RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Altecim 1 g süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 1 g tseftasidiimi (tseftasidiimpentahüdraadina). Tseftasidiimpentahüdraadi ja naatriumkarbonaadi steriilne segu. INN. Ceftazidimum

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatrium. Üks gramm pulbrit sisaldab 52 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahuse pulber Valge või kahvatukollane pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Altecim on näidustatud allpool loetletud infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel, kaasa arvatud vastsündinud (alates sünnist).

• Haiglatekkene pneumoonia
• Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosiga patsientidel
• Bakteriaalne meningiit
• Krooniline mädane keskkõrvapõletik
• Pahaloomuline väliskõrvapõletik
• Kuseteede tüsistunud infektsioonid
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid
• Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid
• Luude ja liigeste infektsioonid
• Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel.

Patsientide ravi, kellel esineb või arvatakse, et esineb baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.

Neutropeeniaga patsientide ravi, kelle palaviku põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni. Kuseteede infektsioonide perioperatiivne profülaktika patsientidel, kellele tehakse eesnäärme transuretraalne resektsioon (TURP). Tseftasidiimi valimisel peab arvesse võtma ravimi antibakteriaalset toimespektrit, mis piirdub peamiselt aeroobsete gramnegatiivsete bakteritega (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Tseftasidiimi tuleb manustada koos teiste antibakteriaalsete ravimitega juhul, kui võimalikud haigustekitajad ei kuulu ravimi toimespektrisse.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg Vahelduv manustamine

Infektsioon Manustatav annus Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi 100 kuni 150 mg/kg ööpäevas, iga 8 tunni järel, korral maksimaalselt 9 g ööpäevas1 Febriilne neutropeenia 2 g iga 8 tunni järel Haiglatekkene pneumoonia Bakteriaalne meningiit Baktereemia* Luude ja liigeste infektsioonid 1...2 g iga 8 tunni järel Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel Kuseteede tüsistunud infektsioonid 1...2 g iga 8 või 12 tunni järel Perioperatiivne profülaktika eesnäärme 1 g anesteesia induktsiooni ajal ja teine annus kateetri transuretraalse resektsiooni (TURP) korral eemaldamise ajal Krooniline mädane keskkõrvapõletik 1 g kuni 2 g iga 8 tunni järel Pahaloomuline väliskõrvapõletik 1 Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel on kasutatud annust 9 g ööpäevas ilma kõrvaltoimete tekketa. * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga.

Pidev infusioon Infektsioon Manustatav annus Febriilne neutropeenia Küllastusannus 2 g, millele järgneb pidev infusioon Haiglatekkene pneumoonia 4...6 g iga 24 tunni järel1 Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi Lahustatud ravimi ühiku infusioon ei tohi kesta korral kauem kui 9 tundi (vt lõik 6.3). Bakteriaalne meningiit Seetõttu tuleb pärast lahustamist infusioonivedelikus Baktereemia* sisalduv ühikannus manustada 9 tunni jooksul, Luude ja liigeste infektsioonid näiteks 8 g ööpäevas: 2 g küllastusannus, millele Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid järgneb 2 g pidev infusioon iga 8 tunni järel. Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel

1 Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel on kasutatud annust 9 g ööpäevas ilma kõrvaltoimete tekketa. * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Imikud ja väikelapsed vanuses Infektsioon Tavaline annus > 2 kuu ja lapsed kehakaaluga < 40 kg Vahelduv manustamine Kuseteede tüsistunud 100...150 mg/kg ööpäevas Pidev infusioon Febriilne neutropeenia Küllastusannus 60...100 mg/kg, * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga.

Vastsündinud ja imikud vanuses ≤ Infektsioon Tavaline annus 2 kuu Vahelduv manustamine Enamik infektsioone 25...60 mg/kg ööpäevas kaheks 1 Vastsündinutel ja ≤ 2 kuu vanustel imikutel võib tseftasidiimi poolväärtusaeg seerumis olla kolm kuni neli korda suurem kui täiskasvanutel.

Lapsed Tseftasidiimi ohutus ja efektiivsus manustamisel pideva infusioonina vastsündinutele ja < 2 kuu vanustele imikutele ei ole kindlaks tehtud.

Eakad

Võttes arvesse tseftasidiimi kliirensi vanusega seotud vähenemist eakatel, ei tohi üle 80-aastastel patsientidel ööpäevane annus tavaliselt ületada 3 g.

Maksakahjustus Olemasolevad andmed ei näita annuse kohandamise vajadust kerge või keskmise raskusega maksafunktsiooni häire korral. Raske maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad uuringutest saadud andmed (vt ka lõik 5.2). Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Neerukahjustus Tseftasidiim eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Seetõttu tuleb neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ravimi annust vähendada (vt ka lõik 4.4).

Esialgse küllastusannusena tuleb manustada 1 g. Säilitusannused põhinevad kreatiniini kliirensil.

Tseftasidiimi soovitatavad säilitusannused neerukahjustuse korral – vahelduv manustamine Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥40 kg Kreatiniini kliirens Ligikaudne seerumi Tseftasidiimi soovitatav Manustamise intervall (ml/min) kreatiniinisisaldus üksikannus (g) (tundides) 50...31 150...200 (1,7...2,3) 1 12 30...16 200...350 (2,3...4,0) 1 24 15...6 350...500 (4,0...5,6) 0,5 24 <5 >500 (>5,6) 0,5 48

Raskete infektsioonidega patsientidel tuleb üksikannust suurendada 50% võrra või suurendada manustamissagedust. Lastel tuleb kreatiniini kliirensit kohandada kehapindala või kehakaalu järgi.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg Kreatiniini kliirens Ligikaudne seerumi Soovitatav üksikannus Manustamise intervall (ml/min)** kreatiniinisisaldus* mg/kg kehakaalu kohta (tundides) 50...31 150...200 (1,7...2,3) 25 12 30...16 200...350 (2,3...4,0) 25 24 15...6 350...500 (4,0...5,6) 12,5 24 <5 >500 (>5,6) 12,5 48 * Seerumi kreatiniinisisalduse väärtused on juhisväärtused, mis ei pruugi näidata täpselt sama langust kõikidel neerufunktsiooni häirega patsientidel. ** Hinnatud kehapindala alusel või mõõdetud

Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Tseftasidiimi soovitatavad säilitusannused neerukahjustuse korral – pidev infusioon Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥40 kg

Kreatiniini kliirens (ml/min) Ligikaudne seerumi Manustamise intervall (tundides) 50...31 150...200 (1,7...2,3) Küllastusannus 2 g, millele 30...16 200...350 (2,3...4,0) Küllastusannus 2 g, millele ≤15 >350 (>4,0) Ei ole hinnatud

Annuse valimisel peab olema ettevaatlik. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg Tseftasidiimi ohutus ja efektiivsus manustamisel pideva infusioonina ei ole kindlaks tehtud < 40 kg kaaluvatele neerukahjustusega lastele. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine. Kui neerukahjustusega lastel kasutatakse pidevat infusiooni, tuleb kreatiniini kliirensit kohandada kehapindala või lihasmassi järgi. Hemodialüüs Hemodialüüsi ajal on poolväärtusaeg seerumis vahemikus 3...5 tundi. Pärast iga hemodialüüsi tuleb korrata allpool toodud tabelis soovitatud tseftasidiimi säilitusannuse manustamist.

Peritoneaaldialüüs Tseftasidiimi võib kasutada peritoneaaldialüüsi ja pideva ambulatoorse peritoneaaldialüüsi korral. Lisaks intravenoossele manustamisele võib tseftasidiimi lisada dialüüsivedelikule (tavaliselt 125...250 mg 2 liitri dialüüsilahuse kohta). Neerupuudulikkusega patsiendid, kes saavad pidevat arterio-venoosset hemodialüüsi või suure läbilaskega (high-flux) hemofiltratsiooni intensiivraviosakonnas: 1 g ööpäevas ühekordse annusena või väiksemateks annusteks jagatuna. Väikese läbilaskega (low-flux) hemofiltratsiooni korral tuleb järgida neerukahjustuse korral soovitatavat annustamist. Veno-venoosset hemofiltratsiooni ja veno-venoosset hemodialüüsi saavate patsientide puhul tuleb järgida allpool toodud tabelites soovitatud annustamist.

Annustamisjuhised pideva veno-venoosse hemofiltratsioni korral Neerufunktsioon Säilitusannus (mg) vastavalt ultrafiltratsiooni kiirusele (ml/min)1: (kreatiniini kliirens 5 16,7 33,3 50 ml/min) 0 250 250 500 500 5 250 250 500 500 10 250 500 500 750 15 250 500 500 750 20 500 500 500 750 1 Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Annustamisjuhised pideva veno-venoosse hemodialüüsi korral

Neerufunktsioon Säilitusannus (mg) vastavalt dialüsaadi voolukiirusele1: (kreatiniini 1,0 liitrit/h 2,0 liitrit/h kliirens ml/min) Ultrafiltratsiooni kiirus(liitrit/h) Ultrafiltratsiooni kiirus(liitrit/h) 0,5 1,0 2,0 0,5 1,0 2,0 0 500 500 500 500 500 750 5 500 500 750 500 500 750 10 500 500 750 500 750 1000 15 500 750 750 750 750 1000 20 750 750 1000 750 750 1000 1 Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Manustamisviis Annus sõltub infektsiooni raskusest, haigustekitaja tundlikkusest, infektsiooni paikmest ja tüübist ning patsiendi vanusest ja neerufunktsioonist.

Altecimi manustatakse intravenoosse süste või infusiooni teel või sügava lihasesisese süstena. Soovitatavad lihasesisese süstimise kohad on suure tuharalihase ülemine välimine neljandik või reie külgmine osa. Altecimi lahuseid võib manustada otse veeni või infusioonisüsteemi, kui patsient saab parenteraalseid vedelikke. Tavaline soovitatav manustamistee on intravenoosne vahelduv manustamine või pidev infusioon. Intramuskulaarset manustamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui intravenoosset teed ei saa kasutada või see on patsiendile vähem sobiv.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, mõne muu tsefalosporiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Anamneesis esinev raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) mõnda teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus Nagu kõikide beetalaktaamantibiootikumide puhul, on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone. Raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral tuleb ravi tseftasidiimiga otsekohe lõpetada ja rakendada sobivaid esmaabivõtteid. Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, kas patsiendil on varem esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tseftasidiimi, teiste tsefalosporiinide või mõnda teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Ettevaatlik peab olema tseftasidiimi manustamisel patsientidele, kellel on anamneesis mittetõsine ülitundlikkus teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Tõsised nahareaktsioonid Rasketest naha kõrvaltoimetest (SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), ravimireaktsioonist koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (AGEP), mis võib olla eluohtlik või letaalne, millest on seoses tseftasidiimi raviga teatatud teadmata esinemissagedusega. Patsiente tuleb teavitada nähtudest ja sümptomitest ning neid tuleb hoolikalt jälgida nahareaktsioonide suhtes. Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi tseftasidiimiga kohe ära jätta ja kaaluda alternatiivset ravi. Kui patsiendil on tseftasidiimi kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN, DRESS või AGEP, ei tohi ravi tseftasidiimiga sellel patsiendil mingil juhul uuesti alustada.

Toimespekter

Tseftasidiimil on piiratud antibakteriaalse toime spekter. Ravim ei sobi monoteraapiana teatud tüüpi infektsioonide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on juba kindlaks tehtud ja teadaolevalt tundlik või esineb väga suur võimalus, et kõige tõenäolisem(ad) patogeen(id) alluvad ravile tseftasidiimiga. See kehtib eriti juhul, kui kaalutakse baktereemiaga patsientide ravi ja kui ravitakse bakteriaalset meningiiti, naha ja pehmete kudede infektsioone ning luude ja liigeste infektsioone. Lisaks on tseftasidiim vastuvõtlik hüdrolüüsile mitmete laiendatud spektriga beetalaktamaaside poolt. Seetõttu tuleb tseftasidiimi raviks valimise käigus arvesse võtta informatsiooni laiendatud spektriga beetalaktamaase produtseerivate mikroorganismide levimuse kohta.

Pseudomembranoosne koliit Peaaegu kõigi antibiootikumide (kaasa arvatud tseftasidiim) kasutamisel on kirjeldatud antibiootikumiga seotud koliidi ja pseudomembranoosse koliidi teket, mille raskus võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Seetõttu on tähtis selle diagnoosi võimalusega arvestada patsientide puhul, kellel esineb kõhulahtisus tseftasidiimi manustamise ajal või järgselt (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb ravi lõpetamist tseftasidiimiga ja spetsiifilise ravi kasutamist Clostridium difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimeid kasutada ei tohi.

Neerufunktsioon Suurtes annustes tsefalosporiinide ja nefrotoksiliste ravimite (nt aminoglükosiidid) või tugevatoimeliste diureetikumide (nt furosemiid) samaaegne kasutamine võib kahjustada neerufunktsiooni. Tseftasidiim eritub neerude kaudu, seetõttu tuleb annust vähendada vastavalt neerukahjustuse raskusele. Neerukahjustusega patsientidel tuleb hoolega jälgida ravimi ohutust ja efektiivsust. Kui neerukahjustusega patsientidel ei ole annust vähendatud, on mõnikord kirjeldatud neuroloogiliste nähtude teket (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Mittetundlike mikroorganismide ülekasv Pikaajalisel kasutamisel võib tekkida mittetundlike mikroorganismide (nt enterokokid, seened) ülekasv, mille tõttu võib olla vaja ravi katkestada või rakendada muid vajalikke meetmeid. Patsiendi seisundit tuleb korduvalt hinnata.

Koostoimed laboriuuringutele Tseftasidiim ei mõjuta glükosuuria määramise ensümaatilisi teste, kuid võib põhjustada väheseid kõrvalekaldeid (valepositiivset vastust) vase reduktsiooni meetodite kasutamisel (Benedicti, Fehlingi test, Clinitest). Tseftasidiim ei mõjuta kreatiniini määramist alkaalse pikraadi meetodil. Ligikaudu 5%-l patsientidest tseftasidiimi kasutamisel kirjeldatud positiivne Coombsi test võib mõjutada vere sobitamist. Naatriumisisaldus Ravim sisaldab 52 mg (2,26 mmol) naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 2,6%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on piiratud naatriumisisaldusega dieedil.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult probenetsiidi ja furosemiidiga.

Suurtes annustes nefrotoksiliste ravimite samaaegne kasutamine võib kahjustada neerufunktsiooni (vt lõik 4.4).

Klooramfenikoolil on in vitro antagonistlik toime tseftasidiimi ja teiste tsefalosporiinidega. Selle leiu kliiniline tähtsus on teadmata, ent kui tseftasidiimi kavatsetakse kasutada koos klooramfenikooliga, tuleb arvestada antagonismi võimalusega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tseftasidiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Tseftasidiimi tohib rasedatele määrata ainult juhul, kui kasu ületab riski.

Imetamine Tseftasidiim eritub väikestes kogustes rinnapiima, kuid kasutades tseftasidiimi terapeutilistes annustes, ei ole oodata toimet rinnaga toidetavale imikule. Tseftasidiimi võib kasutada rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus Andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid tekkida võivad kõrvaltoimed (nt pearinglus), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on eosinofiilia, trombotsütoos, flebiit või tromboflebiit veenisisese manustamise puhul, kõhulahtisus, maksaensüümide aktiivsuse mööduv tõus, makulopapulaarne või nõgestõve lööve, valu ja/või põletik lihasesisese süstimise järgselt ning positiivne Coombsi test.

Sageli ja aeg-ajalt esinenud kõrvaltoimete esinemissageduse kindlakstegemiseks on kasutatud andmeid sponsoreeritud ja mittesponsoreeritud kliinilistest uuringutest. Kõikidele teistele kõrvaltoimetele määratud esinemissagedused tehti kindlaks peamiselt turuletulekujärgsete andmete põhjal ning need näitavad pigem teatamise sagedust, kui tõelist esinemissagedust. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata klass Infektsioonid ja Kandidiaas (sh infestatsioonid vaginiit ja suuõõne Vere ja Eosinofiilia Neutropeenia Agranulotsütoos lümfisüsteemi Trombotsütoos Leukopeenia Hemolüütiline häired Trombotsütopeenia aneemia Immuunsüsteemi Anafülaksia (sh häired bronhospasm ja/või Närvisüsteemi Peavalu Neuroloogilised häired Pearinglus nähud1 Vaskulaarsed Flebiit või häired tromboflebiit

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata klass Seedetrakti häired Kõhulahtisus Antibiootikumiga Halb maitse suus Maksa ja sapiteede Ühe või enama Ikterus häired maksaensüümi Naha ja Makulopapulaarne Sügelus Toksiline nahaaluskoe või nõgestõve epidermaalne kahjustused lööve nekrolüüs Neerude ja Vere uurea-, Interstitsiaalne kuseteede häired jääklämmastiku nefriit Üldised häired ja Valu ja/või põletik Palavik manustamiskoha lihasesisese reaktsioonid süstimise järgselt Uuringud Positiivne 1 Neerukahjustusega patsientidel, kellel ei ole tseftasidiimi annust nõuetekohaselt vähendatud, on kirjeldatud neuroloogilisi nähtusid, nagu treemor, müokloonus, krambid, entsefalopaatia ja kooma. 2 Kõhulahtisus ja koliit võivad olla seotud Clostridium difficile’ga ja esineda pseudomembranoosse koliidina. 3 ALAT (SGPT), ASAT (SOGT), LHD, GGT, alkaalne fosfataas. 4 Harva on teatatud DRESS-i tekkest seoses tseftasidiimi kasutamisega. 5 Positiivne Coombsi test tekib ligikaudu 5%-l patsientidest ja võib mõjutada vere sobitamist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada neuroloogilisi nähtusid, sealhulgas entsefalopaatiat, krampe ja koomat. Üleannustamisnähud võivad tekkida juhul, kui neerukahjustusega patsientidel ei vähendata annust nõuetekohaselt (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Tseftasidiimi sisaldust seerumis saab vähendada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DD02.

Toimemehhanism Tseftasidiim pärsib bakteri rakuseina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele (PBP-d). Selle tagajärjel katkeb rakuseina (peptidoglükaani) biosüntees, mis viib bakteriraku lüüsumise ja surmani.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Tsefalosporiinide puhul on kõige tähtsamaks in vivo efektiivsusega korrelatsioonis olevaks farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks osutunud protsent manustamisintervallist, mille jooksul seondumata ravimi kontsentratsioon on kõrgem tseftasidiimi minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (MIC) üksikute sihtliikide vastu (st %T > MIC).

Resistentsusmehhanism Bakteri resistentsus tseftasidiimile võib olla tingitud ühest või mitmest alljärgnevast mehhanismist:

• beetalaktamaaside põhjustatud hüdrolüüs. Tseftasidiimi võivad tõhusalt hüdrolüüsida teatud laia

toimespektriga beetalaktamaasid (extended-spectrum beta-lactamases, ESBL-id), kaasa arvatud nende SHV perekond, ja AmpC ensüümid, mis võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes bakteriliikides olla indutseeritud või stabiilselt derepresseeritud.

• penitsilliini siduvate valkude vähene afiinsus tseftasidiimi suhtes.
• välismembraani läbilaskmatus, mis takistab tseftasidiimi ligipääsu gramnegatiivsete bakterite
• penitsilliini siduvatele valkudele.
• bakteriaalsed ravimi väljavoolupumbad.

Murdepunktid Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalsete ravimite tundlikkustestide (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) kohta kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) murdepunktid on loetletud Euroopa Ravimiameti (EMA) veebilehel: https://www.ema.europa.eu/en/evaluation-medicinal-products-indicated-treatment-bacterial- infections- scientific-guideline#minimum-inhibitory-concentration-(mic)-breakpoints-section

Mikrobioloogiline tundlikkus Omandatud resistentsuse esinemissagedus võib mõne tüve puhul geograafiliselt ja aja jooksul varieeruda, seetõttu on eriti raskete nakkuste ravimisel soovitatav koguda kohalikke resistentsusandmeid. Kui kohalik resistentsuse esinemissagedus on selline, et tseftasidiimi kasutamine vähemalt mõne nakkustüübi korral on küsitav, tuleb vajaduse korral pöörduda nõu saamiseks eksperdi poole. Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid: Streptococcus pyogenes Streptococcus agalactiae Gramnegatiivsed aeroobid: Citrobacter koseri Haemophilus influenzae

Moraxella catarrhalis Neisseria meningitidis Pasteurella multocida Proteus mirabilis Proteus spp. (muu) Providencia spp. Liigid, mille korral võib probleemiks olla omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobid: Acinetobacter baumannii+ Burkholderia cepacia Citrobacter freundii Klebsiella aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Klebsiella spp. (muu) Pseudomonas aeruginosa Serratia spp. Morganella morganii Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus aureus£ Streptococcus pneumoniae££ Viridans grupi streptokokid Grampositiivsed anaeroobid: Clostridium perfringens Peptostreptococcus spp. Gramnegatiivsed anaeroobid: Fusobacterium spp. Loomupäraselt resistentsed organismid Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus spp. sh Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium Listeria spp. Grampositiivsed anaeroobid: Clostridioides difficile Gramnegatiivsed anaeroobid: Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis tüved on resistentsed) Muud: Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp. £ S. aureus, mis on metitsilliintundlik, loetakse algselt vähetundlikuks tseftasidiimi suhtes. Kõik metitsilliin- resistentsed S. aureus’e tüved on tseftasidiimi suhtes resistentsed. ££ S. pneumoniae puhul, millel on vahepealne tundlikkus või resistentsus penitsilliini suhtes, on oodata vähemalt langenud tundlikkust tseftasidiimi suhtes. + Suurt resistentsuse määra on täheldatud ühes või enamas piirkonnas/riigis/regioonis Euroopa Liidu piires.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast 500 mg ja 1 g tseftasidiimi lihasesisest manustamist saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon (vastavalt 18 ja 37 mg/l) kiiresti. Viis minutit pärast 500 mg, 1 g või 2 g intravenoosset boolussüsti on plasmakontsentratsioon vastavalt 46, 87 ja 170 mg/l. Pärast ühekordse 0,5...2 g annuse manustamist intravenoossel või intramuskulaarsel teel on tseftasidiimi kineetika lineaarne.

Jaotumine Tseftasidiimi seonduvus plasmavalkudega on väike (ligikaudu 10%). Tavaliste patogeenide suhtes minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suuremad kontsentratsioonid saavutatakse luudes, südames, sapis, rögas, vesivedelikus, sünoviaal-, pleura- ja peritoneaalvedelikus. Tseftasidiim läbib kergesti platsentat ja eritub rinnapiima. Intaktse hematoentsefaalbarjääri läbitavus on vähene, mistõttu põletiku puudumisel on ravimi sisaldus tserebrospinaalvedelikus väike. Meningiidi puhul aga on ravimi kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus 4...20 mg/l.

Biotransformatsioon Tseftasidiim ei metaboliseeru.

Eritumine Parenteraalse manustamise järgselt väheneb plasmakontsentratsioon poolväärtusajaga ligikaudu 2 tundi. Tseftasidiim eritub muutumatul kujul uriiniga glomerulaarfiltratsiooni teel; ligikaudu 80...90% annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul. Alla 1% eritub sapiga.

Patsientide erirühmad Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel väheneb tseftasidiimi eliminatsioon ja annust tuleb vähendada (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Kerged või keskmise raskusega maksafunktsiooni häired ei mõjutanud tseftasidiimi farmakokineetikat isikutel, kellele manustati intravenoosselt 2 g iga 8 tunni järel 5 päeva jooksul eeldusel, et puudus neerufunktsiooni langus (vt lõik 4.2).

Eakad Eakatel patsientidel täheldatud kliirensi langus oli eeskätt tingitud tseftasidiimi renaalse kliirensi vanusega seotud vähenemisest. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 3,5...4 tundi pärast ravimi ühekordset manustamist või korduvaid 2 g intravenoosseid boolussüste kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul 80-aastastel ja vanematel patsientidel.

Lapsed Enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel on tseftasidiimi poolväärtusaeg pikenenud 4,5...7,5 tundi pärast 25...30 mg/kg annuste manustamist. Kuid 2. elukuuks on poolväärtusaeg täiskasvanutega samas vahemikus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Tseftasidiimiga ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkarbonaat

6.2 Sobimatus

Tseftasidiim on naatriumbikarbonaadi süstelahuses vähem stabiilne kui teistes infusioonilahustes. Seda ei soovitata kasutada lahustina. Tseftasidiimi ja aminoglükosiide ei tohi samas infusioonisüsteemis või süstlas segada. Vankomütsiini lisamisel tsefasidiimi lahusele on teatatud sadestumise esinemisest. Infusioonisüsteeme ja intravenoosseid voolikuid soovitatakse nende kahe ravimi manustamise vahel loputada.

6.3 Kõlblikkusaeg

Pulber viaalides: 36 kuud

Manustamiskõlblikuks muudetud viaalid (intravenoosseks süstimiseks või enne infusiooniks lahjendamist) Keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 4 tunni jooksul temperatuuril 25°C ja 2 päeva jooksul temperatuuril 5±3°C pärast lahustamist süstevees või 0,5 % ja 1 % lidokaiini lahuses.

Lahjendamine intravenoosseks infusiooniks Keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud järgmistel tingimustel:

• 4 tundi temperatuuril 25°C ja 2 päeva temperatuuril 5±3°C, lahustatuna 0,9% naatriumkloriidi lahuses, Hartmanni lahuses, 10% dekstraanilahus 5% glükoosilahuses, 10% dekstraanilahus 0,9% naatriumkloriidi lahuses.
• 4 tundi temperatuuril 25 °C ja 2 päeva temperatuuril 5±3 °C, lahustatuna M/6 naatriumlaktaadis (ainult kontsentratsioonidel 20 mg/ml…40 mg/ml)
• 4 tundi temperatuuril 25°C ja 1 päev temperatuuril 5±3°C, lahustatuna 10% glükoosilahuses
• 6 tundi temperatuuril 25°C ja 2 päeva temperatuuril 5±3°C, lahustatuna 5% glükoosilahuses, 0,18% naatriumkloriidi + 4% glükoosilahuses.
• 6 tundi temperatuuril 25°C ja 1 päev temperatuuril 5±3°C, lahustatuna 0,45% naatriumkloriidi + 5% glükoosilahuses, 0,9% naatriumkloriidi + 5% glükoosilahuses.
• 9 tundi temperatuuril 25°C ja 2 päeva temperatuuril 5±3°C, lahustatuna 6% dekstraanilahuses + 0,9% naatriumkloriidilahuses (ainult kontsentratsioonidel 20 mg/ml kuni 40 mg/ml).

Keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 4 tunni jooksul temperatuuril 25°C ja 2 päeva jooksul temperatuuril 5±3°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud lahused kohe ära kasutada. Kui seda ei kasutata kohe, vastutab kasutuseelse säilitusaja ja -tingimuste eest kasutaja ning see ei tohiks tavaliselt ületada 12 tundi temperatuuril 2...8°C, välja arvatud juhul, kui lahustamine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist/lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20 ml läbipaistvad III tüüpi klaasviaalid, mis on suletud bromobutüülkummist korgi ja sinise eemaldatava alumiiniumist kattekorgiga.

Pakendi suurused: 1 või 10 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Preparaadi lahustumisel vabaneb süsinikdioksiid ja tekib positiivne rõhk. Valmislahuses võivad olla väikesed süsinikdioksiidi mullid, mille võib jätta tähelepanuta. Lahuse valmistamise juhised Tabelist leiate lisatava lahusti kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võib olla kasulik juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa.

Süstelahuse valmistamiseks

Viaali suurus Lisatava lahusti kogus (ml) Ligikaudne kontsentratsioon 1 g Intramuskulaarne 3 ml 260 Intravenoosne boolus 10 ml 90

Märkus: Lahustamise järgselt saadav tseftasidiimi lahuse kogus suureneb ravimi teisaldusfaktori tõttu, mille tulemuseks on loetletud kontsentratsioonid (mg/ml). Infusioonilahuse valmistamiseks

Viaali suurus Lisatava lahusti kogus (ml) Ligikaudne kontsentratsioon 1 g Intravenoosne infusioon 50 ml* 20 * Lisamine peab toimuma kahes etapis.

Märkus: Lahustamise järgselt saadav tseftasidiimi lahuse kogus suureneb ravimi teisaldusfaktori tõttu, mille tulemuseks on loetletud kontsentratsioonid (mg/ml). Lahuse värvus varieerub sõltuvalt kontsentratsioonist, lahustist ja säilitustingimustest helekollasest merevaikkollaseni. Antud soovitusi järgides ei näita sellised värvivariatsioonid toime vähenemist.

Tseftasidiim kontsentratsioonides 1 mg/ml kuni 40 mg/ml sobib kokku:

• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus
• M/6 naatriumlaktaadi süstelahus
• Ringeri infusioonilahus
• naatriumlaktaadi süstelahus (Hartmanni lahus)
• 5% glükoosilahus
• 0,45% naatriumkloriidi ja 5% glükoosi süstelahus
• 0,9% naatriumkloriidi ja 5% glükoosi süstelahus
• 0,18% naatriumkloriidi ja 4% glükoosi süstelahus
• 10% glükoosi süstelahus
• 10% dekstraan 40 süstelahus 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses
• 10% dekstraan 40 süstelahus 5% glükoosi süstelahuses
• 6% dekstraan 70 süstelahus 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses

Lihasesiseseks manustamiseks võib tseftasidiimi üleval tabelis kirjeldatud kontsentratsioonides muuta manustamiskõlblikuks 0,5 % või 1 % lidokaiinvesinikkloriidi süstelahuses.

Lahuste valmistamine boolussüsteks 1. Torgake süstlanõel läbi viaali korgi ning süstige viaali soovitatav kogus lahustit. Vaakum soodustab lahusti sisenemist. Eemaldage süstlanõel. 2. Loksutage viaali pulbri lahustamiseks: vabaneb süsinikdioksiid ja selge lahus saadakse ligikaudu 1...2 minutiga. 3. Pöörake viaal tagurpidi. Viige nõel läbi viaali korgi nii, et süstla kolb on lõpuni alla surutud, ning tõmmake kogu lahus süstlasse (viaalis olev rõhk võib seda soodustada). Jälgige, et nõel oleks kogu aeg lahuses. Viaalist eemaldatud lahuses võivad olla väikesed süsinikdioksiidi mullid; see on ohutu.

Need lahused võib manustada otse veeni või kanüüli kaudu, kui patsient saab parenteraalseid lahuseid. Tseftasidiim sobib kokku ülalnimetatud intravenoossete lahustega.

Lahuste valmistamine intravenoosseks infusiooniks Valmistage lahus, kasutades kokku 50 ml sobivat lahustit (loetletud ülalpool), mis lisatakse KAHES etapis nagu järgnevalt kirjeldatud.

1. Torgake süstlanõel läbi viaali korgi ja süstige 10 ml lahustit. 2. Eemaldage nõel ja selge lahuse saamiseks loksutage viaali. 3. Ärge sisestage gaasieemaldusnõela enne, kui pulber on lahustunud. Torgake gaasieemaldusnõel läbi viaali korgi, et vähendada siserõhku. 4. Viige saadud lahus üle lõplikku infusioonisüsteemi (minikotti või büretti), et kogumahuks saaks 50 ml ning manustage 15...30 min kestva veeniinfusiooni teel.

Märkus: Preparaadi steriilsuse säilitamiseks on tähtis mitte torgata gaasieemaldusnõela läbi viaali korgi enne, kui pulber on lahustunud.

Antibiootikumilahuse jäägid tuleb hävitada.

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. Konstantinoupoleos 1-10 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBER

1188425

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2026