Aripiprazole mylan - tablett (15mg)

ATC Kood: N05AX12
Toimeaine: aripiprasool
Tootja: Mylan S.A.S

Artikli sisukord

ARIPIPRAZOLE MYLAN
tablett (15mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Aripiprazole Mylan 15 mg tabletid aripiprasool

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Aripiprazole Mylan ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Aripiprazole Mylan’i võtmist
  3. Kuidas Aripiprazole Mylan’it võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Aripiprazole Mylan’it säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Aripiprazole Mylan ja milleks seda kasutatakse

Aripiprazole Mylan sisaldab toimeainet aripiprasool ja kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antipsühhootikumideks. Seda kasutatakse täiskasvanutel ning 15-aastastel ja vanematel noorukitel haiguse raviks, mille sümptomiteks on tegelikult mitte olemasolevate asjade kuulmine, nägemine või tajumine, umbusklikkus, vääruskumused, seosetu kõne ning käitumise ja emotsioonide ühetaolisus. Selle seisundiga inimestel võib esineda ka masendust, süütunnet, ärevust või pinget.

Aripiprazole Mylan’it kasutatakse nende täiskasvanute ning 13-aastaste ja vanemate noorukite raviks, kelle haigusega kaasnevad sellised sümptomid nagu kõrgenenud meeleolu, ülemäärane energilisus, tavalisest palju väiksem unevajadus, kiire ideederikas kõne ning mõnikord ka suurenenud ärritatavus. Täiskasvanutel aitab see samuti vältida sellise seisundi taasteket haigetel, kes on paranenud Aripiprazole Mylan’i võtmisel.

Mida on vaja teada enne Aripiprazole Mylan’i võtmist

Ärge võtke Aripiprazole Mylan’it

  • kui olete aripiprasooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Aripiprasoolravi ajal on esinenud enesetapumõtteid ja -käitumist. Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad mis tahes mõtted või tunded seoses enese vigastamisega.

Enne Aripiprazole Mylan’i võtmist pidage nõu oma arstiga, kui teil esinevad:

kõrge veresuhkur (iseloomulikud sümptomid on liigne janu, uriini suur hulk, söögiisu suurenemine ja nõrkustunne) või suhkurtõbi lähisugulastel

tõmblused (krambihood), kuna teie arst võib soovida teid põhjalikumalt jälgida

tahtele allumatud ebaregulaarsed lihastõmblused, eriti näos

kardiovaskulaarsed haigused (südame-veresoonkonna haigused), kardiovaskulaarhaigus lähisugulastel, insult või miniinsult, liiga kõrge või madal vererõhk

verehüübed või verehüüvete esinemine lähisugulastel, sest antipsühhootikume on seostatud verehüüvete tekkega

ülemäärane mängurlus minevikus.

Palun rääkige oma arstile, kui märkate kehakaalu suurenemist, kui teil tekivad ebatavalised liigutused, täheldate normaalset päevast tegevust segavat unisust, teil on neelamisraskus või allergia sümptomid.

Juhul kui olete eakas patsient, kellel on dementsus (mälu ja teiste vaimsete võimete langus), peate ise või peab teie hooldaja/sugulane arstile rääkima, kui teil on kunagi olnud insult või miniinsult. Teie arst võib kaaluda teie ravi alustamist väiksema annusega.

Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad enesevigastamise mõtted või tunded. Ravi ajal aripiprasooliga on teatatud enesetapumõtetest ja -käitumisest.

Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekib lihasjäikus või lihaste paindumatus koos kõrge palaviku, higistamise, teadvustaseme muutuse või südame väga kiire või ebaregulaarse löögisagedusega.

Rääkige oma arstile, kui te märkate või teie pere/hooldaja märkab, et teil tekivad tungid või ihad selliseks käitumiseks, mis on teie puhul ebaharilik ning te ei suuda vastu seista impulsile, ajele või ahvatlusele sooritada teatud tegusid, mis võivad kahjustada teid või teisi inimesi. Seda nimetatakse impulsikontrolli häireteks, mis võivad olla näiteks sellised käitumised nagu hasartmängusõltuvus, liigsöömine või liigne rahakulutamine, ebanormaalselt tugev suguiha või kogu tähelepanu haaravad seksuaalsed mõtted või tunded.

Arst võib pidada vajalikuks korrigeerida teie annust või lõpetada ravi.

Lapsed ja noorukid

Ärge kasutage seda ravimit alla 13 aasta vanustel lastel ja noorukitel. Ei ole teada, kas see on nende patsientide jaoks ohutu ja tõhus.

Muud ravimid ja Aripiprazole Mylan

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Vererõhku langetavad ravimid: Aripiprazole Mylan võib tugevdada vererõhu alandamiseks kasutatavate ravimite toimet. Rääkige kindlasti oma arstile, kui kasutate vererõhku alandavaid ravimeid.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid: Aripiprazole Mylan’i võtmisel koos nende ravimitega võivad tugevneda mõned kõrvaltoimed, nt sedatsioon. Rääkige kindlasti oma arstile, kui kasutate kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid.

Kui võtate Aripiprazole Mylan’it koos mõne teise ravimiga, võib olla vajalik muuta Aripiprazole Mylan’i või teise ravimi annust. Eriti oluline on öelda oma arstile, kui kasutate järgmisi ravimeid:

südame rütmihäirete ravimid (nt kinidiin, amiodaroon, flekainiid);

antidepressandid (nt paroksetiin, venlafaksiin ja fluoksetiin) või taimsed preparaadid (nt naistepuna ürt) depressiooni või ärevuse raviks;

teatud antibiootikumid tuberkuloosi raviks (nt rifampitsiin ja rifabutiin);

seenevastased ravimid (nt ketokonasool ja itrakonasool);

teatud HIV-infektsiooni korral kasutatavad ravimid (nt efavirens, nevirapiin ja proteaasi inhibiitorid, nt indinaviir, ritonaviir);

epilepsia korral kasutatavad krambivastased ravimid (nt karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal ja primidoon).

Need ravimid võivad suurendada kõrvaltoimete tekkerisk või vähendada selle ravimi toimet. Kui te täheldate mõne sellise ravimi võtmisel koos Aripiprazole Mylan’iga mõnda ebatavalist sümptomit, peate pöörduma oma arsti poole.

Ravimeid, mis suurendavad serotoniini taset, kasutatakse tavaliselt sellistel juhtudel nagu depressioon, üldine ärevusseisund, obsessiiv-kompulsiivne häire ja sotsiaalfoobia, aga ka migreeni ja valu korral:

triptaanid, tramadool ja trüptofaan, mida kasutatakse sellistel juhtudel nagu depressioon, üldine ärevusseisund, obsessiiv-kompulsiivne häire ja sotsiaalfoobia, aga ka migreen ja valu;

SSRI-d (nt paroksetiin ja fluoksetiin), mida kasutatakse depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanika ja ärevuse korral;

teised antidepressandid (nt venlafaksiin ja trüptofaan), mida kasutatakse raske depressiooni korral;

tritsüklilised antidepressandid (nt klomipramiin ja amitriptüliin), mida kasutatakse depressiooni korral;

liht-naistepuna (Hypericum perforatum), mida kasutatakse taimse ravimina kerge depressiooni korral;

valuvaigistid (nt tramadool ja petidiin), mida kasutatakse valu leevendamiseks;

triptaanid (nt sumatriptaan ja zolmitriptaan), mida kasutatakse migreeni raviks.

Need ravimid võivad suurendada kõrvaltoimete tekkeriski. Kui te täheldate mõne sellise ravimi võtmisel koos Aripiprazole Mylan’iga mõnda ebatavalist sümptomit, peate pöörduma oma arsti poole.

Aripiprazole Mylan koos toidu, joogi ja alkoholiga

Aripiprazole Mylan’it võib võtta sõltumata söögiaegadest.

Alkoholi tuleb vältida.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase või imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimasel trimestril (raseduse kolme viimase kuu jooksul) kasutanud Aripiprazole Mylan’it, võib esineda järgmisi sümptomeid: värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, rahutus, hingamisprobleemid ja raskused toitmisel. Kui vastsündinul tekib mõni nendest sümptomitest, peate pöörduma oma arsti poole.

Imetamine

Kui te võtate Aripiprazole Mylan’it, arutab arst teiega, kas peaksite imetama, arvestades ravist saadavat kasu teile ja rinnaga toitmise kasu teie lapsele. Te ei tohi teha mõlemat. Kui võtate seda ravimit, arutage oma arstiga, milline toitmisviis on teie lapsele parim.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravi ajal selle ravimiga võib esineda sedatsiooni, unisust, minestamist, hägust nägemist ja topeltnägemist (vt lõik 4).

Sellega tuleb arvestada täielikku erksust nõudvate tegevuste juures, nagu autojuhtimine või masinate käsitsemine.

Aripiprazole Mylan sisaldab naatriumi

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühe tableti kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Kuidas Aripiprazole Mylan’it võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanutele soovitatav annus on 15 mg üks kord ööpäevas. Sellegipoolest võib arst teile määrata sellest väiksema või suurema, kuni 30 mg annuse üks kord ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Selle ravimi kasutamist võib alustada väiksema annusega, kasutades suukaudset lahust (vedel ravimvorm).

Annust võib järk-järgult suurendada kuni noorukitele soovitatava annuseni 10 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib arst määrata ka sellest väiksema või suurema annuse, mis võib maksimaalselt olla kuni 30 mg üks kord ööpäevas.

Kui teil on tunne, et Aripiprazole Mylan’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Püüdke võtta Aripiprazole Mylan’it iga päev ühel ja samal ajal. Ei ole oluline, kas võtate seda koos söögiga või ilma. Võtke tablett alati koos veega ja neelake tervelt alla.

Isegi kui tunnete end paremini, ärge muutke Aripiprazole Mylan’i annust ega lõpetage selle igapäevast võtmist ilma arstiga eelnevalt nõu pidamata.

Kui te võtate Aripiprazole Mylan’it rohkem kui ette nähtud

Kui avastate, et olete võtnud Aripiprazole Mylan’it rohkem, kui arst on määranud (või kui keegi teine on võtnud teie Aripiprazole Mylan’it), võtke kohe ühendust oma arstiga. Kui te ei saa oma arstiga ühendust, võtke kaasa ravimi pakend ja pöörduge lähimasse haiglasse.

Patsientidel, kes on võtnud liiga palju aripiprasooli, on tekkinud järgmised sümptomid:

kiire südametegevus, agiteeritus/agressiivsus, kõneprobleemid;

ebaharilikud (eriti näo või keele) liigutused ja teadvustaseme langus.

Muud sümptomid võivad olla järgmised:

akuutne segasusseisund, krambihood (epilepsia), kooma, kombinatsioon palavikust, kiirenenud hingamisest ja higistamisest;

lihasjäikus ja uimasus või unisus, aeglasem hingamine, lämbumistunne, kõrge või madal vererõhk, südame rütmihäired.

Kui te kogete midagi sellist, võtke kohe ühendust oma arsti või haiglaga.

Kui te unustate Aripiprazole Mylan’it võtta

Kui te unustasite annuse võtmata, siis võtke see niipea kui see teile meenub, kuid ärge võtke kahte annust samal päeval.

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Aripiprazole Mylan’i võtmise

Ärge lõpetage ravi lihtsalt sellepärast, et tunnete ennast paremini. On tähtis jätkata Aripiprazole Mylan’i võtmist niikaua, nagu arst on teile öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib mõni järgmistes kõrvaltoimetest, pöörduge kohe oma arsti poole või otsige arstiabi:

Esinemissagedus teadmata:

raske allergiline reaktsioon (nt suu, keele, näo ja kurgu turse, sügelus, nõgestõbi)

enesetapumõtted või enesetapukatse

kombinatsioon palavikust, lihasjäikusest, kiirenenud hingamisest, higistamisest, teadvustaseme langusest ja järskudest vererõhu ning südame löögisageduse muutustest, minestamisest (maliigne neuroleptiline sündroom)

ebaregulaarne südame löögisagedus, südamelöökide vahelejäämine, mis võivad põhjustada pearinglust või puperdamist rinnus

südameinfarkt, mis põhjustab tugevat valu rinnus, surinat ja torkimistunnet, higistamist, hingamisraskust ja uimasust

verehüübed veenides, eriti jalasäärtes (sümptomiteks on sääre paistetus, valu ja punetus), mis võivad mööda veresooni liikuda edasi kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust

krambihoog või tõmblused

ärajätusümptomid vastsündinud lastel, kui ema kasutas seda ravimit raseduse ajal

serotoniinisündroom (reaktsioon, mis põhjustab suurt õnnetunnet, uimasust, kohmakust, rahutust, joobnud tunnet, palavikku, higistamist või lihasjäikust)

Teatage oma arstile, kui te märkate midagi järgnevast, sest need nähud võivad viidata tõsisemale probleemile, mis nõuab tähelepanu:

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

suhkurtõve avaldumine, mille nähtudeks on liigne janu, rohke urineerimine, söögiisu suurenemine ja nõrkustunne

Esinemissagedus teadmata:

tihti esinevad infektsioonid, nt kurguvalu, palavik või suuhaavandid, mille põhjuseks võib olla valgete vereliblede ebanormaalselt väike hulk

olemasoleva suhkurtõve süvenemine, sh ketoatsidoos (ketokehad veres ja uriinis) või kooma

tugev kõhuvalu, mis kiirgub selga, mille põhjuseks võib olla kõhunäärme põletik

naha ja silmavalgete muutumine kollaseks, kõhuvalu koos palavikuga, kahvatu väljaheide, tume uriin ja üldine halb enesetunne. Need nähud võivad viidata maksaprobleemidele (nagu maksapõletik ja maksapuudulikkus)

ebatavaline nõrkus, lihaste valu või hellus, mis võib viidata lihaste ebanormaalsele lagunemisele, mis võib põhjustada neeruprobleeme

Muud võimalikud kõrvaltoimed on järgmised:

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

unehäired

ärevustunne

rahutustunne ja suutmatus paigal püsida, raskused paigal istumisega

kontrollimatud tõmblused, jõnksatavad liigutused või väänlemine, rahutud jalad

värisemine

peavalu

väsimus

unisus

uimasus

hägune nägemine

kõht käib harvem läbi või raskused roojamisel

seedehäired

iiveldus

suus tekib liiga palju sülge

oksendamine

väsimustunne

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

depressioon

muutunud või suurenenud seksuaalne huvi

suu, keele ja jäsemete kontrollimatud liigutused (hilisdüskineesia)

väänlevaid liigutusi põhjustav lihastoonuse häire (düstoonia)

topeltnägemine

südame kiire löögisagedus

vererõhu järsk langus püsti tõusmisel, mis põhjustab pearinglust, uimasust või minestamist

luksumine (vahelihase lühikesed järsud kokkutõmbed)

vereanalüüsides: veresuhkru või hormoon prolaktiini sisalduse suurenemine

Turuletulekujärgselt on teatatud aripiprasooli järgnevatest kõrvaltoimetest, mille esinemissagedus on teadmata:

vereliistakute väike arv

söögiisu kaotus (anoreksia)

kehakaalu langus

kehakaalu tõus

agressiivsustunne

agiteeritus

närvilisus

kõnehäire

südame aeglustunud löögisagedus

kõrge vererõhk

selge põhjuseta äkksurm

minestamine

toidu kogemata hingamisteedesse tõmbamine, millega kaasneb kopsupõletiku oht (kopsuinfektsioon)

kõri ümbritsevate lihaste spasm

neelamisraskus

kõhulahtisus

ebamugavustunne kõhus

ebamugavustunne maos

nahalööve (naha tekstuuri või värvuse märgatav muutus)

tundlikkus valguse suhtes

ebatavaline juuste väljalangemine või hõrenemine

liigne higistamine

lihasvalu

jäikus

tahtmatu urineerimine (pidamatus)

raskused urineerimisel

pikenenud ja/või valulik erektsioon

kehatemperatuuri regulatsiooni häired või ülekuumenemine

valu rinnus

labakäte, -jalgade või pahkluude tursed

vereanalüüsides: veresuhkru tõus või kõikumised, naatriumi sisalduse vähenemine, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, glükeeritud hemoglobiini sisalduse suurenemine

suutmatus vastu panna impulsile, ajele või ahvatlusele sooritada tegevusi, mis võivad kahjustada teid ennast või teisi, mille hulka võivad kuuluda:

  • tugev impulss mängida liigselt hasartmänge, vaatamata tõsistele isiklikele või perekondlikele tagajärgedele
  • muutunud või suurenenud seksuaalne huvi ja käitumine, mis tekitab muret teile või teistele, nt suurenenud suguiha
  • kontrollimatu liigne ostlemine
  • liigsöömine (suurte toidukoguste söömine lühikesel ajavahemikul) või sundsöömine (normaalsest rohkem söömine ja näljatunde rahuldamiseks vajalikust toidu kogusest rohkem söömine)
  • tung kindla sihita hulkuda

Kui te täheldate endal mõnda neist käitumistest, siis rääkige sellest oma arstile. Tema arutab teiega, kuidas neid sümptomeid vähendada või nendega toime tulla.

Eakatel dementsusega patsientidel, kes on saanud aripiprasooli, on sagedamini esinenud surmaga lõppenud juhtumeid. Lisaks on teatatud peaaju insuldi või miniinsuldi juhtudest.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel

Noorukitel vanuses 13 aastat ja üle selle täheldati sama tüüpi kõrvaltoimeid samasuguse sagedusega nagu ka täiskasvanutel, välja arvatud unisus, kontrollimatu tõmblemine või jõnksatavad liigutused, rahutus ja väsimus, mis olid väga sagedased (rohkem kui ühel inimesel 10-st), ning valu ülakõhus, suukuivus, südame löögisageduse suurenemine, kehakaalu suurenemine, söögiisu suurenemine, lihastõmblused, jäsemete kontrollimatud liigutused ning pearinglus, eriti lamavast või istuvast asendist püsti tõusmisel, mis olid sagedased (rohkem kui ühel inimesel 100-st).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Aripiprazole Mylan’it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril, pudelil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pudelid: kasutada 180 päeva jooksul pärast avamist.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Aripiprazole Mylan sisaldab

  • Toimeaine on aripiprasool.

Üks tablett sisaldab 15 mg aripiprasooli.

  • Teised koostisosad on mannitool, mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, hüdroksüpropüültselluloos ja magneesiumstearaat.

Kuidas Aripiprazole Mylan välja näeb ja pakendi sisu

Aripiprazole Mylan 15 mg tablett on valge kuni valkjas ümmargune lameda pinna ja kaldservaga tablett läbimõõduga ligikaudu 7,1 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „M“ ja teisel küljel „AT7“.

Aripiprazole Mylan 15 mg tabletid on saadaval blisterpakendites, milles on 14, 28, 30, 49, 56 või 98 tabletti, ning üheannuselistes blistrites, milles on 28 või 98 tabletti. Pudelites on 30, 100, 250 või 500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja

Mylan S.A.S.

117 Allée des Parcs

69800 Saint-Priest Prantsusmaa

Tootja

McDermott Laboratories Limited t/a Gerard Laboratories t/a Mylan Dublin

35/36 Baldoyle Industrial Estate, Grange Road Dublin 13

Iirimaa

või

Mylan B.V.

Dieselweg 25, Bunschoten Spakenburg 3752LB

Holland

või

Mylan Hungary Kft.

H-2900 Komárom

Mylan utca 1

Ungari

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Horvaatia

Aripiprazol Mylan 10 mg, 15 mg, 30 mg tablete

Tšehhi Vabariik

Aripiprazol Mylan

Küpros

Aripiprazole Mylan

Eesti

Aripiprazole Mylan

Prantsusmaa

Aripiprazole Mylan 5 mg, 10 mg, 15 mg, 30 mg, comprimé

Saksamaa

Aripiprazol Mylan 5 mg, 10 mg, 15 mg, 30 mg Tabletten

Kreeka

Aripiprazole Mylan

Ungari

Aripiprazol Mylan 15 mg, 30 mg tabletta

Island

Aripiprazole Mylan

Itaalia

Aripiprazolo Mylan

Läti

Aripiprazole Mylan 15 mg tabletes

Leedu

Aripiprazole Mylan 15 mg tabletės

Malta

Aripiprazole Mylan 5 mg, 10 mg, 15 mg, 30 mg Tablets

Holland

Aripiprazol Mylan 5 mg, 10 mg, 15 mg, 30 mg, tabletten

Norra

Aripiprazole Mylan

Poola

Aripiprazole Mylan

Portugal

Aripiprazol Mylan

Sloveenia

Aripiprazol Mylan 10 mg, 15 mg tablete

Hispaania

Aripiprazol Mylan 5 mg, 10 mg, 15 mg comprimidos EFG

Rootsi

Aripiprazole Mylan

Ühendkuningriik

Aripiprazole Mylan Tablets 5 mg, 10 mg, 15 mg, 30 mg

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Aripiprazole Mylan, 15 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 15 mg aripiprasooli. INN. Aripiprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Valge kuni valkjas ümmargune lameda pinna ja kaldservaga tablett läbimõõduga ligikaudu 7,1 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „M“ ja teisel küljel „AT7“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Skisofreenia ravi täiskasvanutel ning noorukitel vanuses 15 aastat ja vanemad.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire mõõduka kuni raske maniakaalse episoodi ravi ning uue maniakaalse episoodi preventsioon täiskasvanutel, kellel valdavalt on esinenud maniakaalsed episoodid ja kelle maniakaalsed episoodid on allunud ravile aripiprasooliga (vt lõik 5.1).

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire mõõduka kuni raske maniakaalse episoodi kuni 12-nädalane ravi noorukitel vanuses 13 aastat ja vanemad (vt lõik 5.1).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Skisofreenia: Aripiprazole Mylan’i soovitatav annus ravi alustamiseks on 10 või 15 mg ööpäevas ning ravivastuse säilitamiseks 15 mg ööpäevas, manustatuna üks kord päevas sõltumata toidukordadest. Aripiprazole Mylan on efektiivne annuste vahemikus 10 kuni 30 mg ööpäevas. Annusest 15 mg ööpäevas suuremate annuste tugevam toime ei ole tõestatud, sellegipoolest võivad üksikud patsiendid vajada sellest kõrgemat annust. Suurimat ööpäevast annust 30 mg ei tohi ületada.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood: Aripiprazole Mylan’i soovitatav algannus on 15 mg manustatuna üks kord ööpäevas sõltumata söögiajast kas monoteraapiana või kombinatsioonis (vt lõik 5.1). Mõned patsiendid võivad vajada suuremat annust. Suurimat ööpäevast annust 30 mg ei tohi ületada.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire korduva maniakaalse episoodi preventsioon: korduva maniakaalse episoodi preventsiooniks aripiprasooli kas monoteraapiana või kombinatsioonis kasutanud patsiendil tuleb ravi jätkata sama annusega. Ööpäevase annuse hilisemal kohandamisel, sh annuse vähendamisel

tuleb arvestada patsiendi kliinilist seisundit.

Lapsed

Skisofreenia noorukitel vanuses 15 aastat ja vanemad: Aripiprazole Mylan’i soovitatav annus on 10 mg ööpäevas manustatuna üks kord päevas sõltumata toidukordadest. Ravi tuleb alustada kahel esimesel päeval annusega 2 mg (kasutades aripiprasooli 1 mg/ml suukaudset lahust), suurendada annust kahel järgmisel päeval kuni 5 mg-ni ning seejärel soovitatava ööpäevase annuseni 10 mg. Vajadusel võib sellele järgnevalt annust suurendada 5 mg kaupa, kuid mitte ületada maksimaalset lubatud ööpäevast annust 30 mg (vt lõik 5.1). Aripiprazole Mylan on efektiivne annuste vahemikus 10...30 mg ööpäevas. Efektiivsuse suurenemist ei ole täheldatud üle 10 mg annuste kasutamisel, kuid üksikud patsiendid võivad vajada ka suuremat annust.

Ebapiisavate ohutuse ja efektiivsuse andmete tõttu ei ole Aripiprazole Mylan soovitatav kasutamiseks noorematele kui 15 aasta vanustele skisofreeniaga patsientidele (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood noorukitel vanuses 13 aastat ja vanemad:

Aripiprazole Mylan’i soovitatav annus on 10 mg ööpäevas manustatuna üks kord päevas sõltumata söögiaegadest. Ravi tuleb alustada annusega 2 mg (kasutades aripiprasooli 1 mg/ml suukaudset lahust) kahe päeva jooksul, tiitrida annuseni 5 mg järgneva kahe päeva jooksul ning seejärel kuni soovitatava annuse 10 mg saavutamiseni.

Ravi kestus peab olema pikkusega, mis on minimaalselt vajalik sümptomite kontrolli all hoidmiseks ning ei tohi ületada 12 nädalat. Suurema kui 10 mg ööpäevas annuse suurem efektiivsus ei ole kinnitust leidnud ning ööpäevane annus 30 mg on seostatav oluliselt kõrgema märkimisväärsete kõrvaltoimete esinemise sagedusega, sh EPS-ga seotud nähud, unisus, väsimus ja kehakaalu tõus (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb suuremaid kui 10 mg ööpäevas annuseid kasutada ainult erandjuhtudel ja hoolika kliinilise jälgimise all (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Noorematel patsientidel on suurem risk aripiprasooliga seotud kõrvaltoimete tekkimiseks. Seetõttu ei ole Aripiprazole Mylan soovitatav kasutamiseks noorematel kui 13 aasta vanustel patsientidel (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Autistliku häirega seotud ärrituvus: aripiprasooli ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses kuni 18 aastat ei ole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Tourette’i sündroomiga seotud lihastõmblused: aripiprasooli ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses 6 kuni 18 aastat ei ole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Patsientide erirühmad

Maksakahjustus

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Andmeid annustamissoovituste andmiseks raske maksakahjustusega patsientidele on ebapiisavalt. Sellistel patsientidel nõuab annuse muutmine ettevaatust. Suurima ööpäevase annuse 30 mg kasutamine raske maksakahjustusega patsientidel vajab ettevaatust (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Annuse kohandamine ei ole neerukahjustusega patsientidel vajalik.

Eakad

Aripiprasooli ohutust ja efektiivsust skisofreenia või I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalsete episoodide ravis üle 65-aastastel või vanematel patsientidel ei ole uuritud. Selle populatsiooni suurema tundlikkuse tõttu tuleb neil kaaluda hoiatavate kliiniliste nähtude esinemisel ravi alustamist väiksema annusega (vt lõik 4.4).

Sugu

Võrreldes meestega ei vaja naissoost patsiendid erinevat annust (vt lõik 5.2).

Suitsetamine

Aripiprasooli metaboolne rada ei tingi annuse kohandamise vajadust suitsetajatel (vt lõik 4.5).

Annuse kohandamine koostoimete tõttu

Aripiprasooli annust tuleb vähendada, kui samaaegselt aripiprasooliga manustatakse ka CYP3A4 või CYP2D6 tugevat inhibiitorit. Kui lõpetatakse samaaegne ravi CYP3A4 või CYP2D6 inhibiitoriga, tuleb aripiprasooli annust suurendada (vt lõik 4.5).

Aripiprasooli annust tuleb suurendada, kui samaaegselt aripiprasooliga manustatakse ka CYP3A4 tugevat indutseerijat. Kui lõpetatakse samaaegne ravi CYP3A4 indutseerijaga, tuleb aripiprasooli annust vähendada soovitatava annuse tasemele (vt lõik 4.5).

Manustamisviis

Aripiprazole Mylan on suukaudseks kasutamiseks.

Suus dispergeeruvad tabletid või suukaudne lahus on aripiprasooli tablettide alternatiiviks patsientidele, kellel on raskusi Aripiprazole Mylan tablettide neelamisega või kes vajavad teistsugust annust (vt lõik 5.2).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Psühhoosivastaste ravimite manustamisel võib patsiendi kliiniline seisund paraneda alles mitmepäevase kuni mitmenädalase raviga. Patsienti tuleb sel perioodil hoolikalt jälgida.

Suitsidaalsus

Suitsidaalne käitumine esineb koos psühhootilise haiguse või meeleoluhäirega ning mõnel juhul on seda täheldatud antipsühhootilise ravi alustamisel või vahetamisel, kaasa arvatud aripiprasoolravi korral (vt lõik 4.8). Antipsühhootilise ravi korral on vajalik kõrge riskiga patsiendi hoolikas jälgimine.

Kardiovaskulaarsed häired

Aripiprasooli kasutamine nõuab ettevaatust patsientidel, kellel on teadaolevalt südame- veresoonkonnahaigus (anamneesis müokardiinfarkt või südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus või juhtehäired), tserebrovaskulaarne haigus, võimalik hüpotensioonile predisponeeriv seisund (dehüdratsioon, hüpovoleemia ja ravi antihüpertensiivsete ravimitega) või hüpertensioon, sh aktselereerunud või maliigne hüpertensioon. Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel võib sageli esineda VTE omandatud riskifaktoreid, tuleb need tuvastada enne aripiprasoolravi ja ravi ajal ning rakendada ennetavaid meetmeid.

QT-aja pikenemine

QT-aja pikenemise sagedus kliinilistes uuringutes aripiprasooliga oli võrreldav platseeboga. Aripiprasooli tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on perekondlikus anamneesis QT-aja pikenemine (vt lõik 4.8).

Hilisdüskineesia

Kuni üks aasta kestnud kliinilistes uuringutes teatati aeg-ajalt düskineesiast, mis ilmnes ravi ajal aripiprasooliga. Kui aripiprasooli saaval patsiendil ilmnevad hilisdüskineesia tunnused või sümptomid,

tuleb kaaluda annuse vähendamist või ravi lõpetamist (vt lõik 4.8). Sellised sümptomid võivad ajutiselt halveneda või isegi tekkida ka pärast ravi lõpetamist.

Muud ekstrapüramidaalsümptomid

Aripiprasooliga läbiviidud laste pediaatrilistes kliinilistes uuringutes täheldati akatiisiat ja parkinsonismi. Kui aripiprasooliga ravi saaval patsiendil ilmnevad muud EPS nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda annuse vähendamist ja hoolikat kliinilist jälgimist.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)

MNS on antipsühhootikumide kasutamisega kaasnev potentsiaalselt eluohtlik sümptomite kompleks. Kliinilistes uuringutes on aripiprasooliga ravitud patsientidel MNS kirjeldatud harva. MNS kliinilisteks tunnusteks on hüpertermia, lihasrigiidsus, teadvushäired ja autonoomse regulatsiooni ebastabiilsus (ebakorrapärane pulss või vererõhu kõikumine, tahhükardia, higistamine ja südame rütmihäired). Lisaks võib esineda kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Siiski on teatatud kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemisest ja rabdomüolüüsist ka juhtudel, mis pole tingimata seotud MNS-ga. Kui patsiendil ilmnevad võimalikud MNS tunnused või sümptomid või täiendavate MNS kliiniliste tunnusteta ebaselge etioloogiaga kõrge palavik, tuleb kõikide antipsühhootikumide, sh aripiprasooli manustamine lõpetada.

Krambihood

Aripiprasooli kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatud krambihoogudest. Seetõttu tuleb aripiprasooli kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud krambihooge või krambivalmidusega seotud seisundeid (vt lõik 4.8).

Eakad patsiendid, kellel on dementsusega kaasnev psühhoos

Suremuse tõus

Kolmes aripiprasooli platseebo-kontrollrühmaga uuringus (n = 938; keskmine vanus 82,4 aastat; vahemik: 56...99 aastat) eakatel Alzheimeri tõvega kaasneva psühhoosiga patsientidel täheldati aripiprasooliga ravitud patsientidel surma riski tõusu võrreldes platseeboga. Aripiprasooliga ravitud patsientide seas oli suremus 3,5% võrreldes 1,7%-ga platseebo grupis. Surmapõhjused olid erinevad, kuigi enamik surmadest olid kardiovaskulaarse (nt südamepuudulikkus, äkksurm) või infektsioosse (nt pneumoonia) etioloogiaga (vt lõik 4.8).

Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed

Samades uuringutes (keskmine vanus 84 aastat; vahemik 78...88 aastat) teatati tserebrovaskulaarsetest kõrvaltoimetest (nt insult, transitoorne isheemiline atakk), sh surmaga lõppenud juhud. Tserebrovaskulaarseid kõrvaltoimeid kirjeldati nendes uuringutes ühtekokku 1,3% aripiprasooliga ravitud patsientidest võrreldes 0,6%-ga platseebot saanud patsientidel. Statistiliselt ei olnud see erinevus märkimisväärne, kuid ühes fikseeritud annustega uuringus täheldati aripiprasooliga ravitud patsientidel annusest sõltuvat seost tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimetega (vt lõik 4.8).

Aripiprasool ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosiga patsientide raviks.

Hüperglükeemia ja diabeet

Atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh aripiprasooliga ravitud patsientidel on registreeritud hüperglükeemiat, mõnedel juhtudel tõsist, millega on kaasnenud ketoatsidoos, hüperosmolaarne kooma või surm. Ülekaalulisus ja diabeedi esinemine perekonnas on riskifaktoriteks, mis võivad patsiendi predisponeerida tõsiste tüsistuste tekkeks. Uuringutes aripiprasooliga ei täheldatud märkimisväärset erinevust hüperglükeemiaga seotud kõrvaltoimete (sh diabeet) esinemissageduses ega glükeemiliste laboratoorsete näitude kõrvalekalletes võrreldes platseeboga. Puuduvad otsesed võrdlusandmed, et hinnata hüperglükeemiaga seotud kõrvaltoimete täpset tekkeriski aripiprasooli ja teiste atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitud patsientidel. Patsiente, keda ravitakse mis tahes antipsühhootikumiga, sh aripiprasooliga, tuleb jälgida hüperglükeemiale viitavate märkide ja sümptomite osas (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning diabeediga või diabeedi tekkeriskiga patsientidel tuleb regulaarselt jälgida vere glükoosisisaldust (vt lõik 4.8).

Ülitundlikkus

Aripiprasooli kasutamisel võib esineda ülitundlikkusreaktsioone, mida iseloomustavad eeskätt allergilised sümptomid (vt lõik 4.8).

Kehakaalu tõus

Skisofreenia ja bipolaarse meeleoluhäirega patsientidel täheldatakse sageli kehakaalu tõusu, mis võib viia tõsiste tüsistusteni tingituna kaasuvatest haigustest, kehakaalu tõusu põhjustavate antipsühhootikumide kasutamisest või halvasti korraldatud elustiilist. Aripiprasooli saanud patsientidel on turuletulekujärgselt teatatud kehakaalu tõusust. See on tavaliselt esinenud oluliste riskifaktoritega (nt diabeet, kilpnäärmehaigus või ajuripatsi adenoom) patsientidel. Täiskasvanute kliinilistes uuringutes ei ole aripiprasool näidanud kliiniliselt olulist mõju kehakaalu tõusule (vt lõik 5.1). Bipolaarse meeleoluhäire kliinilistes uuringutes noorukitel täheldati aripiprasooliga seotud kehakaalu suurenemist pärast 4 nädalat kestnud ravi. Kehakaalu suurenemist bipolaarse meeleoluhäirega noorukitel peab jälgima. Kui kehakaalu suurenemine on kliiniliselt oluline, peab kaaluma annuse vähendamist (vt lõik 4.8).

Düsfaagia

Antipsühhootikumide, sh aripiprasooli kasutamisega on seostatud söögitoru motoorikahäireid ja aspiratsiooni. Aripiprasooli tuleb kasutada ettevaatusega aspiratsioonipneumoonia riskiga patsientidel.

Patoloogiline mängurlus ja teised impulsikontrolli häired

Aripiprasooli võtmise ajal võivad patsientide tungid, eriti mängurlus, tugevneda koos suutmatusega neid ihasid kontrollida. Teiste teatatud tungide hulka kuuluvad suurenenud seksuaaliha, ostlemistung, liigsöömine ja teised impulsiivsed ja kompulsiivsed käitumised. Aripiprasoolravi ajal on tähtis, et ravimi ordineerija küsiks patsiendilt või tema hooldajalt otse, kuidas on lood uute või suurenenud tungidega, nagu mängurlus, seksuaaliha, ostlemistung, liig- või sundsöömine või teised tungid. Peab märkima, et impulsikontrolli sümptomid võivad olla seotud põhihaigusega, kuigi mõnel juhul on täheldatud tungide lõppemist, kui annust vähendati või ravi lõpetati. Impulsikontrolli häired võivad põhjustada kahju nii patsiendile kui ka teistele, kui neid õigeaegselt ära ei tunta. Kui patsiendil tekivad aripiprasooli võtmise ajal sellised tungid, peab kaaluma annuse vähendamist või ravi lõpetamist (vt lõik 4.8).

Patsiendid, kellel kaasneb ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire)

Vaatamata kõrgele komorbiidsuse sagedusele I tüüpi bipolaarse häire ja ATH vahel, on aripiprasooli ja stimulaatorite samaaegse kasutamise kohta väga vähe ohutusalaseid andmeid; seetõttu tuleb nende ravimite samaaegsel kasutamisel rakendada äärmist ettevaatust.

Aripiprazole Mylan sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tingituna antagonismist -adrenergilistessealfa retseptoritesse võib aripiprasool tugevdada teatud tüüpi antihüpertensiivsete ravimite toimet.

Kuna aripiprasool toimib peamiselt kesknärvisüsteemile (KNS), peab olema ettevaatlik selle manustamisel koos alkoholi või teiste KNS mõjutavate ravimitega, millel on aripiprasooliga kattuvad kõrvaltoimed, nt sedatsioon (vt lõik 4.8).

Aripiprasooli manustamisel koos ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT-aja pikenemist või elektrolüütide tasakaalu häireid, tuleb olla ettevaatlik.

Teiste ravimite potentsiaalne mõju aripiprasoolile

Maohappe sekretsiooni blokaator, -antagonistH famotidiin vähendab aripiprasooli imendumist, kuid arvatavasti on see toime kliiniliselt ebaoluline. Aripiprasooli metabolism kulgeb mööda mitut rada

CYP2D6 ja CYP3A4 ensüümide kaudu, kuid mitte läbi CYP1A. Järelikult ei ole suitsetajatel annuse kohandamine vajalik.

Kinidiin ja teised CYP2D6 inhibiitorid

Tervetel isikutel teostatud kliinilises uuringus suurendas CYP2D6 tugev inhibiitor (kinidiin) aripiprasooli AUC 107%, samas kui CMAX ei muutunud. Aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli AUC ja CMAX vähenesid vastavalt 32% ja 47%. Kui aripiprasooli manustatakse koos kinidiiniga, tuleb aripiprasooli annust vähendada umbes pooleni määratud annusest. Teistel CYP2D6 tugevatel inhibiitoritel, nagu fluoksetiinil ja paroksetiinil, on eeldatavasti sarnane toime ja seega tuleb samamoodi annust vähendada.

Ketokonasool ja teised CYP3A4 inhibiitorid

Tervetel isikutel teostatud kliinilises uuringus suurendas CYP3A4 tugev inhibiitor (ketokonasool) aripiprasooli AUC ja CMAX vastavalt 63% ja 37%. Aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli AUC ja CMAX suurenesid vastavalt 77% ja 43%. CYP3A4 tugeva inhibiitori samaaegne manustamine CYP2D6 aeglastele metaboliseerijatele võib põhjustada aripiprasooli plasmakontsentratsiooni suurenemist võrreldes CYP2D6 kiirete metaboliseerijatega. Kaaludes ketokonasooli või teiste CYP3A4 tugevate inhibiitorite samaaegset manustamist koos aripiprasooliga, peab loodetav kasu ületama võimalikku ohtu patsiendile. Kui ketokonasooli manustatakse koos aripiprasooliga, tuleb aripiprasooli annust vähendada ligikaudu pooleni määratust. Teistel CYP3A4 tugevatel inhibiitoritel, nagu itrakonasool ja HIV proteaasi inhibiitorid, on eeldatavasti sarnane toime ja seega tuleb samamoodi annust vähendada (vt lõik 4.2).

Ravi lõpetamisel CYP2D6 või CYP3A4 inhibiitoriga tuleb aripiprasooli annus suurendada tasemele, nagu see oli enne kaasneva ravi alustamist. Aripiprasooli manustamisel koos CYP3A4 (nt diltiaseem) või CYP2D6 (nt estsitalopraam) nõrga inhibiitoriga võib oodata aripiprasooli plasmakontsentratsiooni mõõdukat suurenemist.

Karbamasepiin ja teised CYP3A4 indutseerijad

Pärast CYP3A4 tugeva indutseerija karbamasepiini ja suukaudse aripiprasooli samaaegset manustamist skisofreenia ja skisoafektiivse häirega patsientidele olid aripiprasooli CMAX ja AUC geomeetrilised keskmised vastavalt 68% ja 73% madalamad võrreldes ainult aripiprasooli (30 mg) manustamisega. Samuti oli dehüdroaripiprasooli CMAX ja AUC geomeetriline keskmine vastavalt 69% ja 71% madalam võrreldes ainult aripiprasooli manustamisel esinenud väärtustega.

Aripiprasooli annus tuleb suurendada kahekordseks, kui aripiprasooli manustatakse samaaegselt karbamasepiiniga. Aripiprasooli manustamisel koos teiste CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, rifabutiin, fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, efavirens, nevirapiin ja liht-naistepuna) on eeldatav toime sarnane ja seega tuleb samamoodi annust suurendada. Pärast ravi lõpetamist CYP3A4 tugeva indutseerijaga tuleb aripiprasooli annust vähendada soovitatava annuseni.

Valproaat ja liitium

Aripiprasooli manustamisel samaaegselt valproaadi või liitiumiga ei täheldatud kliiniliselt olulist aripiprasooli kontsentratsiooni muutust ja seetõttu ei ole valproaadi või liitiumi manustamisel koos aripiprasooliga vaja viimase annust kohandada.

Aripiprasooli potentsiaalne mõju teistele ravimitele

Kliinilistes uuringutes ei mõjutanud aripiprasooli annus 10...30 mg ööpäevas märkimisväärselt CYP2D6 (dekstrometorfaan/3-metoksümorfinaani suhe), CYP2C9 (varfariin), CYP2C19 (omeprasool) ja CYP3A4 (dekstrometorfaan) substraatide metabolismi. Samuti ei näidanud aripiprasool ega dehüdroaripiprasool võimet mõjutada in vitro CYP1A2 vahendatud metabolismi. Seega on ebatõenäoline, et aripiprasoolil on kliiniliselt olulisi koostoimeid ravimitega, mida need ensüümid mõjutavad.

Aripiprasooli manustamisel samaaegselt valproaadi, liitiumi või lamotrigiiniga ei täheldatud kliiniliselt olulist valproaadi, liitiumi või lamotrigiini kontsentratsiooni muutust.

Serotoniinisündroom

Aripiprasooli kasutavatel patsientidel on teatatud serotoniinisündroomi juhtudest, mille võimalikud nähud ja sümptomid võivad esineda eelkõige kasutamisel koos serotoninergiliste ravimitega, nagu SSRI/SNRI, või ravimitega, mis teadaolevalt võivad suurendada aripiprasooli kontsentratsiooni (vt lõik 4.8).

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Rasedatel ei ole aripiprasooliga teostatud asjakohaseid hästikontrollitud uuringuid. Teatatud on kaasasündinud arenguhäiretest, nende põhjuslik seos aripiprasooliga ei ole siiski tõestatud. Loomkatsetes ei välistatud võimalikku arengutoksilisust (vt lõik 5.3). Patsientidele tuleb soovitada, et nad teataksid oma arstile, kui nad rasestuvad või soovivad jääda rasedaks ravi ajal aripiprasooliga. Kuna inimesel kasutamise ohutust näitav informatsioon on ebapiisav ja reproduktiivsuse loomkatsete tulemused on hoiatavad, ei tohi seda ravimit raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu ületab selgelt võimalikku riski lootele.

Raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh aripiprasool) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete, sh ekstrapüramidaalhäirete ja/või ärajätunähtude tekkeks, mis sünnijärgselt võivad olla erinevad nii raskusastme kui ka kestuse poolest. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, värisemisest, unisusest, hingamispuudulikkusest ja toitmisprobleemidest. Seetõttu tuleb neid vastsündinuid hoolikalt jälgida (vt lõik 4.8).

Imetamine

Aripiprasool eritub inimese rinnapiima. Tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või lõpetada/hoiduda aripiprasoolravist, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutest saadud andmete põhjal ei kahjusta aripiprasool viljakust.

Toime reaktsioonikiirusele

Aripiprasool mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet võimalike närvisüsteemi ja nägemishäirete tõttu, nagu sedatsioon, unisus, minestus, hägune nägemine, kahelinägemine (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimeteks akatiisia ja iiveldus, mis esinesid enam kui 3% suukaudse aripiprasooliga ravitud patsientidest.

Kõrvaltoimete loend

Aripiprasoolraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud allolevas tabelis. Tabelis on loetletud kliinilistes uuringutes ja/või turuletulekujärgsel kasutamisel kirjeldatud kõrvaltoimed.

Kõik kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Turuletulekujärgsel kasutamisel ei saa määrata teatatud kõrvaltoimete sagedust, sest nendest on teatatud spontaanselt. Seega on nende kõrvaltoimete esinemissageduseks määratud „teadmata“.

 

Sage

Aeg-ajalt

Teadmata

Vere ja

 

 

Leukopeenia

lümfisüsteemi

 

 

Neutropeenia

häired

 

 

Trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi

 

 

Allergiline reaktsioon (nt

häired

 

 

anafülaktiline reaktsioon,

 

 

 

angioödeem, sh paistes keel,

 

 

 

keele turse, näo turse, kihelus

 

 

 

või urtikaaria)

Endokriinsüsteemi

 

Hüper-

Diabeetiline

häired

 

prolaktineemia

hüperosmolaarne kooma

 

 

 

Diabeetiline ketoatsidoos

Ainevahetus- ja

Suhkurtõbi

Hüperglükeemia

Hüponatreemia

toitumishäired

 

 

Anoreksia

 

 

 

Kehakaalu langus

 

 

 

Kehakaalu tõus

Psühhiaatrilised

Unetus

Depressioon

Enesetapukatse,

häired

Ärevus

Hüperseksuaalsus

enesetapumõtted,

 

Rahutus

 

lõpuleviidud enesetapp (vt

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

Patoloogiline mängurlus

 

 

 

Impulsikontrolli häired

 

 

 

Liigsöömine

 

 

 

Ostlemistung

 

 

 

Poriomaania

 

 

 

Agressiivsus

 

 

 

Agiteeritus

 

 

 

Närvilisus

Närvisüsteemi

Akatiisia

Hilisdüskineesia

Maliigne neuroleptiline

häired

Ekstrapüramidaalhäired

Düstoonia

sündroom

 

Treemor

 

Grand mal krambihood

 

Peavalu

 

Serotoniinisündroom

 

Sedatsioon

 

Kõnehäire

 

Somnolentsus

 

 

 

Pearinglus

 

 

Silma kahjustused

Nägemise hägustumine

Kahelinägemine

 

Südame häired

 

Tahhükardia

Seletamatu äkksurm

 

 

 

Torsades de pointes

 

 

 

QT-aja pikenemine

 

 

 

Ventrikulaarsed arütmiad

 

 

 

Südameseiskus

 

 

 

Bradükardia

Vaskulaarsed

 

Ortostaatiline

Venoosne trombemboolia (sh

häired

 

hüpotensioon

kopsuemboolia ja

 

 

 

süvaveenitromboos)

 

 

 

Hüpertensioon

 

 

 

Sünkoop

Respiratoorsed,

 

Luksumine

Aspiratsioonipneumoonia

rindkere ja

 

 

Larüngospasm

mediastiinumi

 

 

Orofarüngeaalne spasm

häired

 

 

 

Seedetrakti häired

Kõhukinnisus

 

Pankreatiit

 

Düspepsia

 

Düsfaagia

 

Iiveldus

 

Kõhulahtisus

 

Liigne süljeeritus

 

Ebamugavustunne kõhus

 

Oksendamine

 

Ebamugavustunne maos

Maksa ja sapiteede

 

 

Maksapuudulikkus

häired

 

 

Hepatiit

 

 

 

Ikterus

 

 

 

Alaniinaminotransferaasi

 

 

 

(ALAT) aktiivsuse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Aspartaataminotransferaasi

 

 

 

(ASAT) aktiivsuse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Gammaglutamüültransferaasi

 

 

 

(GGT) aktiivsuse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Aluselise fosfataasi

 

 

 

aktiivsuse suurenemine

Naha ja

 

 

Nahalööve

nahaaluskoe

 

 

Valgustundlikkusreaktsioon

kahjustused

 

 

Alopeetsia

 

 

 

Hüperhidroos

Lihas-skeleti ja

 

 

Rabdomüolüüs

sidekoe kahjustused

 

 

Müalgia

 

 

 

Lihasjäikus

Neerude ja

 

 

Uriinipidamatus

kuseteede häired

 

 

Uriinipeetus

Rasedus,

 

 

Ärajätusündroom

sünnitusjärgsed ja

 

 

vastsündinul (vt lõik 4.6)

perinataalsed

 

 

 

seisundid

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

Priapism

süsteemi ja

 

 

 

rinnanäärme häired

 

 

 

Üldised häired ja

Väsimus

 

Termoregulatsiooni häire (nt

manustamiskoha

 

 

hüpotermia, püreksia)

reaktsioonid

 

 

Valu rinnus

 

 

 

Perifeersed tursed

Uuringud

 

 

Vere glükoosisisalduse

 

 

 

suurenemine

 

 

 

Glükeeritud hemoglobiini

 

 

 

sisalduse suurenemine

 

 

 

Vere glükoosisisalduse

 

 

 

kõikumine

 

 

 

Kreatiinfosfokinaasi

 

 

 

aktiivsuse suurenemine

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

 

 

Täiskasvanud

Ekstrapüramidaalsümptomid (EPS)

Skisofreenia: aripiprasooliga ravitud patsientidel oli 52 nädalat väldanud kontrollrühmaga pikaajalises kliinilises uuringus üldiselt madalam EPS (sh parkinsonism, akatiisia ja düstoonia) esinemus (25,8%) võrreldes haloperidooliga (57,3%) ravitud patsientidega. 26 nädalat väldanud platseebokontrolliga pikaajalises kliinilises uuringus oli EPS esinemus 19% aripiprasooliga ravitud patsientidel ja 13,1% platseebot saanud patsientidel. Teises 26 nädalat väldanud kontrollrühmaga pikaajalises kliinilises uuringus oli EPS esinemus 14,8% aripiprasooliga ja 15,1% olansapiiniga ravitud patsientidel.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood: 12 nädalat väldanud kontrollrühmaga uuringus esines EPS 23,5% aripiprasooli ja 53,3% haloperidooli saanud patsientidest. Teises 12 nädalat väldanud uuringus esines EPS 26,6% aripiprasooli ja 17,6% liitiumi saanud patsientidest. Platseebokontrolliga pikaaegses 26-nädalase uuringu säilitusfaasis esines EPS 18,2% aripiprasooli ja 15,7% platseebot saanud patsientidest.

Akatiisia

Platseebokontrolliga uuringus esines akatiisiat 12,1% aripiprasooli ja 3,2% platseebot saanud bipolaarsetel patsientidel. Skisofreeniaga patsientidel esines akatiisiat 6,2% aripiprasooli ja 3,0% platseebot saanutest.

Düstoonia

Ravimirühmale omane toime: tundlikel patsientidel võivad ravi esimestel päevadel esineda düstoonia sümptomid, kestvad ebanormaalsed lihaskimpude kontraktsioonid. Düstooniliste sümptomite hulka kuuluvad kaelalihaste spasmid, mis vahel võivad progresseerudes survestada kõri, põhjustada neelamishäireid, hingamisraskust ja/või keele protrusiooni. Kuigi need sümptomid võivad ilmneda ka väikeste annuste kasutamisel, esinevad need sagedamini ja raskemalt väljendunult kõrge potentsiaaliga esimese põlvkonna antipsühhootikumide suuremate annuste kasutamisel. Meestel ja nooremasse vanuserühma kuuluvatel patsientidel on kõrgem risk ägeda düstoonia tekkeks.

Prolaktiin

Heakskiidetud näidustustega kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt täheldati aripiprasooli puhul algtasemega võrreldes nii seerumi prolaktiinisisalduse suurenemist kui vähenemist (lõik 5.1).

Laboratoorsed näitajad

Meditsiiniliselt olulist erinevust ei ilmnenud, kui kliiniliselt potentsiaalselt oluliste rutiinsete labori- ja lipiidinäitajate muutustega patsientide hulka võrreldi aripiprasooli ja platseebo rühma vahel (vt

lõik 5.1). Valdavalt mööduvat ja asümptomaatilist kreatiinfosfokinaasi (KFK) aktiivsuse suurenemist täheldati 3,5% aripiprasooliga ravitud haigetel võrreldes 2,0%-ga platseebot saanud haigetel.

Lapsed

Skisofreenia noorukitel vanuses 15 aastat ja vanemad

Lühiajalises platseebokontrolliga kliinilises uuringus 302 skisofreeniaga noorukil (vanuses 13...17 aastat) oli kõrvaltoimete sagedus ja tüüp sarnane täiskasvanutel täheldatuga, välja arvatud järgnevalt loetletud kõrvaltoimed, mida esines aripiprasooli saanud noorukitel sagedamini kui

aripiprasooli saanud täiskasvanutel (ning mis esinesid suurema sagedusega kui platseebo kasutamisel): unisus/uimasus ja ekstrapüramidaalhäired esinesid väga sageli (≥ 1/10), suukuivus, söögiisu suurenemine ja ortostaatiline hüpotensioon esinesid sageli (≥ 1/100, < 1/10). Ohutusprofiil 26-nädalases avatud jätku-uuringus oli sarnane sellele, mida täheldati lühiajalises platseebokontrolliga uuringus.

Sarnane oli ka pikaajalise topeltpimeda platseebokontrolliga uuringu ohutusprofiil, kui välja arvata järgnevad kõrvaltoimed, mis esinesid sagedamini kui platseebot saanud noorukitel: kehakaalu langus, insuliini sisalduse suurenemine veres, arütmia ja leukopeenia esinesid sageli (≥ 1/100, < 1/10).

Noorukite (vanuses 13...17 aastat) koondandmetes, mis saadi skisofreenia populatsioonil ekspositsiooniga kuni 2 aastat, oli madal prolaktiinitase naissoo (< 3 nanogrammi/ml) ja meessoo

(< 2 nanogrammi/ml) korral vastavalt 29,5% ja 48,3%. Noorukite (vanuses 13...17 aastat) skisofreenia populatsioonil aripiprasooli ekspositsiooniga 5 kuni 30 mg kuni 72 kuud oli madala prolaktiinisisalduse esinemissagedus naissoo (< 3 nanogrammi/ml) ja meessoo (< 2 nanogrammi/ml) korral vastavalt 25,6% ja 45,0%.

Kahes pikaajalises uuringus skisofreenia ja bipolaarse meeleoluhäirega noorukitel (vanuses

13...17 aastat), keda raviti aripiprasooliga, oli madal prolaktiinitase naissoo (< 3 nanogrammi/ml) ja meessoo (< 2 nanogrammi/ml) korral vastavalt 37,0% ja 59,4%.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood noorukitel vanuses 13 aastat ja vanemad

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäirega noorukitel olid kõrvaltoimete tüüp ja sagedus sarnased täiskasvanutel täheldatuga, välja arvatud järgmised kõrvaltoimed: väga sage (≥ 1/10) somnolentsus (23,0%), ekstrapüramidaalhäired (18,4%), akatiisia (16,0%) ja väsimus (11,8%); ning sagedased

(≥ 1/100, < 1/10) valu ülakõhus, südame löögisageduse suurenemine, kehakaalu suurenemine, söögiisu suurenemine, lihastõmblused ja düskineesia.

Järgmistel kõrvaltoimetel oli võimalik seos annusega: ekstrapüramidaalhäired (esinemissagedus 10 mg

9,1%, 30 mg 28,8%, platseebo 1,7%); akatiisia (esinemissagedus 10 mg 12,1%, 30 mg 20,3%, platseebo 1,7%).

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäirega noorukitel oli kehakaalu keskmine muutus aripiprasooli grupis nädalatel 12 ja 30 vastavalt 2,4 kg ja 5,8 kg ning platseebo grupis vastavalt 0,2 kg ja 2,3 kg.

Lastel täheldati unisust ja väsimust sagedamini bipolaarse meeleoluhäirega patsientidel kui skisofreeniaga patsientidel.

Bipolaarse meeleoluhäirega lastel (10...17-aastased) ekspositsiooniga kuni 30 nädalat oli madala prolaktiinisisalduse esinemine seerumis neidudel (< 3 nanogrammi/ml) ja noormeestel

(< 2 nanogrammi/ml) vastavalt 28,0% ja 53,3%.

Patoloogiline mängurlus ja muud impulsikontrolli häired

Patsientidel, keda ravitakse aripiprasooliga, võivad esineda patoloogiline mängurlus, hüperseksuaalsus, ostlemistung ning liig- või sundsöömine (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Nähud ja sümptomid

Kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgselt on esinenud ainult aripiprasooli tahtmatut või tahtlikku ägedat üleannustamist täiskasvanutel, kusjuures hinnanguline annus oli kuni 1260 mg ning surmajuhtusid ei esinenud. Potentsiaalsed, meditsiinilises mõttes tähtsad nähud ja sümptomid, mida täheldati üleannustamisel, olid letargia, vererõhu tõus, unisus, tahhükardia, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Lisaks on registreeritud lastel ainult aripiprasooliga (kuni 195 mg) tahtmatuid üleannustamisi, surmajuhtusid ei esinenud. Täheldatud meditsiiniliselt potentsiaalselt tõsised nähud ja sümptomid olid unisus, mööduv teadvuse kaotus ja ekstrapüramidaalsümptomid.

Üleannustamise ravi

Üleannustamise korral tuleb keskenduda asjakohase toetava ravi osutamisele, tagada hingamisteede avatus, oksügenisatsioon ja ventilatsioon ning sümptomaatiline ravi. Arvestada tuleb ka võimalusega, et võetud on mitut ravimit. Seetõttu tuleb kohe alustada kardiovaskulaarse seisundi monitooringut koos pideva elektrokardiograafiaga võimalike rütmihäirete avastamiseks. Aripiprasooli kindla või võimaliku üleannustamise korral tuleb patsiendi seisundit kontrollida ja jälgida kuni taastumiseni.

Aktiivsöe (50 g) manustamine üks tund pärast aripiprasooli vähendas aripiprasooli CMAX umbes 41% ja AUC umbes 51% võrra, mis osutab, et aktiivsüsi võib olla efektiivne.

Hemodialüüs

Kuigi puuduvad andmed hemodialüüsi toimest aripiprasooli üleannustamise ravis, on vähetõenäoline, et hemodialüüsist oleks üleannustamise korral kasu, sest aripiprasool on ulatuslikult seotud plasmavalkudega.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: närvisüsteem, psühholeptikumid, antipsühhootilised ained, teised antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX12

Toimemehhanism

  1. Välja on pakutud, et aripiprasooli toime skisofreenia ja I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire korral on tingitud dopamiini D2 ja serotoniini 5-HT1A retseptorite osalise agonismi kombineerumisest serotoniin 5-HT2A retseptorite antagonismiga. Aripiprasool näitab antagonistlikku toimet hüperaktiivse dopamiinergilise süsteemiga loommudelitel ja agonistlikku toimet hüpoaktiivse dopamiinergilise süsteemiga loommudelitel. Aripiprasool näitab kõrget sidumisafiinsust in vitro dopamiini D2 ja D, serotoniini 5-HT1A ja 5-HT2A retseptoritega ja mõõdukat afiinsust dopamiini D, serotoniini 5-HT2C ning 5-HT, alfa-1-adrenergiliste ja histamiini H1 retseptoritega. Aripiprasool näitab samuti mõõdukat sidumisaktiivsust serotoniini tagasihaarde retseptoritega ega näita märkimisväärset afiinsust muskariiniretseptoritesse. Mõned teised aripiprasooli kliinilised toimed on seletatavad interaktsioonidega ka teiste retseptoritega lisaks dopamiini ja serotoniini retseptorite alatüüpidele.
  2. Annusevahemikus 0,5 kuni 30 mg üks kord ööpäevas tervetele katsealustele 2 nädala kestel manustatud aripiprasool põhjustas annusest sõltuva C-raklopriidi, spetsiifilise D/D3 retseptorite ligandi sidumise vähenemise sabatuumas ja putaamenis positronemissioontomograafial.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Täiskasvanud

Skisofreenia

Kolmes lühikeses (4 kuni 6 nädalat) platseebokontrolliga uuringus 1228-l positiivsete või negatiivsete sümptomitega skisofreeniaga täiskasvanud patsiendil näitas aripiprasool platseeboga võrreldes statistiliselt märkimisväärselt suuremat psühhootiliste sümptomite paranemist.

Ravi jätkudes on aripiprasool efektiivne kliinilise paranemise säilitamiseks täiskasvanutel. Haloperidooli kontrollrühmaga 52-nädalases uuringus oli säilinud ravivastusega patsientide osakaal ühesugune (77% aripiprasooli ja 73% haloperidooli rühmas). Üldine uuringus lõpuni osalenute määr oli märkimisväärselt kõrgem aripiprasooli saanud patsientidel (43%) võrreldes haloperidooli saanud patsientidega (30%). Hinnang teiseste tulemusnäitajatena kasutatud hinnanguskaaladel, sh PANSS ja Montgomery-Asbergi depressiooni hinnanguskaala, näitas haloperidoolist oluliselt suuremat paranemist.

Stabiilsetel kroonilise skisofreeniaga täiskasvanud patsientidel teostatud 26-nädalases platseebokontrolliga uuringus oli aripiprasooli rühmas märkimisväärselt suurem ägenemiste esinemissageduse vähenemine: 34% aripiprasooli ja 57% platseebo rühmas.

Kehakaalu tõus

Kliinilistes uuringutes ei põhjustanud aripiprasool kliiniliselt olulist kehakaalu tõusu. Olansapiini kontrollrühmaga topeltpimedas 26 nädalat väldanud rahvusvahelises uuringus 314 skisofreeniaga täiskasvanud patsiendil, kus kehakaalu tõus oli esmaseks tulemusnäitajaks, oli aripiprasooli (n = 18 või 13% hinnatavatest patsientidest) saanud patsientidel vähemalt 7% kehakaalu tõus ravieelsega (so vähemalt 5,6 kg lisandumine keskmisele ravieelsele kehakaalule ~80,5 kg) märkimisväärselt harvem võrreldes olansapiini (n = 45 või 33% hinnatavatest patsientidest) saanud patsientidega.

Lipiidide näitajad

Täiskasvanutel läbiviidud platseebokontrolliga uuringute koondanalüüsis ei ilmnenud aripiprasoolist põhjustatud kliiniliselt olulisi muutusi üldkolesterooli, triglütseriidide, HDL ja LDL tasemetes.

Prolaktiin

Prolaktiini sisaldust hinnati kõigis uuringutes kõigi aripiprasooli annustega (n = 28 242). Aripiprasooliga ravitud patsientide puhul oli hüperprolaktineemia või seerumi prolaktiini tõusu esinemissagedus (0,3%) sarnane platseebot saanutega (0,2%). Aripiprasooli saanud patsientide puhul oli nähtude tekkeaja mediaan 42 päeva ja kestuse mediaan 34 päeva.

Aripiprasooliga ravitud patsientide puhul oli hüpoprolaktineemia või seerumi prolaktiini languse esinemissagedus 0,4% võrreldes 0,2%-ga platseeboravi saanud patsientidel. Aripiprasooli saanud

patsientide puhul oli nähtude tekkeaja mediaan 30 päeva ja kestuse mediaan 194 päeva.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood

Kahes kolmenädalases platseebokontrolliga, kohandatava annusega monoteraapia uuringus I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalse või segatüüpi episoodiga haigetel näitas aripiprasool võrrelduna platseeboga paremust mania sümptomite vähendamisel kolme nädala jooksul. Nendes uuringutes osalesid patsiendid, kellel esines või ei esinenud psühhootilisi sümptomeid või episoodide kiiret vaheldumist.

Üks kolmenädalane fikseeritud annusega platseebokontrolliga monoteraapia uuring I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalse või segatüüpi episoodiga patsientidel ei näidanud aripiprasooli paremust platseeboga võrreldes.

Kahes 12-nädalases platseebo- ja aktiivse kontrolliga monoteraapia uuringus I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalse või segatüüpi episoodiga, psühhootiliste sümptomitega või ilma nendeta patsientidel näitas aripiprasool kolmandal nädalal paremust platseeboga võrreldes ning toime püsimine oli 12. nädalal võrreldav liitiumi või haloperidooliga. Patsientide osakaal, kellel saavutati 12. nädalal mania sümptomite remissioon, oli võrreldav aripiprasooli ja liitiumi või haloperidooli harus.

Platseebokontrolliga 6-nädalases uuringus I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalse või segatüüpi episoodiga, psühhootiliste sümptomitega kui ka ilma nendeta patsientidel, kes reageerisid osaliselt ravile liitiumi või valproaadiga annuses, mis tagas terapeutilise kontsentratsiooni seerumis 2 nädala jooksul, andis aripiprasooli lisamine täiendava ravimina suurema efektiivsuse mania sümptomite vähendamisel võrreldes liitiumi või valproaadi monoteraapiaga.

Platseebokontrolliga 26-nädalases uuringus, millele järgnes 74 nädalat kestev jätkufaas maniaga patsientidel, kellel saavutati remissioon aripiprasooli kasutamisel stabilisatsioonifaasis enne randomiseerimist, näitas aripiprasool platseeboga võrreldes paremust bipolaarse häire taastekke preventsioonis, vähendades eeskätt maniakaalsete episoodide taasteket, kuid ei näidanud paremust platseeboga võrreldes depressiooni taastekke ärahoidmisel.

Platseebokontrolliga 52-nädalases uuringus I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalse või segatüüpi episoodiga patsientidel, kellel saavutati püsiv remissioon (Y-MRS ja MADRS üldskoor ≤ 12) aripiprasooli (10...30 mg ööpäevas) kasutamisel koos liitiumi või valproaadiga 12 järjestikuse nädala jooksul, näitas aripiprasooli lisamine paremust võrreldes platseeboga; bipolaarse häire taastekke risk vähenes 46% (riskitiheduste suhe 0,54) ja maniakaalse episoodi taastekke risk vähenes 65% (riskitiheduste suhe 0,35) võrreldes platseeboga, kuid see ei näidanud paremust platseeboga võrreldes depressiooni taastekke ärahoidmisel. Aripiprasooli täiendav kasutamine näitas paremust platseeboga võrreldes teisese tulemusnäitaja CGI-BP Severity of Illness (mania) skooris. Selles uuringus määras uuringuarst patsiendid saama avatult kas liitiumi või valproaadi monoteraapiat, et teha kindlaks ravivastuse osaline puudumine. Patsiendid said vähemalt 12 järjestikuse nädala jooksul aripiprasooli koos sama meeleolu stabilisaatoriga. Stabiilses seisundis patsiendid randomiseeriti jätkama sama meeleolu stabilisaatoriga ning topeltpimedalt kas aripiprasooli või platseeboga. Randomiseerimisel moodustus neli meeleolu stabilisaatori alagruppi: aripiprasool + liitium; aripiprasool + valproaat; platseebo + liitium; platseebo + valproaat. Kaplan-Meieri määrad igasuguse meeleoluhäire taastekke hindamiseks olid täiendavat ravimit saanutel 16% aripiprasooli + liitiumi ja 18% aripiprasooli + valproaadi harus võrrelduna 45%-ga platseebo + liitiumi ja 19%-ga platseebo + valproaadi harus.

Lapsed

Skisofreenia noorukitel

Platseebokontrolliga 6-nädalases uuringus 302 noorukil (vanuses 13...17 aastat) positiivsete või negatiivsete sümptomitega skisofreenia korral oli aripiprasooli kasutamisel statistiliselt olulisem psühhootiliste sümptomite paranemine võrreldes platseeboga. Uuringusse hõivatud populatsioonist 74% moodustanud 15...17-aastaste noorukite andmete täiendaval analüüsil täheldati saavutatud toime püsimist 26-nädalase avatud jätku-uuringu jooksul.

60...89-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus skisofreeniaga noorukitel (n = 146; vanus 13...17 aastat) esines statistiliselt oluline erinevus psühhootiliste sümptomite relapsimäärade osas aripiprasooli (19,39%) ja platseebo (37,50%) rühmade vahel. Riskitiheduste suhte punkthinnang oli 0,461 (95% usaldusvahemik; 0,242...0,879) kogu populatsioonis. Alamrühmade analüüsil oli osalejatel vanuses 13...14 aastat riskitiheduste suhte punkthinnang 0,495 ning osalejatel vanuses 15...17 aastat oli see 0,454. Siiski, noorema vanuserühma (vanuses 13...14 aastat) riskitiheduste suhte hinnang ei olnud täpne, tulenevalt osalejate väiksemast arvust selles rühmas (aripiprasool, n = 29; platseebo, n = 12) ja selle hinnangu usaldusvahemik (ulatusega 0,151...1,628) ei lubanud teha järeldusi raviefekti esinemise kohta. Seevastu oli vanema vanuserühma riskitiheduste suhte 95% usaldusvahemik (aripiprasool, n = 69; platseebo, n = 36) vahemikus 0,242...0,879 ja seega võis järeldada raviefekti esinemist vanematel patsientidel.

I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood lastel ja noorukitel

Aripiprasooli uuriti platseebokontrolliga 30-nädalases uuringus 296 lapsel ja noorukil (vanuses 10...17 aastat), kes vastasid DSM-IV I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire maniakaalse või segatüüpi episoodi kriteeriumitele koos psühhootiliste sümptomitega või ilma ning Y-MRS skooriga ≥ 20 ravi alustamisel. Esmasesse efektiivsuse analüüsi hõlmatud patsientidest oli 139 kaasuva ATH diagnoosiga.

Ravieelsega võrreldes oli aripiprasoolil platseebost parem Y-MRS üldskoori muutus 4. ja 12. nädalal. Post-hoc analüüsis oli paranemine võrrelduna platseeboga rohkem väljendunud kaasuva ATH diagnoosiga grupis võrrelduna ilma ATH diagnoosita grupiga, kus platseeboga võrreldes erinevust ei olnud. Taasteket ennetavat mõju ei täheldatud.

Kõige tavalisemad raviga seotud kõrvaltoimed 30 mg annust saavatel patsientidel olid ekstrapüramidaalhäired (28,3%), unisus (27,3%), peavalu (23,2%) ja iiveldus (14,1%). Keskmine kehakaalu suurenemine 30-nädalase ravi jooksul oli 2,9 kg võrrelduna 0,98 kg-ga platseebot saanud patsientidel.

Autistliku häirega seotud ärrituvus lastel (vt lõik 4.2)

Aripiprasooli uuriti kahes 8-nädalases platseebokontrolliga uuringus patsientidel vanuses 6...17 aastat (kohaldatava annusega (2...15 mg ööpäevas) ja fikseeritud annusega (5, 10 või 15 mg ööpäevas)) ning ühes 52-nädalases avatud uuringus. Nendes uuringutes oli algannuseks 2 mg ööpäevas, seda suurendati ühe nädala möödudes annuseni 5 mg ööpäevas ning seejärel suurendati ööpäevast annust igal nädalal 5 mg võrra kuni sihtannuse saavutamiseni. Üle 75% patsientidest olid vanuses alla 13 aasta. Hälbiva Käitumise Hindamise (Aberrant Behaviour Checklist) ärrituvuse alaskaalal oli aripiprasool statistiliselt parema efektiivsusega kui platseebo. Selle leiu kliiniline tähendus ei ole kindlaks tehtud. Ohutusprofiil hõlmas kaalutõusu ning muutusi prolaktiini sisalduses. Pikaajalise ohutusuuringu kestus piirdus

52 nädalaga. Uuringute koondandmetes esines seerumi madal prolaktiini tase aripiprasooli saanud naissoost (< 3 nanogrammi/ml) ja meessoost (< 2 nanogrammi/ml) patsientidel vastavalt 27/46 (58,7%) ja 258/298 (86,6%). Platseebokontrolliga uuringutes oli keskmine kaalutõus platseeborühmas 0,4 kg ja aripiprasooli rühmas 1,6 kg.

Aripiprasooli uuriti ka platseebokontrolliga pikaajalises säilitusravi uuringus. Pärast 13- kuni 26-nädalast stabilisatsiooniperioodi aripiprasooliga (2...15 mg ööpäevas) said stabiilse ravivastusega patsiendid 16 nädala jooksul kas aripiprasooli või platseebot. Kaplan-Meieri relapsimäär oli

16. nädalal 35% aripiprasooli ja 52% platseebo korral, relapsi riskitiheduste suhe (aripiprasool/platseebo) oli 16 nädala järel 0,57 (statistiliselt mitteoluline erinevus). Kehakaalu keskmine suurenemine stabilisatsiooniperioodi jooksul (kuni 26 nädalat) oli aripiprasooli korral 3,2 kg ning edaspidine suurenemine uuringu teise faasi (16 nädalat) jooksul keskmiselt 2,2 kg aripiprasooli korral võrrelduna 0,6 kg-ga platseebo korral. Ekstrapüramidaalsümptomitest teatati 17% patsientidest peamiselt stabilisatsioonifaasis, 6,5%-l esines treemor.

Tourette’i sündroomiga seotud lihastõmblused lastel (vt lõik 4.2)

Aripiprasooli toimet Gilles de la Tourette’i sündroomiga laste ravis (aripiprasool: n = 99, platseebo: n = 44) uuriti 8-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus, manustades

ravirühmale kehakaalust sõltuvat fikseeritud annust vahemikus 5 mg ööpäevas kuni 20 mg ööpäevas ja algannust 2 mg. Patsiendid olid vanuses 7...17 aastat ning nende üldine tikiskoor (Total Tic Score)

Yale’i globaalse tikkide raskusastme skaalal (Yale Global Tic Severity Scale) oli uuringu alguses keskmiselt 30. Aripiprasooliga saavutati 8. nädalaks algväärtusega võrreldes Yale’i globaalse tikkide raskusastme skaala üldise tikiskoori (TTS-YGTSS) vähenemine 13,35 võrra väikese annuse rühmas (5 mg või 10 mg) ja 16,94 võrra suure annuse rühmas (10 mg või 20 mg), platseeborühmas oli sama skoor vähenenud 7,09 võrra.

Aripiprasooli toimet Gilles de la Tourette’i sündroomiga laste ravis (aripiprasool: n = 32, platseebo: n = 29) hinnati ka Lõuna-Koreas läbiviidud 10-nädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus, manustades ravirühmale muudetavat annust vahemikus 2 mg ööpäevas kuni 20 mg ööpäevas ja algannust 2 mg. Patsiendid olid vanuses 6...18 aastat ning nende TTS-YGTSS

oli uuringu alguses keskmiselt 29. Aripiprasooliga saavutati 10. nädalaks algväärtusega võrreldes TTS- YGTSS-i vähenemine 14,97 võrra, platseeborühmas oli sama skoor vähenenud 9,62 võrra.

Kummagi lühiajalise uuringu puhul ei ole ravimi toime tulemuste kliiniline tähtsus selge, võttes arvesse ravimi toime ulatust võrreldes suure platseeboefektiga ning ravimi ebaselget toimet psühhosotsiaalsetele funktsioonidele. Aripiprasooli toime ja ohutuse kohta selle fluktueeriva sündroomi ravi puhul puuduvad pikaajalised andmed.

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada aripiprasooliga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta skisofreenia ja bipolaarse meeleoluhäire raviks (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Aripiprasool imendub hästi, plasmakontsentratsiooni maksimum esineb umbes 3...5 tundi pärast annustamist. Aripiprasooli presüsteemne metabolism on minimaalne. Absoluutne biosaadavus suukaudselt manustatud tablettide korral on 87%. Rasvarohke eine ei mõjuta aripiprasooli farmakokineetikat.

Jaotumine

Aripiprasool jaotub laialdaselt organismis, näiv jaotusruumala on 4,9 l/kg, mis viitab ulatuslikule ekstravaskulaarsele jaotumisele. Terapeutilistes kontsentratsioonides seonduvad aripiprasool ja dehüdroaripiprasool enam kui 99% ulatuses seerumivalkudega, peamiselt albumiiniga.

Biotransformatsioon

Aripiprasool metaboliseerub ulatuslikult maksas peamiselt mööda kolme biotransformatsiooni rada: dehüdrogeenimine, hüdroksüleerumine ja N-dealküleerumine. In vitro uuringute andmetel toimub aripiprasooli dehüdrogeenimine ja hüdroksüleerimine CYP3A4 ja CYP2D6 ensüümide vahendusel ning N-dealküleerumist katalüüsib CYP3A4. Peamise osa süsteemsest tsirkulatsioonis olevast aktiivsusest moodustab muutumatu aripiprasool. Tasakaaluseisundis moodustab aktiivne metaboliit dehüdroaripiprasool umbes 40% aripiprasooli AUC-st plasmas.

Eritumine

Aripiprasooli keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 75 tundi CYP2D6 kiiretel metaboliseerijatel ja 146 tundi aeglastel metaboliseerijatel.

Aripiprasooli kogukliirens on 0,7 ml/min/kg, milles peamine on maksakliirens.

Pärast ühekordse C]-märgistatud[ aripiprasooli suukaudset manustamist eritus umbes 27% manustatud radioaktiivsusest uriini ja umbes 60% väljaheitega. Alla 1% aripiprasoolist eritus muutumatult uriiniga ja umbes 18% eritus muutumatult väljaheitega.

Lapsed

Aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli farmakokineetika oli 10...17-aastastel lastel kehakaalu korrektsiooni arvestades sarnane täiskasvanutelga.

Farmakokineetika erinevates patsiendirühmades

Eakad

Tervetel eakatel ja noortel täiskasvanutel ei ole aripiprasooli farmakokineetikas erinevusi, samuti ei ole täheldatud vanuse märgatavat mõju populatsiooni farmakokineetika analüüsil erinevas vanuses skisofreeniahaigetel.

Sugu

Tervetel meestel ja naistel ei ole täheldatud märgatavaid erinevusi aripiprasooli farmakokineetikas, samuti ei ole täheldatud soost tingitud erinevusi populatsiooni farmakokineetika analüüsil skisofreeniaga patsientidel.

Suitsetamine

Populatsiooni farmakokineetika hindamine ei tõendanud suitsetamise kliiniliselt olulist mõju aripiprasooli farmakokineetikale.

Rass

Populatsiooni farmakokineetika hindamine ei tõendanud aripiprasooli farmakokineetika rassist sõltuvaid erinevusi.

Neerukahjustus

Aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli farmakokineetilised omadused on leitud olevat sarnased raske neeruhaigusega patsientidel ja tervetel noortel isikutel.

Maksakahjustus

Erineva raskusega maksatsirroosiga (Child-Pugh’ klassid A, B, ja C) patsientidel teostatud ühekordse annuse uuring ei toonud esile maksakahjustuse olulist mõju aripiprasooli ja dehüdroaripiprasooli farmakokineetikale, kuid uuringus osales vaid 3 patsienti C-klassi maksatsirroosiga, mis on ebapiisav tegemaks järeldusi nende metaboolse kapatsiteedi kohta.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Ainult annustes, mis arvestatavalt ületavad maksimaalse ekspositsiooni inimesele, ilmnesid toksikoloogiliselt olulised toimed, mis viitab nende toimete vähesele kuni ebaolulisele kliinilisele tähendusele. Need olid: annusest sõltuv neerupealise toksilisus (pigment lipofusiini kogunemine ja/või parenhüümi rakkude kadumine) rottidel pärast 104 nädalat väldanud annustamist 20...60 mg/kg ööpäevas (ületab 3 kuni 10 korda inimesel suurima soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC-d) ning sagenenud adrenokortikaalne kartsinoom ja kombineeritud adrenokortikaalne adenoom/kartsinoom emastel rottidel annustamisel 60 mg/kg ööpäevas (ületab

10 korda inimesel suurima soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC-d). Emastel rottidel oli kõrgeim mittetumorigeenne ekspositsioon 7 korda kõrgem kui soovitatava raviannusega saavutatav ekspositsioon inimesel.

Ahvidel oli täiendavaks leiuks kolelitiaas, mis oli tingitud aripiprasooli hüdroksümetaboliidi sulfaatkonjugaadi pretsipitatsioonist sapis 25...125 mg/kg ööpäevas annuse manustamisel (ületab

  1. kuni 3 korda suurima kliiniliselt soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluasendi AUC-d või 16 kuni 81 korda inimesele soovitatava maksimaalse mg/m2 põhineva annuse). 39 nädalat väldanud uuringus suurima soovitatava annuse (30 mg ööpäevas) manustamisel inimesele oli hüdroksüaripiprasooli sulfaatkonjugaadi kontsentratsioon inimese sapis vähem kui 6% ahvidel esinenud kontsentratsioonist, see moodustab vaid vähese osa (6%) in vitro kogulahustuvusest.

Korduva annusega uuringutes juveniilsetel rottidel ja koertel oli aripiprasooli toksilisuse profiil sarnane sellele, mida täheldati täiskasvanud loomadel ning ei esinenud mingeid tõendeid neurotoksilisusest või arenguga seotud kõrvaltoimetest.

Kõigi nõutavate standardsete genotoksilisuse uuringute tulemuste alusel võib aripiprasooli pidada mittegenotoksiliseks. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei kahjustanud aripiprasool viljakust. Arengutoksilisust, sh annusest sõltuvat luustumise hilinemist lootel ja võimalikke teratogeenseid toimeid täheldati rottidel subterapeutilist ekspositsiooni (AUC-st lähtuvalt) andva annustamise korral ja küülikutel annustamise korral, mis põhjustas 3 ja 11 korda suurema ekspositsiooni võrreldes suurima inimesele kliiniliselt soovitatava annuse manustamisel saadava tasakaaluseisundi AUC-ga. Toksilisus emasloomale esines samasugustel annustel, mis põhjustasid ka arengutoksilisust.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mannitool

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumkroskarmelloos

Hüdroksüpropüültselluloos

Magneesiumstearaat

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Pudelid: pärast avamist kasutada 180 päeva jooksul.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend on külmvormitud OPA/alumiinium/PVC/alumiinium materjalist.

HDPE pudel polüpropüleenist (PP) keeratava korgiga ja alumiiniumist tihendiga. Pudelis on kuivatusaine pakike ja absorbent.

Aripiprazole Mylan 15 mg tabletid on saadaval blistrites, milles on 14, 28, 30, 49, 56 või 98 tabletti, üheannuselistes blistrites, milles on 28 või 98 tabletti, ja pudelites, milles on 30, 100, 250 või

500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mylan S.A.S.

117 Allée des Parcs

69800 Saint-Priest Prantsusmaa

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.04.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2018