne spekter Ampicillin/Sulbactam Bausch Health omab laia spektriga antibakteriaalset toimet järgmiste bakterite vastu:

Gram-positiivsed:

Staphylococcus aureus ja epidermidis (sealhulgas penitsilliiniresistentsed ja mõned metitsilliiniresistentsed tüved); Streptococcus pneumoniae; Streptococcus faecalis ja muud Streptococcus’e liigid;

Gram-negatiivsed: Haemophilus influenzae ja parainfluenzae (nii beetalaktamaaspositiivsed kui ka -negatiivsed tüved); Moraxella catarrhalis; Escherichia coli; Klebsiella liik; Proteus’e liik (nii indoolpositiivne kui ka indoolnegatiivne); Morganella morganii; Citrobacter liik; Enterobacter liik;

Anaeroobsed: Bacteroides fragilis ja seotud liigid.

Murdepunktid

Euroopa Antimikroobse Tundlikkuse Testimise Komitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing) (EUCAST) MIK testimise kliinilised murdepunktid on toodud allpool. EUCAST kliinilised MIK murdepunktid ampitsilliin-sulbaktaami jaoks (2022-01-01, v 12.0).

Mikroorganism Tundlik (Susceptible, Resistentne (R) Enterobacterales1 ≤ 82 > 82 Pseudomonas spp. - - Acinetobacter spp. IE IE Staphylococcus spp. viide 3,4,5 viide 3,4,5 Enterococcus spp.6 ≤ 42,7 > 82,7 Streptococcus groups A, B, C and G8 viides9 viide9 Streptococcus pneumoniae8 viide10,11 viide10,11 Viridans group streptococci8 viide12,13 viide12,13 Haemophilus influenzae ≤ 12,14 > 12,14 Moraxella catarrhalis ≤ 12,14 > 12,14 Neisseria gonorrhoeae IE IE Neisseria meningitidis IE IE

Non-species related breakpoints ≤ 22 > 82 IE – ebapiisavad tõendid; - - tundlikkuse testimine ei ole soovitatav 1Aminopenitsilliini murdepunktid Enterobacterales'es põhinevad intravenoossel manustamisel. Suukaudsel manustamisel on murdepunktid olulised ainult kuseteede infektsioonide korral. Muude infektsioonide murdepunktid on läbivaatamisel.

2 Tundlikkuse testimise eesmärgil määratakse sulbaktaami kontsentratsiooniks 4 mg/l. 3 Enamik S. aureust on penitsillinaasi tootjad ja mõned on metitsilliiniresistentsed. Kumbki mehhanism muudab need resistentseks bensüülpenitsilliini, fenoksümetüülpenitsilliini, ampitsilliini, amoksitsilliini, piperatsilliini ja tikartsilliini suhtes. Bensüülpenitsilliini ja tsefoksitiini suhtes tundlike isolaatide puhul võib teatada, et need on tundlikud kõikidele penitsilliinidele. Bensüülpenitsilliini suhtes resistentsed, kuid tsefoksitiini suhtes tundlikud isolaadid on tundlikud beetalaktaam beeta- laktamaasi inhibiitorite kombinatsioonide, isoksasolüülpenitsilliinide (oksatsilliin, kloksatsilliin, dikloksatsilliin ja flukloksatsilliin) ja naftsilliini suhtes. Suukaudselt manustatavate ainete puhul tuleb jälgida, et nakkuskohas oleks piisav kokkupuude. Tsefoksitiini suhtes resistentsed isolaadid on resistentsed kõikide penitsilliinide suhtes.

4Enamik stafülokokke on penitsillinaasi tootjad ja mõned on metitsilliiniresistentsed. Kumbki

mehhanism muudab need resistentseks bensüülpenitsilliini, fenoksümetüülpenitsilliini, ampitsilliini, amoksitsilliini, piperatsilliini ja tikartsilliini suhtes. Ükski praegu kättesaadav meetod ei suuda usaldusväärselt tuvastada penitsillinaasi tootmist kõigis stafülokokiliikides, kuid metitsilliiniresistentsust saab tuvastada tsefoksitiini abil, nagu kirjeldatud. 5Ampitsilliinitundlikud S. saprophyticus on mecA-negatiivsed ja tundlikud ampitsilliini,

amoksitsilliini ja piperatsilliini suhtes (ilma beeta-laktamaasi inhibiitorita või koos beeta-laktamaasi inhibiitoriga). 6Aminopenitsilliini murdepunktid enterokokkide puhul põhinevad intravenoossel manustamisel. Suukaudsel manustamisel on murdepunktid olulised ainult kuseteede infektsioonide korral.

7Tundlikkust ampitsilliini, amoksitsilliini ja piperatsilliini suhtes (koos beetalaktamaasi inhibiitoriga

ja ilma) saab järeldada ampitsilliinist. Ampitsilliiniresistentsus on E. faecaliséga aeg-ajalt (kinnitada MIK), kuid sage E. faecium'is. 8Beeta-laktamaasi inhibiitori lisamine ei anna kliinilist kasu.

9Streptokokkide rühmade A, B, C ja G tundlikkus penitsilliinide suhtes tuleneb tundlikkusest

bensüülpenitsilliinide suhtes (muud näidustused peale meningiidi), välja arvatud fenoksümetüülpenitsilliini ja isoksasolüülpenitsilliinide puhul streptokokkide B-rühma puhul. 10 Bbeetalaktaamiresistentsuse mehhanismide välistamiseks kasutatakse oksatsilliini 1 µg diskdifusiooni skriiningtesti või bensüülpenitsilliini MIK-testi. Kui skriining on negatiivne

(oksatsilliini inhibeerimise tsoon ≥ 20 mm või bensüülpenitsilliini MIK ≤ 0,06 mg/l), võib ilma täiendava testimiseta tunnistada tundlikeks kõik beetalaktaamid, mille jaoks on kliinilised murdepunktid, sealhulgas need, millel on märkus, välja arvatud tsefakloor, millest teatamise korral tuleb teatada kui "tundlik, suurenenud kokkupuutest" (I). Kui skriining on positiivne (oksatsilliini tsoon 0,06 mg/l), vaadata EUCAST-i veebisaidil saadaolevat vooskeemi. 11Ampitsilliinist tuletatud tundlikkus (teised näidustused peale meningiidi). 12Bensüülpenitsilliini (MIK või diskdifusioon) saab kasutada beetalaktaamiresistentsuse skriinimiseks viridaanide rühma streptokokkide puhul. Saab teatada, et isolaadid, mis on liigitatud skriining-

negatiivseteks, on tundlikud beetalaktaamide suhtes, mille kliinilised murdepunktid on loetletud (sealhulgas need, millel on märkus). Skriining-positiivseteks liigitatud isolaate tuleb testida tundlikkuse suhtes üksikute ainete suhtes või nende suhtes teatatud resistentsusest. 13 Bensüülpenitsilliini skriiningu negatiivsete isolaatide puhul (inhibeerimistsoon ≥18 mm või MIK ≤0,25 mg/l) saab tundlikkust järeldada bensüülpenitsilliini või ampitsilliini põhjal.

Bensüülpenitsilliini skriiningu positiivsete isolaatide puhul (inhibeerimistsoon 0,25 mg/l) järeldatakse tundlikkust ampitsilliini põhjal. 14 Tundlikkust saab järeldada amoksitsilliini-klavulaanhappe iv.-st.

Resistentsed tüved Omandatud resistentsuse levimus võib eri liikide, riikide ja institutsioonide lõikes olla erinev, isegi haigla eri osakondade lõikes. Nagu tavaliselt beetalaktaamantibiootikumid, ei ole ampitsilliin/sulbaktaam efektiivne Chlamydia liikide ja Mycoplasma liikide põhjustatud infektsioonide korral.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine Ampicillin/Sulbactam Bausch Health difundeerub kergesti enamikku inimese kudedesse ja kehavedelikesse.

Ajju ja tserebrospinaalvedelikku tungivad sulbaktaam ja ampitsilliin vähesel määral, välja arvatud meningiidi korral. Nii intravenoossel kui ka intramuskulaarsel manustamisel saavutatakse veres kõrge ampitsilliini ja sulbaktaami kontsentratsioon

Eritumine Mõlema komponendi poolväärtusaeg on ligikaudu üks tund. Enamik ravimist eritub muutumatul kujul uriiniga.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Sultamitsilliini äge toksilisus on madal. Sultamitsilliintosilaadi LD oli närilistel pärast suukaudset manustamist 7 g/kg. Sulbaktaami tulemuseks oli LD >10 g/kg hiirtel pärast suukaudset manustamist, samas kui see väärtus oli ligikaudu 3,6 g/kg pärast intravenoosset manustamist. Vastavad väärtused rottidel olid vastavalt >4 g/kg ja 3,4 g/kg. Toksilisus määrati rottidel ja koertel sultamitsiini, sulbaktaami või sulbaktaami-ampitsilliini kombinatsiooni korduva manustamise teel kuni 6 kuu jooksul. Ülalmainitud toksilisuse uuringutes täheldati pärast sultamitsilliini või sulbaktaami manustamist toimet maksale. Lisaks kõrgenenud maksaensüümide (GOT, GPT, LDH, AP) aktiivsusele tuvastati maksas ka annusest ja ajast sõltuv glükogeeni ladestumine, mis osutus pärast ravimi ärajätmist pöörduvaks. Seda glükogeeni ladestumist ei ole tuvastatud ühegi teadaoleva glükogeeni säilitamise haigusega. Nendes uuringutes ei põhjustanud sulbaktaam olulisi muutusi glükoosi ainevahetuses. Suhkurtõvega patsientidel, keda raviti sulbaktaami/ampitsilliiniga rohkem kui 2 nädalat, ei täheldatud kliiniliselt olulist mõju glükoosi kättesaadavusele. Saavutatud plasmataseme tõttu ei eeldata inimestel pärast ravi sultamitsiiniga terapeutiliste annuste manustamist glükogeeni säilitamiseks. Lisaks eeldatavatele tavalistele antibiootikumravi reaktsioonidele (kerge kõhulahtisus või oksendamine) ei tuvastatud täiendavaid toksilisuse tõendeid. Pikaajalisi loomkatseid kartsinogeensuse hindamiseks ei ole tehtud. Arvukates katsetes ei näidanud sulbaktaam ja ampitsilliin mingit olulist mutageensust. Hiirtel ja rottidel on tehtud reproduktsiooniuuringuid sultamitsilliiniga (suukaudne eelravim, mis hüdrolüüsub in vivo, vabastades ampitsilliini ja sulbaktaami) inimestel kasutatavatest annustest suuremate annustega ja neis ei ole ilmnenud mingeid tõendeid fertiilsuse kahjustumise ega lootele põhjustatud kahju kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub.

6.2 Sobimatus

Ampicillin/Sulbactam Bausch Healthi ja aminoglükosiide tuleb lahustada ja manustada eraldi, sest in vitro inaktiveerivad kõik aminopenitsilliinid aminoglükosiide.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Valmislahus: intramuskulaarseks manustamiseks mõeldud kontsentreeritud lahus tuleb ära kasutada 1 tunni jooksul pärast lahustamist.

Pärast lahjendamist steriilses süstevees või 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus näidatud kontsentratsioonil 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C ja 48 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C ning kontsentratsioonil 30 mg/ml 72 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C.

Pärast lahjendamist 5% dektroosi lahuses on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus näidatud kontsentratsioonil 30 mg/ml 2 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C ja 4 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C ning kontsentratsioonil 3 mg/ml 4 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C.

Pärast lahjendamist lakteeritud Ringeri süstelahusega on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus näidatud kontsentratsioonil 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C ja 24 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C.

Pärast lahjendamist M/6 naatriumlaktaadi süstelahuses on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus näidatud kontsentratsioonil 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C ja 8 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C.

Pärast lahjendamist 5% dekstroosi 0,45%-lises naatriumkoriidi lahuses on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus tõestatud kontsentratsioonil 3 mg/ml 4 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C ning kontsentratsioonil 15 g/ml 4 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C.

Pärast lahjendamist 10% invertsuhkru vesilahuses on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus tõestatud kontsentratsioonil 3 g/ml 4 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C ning kontsentratsioonil 30 mg/ml 3 tundi temperatuuril 5°C ± 3°C.

Pärast lahjendamist 0,5% lidokaiiniga* on keemilis-füüsikaline kasutusaegne stabiilsus tõestatud kontsentratsioonil 1,5 g/3,2 ml 1 tundi temperatuuril 25°C ± 2°C.

*Lahustamine 0,5% lidokaiiniga kehtib ainult 1,5 g tugevuse kohta, kuna seda kasutatakse ainult intramuskulaarseks manustamiseks.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine/manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1g/0,5g

I tüüpi värvitust klaasist viaalid I tüüpi bromobutüülist punnkorgi ja sinise alumiiniumist eemaldatava (PP) kattega. 2g/1g I tüüpi värvitust klaasist viaalid I tüüpi bromobutüülist punnkorgi ja oranži alumiiniumist eemladatava (PP) kattega.

Ravim on saadaval 10 viaaliga pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Intravenoosse infusiooni erinevate lahustite kasutamise ajavahemikud on järgmised:

Lahusti Kontsentratsioon Stabiilsus Steriilne süstevesi 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C

0,9 % naatriumkloriidi 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C süstelahus 45 mg/ml 48 tundi temperatuuril 5 °C± 3°C 5% dekstroos 30 mg/ml 2 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C Lakteeritud Ringeri 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C süstelahus 45 mg/ml 24 tundi temperatuuril 5 °C± 3°C M/6 naatriumlaktaadi 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C süstelahus 45 mg/ml 8 tundi temperatuuril 5 °C± 3°C 5% dekstroos 0,45%-lises 3 mg/ml 4 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C naatriumkloriidi lahuses 15 mg/ml 4 tundi temperatuuril 5 °C± 3°C 10% invertsuhkur 3 mg/ml 4 tundi temperatuuril 25 °C± 2°C 0,5% lidokaiin* 1,5 g/3,2 ml 1 tund temperatuuril 25 °C± 2°C *Lahustamine 0,5% lidokaiiniga kehtib ainult 1,5 g tugevuse kohta, kuna seda kasutatakse ainult intramuskulaarseks manustamiseks.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Bausch Health Ireland Limited 3013 Lake Drive Citywest Business Campus Dublin 24, D24PPT3 Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

1 g/0,5 g: 1120123 2 g/1 g: 1119523

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.06.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2023