Alprazolam Orion - Alprazolam Orion ravimi omaduste kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Alprazolam Orion 0,25 mg, tabletid Alprazolam Orion 0,5 mg, tabletid Alprazolam Orion 1 mg, tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 0,25 mg, 0,5 mg või 1 mg alprasolaami.
INN. Alprazolamum

Abiained:
Alprazolam Orion 0,25 mg: üks tablett sisaldab 85,7 mg laktoosi.
Alprazolam Orion 0,5 mg: üks tablett sisaldab 85,5 mg laktoosi.
Alprazolam Orion 1 mg: üks tablett sisaldab 171 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.

0,25 mg tablett: Valge või peaaegu valge, katmata, ümmargune, kaksikkumer, poolitusjoonega tablett,
läbimõõduga 7 mm.
0,5 mg tablett: Valge või peaaegu valge, katmata, lame, ümmargune, kaldservadega, poolitusjoonega
tablett, läbimõõduga 7 mm.
1 mg tablett: Valge või peaaegu valge, katmata, lame, ümmargune, kaldservadega, poolitusjoonega
tablett, läbimõõduga 9 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
• Paanikahäire.

• Ärevuse sümptomaatiline ravi.

Alprasolaam on näidustatud ainult siis, kui häire on raskekujuline, kahjustab töövõimet või põhjustab inimesel väljendunud pingeseisundit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ärevuse sümptomaatiline ravi Algannuseks on 0,25...0,5 mg kolm korda päevas, mis määratakse individuaalselt. Säilitusannus on 0,5...3 mg/päevas jagatuna üksikannusteks. 
Eakad patsiendid, maksa- või neerufunktsiooni häirega patsiendid ja ravimi sedatiivsele toimele tundlikud patsiendid, algannus ja säilitusannus on 0,25 mg 2...3 korda päevas. Annust võib vajadusel järk-järgult suurendada.
Paanikahäire Algannus on 0,5...1 mg enne magamaminekut. Annust tuleb määrata individuaalselt ja võib suurendada maksimaalselt 1 mg kaupa iga 3...4 päeva järel. Säilitusannus on 3 mg/ööpäevas kuni maksimaalselt 6 mg/ööpäevas jagatuna 3...4 annuseks. Mõnedel juhtudel võib annust suurendada kuni 10 mg/päevas, mida manustatakse jagatuna üksikannusteks. 
Eakatel patsientidel, maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidel ja sedatiivsele toimele tundlikel patsientidel on algannus ja säilitusannus 0,25 mg 2...3 korda päevas. Annust võib vajadusel järkjärgult suurendada. Maksimaalne annus on 4,5 mg/ööpäevas jagatuna üksikannusteks. 
Ravi kestvus Ravi peab olema võimalikult lühiajaline. Patsiendi seisundit ja ravi jätkamise vajadust tuleb regulaarselt hinnata, eriti juhul, kui patsient on sümptomivaba. Ravi kogupikkus ei tohi ületada 8...12 nädalat, sh ravi järk-järgulise lõpetamise faas. Uuringute andmed toetavad alprasolaami 6-kuulist ravi ärevuse korral ja kuni 8-kuulist ravi paanikahäirete korral.
Ravi lõpetamine Annust tuleb vähendada järk-järgult. Alprasolaami päevast annust on soovitatav vähendada mitte rohkem kui 0,5 mg kolme päeva järel. Üksikud patsiendid võivad vajada veelgi aeglasemat annuse vähendamist.
Alla 18-aastased patsiendid Alprasolaami ei tohi kasutada alla 18-aastastel. Alprasolaami tablettide ohutust ja efektiivsust alla 18aastastel patsientidel ei ole tõestatud. 

4.3 Vastunäidustused
• Ülitundlikkus alprasolaami, teiste bensodiasepiinide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes

• myasthenia gravis

• raske hingamiskahjustus

• raske uneapnoe

• raske maksapuudulikkus


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tolerantsus
Pärast mitmenädalast korduvat kasutamist võib uinutav toime väheneda.

Sõltuvus Bensodiasepiinide krooniline kasutamine võib esile kutsuda füüsilist ja vaimset sõltuvust. Mida suurem on annus ja pikaajalisem ravi, seda suurem on sõltuvuse oht. Suurem oht on ka neil patsientidel, kel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine. Füüsilise sõltuvuse korral kaasnevad ravi lõpetamisega ärajätunähud. Need võivad olla pea- ja lihasvalu, tugev ärevus ja pinge, unehäired, rahutus, segasus ja ärrituvus. Rasketel juhtudel võivad esineda järgmised sümptomid: depersonalisatsioon, derealisatsioon, hüperakuusia, tundlikkuse vähenemine ja kirvendustunne jäsemetes, valgus-, heli- ja puutetundlikkuse suurenemine, hallutsinatsioonid ja epileptilised krambid. Ärajätunähud võivad tekkida mitu päeva pärast ravi lõppu.
Ravi lõpetamisega seotud ärevus ja pinge Kui alprasolaamravi on lõpetatud, võib ajutiselt tekkida sündroom, mille käigus esinevad suurema intensiivsusega need sümptomid, mis esialgselt vajasid bensodiasepiini (või bensidiasepiini sarnased) kasutamist. Sündroomiga võivad kaasneda meeleolu kõikumine, unetus ja rahutus. Kuna ärajätusümptomite tekkeoht on suurem annuse kiirel vähendamisel või järsul lõpetamisel, siis soovitatav annust vähendada järk-järgult.
Ravi kestus Ravi kestus peaks olema võimalikult lühike (vt lõik 4.2) sõltuvalt näidustusest, ärevuse ja pinge korral mitte üle 8...12 nädala, sh annuse järkjärgulise vähendamise periood. Ravi tohib pikendada ainult pärast patsiendi seisundi uut hindamist.
Ravi alguses võib osutuda vajalikuks selgitada patsiendile, et ravi ei kesta pikaajaliselt ja kuidas annust ravi lõpus järk-järgult vähendatakse.
Oluline on patsiente ette valmistada ärajätusümptomite tekkeks, et seeläbi vältida võimalikku muret nende tekkimisel pärast ravi lõppu. Lühikese poolväärtusajaga bensodiasepiinide puhul on ilmnenud, et ärajätunähud võivad tekkida annustamisintervalli ajal, eriti suure annuse puhul. Kui kasutatakse pika poolväärtusajaga bensodiasepiine, on oluline neid mitte vahetada tekkida võivate ärajätunähtude tõttu lühikese poolväärtusajaga bensodiasepiinide vastu.
Amneesia Nii nagu teised bensodiasepiinid, võib ka alprasolaam põhjustada anterograadset amneesiat. Tavaliselt tekib see mitu tundi pärast ravimi manustamist (vt ka lõik 4.8). 
Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid
Rahutuse, agitatsiooni, ärrituvuse, vihasööstude, luupainajate, unehäirete süvenemise, hallutsinatsioonide,
psühhooside, ebaadekvaatse käitumise, oneiroidse deliiriumi ja muude käitumishäirete korral tuleb ravimi
kasutamine lõpetada. Paradoksaalsed reaktsioonid esinevad sagedamini lastel ja eakatel patsientidel.

Eripopulatsioonid
Alprasolaami ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Eakaid on soovitatav ravida tavaannusest väiksema annusega (vt lõik 4.2). Eakatel patsientidel tuleb alprasolaami kasutada ettevaatusega, sest bensodiasepiinide lihaslõõgastava toimega kaasneb kukkumiste oht.
Kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidel tuleb hingamist pärssiva ohu tõttu kasutada väiksemat annust.
Raske maksakahjustusega patsientidele on bensodiasepiinid vastunäidustatud, sest bensodiasepiinid võivad soodustada entsefalopaatia teket.
Bensodiasepiinid ei ole psühhooside esmases ravis efektiivsed.
Üksikutel juhtudel on teatatud mania episoodidest latentse depressiooniga patsientidel.
Bensodiasepiinid ei ole raske depressiooni esmases ravis tõhusad ning neid ei tohi kasutada ainsa ravimina raske depressiooniga kaasneva ärevuse raviks, sest sellised patsiendid võivad sooritada suitsiidi. Raske depressiooniga ja suitsidaalsetele patsientidele tuleb rakendada vastavaid ettevaatusabinõusid ja määrata sobiv annus.
On leitud, et paanikahäire kaasneb esmase ja sekundaarse depressiooniga ja suurendab ravimata patsientidel suitsidaalsust. Seega tuleb paanikahäire ravis kasutada suuri alprasolaami annuseid ja tuleb olla ettevaatlik ka teiste psühhotroopsete ravimitega, mida kasutatakse depressiivsete patsientide ravis või patsientidel, kellel kahtlustatakse suitsiidimõtteid või kavatsusi. Seda tuleb arvestada alprasolaam- ravi määramisel.
Seoses võimalike soovimatute antikoliinergiliste toimetega tuleb bensodiasepiine kasutada suure ettevaatusega patsientidel, kellel on äge kitsanurga glaukoom või eelsoodumus selle tekkeks.
Bensodiasepiine tuleb suurima ettevaatusega kasutada ka nendel patsientidel, kellel on anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine.
Tabletid sisaldavad laktoosi. Seetõttu ei tohi päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi defitsiidi või glükoosigalaktoosi malabsorbtsiooniga patsiendid seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakodünaamilised koostoimed
Psühhotroopsed ravimid
Teiste psühhotroopsete ravimite samaaegse kasutuse korral tuleb olla ettevaatlik. Tablettide võtmisel samaaegselt selliste psühhotroopsete ravimitega, nagu antipsühhootikumid (neuroleptikumid), uinutid, rahustid, antidepressandid, narkootilised valuvaigistid, epilepsiavastased ravimid, anesteetikumid ja sedatiivse toimega antihistamiinikumid, võib kesknärvisüsteemi aktiivsust pärssiv toime tugevneda. Nende tablettide kasutamine samaaegselt narkootiliste valuvaigistitega võib eufooriat süvendada, mis võib viia psüühilise sõltuvuse tugevnemisele.
Alkohol
Alprasolaami ja alkoholi samaaegne kasutamine tugevdab alprasolaami sedatiivset toimet.
See mõjutab patsiendi autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet. Alprasolaami võtmise ajal tuleb
alkoholi tarvitamisest hoiduda.

Klosapiin
Koos klosapiiniga kaasneb suurem hingamise- ja/või südameseiskuse oht.
Lihaslõõgastid
Eriti ravi alguses tuleb alprasolaami manustamisel samaaegselt lihaslõõgastitega valmis olla suuremaks müorelakseerivaks toimeks (kukkumiste oht).
Farmakokineetilised koostoimed
Kuna alprasolaam metaboliseerub teatud maksaensüümide (eriti CYP3A4) vahendusel, siis mõjutavad selle ensüümi inhibiitorid ravimi toimet. Seetõttu tuleb alprasolaami kasutada ettevaatusega patsientidel, kes kasutavad vastava toimega ravimeid ning nendega samaaegse kasutuse korral võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine.
CYP3A4 inhibiitorid
Seenevastased ravimid: Itrakonasooli, ketokonasooli ja teiste asooli-tüüpi seenevastaste ravimite (tugevad CYP3A4 inhibiitorid) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.
Eriliselt ettevaatlik tuleb olla ravimi manustamisel samaaegselt selliste CYP3A4 inhibiitoritega, nagu HIV-proteaasi inhibiitorid, fluoksetiin, dekstropropoksüfeen, suukaudsed kontratseptiivid, sertraliin, diltiaseem või makroliidi tüüpi antibiootikumid nagu erütromütsiin ja troleandomütsiin.
Tugevatoimeline CYP3A4 inhibiitor itrakonasool suurendab alprasolaami AUC-d ja pikendab selle eliminatsiooni poolväärtusaega. Uuringus, kus tervetele vabatahtlikele manustati 200 mg itrakonasooli ja 0,8 mg alprasolaami ööpäevas, suurenes alprasolaami AUC kaks kuni kolm korda ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenes kuni ligikaudu 40 tunnini. Täheldatud on ka alprasolaami psühhomotoorse funktsiooniga seotud toimet. Itrakonasool võib tugevdada alprasolaami kesknärvisüsteemi pärssivat toimet ja itrakonasooli manustamise lõpetamine võib vähendada alprasolaami terapeutilist toimet.


Nefasodoon, fluvoksamiin ja tsimetidiin: Nimetatud ravimeid (CYP3A4 inhibiitorid) ja alprasolaami tuleb samaaegselt manustada ettevaatusega ja arvestada tuleb alprasolaami annuse võimaliku vähendamise vajadusega. Nefasodoon inhibeerib alprasolaami CYP3A4 vahendatud oksüdatsiooni, mille tagajärjel alprasolaami kontsentratsioon plasmas kahekordistub ja suureneb oht kesknärvisüsteemi toimete tugevnemiseks, mistõttu soovitatakse neid ravimeid kombineerides vähendada alprasolaami annust poole võrra. Fluvoksamiinravi pikendab alprasolaami poolväärtusaega 20 tunnilt 34 tunnini ning kahekordistab alprasolaami sisaldust vereplasmas. Neid ravimeid kombineerides soovitatakse kasutada poolt alprasolaami annust. Tsimetidiin vähendab alprasolaami kliirensit, mis võib alprasolaami toimet tugevdada. Selle koosmõju kliinilist tähendust ei ole veel välja selgitatud.
CYP3A4 indutseerijad
CYP3A4 indutseerijaid (nt rifampitsiini, fenütoiini, karbamasepiini või naistepuna ürti) kasutavatel patsientidel võib alprasolaami toime nõrgeneda. Eliminatsioonifaasis sõltub alprasolaami sisaldus plasmas teatud maksaensüümide (eriti CYP3A4-st) metabolismist ja see väheneb neid ensüüme indutseerivate ravimite kasutamise tagajärjel. Naistepuna või teiste CYP3A4 indutseerivate ainete manustamise järsul katkestamisel võivad ilmneda alprasolaami üleannustamise nähud.
Alprasolaami mõju teiste ravimite farmakokineetikale:
Digoksiin:
Digoksiini ja alprasolaami 1 mg suuruse ööpäevase annuse samaaegsel kasutamisel on eriti eakatel patsientidel täheldatud digoksiini sisalduse suurenemist plasmas. Seetõttu tuleb alprasolaami ja digoksiini üheaegselt tarvitavaid patsiente hoolikalt jälgida digoksiini toksiliste nähtude suhtes.
Imipramiin ja desipramiin:
On täheldatud, et alprasolaami samaaegne manustamine (kuni 4 mg ööpäevase annusena) imipramiini ja desipramiiniga põhjustab imipramiini ja desipramiini püsikontsentratsiooni keskmist tõusu vastavalt 31% ja 20%. Nende muutuste kliiniline olulisus ei ole veel selge.
Varfariin:
Toimet protrombiini ajale ja varfariini sisaldusele plasmas ei olnud võimalik välja selgitada.
Propranolooli ja disulfiraamiga koostoimeid ei leitud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Kahjulike toimete tõenäosust ei saa hinnata, kuna bensodiasepiinide kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt andmeid. Inimeste jälgimise tulemused näitavad, et see ravim võib rasedust (loodet ja sünnitust) ohustada. Mõnedes varasemates uuringutes on teatatud huule- ja suulaelõhe esinemissageduse suurenemisest koos bensodiasepiinidega. Sellest tulenevalt on ravimi kasutamine raseduse ajal lubatud ainult kriitiliste näidustuste korral. 
Arst, kes määrab Alprazolam Orion´i fertiilses eas naisele, peab oma patsiente hoiatama, et rasestumise korral või rasedust planeerides tuleb arstiga konsulteerida võimaliku ravi katkestamise osas.
Ravim võib oma farmakoloogilisest toimest tulenevalt vastsündinule mõju avaldada (hüpotermia, hüpotoonia ja mõõdukas respiratoorne distress). Seepärast on ravimi kasutamine raseduse hilises faasis ja sünnituse ajal lubatud ainult kriitiliste näidustuste korral.
Lisaks sellele võivad lastel, kelle emad kasutasid raseduse lõpus regulaarselt bensodiasepiine, ilmneda sünnitusjärgsel perioodil ärajätunähud.
Imetamine
Kuna alprasolaam eritub rinnapiima, siis seetõttu ei soovitata alprasolaami võtvatel naistel last rinnaga toita.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Alprasolaam mõjutab oluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Isikuid, kelle töö nõuab millegi täpset ja kestvat jälgimist, valmisolekut langetada õigeid otsuseid ja täit kontrolli jäsemete üle, tuleb hoiatada, et sedatiivne toime, amneesia, keskendumisvõime vähenemine ja lihasnõrkus võivad neid võimeid vähendada. Kui patsient ei ole saanud piisavalt magada, siis oht tähelepanuvõime languseks süveneb.
Patsiente tuleb nimetatud ohu suhtes hoiatada ja soovitada neil ravi ajal mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid. Neid toimeid tugevdab samaaegne alkoholi tarvitamine (vt lõik 4.5).

4.8 Kõrvaltoimed
Kõige sagedasem bensodiasepiinidega seotud kõrvaltoime on nende sedatiivne toime, mis võib olla
seotud ataksia, koordinatsiooni häirete ja segadusega. Tundlikkus nendele toimetele sõltub
üksikisikust. Kõrvaltoimed on annusest sõltuvad ja vähenevad annuse vähendamisel. Eakad on eriti
tundlikud sedatiivsele toimele. Bensodiasepiinide rahustav ja koordinatsiooni piirav toime on kõige
intensiivsem ravi alguses ja nende toimete taluvus areneb jätkuval kasutamisel.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratud järgmiselt: 
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100, < 1/10)
Aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100)
Harv (≥ 1/10000, < 1/1000)
Väga harv (< 1/10000), teadmata (esinemissagedust pole võimalik hinnata olemasolevate andmete
põhjal)

Sage  Aeg-ajalt  Harv 
Endokriin- süsteemi häired  Hüperprolaktineemia 
Ainevahetus- ja toitumishäired  Anoreksia  Isu suurenemine 
Psühhiaatrilised häired  Närvilisus, depressioon (vt allpool), unetus, segasus, akatiisia  Libiido muutused  Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed häired ja sõltuvus (vt allpool). 
Närvisüsteemi häired  Peavalu, kerge pearinglus, treemor  Pearinglus, düstoonia, koordinatsioonihäired, kontsentratsiooni raskused, ärrituvus, ebaselge kõne  Amneesia (vt allpool), tundlikkuse vähenemine, tähelepanuvõime vähenemine, unisus 
Silma kahjustused   Nägemishäired, kahelinägemine   Silma siserõhu suurenemine 
Südame häired  Tahhükardia, palpitatsioonid 
Vaskulaarsed häired  Hüpotensioon 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired  Ninakinnisus 
Seedetrakti häired  Seedetrakti häired (kõhukinnisus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus, süljeerituse suurenemine, neelamishäired) 
Maksa ja sapiteede häired  Ikterus  Maksafunktsiooni häired 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused  Allergiline dermatiit  Sügelemine  Nahareaktsioonid 
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused  Lihasnõrkus  Ataksia 

Neerude ja kuseteede häired  Uriinipidamatus, uriinipeetus 
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired  Menstruatsioonihäired 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Jõuetus 
Uuringud  Kehakaalu muutused 

Amneesia:
Anterograadne amneesia võib tekkida isegi terapeutiliste annuste kasutamisel ja oht suureneb suuremate annuste kasutamisel. Amneesiaga võib kaasneda ebaadekvaatne käitumine (vt ka lõik

4.4 ).
Depressioon
Bensodiasepiinide kasutamise ajal võib eelsoodumusega isikutel ilmneda varem märkamata jäänud depressioon.
Psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid:
Rahutus, agiteeritus, ärritatavus, agressiivsus, meelepetted, raevuhood, luupainajad, hallutsinatsioonid,
psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine ja teised käitumishäired. Sellised paradoksaalsed reaktsioonid
tekivad tõenäolisemalt lastel ja eakatel patsientidel. 
Paradoksaalsete reaktsioonide korral tuleb ravimi manustamine katkestada.

Sõltuvus:
Selle ravimi kasutamine (isegi terapeutilises annuses) võib tekitada füüsilist sõltuvust. Sellest tulenevalt võib ravi katkestamine põhjustada ärajätunähtusid ja taastekkimise sümptomeid (vt lõik 4.4). Ilmneda võib ka psüühiline sõltuvus ning registreeritud on kuritarvitamisjuhtumeid.

4.9 Üleannustamine
Üldandmed toksilisuse kohta Ravimi üleannustamine ei tohiks sarnaselt teistele bensodiasepiinidele olla eluohtlik, välja arvatud juhul, kui seda manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkoholiga). Igasuguse ravimi üleannustamist käsitledes tuleb arvestada võimalusega, et korraga võib olla sisse võetud mitmeid aineid. Ravi tuleb vastavalt kohandada.
SümptomidÜleannustamise ilminguks on tavaliselt kesknärvisüsteemi aktiivsuse pärssimine, mis võib varieeruda uimasusest koomani. Üleannustamise kergete juhtude korral võivad nähtudeks olla uimasus, segasus ja letargilisus. Raskematel juhtudel tekivad ataksia, hüpotoonia, hüpotensioon, respiratoorne distress, harvadel juhtudel kooma ja väga harvadel juhtudel surm.
Ravi Vahetult pärast ravimi sissevõtmist on teadvusel patsientidel soovitatav oksendamist esile kutsuda või teadvuseta patsientidel alternatiivina teha maoloputust, samaaegselt hingamisteid intubatsiooni abil toetades. Kui mao tühjenemine ei paranda patsiendi seisundit, siis tuleb manustada aktiivsütt ja vajadusel jätta see makku koos laksatiiviga. See võib efektiivne olla ka juhul kui sissevõetud annus on teadaolevalt suur ja pikaajaline diureesi forsseerimine või hemodialüüs ei ole andnud tulemusi.
Flumaseniilist võib antidoodina abi olla.
Koomas patsientide ravi on peamiselt sümptomaatiline. Rakendada tuleb sobivaid meetmeid vältimaks selliseid tüsistusi nagu keele allavajest või maosisu aspiratsioonist tingitud asfüksia. Mõnedel patsientidel võib veenisisene vedeliku manustamine aidata dehüdratatsiooni vältida.
Elutähtsate funktsioonide, eriti hingamise toetamine on eriliselt oluline teiste sedatiivsete ravimitega kooskasutamise korral.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: bensodiasepiini derivaadid, ATC-kood: NO5BA12
Alprasolaamil on sarnaselt teistele bensodiasepiinidele suur afiinsus ajus leiduva bensodiasepiinide seondumiskoha suhtes. See suurendab gamma-aminovõihappe inhibeerivat neurotransmittoorset aktiivust, mis vahendab kesknärvisüsteemis (KNS) nii pre- kui postsünaptilist inhibitsiooni.
Alprasolaam on anksiolüütilise toimega ravim. Lisaks anksiolüütilistele omadustele on alprasolaamil sarnaselt teistele bensodiasepiinidele ka sedatiivne, uinutav, lihaseid lõõgastav ja krambivastane toime.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Alprasolaam imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist. Suukaudse manustamise järgselt on biosaadavus 80% või rohkem. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse üks kuni kaks tundi pärast suukaudset manustamist.
Jaotumine Ühekordse manustamisega saavutatav plasmakontsentratsioon on otseselt sõltuvuses manustatud annusest. 0,5 mg...3 mg suuruse annuse manustamisega saavutati maksimaalseks plasmakontsentratsiooniks 8…37 nanogrammi/ml. 1,5 mg...10 mg suuruse annuse korduva manustamise korral oli keskmine tasakaalukontsentratsioon 18,3…100 nanogrammi/ml. In vitro seondub ligikaudu 70% alprasolaamist plasmavalkudega.
Biotransformatsioon Uriinis leiduvatest alprasolaami metaboliitidest on olulisimad alfahüdroksüalprasolaam ja bensofenoonderivaat. Plasmas on peamisteks metaboliitideks alfahüdroksüalprasolaam ja 4- hüdroksüalprasolaam. Alprasolaami metabolism toimub peamiselt CYP3A4 kaudu.
Bensodiasepiini derivaat on praktiliselt inaktiivne. Alfahüdroksüalprasolaami bioloogiline aktiivsus on võrreldav alprasolaami bioloogilise aktiivsusega, samas kui 4-hüdroksüalprasolaam on 10 korda vähem aktiivne. 
Nende metaboliitide sisaldus vereplasmas on madal. Nende poolväärtusajad jäävad samasse suurusjärku alprasolaamiga. Seetõttu mõjutavad metaboliidid alprasolaami bioloogilist aktiivsust vaid vähesel määral.
Eliminatsioon Alprasolaami keskmine poolväärtusaeg on vahemikus 12 kuni 15 tundi. Alprasolaam ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.
Eakad patsiendid
Eakatel inimestel võib keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneda (ligikaudu 16 tunnini).

Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneda (ligikaudu 19 tunnini).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Rottidel, kes said 24 kuu vältel alprasolaami, ilmnes emas- ja isasloomadel kalduvus vastavalt kataraktide ja sarvkesta vaskularisatsioonide arvukuse suurenemisele sõltuvalt manustatud annusest.
Korduva annustamisega toksilisuse uuringus (kestusega 12 kuud), milles kasutati suuri suukaudseid annuseid, täheldati koertel krambihoogusid, mis olid mõnedel juhtudel surmavad. Selle tähtsus inimesele ei ole teada.
Rottidel annuses kuni 30 mg/kg/ööpäevas (150 kordne maksimaalne inimese ööpäevane annus 10 mg/päevas) ja hiirtel annuses kuni 10 mg/kg/ööpäevas (50 kordne maksimaalne inimese ööpäevane annus) tehtud kartsinogeensuse uuringutes ei ilmnenud viiteid kartsinogeensele toimele.
Alprasolaami suured annused põhjustasid rottidel ja küülikutel sünnikahjustusi ja lootesurmasid. Alprasolaam ei olnud mutageenne roti mikrotuuma testis annustes kuni 100 mg/kg, mis on 500 kordne inimese maksimaalne soovitatav ööpäevane annus 10 mg/päevas. Alprasolaam ei olnud mutageenne ka in vitro.
Alprasolaam ei põhjustanud fertiilsuse kahjustust rottidel annustes kuni 5 mg/kg/päevas, mis on 25 kordne inimese maksimaalne soovitatav ööpäevane annus.
Hiirtele ja rottidele prenataalselt manustatud bensodiasepiinide, sh alprasolaami manustamist on seostatud muutustega järglaste käitumises. Nende muutuste võimalik olulisus inimestele ei ole selge.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Maisitärklis Želatiin Laktoosmonohüdraat Magneesiumstearaat 

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
0,25 mg: 2 aastat 0,5 ja 1 mg: 3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
HDPE purk, HDPE keeratav kork:20, 30, 50 ja 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome


8. MÜÜGILOA NUMBRID

0,25 mg: 723710 0,5 mg: 723810 1 mg: 723610


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

20.12.2010


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2010.