Näidustus: Amikatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud raskete infektsioonide ravi, kui vähemtoksilised antimikroobsed ained ei ole efektiivsed: - haiglatekkesed alumiste hingamisteede infektsioonid, sh raske pneumoonia; - kõhuõõne infektsioonid, sh peritoniit; - tüsistunud ja korduvad kuseteede infektsioonid; - naha ja pehmete kudede infektsioonid, sh põletushaavade infektsioonid; - bakteriaalne endokardiit; - operatsioonijärgsed kõhuõõne infektsioonid. Amikatsiini võib kasutada ka patsientidel, kellel baktereemia on või võib olla seotud nimetatud infektsioonidega. Tavaliselt kasutatakse amikatsiini kombineeritud ravi osana koos sobivate antibiootikumidega, mis toimivad vastavat infektsiooni põhjustavatesse bakteritesse. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

infusioonilahus (10mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Amikacin B. Braun ja milleks seda kasutatakse

Amikacin B. Braun infusioonilahus kuulub antibiootikumideks nimetatavate ravimite rühma ja neid kasutatakse raskete infektsioonide raviks, mis on põhjustatud amikatsiinile tundlike bakterite poolt. Amikatsiin kuulub aminoglükosiidideks nimetatavate ravimite hulka.

Te võite Amikacin B. Braun infusioonilahust saada järgmiste haiguste raviks:

• kopsude ja alumiste hingamisteede infektsioonid, sh kopsupõletik, mis ilmnevad haiglaravi saavatel patsientidel
• kõhuõõne infektsioonid, sh kõhukelmepõletik
• neerude, kusejuhade ja põie komplikatsioonidega ja ka korduvad infektsioonid
• naha ja pehmete kudede infektsioonid, sh rasked põletused
• südamesisekesta põletik
• kõhuõõne operatsioonijärgsed infektsioonid

Amikacin B. Braun’i võib kasutada ka patsientide raviks, kellel on organismi üldinfekstioon, mis on või võib olla seotud ülalnimetatud infektsioonidega.

2. Mida on vaja teada enne Amikacin B. Braun’i kasutamist

Amikacin B. Braun’i ei tohi kasutada

• kui olete amikatsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Amikacin B. Braun’i kasutamist pidage nõu oma arstiga. Amikacin B. Braun’i võtmisel tuleb olla eriti ettevaatlik,

• kui teil on neerufunktsiooni kahjustus;
• kui teil on kuulmishäire;
• kui teil on lihaste ja närvide haigused nagu eritüüpi lihasnõrkus nimetusega myasthenia gravis;
• kui teil on Parkinsoni tõbi;

• kui teil või teie pereliikmetel on mitokondriaalne mutatsioon (teatud geneetiline haigus) või kuulmiskaotus antibiootikumide tarvitamise tõttu, soovitatakse enne aminoglükosiidide võtmist oma arsti või apteekrit sellest teavitada; ravimi kasutamisel võivad teatud mitokondriaalsed mutatsioonid suurendada kuulmiskaotuse riski. Enne Amikacin B. Braun’i manustamist võib arst soovitada teha geeniteste.
• kui te juba saate ravi amikatsiinile sarnase antibiootikumiga.

Kui midagi nendest kehtib teie puhul, rakendab teie arst lisaettevaatusabinõusid.

Juhul, kui üks loetletust kehtib teie kohta, võib teil olla suurem risk kahjuliku toime tekkeks kõrvadele või närvidele:

• neerufunktsiooni kahjustus;
• kõrge iga (≥ 60 aastat);
• dehüdratsioon;
• selle ravimi saamine suurtes annustes;
• pikaajaline ravi, kestusega üle 5...7 päeva, seda isegi tervetel patsientidel.

Esimesed märgid kahjulikust toimest teie kõrvadele või närvidele pärast selle ravimi saamist võivad olla:

• probleemid kõrgete helide kuulmisel (kurtus kõrgsageduslikele helidele);
• peapööritus;
• tuimus, torkimistunne nahal, lihaste tõmblused ja krambihood.

Pärast selle ravimi saamist võivad blokeeruda hingamine (hingamisseiskus) ning lihaste ja närvidega seotud funktsioonid (neuromuskulaarne blokaad). Sellisel juhul rakendab teie arst asjakohast ravi.

Eakad Juhul kui olete eakas, pöörab arst erilist tähelepanu teie neerufunktsioonile. Ta võib teha mitmeid teste, veendumaks, et ravim ei mõjuta teie neere, kuna eakatel patsientidel on neerufunktsiooni kahjustuste tekke tõenäosus suurem.

Lapsed Samuti on ettevaatus vajalik, kui ravimit manustatakse enneaegsetele või ajalistele vastsündinutele, kuna nende neerufunktsioon ei ole lõplikult välja kujunenud.

Selle ravimi kasutamise ajal jälgib arst teid hoolikalt, eriti mis puudutab teie kuulmisvõimet ja neerufunktsiooni. Jälgimine tähendab:

• neerufunktsiooni jälgimist, eriti kui teil on neerukahjustus või kui ravi ajal tekivad

neerukahjustuse nähud;

• kuulmiskontrolli;
• vajadusel amikatsiini taseme jälgimist veres.

Kui ilmnevad märgid neerupuudulikkusest või kui neerupuudulikkus ägeneb, vähendab teie arst teie ööpäevaseid annused ja/või pikendab annustevahelist aega. Kui neerukahjustus muutub tõsiseks, lõpetatakse amikatsiini manustamine.

Samuti tuleb ravi amikatsiiniga katkestada, kui tekib kuulmislangus või müra kõrvus.

Kui teile tehakse operatsiooni ajal haavaloputusprotseduure lahustega, mis sisaldavad amikatsiini või sellele sarnaseid antibiootikume, võetakse seda arvesse teie amikatsiini annuse määramisel.

Muud ravimid ja Amikacin B. Braun Teatage oma arstile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Amikatsiini kahjustavat toimet neerudele ja kuulmisnärvile võivad suurendada:

• teised amikatsiinile sarnased antibiootikumid (nt kanamütsiin, paromomütsiin);
• muud ained, mida kasutatakse infektsioonide raviks, nagu batsitratsiin, amfoteritsiin B, tsefalosporiinid, vankomütsiin, polümüksiinid (polümüksiin B, kolistiin), viomütsiin;
• vähivastased ravimid: karboplatiin (suurtes annustes), tsisplatiin, oksaliplatiin (eriti juba olemasoleva neerupuudulikkuse juhtudel);
• soovimatuid immuunsusreaktsioone mahasuruvad ravimid: tsüklosporiin, takroliimus;
• kiiretoimelised uriinieritust suurendavad ravimid: furosemiid või etakrüünhape (võivad kõrvu kahjustada, kuna kehavedeliku defitsiidi tõttu suureneb amikatsiini kontsentratsioon);
• metoksüfluraananesteesia: enne metoksüfluraani (anesteetiline gaas) kasutamist anesteesias peab anestesioloog teadma, kas te olete saanud või saate hetkel amikatsiini või sarnaseid antibiootikume ning vältima igal võimalusel selle aine kasutamist, kuna see suurendab raskete neeru- või närvikahjustuste tekkeohtu.

Kui amikatsiini tuleb kombineerida nende ainetega, jälgitakse kuulmist ning neerufunktsiooni väga sageli ja hoolikalt. Juhul kui amikatsiini kasutatakse koos kiiretoimeliste uriinieritust suurendavate ravimitega, jälgitakse püsivalt vedelike tasakaalu teie organismis.

Korduv ravi amikatsiini ja lihaslõõgastitega, muude ainetega, mis avaldavad toimet lihastele ja närvidele

Teie arst jälgib teid eriti hoolikalt, kui te saate amikatsiini koos lihaslõõgastitega (nt suktsinüülkoliin, dekametoonium, atrakuurium, rokuroonium, vekuroonium), suure koguse hüübimise vältimiseks töödeldud vere (tsitreeritud veri) või anesteetikumidega: teie hingamine võib blokeeruda (hingamisteede halvatus). Operatsiooni korral peab anestesioloog olema teadlik, et teid ravitakse amikatsiiniga, kuna esineb oht närviblokaadi tekkeks ja lihasfunktsioonid võivad muutuda palju tugevamaks. Kui närvi- ja lihasblokaad peaks olema põhjustatud aminoglükosiididest, saab seda parandada kaltsiumisoolade manustamisega.

Indometatsiin Samaaegselt amikatsiini ja indometatsiini (põletiku ja valu vastane ravim) saavatel vastsündinutel kontrollitakse amikatsiini sisaldust veres hoolikalt. Indometatsiin võib suurendada amikatsiini taset veres.

Biofosfonaadid Kombinatsioonravi biofosfonaatidega (mida kasutatakse osteoporoosi ja sarnaste haiguste raviks) võib suure tõenäosusega langetada kaltsiumisisaldust veres (hüpokaltseemia).

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Rasedus Teile manustatakse seda ravimit ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik.

Imetamine Kuigi on küllaltki ebatõenäoline, et rinnaga toidetav imik saab piima kaudu amikatsiini, kaalub teie arst hoolikalt, kas katkestada tuleks imetamine või amikatsiinravi. Viljakus Loomkatsed ei näidanud toimet viljakusele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Uuringuid toimetest autojuhtimisvõimele ja masinate käsitsemisele ei ole läbi viidud. Manustamise korral haiglavälistele patsientidele on soovitatav olla ettevaatlik, kuna võivad ilmneda võimalikud soovimatud kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja tasakaaluhäired.

Oluline teave mõningate Amikacin B. Braun’i abiainete suhtes Ravim sisaldab 354 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) 100 ml pudeli kohta. See on võrdne 17,7%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanul.

3. Kuidas Amikacin B. Braun’i kasutada

Amikacin B. Braun’i manustatakse tilgutiga veeni (veenisisene infusioon). Ühe pudeli sisu manustatakse 30...60 minuti jooksul.

Ravi kestus Tavalisel saate ravi Amikacin B. Braun’iga 7...10 päeva, kauem ainult raskete ja tüsistunud infektsioonide puhul. Harilikult ilmneb ravitoime 24...48 tunni jooksul, vastasel juhul tuleb ravimit vahetada. Sel juhul hindab arst teie seisundit ning langetab ravi osas uue otsuse.

Teie arst määrab teile sobiva annuse. Järgnevad on tavaliselt kasutatavad annused:

Annustamine normaalse neerufunktsiooniga patsientidele

• Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid (kehakaaluga üle 33 kg): Tavaline annus on 15 mg amikatsiini kg kehakaalu kohta 24 tunni jooksul ühekordse annusena või jagatuna kaheks võrdseks annuseks: 7,5 mg kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel. Maksimaalselt võite te saada lühiajaliselt kuni 1,5 grammi ööpäevas, kui on absoluutne vajadus sellisteks suurteks annusteks ja teid jälgitakse sellisel juhul ravi ajal hoolikalt ja pidevalt. Amikatsiini koguannus, mida võib teile manustada kogu ravi vältel, ei ületa 15 grammi.
• Imikud, väikelapsed ja lapsed: Ühekordne ööpäevane amikatsiini annus 15 kuni 20 mg/kg kehakaalu kohta või 7,5 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel.

• Annustamine vastsündinutele: Algannus on 10 mg amikatsiini kg kehakaalu kohta ja 12 tundi hiljem 7,5 mg amikatsiini kg kehakaalu kohta. Ravi jätkub 7,5 mg amikatsiiniga kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel.

• Annustamine enneaegsetele lastele: 7,5 mg amikatsiini kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel.

Siiski ei kehti see patsientide puhul, kellel on nõrgenenud immuunsus, neerupuudulikkus, tsüstiline fibroos, vedelik kõhuõõnes, südame siseseina põletik, ulatuslikud põletushaavad (rohkem kui 20% kehapinnast), eakate ja rasedate puhul.

Amikatsiini taset teie veres jälgitakse hoolikalt ja teie annust kohandatakse kogu ravi vältel.

Annustamine neerupuudulikkusega patsientidel Kui teil on neerufunktsiooni häire, jälgitakse amikatsiini taset teie veres ja teie neerufunktsiooni hoolikalt ja sageli, et teie amikatsiini annust sobivalt kohandada. Teie arst teab, kuidas arvutada annuseid, mida te saama hakkate. Hemo- või peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid Kui te saate dialüüsi, võite te vajada amikatsiini muudetud annuse manustamist. Teie arst tagab, et sellisel juhul määratakse teile õige annus.

Eakad patsiendid Kui te olete eakam patsient, võite te terapeutilise plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajada amikatsiini väiksemaid annuseid kui nooremad patsiendid. Teie neerufunktsiooni hinnatakse alati kui võimalik ja vajaduse korral annust kohandatakse.

Suure ülekaaluga patsiendid

Sellistel patsientidel arvutatakse annus vastavalt ideaalsele kehakaalule pluss 40 protsenti seda ületavat kaalu. Hiljem võidakse teie annust kohandada vastavalt amikatsiini tasemele teie veres. Teie arst ei anna teile rohkem kui 1,5 g amikatsiini ööpäevas.

Patsiendid, kellel on kõhuõõnes vedelikku Ravimi sobiliku taseme saavutamiseks veres tuleb manustada suuremaid annuseid.

Kui teile manustatakse Amikacin B. Braun ’i rohkem, kui ette nähtud Üleannustamine võib põhjustada neerude ja kuulmisnärvi kahjustust ning lihasfunktsioonide blokaadi (paralüüsi). Sellisel juhul tuleb amikatsiini infusioon peatada ning alustada amikatsiini verest eemaldamise protseduuriga (dialüüs, hemofiltratsioon). Vastsündinute puhul võib kaaluda verevahetust, ehkki enne seda protseduuri oleks vajalik eksperdi hinnang.

Juhul kui teil tekib närvide ja lihastega seotud blokaad, millega kaasneb hingamispeetus, osutab arst teile vajalikku ravi. Paralüseeriva toime kaotamiseks võib kasutada kaltsiumisoolasid (nt glükonaat või laktobionaat 10…20% lahuses) . Hingamisparalüüsi korral võib olla vajalik kunstlik hingamine.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Amikatsiinil ja samuti kõigil teistel sarnastel ainetel on toksiline toime kuulmisnärvile ja neerudele ning need võivad esile kutsuda lihaste ja närvide blokaade. Neid toimeid täheldatakse sagedamini patsientidel,

• kellel esineb probleeme neerudega,
• keda ravitakse teiste ravimitega, millel on samuti kahjustav toime kuulmisnärvile ja neerudele

• kellele manustatakse liiga suuri annuseid või kelle ravi on pikaajaline.

Kõrvaltoimed, mis võivad olla tingitud ravist, on loetletud allpool absoluutse sagedusega.

Järgnevad kõrvaltoimed võivad osutuda tõsisteks ja vajada viivitamatut ravi:

Väga harv (võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000st):

• blokeerunud hingamine (hingamisteede halvatus)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• allergilised reaktsioonid, mis võivad lõppeda šokiga
• kurtus (pöördumatu)
• äge neerupuudulikkus, neerukahjustus
• halvatus

Muud kõrvaltoimed on:

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni ühel inimesel 100st):

• resistentsete mikroobide tekitatud lisainfektsioon või -afektsioon
• pearinglus, peapööritus

• iiveldus, oksendamine
• teatud neeruosade (neerutuubulite) kahjustus
• lööve

Harva (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000st):

• aneemia, teatud valgete vereliblede (eosinofiilide) taseme suurenemine

• sügelus, nõgestõbi
• vere madal magneesiumisisaldus
• peavalu, tuimus, värisemine, tasakaaluhäired
• madal vererõhk
• liigesevalu, kontrollimatud lihastõmblused
• uriini eritumise vähenemine, albumiini, valge- ja/või punaliblede esinemine uriinis
• kreatiniini ja/või lämmastikku sisaldavate ühendite sisalduse tõus veres (oliguuria, asoteemia)
• ravimpalavik
• pimedaksjäämine või muud nägemisprobleemid*
• müra kõrvus (tinnitus), osaline kurtus (hüpakuusia)

* Ravim ei ole ette nähtud silmasiseseks kasutamiseks. Ravimi süstimisel silma on täheldatud pimedaksjäämist ja võrkkesta infarkti juhte.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• rakud uriinis
• hingamispeetus, hingamiskrambid (bronhospasmid)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Amikacin B. Braun’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pudelil ja välispakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Infusioonilahus tuleb koheselt ära kasutada. Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Amikacin B. Braun sisaldab

• Toimeaine on amikatsiin. 1 ml Amikacin B. Braun 5 mg/ml infusioonilahust sisaldab 5 mg amikatsiini, amikatsiinsulfaadina. Üks 100 ml pudel sisaldab 500 mg amikatsiini. 1 ml Amikacin B. Braun 10 mg/ml infusioonilahust sisaldab 10 mg amikatsiini, amikatsiinsulfaadina. Üks 100 ml pudel sisaldab 1000 mg amikatsiini.
• Teised koostisosad on: naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks), süstevesi.

Kuidas Amikacin B. Braun välja näeb ja pakendi sisu Amikacin B. Braun on selge värvitu vesilahus.

Ravim on pakendatud 100 ml polüetüleenist pudelitesse.

Pakendis on 10 ja 20 pudelit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja B.Braun Melsungen AG Carl-Braun-Strasse 1 34212 Melsungen, Saksamaa

Tootja B. Braun Medical S. A. Carretera de Terrassa 121 08191 Rubí (Barcelona), Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. B. Braun Medical OÜ Pilvetee tn.8 12618 Tallinn Tel: +372 677 1200

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria Amikacin B. Braun 2,5 mg/ml Infusionslösung Amikacin B. Braun 5 mg/ml Infusionslösung

Belgia Amikacine B. Braun 5 mg/ml Solution pour perfusion, Oplossing voor infusie, Infusionslösung Amikacine B. Braun 10 mg/ml Solution pour perfusion, Oplossing voor infusie, Infusionslösung

Bulgaaria Амикацин Б. Браун 5 mg/ml инфузионен разтвор Амикацин Б. Браун 10 mg/ml инфузионен разтвор

Tšehhi Vabariik Amikacin B. Braun 5 mg/ml Amikacin B. Braun 10 mg/ml

Saksamaa Amikacin B. Braun 2,5 mg/ml Infusionslösung Amikacin B. Braun 5 mg/ml Infusionslösung Amikacin B. Braun 10 mg/ml Infusionslösung

Eesti Amikacin B. Braun 5 mg/ml Amikacin B. Braun 10 mg/ml

Kreeka Amikacin B. Braun 5 mg/ml διάλυμα για έγχυση

Prantsusmaa AMIKACINE B. Braun 2,5 mg/ml, solution pour perfusion AMIKACINE B. Braun 5 mg/ml, solution pour perfusion AMIKACINE B. Braun 10 mg/ml, solution pour perfusion

Ungari Amikacin B. Braun 5 mg/ml oldatos infúzió

Itaalia Amikacina B. Braun 5 mg/ml soluzione per infusione

Amikacina B. Braun 10 mg/ml soluzione per infusione Luksemburg Amikacin B. Braun 2,5 mg/ml Infusionslösung

Amikacin B. Braun 5 mg/ml Infusionslösung Amikacin B. Braun 10 mg/ml Infusionslösung

Läti Amikacin B. Braun 5 mg/ml šķīdums infūzijām Amikacin B. Braun 10 mg/ml šķīdums infūzijām

Poola Amikacin B. Braun 2,5 mg/ml Roztwór do infuzji Amikacin B. Braun 5 mg/ml Roztwór do infuzji Amikacin B. Braun 10 mg/ml Roztwór do infuzji

Slovakkia Amikacin B. Braun 5 mg/ml

Amikacin B. Braun 10 mg/ml

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Lisahoiatused Neuro-/ototoksilisus Aminoglükosiididega ravitud patsientidel võib esineda neurotoksilisust, mis avaldub vestibulaarse ja/või bilateraalse auditoorse ototoksilisusena. Aminoglükosiididest indutseeritud ototoksilisuse risk on suurem neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või neil, kellel ravi kestus on pikem kui 5...7 päeva, seda ka tervetel patsientidel. Kõigepealt ilmneb kurtus kõrge sagedusega helidele ja seda on võimalik tuvastada ainult audiomeetrilise uuringuga. Tekkida võib vertiigo, mis võib olla vestibulaarse vigastuse ilminguks. Teiste neurotoksilisuse ilmingute hulka võivad kuuluda tuimus, torkimistunne nahal, lihaste tõmblused ja krambihood. Ototoksilisuse risk on suurem mitokondriaalse DNA mutatsioonidega patsientidel (eelkõige nukleotiidiasendus 1555A>G 12S rRNA geenis), isegi kui aminoglükosiidisisaldus seerumis on ravi ajal soovitatavas vahemikus. Sellistel patsientidel tuleb kaaluda muid ravivõimalusi. Kui patsiendi perekonnas on esinenud seotud mutatsioone või aminoglükosiididest põhjustatud kurtust, tuleb enne manustamist kaaluda muid raviviise või geeniteste. Patsientidel, kellel kujunevad välja kohleaar- või vestibulaarkahjustused, ei pruugi ravi ajal esineda sümptomeid, mis hoiataksid neid väljakujuneva VIII kraniaalnärvi toksilisuse eest ning pärast ravi lõpetamist võib tekkida täielik või osaline pöördumatu kurtus või invaliidistav vertiigo. Aminoglükosiididest indutseeritud ototoksilisus on üldjuhul pöördumatu. Neuromuskulaarne toksilisus Hingamisteede halvatuse võimalusega tuleb arvestada aminoglükosiidide manustamisel (ükskõik mis manustamistee), seda eriti patsientidel, kes saavad samaaegselt neuromuskulaarseid blokaade esilekutsuvaid ravimeid. Neuromuskulaarse blokaadi tekkimisel võivad kaltsiumisoolad hingamisteede halvatuse reverseerida, selleks võib aga vaja minna mehaanilist hingamisabi. Laboriloomadel on amikatsiini suurte annuste juures esinenud neuromuskulaarset blokaadi ja lihashalvatust.

Toime laboratoorsetele analüüsidele Tsefalosporiinidega koosmanustamisel võivad seerumi kreatiniini analüüsitulemused olla ebaõigelt kõrged.

Aminoglükosiidide analüüsimiseks võetud proovides (nt seerum, seljaajuvedelik jms) võib amikatsiini

ja beeta-laktaamantibiootikumide vastastikune inaktivatsioon jätkuda, andes seega ebaõiged tulemused. Seetõttu tuleb proove analüüsida vahetult pärast võtmist või need tuleb külmutada või beeta-laktaamantibiootikum tuleb beetalaktamaasi lisamisega inaktiveerida. Aminoglükosiidi inaktiveerimine on kliiniliselt oluline ainult raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel. Patsiendi jälgimine

Neerude ja VIII kraniaalnärvi funktsioone tuleb hoolikalt jälgida, seda eriti patsientidel, kellel on või kahtlustatakse ravi alguses neerufunktsiooni kahjustust ning samuti neil, kelle neerufunktsioon on alguses normaalne, kuid kellel kujunevad ravi käigus välja neerufunktsiooni kahjustuse nähud. Amikatsiini kontsentratsioone seerumis tuleb piisava sisalduse tagamiseks ning potentsiaalselt toksilise taseme vältimiseks igal võimalusel jälgida. Uriini tuleb uurida erikaalu vähenemise, valkude eritumise suurenemise ja rakkude või silindrite sisalduse osas. Perioodiliselt tuleb mõõta vere jääklämmastikku, seerumi kreatiniini või kreatiniini kliirensit. Patsientidele, kes on testimiseks piisavalt vanad, tuleb võimalusel teha periooditi audiogramme, seda eriti suure riskiga patsientide puhul. Ototoksilisuse (pearinglus, vertiigo, tinnitus, kohin kõrvus ja kuulmislangus) või nefrotoksilisuse nähtude esinemisel tuleb ravimi võtmine katkestada või annust kohandada. Sobimatus: Amikacin B. Braun on kasutusvalmis ravim ja seda ei tohi segada ühegi teise ravimiga ning tuleb manustada eraldi, vastavalt soovituslikele annustele ja järgides manustamisviisi. Mingil juhul ei tohi aminoglükosiide infusioonilahuses segada beeta-laktaamantibiootikumidega (nt penitsilliinid, tsefalosporiinid), sest see võib põhjustada neist ühe keemilis-füüsikalise inaktiveerumise.

Keemiline sobimatus on teada amfoteritsiini, klorotiasiidide, erütromütsiini, hepariini, nitrofurantoiini, novobiotsiini, fenütoiini, sulfadiasiini, tiopentooni, kloortetratsükliini, B-vitamiini ja C-vitamiiniga. Amikatsiini ei tohi nende ravimitega eelnevalt segada.

Aminoglükosiidide ja beetalaktaamide segamisel võib toimuda inaktiveerumine, kui võetakse proove antibiootikumi kontsentratsiooni määramiseks seerumis ning selle tagajärjeks võib olla annustamisvigade alahindamine ja sellest tulenev toksilisuse risk. Proove tuleb töödelda kiiresti ja paigutada need jäässe või lisada neile beetalaktamaasi.

Kõlblikkusaeg

Avamata pakend: 3 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2…8 °C.

Annustamine. Infundeeritavad annused normaalse neerufunktsiooniga patsientidele:

Amikacin B. Braun infusioonilahuse manustamine infusioonipumba abil võimaldab täpsemat annustamist.

Ravim on kasutusvalmis ja ainult ühekordseks kasutamiseks, seda ei ole vaja enne kasutamist lahjendada.

Vältimaks üleannustamist, tuleb iseäranis laste ravis kasutada kõige sobivamat ravimi tugevust.

Amikacin 5 mg/ml (100 ml = 500 mg)

Amikacin, Kehakaal mg/ 2,5 kg 5 kg 10 kg 12,5 kg 20 kg 30 kg 40 kg 50 kg 60 kg 70 kg kehakaalu kg kohta 7,5 3,75 7,50 15,00 18,75 30,00 45,00 60,00 75,00 90,00 105,00 15 7,50 15,00 30,00 37,50 60,00 90,00 120,00 150,00 180,00 210,00 ml 20 10,00 20,00 40,00 50,00 80,00 120,00 160,00 200,00 240,00 280,00 Amikacin 10 mg/ml (100 ml = 1000 mg) Amikacin, Kehakaal mg/ 2,5 kg 5 kg 10 kg 12,5 kg 20 kg 30 kg 40 kg 50 kg 60 kg 70 kg kehakaalu kg kohta 7,5 1,88 3,75 7,50 9,38 15,00 22,50 30,00 37,50 45,00 52,50 15 3,75 7,50 15,00 18,75 30,00 45,00 60,00 75,00 90,00 105,00 ml 20 5,00 10,00 20,00 25,00 40,00 60,00 80,00 100,00 120,00 140,00 Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens < 60 ml/min)

Märkus. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirensiga < 60 ml/min) ei ole soovitatav amikatsiini manustada ühekordse ööpäevase annusena.

Neerufunktsiooni kahjustuse korral, kui kreatiniini kliirens on < 60 ml/min, soovitatakse annuse vähendamist või pikemaid annuste manustamisintervalle, sest võib eeldada amikatsiini akumuleerumist. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on küllastusannus 7,5 mg/kg kehakaalu kohta. Igale üksikule patsiendile arvutatakse annustevaheline intervall valemiga 9 korda seerumi kreatiniini sisaldus. Kui näiteks kreatiniini kontsentratsioon on 2 mg/100 ml, tuleb soovitatav individuaalne annus (7,5 mg/kg kehakaalu kohta) manustada iga 2 x 9 = 18 tunni järel.

Kroonilise neerupuudulikkusega ja teadaoleva kreatiniini kliirensiga patsientidel arvutatakse amikatsiini 12-tunnise intervalliga manustatav säilitusannus järgmise valemiga: (patsiendi kreatiniini kliirens ml/min ÷ normaalne kreatiniini kliirens ml/min x amikatsiin 7,5 mg/kg kehakaalu kohta) Ravijuhisena võetavad väärtused on antud järgnevas tabelis. Kreatiniini kliirens (ml/min) Amikatsiini ööpäevane annus 12-tunnise intervalliga manustatav 50...59 5,4...6,4 186...224 40...49 4,2...5,4 147...186 30...39 3,2...4,2 112...147 20...29 2,1...3,1 77...112 15...19 1,6...2,0 56...77

Täielik teave selle ravimi kohta vt ravimi omaduste kokkuvõte.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amikacin B. Braun 10 mg/ml infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

10 mg/ml intravenoosse infusioonilahus: 1 ml infusioonilahust sisaldab 10 mg amikatsiini (amikatsiinsulfaadina). Üks 100 ml pudel sisaldab 1000 mg amikatsiini (amikatsiinsulfaadina). INN. Amikacinum

Teadaolevat toimet omavad abiained: 100 ml lahust sisaldab 15 mmol (354 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus Selge värvitu vesilahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Amikatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud raskete infektsioonide ravi (vt lõik 5.1), kui vähemtoksilised antimikroobsed ained ei ole efektiivsed:

• haiglatekkesed alumiste hingamisteede infektsioonid, sh raske pneumoonia;
• kõhuõõne infektsioonid, sh peritoniit;
• tüsistunud ja korduvad kuseteede infektsioonid;
• naha ja pehmete kudede infektsioonid, sh põletushaavade infektsioonid;
• bakteriaalne endokardiit;
• operatsioonijärgsed kõhuõõne infektsioonid.

Amikatsiini võib kasutada ka patsientidel, kellel baktereemia on või võib olla seotud nimetatud infektsioonidega.

Tavaliselt kasutatakse amikatsiini kombineeritud ravi osana koos sobivate antibiootikumidega, mis toimivad vastavat infektsiooni põhjustavatesse bakteritesse.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Õige annuse väljaarvestamiseks on vajalik teada patsiendi ravieelne kehakaal.

Amikacin B. Braun 10 mg/ml infusioonilahuse manustamine infusioonipumba abil kindlustab täpse annustamise. Vältimaks üleannustamise riski, tuleb iseäranis laste ravis kasutada kõige sobivamat ravimi tugevust.

Ravimi kontsentratsiooni jälgimine Neerufunktsiooni hindamisel tuleb lähtuda seerumi kreatiniinist või endogeense kreatiniini kliirensist. Vere jääklämmastik (blood urea nitrogen BUN) ei ole selleks piisavalt usaldusväärne näitaja. Ravi jooksul tuleb neerufunktsiooni regulaarselt uuesti hinnata. Igal võimalusel tuleb mõõta amikatsiini kontsentratsiooni seerumis, tagamaks, et see on piisav, mitte liigne. Ravi ajal on soovitatav vaheldumisi mõõta nii tipp- kui püsikontsentratsioone seerumis. Vältida tuleb tippkontsentratsioone (30…90 minutit pärast süsti) üle 35 mikrogrammi/ml ja püsikontsentratsioone (vahetult enne järgmist süsti) üle 10 mikrogrammi/ml. Annust tuleb kohandada vastavalt näidustusele. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidele võib ravimit manustada üks kord ööpäevas; sel juhul võivad tippkontsentratsioonid olla üle 35 mikrogrammi/ml. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on tungivalt soovitatav jälgida plasmakontsentratsioone.

Ravi kestus Ravi kogupikkus peaks sõltuvalt infektsiooni raskusest piirduma 7...10 päevaga. Tõsiste ja komplitseerunud infektsioonide korral, kus ravi amikatsiiniga ületab 10 päeva, tuleb amikatsiinravi sobivus üle vaadata, sest lõplik ravi jätkamine nõuab lisaks amikatsiini kontsentratsiooni jälgimisele seerumis ka neerufunktsiooni, kuulmis- ja vestibulaarfunktsiooni jälgimist.

Tundlike mikroorganismide poolt tekitatud infektsioonidega patsiendid peaksid soovitatud annuste kasutamisel ravile reageerima 24...48 tunni jooksul. Kui 3...5 päevaga kindlat kliinilist ravitulemust ei täheldata, tuleb ravi katkestada ning invasiivse organismi antibiootikumitundlikkus üle kontrollida. Ravivastuse puudumine võib olla tingitud organismi resistentsusest või kirurgilist drenaaži vajavate septiliste kollete olemasolust.

Normaalse neerufunktsiooniga patsiendid (kreatiniini kliirens ≥ 60 ml/min)

Täiskasvanud, noorukid ja üle 12-aastased lapsed (kehakaaluga üle 33 kg): Soovitatud annus intravenoossel manustamisel normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens ≥ 60 ml/min) täiskasvanutele ja noorukitele on 15 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas, mida võib manustada üks kord ööpäevas või jagatuna 2 võrdseks annuseks, st 7,5 mg/kg 12 tunnise intervalliga. Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 1,5 g. Endokardiidi ja febriilse neutropeenia (palaviku ja neutropeeniaga patsient) korral tuleb manustada kaks korda ööpäevas, sest puuduvad andmed, mille alusel võiks soovitada manustamist üks kord ööpäevas.

Imikud, väikelapsed ja lapsed (4 nädalat kuni 12 aastat): Normaalse neerufunktsiooniga lastele on (aeglase intravenoosse) infusiooni soovitatav annus 15…20 mg/kg kehakaalu kohta/ööpäevas, mida võib manustada 15...20 mg/kg kehakaalu kohta, üks kord ööpäevas, või 7,5 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel. Endokardiidi ja febriilse neutropeenia korral tuleb manustada kaks korda ööpäevas, sest puuduvad andmed mille alusel võiks soovitada manustamist üks kord ööpäevas. Vastsündinud: Esimene küllastusannus on 10 mg/kg kehakaalu kohta, millele järgneb 7,5 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Enneaegsed vastsündinud: Enneaegsetele imikutele on soovitatav annus 7,5 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Infundeeritavad annused normaalse neerufunktsiooniga patsientidele:

Amikacin 10 mg/ml (100 ml = 1000 mg) Amikacin Kehakaal mg/kg 2,5 kg 5 kg 10 kg 12,5 kg 20 kg 30 kg 40 kg 50 kg 60 kg 70 kg kehakaalu kohta 7,5 1,88 3,75 7,50 9,38 15,00 22,50 30,00 37,50 45,00 52,50 15 3,75 7,50 15,00 18,75 30,00 45,00 60,00 75,00 90,00 105,00 ml 20 5,00 10,00 20,00 25,00 40,00 60,00 80,00 100,00 120,00 140,00

Maksimaalne ööpäevane annus Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 15…20 mg/kg kehakaalu kohta.

Annuse korrigeerimise vajaduse tõttu üks kord ööpäevas manustamisel ei ole amikatsiini annustamine soovitatav nõrgenenud immuunsusega, neerupuudulikkusega, tsüstilise fibroosi, astsiidi, ulatuslike põletushaavadega (enam kui 20% nahapinnast) ja eakatel patsientidel ning rasedatel.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) Märkus. Neerufuntsiooni kahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirensiga < 60 ml/min) ei ole soovitatav amikatsiini manustada ühekordse ööpäevase annusena, kuna need patsiendid puutuvad pikaajaliselt kokku suurte püsikontsentratsioonidega. Annuste kohandamine neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, vt allpool.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, kellele manustatakse ravimit tavapärases annuses (kaks või kolm korda ööpäevas), tuleb igal võimalusel jälgida amikatsiini kontsentratsiooni seerumis, kasutades sobivaid analüüse. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb amikatsiini kogunemise vältimiseks annuseid kohandada, pikendades normaalsete annuste manustamisintervalle või manustades ravimit fikseeritud ajavahemike järel, aga väiksemates annustes.

Mõlema meetodi puhul lähtutakse patsiendi kreatiniini kliirensist või seerumi kreatiniini sisaldusest, kuna need vastavad vähenenud neerufunktsiooniga patsientide aminoglükosiidide poolväärtusaegadele. Samaaegselt nimetatud annustamisskeemide kasutamisel tuleb patsiente hoolikalt kliiniliselt ja laboratoorselt jälgida ning annuseid tuleb vajadusel kohandada (k.a annuse kohandamine dialüüsi puhul).

Normaalsete annuste manustamisintervallide pikendamine Kui kreatiniini kliirens ei ole teada ja patsiendi seisund on stabiilne, arvestatakse normaalse üksikannuse (s.t annus, mida manustatakse normaalse neerufunktsiooniga patsientidele kaks korda ööpäevas – 7,5 mg/kg) annustevaheline intervall tundides valemiga 9 korda seerumi kreatiniin sisaldus. Kui näiteks kreatiniini kontsentratsioon on 2 mg/100 ml, tuleb soovitatav individuaalne üksikannus (7,5 mg/kg kehakaalu kohta) manustada iga 2 x 9 = 18 tunni järel.

Annuste vähendamine normaalsete manustamisintervallide puhul Kui seerumi analüüside tulemused ei ole teada ja patsiendi seisund on stabiilne, võib neerufunktsiooni kahjustuse ulatuse määramiseks ning sellest lähtuvaks annuste kohandamiseks kasutada saadaolevaid seerumi kreatiniinisisalduse ning kreatiniini kliirensi andmeid. Kroonilise neerupuudulikkusega ja teadaoleva kreatiniini kliirensiga patsientidel on amikatsiini küllastusannus 7,5 mg/kehakaalu kg kohta. 12-tunnise intervalliga manustatavat säilitusannust tuleb vähendada proportsionaalselt patsiendi kreatiniini kliirensi määra langusega ning seda arvutatakse järgmiselt:

amikatsiini vähendatud annus = x amikatsiini väljaarvutatud küllastusannus [mg] kreatiniini kliirens [ml/min] Ravijuhisena võetavad väärtused on antud järgnevas tabelis: Kreatiniini kliirens (ml/min) Amikatsiini ööpäevane annus 12-tunnise intervalliga manustatav 50...59 5,4...6,4 186...224 40...49 4,2...5,4 147...186 30...39 3,2...4,2 112...147 20...29 2,1...3,1 77...112 15...19 1,6...2,0 56...77

Ülaltoodud annused ei ole ranged soovitused, vaid pigem suunistena annuste määramisel, kui amikatsiini sisalduse määramine seerumis ei ole teostatav. Alternatiivina võib 12-tunniste intervallidega annuse määramiseks (patsientidel, kelle kreatiniini püsikontsentratsioonid on teada) jagada normaalse soovitusliku annuse patsiendi seerumi kreatiniiniga. Hemo- või peritoneaaldialüüsil olevad haiged Hemodialüüs puhastab vere lihtsalt amikatsiinist, üle 90% annusest eemaldatakse 4 tunni jooksul. Anuurilisele patsiendile manustatakse tavaline algannus (7,5 mg/kg). Pärast hemodialüüsi manustatavad järgnevad annused on ligikaudu 2,5…3,75 mg/kg.

Oluline on jälgida sisaldust seerumis.

Peritoneaaldialüüsil olevad haiged Selle efektiivsus on oluliselt väiksem, 12 tunni jooksul saab eemaldada ainult 30% manustatud annusest.

Annustamine üks kord ööpäevas Suurenenud jaotusruumalaga kliinilistes olukordades on algannus, küllastusannus, vahemikus 20…30 mg/kg ja seejärel tuleb seda kohandada C -i järgi. Eakad patsiendid Eakatele patsientidele manustatakse terapeutilise kontsentratsiooni saavutamiseks plasmas väiksemaid säilitusannuseid kui noorematele täiskasvanutele.

Rasvunud patsiendid Amikatsiin tungib rasvkoesse halvasti. Rasvunud patsientidel soovitatakse annus arvutada kohandatud kaalul. Annustamise aluseks oleva kaalu arvutamise valem rasvunud patsientidel (P1): P1 = PI + (PA - PI) x 0,4 PI = ideaalkaal PA = praegune kaal

Maksimaalset ööpäevast annust 1,5 g ei tohi ületada.

Astsiidiga patsiendid Saavutamaks adekvaatset kontsentratsiooni seerumis, tuleb, arvestades suhteliselt suurt jaotuvust ektratsellulaarsesse vedelikku, manustada suuremaid annuseid.

Manustamisviis Intravenoosne.

Täiskasvanutel on ühe infusiooni soovitatav kestus 30 minutit, kuid see võib kesta kuni 60 minutit. Lastele tuleb lahus manustada 30…60 minuti jooksul. Imikutele infundeerimise kestus on 1…2 tundi.

Ravim on kasutusvalmis ja ainult ühekordseks kasutamiseks, seda ei ole vaja enne kasutamist lahjendada.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus amikatsiini või teiste aminoglükosiidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Varem esinenud ülitundlikkuse või aminoglükosiididele tekkinud raskete toksiliste reaktsioonide puhul võivad mis tahes aminoglükosiidid olla vastunäidustatud, kuna patsiendid on teadaolevalt ristuv ülitundlikkkus sellesse ravimrühma kuuluvate ravimite suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ettevaatus on vajalik ravimi manustamisel patsientidele, kellel esineb ükskõik milline loetletud seisunditest:

• neerufunktsiooni kahjustus; kuulmis- või vestibulaaraparaadi kahjustus; neuromuskulaarsed haigused (nt myasthenia gravis, parkinsonism, kuna aminoglükosiidide võimalik kuraaresarnane toime neuromuskulaarsele üleminekule võib lihasnõrkust suurendada); juhul, kui patsienti on vahetult enne amikatsiini manustamist ravitud mõne teise aminoglükosiidiga.

Parenteraalsete aminoglükosiididega ravitavaid patsiente hoolikalt kliiniliselt jälgida võimaliku ototoksilisuse ja nefrotoksilisuse tõttu.

Aminoglükosiidide, sh amikatsiini, toksilised toimed esinevad sagedamini neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, juhul, kui manustatavad annused on suured ja kui ravi kestust pikendatakse.

Üle 14 päeva kestva ravi ohutust ei ole uuritud. Teised aminoglükosiidide toksilisust suurendavad faktorid on kõrge vanus ja dehüdratatsioon.

Neuro-/ototoksilisus Aminoglükosiididega ravitud patsientidel võib esineda neurotoksilisust, mis avaldub vestibulaarse ja/või bilateraalse auditoorse ototoksilisusena. Aminoglükosiididest indutseeritud ototoksilisuse risk on suurem neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või neil, kellel ravi kestus on pikem kui 5...7 päeva, seda ka tervetel patsientidel. Kõigepealt ilmneb kurtus kõrge sagedusega helidele ja seda on võimalik tuvastada ainult audiomeetrilise uuringuga. Tekkida võib vertiigo, mis võib olla vestibulaarse vigastuse ilminguks. Teiste neurotoksilisuse ilmingute hulka võivad kuuluda tuimus, torkimistunne nahal, lihaste tõmblused ja krambihood. Ototoksilisuse risk on suurem mitokondriaalse DNA mutatsioonidega patsientidel (eelkõige nukleotiidiasendus 1555A>G 12S rRNA geenis), isegi kui aminoglükosiidisisaldus seerumis on ravi ajal soovitatavas vahemikus. Sellistel patsientidel tuleb kaaluda muid ravivõimalusi. Kui patsiendi perekonnas on esinenud seotud mutatsioone või aminoglükosiididest põhjustatud kurtust, tuleb enne manustamist kaaluda muid raviviise või geeniteste. Patsientidel, kellel kujunevad välja kohleaar- või vestibulaarkahjustused, ei pruugi ravi ajal esineda sümptomeid, mis hoiataksid neid väljakujuneva VIII kraniaalnärvi toksilisuse eest ning pärast ravimi võtmise lõpetamist võib tekkida täielik või osaline pöördumatu kurtus või invaliidistav vertiigo. Vt ka lõik 4.8. Aminoglükosiididest indutseeritud ototoksilisus on üldjuhul pöördumatu.

Neuromuskulaarne toksilisus Parenteraalse süste, paikse instillatsiooni (nt ortopeediline ja abdominaalne irrigatsioon või empüeemi paikne ravi) ja aminoglükosiidide suukaudse ravi järel on teatatud neuromuskulaarse blokaadi ja hingamisteede halvatuse juhtudest. Hingamisteede halvatuse võimalusega tuleb arvestada aminoglükosiidide manustamisel (ükskõik millisel teel), seda eriti patsientidel, kes saavad samaaegselt neuromuskulaarseid blokaade esilekutsuvaid ravimeid. Vt ka lõik 4.5. Neuromuskulaarse blokaadi tekkimisel võivad kaltsiumisoolad hingamisteede halvatuse reverseerida, selleks võib aga vaja minna mehaanilist hingamisabi. Laboriloomadel on amikatsiini suurte annuste juures esinenud neuromuskulaarset blokaadi ja lihashalvatust.

Nefrotoksilisus Aminoglükosiidid on potentsiaalselt nefrotoksilised. Nefrotoksilisus ei sõltu tippkontsentratsioonist plasmas (C ). Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ja suuri annuseid või pikaajalist ravi max saavatel patsientidel on nefrotoksilisuse risk suurem. Patsiente tuleb ravi ajal hoolikalt hüdreerida ning enne ravi alustamist ning igal ravipäeval tuleb tavameetoditega hinnata neerufunktsiooni. Vt lõik 4.2. Kui tekivad neerufunktsiooni kahjustusele viitavad sümptomid, nt silinduuria, leukotsüüdid või erütrotsüüdid uriinis, albuminuuria, kreatiniini kliirensi langus, uriini erikaalu langus, hüperasoteemia, vere jääklämmastiku sisalduse tõus, seerumi kreatiniini sisalduse tõus ja oliguuria, tuleb päevaseid annuseid vähendada ja/või annuste vahelist intervalli pikendada. Asoteemia suurenedes või uriini koguse astmelisel vähenemisel tuleb ravi katkestada. Patsiendi jälgimine Neerude ja VIII kraniaalnärvi funktsioone tuleb hoolikalt jälgida, seda eriti patsientidel, kellel on või kahtlustatakse ravi alguses neerufunktsiooni kahjustust ning samuti neil, kelle neerufunktsioon on alguses normaalne, kuid kellel kujunevad ravi käigus välja neerufunktsiooni kahjustuse nähud. Amikatsiini kontsentratsioone seerumis tuleb piisava sisalduse tagamiseks ning potentsiaalselt toksilise taseme vältimiseks igal võimalusel jälgida. Uriini tuleb uurida erikaalu languse, valkude eritumise suurenemise ja rakkude või silindrite sisalduse osas. Perioodiliselt tuleb mõõta vere jääklämmastikku, seerumi kreatiniini või kreatiniini kliirensit. Patsientidelt, kes on testimiseks piisavalt vanad, tuleb võimalusel teha perioodiliselt audiogramme, seda eriti suure riskiga patsientide puhul. Ototoksilisuse (pearinglus, vertiigo, tinnitus, kohin kõrvus ja kuulmislangus) või nefrotoksilisuse nähtude esinemisel tuleb ravimi võtmine katkestada või annust kohandada. Vt lõik 4.8.

Amikatsiinravi tuleb lõpetada tinnituse või subjektiivse kuulmislanguse ilmnemisel või kui järelkontrollil näitab audiogramm kõrge sagedusega helide kuulmise olulist langust. Sarnaselt teiste antibiootikumidega võib amikatsiini kasutamisel tekkida ravile allumatute organismide vohamine. Sel juhul tuleb rakendada asjakohaseid ravimeetmeid.

Kirurgiliste protseduuride käigus paikselt manustatud aminoglükosiidid imenduvad kiirelt ja peaaegu täielikult (väljaarvatud kusepõiest). Pöördumatut kuulmiskahjustust, neerupuudulikkust ja neuromuskulaarsest blokaadist tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud seoses kirurgilise pinna loputamisel aminoglükosiididega (ulatus ei ole oluline). Amikatsiini intravitreoosse manustamise (süst silma) järgselt on teatatud makulaarsest infarktist, mis on mõnikord lõppenud püsiva nägemise kaotusega.

Eakad Eakatel võib olla neerufunktsioon halvenenud, mis ei pruugi avalduda rutiinsetes sõeluuringutes, nagu vere jääklämmastiku või seerumi kreatiniini määramine. Rohkem võib kasu olla kreatiniini kliirensi määramisest. Eakatel patsientidel on neerufunktsiooni jälgimine aminoglükosiididega ravimise ajal eriti oluline.

Lapsed

Enneaegsetel lastel ja vastsündinutel tuleb aminoglükosiide kasutada ettevaatusega, sest selliste patsientide neerufunktsioon ei ole lõplikult välja arenenud, mis võib põhjustada nende ravimite seerumi poolväärtusaja pikenemist.

Erihoiatused/ettevaatusabinõud abiainete osas Ravim sisaldab 354 mg naatriumi/100 ml-s pudelis, mis on võrdne 17,7%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2g.

Toime laboratoorsetele analüüsidele Tsefalosporiinidega koosmanustamisel võivad seerumi kreatiniini analüüsitulemused olla ebaõigelt kõrged. Aminoglükosiidide analüüsimiseks võetud proovides (nt seerum, seljaajuvedelik jms) võib amikatsiini ja beeta-laktaamantibiootikumide vastastikune inaktivatsioon jätkuda, andes seega ebaõiged tulemused. Seetõttu tuleb proove analüüsida vahetult pärast võtmist või need tuleb külmutada või beeta-laktaamantibiootikum tuleb beetalaktamaasi lisamisega inaktiveerida. Aminoglükosiidi inaktiveerimine on kliiniliselt oluline ainult raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Beeta-laktaamantibiootikumid Amikatsiini in vivo koosmanustamine (erinevad manustamisteed) aminoglükosiidide või penitsilliini- tüüpi ravimitega võib viia seerumi aktiivsuse vähenemisele.

Teised neurotoksilised, ototoksilised või nefrotoksilised ained Võimaliku aditiivse toime tõttu tuleb vältida teiste neuro-, oto- või nefrotoksiliste ainete samaaegset või järjestikust, nii süsteemset kui paikset manustamist.

Amikatsiini toksilisus võib järgmiste oto- ja/või nefrotoksiliste ainetega suureneda:

• teised parenteraalsed aminoglükosiidid (nt kanamütsiin, paromomütsiin)
• teised infektsioonivastased kemoterapeutikumid, nt batsitratsiin, amfoteritsiin B, tsefalosporiinid (nt tsefaloridiin), vankomütsiin, polümüksiinid (polümüksiin B, kolistiin), viomütsiin
• plaatinat sisaldavad tsütostaatikumid: karboplatiin (suurtes annustes), tsisplatiin, oksaliplatiin (eriti eelneva neerupuudulikkuse foonil)
• immuunosupressandid: tsüklosporiin, takroliimus
• kiire toimega diureetikumid, nt furosemiid, etakrüünhape (tugev oluline ototoksiline toime, aminoglükosiidide toksilisust võib veelgi suurendada diureetikumide dehüdreeriv toime ning aminoglükosiidide suurenenud kontsentratsioon seerumis ja kudedes)
• amikatsiin/metoksüfluraan anesteesia: aminoglükosiidid võivad suurendada metoksüfluraani neere kahjustavat toimet; kooskasutamisel võib esineda äärmiselt tugevat neuropaatiat.

Kui amikatsiini kombineeritakse potentsiaalselt nefro- või ototoksiliste ainetega, tuleb väga hoolikalt jälgida kuulmisvõimet ja neerufunktsiooni. Manustamisel koos kiiretoimelise diureetikumiga tuleb patsiendi hüdratsiooniseisundit jälgida.

Amikatsiin/lihaslõõgastid ja teised neuromuskulaarse toimega ained

Amikatsiini manustamisel koos

• neuromuskulaarsete blokaatorite (nt suktsinüülkoliin, dekametoonium, atrakuurium, rokuroonium, vekuroonium),
• suure koguse tsitreeritud vere või
• anesteetikumidega võib eeldada, et nende ravimite esilekutsutud neuromuskulaarne blokaad süveneb ning võib lõppeda hingamisteede halvatusega. Operatsiooni vajadusel peab anestesioloog olema informeeritud, et patsiendile on seda ravimit manustatud. Kaltsiumisoolade manustamine antagoniseerib aminoglükosiididest tingitud neuromuskulaarse blokaadi (vt lõik 4.9).

Indometatsiin Indometatsiin võib vastsündinutel suurendada amikatsiini plasmakontsentratsiooni.

Bisfosfonaadid Aminoglükosiidide koosmanustamisel bisfosfonaatidega suureneb hüpokaltseemia risk.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Aminoglükosiidide kasutamise kohta rasedatel naistel on piiratud andmed. Aminoglükosiidid võivad loodet kahjustada. Aminoglükosiidid läbivad platsentaarbarjääri ja on teateid täielikust, pöördumatust kahepoolsest kaasasündinud kurtusest nendel lastel, kelle emad on raseduse ajal saanud ravi streptomütsiiniga. Kuigi teiste aminoglükosiididega ravitud rasedatel loote ja vastsündinu kõrvaltoimeid ei ole täheldatud, jääb siiski potentsiaalne risk. Kui amikatsiini on kasutatud raseduse ajal või naine rasestub ravi ajal, tuleb teda informeerida ravimi võimalikust loodet kahjustavast toimest. Amikacin 10 mg/ml infusioonilahust ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kus naise kliiniline seisund seda nõuab. Kui ravi osutub vajalikuks, tuleb see läbi viia meditsiinilise jälgimise tingimustes (vt lõik 4.4).

Imetamine Ei ole teada, kas amikatsiin/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Tuleb langetada otsus, kas katkestada rinnaga toitmine või katkestada/loobuda ravist Amikacin 10 mg/ml infusioonilahusega, võttes arvesse rinnaga toitmise vajalikkust lapsele ja ravist saadavat kasu emale. Fertiilsus Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes hiirte ja rottidega toimeid fertiilsusele ei kirjeldatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

Manustamisel ambulatoorsetele patsientidele on autojuhtimisel ja masinate käsitlemisel vajalik ettevaatus, sest võivad esineda kõrvaltoimed, nt tasakaaluhäired (vt lõik 4.8), kuna need võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõik aminoglükosiidid võivad indutseerida ototoksilisust, nefrotoksilisust ja neuromuskulaarset blokaadi. Neid toksilisusi esineb sagedamini neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, teiste ototoksiliste või nefrotoksiliste ravimitega ravitavatel patsientidel ning patsientidel, keda ravitakse soovitatust kauem ja/või suuremate annustega (vt lõik 4.4).

Allpool on loetletud kõrvaltoimed, mis on võimalikult raviga seotud, organsüsteemide kaupa ja absoluutse esinemissageduse järgi.

• Väga sage  1/10 ravitud patsiendist

• Sage  1/100 kuni < 1/10 ravitud patsiendist
• Aeg-ajalt  1/1000 kuni < 1/100 ravitud patsiendist
• Harv  1/10 000 kuni < 1/1000 ravitud patsiendist
• Väga harv < 1/10 000 ravitud patsiendist
• Teadmata esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Infektsioonid ja infestatsioonid: Aeg-ajalt: Superinfektsioonid või kolonisatsioon resistentsete bakterite või pärmseentegaa Vere ja lümfisüsteemi häired: Harv: Aneemia, eosinofiilia Immuunsüsteemi häired: Teadmata: Anafülaktilised reaktsioonid (anafülaktilised reaktsioonid, anafülaktiline šokk, anafülaktoidsed reaktsioonid, ülitundlikkus; avaldumisvormid vt ka lõigud „Naha ja nahaaluskoe kahjustused ” ja „Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid” Ainevahetuse ja toitumishäired: Harv: Hüpomagneseemia Närvisüsteemi häired: Aeg-ajalt Pearinglusa, vertiigoa Harv: Peavalu, paresteesiaa, treemora, tasakaaluhäireda Teadmata Paralüüsa Silma kahjustused: Harv: Pimedaksjäämineb, võrkkesta infarktb Kõrva ja labürindi kahjustused: Harv: Tinnitusa, hüpakuusiaa Teadmata: Kurtusa, neurosensoorne kurtusa Vaskulaarsed häired: Harv: Hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: Väga harv: Respiratoorne paralüüs4 (üksikjuhud) Teadmata: Apnoe, bronhospasm Seedetrakti häired: Aeg-ajalt: Iiveldus, oksendamine Naha ja nahaaluskoe kahjustused: Aeg-ajalt: Lööve Harv: Pruuritus, urtikaaria Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused: Harv: Artralgia, lihastõmblused Neerude ja kuseteede häired: Aeg-ajalt: Neerutuubulite kahjustus Harv: Oliguuriaa, vere kreatiniinisisalduse tõusa, albuninuuriaa, asoteemiaa, vere punalibled uriinisa, vere valgelibled uriinisa Teadmata Äge neerupuudulikkus, toksiline nefropaatia, rakud uriinisa Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Harv: Palavik a Vt lõik 4.4. b Amikatsiin ei ole formuleeritud silmasiseseks kasutamiseks. Amikatsiini intravitreoosse manustamise (süst silma) järgselt on teatatud pimedaksjäämisest ja võrkkesta infarktist.

Teave teatud kõrvaltoimete kohta Muutused neerufunktsioonis pöörduvad üldjuhul pärast ravimi võtmise lõpetamist. VIII kraniaalnärvile avalduv toksiline toime võib põhjustada kuulmislangust, tasakaalukaotust või mõlemat. Amikatsiin mõjutab eelkõige kuulmisfunktsioone. Kohleaarhäirete hulka kuulub kurtus

kõrgsageduslike helide osas, mis tekib tavaliselt enne kliinilist kuulmise kadu; seda saab tuvastata audiomeetriliste testidega (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamine võib põhjustada nefrotoksilisust, ototoksilisust või kuraare-taolist efekti (neuromuskulaarset blokaadi).

Ravi Üleannustamisel või toksiliste reaktsioonide tekkimisel tuleb amikatsiini infusioon lõpetada ja amikatsiini vereringest eritumise kiirendamiseks rakendada peritoneaalset dialüüsi või hemodialüüsi. Jätkuv arteriovenoosne hemofiltratsioon võib samuti aidata verre kuhjunud amikatsiini eemaldada. Vastsündinul võib kaaluda plasmaforeesi, ehkki enne seda protseduuri on vajalik eksperdi hinnang. Hingamisseiskusega neuromuskulaarse blokaadi korral tuleb rakendada asjakohast ravi, sh ioniseeritud kaltsiumi (nt glükonaadi või laktobionaadina 10…20% lahuses) manustamine. Respiratoorse paralüüsi korral tuleb rakendada kunstlikku hingamist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised aminoglükosiidid, ATC-kood: J01GB06

Amikatsiin on poolsünteetiline aminoglükosiidantibiootikum, tuletatud kanamütsiinist. See on saadud atsetüleerimisel amino-hüdroksüvõihappega 2-deoksüstreptamiini poolse C-1 aminogrupi juures.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Kõige olulisemad farmakokineetika/farmakodünaamika parameetrid ennustamaks amikatsiini bakteritsiidset toimet on maksimaalse seerumikontsentratsiooni (C ) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) suhe vastavale patogeenile. C /MIC suhet 8 : 1 või 10 : 1 loetakse efektiivseks baktereid surmavaks ja bakterite uuesti kasvamist vältivaks suhteks. Amikatsiinil on postantibiootiline toime nii in vitro kui in vivo. Postantibiootiline toime lubab pikendada annustamisintervalli ilma enamuse gram-negatiivsete bakterite vastase toime kadumiseta. Toimemehhanism Amikatsiin toimib läbi bakteriraku ribosoomi valgusünteesi inhibeerimise koostoimes ribosomaalse RNA ja sellele järgneva tundliku mikroobi translatsiooni inhibeerimisega. See tagab bakteritsiidse toime. Resistentsuse mehhanism(id) Resistentsus amikatsiinile kujuneb järgmiste mehhanismide abil.

• Ensümaatiline inaktivatsioon: aminoglükosiidi molekuli ensümaatiline modifitseerimine on kõige väljendunum resistentsuse mehhanism. Seda vahendavad atsetüültransferaasid, fosfotransferaasid või nukleotidüültransferaasid, mis on plasmiidide poolt kodeeritud. Tänu oma vastupanuvõimele aminoglükosiidi inaktiveerivate ensüümidele on amikatsiin näidanud oma efektiivsust paljude aminoglükosiid-resistentsete bakterite vastu Vähenenud penetratsioon ja aktiivne väljutamine: neid resistentsuse mehhanisme on täheldatud Pseudomonas aeruginosa korral. Hiljutised andmed viitavad sama mehhanismi ilmsikstulekule ka Acinetobacter spp puhul.

Toimekoha strukturaalsed muutused: modifikatsioon ribosoomi siseselt on olnud resistentsuse tekkemehhanismiks ainult üksikjuhtudel. Amikatsiin ja teised aminoglükosiidantibiootikumid on osaliselt ristresistentsed.

Tundlikkustestide piirväärtused European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing (EUCAST) on amikatsiini jaoks kehtestanud tundlikkustesti minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) tõlgendamise kriteeriumid, mis on loetletud siin: <https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum- inhibitory-concentration-mic-breakpoints_en.xlsx>.

Amikatsiini toimespekter Omandatud resistentsuse esinemine võib teatud liikide jaoks geograafiliselt ja ajaliselt varieeruda, mistõttu on vajalik kohalik informatsioon resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravis. Kui kohalikul tasandil on resistentsus selline, et vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul kasutamine võiks osutuda küsitavaks, tuleks vajadusel ekspertidega nõu pidada.

Tavaliselt tundlikud liigid Gram-positiivsed aeroobid Staphylococcus aureus Staphylococcus haemolyticus Staphylococcus hominis0 Gram-negatiivsed aeroobid Acinetobacter pittii Citrobacter freundii Citrobacter koseri Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella aerogenes Klebsiella oxytoca Klebsiella pneumoniae Morganella morganii Proteus mirabilis Proteus vulgaris0 Pseudomonas aeruginosa 1 Salmonella enterica0 Serratia liquefaciens0 Serratia marcescens Shigella spp. Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib olla probleem Gram-positiivsed aeroobid Staphylococcus epidermidis Gram-negatiivsed aeroobid Acinetobacter baumanni Loomupäraselt resistentsed patogeenid Gram-positiivsed aeroobid Enterococcus spp. Streptococcus spp Gram-negatiivsed aeroobid Burkholderia cepacia Stenotrophomonas maltophila Anaeroobid Bacteroides spp. Prevotella spp. Teised mikroorganismid Chlamydia spp.

Chlamydophila spp. Mycoplasma spp. Ureaplasma urealyticum 1 Isolaatide resistentsuse määr teatud patsientide grupis, nt tsüstilise fibroosiga patsientidel on ≥ 10%. 0 Nende tabelite avaldamise ajal ei olnud uuendatud andmeid saadaval. Erialakirjanduses, standardsetes teatmikes ja ravisoovitustes eeldatakse vastuvõtlikkust. Muu teave Aminoglükosiide on väga hea kombineerida teiste gram-positiivsete kokkide vastaste antibiootikumidega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Plasmakontsentratsioonid Suukaudsel manustamisel amikatsiin praktiliselt ei imendu, seda saab manustada ainult parenteraalselt. Seerumi kontsentratsioonimaksimum saabub 1...2 tundi pärast infusiooni. Seerumi poolväärtusaeg on 2,2...2,4 tundi. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ja enneaegsetel või ajalistel vastsündinutel on eeldatavasti poolväärtusaeg pikem. 7,5 mg/kg annuse manustamisel tervetele täiskasvanutele 30-minutilise intravenoosse püsiinfusioonina oli infusiooni lõpuks keskmine maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis 38 mikrogrammi/ml. Annuse 15 mg/kg manustamisel 30-minutilise intravenoosse infusioonina tervetele täiskasvanutele oli infusiooni lõpuks maksimaalne seerumikontsentratsioon ligikaudu 77 mikrogrammi/ml ning kontsentratsioonid 1 ja 12 tundi pärast infusiooni vastavalt 47 ja 1 mikrogrammi/ml. Eakatel haigetel, keskmise kreatiniini kliirensiga 64 ml/min, oli keskmine maksimaalne seerumisisaldus 55 mikrogrammi/ml pärast 15 mg/kg manustamist 30-minutilise veeniinfusioonina ning sisaldused 12 ja 24 tundi pärast infusiooni lõppu vastavalt 5,4 ja 1,3 mikrogrammi/ml. Korduval 15…20 mg/kg annuse manustamise uuringutes, kus ravimit manustati normaalse neerufunktsiooniga patsientidele üks kord ööpäevas, kumuleerumist ei täheldatud. Jaotumine Amikatsiini keskmine jaotusruumala on ligikaudu 24 l (28% kehakaalust). Seondumine verevalkudega on vahemikus 4...10%. Soovitatava annuse manustamisel saavutatakse amikatsiini terapeutiline kontsentratsioon luudes, südames, sapipõies, kopsukoes, uriinis, sapis, bronhisekreedis, rögas, interstitsiaalses vedelikus, pleura- ja sünoviaalvedelikus. Ravim tungib piisavas koguses põletikulise ajukelme korral liikvorisse. Ravimi kontsentratsioon liikvoris on ligikaudu 10…20% vereseerumis olevast terve ajukelme korral, mis suurenes meningiidi korral 50%-ni. Aine kuhjub neerukoorde ja sisekõrvavedelikku, ning nendest ruumist eritub ta väga aeglaselt. Amikatsiin läbib platsentaarbarjääri ja eritub inimese rinnapiima. Maksimaalne kontsentratsioon loote vereseerumis ja amnionivedelikus on ligikaudu 20 % ema maksimaalsest seerumikontsentratsioonist.

Biotransformatsioon Amikatsiin inimese organismis ei metaboliseeru.

Eritumine Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel on amikatsiini seerumi kliirens 100 ml/min ja renaalne kliirens 94 ml/min. Amikatsiin elimineerub eritub peamiselt glomerulaarfiltratsiooni teel. Enamus mahust (60…82%) eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul. Väike osa eritub sapiga. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel eritus uriiniga 91% intramuskulaarselt manustatud annusest esimese 8 tunni ja 95% 24 tunniga. 90% amikatsiinist saab eemaldada ka hemodialüüsi abil nelja tunni jooksul.

Lapsed

Uuringus väikelastel, kus ravimit manustati mitme annusena päevas, oli ravimi kontsentratsioon liikvoris 10…20% vereseerumis olevast, mis suurenes meningiidi korral 50%-ni.

Intravenoosne manustamine Vastsündinutel ning eriti enneaegsetel on amikatsiini eliminatsioon neerude kaudu vähenenud.

Uuringus vastsündinutel (vanuses 1…6 päeva) grupeeriti nad vastavalt sünnikaalule (< 2000, 2000…3000 ja > 3000 g). Amikatsiini manustati lihase- ja/või veenisiseselt annuses 7,5 mg/kg. Vastsündinute rühmas sünnikaaluga > 3000 g oli kliirens 0,84 ml/min/kg ning terminaalne poolväärtusaeg ligikaudu 7 tundi. Selles grupis olid esialgne jaotusruumala ja püsikontsentratsiooni jaotusruumala vastavalt 0,3 ml/kg ja 0,5 mg/kg. Väiksema sünnikaaluga rühmades oli kliirens/kg kohta väiksem ning poolväärtusaeg pikem. Korduval manustamisel iga 12 tunni järel ei täheldatud 5 päeva jooksul akumulatsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Üksikannuse toksilisus Laboriloomadel, kellele manustati suurtes annustes amikatsiini, esines neuromuskulaarset blokaadi ja lihashalvatust.

Korduvtoksilisus Korduvtoksilisuse uuringutes täheldati peamiselt nefro- ja ototoksilisust.

Mutageenne ja tumorigeenne potentsiaal Amikatsiini mutageensuse ja kartsinogeensuse väljaselgitamiseks ei ole uuringuid läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes põhjustas amikatsiin annusest sõltuva nefrotoksilisuse nii tiinetel rottidel kui nende loodetel ning reproduktsioonitoksilisuse uuringutes hiirte-, rottide- ja küülikujärglastega täheldati suurenenud lootesurmade arvu. Aminoglükosiididel kui ravimklassil on täheldatud loote sisekõrva ja neerukahjustuse tekke riski.

Paikne toksilisus Andmed puuduvad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid (pH korrigeerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Amikacin B. Braun 10 mg/ml on kasutusvalmis ravim ja seda ei tohi segada ühegi teise ravimiga ja seda tuleb manustada eraldi, vastavalt soovituslikele annustele ning järgides manustamisviisi. Mingil juhul ei tohi aminoglükosiide infusioonilahuses segada beeta-laktaamantibiootikumidega (nt penitsilliinid, tsefalosporiinid), sest see võib põhjustada neist ühe keemilis-füüsikalise inaktiveerumise.

Keemiline sobimatus on teada amfoteritsiini, klorotiasiidide, erütromütsiini, hepariini, nitrofurantoiini, novobiotsiini, fenütoiini, sulfadiasiini, tiopentooni, kloortetratsükliini, B-vitamiini ja C-vitamiiniga. Amikatsiini ei tohi nende ravimitega eelnevalt segada.

Aminoglükosiidide ja beetalaktaamide segamisel võib toimuda inaktiveerumine kui võetakse vereproove antibiootikumi kontsentratsiooni määramiseks seerumis ning selle tagajärjeks võib olla annustamisvigade alahindamine ja sellest tulenev toksilisuse risk. Proove tuleb töödelda kiiresti ja paigutada need jäässe või lisada neile beetalaktamaasi.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata pakend: 3 aastat.

Pärast pakendi esmast avamist: Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2…8 °C.

Ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Avatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Madala tihedusega polüetüleenist pudelid, mis sisaldavad 100 ml on saadaval järgmistes pakendi suurustes: 10 x 100 ml 20 x 100 ml Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele koheselt pärast kasutamist. Ainult intravenoosseks manustamiseks Ainult ühekordseks kasutuseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada. Lahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste ja värvuse muutuse suhtes. Kasutada tohib ainult selgeid, värvituid ja osakestevabu lahuseid. Lahus tuleb manustada steriilse infusioonisüsteemi kaudu aseptilistes tingimustes. Infusioonisüsteem tuleb ühendada lahusega nii, et õhk süsteemi ei pääseks. Lisainfot vaata lõik 4.2.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

B. Braun Melsungen AG Carl-Braun-Strasse 1 34212 Melsungen, Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

727511

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.02.2011 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.01.2016

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025