Amlodipine actavis - tablett (10mg)

ATC Kood: C08CA01
Toimeaine: amlodipiin
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

AMLODIPINE ACTAVIS
tablett (10mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Amlodipine Actavis, 5 mg tabletid

Amlodipine Actavis, 10 mg tabletid

Amlodipiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Amlodipine Actavis ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Amlodipine Actavis’e võtmist
  3. Kuidas Amlodipine Actavis’t võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Amlodipine Actavis’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Amlodipine Actavis ja milleks seda kasutatakse

Amlodipine Actavis sisaldab toimeainena amlodipiini, mis kuulub ravimgruppi, mida nimetatakse kaltsiumi antagonistideks.

Amlodipine Actavis’t kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensioon) raviks või teatud valude puhul rindkeres, mida nimetatakse stenokardiaks, millest haruldane vorm on Prinzmetal’i stenokardia.

Kõrge vererõhuga patsientidel lõõgastab see ravim veresooni, mistõttu veri saab neist vabamalt läbi voolata.

Stenokardia patsientidel parandab Amlodipine Actavis südamelihase verevarustust, mis seejärel saab rohkem hapnikku ning selle tulemusena hoitakse valu rinnus ära. See ravim ei vaigista stenokardiast tingitud valu rinnus koheselt.

Mida on vaja teada enne Amlodipine Actavis’e võtmist

Ärge võtke Amlodipine Actavis’t:

  • kui olete amlodipiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6), või teiste kaltsiumi antagonistide suhtes allergiline. Allergia võib väljenduda sügeluses, naha punetuses või hingamisraskustes;
  • kui teil on äärmiselt madal vererõhk (hüpotensioon);
  • kui teil on aordi südameklapi ahenemine (aordistenoos);
  • kui te olete šokis (sh kardiogeenne šokk (seisund, kus teie süda ei suuda organismi piisava koguse verega varustada));
  • kui teil on südameinfarkti järgne südamepuudulikkus.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Amlodipine Actavis’e võtmist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, eriti kui teil on või on varasemalt olnud järgmisi seisundeid:

  • hiljuti esinenud südameinfarkt;
  • südamepuudulikkus;
  • raskekujuline vererõhu suurenemine (hüpertensiivne kriis);
  • maksahaigus;
  • te olete eakas ja teie annust tuleb suurendada.

Lapsed ja noorukid

Amlodipine Actavis’t ei ole uuritud alla 6-aastastel lastel. Amlodipine Actavis’t tohib hüpertensiooni puhul kasutada üksnes 6...17-aastastel lastel ja noorukitel (vt lõik 3). Täiendava informatsiooni saamiseks rääkige oma arstiga.

Muud ravimid ja Amlodipine Actavis

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Amlodipine Actavis võib mõjutada või olla ise mõjutatud teistest ravimitest, nagu:

  • ketokonasool, itrakonasool (seenevastased ravimid);
  • ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV ravis);
  • rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (antibiootikumid);
  • Hypericum perforatum (lihtnaistepuna ürt);
  • verapamiil, diltiaseem (südameravimid);
  • dantroleen (infusioonina kasutatav ravim raskekujuliste kehatemperatuurihäirete puhul);
  • simvastatiin (kolesterooli vähendav ravim);
  • takroliimus (kasutatakse teie organismi immuunvastuse kontrollimiseks, mis võimaldab teie organismil „leppida“ siirdatud organiga);
  • tsüklosporiin (immunosupressant).

Kui te võtate juba mõnda teist vererõhku langetavat ravimit, võib Amlodipine Actavis veelgi teie vererõhku langetada.

Amlodipine Actavis koos toidu ja joogiga

Amlodipine Actavis’t kasutavad patsiendid ei tohi tarvitada greipfruudi mahla või greipfruuti. Greipfruut ja greipfruudi mahl võivad viia toimeaine amlodipiini kontsentratsiooni suurenemisele veres, mis omakorda võib põhjustada ettearvamatu Amlodipine Actavis’e vererõhku langetava toime.

Rasedus ja imetamine

Rasedus

Amlodipiini ohutust rasedusele ei ole määratud. Kui te arvate, et võite olla rase või kavatsete rasestuda, peate seda ütlema oma arstile enne Amlodipine Actavis’e võtmist.

Imetamine

Amlodipiin eritub teadaolevalt väikestes kogustes rinnapiima. Enne Amlodipine Actavis’e võtmist rääkige oma arstile, kui te imetate või olete imetamist alustamas.

Enne igasuguse ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Amlodipine Actavis võib mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kui tablett põhjustab teil iiveldust, pearinglust või väsimust, või tekib peavalu, ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid ning võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Kuidas Amlodipine Actavis’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Amlodipine Actavis’e soovituslik algannus on 5 mg üks kord ööpäevas. Amlodipine Actavis’e annust võib suurendada kuni 10 mg üks kord ööpäevas.

Seda ravimit võib kasutada enne või pärast söömist ja joomist. Te peaksite seda ravimit võtma iga päev samal kellaajal klaasi veega. Ärge võtke Amlodipine Actavis’t koos greipfruudi mahlaga.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Lastel ja noorukitel (6...17-aastased) on soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 5 mg ööpäevas.

2,5 mg annuse saab Amlodipine Actavis’e 5 mg tablettide poolitamise teel, sest neid tablette saab jagada kaheks võrdseks annuseks.

Oluline on võtta tablette pidevalt. Ärge oodake, kuni teie tabletid on otsas, enne kui arsti juurde lähete.

Kui te võtate Amlodipine Actavis’t rohkem kui ette nähtud

Liiga palju tablette võttes võib teie vererõhk langeda madalale või isegi ohtlikult madalale. Teil võib esineda pearinglus, minestamine või nõrkus. Kui vererõhu langus on piisavalt tugev, võib esineda šokk.

Teie nahk võib tunduda jahe ja niiske ja te võite kaotada teadvuse. Kui te võtate liiga palju Amlodipine Actavis’e tablette, otsige viivitamatult arstiabi.

Kui te unustate Amlodipine Actavis’t võtta

Ärge muretsege. Kui te unustate tableti võtta, jätke see annus täiesti vahele. Võtke järgmine annus õigel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Amlodipine Actavis’e võtmise

Teie arst on teile öelnud, kui kaua te seda ravimit võtma peate. Kui te lõpetate ravi varem, võivad teie haiguse sümptomid tagasi tulla.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui te täheldate pärast Amlodipine Actavis’e võtmist ükskõik millist järgnevatest rasketest kõrvaltoimetest, võtke viivitamatult ühendust oma arstiga:

  • Ootamatu vilin hingamisel, valud rinnaku piirkonnas, hingeldamine või hingamisraskused.
  • Silmalaugude, näo või huulte turse.
  • Keele ja kõri turse, mis põhjustab suuri raskusi hingamisel.
  • Rasked nahareaktsioonid, sealhulgas tugev nahalööve, nõgeslööve, nahapunetus üle kogu keha, raskekujuline sügelemine, naha kattumine villidega, naha koorumine ja turse, limaskestade põletik (StevensiJohnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs) või teised allergilised reaktsioonid.
  • Südameinfarkt, tavapäratud südamelöögid.
  • Kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu ja seljavalu, millele lisandub väga kehv enesetunne.

Teatatud on järgmistest väga sageli esinevatest kõrvaltoimetest. Kui see tekitab teile probleeme või kestab kauem kui üks nädal, peate pöörduma oma arsti poole.

Väga sage: võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st

  • turse (vedelikupeetus).

Teatatud on järgmistest sageli esinevatest kõrvaltoimetest. Kui mõni neist tekitab teile probleeme või kestab kauem kui üks nädal, peate pöörduma oma arsti poole.

Sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st

peavalu, pearinglus, unisus (eriti ravi alguses);

palpitatsioonid (südamelöökide tunnetamine), nahaõhetus;

kõhuvalu, iiveldus;

sooletegevuse muutused, kõhulahtisus, kõhukinnisus, seedehäire;

väsimus, nõrkus;

nägemishäired, topeltnägemine;

lihaskrambid;

pahkluude tursed.

Teised kõrvaltoimed, millest on teatatud, on loetletud järgnevalt. Kui mõni neist muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole märgitud, rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Aeg-ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st

meeleolu muutused, ärevus, depressioon, unisus;

värinad, maitsetundlikkuse häired, minestamine;

jäsemete tuimus või kipitustunne, valutundlikkuse kadumine;

helin kõrvus;

madal vererõhk;

aevastamine/ vesine nina, mis on tingitud ninalimaskesta põletikust (riniit);

köha;

suu kuivus, oksendamine;

juuste väljalangemine, liigne higistamine, naha sügelemine, punased laigud nahal, naha värvuse muutused;

urineerimishäired, öise urineerimisvajaduse suurenemine, urineerimise arvu suurenemine;

erektsiooni säilitamise häired, rinnanäärmete suurenemine või ebamugavustunne meestel;

valu, üldine halb enesetunne;

liigeste või lihaste valu, seljavalu;

kehakaalu suurenemine või vähenemine.

Harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

segasusseisund.

Väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st

valgevereliblede hulga vähenemine, vereliistakute vähenemine, mille tulemusel tekivad ebaharilikud sinikad või kergesti veritsus (punaste vererakkude kahjustus);

liigne veresuhkru sisalduse tõus (hüperglükeemia);

närvide kahjustus, mis võib põhjustada lihasnõrkust, käte ja jalgade kipitust või tuimust;

igemete turse;

maolimaskesta põletik (gastriit);

tavapäratu maksafunktsioon, maksapõletik (hepatiit), naha kollasus (kollatõbi), maksaensüümide aktiivsuse tõus, mis võib mõjutada mõnda kliinilist analüüsi;

suurenenud lihaspinge;

veresoonte põletik, sageli koos nahalööbega;

valgustundlikkus;

häire, mis hõlmab rigiidsust, treemorit ja/või liikumishäireid.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Amlodipine Actavis’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketile, karbile, purgile ja blistrile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Amlodipine Actavis sisaldab

  • Toimeaine on amlodipiin (amlodipiinbesilaadina).

Amlodipine Actavis, 5 mg tabletid: Üks tablett sisaldab 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). Amlodipine Actavis, 10 mg tabletid: Üks tablett sisaldab 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).

  • Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat.

Kuidas Amlodipine Actavis välja näeb ja pakendi sisu

Amlodipine Actavis 5 mg tablett: valge, katmata, ümmargune, lame tablett (8 mm), millel on poolitusjoon ühel küljel ja teisel küljel sisse pressitud tekst „AB5“.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Amlodipine Actavis 10 mg tablett: valge, katmata, ümmargune, lame tablett (10 mm), millel on poolitusjoon ühel küljel ja sisse pressitud tekst „AB10“ teisel küljel.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pakendi suurused:

Blistrid: 10, 20, 28, 30, 50, 60, 100 ja 300 (30x10, haiglapakend) tabletti.

Plastikpudelid: 20, 50, 100 ja 300 (30x10, haiglapakend) tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Actavis Group PTC ehf. Reykjavikurvegi 76-78 220 Hafnarfjörður Island

Tootja

Actavis hf.

Reykjavikurvegi 78

IS-220 Hafnarfjörður

Island

Balkanpharma – Dupnitsa AD

3 Samokovsko Shosse Str.

Dupnitsa 2600

Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Hallivanamehe 4

11317 Tallinn Tel: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amlodipine Actavis, 5 mg tabletid

Amlodipine Actavis, 10 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

5 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 5 mg amlodipiini (besilaadina).

10 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 10 mg amlodipiini (besilaadina).

INN. Amlodipinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Amlodipine Actavis 5 mg tablett: valge, katmata, ümmargune, lame tablett (8 mm) poolitusjoon ühel küljel ja sisse pressitud märge „AB5“ teisel küljel.

Tableti saab jagada võrdseteks annuseks.

Amlodipine Actavis 10 mg tablett: valge, katmata, ümmargune, lame tablett (10 mm) poolitusjoon ühel küljel ja sisse pressitud märge „AB10“ teisel küljel.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Hüpertensioon.

Krooniline stabiilne stenokardia.

Vasospastiline (Prinzmetal’i) stenokardia.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Hüpertensiooni ja stenokardia ravis on algannuseks 5 mg amlodipiini üks kord ööpäevas, mida võib lähtuvalt patsiendi individuaalsest reaktsioonist suurendada maksimaalselt 10 mg-ni ööpäevas. Hüpertensiooniga patsientidele on amlodipiini kasutatud kombinatsioonis tiasiiddiureetikumidega, alfablokaatoritega, beetablokaatoritega või AKE inhibiitoritega. Stenokardiat põdevatel patsientidel võib Amlodipine Actavis’t kasutada monoteraapiana või kombineerituna teiste stenokardiavastaste ravimitega patsientidel, kelle stenokardia on kupeeritud nitraatidega ja/ või adekvaatses annuses beetablokaatoridega.

Amlodipine Actavis’e annuse kohandamine ei ole samaaegsel tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite ja AKE inhibiitorite kasutamisel vajalik.

Eripopulatsioonid

Eakad

Amlodipiin, kasutatuna nii eakatel kui noortel patsientidel sarnastes annustes, oli võrdselt talutav. Eakatele patsientidele on näidustatud tavaline annus, kuid annuse suurendamisel on vajalik ettevaatus (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidele ei ole annustamisskeemi määratletud, seetõttu tuleb amlodipiini manustada ettevaatusega ning alustada madalamatest annustest (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole amlodipiini farmakokineetikat uuritud. Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb alustada ravi amlodipiini madalaimate annustega ning annust tiitrida aeglaselt.

Neerukahjustus

Amlodipiini plasmakontsentratsioonide muutused ei ole korrelatsioonis neerukahjustusega, seega on soovitatav tavaline annustamine. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Lapsed

Hüpertensiooniga 6...17-aastased lapsed ja noorukid

Soovitatav antihüpertensiivne suukaudne algannus lastel vanuses 6...17 eluaastat on 2,5 mg üks kord ööpäevas, mida võib suurendada kuni 5 mg üks kord ööpäevas, kui eesmärgiks seatud vererõhku ei saavutata 4 nädala jooksul. Suuremaid annuseid kui 5 mg ööpäevas ei ole lastel uuritud (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

2,5 mg annust on võimalik saada Amlodipine Actavis’e 5 mg tablettide poolitamise teel, kuna tabletid on toodetud nii, et neid saab jagada võrdseteks annusteks.

Alla 6-aastased lapsed

Andmed pole saadaval.

Manustamisviis

Tablett suukaudseks manustamiseks.

Vastunäidustused

Amlodipiin on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus toimeaine, dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
  • raske hüpotensioon.
  • šokk (sealhulgas kardiogeenne šokk).
  • vasaku vatsakese väljavoolu obstruktsioon (nt raske aordistenoos).
  • hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus peale ägedat müokardiinfarkti.

Amlodipiini ohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisi korral ei ole kindlaks tehtud.

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatlikult. Pikaajalises platseeboga kontrollitud uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega patsiendid (NYHA III ja IV klass), oli kopsuturse esinemissagedus amlodipiiniga ravitud patsientidel suurem kui platseebogrupis (vt lõik 5.1). Kaltsiumikanali blokaatoreid, sh amlodipiini tuleb kasutada ettevaatusega südame paispuudulikkusega patsientidel, kuna need võivad suurendada hilisema kardiovaskulaarse tüsistuse ja suremuse riski.

Maksakahjustus

Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja AUC väärtused kõrgenenud; annustamissoovitusi ei ole veel antud. Seega tuleb neil patsientidel alustada ravi amlodipiini madalaimate annustega ning nii ravi alustamisel kui ka annuse suurendamisel tuleb olla ettevaatlik. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglasem annuse tiitrimine ja tähelepanelik jälgimine.

Eakad

Eakatel patsientidel tuleb annuseid suurendada ettevaatlikult (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Neerukahjustus

Selliste patsientide puhul võib kasutada amlodipiini tavalisi annuseid. Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonis ei ole korrelatsioonis neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite mõju amlodipiinile

CYP3A4 inhibiitorid: amlodipiini samaaegne kasutamine tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli rea seenevastased ravimid, makroliidid, nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib märkimisväärselt tõsta amlodipiini ekspositsiooni, mistõttu suureneb risk hüpotensiooni tekkeks. Nende farmakokineetiliste muutuste kliiniline tõlgendamine võib olla rohkem väljendunud eakatel patsientidel. Seega võib vajalikuks osutuda kliiniline järelvalve ja annuse kohandamine.

CYP3A4 indutseerijad: Samaaegsel manustamisel teadaolevate CYP3A4 indutseerijatega võib amlodipiini plasmakontsentratsioon varieeruda. Seetõttu tuleb nii samaaegse manustamise ajal kui selle järgselt jälgida vererõhku ning kaaluda annuse kohandamist, seda eeskätt tugevate

CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, naistepuna) puhul.

Amlodipiini koosmanustamine greipfruudi või greipfruudimahla ei ole soovitatav kuna mõnedel patsientidel võib biosaadavus suureneda, millest tulenevalt suureneb ka vererõhku alandav toime.

Dantroleen (infusioon): pärast verapamiili ja intravenoose dantroleeni manustamist täheldati loomadel hüperkaleemiga seotud letaalset vetrikulaarset fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarset kollapsit. Maliigsele hüpertermiale vastuvõtlikel patsientidel ja maliigse hüpertermia ravi puhul on hüperkaleemia riski tõttu soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorite, nagu amlodipiin, koosmanustamist.

Amlodipiini mõjud teistele ravimitele

Amlodipiini vererõhku alandav toime suurendab teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimite vererõhku alandavat toimet.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini või varfariini farmakokineetikat.

Takroliimus: Amlodipiiniga koosmanustamisel esineb risk takroliimuse sisalduse suurenemisele veres, kuid selle koostoime farmakokineetiline mehhanism ei ole täielikult teada. Takroliimuse toksilisuse vältimiseks tuleb amlodipiini manustamisel patsientidele, keda ravitakse takroliimusega, jälgida takroliimuse sisaldust veres ja vajaduse korral takroliimuse annust kohandada.

Tsüklosporiin

Koostoimeuuringuid tsüklosporiini ja amlodipiiniga ei ole tervetel vabatahtlikel või muudel populatsioonidel läbi viidud, välja arvatud neerusiirdamispatsientidel, kelle puhul täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmine 0%...40%).

Amlodipiini saaval neerusiirdamispatsiendil tuleb kaaluda tsüklosporiini sisalduse jälgimist ning vajadusel vähendada tsüklosporiini annust.

Simvastatiin: 10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastiini korduvate annuste koosmanustamine põhjustas simvastiini kontsentratsiooni suurenemist 77%, võrreldes ainult simvastiini kasutamisega. Patsientide puhul, kes kasutavad amlodipiini, tuleb simvastiini annuseid piirata 20 mg-ni ööpäevas.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Andmed amlodipiini ohutu kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad.

Loomadel täheldati suurtes annustes kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Amlodipiini kasutamine raseduse ajal on soovitatav ainult juhul, kui puudub ohutum alternatiivravi ja kui haigus ise kujutab endast suuremat riski emale ja lootele.

Imetamine

Amlodipiin eritub rinnapiima. Hinnanguliselt jääb imiku saadav annus ema annusega võrreldes kvartiilide vahemikku 3...7 %, maksimaalselt 15 %. Amlodipiini toime imikutele ei ole teada. Amlodipiini toime imikutele on teadmata. Otsuse tegemisel selle kohta, kas jätkata/katkestada rinnaga toitmine või jätkata/katkestada ravi amlodipiiniga, tuleb arvesse võtta rinnaga toitmise kasu lapsele ja amlodipiini ravi kasu emale.

Fertiilsus

Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud spermatosoidide peades aset leidnud pöörduvatest biokeemilistest muutustest. Amlodipiini potentsiaalse toime kohta viljakusele on kliinilisi andmeid ebapiisavalt. Ühes rottidel läbi viidud uuringus leiti kõrvaltoimeid isaste rottide fertiilsusele (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Amlodipiin võib mõjutada kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Kui amlodipiini kasutavatel patsientidel esineb pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus, võib reaktsioonikiirus häiritud olla. Soovitatav on ettevaatus, eriti ravi alguses.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Ravi ajal on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed unisus, pearinglus, peavalu, palpitatsioonid, nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, pahkluude turse, tursed ja nõrkus.

Kõrvaltoimete loetelu

Ravi ajal amlodipiiniga on täheldatud ja teatatud järgmistest kõrvaltoimetest järgmiste esinemissagedustega: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv

Leukotsütopeenia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Väga harv

Allergilised reaktsioonid

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv

Hüperglükeemia

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt

Unetus, meeleolu muutused (sh ärevus),

 

 

depressioon

 

 

 

Harv

Segasus

Närvisüsteemi häired

Sage

Unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi alguses)

 

Aeg-ajalt

Treemor, maitsetundlikkuse häired, minestus,

 

 

hüpesteesia, paresteesia

 

Väga harv

Hüpertoonia, perifeerne neuropaatia

Silma kahjustused

Sage

Nägemishäired (sh diploopia)

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Tinnitus

 

 

 

Südame häired

Sage

Südamepekslemine

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Arütmia (sh bradükardia, ventrikulaarne

 

 

tahhükardia ja kodade virvendus)

 

Väga harv

Müokardi infarkt

Vaskulaarsed häired

Sage

Nahaõhetus

 

Aeg-ajalt

Hüpotensioon

 

Väga harv

Vaskuliit

Respiratoorsed, rindkere ja

Sage

Düspnoe

mediastiinumi häired

Aeg-ajalt

Köha, riniit

Seedetrakti häired

Sage

Kõhuvalu, iiveldus, düspepsia, sooletegevuse

 

 

muutused (sh diarröa ja kõhukinnisus)

 

Aeg-ajalt

Oksendamine, suukuivus

 

Väga harv

Pankreatiit, gastriit, igemete hüperplaasia

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv

Hepatiit, ikterus, maksaensüümide aktiivsuse

 

 

suurenemine*

Naha ja nahaaluskoe

Aeg-ajalt

Alopeetsia, purpur, naha värvimuutus,

kahjustused

 

liighigistamine, sügelus, lööve, eksanteem,

 

 

urtikaaria

 

Väga harv

Angioödeem, multiformne erüteem,

 

 

eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni

 

 

sündroom, Quincke ödeem, valgustundlikkus

 

Teadmata

Toksiline epidermaalne nekrolüüs

Lihas-skeleti ja sidekoe

Sage

Pahkluu turse, lihaskrambid

kahjustused

Aeg-ajalt

Artralgia, müalgia, seljavalu

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Urineerimishäired, noktuuria, sagenenud

 

 

urineerimine

Reproduktiivse süsteemi ja

Aeg-ajalt

Impotentsus, günekomastia

rinnanäärme häired

 

 

Üldised häired ja

Väga sage

Tursed

manustamiskoha reaktsioonid

Sage

Väsimus, asteenia

 

Aeg-ajalt

Valu rinnus, valu, halb enesetunne

 

 

 

Uuringud

Aeg-ajalt

Kehakaalu suurenemine, kehakaalu

 

 

vähenemine

*enamasti koos kolestaasiga

 

 

Erandjuhtudel on teatatud ekstrapüramidaalsest sündroomist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kogemusi tahtliku üleannustamise kohta inimestel on vähe.

Sümptomid

Olemasolevate andmete põhjal võib suur üleannustamine põhjustada liigset perifeerset vasodilatatsiooni ja võimalikku reflektoorset tahhükardiat. On kirjeldatud märkimisväärset ja tõenäoliselt pikaajalist süsteemset hüpotensiooni kuni ja kaasa arvatud letaalse lõppega šokini.

Ravi

Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset südameveresoonkonda toetavat ravi, kaasa arvatud südame- ja hingamistöö pidev jälgimine, jäsemete kõrgemale tõstmine ning tsirkuleeriva vedeliku mahu ja uriini koguse jälgimine.

Veresoonkonna toonuse ja vererõhu taastamisel võib olla kasu vasokonstriktorite manustamisest, kui nende kasutamine ei ole vastunäidustatud. Kaltsiumikanali blokaadist tingitud toimete pöördumiseks võib olla kasulik intravenoosse kaltsiumglükonaadi manustamine.

Mõningatel juhtudel võib aidata maoloputus. Katsed tervete vabatahtlikega on näidanud, et aktiivsöe manustamisel kuni kaks tundi pärast 10 mg amlodipiini võtmist väheneb amlodipiini imendumiskiirus.

Kuna amlodipiin on tugevalt plasmavalkudega seotud, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid

ATC-kood: C08CA01

Amlodipiin on kaltsiumiooni sissevoolu inhibiitor, mis kuulub dihüdropüridiinide guppi (aeglane kaltsiumikanali blokaator või kaltsiumioonide antagonist) ja pärsib transmembraanset kaltsiumioonide sissevoolu südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.

Amlodipiini antihüpertensiivne toimemehhanism on tingitud otsesest lõõgastavast toimest arteriaalse veresoonkonna silelihastesse.

Amlodipiini stenokardiat leevendava toime mehhanismi ei ole täielikult selgitatud, kuid amlodipiin vähendab isheemiat läbi kahe järgmise mehhanismi:

1)Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole, vähendades nii üldist perifeerset vastupanu (järelkoormus), mille vastu süda töötab. Kuna südametöö püsib stabiilsena, väheneb südame koormuse energiakulu ning lisaks ka müokardi hapnikuvajadus.

2)Amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka põhiliste koronaararterite ja -arterioolide dilatatsiooni nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. See dilatatsioon suurendab südamelihase hapnikuvarustust patsientidel, kes põevad südamearteri spasmi (Printzmetali või muu stenokardia).

Hüpertensiooniga patsientidel vähendab üks kord ööpäevas manustatud ravim vererõhku (nii lamavas kui ka seisvas asendis) kliiniliselt olulisel määral 24-ks tunniks. Tulenevalt aeglasest toimest ei esine amlodipiini manustamisel ägedat hüpotensiooni.

Stenokardiaga patsientidel suurendab üks kord ööpäevas manustatud amlodipiin üldise füüsilise koormuse taluvuse aega, pikendab aega stenokardiahoo tekkeni ja ST-segmendi 1 mm depressiooni tekkeni ning vähendab nii stenokardiahoogude sagedust kui ka vajadust glütserüültrinitraadi tablettide järele.

Amlodipiini ei ole seostatud ühegi metaboolse kõrvaltoimega ega vereplasma lipiididesisalduse muutustega ning on seeläbi sobilik kasutada astma, diabeedi ja podagraga patsientidele.

Kasutamine südame isheemiatõvega (coronary artery disease, CAD) patsientidel

Amlodipiini efektiivsust kliiniliste sündmuste vältimisel koronaararterite haigusega (CAD) patsientidel on hinnatud sõltumatus mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus Comparison of Amlodipine vs Enalapril to Limit Occurrences of Thrombosis (CAMELOT), mis hõlmas 1997 patsienti. Neist 663 patsienti raviti amlodipiiniga annuses 5…10 mg, 673 patsienti raviti enalapriiliga annuses 10...20 mg ja 655 patsienti raviti platseeboga lisaks tavaravile statiinide, beetablokaatorite, diureetikumide ja aspiriiniga 2 aasta jooksul. Tabelis 1 on toodud efektiivsuse võtmetulemused. Need tulemused näitavad, et amlodipiinravi oli seotud väiksema arvu hospitaliseerimistega stenokardia ja revaskulariseerimisprotseduuride tõttu koronaararterite haigusega patsientidel.

Tabel 1. CAMELOT uuringu kliiniliselt olulised tulemused

 

 

Kardiovaskulaarsed sümptomid,

Amlodipiin vs. Platseebo

 

 

 

Nr. (%)

 

 

 

 

Tulemus

Amlodipiin

Platseebo

Enalapriil

Risk

p-väärtus

(95% CI)

 

 

 

 

 

 

 

 

Primaarne tulemusnäitaja

 

 

 

 

 

 

 

 

Kardiovaskulaarsed

110 (16.6)

151 (23.1)

136 (20.2)

0.69 (0.54…0.88)

.003

kõrvaltoimed

 

 

 

 

 

 

 

 

Individuaalsed komponendid

 

 

 

 

 

 

 

 

Koronaarne

(11.8)

103 (15.7)

(14.1)

0.73 (0.54…0.98)

.03

revaskularisatsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

Stenokardiaga

51 (7.7)

(12.8)

(12.8)

0.58 (0.41...0.82)

.002

hospitaliseerimine

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitte-fataalne MI

14 (2.1)

19 (2.9)

11 (1.6)

0.73 (0.37.....1.46)

.37

Insult või TIA

(0.9)

12 (1.8)

(1.2)

0.50 (0.19...1.32)

.15

Kardiovaskulaarne surm

(0.8)

(0.3)

(0.7)

2.46 (0.48...12.7)

.27

SPP-ga hospitaliseerimine

(0.5)

(0.8)

(0.6)

0.59 (0.14...2.47)

.46

Elustatud südameinfarkt

 

(0.6)

(0.1)

Ei kohaldata

.04

Taas-esinev perifeerne

(0.8)

(0.3)

(1.2)

2.6 (0.50…13.4)

.24

vaskulaarne haigus

 

 

 

 

 

 

 

 

Lühendid: SPP, südame paispuudulikkus; CI (confidence interval), usaldusvahemik; MI, müokardiinfarkt; TIA (transient ischemic attack), mööduv isheemiline atakk.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel

Hemodünaamika uuringud ja kehalisel võimekusel põhinevad kliinilised uuringud NYHA järgi II...IV klassi südamepuudulikkusega patsientidel on näidanud, et amlodipiin ei põhjustanud kliinilise seisundi halvenemist hinnatuna koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ja kliiniliste sümptomite alusel.

Platseeboga kontrollitud uuring (PRAISE), mis oli mõeldud NYHA järgi III...IV klassi südamepuudulikkusega ning digoksiini, diureetikume ja AKE inhibiitoreid manustanud patsientide hindamiseks on näidanud, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusega patsientidel suremusriski ega suremuse/haigestumuse ühisriski.

Amlodipiini pikaajalises platseebokontrolliga jätku-uuringus (PRAISE 2) NYHA III ja IV klassi mitteisheemilise päritoluga südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid olemasolevale südamehaigusele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsed leiud ja kes said stabiilses annuses AKE inhibiitoreid, digitaalise preparaate ja diureetikume, ei mõjutanud amlodipiin üldist ega kardiovaskulaarset suremust. Samal populatsioonil kaasnesid amlodipiinraviga sagedasemad teated kopsutursest.

Südameinfarkti preventsiooni uuring (ALLHAT)

Randomiseeritud topeltpime haigestumuse-suremuse uuring ALLHAT (the Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart Attack Trial) viidi läbi eesmärgiga võrrelda amlodipiini

2,5…10 mg ööpäevas (kaltsiumikanali blokaator) või lisinopriili 10…40 mg ööpäevas (AKE- inhibiitor) tiasiiddiureetikum kloortalidooniga 12,5…25 mg ööpäevas kerge kuni mõõduka hüpertensiooni korral esimese rea ravina. Kokku randomiseeriti 33 357 hüpertensiivset patsienti vanuses ≥55 aastat ning neid jälgiti keskmiselt 4,9 aasta jooksul. Patsientidel oli vähemalt üks südame isheemiatõve (CHD) lisariskifaktor, mille hulka kuuluvad: eelnev müokardiinfarkt või insult (>6 kuud enne uuringusse kaasamist) või dokumenteeritult muu aterosklerootiline südame-veresoonkonna haigus (CVD) (kokku 51,5% patsientidest), II tüüpi diabeet (36,1%), HDL-C <35 mg/dl (11,6%), elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia alusel diagnoositud vasaku vatsakese hüpertroofia (20,9%), suitsetamine käesoleval hetkel (21,9%).

Primaarseks tulemusnäitajaks oli kombinatsioon fataalse CHD või mittefataalse müokardiinfarktiga. Amlodipiinravi ja klorotiasiidravi esmase tulemusnäitaja vahel ei esinenud märkimisväärset erinevust: RR 0,98 95% Cl (0,90…1,07) p=0,65. Sekundaarsete tulemusnäitajate hulgas oli südamepuudulikkuse (kombineeritud kardiovaskulaarse tulemusnäitaja komponent) juhtude määr märkimisväärselt kõrgem amlodipiini grupis võrreldes klorotiasiidi saanute grupiga (10,2% vs 7,7%; RR 1,38; 95% CI, [1,25…1,52] p<0.001). Siiski ei olnud üldsuremusel amlodipiinravi puhul ja klorotiasiidravi puhul märkimisväärseid erisusi. RR 0,96 95% CI (0,89...1,02) p=0,20.

Lapsed (6-aastased ja vanemad)

Uuring, kus osales 268 last vanuses 6...17 aastat, kellel esines domineerivalt sekundaarne hüpertensioon, näitas amlodipiini annuste 2,5 mg ja 5,0 mg võrdlus platseeboga, et mõlemad annused vähendasid süstoolset vererõhku oluliselt rohkem kui platseebo. Erinevus kahe annuse vahel ei olnud statistiliselt oluline.

Amlodipiini pikaajalist mõju kasvule, puberteedile ja üldisele arengule ei ole uuritud. Samuti ole tõestatud lapseea amlodipiinravi pikaajaline efektiivsus kardiovaskulaarse haigestumise ja suremuse vähendamisele hilisemas täiskasvanueas.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine, jaotumine, plasmavalkudega seondumine

Raviannuste suukaudse manustamise järel imendub amlodipiin hästi ning saavutab maksimaalse vere plasmakontsentratsiooni 6…12 tundi pärast manustamist. Amlodipiini absoluutne biosaadavus on ligikaudu 64%...80%.. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on näidanud, et amlodipiini seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 97,5%.

Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.

Biotransformatsioon/eritumine

Plasma terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus ligikaudu 35...50 tundi ning vastab ühekordsele päevaannusele. Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult inaktiivsete metaboliitidena, 10% on lähteainena ning 60% metaboliitidest eritub uriiniga.

Maksakahjustus

Amlodipiini kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel on väga vähe kliinilisi andmeid. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mistõttu on poolväärtusaeg pikenenud ja AUC suurenenud ligikaudu 40%…60%.

Eakad

Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on eakatel ja noorematel patsientidel sama. Eakatel patsientidel võib kliirens väheneda, põhjustades kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemise. Südame paispuudulikkusega patsientidel olid patsientide vanusegrupi uuringutes AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemised ootuspärased.

Lapsed

Populatsiooni farmakokineetika uuring viidi läbi 74 hüpertensiivse lapsega, vanuses 1 kuni 17 aastat (34 patsienti olid 6...12-aastased ja 28 patsienti 13...17-aastased), kes said amlodipiini vahemikus 1,25...20 mg kas ööpäevase üksikannusena või kahe osaannusena. 6...12-aastastel lastel ja 13...17- aastastel noorukitel oli tüüpiline suukaudne kliirens (CL/F) vastavalt 22,5 ja 27,4 l/h poistel ja vastavalt 16,4 ja 21,3 l/h tüdrukutel. Täheldati inimestevahelist laia varieeruvust tsirkuleeriva aine kontsentratsiooni osas. Alla 6-aastaste laste kohta registreeritud andmed on piiratud.

Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktiivtoksilisus

Reproduktsiooni uuringud rottidel ja hiirtel on näidanud poegimisaja edasilükkumist, poegimisaja pikenemist ja poegade suurenenud suremust annuste puhul ,mis on ligikaudu 50 korda suuremad inimestel soovitatud maksimaalsetest annustest mg/kg kohta.

Toime fertiilsusele

  1. Amlodipiiniga ravitud rottidel (isasloomad 64 päeva ja emasloomad 14 päeva enne paaritamist) ei ilmnenud toimet fertiilsusele annuses kuni 10 mg/kg/päevas (8 korda* suurem kui maksimaalne soovituslik päevadoos inimesele, lähtudes 10 mg mg/m2 kohta). Teises uuringus isaste rottidega, keda raviti amlodipiinbesilaadiga 30 päeva vältel annuses, mis on võrreldav inimesel kasutatud annustega tuginedes mg/kg kohta, täheldati folliikulit stimuleeriva hormooni ja testosterooni sisalduse vähenemist vereplasmas ning sperma tiheduse ja küpsenud spermatosoidide ja Steroli rakkude vähenemist.

Kartsinogeensus, mutageensus

  1. Kahe aasta vältel amlodipiiniga (kalkuleeritud kontsentratsioonid vastavad päevaannustele 0,5; 1,25 ja 2 mg/kg/päevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud mingisuguseid kartsinogeensuse tunnuseid. Suurim annus (mg/m2 alusel hiirtel ligilähedane maksimaalsele lubatavale kliinilisele annusele 10 mg; rottidel kaks korda* kõrgem) oli sarnane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurima annusega.

Mutageensusuuringud ei viidanud mingisugustele ravimist tingitud toimetele ei geeni ega kromosoomi tasemel.

* Lähtub patsiendi kaalust 50 kg.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Magneesiumstearaat

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (PVC/PVDC-Al), pakendi suurused: 10, 20, 28, 30, 50, 60, 100 või 300 (30x10, haiglapakend) tabletti.

Plastik pudel (HDPE), mis on suletud turvarõngaga tõmmatava korgiga (LDPE), pakendi suurused: 20, 50, 100 või 300 (30x10, haiglapakend) tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group hf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjordur, Island

MÜÜGILOA NUMBRID

Amlodipine Actavis, 5mg: 603608

Amlodipine Actavis, 10 mg: 603508

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.10.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2018