Apydan 300 mg - tablett (300mg)

ATC Kood: N03AF02
Toimeaine: okskarbasepiin
Tootja: Desitin Arzneimittel GmbH

Artikli sisukord

APYDAN 300 MG
tablett (300mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Apydan 300 mg

Apydan 600 mg

okskarbasepiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, rääkige sellest oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Apydan ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Apydan’i võtmist
  3. Kuidas Apydan’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Apydan’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Apydan ja milleks seda kasutatakse

Apydan kuulub antikonvulsantide (krambivastaste ravimite) ehk epilepsiavastaste ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia raviks. Epilepsiat põdevatel patsientidel on korduvalt tekkinud krambid. Krampide põhjuseks on ajutised häired aju bioelektrilises aktiivsuses. Normaalselt saadavad ajurakud mööda närve signaale lihasteni korrapärasel viisil, juhtides niimoodi keha liigutusi. Epilepsia korral on neid signaale liiga palju ja nad on ebakorrapärased. Selle tulemuseks on koordineerimatud lihaste liigutused, mida nimetatakse epilepsiahooks. Apydan vähendab ajurakkude ülierutuvust ja seeläbi nende hoogude esinemissagedust.

Eristatakse kahte tüüpi epilepsiahooge: generaliseerunud ja partsiaalsed.

Generaliseerunud hoogude korral on häirunud suur osa ajust, patsient kaotab teadvuse ja lihaskrambid haaravad kogu keha. Generaliseerunud hood on peamiselt kahte tüüpi: toonilis-kloonilised (grand mal) ja väikesed (petit mal). Partsiaalhoo korral on häirunud piiratud ajuosa, nt fokaalhoog, kuid see võib levida üle kogu aju ja põhjustada generaliseerunud toonilis-kloonilist hoogu. Eristatakse kahte tüüpi partsiaalseid hooge: lihtne ja kompleksne. Lihtsa partsiaalse hoo korral on patsient teadvusel, kompleksse hooga kaasneb teadvushäire.

Apydan on näidustatud partsiaalse ja generaliseerunud toonilis-kloonilise epilepsia raviks.

Tavaliselt püüab arst leida teile ühe sobiva ravimi, kuid raskema epilepsia korral on hoogude vältimiseks vajalik kahe või enama ravimi võtmine. Apydan’i võib võtta ainsa ravimina (monoteraapia) või koos teiste epilepsiavastaste ravimitega.

Kui teil on küsimusi selle kohta, kuidas Apydan töötab või miks see ravim on teile välja kirjutatud, palun küsige oma arstilt.

Mida on vaja teada enne Apydan’i võtmist

Järgige hoolikalt kõiki arsti ettekirjutusi. Seda ka juhul, kui need erinevad siin esitatud üldisest informatsioonist.

Jälgimine Apydan-ravi ajal

Enne Apydan’i ravi alustamist ja ravi ajal võib teie arst raviannuse määramiseks või korrigeerimiseks teilt vereanalüüse võtta. Teie arst ütleb teile, kui teil on vaja vereanalüüs anda.

Ärge võtke Apydan’i

  • kui olete okskarbasepiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) või eslikarbasepiini suhtes allergiline.

Kui midagi järgnevast kehtib teie kohta, teatage sellest oma arstile enne Apydan’i võtmist. Kui te arvate, et te olete allergiline, pidage eelnevalt nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Apydan’i võtmist pidage nõu oma arstiga,

  • kui teil on kunagi esinenud ülitundlikkus (lööve või mõni muu allergia sümptom) karbamasepiini või mõne teise ravimi, eriti teiste epilepsia ravis kasutatavate ravimite suhtes. Kui te olete allergiline karbamasepiini suhtes, on tõenäosus, et te olete allergiline ka okskarbasepiini suhtes 1:4 (25%);
  • kui te põete neeruhaigust;
  • kui te põete rasket maksahaigust;
  • kui te kasutate diureetikume (ravimid, mida kasutatakse soola ja vedeliku uriiniga eritumise intensiivistamiseks);
  • kui te põete hingelduse ja/või vedeliku peetusest tingitud käte ja jalgade tursetega kaasnevat südamehaigust;
  • kui teil on naatriumi sisaldus veres madal;
  • kui te kasutate teisi ravimeid.
  • Kui te kasutate hormonaalseid rasestumisvastaseid ravimeid (nagu pillid), võib Apydan nende toimet vähendada. Seetõttu peaks Apydanravi ajal kasutama teist või täiendavat mitte hormonaalset rasestumisvastast vahendit soovimatu raseduse vältimiseks. Informeerige kohe oma arsti ebaregulaarsest veritsusest või määrimisest. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma arsti poole.

Kui teil tekib pärast Apydan’i võtmist mõni järgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse:

  • kui teil tekib allergiline reaktsioon, nt huulte, silmalaugude, näo, kurgu või suu turse või äkilised hingamishäired, palavik koos näärmete tursega (lümfisõlmede turse), tugev lööve või villid nahal;
  • kui te täheldate sümptomeid, mis võivad viidata kollatõvele, nt naha ja silmade kollane värvus;
  • kui te täheldate sümptomeid, mis võivad viidata vereloomehäiretele. Nendeks sümptomiteks võivad olla väsimus, hingeldus füüsilise koormuse korral, kahvatus, peavalu, külmavärinad, uimasus, sagedased infektsioonid millega kaasneb ka palavik, kurguvalu, haavandid suu limaskestal, tavaliselt sagedasemad veritsus või verevalumid, ninaverejooks, seletamatud punakad või lillakad laigud või kublad nahal.
  • kui teil sagenevad krambihood. See on eriti oluline lastel, kuid võib esineda ka täiskasvanutel.
  • Vähestel inimestel, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu Apydan, on esinenud enesevigastamise või enesetapumõtteid. Võtke koheselt ühendust oma arstiga, kui teil tekivad sellised mõtted.

Kui teil tekib pärast Apydan’i võtmist mõni järgnevatest sümptomitest, võtke ühendust oma arstiga niipea kui võimalik,

  • kui teie südamelöögid on kiired või ebaharilikult madalad.

Hani hiina ja tai päritolu patsientide karbamasepiini või sarnase keemilise struktuuriga ühenditega seotud tõsiste nahareaktsioonide tekke riski ennustamiseks võib analüüsida nende patsientide vereproove. Küsige oma arstilt, kas enne okskarbasepiini võtmist on vaja teha vereanalüüs.

Ärge lõpetage Apydan-ravi arstiga konsulteerimata. Äkilise hoogude halvenemise vältimiseks ärge lõpetage ravi järsku.

Eakad

Apydan’i võib kasutada üle 65-aastastel inimestel.

Lapsed ja noorukid

Apydan’i võib kasutada lastel alates 6. eluaastast. Lastel võib arst soovitada jälgida kilpnäärme funktsiooni enne ravi ja ravi ajal.

Apydan sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

Muud ravimid ja Apydan

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Kindlasti öelge, kui võtate

  • hormonaalsed kontratseptiive (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
  • teisi epilepsiavastaseid ja ensüüme indutseerivaid ravimeid, nagu karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, lamotrigiin või rifampitsiin;
  • felodipiini (kõrge vererõhu ravim);
  • vere naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid, nt diureetikume (ravimid, mida kasutatakse soola ja vedeliku uriiniga eritumise intensiivistamiseks);
  • liitiumi (kasutatakse meeleolu kõikumiste ja mõningate depressioonitüüpide raviks);
  • immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid (nagu tsüklosporiin).

Apydan koos alkoholiga

Alkohol võib tugevdada Apydan’i rahustavat toimet. Vältige alkoholi tarvitamist ja vajadusel konsulteerige oma arstiga.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Raseduse ajal on oluline epileptiliste hoogude vältimine. Raseduse ajal kasutatavad epilepsiavastased ravimid võivad olla lapsele ohtlikud. Arst informeerib teid sellega seotud kasust ja võimalikust riskist ning aitab otsustada Apydan’i kasutamise üle. Ärge katkestage Apydan-ravi raseduse ajal ilma kõigepealt arstiga nõu pidamata.

Apydan eritub rinnapiima. See võib põhjustada soovimatuid toimeid imikule. Seetõttu ei tohi te rinnaga toitmise ajal Apydan’i võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Te peate arstiga nõu pidama, kas võite juhtida autot või töötada masinatega, kuna Apydan võib põhjustada unisust ja uimasust või hägust nägemist, topeltnägemist, lihaste töö koordinatsiooni häireid või teadvuse langust, eriti ravi alustamise ning raviannuse tõstmise ajal.

Kuidas Apydan’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud

Teiste ettekirjutuste puudumisel tuleb Apydan’i võtta kaks korda päevas, iga päev samal ajal.

See aitab kõige paremini saavutada kontrolli epilepsiahoogude üle. Tavaliselt on täiskasvanu, sh eaka algannus 600 mg ööpäevas, so üks 300 mg tablett kaks korda päevas. Vajadusel võib seda annust suurendada. Tavaline säilitusannus on 600...2400 mg ööpäevas. Teiste epilepsiavastaste ravimite samaaegsel kasutamisel on Apydan’i annus sama. Neerupuudulikkusega patsiendil on algannus poole väiksem.

Lapsed vanuses üle 6 eluaasta

Lapse annus sõltub tema kehakaalust. Algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks. Näiteks 30 kg kaaluva lapse algannus on 150 mg kaks korda ööpäevas.

Vajadusel võib seda annust järk-järgult suurendada. Tavaline säilitusannus on 30 mg/kg ööpäevas. Maksimaalne annus on 46 mg/kg ööpäevas.

Manustamisviis

Neelake tablett alla koos vähese hulga veega. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Kui te võtate rohkem Apydan’i kui ette nähtud

Kui võtsite määratust rohkem tablette, võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse. Apydan’i üleannustamise sümptomid on järgmised: unisus, peapööritus, iiveldus, oksendamine, suurenenud kontrollimatud liigutused, letargia, segadus, lihastõmblused või krampide oluline halvenemine, koordinatsiooniprobleemid ja/või tahtmatud silmaliigutused, kahelinägemine, pupilli ahenemine, hägune nägemine, väsimus, hingeldus või pinnapealne hingamine (hingamise pärssumine), ebaregulaarne südame löögisagedus (QT intervalli pikenemine), värisemine, peavalu, kooma, teadvuse ähmastumine, suu, keele ja jäsemete kontrollimatud liigutused, agiteeritus, madal vererõhk ja hingeldus.

Kui te unustate Apydan’i võtta

Kui te unustasite Apydan’i annuse võtmata, võtke see kohe, kui teile meenub. Kui on peaaegu järgmise annuse võtmise aeg, ärge võtke unustatud annust, vaid võtke järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te pole kindel, või olete unustanud võtta mitu järjestikust annust, võtke ühendust oma arstiga.

Kui te lõpetate Apydan’i võtmise

Arst ütleb teile, kui kaua Apydan-ravi kestab. Ravi kestvus sõltub epilepsiahoo tüübist. Mõnikord võib olla vajalik aastatepikkune ravi. Ärge muutke annust ega lõpetage ravimi võtmist arstiga eelnevalt nõu pidamata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised.

Võtke otsekohe arstiga ühendust või pöörduge lähimasse haiglasse, kui teil tekib mõni järgnevatest kõrvaltoimetest:

  • Huulte, silmalaugude, näo, kurgu või suu turse, millega kaasneb hingamis, kõnelemis või neelamisraskus (anafülaktilise reaktsiooni ja angioödeemi sümptomid) või teised ülitundlikkusreaktsiooni sümptomid, nt lööve, palavik, lihas ja liigesvalu.
  • Palju ville nahal ja/või huulte, silmade, suu, nina või suguelundite limaskestadel (tõsise allergilise reaktsiooni sümptomid).
  • Väsimus, hingeldus füüsilise koormuse korral, kahvatus, peavalu, külmavärinad, uimasus, sagedased infektsioonid millega kaasneb palavik, kurguvalu, suuhaavandid, tavaliselt sagedasemad

veritsus või verevalumid, ninaverejooks, seletamatud sinised, punased või lillad laigud nahal (trombotsüütide või leukotsüütide hulga languse sümptomid).

  • Punaselaiguline lööve peamiselt näol, millega võib kaasneda kurnatus, palavik, iiveldus, isutus (süsteemse erütematoosse luupuse sümptomid).
  • Letargia, segasusseisund, lihastõmblused või krampide märkimisväärne halvenemine (sümptomid, mis võivad olla seotud madala naatriumisisaldusega veres) (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
  • Gripitaolised sümptomid koos naha kollase värvusega (maksapõletiku sümptomid).
  • Tugev valu ülakõhus, oksendamine, isutus (kõhunäärmepõletiku tunnused).
  • Kehakaalu tõus, väsimus, juuste väljalangemine, lihasnõrkus, külmatunne (kilpnäärme alatalituse tunnused).

Eelpool loetletud kõrvaltoimed on tekkinud väga harva, kuid need on tõsised ja võivad vajada viivitamatut arstiabi. Arst otsustab, kas Apydan-ravi on vaja katkestada ja millist ravi jätkata.

Kui teil tekib mõni alljärgnevatest kõrvaltoimetest, võtke arstiga ühendust niipea kui võimalik.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

värisemine, koordinatsioonihäired, silmade tahtmatud liigutused, ärevus, närvilisus, depressioon, meeleolu kõikumine.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st): ebaregulaarne, väga kiire või aeglane südamelöögi sagedus.

Teavitage oma arsti, kui teil esinevad järgmised häirivad kõrvaltoimed.

Väga sage (võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

väsimus, peavalu, pearinglus, uimasus, iiveldus, oksendamine, topeltnägemine.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

nõrkus, mäluhäired, kontsentreerumise häired, ükskõiksus, agiteeritus, segasusseisund, hägune nägemine, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu, vistrikuline lööve, juuste väljalangemine, tasakaaluhäired.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st): nõgestõbi, maksaensüümide aktiivsuse tõus.

Teadmata: (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): kõnehäired, kukkumine.

Väga harva on Apydan olnud seotud kõrge vererõhu ning foolhappe puudusega. Mõned foolhappe puuduse tunnused on: kõhulahtisus, depressioon ja vererakkude vähenemise sümptomid (vt alalõik „Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised”). Teatatud on eelnevalt esinenud krambihoogude süvenemisest lastel.

Teatatud on ka luu kahjustustest, sh osteopeenia ja osteoporoos (luude hõrenemine), ja luumurdudest. Kui olete pikaajaline epilepsiaravimi kasutaja, kui teil on anamneesis osteoporoos või kui kasutate steroide, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise www.ravimiamet.ee, kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Apydan’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast märget „Kõlblik kuni”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Apydan sisaldab

  • Toimeaine on okskarbasepiin. Üks tablett sisaldab 300 mg või 600 mg okskarbasepiini.
  • Abiained on mikrokristalne tselluloos, naatriumtärklisglükolaat, magneesiumstearaat, riboflaviin, ammooniummetakrülaatkopolümeer (tüüp B).

Kuidas Apydan välja näeb ja pakendi sisu

Apydan 300 mg on ümar lameda pinnaga helekollane, kerge punaka tooniga ja kahe ristuva poolitusjoonega tablett. Tablette saab jagada kaheks või neljaks võrdseks osaks.

Apydan 600 mg on ovaalne helekollane, kerge punaka tooniga, poolitusjoonega tablett. Tablette saab jagada kaheks võrdseks osaks.

Apydan 300 mg pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.

Apydan 600 mg pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja

Desitin Arzneimittel GmbH

Weg beim Jäger 214

D-22335 Hamburg

Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Müügiloa hoidja esindaja Eestis:

Niina Neglason

Oru 4

Jõhvi 41531

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

APYDAN 300 mg, tabletid

APYDAN 600 mg, tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Apydan 300 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 300 mg okskarbasepiini.

Apydan 600 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 600 mg okskarbasepiini.

INN. Oxcarbazepinum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatrium.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett

Apydan 300 mg

Ümar lameda pinnaga helekollane punaka tooniga, kahe ristuva poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks osadeks.

Apydan 600 mg

Ovaalne lameda pinnaga helekollane punaka tooniga, poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks osadeks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Epilepsia.

Märkus. Apydan on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Apydan on näidustatud juhul, kui ravi teiste epilepsiavastaste ravimitega ei ole tulemuslik. Apydan’i kasutatakse partsiaalsete epilepsiahoogude (lihtsad või komplekssed ja partsiaalsed sekundaarse generalisatsiooniga krambid) ja generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude korral täiskasvanutel ja lastel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Apydan’i võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Mõlemal juhul tuleb ravi alustada kliiniliselt toimiva ööpäevase annusega jagatuna kaheks võtmiskorraks (vt 5.1). Vajadusel võib seda annust järk-järgult suurendada. Kui Apydan’iga asendatakse mõnda teist epilepsiavastast ravimit, tuleb Apydan-ravi alustamisel asendatava ravimi annust vähendada järk-järgult. Kombinatsioonis teis(t)e epilepsiavastas(t)e ravimi(te)ga suureneb üldine epilepsiavastase ravimi kogus, mistõttu võib osutuda vajalikuks vähendada teis(t)e ravimi(te) annust

ja/või suurendada Apydan’i annust aeglasemalt (vt lõik 4.5).

Ravimi terapeutiline jälgimine

Okskarbasepiini terapeutiline toime avaldub peamiselt tema aktiivse metaboliidi 10- monohüdroksüderivaat (MHD) kaudu (vt lõik 5).

Okskarbasepiini või MHD plasmakontsentratsiooni jälgimine ei ole tavaliselt põhjendatud. Sellele vaatamata võib Apydan-ravi ajal kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni jälgimist, et välistada sobimatust või ka situatsioonides, kus on oodata muutusi MHD kliirensis, sealhulgas:

  • neerufunktsiooni muutus (vt Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid)
  • rasedus (vt lõigud 4.6 ja 5)
  • samaaegne kasutamine maksaensüüme indutseerivate ravimitega (vt lõik 4.5) Kui tekib mõni neist olukordadest, siis Apydan’i annust tuleb kohandada nii (põhineb

plasmakontsentratsiooni mõõtmisel 2-4 tunni jooksul peale annustamist), et maksimaalne MHD plasmakontsentratsioon ei ületaks 35 mg/l.

Täiskasvanud ja eakad patsiendid Monoteraapia

Soovitatav algannus

Soovitatav algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks.

Säilitusannus

Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime saabumiseni. Monoteraapia kontrollitud uuringud antiepileptilist ravi mittesaavatel patsientidel näitasid, et efektiivseks annuseks on 1200 mg ööpäevas; üleminekul teistelt epilepsiavastastelt ravimitelt Apydan- monoteraapiale raskesti alluvate patsientide puhul oli efektiivseks annuseks 2400 mg.

Maksimaalne soovitatav annus

Haigla tingimustes on ööpäevast annust suurendatud 2400 mg-ni 48 tunni jooksul.

Kombineeritud ravi

Soovitatav algannus

Soovitatav algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks.

Säilitusannus

Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime saabumiseni.

Maksimaalne soovitatav annus

Kontrollitud kliinilistes uuringutes olid kombineeritud ravi puhul efektiivsed annused vahemikus 600…2400 mg ööpäevas, kuigi enamik patsiente ei talunud 2400 mg ööpäevas ilma teise antiepileptilise ravimi annuse vähendamiseta peamiselt kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete tõttu.

Järjepidevad uuringud 2400 mg ületavate ööpäevaste annustega puuduvad.

Eakad (üle 65 aasta)

Eakatele puuduvad spetsiifilised annustamissoovitused, sest terapeutiline annus tuleb kohandada individuaalselt. Neerupuudulikkusega eakatel (kreatiniini kliirens <30 ml/min) on annuse kohandamine soovitatav (vt ka Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid).

Hüponatreemia riskiga patsientidel on vajalik naatriumitaseme hoolikas jälgimine (vt lõik 4.4).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

Neerufunktsiooni häiretega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) tuleb ravi alustada soovitatust poole väiksema annusega (300 mg ööpäevas) ja annust aeglaselt suurendada soovitud toime saabumiseni (vt lõik 5.2).

Annuse järk-järgulisel suurendamisel tuleb neerupuudulikkusega patsiente hoolikamalt jälgida.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Kerge ja mõõduka maksapuudulikkuse korral ei ole annuse muutmine vajalik. Okskarbasepiini kasutamist raske maksapuudulikkusega patsientidel ei ole uuritud, seega on raske maksapuudulikkusega patsientide puhul vajalik ettevaatus (vt lõik 5.2).

Lapsed

Soovitatav algannus

Monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega on algannuseks 8…10 mg/kg ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks.

Säilitusannus

Kombinatsioonravis on säilitusannuse eesmärgiks 30...46 mg/kg ööpäevas ning see tuleb saavutada kahe nädala jooksul. Kombinatsioonravi uuringutes on terapeutiline toime saavutatud keskmise säilitusannusega ligikaudu 30 mg/kg ööpäevas.

Maksimaalne soovitatav annus

Vajadusel võib ööpäevast algannust suurendada maksimaalselt 10 mg/kg/ööpäevas kaupa nädalase intervalliga maksimaalselt kuni 46 mg/kg/ööpäevas kuni soovitud toime saabumiseni (vt lõik 5.2).

Apydan on soovitatav lastele alates 6. eluaastast. Ohutust ja efektiivsust on hinnatud kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis hõlmas ligikaudu 230 last vanuses 1 elukuust kuni 6 aastani. Apydan ei ole soovitatav lastele vanuses alla 6 eluaasta, sest selle ohutus ja efektiivsus ei ole piisavalt tõestatud.

Kõik annustamissoovitused (täiskasvanud, eakad ja lapsed) põhinevad annustele, mis on uuritud kõigile vanusegruppidele kliinilistes uuringutes. Vajadusel võib siiski kasutada madalamaid annuseid.

Manustamisviis

Ööpäevane annus tuleb manustada 2…3 osaks jagatuna.

Okskarbasepiini tablette tuleb võtta söögi ajal või pärast sööki koos vedelikuga.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, eslikarbasepiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus

Turustamisjärgselt on teatatud I tüüpi (varajast tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatud lööve, sügelus, urtikaaria, angioödeem ja anafülaksia. Okskarbasepiini esmakordselt või korduvalt saanud patsientidel on teatatud anafülaksiast ja angioödeemist, mis haaras kõripiirkonna, huuled ning silmalaud. Kui patsiendil tekivad okskarbasepiini ravi ajal sellised reaktsioonid, siis tuleb ravi katkestada ning alustada alternatiivset ravi.

Patsiente, kellel esineb ülitundlikkus karbamasepiini suhtes, tuleb informeerida sellest, et umbes 25…30%-l neist võib esineda ülitundlikkus okskarbasepiini suhtes (vt lõik 4.8). Okskarbasepiini allergilisi ristreaktsioone võib ilmneda ka teiste epilepsiavastaste ravimitega.

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida ka nendel patsientidel, kes ei ole karbamasepiini suhtes ülitundlikud. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad haarata naha, maksa, vere ja lümfisüsteemi või muud organid individuaalselt või süsteemse reaktsioonina (vt lõik 4.8). Ülitundlikkuse sümptomite (vt lõik 4.8) tekkimisel tuleb okskarbasepiini ravi kohe lõpetada. Ravi katkestamisel ülitundlikkusreaktsiooni tõttu ei tohi ravi uuesti alustada (vt lõik 4.3).

Nahareaktsioonid

Väga harva on seoses okskarbasepiini kasutamisega teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, kaasa arvatud Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs (Lyell’i sündroom) ja multiformne erüteem. Tõsise nahareaktsiooniga patsiendid võivad vajada haiglaravi, kuna need seisundid võivad olla eluohtlikud ja väga harva lõppeda isegi surmaga. Neid juhtumeid esines nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Sümptomite ilmnemise alguseni kulus keskmiselt 19 päeva. Üksikjuhtudel on teatatud tõsise nahareaktsiooni taastekkimisest, kui okskarbasepiini hakati uuesti kasutama. Kui patsiendil tekib okskarbasepiini kasutamisel tõsine nahareaktsioon, tuleks kaaluda okskarbasepiini ravi lõpetamist ja teise antiepileptilise ravimi väljakirjutamist.

HLA-B*1502 alleel hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu populatsioonis Karbamasepiinravi saavate hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu patsientide ning neil esineva HLA-B*1502 vahel on täheldatud tugevat seost ägedate nahareaktsioonide tekke riskiga nagu Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS)/ toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN). Okskarbasepiini keemiline struktuur sarnaneb karbamasepiini omale ning seega on võimalik, et HLA-B*1502- positiivsetel inimestel on okskarbasepiiniga ravimisel samuti oht SJS tekkeks. Hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu populatsioonis on HLA-B*1502 alleeli kandlus ligikaudu 10%. Enne karbamasepiiniga või sarnase keemilise struktuuriga ühenditega ravi alustamist tuleb nendesse etnilistesse rühmadesse kuuluvaid inimesi võimalusel selle alleeli suhtes skriinida. HLA-B*1502 kandlusega patsientidel võib oksarbamasepiiniga ravi alustada kui eeldatav kasu on suurem kui riskist tulenev võimalik kahju.

HLA-B*1502 alleeli esindatuse tõttu teiste Aasia rahvuste seas (nt üle 15% filipiinlaste ja malaisialaste seas) tuleks riskipopulatsiooni hulgas mõelda geneetilisele testimisele HLA-B*1502 alleeli suhtes.

HLA-B*1502 esindatus testitud Euroopa, Aafrika ja Hispaania rahvastikus ja jaapanlaste ja korealaste hulgas (<1%) on tähtsusetu.

Siin nimetatud alleeli sagedused näitavad määratletud elanikkonnas alleeli kandvate kromosoomide osakaalu, st patsientide osakaalu, kes kannavad alleelikoopiat vähemalt ühel kromosoomil kahest (s.o. "kandesagedus"), mis on ligikaudu kaks korda suurem alleeli esinemissagedusest. Seetõttu patsientide osakaal, kes võivad olla riskigrupis, on alleeli esinemissagedusest ligi kaks korda suurem.

HLA-A*3101 alleel Euroopa ja Jaapani populatsioonis

Osad tõendid viitavad, et HLA-A*3101 alleel on seotud suurenenud riskiga karbamasepiinist tingitud nahakõrvaltoimete, näiteks SJS, TEN, DRESS-sündroomi (ravimlööve koos eosinofiiliaga), ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (AGEP) ja makulopapuloosse lööbe (vt lõik 4.8) tekkeks eurooplaste ja jaapanlaste seas.

HLA-A*3101 alleeli esinemissagedus varieerub etniliste gruppide vahel ulatuslikult. Euroopa populatsioonides on selle alleeli esinemissagedus 2...5% ja jaapanlaste hulgas ligikaudu 10%. HLA-A*3101 alleeli esinemine võib suurendada karbamasepiinist tingitud vähemtõsiste nahareaktsioonide esinemissagedust 5%-lt üldrahvastiku hulgas kuni 26%-le eurooplaste hulgas, kusjuures alleeli puudumine vähendab esinemissagedust 5%-lt 3,8%-le.

HLA-A*3101 alleel – Teised rahvusrühmad

Selle alleeli sageduseks on hinnanguliselt vähem kui 5% enamusest Austraalia, Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika elanikkonnast, mõningate eranditega vahemikus 5...12%. Sagedus üle 15% on hinnanguliselt mõnede Lõuna-Ameerika (Argentiina ja Brasiilia), Põhja-Ameerika (USA Navajo ja Sioux ja Mehhiko Sonora Seri) ja Lõuna-India (Tamili Nadu) etnilistes rühmades ning vahemikus 10...15% teiste sama regiooni etniliste rahvuste populatsioonides.

Siin nimetatud alleeli sagedused näitavad määratletud elanikkonnas alleeli kandvate kromosoomide osakaalu, st patsientide osakaal, kes kannavad alleelikoopiat vähemalt ühel kromosoomil kahest (s.o. "kandesagedus"), on ligikaudu kaks korda suurem alleeli esinemissagedusest. Seetõttu patsientide osakaal, kes võivad olla riskigrupis, on alleeli esinemissagedusest ligi kaks korda suurem.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole skriinimine HLA-A*3101 suhtes enne karbamasepiiniga või keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustamist nõutav.

Kui Euroopa või Jaapani päritolu patsientidel on teada HLA-A*3101 alleeli kandlus, võib karbamasepiiniga või keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustada kui eeldatav kasu on suurem kui riskist tulenev võimalik kahju.

Geneetilise skriinimise piirangud

Geneetilise skriinimise tulemused ei tohi kunagi asendada asjakohast kliinilist valvsust ja patsiendi ravi. Paljudel aasia patsientidel, kes on HLA-B*1502-positiivsed ja kes on saanud Apydan-ravi, ei teki SJS/TEN ning mis tahes muudel erinevat etnilist päritolu HLA-B*1502-negatiivsetel patsientidel võib tekkida SJS/TEN. Samuti paljudel HLA-A*3101-positiivsetel patsientidel, kes on saanud Apydan-ravi, ei teki SJS, TEN, DRESS, AGEP või makulopapuloosne lööve ning mis tahes muudel erinevat etnilist päritolu HLA-A*3101-negatiivsetel patsientidel võivad need rasked naha kõrvaltoimed ikkagi tekkida. Teiste võimalike tegurite rolli antiepileptiliste ravimite annuse, vastavuse, kaasuvate ravimite, haiguste ja dermatoloogilise monitoorimise kohta nende raskete naha kõrvaltoimete tekkes ja suremuses ei ole uuritud.

Teave tervishoiutöötajatele

Kui testitakse HLA-B*1502 alleeli olemasolu, siis on soovitatav kõrge resolutsiooniga "HLA-B*1502 genotüpiseerimine". Test on positiivne, kui leitakse kas üks või kaks HLA-B*1502 alleeli ja negatiivne, kui HLA-B*1502 alleeli ei leita. Samuti, kui testitakse HLA-A*3101 alleeli olemasolu, siis on soovitatav kõrge resolutsiooniga "HLA-A*3101 genotüpiseerimine". Test on positiivne, kui leitakse kas üks või kaks HLA-A*3101 alleeli ja negatiivne, kui HLA-A*3101 alleeli ei leita.

Krambihoogude süvenemine

Apydan’iga on teatatud krambihoogude süvenemisest. Peamiselt on süvenemise risk lastel, kuid seda võib esineda ka täiskasvanutel. Krambihoogude süvenemise korral tuleb Apydan-ravi katkestada.

Hüponatreemia

Kuni 2,7%-l okskarbasepiini ravi saavatest patsientidest on esinenud tavaliselt asümptomaatiline, ravi muutmist mitte vajav naatriumi sisalduse langus seerumis alla 125 mmol/l. Kliinilistes uuringutes on seerumi naatriumisisaldus normaliseerunud okskarbasepiini annuse vähendamisel, ravi lõpetamisel või konservatiivse ravi rakendamisel, nt tarvitatava vedeliku vähendamisel. Enne okskarbasepiini ravi alustamist tuleb seerumi naatriumisisaldus määrata madala seerumi naatriumisisaldusega neerupuudulikkusega patsientidel ja seerumi naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid (nt diureetikumid, desmopressiin) ning ka NSAID-e (nt indometatsiin) tarvitavatel patsientidel. Seejärel tuleb seerumi naatriumisisaldus määrata umbes 2 nädala pärast ja edasi kord kuus kolme esimese ravikuu jooksul või vastavalt vajadusele. Seerumi naatriumisisalduse jälgimine on eriti vajalik vanemaealistel patsientidel. Samad ettevaatusabinõud on vajalikud, kui Apydan-ravi ajal hakkab patsient võtma seerumi naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid. Seerumi naatriumisisaldust tuleb kontrollida kõigi hüponatreemiale viitavate sümptomite ilmnemisel (vt lõik 4.8). Teistel patsientidel tuleb naatriumisisaldust kontrollida rutiinsete analüüside käigus.

Kõigil südamepuudulikkusega patsientidel tuleb vedeliku peetuse avastamiseks regulaarselt jälgida kehakaalu. Tursete tekkimisel või südamepuudulikkuse süvenemisel tuleb kontrollida seerumi naatriumisisaldust. Hüponatreemia ilmnemisel tuleb piirata vedeliku tarbimist. Kuna okskarbasepiin võib väga harva mõjutada südame erutusjuhtesüsteemi, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on anamneesis südame erutusjuhtehäired (atrioventrikulaarne blokaad, arütmia).

Hüpotüreoidism

Hüpotüreoidism on okskarbasepiini kõrvaltoime („teadmata“ sagedusega, vt lõik 4.8). Arvestades kilpnäärme hormoonide olulisust lapse sünnijärgses arengus, on soovitatav lastel kilpnäärme funktsiooni Apydan-ravi ajal jälgida.

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine: Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul kasutanud patsientidel on teatatud enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism okskarbasepiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seetõttu tuleb patsiente jälgida enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas ning vajadusel rakendada sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et enesetapumõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Muud hoiatused

Maksafunktsioon

Väga harva on okskarbasepiini raviga seostatud hepatiidi tekkimist. Hepatiidi kahtlusel on soovitatav okskarbasepiini ravi lõpetada. Raske maksapuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Neerufunktsioon

Neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsiente tuleb Apydan’iga ravida ettevaatusega, eriti ravi algannuse määramisel ning annuse ülestiitrimisel.

Hematoloogilised reaktsioonid

Väga harva on turustamisjärgselt teatatud agranulotsütoosi, aplastilise aneemia ja pantsütopeenia juhtudest (vt lõik 4.8). Nende juhtude väikese arvu ning mitmete täiendavate tegurite (nt kaasnevad haigused, samaaegselt kasutatavad ravimid) tõttu ei ole otsest põhjuslikku seost kindlaks tehtud.

Okskarbasepiini ravi tuleb katkestada kui ilmnevad olulised luuüdi depressiooni tunnused.

Hormonaalsed kontratseptiivid

Fertiilses eas naisi tuleb informeerida sellest, et okskarbasepiin võib vähendada hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust (vt lõik 4.5). Seetõttu on okskarbasepiini ravi ajal soovitatav kasutada täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Alkohol

Alkoholi tarvitamine okskarbasepiini ravi ajal võib suurendada ravimi sedatiivset toimet.

Ravi lõpetamine

Sarnaselt teistele epilepsiavastastele ravimitele tuleb okskarbasepiini ravi lõpetada järk-järgulise annuse vähendamise teel, et vähendada võimalikku krampide esinemise sagenemist.

Apydan sisaldab naatriumi

Apydan sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed.

Ensüümide indutseerimine

In vitro ja in vivo indutseerivad okskarbasepiin ja MHD vähesel määral ensüüme CYP450 3A4 ja CYP450 3A5, mis osalevad immuunosupressantide (nt tsüklosporiin, takroliimus), suukaudsete kontratseptiivsete ainete (vt allpool) ja teiste epilepsiavastaste ravimite (nt karbamasepiin) metabolismis, mille tulemusena langeb nende ravimite kontsentratsioon plasmas.

In vitro on okskarbasepiin ja MHD UDP-glükuronüültransferaasi nõrgad indutseerijad (mittespetsiifiline UGT-ensüüm uuring), mistõttu on in vivo selle ensüümiga konjugeerumise teel elimineeruvate ravimitega (nt valproehape, lamotrigiin) koostoime vähetõenäoline. Sellest hoolimata võib okskarbasepiiniga koosmanustamisel olla vajalik CYP3A4 ja UDP-glükuronüültransferaasi vahendusel metaboliseeruvate ravimite annuse suurendamine. Okskarbasepiini ravi lõpetamisel võib osutuda vajalikuks nende ravimite annuse vähendamine.

Hormonaalsed kontratseptiivid

Okskarbasepiin mõjustab nende kahte toimeainet - etünüülöstradiooli (EE) ja

levonorgestreeli (LNG). levonorgestreeli (LNG). EE ja LNG keskmised AUC väärtused langesid vastavalt 48…52% ja 32…52%. Okskarbasepiini samaaegne kasutamine võib muuta hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ebaefektiivseks (vt lõik 4.4) ning täiendavalt tuleb kasutada usaldusväärset meetodit.

Kaltsiumikanali blokaatorid

Pärast korduvat okskarbasepiiniga koosmanustamist langesid felodipiini AUC väärtused 28%.

Seejuures jäid plasmakontsentratsioonid soovitatud terapeutilisse vahemikku.

Samas põhjustas verapamiil 20%-lise MHD plasmakontsentratsiooni languse, kuigi seda langust ei peeta kliiniliselt oluliseks.

Ensüümide inhibeerimine

Okskarbasepiin ja tema farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD) inhibeerivad CYP450 2C19-t. Seetõttu võivad koostoimed esineda okskarbasepiini suurte annuste manustamisel koos CYP450 2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega, nt fenobarbitaal, fenütoiin. Suurema kui 1200 mg okskarbasepiini annuse manustamisel suurenes fenütoiini plasmakontsentratsioon kuni 40% võrra (vt allpool olevat kokkuvõtvat tabelit teiste epilepsiavastaste ravimite kohta). Sellisel juhul võib olla vajalik fenütoiini annuse vähendamine (vt lõik 4.2).

Epilepsiavastased ja ensüüme indutseerivad ravimid

Kliinilistes uuringutes on hinnatud okskarbasepiini ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) võimalikke koostoimeid. Alljärgnevas tabelis on toodud nende koostoimete mõju keskmistele AUC- dele (kontsentratsioonikõvera alune pindala) ja -le.MINC

Kokkuvõte okskarbasepiini ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) koostoimetest.

Samaaegselt manustatavad

Okskarbasepiini mõju TER-ide

TER-ide mõju MHD AUC-le

TER-id

-leMINC

 

Karbamasepiin

0...22% langus

40% langus

 

(30% karbamasepiinepoksiidi

 

 

tõus)

 

Klobasaam

Ei ole uuritud

Ei mõjuta

Felbamaat

Ei ole uuritud

Ei mõjuta

Lamotrigiin

Ei mõjuta

Ei mõjuta

Fenobarbitaal

14...15% tõus

30...31% langus

Fenotüiin

0...40% tõus

29...35% langus

Valproehape

Ei mõjuta

0...18% langus

Tsütokroom P450 ensüümide tugevad indutseerijad, nt rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja fenobarbitaal langetavad täiskasvanutel MHD kontsentratsiooni plasmas/seerumis (29…49%). Koosmanustamisel mõne eespool nimetatud ensüüme indutseeriva epilepsiavastase ravimiga tõusis MHD kliirens 4...12 aastastel lastel ligikaudu 35% võrreldes monoteraapiaga. okskarbasepiini koosmanustamist lamotrigiiniga seostatakse kõrvaltoimete (iiveldus, unisus, pearinglus ja peavalu) sageduse suurenemisega. Okskarbasepiini koosmanustamist lamotrigiiniga seostatakse kõrvaltoimete (iiveldus, unisus, pearinglus ja peavalu) sageduse suurenemisega. Kui üht või mitut epilepsiavastast ravimit manustatakse koos okskarbasepiiniga, võib vajalikuks osutuda hoolikas annuse kohandamine ja/või plasmakontsentratsiooni jälgimine, eriti samaaegselt lamotrigiiniga ravitavatel pediaatrilistel patsientidel.

Okskarbasepiini puhul ei ole täheldatud autoinduktsiooni.

Koostoimed teiste ravimitega

Tsimetidiin, erütromütsiin, viloksasiin, varfariin ja dekstropropoksüfeen ei mõjutanud MHD farmakokineetikat.

Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei täheldatud uuringutes osalenud tritsüklilisi antidepressante kasutanud patsientidel. Liitiumi kombineerimine okskarbasepiiniga võib suurendada neurotoksilisust.

Teoreetiliselt (lähtudes struktuursest sarnasusest tritsükliliste antidepressantidega) ei ole soovitatav okskarbasepiini kombineerida MAO inhibiitoritega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised ja rasestumisvastased vahendid

Fertiilses eas naistel on soovitatav kasutata Apydan-ravi ajal ülitõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid (soovitatavalt mittehormonaalsed, näiteks emakasisene vahend).

Apydan võib vähendada suukaudsete rasestumisvastaste ravimite toimet, mis sisaldavad

etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Rasedus

Üldised riskid, mis on seotud epilepsia ning epilepsiavastaste ravimitega

Epilepsiaga naiste lastel on väärarengute oht kaks kuni kolm korda suurem kui on üldpopulatsiooni keskmine (3%). Sagedasemad väärarengud, mida on täheldatud okskarbasepiini kasutamise ajal, olid vatsakeste vaheseina defekt, vatsakeste ja kodade vaheseina defekt, suulaelõhe koos huulelõhega, Downi sündroom, düsplastiline puus (nii ühe-kui kahepoolne), tuberoosne skleroos ja kõrva väärarengud.

Põhja-Ameerika raseduseregistri andmete kohaselt oli naiste hulgas, kes said okskarbasepiini esimesel trimestril, sünnijärgse 12 nädala jooksul diagnoositud tõsiste väärarengute, defineeritud kui kirurgiliselt, meditsiiniliselt või kosmeetiliselt olulised strukturaalsed ebanormaalsused, esinemissagedus 2,0% (95% CI 0,6...5,1%). Võrreldes naistega, kes ei saanud epilepsiavastast ravi, on okskarbasepiini saanud naistel väärarengu tekke suhteline risk 1,6 (95% CI 0,46...5,7). Ravi saanud populatsioonis on täheldatud väärarengute sagenemist polüteraapia puhul, siiski pole kindlaks tehtud, kui suurel määral on väärarengute kujunemisel oluline haigus ise ja/või selle ravi.

Efektiivset epilepsia ravi ei tohi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui ka lapsele.

Okskarbasepiiniga seotud riskid

Ravimi kasutamise kogemused raseduse ajal on piiratud. Loomkatsetes suurenes emasloomale toksiliste annuste kasutamisel loote suremus, arengupeetus ja väärarengute esinemine (vt lõik 5.3). Kui naine rasestub okskarbasepiini ravi ajal, kavatseb rasestuda või kui raseduse ajal tekib vajadus ravi alustada, tuleb hoolikalt kaaluda ravi kasu ja loote väärarengute riski vahekorda. Eriti oluline on see raseduse esimesel trimestril. Kasutada tuleks okskarbasepiini minimaalset toimivat annust. Kui vähegi võimalik, tuleks fertiilses eas naistel kasutada okskarbasepiini monoteraapiat vähemalt raseduse esimesel trimestril. Patsiente tuleb informeerida loote väärarengute suurenenud riskist ning võimaldada antenataalsed uuringud. Raseduse ajal ei tohi efektiivset epilepsiavastast okskarbasepiini ravi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui lapsele.

Monitoorimine ja profülaktika

Epilepsiavastased ravimid võivad põhjustada foolhappe puudust, mis omakorda võib põhjustada loote väärarenguid. Seetõttu on enne rasestumist ja raseduse ajal soovitatav täiendavalt manustada foolhapet. Kasu võib olla foolhappe manustamisest kaks kuud enne ja üks kuu pärast rasestumist. Antenataalsed uuringud tuleb võimaldada ka foolhapet saavatele naistele.

Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul okskarbasepiini aktiivse metaboliidi, 10-monohüdroksüderivaadi (MHD) kontsentratsioon plasmas järk-järgult väheneda. Soovitatav on hoolikalt jälgida kliinilist ravivastust raseduse ajal ning kogu raseduse vältel hoogude üle adekvaatse kontrolli tagamiseks tuleks kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni muutuste määramist. Samuti võib kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni määramist pärast sünnitust, eriti juhul, kui raseduse ajal suurendati ravimi annust.

Vastsündinu

On andmeid epilepsiavastastest ravimitest tingitud veritsustest vastsündinul. Seetõttu on soovitatav profülaktiliselt manustada vitamiini K1 raseduse viimastel nädalatel emale ja ka vastsündinule. Üksikjuhtudel on epilepsiavastaste ravimite kasutamisel esinenud vastsündinutel hüpokaltseemiat, mis on fosfori-kaltsiumi metabolismi ja luu mineralisatsiooni häire tulemus. Profülaktilise abinõuna on soovitatav kasutada raseduse kolmandal trimestril D-vitamiini.

Kasutamine imetamise ajal

Okskarbasepiin ja tema aktiivne metaboliit MHD erituvad inimese rinnapiima.

Mõlema kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas on 0,5. Andmed sel teel imiku organismi jõudnud okskarbasepiini toimest puuduvad. Seetõttu ei või okskarbasepiini ravi ajal last rinnaga toita.

Fertiilsus

Puuduvad andmed toime kohta inimeste fertiilsusele.

Okskarbasepiin ega MHD annustes vastavalt kuni 150 ja 450 mg/kg/ööpäevas ei avaldanud mõju

kummastki soost rottide fertiilsusele. Siiski häirus emaste rottide indlustsükkel ning vähenes kollaskehade, implantatsioonide ja elusloodete arv suurima MHD annuse korral.

Toime reaktsioonikiirusele

Okskarbasepiin võib põhjustada uimasust, unisust, diploopiat, hägust nägemist, nägemishäireid, hüponatreemiat ja teadvuse häireid (vt lõik 4.8), eeskätt ravi alguses või annuse kohandamisel (sagedamini ülestiitrimise ajal). Patsiente tuleb informeerida, et ravi võib mõjutada nende füüsilist ja/või vaimset võimekust, mis on vajalik auto juhtimiseks ja masinatega töötamiseks.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on unisus, peavalu, pearinglus, diploopia, iiveldus, oksendamine ja väsimus, mis ilmnevad rohkem kui 10% patsientidest.

Ohutusprofiil põhineb okskarbasepiiniga seotud kõrvaltoimete andmetel kliinilistest uuringutest. Lisaks on arvesse võetud ka kliiniliselt olulisi teateid patsiendiprogrammidest (named patient programs) ja turuletulekujärgsest kogemusest.

Kõrvaltoimete tabel

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedasemast ning kasutades järgmist klassifikatsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100, < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100); harv (≥ 1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt:

leukopeenia

Väga harv:

luuüdi depressioon, agranulotsütoos, aplastiline aneemia, pantsütopeenia,

 

neutropeenia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

Väga harv:

ülitundlikkus*

Teadmata:

allergilised ristreaktsioonid teiste antiepileptikumidega

Endokriinsüsteemi häired

 

Väga harv:

hüpotüreoidism

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage:

hüponatreemia

Väga harv:

hüponatreemia, mis on seotud sümptomitega nagu krambid, segasusseisund,

 

teadvushäired, entsefalopaatia (vt ka Närvisüsteemi häired), nägemishäired

 

(nt hägune nägemine), hüpotüreoidism, oksendamine, iiveldus, foolhappe

 

puudus

Teadmata:

ADH sekretsiooni kõrvalekaldest tingitud sündroom (sümptomitena:

 

letargia, iiveldus, pearinglus, (vere)seerumi osmolaalsuse vähenemine,

 

oksendamine, peavalu, segasusseisund või teised neuroloogilised nähud ja

 

sümptomid)

Psühhiaatrilised häired

 

Sage:

segasusseisund, depressioon, apaatia, agiteeritus (nt närvilisus),

 

emotsionaalne labiilsus

Närvisüsteemi häired

 

Väga sage:

peavalu, pearinglus, unisus

Sage:

mäluhäired ja keskendumisraskused, nüstagm, treemor, ataksia

Teadmata:

eelnevalt esinenud krambihoogude süvenemine lastel. kõnehäired, sealhulgas

 

düsartria (sagedamini Apydan’i annuse ülestiitrimisel)

 

Silma kahjustused

 

Väga sage:

diploopia

Sage:

hägune nägemine, nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused

Sage:

vertiigo

Südame häired

 

Väga harv:

arütmia, atrioventrikulaarne blokaad

Vaskulaarsed häired

 

Harv:

hüpertensioon

Seedetrakti häired

 

Väga sage:

iiveldus, oksendamine

Sage:

kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu

Väga harv:

pankreatiit ja/või lipaasi ja/või amülaasi taseme tõus

Maksa ja sapiteede häired

 

Aeg-ajalt:

maksaensüümide (transaminaasid, alkaalne fosfataas) aktiivsuse suurenemine

Väga harv:

hepatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage:

lööve, alopeetsia, akne

Aeg-ajalt:

nõgestõbi

Väga harv:

angioödeem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs

 

(Lyell’i sündroom), multiformne erüteem

Teadmata:

Ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS),

 

akuutne generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused

Väga harv:

süsteemne erütematoosne luupus

Teadmata:

on teatatud luutiheduse vähenemisest, osteopeeniast, osteoporoosist ja

 

luumurdudest nendel patsientidel, kes saavad okskarbasepiiniga pikaajalist

 

ravi; okskarbasepiini toimemehhanism luukoe ainevahetusele ei ole teada

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage:

väsimus

Sage:

asteenia

Uuringud

 

Aeg-ajalt:

maksaensüümide taseme tõus, alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus

Teadmata:

türoksiini sisalduse langus (kliiniline olulisus ebaselge)

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused

Teadmata

kukkumine

Teatud kõrvaltoimete kirjeldus

*Ülitundlikkus (sealhulgas multiorganülitundlikkus) mille iseloomulikeks tunnusteks on lööve ja palavik. Haaratud võivad olla ka teised organsüsteemid, nagu vere- ja lümfisüsteem (nt eosinofiilia, trombotsütopeenia, leukopeenia, lümfadenopaatia, splenomegaalia), maks (nt muutused maksafunktsiooni testides, hepatiit), lihased ja liigesed (nt liigeste turse, müalgia, artralgia), närvisüsteem (nt hepaatiline entsefalopaatia), neerud (nt proteinuuria, interstitsiaalne nefriit, neerupuudulikkus), kopsud (nt düspnoe, kopsuturse, astma, bronhospasm, interstitsiaalne pneumoniit), angioödeem, anafülaktilised reaktsioonid.

Väga harva on okskarbasepiini ravi ajal tekkinud märkimisväärne hüponatreemia (naatrium < 125 mmol/l). Enamasti tekkis see okskarbasepiini ravi 3 esimese kuu jooksul, kuigi mõnedel patsientidel langes seerumi naatriumisisaldus esmakordselt alla < 125 mmol/l rohkem kui üks aasta pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

On teatatud üksikutest üleannustamise juhtumitest. Maksimaalne võetud annus oli umbes 48 000 mg. Kõik patsiendid paranesid pärast sümptomaatilist ravi.

Üleannustamise sümptomid on:

Elektrolüütide ja vedelikutasakaalu häired: hüponatreemia. Silma kahjustused: diploopia, mioos, hägune nägemine. Seedetrakti häired: iiveldus, oksendamine, hüperkineesia. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: väsimus. Uuringud: hingamise depressioon, QTc intervalli pikenemine.

Närvisüsteemi häired: uimasus ja unisus, pearinglus, ataksia ja nüstagm, treemor, koordinatsioonihäired (ebanormaalne koordinatsioon), krambid, peavalu, kooma, teadvuse kadu, düskineesia. Psühhiaatrilised häired: agressiivsus, agitatsioon, segasusseisund.

Vaskulaarsed häired: hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: düspnoe.

Spetsiifilist antidooti ei ole. Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Võib teha maoloputust ja/või manustada aktiivsütt.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antileptikumid, ATC-kood: N03AF02

Lisaks okskarbasepiinile avaldab terapeutilist toimet tema aktiivne metaboliit MHD (vt lõik 5.2, Biotransformatsioon). Okskarbasepiini ja MHD krambivastane toime võib olla tingitud voltaažsõltuvate naatriumikanalite blokaadist, mille tulemusena stabiliseeruvad üleerutatud närvirakkude membraanid ja väheneb sünaptiliste impulsside levik. Lisaks sellele on krambivastane toime seotud kaaliumikanalitega.

Okskarbasepiini ja selle aktiivne metaboliit MHD avaldavad loomadel tugevat ja efektiivset krambivastast toimet. Nad hoidsid närilistel ära toonilis-kloonilised krambid ning vähemal määral kloonilised krambid. Alumiinium-implantaadiga Reesus-ahvidel hoidsid nad ära või vähendasid korduvate partsiaalsete krampide teket. Toime nõrgenemist toonilis-klooniliste krampide vähendamisel ei täheldatud okskarbasepiini ja MHD manustamisel hiirtele ja rottidele vastavalt 5 päeva ja 4 nädala jooksul.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Okskarbasepiin imendub seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Suukaudsest annusest imendub vähemalt 95%. Okskarbasepiin metaboliseerub kiiresti ja peaaegu täielikult farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks, 10,11-dihüdro-10-hüdroksü-karbamasepiiniks (MHD), mille kontsentratsioon plasmas on mitu korda kõrgem kui muutumatul okskarbasepiinil. Ühekordse annuse uuringus on näidatud, et tablettide ja suukaudse lahuse manustamise järgselt on MHD süsteemne

biosaadavus ekvivalentne. MHD süsteemne biosaadavus tõuseb pisut, kuid märkimisväärselt, kui okskarbasepiini manustatakse koos söögiga.

Jaotumine

MHD jaotusruumala on 49 liitrit. Umbes 40% MHD-st seondub plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.

Terapeutiliselt olulises vahemikus ei sõltu valkudega seondumise määr kontsentratsioonist seerumis. Okskarbasepiin

ja MHD ei seondu alfa-1-happe-glükoproteiiniga. Okskarbasepiin ja selle aktiivne metaboliit (MHD) läbivad platsenta. Ühel juhul olid kontsentratsioonid loote ja ema plasmas võrdsed.

Biotransformatsioon

Okskarbasepiin taandatakse tsütosoolsete maksaensüümide poolt kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks MHD-ks. MHD metaboliseerub edasi konjugeerumise teel glükuroonhappega. Väike osa (4%) annusest oksüdeeritakse inaktiivseks metaboliidiks (10,11-dihüdroksüderivaadiks, DHD).

Eritumine

Enam kui 95% okskarbasepiini manustatud annusest eritub organismist uriiniga valdavalt metaboliitidena ja vaid 1% ulatuses muutumatult. Alla 4% manustatud annusest eritub sapiga. Umbes 80% annusest eritub uriiniga kas MHD glükuroniididena (49%) või muutumatu MHD-na (27%), umbes 3% inaktiivse DHD-na ja 13% okskarbasepiini konjugaatidena.

Okskarbasepiin elimineerub plasmast kiiresti, selle poolväärtusaeg on 1,3…2,3 h. MHD poolväärtusaeg plasmas on 9,3 ± 1,8 h.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Okskarbasepiini manustamisel 2 korda ööpäevas saabub MHD püsiv kontsentratsioon plasmas 2…3 päeva jooksul. Ööpäevase annuse vahemikus 300…2400 mg on MHD farmakokineetilised näitajad lineaarses sõltuvuses annusest.

Patsientide erirühmad

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat ja metabolismi on võrreldud pärast 900 mg ühekordset suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ja maksapuudulikkusega patsientidele. Kerge kuni mõõdukas maksapuudulikkus ei mõjutanud okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat. Uuringuid raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole tehtud.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

Kreatiniini kliirensi ja MHD renaalse kliirensi vahel on lineaarne sõltuvus. 300 mg okskarbasepiini ühekordsel manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) pikeneb MHD eliminatsiooni poolväärtusaeg kuni 19 tunni võrra ning AUC suureneb kaks korda.

Lapsed

Pärast 5 või 15 mg/kg okskarbasepiini ühekordset annustamist olid 2…5-aastastel lastel MHD vastavad AUC väärtused 30% madalamad kui 6…12-aastastel lastel. Lastel on MHD eliminatsiooni poolväärtusaeg (5…9 h) 10…50% lühem kui täiskasvanutel (10 h).

Rasedus

Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul (MHD) kontsentratsioon plasmas järk-järgult väheneda (vt lõik 4.6).

Eakad patsiendid

Pärast ühekordset (300 mg) ja korduvat (600 mg/ööpäevas) okskarbasepiini manustamist eakatele (60…82-aastased) vabatahtlikele olid MHD maksimaalne kontsentratsioon plasmas ja AUC väärtused 30…60% kõrgemad kui noortel (18…32-aastased) vabatahtlikel. Selle vahe põhjuseks on vanusest tingitud kreatiniini kliirensi erinevus noortel ja eakatel. Spetsiaalseid annustamise soovitusi eakatel ei ole, kuna ravimi annustamine on individuaalne.

Sugu

Lastel, täiskasvanutel ega eakatel ei ole täheldatud soost tingitud farmakokineetilisi erinevusi.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud okskarbasepiini ega tema aktiivse metaboliidi (monohüdroksüderivaat, MHD) kahjulikku toimet inimesele.

Korduvtoksilisuse uuringutes ilmnes nefrotoksilisus rottidel, kuid seda ei täheldatud koertel ega hiirtel.

Immuuntoksilisus

Immuunostimulatsiooni testid hiirtel näitasid, et MHD (ja vähemal määral okskarbasepiin) võivad esile kutsuda hilistüüpi ülitundlikkusreaktsioone.

Mutageensus

Okskarbasepiin suurendas viiest bakteritüvest ühes mutatsioonide esinemissagedust ühes in vitro Ames’i katses ilma metaboolse aktivatsioonita. Okskarbasepiin ja MHD suurendasid in vitro katses ilma metaboolse aktivatsioonita kromosoomaberratsioonide ja/või polüploidsuse esinemist hiina hamstri munasarjades. MHD andis negatiivse vastuse Ames’i katses ning okskarbasepiin ega MHD ei näidanud in vitro mutageenset ega klastogeenset toimet V79 hiina hamstri rakkudele. Okskarbasepiin ja MHD andsid negatiivse vastuse klastogeense ja aneugeense toime (mikrotuumade teke) in vivo uuringus roti luuüdis.

Reproduktsioonitoksilisus

Näriliste ja küülikute reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ilmnesid emasloomale toksilistes annustes loote surma sagenemine ning mõningane antenataalse ja/või postnataalse kasvu aeglustumine. Ühes kaheksast okskarbasepiini või tema aktiivse metaboliidiga (MHD) läbi viidud embrüotoksilisuse uuringust ilmnes emasloomale toksilistes annustes loote väärarengute sagenemine rottidel (vt lõik 4.6). Andmed kõikidest loomadel tehtud uuringutest viitavad okskarbasepiini vähesele teratogeensele potentsiaalile kasutatuna inimestele olulistes annustes. Siiski ei ole loomadel tehtud uuringute tulemused piisavad välistamaks okskarbasepiini teratogeenset toimet.

Kartsinogeensus

Kartsinogeensuse uuringutes sagenes katseloomadel maksa- (rotid ja hiired), testiste- ja emasloomade genitaaltrakti granulaarrakkude (rotid) kasvajate esinemissagedus. Maksakasvajate esinemine oli ilmselt maksa mikrosomaalsete ensüümide induktsiooni tulemus; selline indutseeriv efekt on okskarbasepiiniga ravitud patsientidel väike või puudub, kuigi seda ei saa täielikult välistada. Testiste kasvajaid võib esile kutsuda luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni suurenemine. Kuna taolist suurenemist inimestel ei esine, ei ole nende kasvajate tekkimine ilmselt kliiniliselt oluline. Kartsinogeensuse uuringus rottidel MHD-ga täheldati emasloomadel annusest sõltuvat genitaaltrakti granulaarsete rakkude (emakakaela ja tupe) kasvajate esinemissageduse tõusu. Need toimed ilmnesid eeldatava kliinilise ekspositsiooniga võrreldavates annustes. Nende kasvajate tekkemehhanismi pole täielikult kindlaks tehtud, kuid see võib olla seotud rottidele omase kõrgema östradiooli tasemega. Seega on antud kasvajate kliiniline tähendus ebaselge.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos, tärklise naatriumglükolaat, magneesiumstearaat, riboflaviin, ammooniummetakrülaatkopolümeer (tüüp B)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüetüleenist plasttopsid lastekindla keeratava polüpropüleenist korgiga ja niiskust imava silikageeliga 300 mg / 600 mg tabletid, 50 ja 100 tk pakendis

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

MÜÜGILOA HOIDJA

DESITIN ARZNEIMITTEL GmbH

Weg beim Jäger 214

D-22335 Hamburg, Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBRID

APYDAN 300 MG: 259799

APYDAN 600 MG: 259899

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.1999

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2018