Amoxicillin-mip – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amoxicillin-MIP 500 mg, tabletid Amoxicillin-MIP 1000 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

500 mg: Üks tablett sisaldab amoksitsilliintrihüdraati, mis vastab 500 mg amoksitsilliinile. 1000 mg: Üks tablett sisaldab amoksitsilliintrihüdraati, mis vastab 1000 mg amoksitsilliinile. INN. Amoxicillinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett. 500 mg: piklik, ligikaudu 19,0 x 7,6 mm. 1000 mg: piklik, ligikaudu 24,0 x 12,0 mm. Tabletid on valged või peaaegu valged poolitusjoonega ühel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Amoksitsilliin on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):

• äge bakteriaalne sinusiit
• äge keskkõrvapõletik
• äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit
• kroonilise bronhiidi ägenemine
• olmetekkene pneumoonia
• äge tsüstiit
• rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria
• äge püelonefriit
• kõhutüüfus ja paratüüfus
• hambaabstsess koos leviva tselluliidiga
• liigeseproteesidega seotud infektsioonid
• Helicobacter pylori eradikatsioon
• puukborrelioos

Amoksitsilliin on näidustatud ka endokardiidi profülaktikaks.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Amoxicillin-MIP’i individuaalse annuse valimisel peab arvesse võtma järgmist:

• arvatavad patogeenid ja nende tõenäoline tundlikkus antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik 4.4);
• infektsiooni raskus ja lokalisatsioon;
• patsiendi vanus, kehakaal ja neerufunktsioon, nagu on toodud allpool.

Ravi kestuse määrab infektsiooni tüüp ja patsiendi ravivastus ning see peab üldjuhul olema nii lühike kui võimalik. Mõned infektsioonid vajavad pikemaajalist ravi (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga  40 kg Näidustus* Annus*

Äge bakteriaalne sinusiit 250...500 mg iga 8 tunni järel või 750 mg...1 g iga Rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria Äge püelonefriit Raskete infektsioonide puhul 750 mg...1 g iga Hambaabstsess koos laieneva tselluliidiga 8 tunni järel Äge tsüstiit Äge keskkõrvapõletik 500 mg iga 8 tunni järel, 750 mg...1 g iga 12 tunni Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit Kroonilise bronhiidi ägenemine 8 tunni järel 10 päeva jooksul Olmetekkene pneumoonia 500 mg...1 g iga 8 tunni järel Kõhutüüfus ja paratüüfus 500 mg...2 g iga 8 tunni järel Liigeseproteesidega seotud infektsioonid 500 mg...1 g iga 8 tunni järel Endokardiidi profülaktika 2 g suu kaudu, ühekordne annus 30...60 minutit Helicobacter pylori eradikatsioon 750 mg...1 g kaks korda ööpäevas kombinatsioonis Puukborrelioos (vt lõik 4.4) Varajane staadium: 500 mg...1 g iga 8 tunni järel

*Iga näidustuse puhul tuleb järgida ametlikke ravijuhendeid. Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Lastele kehakaaluga 40 kg või rohkem tuleb määrata täiskasvanu annus.

Soovitatavad annused:

Näidustus+ Annus+

Äge bakteriaalne sinusiit 20...90 mg/kg ööpäevas kaheks väiksemaks Äge keskkõrvapõletik annuseks jaotatuna* Olmetekkene pneumoonia Äge tsüstiit

Äge püelonefriit Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit 40...90 mg/kg ööpäevas kaheks väiksemaks Kõhutüüfus ja paratüüfus 100 mg/kg ööpäevas kolmeks väiksemaks Endokardiidi profülaktika 50 mg/kg suu kaudu, ühekordne annus Puukborrelioos (vt lõik 4.4) Varajane staadium: 25...50 mg/kg ööpäevas

+ Iga näidustuse puhul tuleb järgida kohalikke ravijuhendeid. * Kaks korda ööpäevas annustamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui annus jääb ülempiiri lähedusse.

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik. Neerukahjustus

Glomerulaar- Täiskasvanud ja lapsed Lapsed kehakaaluga < 40 kg# filtratsiooni kiirus kehakaaluga  40 kg (ml/min) suurem kui 30 annuse kohandamine ei ole annuse kohandamine ei ole vajalik 10...30 maksimaalselt 500 mg kaks 15 mg/kg kaks korda ööpäevas väiksem kui 10 maksimaalselt 500 mg ööpäevas 15 mg/kg, manustatuna ühekordse # Enamikel juhtudel on eelistatud parenteraalne ravi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid Amoksitsilliin on vereringest hemodialüüsi teel eemaldatav.

Täiskasvanud ja 15 mg/kg ööpäevas, manustatuna ühekordse ööpäevase annusena. lapsed kehakaaluga  40 kg Enne hemodialüüsi tuleb manustada lisaannus 15 mg/kg. Et taastada

Peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid Amoksitsilliini maksimaalne annus on 500 mg ööpäevas.

Maksakahjustus Annustada ettevaatlikult ja kontrollida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Manustamisviis Amoxicillin-MIP on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Tablette võib lahustada vees või neelata alla tervelt koos piisava koguse veega. Tablette võib poolitada annuse korrigeerimiseks või neelamise kergendamiseks.

Toit ei mõjuta Amoxicillin-MIP’i imendumist.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid Enne ravi alustamist amoksitsilliiniga tuleb patsienti põhjalikult küsitleda eelnevate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliiniga ravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (kaasa arvatud anafülaktoidsed ja rasked nahareaktsioonid). Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on müokardiinfarktiga lõppeda võiv tõsine allergiline reaktsioon (vt lõik 4.8). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes ja atoopilistel isikutel. Allergilise reaktsiooni tekkimisel peab ravi amoksitsilliiniga lõpetama ja alustama sobivat alternatiivset ravi.

Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroomist (drug-induced enterocolitis syndrome, DIES) on teatatud peamiselt amoksitsilliini saavatel lastel (vt lõik 4.8). DIES on allergiline reaktsioon, mille põhiline sümptom on pikaajaline oksendamine (1…4 tundi pärast ravimi kasutamist) allergiliste naha- või respiratoorsete sümptomite puudumisel. Täiendavateks sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, kõhulahtisus, hüpotensioon või leukotsütoos koos neutrofiiliaga. Esinenud on raskeid juhte, sh progresseerumist šokiks.

Mittetundlikud mikroorganismid Amoksitsilliin ei sobi teatud tüüpi infektsioonide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on kindlaks tehtud ja on teadaolevalt tundlik amoksitsilliinile või on väga suur tõenäosus, et amoksitsilliin sobib selle patogeeni põhjustatud infektsiooni raviks (vt lõik 5.1). See kehtib eriti juhul, kui kaalutakse kuseteede infektsioonide ning raskete kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonidega patsientide ravi. Krambid Neerufunktsiooni häiretega või suurte annustega ravitavatel patsientidel või patsientidel, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks (nt anamneesis krambid, ravitud epilepsiavastane ravi või ajukelme häired) võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik 4.2).

Nahareaktsioonid Ravi alguses tekkiv palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem koos mädavillidega võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi sümptomiks (vt lõik 4.8). Selle reaktsiooni korral tuleb amoksitsilliini kasutamine lõpetada ning amoksitsilliini igasugune edasine manustamine on vastunäidustatud. Amoksitsilliini kasutamist tuleb vältida infektsioosse mononukleoosi kahtluse korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformset löövet.

Jarisch-Herxheimeri reaktsioon

Jarisch-Herxheimeri reaktsiooni on täheldatud pärast amoksitsilliini kasutamist puukborrelioosi (Lyme’i tõbi) raviks (vt lõik 4.8). See on otseselt tingitud amoksitsilliini bakteritsiidsest toimest Lyme’i tõbe tekitavale bakterile, spiroheet Borrelia burgdorferi’le. Patsientidele tuleb selgitada, et see on Lyme’i tõve puhul tavaline ja harilikult iseenesest mööduv antibiootikumravi tagajärg.

Mittetundlike mikroorganismide vohamine Pikaajaline ravi võib mõnikord põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist.

Antibiootikumidega seotud koliiti on kirjeldatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul ning mille raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis seda diagnoosi kaaluda patsientide puhul, kellel tekib antibiootikumide manustamise ajal või pärast seda kõhulahtisus. Antibiootikumidega seotud koliidi tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliiniga otsekohe lõpetada, konsulteerida arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajaline ravi Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata organsüsteemide, sh neeru-, maksa- ja vereloomefunktsiooni. Kirjeldatud on maksaensüümide aktiivsuse suurenemist ja muutusi vererakkude arvus (vt lõik 4.8).

Antikoagulandid Amoksitsilliini saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist. Seda tuleb jälgida juhul, kui samaaegselt kasutatakse antikoagulante. Soovitud verehüübimist takistava toime säilitamiseks võib olla vajalik suukaudsete antikoagulantide annuse kohandamine (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Kristalluuria Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat (sh ägedat neerukahjustust), peamiselt parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Mõju diagnostilistele testidele Amoksitsilliini suurenenud sisaldus seerumis ja uriinis mõjutab tõenäoliselt teatud laboratoorseid analüüse. Amoksitsilliini suure sisalduse tõttu uriinis saadakse keemiliste meetodite kasutamisel sageli valepositiivsed tulemused. Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid. Amoksitsilliin võib mõjutada östriooli analüüsi tulemusi rasedatel naistel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Probenetsiid Probenetsiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidi toimel väheneb amoksitsilliini sekretsioon neerutorukestes. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib põhjustada amoksitsilliini sisalduse pikaajalist suurenemist veres.

Allopurinool Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosus.

Tetratsükliinid Tetratsükliinid ja teised bakteriostaatilised ravimid võivad mõjutada amoksitsilliini bakteritsiidset toimet.

Suukaudsed antikoagulandid

Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ning teateid koostoimetest ei ole. Kirjanduses on siiski kirjeldatud rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemise juhtudest patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vajalik suukaudsete antikoagulantide annuse kohandamine (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, põhjustades toksilisuse võimalikku suurenemist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Piiratud andmed amoksitsilliini kasutamise kohta rasedatel, ei näita suurenenud riski kaasasündinud väärarengute tekkeks. Amoksitsilliini võib raseduse ajal kasutada juhul, kui ravist oodatav kasu ületab sellega seotud võimalikud riskid.

Imetamine Amoksitsilliin eritub väikestes kogustes rinnapiima, millega kaasneb võimalik sensibiliseerumise oht. Seetõttu võib rinnaga toidetaval lapsel tekkida kõhulahtisus ja limaskestade seeninfektsioon, mistõttu võib olla vajalik rinnaga toitmine ravi ajaks katkestada. Amoksitsilliini tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult juhul, kui raviarst on hinnanud riski ja kasu suhet.

Fertiilsus Puuduvad andmed amoksitsilliini toime kohta inimese viljakusele. Reproduktsiooniuuringud loomadel ei ole näidanud toimeid viljakusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja nahalööve.

Järgnevalt on loetletud amoksitsilliini kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid. Väga sage ( 1/10) Sage ( 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100)

Harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Infektsioonid ja infestatsioonid

Väga harv Mukokutaanne kandidiaas Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Pöörduv leukopeenia (sh raske neutropeenia või

Immuunsüsteemi häired Väga harv Rasked allergilised reaktsioonid, sh Teadmata Jarisch-Herxheimeri reaktsioon (vt lõik 4.4). Närvisüsteemi häired Väga harv Hüperkineesia, pearinglus ja krambid (vt Teadmata Aseptiline meningiit Seedetrakti häired Kliiniliste uuringute andmed *Sage Kõhulahtisus ja iiveldus *Aeg-ajalt Oksendamine Turuletulekujärgsed andmed

Väga harv Antibiootikumidega seotud koliit (sh Teadmata Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroom Südame häired Teadmata Kounise sündroom Maksa ja sapiteede häired Väga harv Hepatiit ja kolestaatiline ikterus. ASAT-i ja Naha ja nahaaluskoe kahjustused Kliiniliste uuringute andmed *Sage Nahalööve *Aeg-ajalt Urtikaaria ja sügelus Turuletulekujärgsed andmed Väga harv Nahareaktsioonid nagu multiformne erüteem, Teadmata Lineaarne IgA haigus Neerude ja kuseteede häired Väga harv Interstitsiaalne nefriit * Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on saadud kliinilistest uuringutest, kus osales kokku ligikaudu 6000 amoksitsilliini kasutanud täiskasvanut ja last. # Pindmist hammaste värvuse muutust on kirjeldatud lastel. Hea suuõõne hügieen võib aidata hammaste värvuse muutust vältida, sest see on tavaliselt eemaldatav hammaste puhastamisel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise nähud ja sümptomid Tekkida võivad seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus) ning vee ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on amoksitsilliinist tingitud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkeni (vt lõik 4.4). Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Mürgistuse ravi Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule. Amoksitsilliin on vereringest eemaldatav hemodialüüsi teel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: laia toimespektriga penitsilliinid, ATC-kood: J01CA04

Toimemehhanism Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis inhibeerib ühte või enamat ensüümi (sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks) bakteriaalse peptidoglükaani (bakteri rakuseina peamine strukturaalne komponent) biosünteesi rajas. Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite poolt toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma ainult amoksitsilliini toimespekter mikroorganisme, mis toodavad neid ensüüme.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe Amoksitsilliini efektiivsuse põhiliselt määravaks teguriks loetakse aega üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsusmehhanismid Amoksitsilliinresistentsuse peamised mehhanismid on:

• inaktiveerimine bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt; penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba mehhanismide küllastamatus võib põhjustada või soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust. Murdepunktid Amoksitsilliini MIK murdepunktid Euroopa antimikroobse tundlikkuse analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) 5. versiooni järgi.

Mikroorganism Enterobacteriaceae 81 8 Staphylococcus spp. Viide2 Viide 2 Enterococcus spp.3 4 8 A-, B-, C- ja G-rühma streptokokid Viide4 Viide4 Streptococcus pneumoniae Viide5 Viide5 Viridans grupi streptokokid 0,5 2 Haemophilus influenzae 26 26

Moraxella catarrhalis Viide7 Viide7 Neisseria meningitidis 0,125 1 Grampositiivsed anaeroobid, välja 4 8 arvatud Clostridium difficile8 Gramnegatiivsed anaeroobid8 0,5 2 Helicobacter pylori 0,1259 0,1259 Pasteurella multocida 1 1 Liigiga mitteseotud murdepunktid 2 8 1Metsikut tüüpi enterobakterid liigitatakse aminopenitsilliinide suhtes tundlikeks. Mõned riigid eelistavad liigitada E. coli ja P. mirabilis’e metsikut tüüpi isolaadid vahepealse tundlikkusega isolaatideks. Sellisel juhul kasutada MIK murdepunkti S ≤ 0,5 mg/l. 2Enamik stafülokokke toodavad penitsillinaasi ja on resistentsed amoksitsilliini suhtes. Metitsilliinresistentsed isolaadid on üksikute eranditega resistentsed kõikide beetalaktaamantibiootikumide suhtes. 3Tundlikkus amoksitsilliini suhtes on tuletatav tundlikkusest ampitsilliini suhtes. 4A-, B-, C- ja G-rühma streptokokkide tundlikkuse penitsilliinide suhtes on tuletatud tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes. 5Murdepunktid kehtivad ainult meningiiti mittepõhjustavate isolaatide kohta. Isolaatide puhul, mille tundlikkus ampitsilliini suhtes on vahepealne, tuleb vältida suukaudset ravi amoksitsilliiniga. Tundlikkus on tuletatud ampitsilliini MIK väärtuste põhjal. 6Murdepunktid põhinevad intravenoossel manustamisel. Beetalaktamaaspositiivsed isolaadid tuleb lugeda resistentseteks. 7Beetalaktamaasi tootvad tüved tuleb lugeda resistentseteks. 8Tundlikkuse amoksitsilliini suhtes on tuletatav tundlikkusest bensüülpenitsilliini suhtes. 9Murdepunktid põhinevad epidemioloogilistel piirväärtustel (epidemiological cut-off values, ECOFF), mis eristavad metsiktüüpi isolaate vähenenud tundlikkusega isolaatidest. 10Liigiga mitteseotud murdepunktid põhinevad annustel vähemalt 0,5 g 3 või 4 korda ööpäevas (1,5...2 g ööpäevas). Valitude liikide resistentsuse levimus võib geograafiliselt ja aja jooksul varieeruda, seega on soovitatav lähtuda kohalikust teabest resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui resistentsuse kohalik levimus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt mõnede infektsioonitüüpide korral on küsitav, tuleb küsida spetsialistide arvamust.

Mikroorganismide in vitro tundlikkus amoksitsilliini suhtes Tavaliselt tundlikud liigid

Grampositiivsed aeroobsed bakterid: Enterococcus faecalis Beetahemolüütilised streptokokid (rühmad A, B, C ja G) Listeria monocytogenes Liigid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid: Escherichia coli Haemophilus influenzae Helicobacter pylori Proteus mirabilis Salmonella typhi Salmonella paratyphi Pasteurella multocida

Grampositiivsed aeroobsed bakterid: Koagulaasnegatiivsed stafülokokid Staphylococcus aureus£ Streptococcus pneumoniae Viridans rühma streptokokid Grampositiivsed anaeroobsed bakterid: Clostridium spp. Gramnegatiivsed anaeroobsed baketrid: Fusobacterium spp. Muud: Borrelia burgdorferi

Loomupäraselt resistentsed organismid† Grampositiivsed aeroobsed bakterid: Enterococcus faecium† Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid: Acinetobacter spp. Enterobacter spp. Klebsiella spp. Pseudomonas spp. Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid: Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed). Muud: Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp. † Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel. £ Peaaegu kõik S. aureus’e tüved on resistentsed amoksitsilliini suhtes, sest toodavad penitsillinaasi. Lisaks on kõik metitsilliinresistentsed tüved resistentsed amoksitsilliini suhtes.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Amoksitsilliin dissotsieerub vesilahuses füsioloogilise pH juures täielikult. Suukaudsel manustamisel imendub kiiresti ja hästi. Pärast suukaudset manustamist on amoksitsilliini biosaadavus ligikaudu 70%. Aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (T ) on ligikaudu üks tund. Järgnevalt on esitatud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus manustati amoksitsilliini annuses 250 mg kolm korda ööpäevas tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

C T * AUC T ½ max max (0-24h) (g/ml) (h) (g.h/ml) (h) 3,3  1,12 1,5 (1,0...2,0) 26,7 ± 4,56 1,36  0,56 *Mediaan (vahemik) Vahemikus 250...3000 mg on biosaadavus lineaarne annusega (mõõdetuna C ja AUC järgi). Koos toiduga manustamine ei mõjuta imendumist. Amoksitsilliini organismist eemaldamiseks võib kasutada hemodialüüsi.

Jaotumine Ligikaudu 18% amoksitsilliini koguhulgast plasmas on seotud valkudega ning näiv jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg.

Pärast intravenoosset manustamist on amoksitsilliini leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomakatsetest ei ole saadud tõendeid ravimist pärinevate ainete olulisest peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima (vt lõik 4.6).

Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni 10...25%-le algannusest.

Eritumine Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu. Amoksitsilliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast amoksitsilliini ühekordse 250 mg või 500 mg annuse manustamist. Erinevates uuringutes on leitud, et 24-tunnise perioodi jooksul eritub uriiniga 50...85% amoksitsilliinist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel aeglustub amoksitsilliini eritumine (vt lõik 4.5).

Vanus

Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on sarnane ligikaudu 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning suurematel lastel ja täiskasvanutel. Väga väikestel lastel (kaasa arvatud enneaegsetel vastsündinutel) ei tohi esimesel elunädalal renaalse eliminatsioonitee ebaküpsuse tõttu amoksitsilliini manustada sagedamini kui kaks korda ööpäevas. Kuna eakatel patsientidel esineb suurema tõenäosusega neerufunktsiooni langus, tuleb annuse valikul olla ettevaatlik ning vajalik võib olla neerufunktsiooni jälgimine.

Sugu Pärast amoksitsilliini suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei leitud, et sugu mõjutaks oluliselt amoksitsilliini farmakokineetikat.

Neerukahjustus Amoksitsilliini kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni langusega (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliiniga ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos

Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos Sahhariin Aprikoosi lõna-ja maitseaine (lõhna-ja maitseained, maisi maltodekstriin, triatsetiin, trietüültsitraat) Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid Vanilliin

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium PVC blister. Blistrid on pakendatud pappkarpi.

500 mg: 8 ja 24 tabletti pakendis. 1000 mg: 8 ja 16 tabletti pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

MIP Pharma GmbH Kirkeler Straße 41 66440 Blieskastel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Amoxicillin-MIP 500 mg: 777712 Amoxicillin-MIP 1000 mg: 777612

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.03.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 09.05.2017

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2023