Amlodipin-ratiopharm 10 mg - tablett (10mg)

ATC Kood: C08CA01
Toimeaine: amlodipiin
Tootja: ratiopharm GmbH

Artikli sisukord

AMLODIPIN-RATIOPHARM 10 MG
tablett (10mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Amlodipin-ratiopharm 5 mg, tabletid

Amlodipin-ratiopharm 10 mg, tabletid

Amlodipiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Amlodipin-ratiopharm ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Amlodipin-ratiopharm’i kasutamist
  3. Kuidas Amlodipin-ratiopharm’i kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Amlodipin-ratiopharm’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Amlodipin-ratiopharm ja milleks seda kasutatakse

Amlodipin-ratiopharm tabletid sisaldavad toimeainet amlodipiini, mis kuulub ravimite gruppi, mida kutsutakse kaltsiumi antagonistideks.

Amlodipin-ratiopharm’i kasutatakse kõrgvererõhutõve (hüpertensioon) või teatud tüüpi rindkerevalu (stenokardia) raviks, mille harvaesinevaks vormiks on Prinzmetali stenokardia ehk variantstenokardia. Kõrgvererõhutõvega patsientidel aitab see ravim veresooni lõõgastada, nii et veri pääseb neist kergemini läbi. Stenokardiaga patsientidel parandab Amlodipin-ratiopharm südamelihase verevarustust, viimasesse jõuab rohkem hapnikku ja see aitab ära hoida valu rinnus. See ravim ei leevenda stenokardiast tingitud rinnavalu otsekohe.

Mida on vaja teada enne Amlodipin-ratiopharm’i kasutamist

Ärge kasutage Amlodipin-ratiopharm’i:

  • kui te olete amlodipiini, teiste kaltsiumikanali blokaatorite või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. See võib avalduda sügeluse, nahapunetuse või hingamisraskusena.
  • kui teil on väga madal vererõhk (hüpotensioon).
  • kui teil on südame aordiklappide kitsenemine (aordistenoos) või kardiogeenne šokk (seisund, mille korral teie süda ei suuda organismi varustada piisava hulga verega).
  • kui teil on südameinfarktijärgne südamepuudulikkus.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Amlodipin-ratiopharm’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige kindlasti oma arstile, kui teil on või on kunagi olnud mõni järgmistest seisunditest:

  • hiljutine südameinfarkt;
  • südamepuudulikkus;
  • tugev vererõhu tõus (hüpertensiivne kriis);
  • maksahaigus;
  • olete eakas ning teie annust on vaja suurendada.

Lapsed ja noorukid

Amlodipiini ei ole uuritud alla 6 aasta vanustel lastel. Amlodipiini tablette tohib kasutada hüpertensiooni raviks ainult 6…17-aastastel lastel (vt lõik 3).

Täpsema informatsiooni saamiseks pöörduge oma arsti poole.

Muud ravimid ja Amlodipin-ratiopharm

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Amlodipiin võib mõjutada teiste ravimite toimet või vastupidi, sellised ravimid on nt:

  • ketokonasool, itrakonasool (seenevastased ravimid);
  • ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV raviks);
  • rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (antibiootikumid bakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks);
  • hypericum perforatum (naistepuna ürt);
  • verapamiil, diltiaseem (südameravimid);
  • dantroleen (infusioon kehatemperatuuri suurte kõrvalekallete raviks);
  • takroliimus (kasutatakse organismi immuunvastuse kontrollimiseks, et organism saaks siirdatud elundi omaks võtta);
  • simvastatiin (kolesterooli sisaldust alandav ravim);
  • tsüklosporiin (immunosupressant).

Kui te võtate juba teisi ravimeid kõrgvererõhutõve raviks, võib amlodipiin langetada teie vererõhku veelgi.

Amlodipin-ratiopharm koos toidu ja joogiga

Inimesed, kes võtavad Amlodipin-ratiopharm’i, ei tohi juua greibimahla ega süüa greipi. Greip ja greibimahl tõstavad veres aktiivse toimeaine amlodipiini taset, mis võib põhjustada Amlodipin- ratiopharm’i vererõhku langetava toime ennustamatut tugevnemist.

Rasedus ja imetamine

Rasedus

Amlodipiini ohutus inimese raseduse ajal ei ole tõestatud. Kui te plaanite rasestuda või arvate, et võite olla rase, rääkige sellest kindlasti oma arstile enne kui hakkate võtma Amlodipin-ratiopharm’i.

Imetamine

Amlodipiin eritub teadaolevalt väikeses koguses rinnapiima. Kui te toidate last rinnaga või kavatsete alustada rinnaga toitmist, rääkige sellest kindlasti arstile enne kui hakkate võtma Amlodipin- ratiopharm’i.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Amlodipin-ratiopharm võib mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kui tabletid tekitavad teil iiveldust, pearinglust või väsimust või teil tekib peavalu, ärge juhtige sõidukeid ega käsitsege masinaid ja pöörduge otsekohe arsti poole.

Kuidas Amlodipin-ratiopharm’i kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annustamine

Amlodipin-ratiopharm 5 mg, tabletid

Soovitatav algannus on 1 tablett (vastab 5 mg amlodipiinile) üks kord ööpäevas. Annust võib suurendada 2 tabletini (vastab 10 mg amlodipiinile) üks kord ööpäevas.

Seda ravimit võib võtta enne või pärast sööki või jooki. Võtke seda ravimit iga päev samal ajal koos joogiveega. Ärge võtke Amlodipin-ratiopharm’i koos greibimahlaga.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Soovitatav algannus lastele ja noorukitele (vanuses 6...17 eluaastat) on tavaliselt 2,5 mg ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 5 mg ööpäevas.

2,5 mg annust on võimalik saavutada Amlodipin-ratiopharm 5 mg tablettidega, sest need tabletid saab jagada võrdseteks annusteks.

Amlodipin-ratiopharm 10 mg, tabletid

Soovitatav algannus on 1/2 tabletti (vastab 5 mg amlodipiinile) üks kord ööpäevas. Annust võib suurendada 1 tabletini (vastab 10 mg amlodipiinile) üks kord ööpäevas.

Seda ravimit võib võtta enne või pärast sööki või jooki. Võtke seda ravimit iga päev samal ajal koos joogiveega. Ärge võtke Amlodipin-ratiopharm’i koos greibimahlaga.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Soovitatav algannus lastele ja noorukitele (vanuses 6...17 eluaastat) on tavaliselt 2,5 mg ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 5 mg ööpäevas.

2,5 mg annust ei ole võimalik saavutada Amlodipin-ratiopharm 10 mg tablettidega.

Amlodipin-ratiopharm 10 mg tabletid saab jagada võrdseteks annusteks.

On tähtis, et te jätkate pidevalt tablettide võtmist. Pöörduge uuesti oma arsti poole enne kui tabletid otsa saavad.

Kui te kasutate Amlodipin-ratiopharm’i rohkem kui ette nähtud

Kui võetakse liiga palju tablette, võib see põhjustada vererõhu langemist ohtlikult madalale. Teil võivad tekkida pearinglus, joobnud tunne, minestus või nõrkus. Kui vererõhu langus on piisavalt järsk, võib tekkida šokk. Teie nahk muutub külmaks ja niiskeks ja te võite kaotada teadvuse. Kui olete võtnud liiga palju Amlodipin-ratiopharm’i, pöörduge abi saamiseks otsekohe arsti poole.

Kui te unustate Amlodipin-ratiopharm’i võtta

Ärge muretsege. Kui unustasite tableti võtmata, jätke see annus täiesti vahele. Võtke järgmine annus õigel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Amlodipin-ratiopharm’i kasutamise

Arst ütleb teile, kui kaua te peate seda ravimit võtma. Kui lõpetate selle ravimi võtmise enne, kui seda on teile soovitatud, võib teie haigus tagasi tulla.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Minge otsekohe oma arsti juurde, kui teil tekib pärast selle ravimi võtmist mõni järgmistest rasketest kõrvaltoimetest:

  • Järsku tekkiv vilisev hingamine, valu rinnus, hingeldus või hingamisraskus;
  • Silmalaugude, näo või huulte paistetus;
  • Keele ja kurgu paistetus, mis põhjustab tugevat hingamisraskust;
  • Rasked nahareaktsioonid, sh tugev nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus kogu kehal, tugev sügelus, villide teke, naha irdumine ja turse, limaskestade põletik (StevensiJohnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs) või teised allergilised reaktsioonid;
  • Südameinfarkt, ebaharilikud südamelöögid;
  • Kõhunäärme põletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu ja seljavalu koos väga halva enesetundega.

Teatatud on järgmistest väga sageli esinevatest kõrvaltoimetest. Kui mõni neist tekitab teile probleeme või püsib kauem kui ühe nädala, peate te pöörduma oma arsti poole.

Väga sage: võivad esineda rohkem kui 1-l inimesel 10-st

  • Turse (vedelikupeetus).

Teatatud on järgmistest sageli esinevatest kõrvaltoimetest. Kui mõni neist tekitab teile probleeme või kui need kestavad kauem kui ühe nädala, peate pöörduma oma arsti poole.

Sage: võivad esineda kuni 1-l inimesel 10-st

  • Peavalu, pearinglus, unisus (eriti ravi alustamisel);
  • Palpitatsioonid (südamelöökide tunnetamine), nahaõhetus;
  • Kõhuvalu, iiveldus;
  • Sooletegevuse muutused, kõhulahtisus, kõhukinnisus, seedehäire;
  • Väsimus, nõrkus;
  • Nägemishäired, topeltnägemine;
  • Lihaskrambid;
  • Pahkluude turse.

Järgnevalt on loetletud ülejäänud kõrvaltoimed, millest on teatatud. Kui mõni neist muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Aeg-ajalt: võivad esineda kuni 1-l inimesel 100-st

  • Meeleolumuutused, ärevus, depressioon, unetus;
  • Värisemine, maitsetundlikkuse muutused, minestus;
  • Tuimus või torkimistunne jäsemetes, valutundlikkuse kadu;
  • Helin kõrvus;
  • Madal vererõhk;
  • Aevastamine/vesine nina, mille põhjuseks on nina limaskesta põletik (nohu);
  • Köha;
  • Suukuivus, oksendamine;
  • Juuste väljalangemine, suurenenud higistamine, sügelev nahk, punased laigud nahal, nahavärvuse muutus;
  • Urineerimishäired, öise urineerimisvajaduse sagenemine, urineerimiskordade arvu suurenemine;
  • Võimetus saavutada erektsioon, ebamugavustunne rindades või rindade suurenemine meestel;
  • Valu, halb enesetunne;
  • Liigese või lihasvalu, seljavalu;
  • Kehakaalu suurenemine või vähenemine.

Harv: võivad esineda kuni 1-l inimesel 1000-st

  • Segasus.

Väga harv: võivad esineda kuni 1-l inimesel 10 000st

  • Vere valgeliblede hulga vähenemine, vereliistakute hulga vähenemine, mille tagajärjeks võib olla ebanormaalne verevalumite teke või kergesti tekkiv veritsus;
  • Vere liigne suhkrusisaldus (hüperglükeemia);
  • Närvikahjustus, mis võib põhjustada lihasnõrkust, surinat või tuimust;
  • Igemete turse;
  • Ebanormaalne kõhupuhitus (gastriit);
  • Maksafunktsiooni kõrvalekalded, maksapõletik (hepatiit), nahakollasus (ikterus), maksaensüümide aktiivsuse tõus, mis võib mõjutada mõningaid meditsiinilisi analüüse;
  • Suurenenud lihaspinge;
  • Veresoonte põletik, tihti koos nahalööbega;
  • Tundlikkus valguse suhtes.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

  • Värisemine, jäik kehaasend, maskitaoline nägu, aeglased liigutused ja lohisev, tasakaalutu kõnnak.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Amlodipin-ratiopharm’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatuss kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel:

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 4 kuud.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Amlodipin-ratiopharm sisaldab

  • Toimeaine on amlodipiin.

Amlodipin-ratiopharm 5 mg

Üks tablett sisaldab 5 mg amlodipiini (besilaadina).

Amlodipin-ratiopharm 10 mg

Üks tablett sisaldab 10 mg amlodipiini (besilaadina).

  • Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos (E460), kaltsiumvesinikfosfaat (E341), naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat (E470b).

Kuidas Amlodipin-ratiopharm välja näeb ja pakendi sisu

Amlodipin-ratiopharm 5 mg, tabletid

Valge ümmargune tablett, mille üks külg on kergelt nõgus, poolitusjoonega ja sissepressitud märgistusega ‟A5”. Teine külg on kergelt kumer ja sile.

Amlodipin-ratiopharm 10 mg, tabletid

Valge ümmargune tablett, mille üks külg on kergelt nõgus, poolitusjoonega ja sissepressitud märgistusega ‟A10”. Teine külg on kergelt kumer ja sile.

Tabletid on pakendatud PVC/PVDC/alumiinium blisterpakenditesse, mis sisaldavad 10, 14, 20, 28, 30, 30x1, 50, 50x1, 60, 90, 98, 100, 100x1, 200 või 250 tabletti.

100 ja 250 tabletti on pakendatud HDPE pudelitesse PP keeratava korgiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: ratiopharm GmbH,

Graf-Arco-Str. 3,

89079 Ulm,

Saksamaa

Tootja:

Merckle GmbH,

Ludwig-Merckle-Str. 3,

89143 Blaubeuren,

Saksamaa

Teva Pharmaceutical Works Private Limited

Company

Pallagi ut 13, 4042 Debrecen,

Ungari

Teva Pharma S.L.U.

Poligono Industrial Malpica, calle C, número 4 50016 Zaragosa,

Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal

Hallivanamehe 4

11317, Tallinn Tel: +372 6610 801

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2018

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amlodipin-ratiopharm 5 mg, tabletid

Amlodipin-ratiopharm 10 mg, tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Amlodipin-ratiopharm 5 mg

Üks tablett sisaldab 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).

Amlodipin-ratiopharm 10 mg

Üks tablett sisaldab 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).

INN. Amlodipinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett

Amlodipin-ratiopharm 5 mg

Valge, ümmargune tablett, mille üks külg on kergelt nõgus, poolitusjoonega ja sissepressitusd märgistusega “A5”. Teine külg on kergelt kumer ja sile.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Amlodipin-ratiopharm 10 mg

Valge ümmargune tablett, mille üks külg on kergelt nõgus, poolitusjoonega ja sissepressitud märgistusega “A10”. Teine külg on kergelt kumer ja sile.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Hüpertensioon.

Krooniline stabiilne stenokardia.

Vasospastiline (Prinzmetal’i) stenokardia.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Nii hüpertensiooni kui stenokardia puhul on amlodipiini tavaline algannus 5 mg üks kord ööpäevas, mida sõltuvalt individuaalse patsiendi ravivastusest saab suurendada maksimaalse annuseni 10 mg.

Hüpertensiooniga patsientidel kasutatakse amlodipiini kombineeritult tiasiiddiureetikumi, alfablokaatori, beetablokaatori või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga. Stenokardia korral võib amlodipiini kasutada monoteraapiana või kombineeritult teiste stenokardiavastaste

ravimitega, kui patsiendi stenokardia ei allu ravile nitraatidega ja/või kui beetablokaatorite annustest ei piisa.

Amlodipiini annust ei ole vaja kohandada, kui samaaegselt manustatakse tiasiiddiureetikume, beetablokaatoreid või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid.

Patsientide erirühmad Eakad

Amlodipiini võrdsed annused on nii eakatel kui noortel ühtviisi hästi talutavad. Eakatel on soovitatav kasutada tavapärast annustamisskeemi, ent annuse suurendamisel tuleb rakendada ettevaatust (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus

Puuduvad annustamissoovitused kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidele; seetõttu tuleb annuste määramisel olla ettevaatlik ja alustada annustamisvahemiku väiksematest väärtustest (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Amlodipiini farmakokineetikat raske maksakahjustuse korral ei ole uuritud. Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb alustada amlodipiini väikseimast annusest, suurendades seda aeglaselt.

Neerukahjustus

Amlodipiini plasmakontsentratsioonide muutused ei korreleeru neerukahjustuse astmega, mistõttu soovitatakse tavalisi annuseid. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Lapsed

Hüpertensiooniga lapsed ja noorukid vanuses 6…17 aastat

6…17-aastaste hüpertensiooniga lapspatsientide soovitatav suukaudne annus on alguses 2,5 mg üks kord ööpäevas, mida võib suurendada 5 mg-ni üks kord ööpäevas, kui 4 nädala pärast ei ole saavutatud vererõhu eesmärkväärtust. Lapspatsientidel ei ole uuritud suuremaid annuseid kui 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

Alla 6-aastased lapsed

Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Tablett suukaudseks manustamiseks.

Vastunäidustused

Amlodipiin on vastunäidustatud järgmiste seisunditega patsientidele:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • ülitundlikkus toimeaine, teiste dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
  • raske hüpotensioon
  • šokk, (sh kardiogeenne šokk)
  • vasaku vatsakese väljajuhte obstruktsioon (sh raske aordi stenoos)
  • hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus pärast ägedat müokardiinfarkti.

Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi korral ei ole tõestatud.

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega. Pikaajalises platseebokontrollitud uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega patsiendid (määratud New Yorgi Südameassotsiatsiooni – NYHA – klassifikatsiooni järgi III ja IV aste), oli kopsuturse esinemissagedus amlodipiiniga ravitute rühmas suurem kui platseeborühmas (vt lõik 5.1). Kui patsiendil esineb südame paispuudulikkus, tuleb kaltsiumikanali blokaatorite, sh amlodipiini

kasutamisel olla ettevaatlik, sest need ravimid võivad suurendada edaspidist suremust ja kardiovaskulaarsete tüsistuste riski.

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on amlodipiini lõplik poolväärtusaeg pikenenud ja AUC väärtused suurenenud. Annustamise erijuhised puuduvad. Seetõttu tuleb nendel patsientidel amlodipiinravi alustada annustamisvahemiku väikseimatest annustest ja rakendada ettevaatust nii ravi alustamisel kui annuste suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik annuse aeglane suurendamine koos hoolika jälgimisega.

Eakad

Eakatel patsientidel tuleb annuseid suurendada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Neerukahjustus

Neerupuudulikkusega patsientidel võib amlodipiini kasutada tavaannustes. Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei oma seost neerupuudulikkuse astmetega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed amlodipiinile

CYP3A4 inhibiitorid: Amlodipiini kasutamine samaaegselt mõõdukate või tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ravimid, makroliidid nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib põhjustada ekspositsiooni olulist suurenemist amlodipiinile. mistõttu suureneb hüpotensiooni risk. Sellised FK variatsioonid võivad eakatel olla kliiniliselt rohkem väljendunud. Seega võib tekkida vajadus kliinilise jälgimise ja annuse kohandamise järele.

Klaritromütsiin on CYP3A4 inhibiitor. Klaritromütsiini ja amlodipiini saavatel patsientidel on suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks. Patsientide hoolikas jälgimine on soovitatav, kui amlodipiini manustatakse koos klaritromütsiiniga.

CYP3A4 indutseerijad: Samaaegsel manustamisel koos teadaolevate CYP3A4 indutseerijatega võib amlodipiini plasmakontsentratsioon varieeruda. Seega peab, eriti kasutamisel koos tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, hypericum perforatum), vererõhku jälgima ja kaaluma annuse kohandamist samaaegse kasutamise ajal ning pärast selle lõppu.

Amlodipiini ei ole soovitatav manustada koos greipfruudi või greipfruudimahlaga, sest see võib mõnedel patsientidel suurendada ravimi biosaadavust, mille tagajärjeks on vererõhku langetava toime tugevnemine.

Dantroleen (infusioon): Loomadel on täheldatud hüperkaleemiast tingitud letaalset vatsakeste fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarset kollapsit pärast verapamiili manustamist koos intravenoosse dantroleeniga. Hüperkaleemia riski tõttu on soovitatav, et välditakse kaltsiumikanali blokaatorite samaaegset manustamist maliigse hüpertermia ravis ja maliigsele hüpertermiale kalduvatele patsientidele.

Amlodipiini toimed teistele ravimitele

Amlodipiini vererõhku langetav toime tugevdab teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimpreparaatide vererõhku alandavat toimet.

Takroliimus

Amlodipiiniga koosmanustamisel on risk takroliimuse taseme suurenemiseks veres, kuigi selle koostoime farmakokineetiline mehhanism ei ole täielikult teada. Et vältida takroliimuse mürgistust, peab takroliimusega ravitavatel patsientidel, kellele manustatakse ka amlodipiini, jälgima takroliimuse taset veres ning vajadusel takroliimuse annust kohandama.

Tsüklosporiin

Tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimete uuringuid ei ole tervetel vabatahtlikel või muudel populatsioonidel tehtud, välja arvatud neerusiirdamispatsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmiselt 0…40%). Kaaluda tuleb tsüklosporiinisisalduse jälgimist neerusiirdamispatsientidel, kes saavad amlodipiini ja vajaduse korral tuleb tsüklosporiini annust vähendada.

Simvastatiin: 10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastatiini annuste mitmekordne samaaegne manustamine põhjustas ekspositsiooni suurenemist simvastatiinile 77%, võrreldes ainult simvastatiini manustamisega. Patsientidel, kes saavad amlodipiini, tuleb simvastatiini annust piirata 20 mg-ni ööpäevas.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini ega varfariini farmakokineetikat.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Amlodipiini ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud.

Loomkatsetes täheldati suurte annuste korral reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3).

Amlodipiini kasutamine raseduse ajal on näidustatud üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumise korral ning juhul, kui haigus ise ohustab ema ja loodet rohkem.

Imetamine

Amlodipiin eritub rinnapiima. Rinnaga toidetava imikuni jõudva annuse hinnanguline kvartiilidevaheline ulatus on 3...7 %, maksimaalselt 15%. Amlodipiini mõju imikutele pole teada. Otsuse tegemisel, kas jätkata/katkestada rinnaga toitmine või jätkata/katkestada ravi amlodipiiniga tuleb arvesse võtta rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja amlodipiinravist tulenevat kasu emale.

Fertiilsus

Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud pöörduvatest biokeemilistest muutustest spermatosoidide peaosas. Amlodipiini võimaliku toime kohta fertiilsusele ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Ühes uuringus rottidel leiti kõrvaltoimeid isasloomade fertiilsusele (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Amlodipiinil on kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsientidel, kellel esinevad amlodipiini kasutades pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus, võib reaktsioonivõime olla langenud. Ettevaatus on soovitatav, eeskätt ravi alustamisel.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed ravi ajal on unisus, pearinglus, peavalu, palpitatsioonid, nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, hüppeliigese piirkonna turse, ödeem ja väsimus.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Amlodipiinravi ajal on täheldatud ja teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest alljärgneva esinemissagedusega:

Väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimed on igas esinemissageduse rühmas esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass

Sagedus

Kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga harv

Leukotsütopeenia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Väga harv

Allergilised reaktsioonid

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga harv

Hüperglükeemia

Psühhiaatrilised häired

Aeg-ajalt

Unetus, meeleoluhäired (sealhulgas

 

 

ärevus), depressioon

 

Harv

Segasusseisund

Närvisüsteemi häired

Sage

Unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi

 

 

alguses)

 

Aeg-ajalt

Treemor, düsgeusia, minestus,

 

 

hüpesteesia, paresteesiad

 

Väga harv

Hüpertoonia, perifeerne neuropaatia

 

 

 

 

Teadmata

Ekstrapüramidaalne sündroom

 

 

 

Silma kahjustused

Sage

Nägemishäired (sealhulgas diploopia)

Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt

Tinnitus

Südame häired

Sage

Südamepekslemine

 

 

 

 

Aeg-ajalt

Arütmia (kaasa arvatud bradükardia,

 

 

ventrikulaarne tahhükardia ja kodade

 

 

virvendusarütmia)

 

 

 

 

Väga harv

Müokardiinfarkt

Vaskulaarsed häired

Sage

Nahaõhetus

 

Aeg-ajalt

Hüpotensioon

 

Väga harv

Vaskuliit

Respiratoorsed, rindkere ja

Sage

Düspnoe

mediastiinumi häired

Aeg-ajalt

Köha, nohu

Seedetrakti häired

Sage

Kõhuvalu, iiveldus, düspepsia,

 

 

seedehäired (sealhulgas kõhulahtisus ja

 

 

kõhukinnisus),

 

Aeg-ajalt

Oksendamine, suukuivus

 

Väga harv

Pankreatiit, gastriit, igemete hüperplaasia

Maksa ja sapiteede häired

Väga harv

Hepatiit, ikterus, maksaensüümide

 

 

aktiivsuse suurenemine*

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt

Alopeetsia, purpur, nahavärvi muutused,

 

 

hüperhidroos, pruritus, lööve, eksanteem,

 

 

nõgestõbi

 

Väga harv

Angioödeem, multiformne erüteem,

 

 

eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-

 

 

Johnsoni sündroom, Quincke ödeem,

 

 

fotosensitiivsus

 

Teadmata

Toksiline epidermaalne nekrolüüs

 

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

Sage

Pahkluu turse, lihaskrambid

kahjustused

Aeg-ajalt

Liigesvalu, lihasvalu, seljavalu

Neerude ja kuseteede häired

Aeg-ajalt

Urineerimishäired, noktuuria, suurenenud

 

 

urineerimissagedus

Reproduktiivse süsteemi ja

Aeg-ajalt

Impotentsus, günekomastia

rinnanäärme häired

 

 

Üldised häired ja manustamiskoha

Väga sage

Tursed

 

Sage

Väsimus, asteenia

reaktsioonid

Aeg-ajalt

Valu rinnus, valu, halb enesetunne

Uuringud

Aeg-ajalt

Kehakaalu tõus, kehakaalu langus

*enamasti seotud kolestaasiga

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kogemused tahtliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud.

Sümptomid

Olemasolevate andmete põhjal võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning tõenäoliselt reflektoorset tahhükardiat. Kirjeldatud on ka märkimisväärset ning tõenäoliselt pikaajalist süsteemset hüpotensiooni, sealhulgas surmaga lõppevat šokki.

Ravi

Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset südame- veresoonkonda toetavat ravi, kusjuures tuleb pidevalt jälgida südame- ja hingamisfunktsiooni, asetada jäsemed kõrgemale ning hinnata tsirkuleeriva vedeliku mahtu ja uriini hulka.

Veresoonkonna toonuse ja vererõhu taastamisel võib kasu olla vasokonstriktorite manustamisest, kui nende kasutamine ei ole vastunäidustatud. Intravenoosse kaltsiumglükonaadi manustamine võib soodustada kaltsiumikanalite blokaadist tingitud toimete pöördumist.

Mõnel juhul võib abi olla maoloputusest. Uuringud tervetel vabatahtlikel on näidanud, et manustades aktiivsütt kuni kaks tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist, väheneb amlodipiini imendumiskiirus.

Kuna amlodipiin seondub suures osas valkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid, ATC-kood: C08CA01

Amlodipiin on kaltsiumiiooni sissevoolu inhibiitor, mis kuulub dihüdropüridiini rühma (aeglase kanali blokaator ehk kaltsiumiiooni antagonist), mis pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sissevoolu südame ja veresoonte silelihasrakkudesse. Amlodipiini antihüpertensiivse toime mehhanism on tingitud otsesest lõõgastavast toimest veresoonte silelihasrakkudele. Amlodipiini stenokardiavastase toime täpne toimemehhanism ei ole täielikult teada, kuid amlodipiin vähendab üldist isheemilist koormust järgmisel kahel viisil:

  1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole, vähendades seega üldist perifeerset vastupanu (järelkoormus), mille vastu süda töötab. Südame löögisagedus jääb samaks, kuid selline südame koormuse langus vähendab südamelihase energiakulu ja hapnikuvajadust.
  2. Amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste koronaararterite ja arterioolide laiendamist nii normaalse verevarustusega kui ka isheemilistes piirkondades. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust südame pärgarterite spasmiga (Prinzmetali ehk variantstenokardiaga) patsientidel.

Hüpertensiooniga patsientidel vähendab üks kord ööpäevas manustatud ravim vererõhku nii püstises asendis kui pikali olles kliiniliselt olulisel määral 24 tunniks. Kuna toime algus on aeglane, ei kaasne amlodipiini manustamisega ägedat hüpotensiooni.

Stenokardiaga patsientidel pikendab amlodipiini manustamine üks kord ööpäevas üldist füüsilise koormuse taluvuse aega, aega stenokardiahoo alguseni ja aega ST-segmendi 1 mm depressioonini, vähendades nii stenokardiahoogude sagedust kui ka glütserüültrinitraadi kasutamist.

Amlodipiiniga ei kaasne mingeid metaboolseid kõrvaltoimeid ega muutusi plasma lipiididesisalduses ja seda saab kasutada astma, diabeedi või podagraga patsientidel.

Südame koronaartõbi

Amlodipiini efektiivsust kliiniliste tüsistuste ennetamisel pärgarterite haigusega (CAD) patsientidel hinnati sõltumatus mitmekeskuselises juhuvalikuga topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus 1997 patsiendil (CAMELOT - Comparison of Amlodipine vs. Enalapril to Limit Occurrences of

Thrombosis). Neist patsientidest 663 said raviks 5…10 mg amlodipiini, 673 patsienti raviti 10…20 mg enalapriiliga ja 655 patsienti raviti platseeboga lisaks standardravile statiinide, beetablokaatorite, diureetikumide ja aspiriiniga; ravi kestis 2 aastat. Efektiivsuse võtmetulemused on esitatud tabelis 1. Need tulemused näitavad, et amlodipiinraviga seostus stenokardia tõttu hospitaliseerimiste ja südame pärgarterite haigusega patsientide revaskulariseerimisprotseduuride vähenemine.

Tabel 1. CAMELOT uuringu oluliste kliiniliste tulemite esinemissagedus

 

Kardiovaskulaarsete tüsistuste määr,

Amlodipiin vs. platseebo

 

arv (%)

 

 

 

 

Tulemid

Amlodipiin

Platseebo

Enalapriil

Riskimäär (95%

P väärtus

 

 

 

 

UI)

 

Esmane tulemusnäitaja

 

 

 

 

 

Kardiovaskulaarne

110 (16,6)

151 (23,1)

136 (20,2)

0,69

0,003

kõrvaltoime

 

 

 

(0,54...0,88)

 

Üksikkomponendid

 

 

 

 

 

Koronaarne

78 (11,8)

103 (15,7)

95 (14,1)

0,73

0,03

revaskulariseerimine

 

 

 

(0,54...0,98)

 

Hospitaliseerimine

51 (7,7)

84 (12,8)

86 (12,8)

0,58

0,002

stenokardia näidustusel

 

 

 

(0,41...0,82)

 

Mittefataalne MI

14 (2,1)

19 (2,9)

11 (1,6)

0,73

0,37

 

 

 

 

(0,37...1,46)

 

Insult või TIA

6 (0,9)

12 (1,8)

8 (1,2)

0,50

0,15

 

 

 

 

(0,19...1,32)

 

Kardiovaskulaarne surm

5 (0,8)

2 (0,3)

5 (0,7)

2,46

0,27

 

 

 

 

(0,48...12,7)

 

Hospitaliseerimine SPP

3 (0,5)

5 (0,8)

4 (0,6)

0,59

0,46

näidustusel

 

 

 

(0,14...2,47)

 

Elustatud südameseiskus

4 (0,6)

1 (0,1)

NA

0,04

Uus perifeerse

5 (0,8)

2, (0,3)

8 (1,2)

2,6

0,24

vaskulaarse haiguse juht

 

 

 

(0,50...13,4)

 

Lühendid: SPP - südame paispuudulikkus; UI - usaldusintervall; MI - müokardiinfarkt; TIA - transitoorse isheemia atakk

Südamepuudulikkus

Hemodünaamika uuringud ja kehalisel koormusel põhinevad kliinilised uuringud NYHA järgi II…IV astme südamepuudulikkusega patsientidel on näidanud, et amlodipiin ei põhjustanud kliinilise seisundi halvenemist, hinnatuna koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ning kliiniliste nähtude ja sümptomite alusel.

Platseebokontrollitud uuringus (PRAISE) osalesid NYHA järgi III…IV astme südamepuudulikkusega patsiendid, kellele manustati digoksiini, diureetikume ja AKE-inhibiitoreid. Uuringust järeldus, et amlodipiin ei suurenda suremusriski ega südamepuudulikkusest tingitud suremuse ning haigestumuse ühisriski.

Pikaaegses platseebokontrollitud jätku-uuringus (PRAISE 2) NYHA III ja IV klassi kuuluvatel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid isheemiatõvele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsete uuringute leid ning kes said raviks AKE inhibiitorite, digitaalise ja diureetikumide stabiilseid annuseid, ei mõjutanud amlodipiin üldist kardiovaskulaarset suremust. Selles uuringus seostati amlodipiinravi kopsuturse juhtude arvu suurenemisega.

Südameinfarkti ennetamise uuring (ALLHAT)

Uuemate medikamentoosse raviviiside võrdlemiseks viidi läbi juhuvalikuga topeltpime haigestumuse ja suremuse uuring ALLHAT (Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart Attack Trial, antihüpertensiivse ja lipiide langetava ravi kaudu südameinfarkti ennetamise uuring): kerge kuni mõõduka hüpertensiooni raviks kasutati esmavaliku ravina 2,5…10 mg amlodipiini ööpäevas (kaltsiumikanali blokaator) või 10…40 mg lisinopriili ööpäevas (AKE inhibiitor) võrreldes tiasiiddiureetikum kloortalidooniga annuses 12,5…25 mg ööpäevas.

33 357 hüpertensiooniga patsienti vanuses 55 aastat või rohkem randomiseeriti ja neid jälgiti keskmiselt 4,9 aasta jooksul. Patsientidel esines vähemalt üks täiendav südame isheemiatõve riskitegur, sh varasem müokardiinfarkt või insult (>6 kuud enne uuringusse kaasamist) või mõni muu dokumenteeritud aterosklerootiline kardiovaskulaarne haigus (keskmiselt 51,5%), II tüübi diabeet (36,1%), HDL-kolesterool < 35 mg/dl (11,6%), vasaku vatsakese hüpertroofia, mis oli diagnoositud elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia abil (20,9%), käesolevalt suitsetaja (21,9%).

Esmaseks tulemusnäitajaks oli koondnäitaja, mis hõlmas fataalset südame isheemiatõbe või mittefataalset müokardiinfarkti. Esmane tulemusnäitaja ei erinenud oluliselt amlodipiinipõhise ja kloortalidoonipõhise ravi puhul: RM 0,98 95% UI (0,90…1,07) p=0,65. Teiseste tulemusnäitajate osas oli südamepuudulikkuse (kardiovaskulaarse kombineeritud koondtulemusnäitaja osa) esinemissagedus oluliselt suurem amlodipiini rühmas võrreldes kloortalidooni rühmaga (10,2% vs. 7,7%, RM 1,38, 95% UI [1,25…1,52] p<0,001). Siiski puudus amlodipiinipõhise ja kloortalidoonipõhise ravi puhul oluline erinevus igal põhjusel suremuse osas. RM 0,96 95% UI [0,89…1,02] p=0,20.

Lapsed (vanuses 6 aastat või rohkem)

Uuringus, mis hõlmas 268 valdavalt sekundaarset hüpertooniat põdevat last vanuses 6...17 eluaastat, võrreldi amlodipiini 2,5 mg ja 5 mg annust platseeboga, selgus, et mõlemad annused vähendasid süstoolset vererõhku märgatavalt enam kui platseebo. Erinevus kahe annuse vahel ei olnud statistiliselt oluline.

Amlodipiini pikaajalist mõju kasvule, puberteedile ning üldisele arengule ei ole uuritud. Lapseea amlodipiinravi pikaaegne tõhusus kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamisel hilisemas täiskasvanueas ei ole tõestatud.

Farmakokineetilised omadused

Imendumine, jaotumine, seondumine plasmavalkudega

Pärast raviannuste suukaudset manustamist imendub amlodipiin hästi, saavutades maksimaalse taseme veres 6…12 tundi pärast annustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt 64…80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringutes on näidatud, et ligikaudu 97,5% ringlevast amlodipiinist on seondunud plasmavalkudele.

Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.

Biotransformatsioon, eritumine

Plasma lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 35…50 tundi ja see on üks kord ööpäevas manustamisel püsiv. Amlodipiin metaboliseerub maksas ulatuslikult, moodustades inaktiivseid metaboliite. 10% eelühendist ja 60% metaboliitidest eritub uriiniga.

Maksakahjustus

Amlodipiini manustamise kohta maksakahjustusega patsientidele on väga vähe kliinilisi andmeid. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mille tagajärjel pikeneb poolväärtusaeg ja suureneb AUC (ligikaudu 40…60%).

Eakad

Maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks kuluv aeg on sarnane noortel patsientidel täheldatuga. Eakatel patsientidel võib hakata kliirens vähenema, põhjustades AUC ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemist. Südamepuudulikkusega patsientidel erinevates uuritud vanusegruppides olid AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaja tõusu tulemused vastavuses oodatuga.

Lapsed

Populatsiooni farmakokineetika uuringus osales 74 hüpertooniat põdevat last vanuses 12 elukuud kuni 17 eluaastat (kus 34 patsienti oli vanuses 6...12 eluaastat ning 28 patsienti vanuses 13...17 eluaastat), kes said amlodipiini 1,25 mg kuni 20 mg kas üks või kaks korda ööpäevas. Lastel vanuses 6...12 eluaastat ning noorukitel vanuses 13...17 eluaastat oli tüüpiline oraalne kliirens (CL/F) poistel vastavalt 22,5 ja 27,4 l/h ning tüdrukutel 16,4 ja 21,3 l/h. Eri indiviidide vahel täheldati ravimi ekspositsiooni osas suuri erinevusi. Andmeid alla 6-aastaste laste kohta on esitatud piiratud hulgal.

Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktsioonitoksilisus

Reproduktsiooniuuringutes rottidel ja hiirtel on leitud poegimise hilinemist, poegimise kestuse pikenemist ja järglaste elulemuse vähenemist annuste juures, mis ületasid ligikaudu 50-kordselt maksimaalset soovitatavat annust inimesel mg/kg alusel.

Kahjulik toime fertiilsusele

  1. Amlodipiini annused kuni 10 mg/kg ööpäevas (8-kordne* maksimaalne soovitatav annus inimesel 10 mg mg/m2 alusel) ei mõjutanud rottide viljakust (isased said ravi 64 päevas ja emased 14 päeva enne paaritumist). Teises uuringus rottidel manustati isastele rottidele 30 päeva jooksul amlodipiinbesilaati annustes, mis olid võrreldavad inimeste annusega mg/kg alusel. Tulemusena vähenes plasmas folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni tase, samuti vähenes sperma tihedus ja küpsete spermatiidide ja Sertoli rakkude arv.

Kartsinogeensus, mutageensus

  1. Rottidele ja hiirtele manustati söödaga amlodipiini kahe aasta jooksul. Kontsentratsioonidel, mis arvestuslikult andsid ööpäevaseks annusetasemeks 0,5, 1,25 ja 2,5 mg ööpäevas, kartsinogeensuse ilminguid ei esinenud. Suurim annus (hiirtel sama ja rottidel kahekordne maksimaalne soovitatav kliiniline annus 10 mg mg/m2 alusel) oli lähedane maksimaalsele talutavale annusele hiirte puhul, aga mitte rottide puhul.

Mutageensuse uuringutes ei leitud mingeid ravimiga seotud toimeid geeni ega kromosoomi tasandil.

* Aluseks on 50 kg kehakaaluga patsient.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Kaltsiumvesinikfosfaat (E341)

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Magneesiumstearaat (E470b)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend 5 aastat.

HDPE pudel 2 aastat

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 4 kuud

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend.

10, 14, 20, 28, 30, 30x1, 50, 50x1, 56, 60, 90, 98, 100, 100x1, 200, 250 tabletti. N100 on pakendatud HDPE pudelitesse PP keeratava korgiga

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH, Graf-Arco Str. 3, 89079, Ulm, Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBRID

Amlodipin-ratiopharm 5 mg: 537307

Amlodipin-ratiopharm 10 mg: 537207

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.02.2007

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.10.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2018