Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMIPREPARAADI NIMETUS
Aspirin 100 mg tabletid
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 100 mg atsetüülsalitsüülhapet.
INN. Acidum acetylsalicylicum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett
4. KLIINILISED
ANDMED
4.1 Näidustused
Koronaartromboosi profülaktika
- müokardiinfarkti kahtluse korral ja järgselt
- stenokardia korral,
- pärast südame pärgarterite revaskularisatsiooni protseduuri.
Ajuarterite tromboosi profülaktika
- mööduva ajuisheemia järgselt
- ajuinsuldi järgselt
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Arteriaalse tromboosi profülaktika annus on 100...300 mg ööpeäevas.
Äge müokardiinfarkt: algannus 100...300 mg manustatakse kohe, kui on müokardiinfakti kahtlus.
Püsiannus on 100...300 mg/ööpäevas 30 päeva jooksul pärast infarkti. Pärast 30 päeva möödumist
kaaluda edasist profülaktilist ravi müokardiinfarkti kordumise vältimiseks.
Manustamisviis:
Suukaudne.
Tablette tuleb eelistatavalt manustada pärast sööki koos piisava koguse vedelikuga.
4.3 Vastunäidustused
Atsetüülsalitsüülhapet ei tohi kasutada järgnevatel juhtudel:
-
ülitundlikkus atsetüülsalitsüülhappe, teiste salitsülaatide või ravimi ükskõik millise abiaine
suhtes;
-
anamneesis salitsülaatide või sarnase toimega ainete (eriti mittesteroidsete põletikuvastaste
ravimite) poolt esile kutsutud astma;
-
ägedad seedetrakti haavandid;
-
kaasasündinud või omandatud vere hüübivushäire või muu oht verejooksu tekkeks;
-
raske neerupuudulikkus;
-
raske maksapuudulikkus;
-
raske südamepuudulikkus;
-
kombinatsioonis metotreksaadiga annuses 15 mg nädalas või rohkem (vt lõik 4.5).
-
raseduse viimane trimester.
4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Atsetüülsalitsüülhapet tuleb kasutada ettevaatusega järgnevatel juhtudel:
-
ülitundlikkus valuvaigistavate/põletikuvastaste/antireumaatiliste ravimite või teiste allergeenide
suhtes;
-
anamneesis seedetrakti haavand, kaasa arvatud krooniline või korduv haavandtõbi, või
seedetrakti verejooks;
-
samaaegne ravi antikoagulantidega (vt lõik 4.5);
-
neerufunktsiooni häire;
-
maksafunktsiooni häire;
-
Ibuprofeen võib mõjutada atsetüülsalitsüülhappe tablettide kasulikku toimet. Patsiendid, keda
ravitakse atsetüülsalitsüülhappega ja kes võtavad valuvaigistina ibuprofeeni, peavad pidama nõu
oma arstiga.
Atsetüülsalitsüülhape võib vallandada bronhospasmi ja esile kutsuda astmahooge või muid
ülitundlikkusreaktsioone. Riskifaktoriteks on olemasolev bronhiaalastma, heinapalavik, ninapolüübid
või krooniline hingamisteede haigus. See kehtib ka patsientide puhul, kellel tekivad allergilised
reaktsioonid (nt nahareaktsioonid, sügelus, urtikaaria) teiste ainete suhtes.
Trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriva toime tõttu, mis püsib mitu päeva pärast manustamist, võib
atsetüülsalitsüülhape luua eelsoodumuse verejooksu tekkeks kirurgiliste operatsioonide ajal või
järgselt (kaasa arvatud väiksemad kirurgilised protseduurid, nt hambaekstraktsioon)
Väikestes annustes vähendab atsetüülsalitsüülhape kusihappe eritumist. See võib vallandada podagra
hooge eelsoodumusega patsientidel.
Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei ole soovitatav kasutada lastel ja alla 16-aastastel
noorukitel palavikuga või ilma palavikuta kulgevate viirusinfektsioonide korral. Teatud viirushaiguste,
eriti A ja B gripi ning tuulerõugete korral võib tekkida Reye" sündroom, mis on väga harvaesinev,
kuid võimalik, et eluohtlik seisund, mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Risk sündroomi
tekkeks võib suureneda atsetüülsalitsüülhappe samaaegsel kasutamisel, kuid otsest seost ei ole
tõestatud. Kui eelpoolnimetatud haigustega kaasneb kauakestev oksendamine, entsefalopaatia ja
maksafunktsiooni häired, siis võib see viidata Reye" sündroomile.
4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid
Metotreksaat annuses 15 mg nädalas või rohkem:
metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (metotreksaadi renaalse kliirensi vähenemine
põletikuvastaste ravimite toimel üldiselt ja metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega
salitsülaatide poolt) (vt lõik 4.3).
Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine
Metotreksaat annuses alla 15 mg nädalas:
metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (metotreksaadi renaalse kliirensi vähenemine
põletikuvastaste ravimite toimel üldiselt ja metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega
salitsülaatide poolt).
Ibuprofeen:
Eksperimentaalsete andmete alusel võib eeldada, et ibuprofeen inhibeerib väikeses annuses
manustatud atsetüülsalitsüülhappe toime trombotsüütide agregatsiooni samaaegse annustamise korral.
Andmed on piiratud ja ex vivo andmete tõlgendamine kliinilisse praktikasse ei sisalda kindlaid
seisukohti ibuprofeeni regulaarse kasutamise kohta ning kliiniliselt mitteoluline toime on seotud
tõenäoliselt ibuprofeeni juhusliku kasutamisega (vt lõik 5.1).
Antikoagulandid, trombolüütikumid/teised trombotsüütide agregatsiooni/hemostaasi
inhibiitorid:
suurenenud verejooksuoht.
Muud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid koos salitsülaatide suurte annustega:
sünergistliku toime tõttu suurenenud oht haavandite ja seedetrakti verejooksu tekkeks.
Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI):
võimaliku sünergistliku toime tõttu suurenenud oht seedetrakti ülaosa verejooksu tekkeks.
Digoksiin:
vähenenud eritumise tõttu neerude kaudu suureneb digoksiini plasmakontsentratsioon.
Diabeedivastased ravimid, nt insuliin, sulfonüüluurea preparaadid:
hüpoglükeemilise toime suurenemine atsetüülsalitsüülhappe suurte annuste toimel
atsetüülsalitsüülhappe hüpoglükeemilise toime ja sulfonüüluurea väljatõrjumise tõttu seosest
plasmavalkudega.
Diureetikumid kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappe suurte annustega:
glomerulaarfiltratsiooni vähenemine renaalsete prostaglandiinide vähenenud sünteesi tõttu.
Süsteemsed glükokortikosteroidid, välja arvatud hüdrokortisoon, mida kasutatakse
asendusravina Addisoni tõve korral:
salitsülaatide sisalduse vähenemist veres ravi ajal glükokortikosteroididega ja salitsülaatide
üleannustamise ohtu pärast ravi kompenseerib salitsülaatide suurenenud eritumine
glükokortikosteroidide toimel.
Angiotensiinkonvertaasi (AKE) inhibiitorid kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappe suurte
annustega:
glomerulaarfiltratsiooni vähenemine vasodilatoorsete prostaglandiinide pärssimise tõttu. Lisaks
antihüpertensiivse toime vähenemine.
Valproehape:
valproehappe suurenenud toksilisus väljatõrjumise tõttu seosest plasmavalkudega.
Alkohol:
atsetüülsalitsüülhappe ja alkoholi aditiivse toime tõttu suureneb seedetrakti limaskesta kahjustus ja
pikeneb veritsusaeg.
Urikosuurilised ained, nagu bensbromaroon, probenetsiid:
urikosuurilise toime vähenemine (konkureeriv kusihappe tubulaarne eliminatsioon).
4.6
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib avaldada kahjulikku toimet raseduse ja/või
embrüo/loote arengule. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiinide sünteesi
inhibiitorite kasutamisel raseduse varajases staadiumis suureneb risk nurisünnituse ja väärarengute
tekkeks. Eksisteerib arvamus, et risk suureneb annuse suurenemisel ja ravi kestvuse pikenemisel.
Olemasolevad andmed ei näita otsest seost atsetüülsalitsüülhappe manustamise ja suurenenud
nurisünnituse riski vahel. Olemasolevad epidemioloogilised andmed atsetüülsalitsüülhappe
väärarenguid põhjustava toime kohta on ebapiisavad, kuid siiski ei saa välistada suurenenud riski
gastroskiisi tekkeks.
Prospektiivses uuringus raseduse varajases staadiumis (1. - 4. kuul) kasutamise kohta, milles osales
ligikaudu 14 800 ema-lapse paari, ei ilmnenud seoseid atsetüülsalitsüülhappe kasutamise ja
väärarengute esinemissageduse suurenemise vahel.
Loomkatsetes on ilmnenud reproduktiivne toksilisus (vt lõik 5.3).
Raseduse 1. ja 2. trimester
Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei tohi kasutada raseduse esimese ja teise trimestri ajal kui
see ei ole hädavajalik. Kui atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid kasutavad naised, kes soovivad
rasestuda või kelle rasedus on esimeses või teises trimestris, peaks kasutatav ravimi annus olema
võimalikult väike ja ravi kestvus võimalikult lühike.
Raseduse 3. trimester
Kõigi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite toimel võivad raseduse kolmandal trimestril avalduda
lootel:
-
kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne sulgumine ja pulmonaalne
hüpertensioon);
-
neerude düsfunktsioon, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioni
kujunemisega;
raseduse lõpus emal ja lapsel:
-
võimalik veritsusaja pikenemine ehk hüübimisvastane toime, mis võib esineda isegi väga
väikeste annuste korral;
-
emakakontraktsioonide pärssumine, mille tulemuseks võib hilineda või pikale venida sünnitus.
Seega on atsetüülsalitsüülhape raseduse viimasel trimestril vastunäidustatud.
Imetamine
Salitsülaadid ja selle metaboliidid erituvad väikestes kogustes rinnapiima.
Kuna ravimi juhukasutamisel ei ole seni täheldatud ravimi ebasoodsat mõju imikule, ei ole tavaliselt
vaja rinnaga toitmist katkestada. Ent ravimi regulaarsel või suurte annuste kasutamisel tuleb rinnaga
toitmine varakult katkestada.
4.7 Toime
reaktsioonikiirusele
Ei ole täheldatud ravimi toimet autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Seedetrakti häired
Sage: düspepsia sümptomid, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine, kõrvetised
Harv: seedetrakti põletik ning seedetrakti haavand, mis võib, kuigi väga harva, põhjustada seedetrakti
haavandi verejooksu ja perforatsiooni koos vastavate laboratoorsete näitajate ja kliiniliste
sümptomitega.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage: Trombotsüütide agregatsiooni inhibeeriva toime tõttu võib atsetüülsalitsüülhapet seostada
verejooksuohu suurenemisega. Täheldatud on selliseid verejookse nagu perioperatiivne hemorraagia,
hematoomid, ninaverejooks, urogenitaaltrakti verejooksud ja igemete veritsus.
Teatatud on ka harva ja väga harva esinenud tõsistest verejooksudest nagu seedetrakti hemorraagia,
aju hemorraagia (eriti kontrollimata hüpertensiooniga ja/või samaaegselt vere hüübimist pärssivaid
aineid tarvitanud patsientidel), mis võivad üksikjuhtudel olla ka eluohtlikud.
Hemorraagia võib põhjustada (nt varjatud mikroverejooksu tõttu) ägedat ja kroonilist
posthemorraagilist aneemiat/rauavaegusaneemiat koos vastavate laboratoorsete näitajatega ja selliste
kliiniliste sümptomitega nagu jõuetus, kahvatus, hüpoperfusioon.
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt võivad ilmneda ülitundlikkusreaktsioonid koos vastavate laboratoorsete näitajate ja
kliiniliste sümptomitega, sealhulgas astma sündroom, kerged kuni mõõdukad nahka, hingamisteid,
seedetrakti ja südameveresoonkonda mõjutavad reaktsioonid, mille sümptomiteks võivad olla lööve,
nõgestõbi, turse, sügelus, riniit, ninakinnisus, kardiorespiratoorne distress ning väga harvadel juhtudel
rasked reaktsioonid, sh anafülaktiline sokk.
Maksa ja sapiteede häired
Väga harva on teatatud mööduvast maksakahjustusest koos maksa transaminaaside tõusuga.
Närvisüsteemi häired
On teatatud pearinglusest ja tinnitusest, mis võivad olla üleannustamise sümptomid.
4.9 Üleannustamine
Salitsülaatide toksilisus (mürgistuse võib põhjustada annus >100 mg/kg/päevas manustatuna enam kui
2 päeva jooksul) võib põhjustada ravist tingitud kroonilise mürgistuse või potentsiaalselt eluohtliku
ägeda mürgistuse (üleannustamise korral) tulenevalt alates juhuslikust manustamisest laste puhul kuni
raviga kaasneva mürgistuseni.
Krooniline salitsülaatide mürgistus võib olla hiiliv, kuna selle sümptomid on mittespetsiifilised.
Kerge krooniline salitsülaatide mürgistus ehk salitsülism tekib tavaliselt ainult pärast suurte annuste
korduvat manustamist. Sümptomiteks on pearingus, tinnitus, kuulmislangus, higistamine, iiveldus,
oksendamine, peavalu ja segasusseisund, mis alluvad annuse vähendamisele. Tinnitus võib esineda
plasmakontsentratsioonidel 150...300 mikrogrammi/ml. Tõsisemad kõrvaltoimed tekivad
kontsentratsioonidel üle 300 mikrogrammi/ml.
Ägeda mürgistuse põhitunnuseks on raske happe-alus tasakaalu häire, mis võib varieeruda olenevalt
patsiendi east ja mürgistuse intensiivsusest. Lastel avaldub see eelkõige metaboolse atsidoosina.
Mürgistuse intensiivsust ei saa hinnata ainult plasmakontsentratsiooni alusel. Atsetüülsalitsüülhappe
imendumine võib olla viivitatud aeglustunud mao tühjenemise, konkremenditekke või enterokattega
preparaatide manustamise tõttu. Atsetüülsalitsüülhappe mürgistuse ravis tuleb lähtuda selle ulatusest,
intensiivsusest ja kliinilistest sümptomitest ning üldistest mürgistuse ravi põhimõtetest. Valdavad
meetmed on ravimi kiirendatud eemaldamine ja samuti ka elektrolüütide ning happe-alus tasakaalu
taastamine.
Tulenevalt salitsülaatide mürgistuse keerulisest patofüsioloogilisest mehhanismist võivad mürgistuse
sümptomid/uuringute leiud olla järgmised:
Sümptomid Uuringute
leiud
Ravivõtted
KERGE KUNI KESKMINE
Maoloputus,
korduv
MÜRGISTUS
aktiveeritud söe manustamine,
forsseeritud leeliseline diurees
Tahhüpnoe, hüperventilatsioon,
Alkaleemia, alkaluuria
Vedeliku ja elektrolüütide
respiratoorne alkaloos
tasakaalu korrigeerimine
Diaforees
Iiveldus, oksendamine
KESKMINE KUNI RASKE
Maoloputus,
korduv
MÜRGISTUS
aktiveeritud söe manustamine,
forsseeritud leeliseline diurees,
raskematel juhtudel
hemodialüüs
Respiratoorne alkaloos
Atsideemia, atsiduuria
Vedeliku ja elektrolüütide
kompensatoorse metaboolse
tasakaalu korrigeerimine
atsidoosiga
Hüperpüreksia
Vedeliku ja elektrolüütide
tasakaalu korrigeerimine
Respiratoorsed häired: alates
hüperventilatsioonist ja
mittekardiogeensest
kopsutursest kuni
hingamisseiskuse ja
lämbumiseni
Vaskulaarsed häired:
Nt vererõhu ja EKG muutused
alates südame rütmihäirest ja
hüpotensioonist kuni
südameseiskuseni
Vedeliku ja elektrolüütide
Nt hüpokaleemia,
Vedeliku ja elektrolüütide
kaotus: alates dehüdratatsioonist hüpernatreemia, hüponatreemia, tasakaalu korrigeerimine
ja oliguuriast kuni
neerufunktsiooni muutused
neerupuudulikkuseni
Glükoosi ainevahetuse häired,
Hüperglükeemia,
ketoos
hüpoglükeemia (eriti lastel),
ketoonainete taseme tõus
Tinnitus, kuulmislangus
Seedetrakti häired:
seedetrakti verejooks
Vere häired:
Nt protrombiiniaja pikenemine,
alates trombotsüütide
hüpoprotrombineemia
agragatsiooni inhibeerimisest
kuni koagulopaatiani
Närvisüsteemi häired:
toksiline entsefalopaatia ja KNS
depressioon, mis võib avalduda
alates letargiast,
segasusseisundist kooma ja
krampideni
5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised
omadused
Farmakoterapeutiline grupp: trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, v.a hepariin, ATC-kood:
B01AC06
Atsetüülsalitsüülhape inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni, blokeerides tromboksaan A2
sünteesi trombotsüütides. Toimemehhanism põhineb tsüklooksügenaaside (COX-1) pöördumatul
inhibeerimisel. Inhibeeriv toime on eriti väljendunud trombotsüütide puhul, kuna neil puudub võime
seda ensüümi resünteesida. Arvatakse, et atsetüülsalitsüülhappel on trombotsüütidele ka muid
pärssivaid mõjusid. Seetõttu kasutatakse seda mitmesugustel vaskulaarsetel näidustustel.
Eksperimentaalsete andmete alusel võib eeldada, et ibuprofeen inhibeerib väikeses annuses
atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni tekitava toime, kui neid manustatakse
samaaegselt. Ühes uuringus, kus ühekordselt manustati 400 mg ibuprofeeni 8 tundi enne või 30
minutit pärast kiirelt vabanevat atsetüülsalitsüülhappe annust (81 mg), ilmnes atsetüülsalitsüülhappe
toime nõrgenemine tromboksaani tekkele või trombotsüütide agregatsioonile. Andmed on piiratud ja
ex vivo andmete tõlgendamine kliinilisse praktikasse ei sisalda kindlaid seisukohti ibuprofeeni
regulaarse kasutamise kohta ning kliiniliselt mitteoluline toime on seotud tõenäoliselt ibuprofeeni
juhusliku kasutamisega.
Atsetüülsalitsüülhape kuulub happeliste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite gruppi, millel on
valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toime. Suuremaid suukaudseid annuseid
kasutatakse valu ja väiksemate palavikuliste seisundite nagu külmetus ja gripp leevendamiseks,
palaviku alandamiseks ning liiges- ja lihasvalu, ägedate ja krooniliste põletike nagu reumatoidartriit,
osteoartriit ja anküloosne spondüliit korral.
5.2 Farmakokineetilised
omadused
Pärast suukaudset manustamist imendub atsetüülsalitsüülhape seedetraktist kiiresti ja täielikult.
Imendumise ajal ja järgselt muudetakse atsetüülsalitsüülhape aktiivseks põhimetaboliidiks
salitsüülhappeks. Atsetüülsalitsüülhappe ja salitsüülhappe maksimaalne kontsentratsioon plasmas
saabub vastavalt 10...20 minuti ja 0,3...2 tunni jooksul.
Nii atsetüülsalitsüülhape kui salitsüülhape seonduvad ulatuslikult plasmavalkudega ja jaotuvad kiiresti
kõikidesse kehaosadesse. Salitsüülhape eritub rinnapiima ja läbib platsentaarbarjääri.
Salitsüülhappe metabolism toimub valdavalt maksas ning selle metaboliidid on salitsüüluurhape,
salitsüülfenoolglükuroniid, salitsüülatsüülglükuroniid, gentiishape ja gentiisuurhape.
Salitsüülhappe eliminatsiooni kineetika on annusest sõltuv, kuna selle metabolismi sõltub
maksaensüümide aktiivsusest. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 2...3 tundi väikeste annuste korral
ning umbes kuni 15 tundi suurte annuste korral. Salitsüülhape ja tema metaboliidid erituvad peamiselt
neerude kaudu.
5.3 Prekliinilised
ohutusandmed
Atsetüülsalitsüülhappe prekliiniline ohutusprofiil on hästi dokumenteeritud.
Loomkatsetes põhjustasid suurtes annustes manustatud salitsülaadid neerukahjustust, kuid ei
põhjustanud muid orgaanilisi kahjustusi. Atsetüülsalitsüülhappe mutageenset ja kartsinogeenset toimet
on in vitro ja in vivo katsetes laialdaselt uuritud, kuid asjakohased tõendid nende toimete kohta
puuduvad.
Erinevat liiki loomadel läbi viidud katsetes on ilmnenud salitsülaatide teratogeenne toime.
Salitsülaatide kasutamise järgselt prenataalsel perioodil on kirjeldatud pesastumishäireid, embrüo- ja
fetotoksilist toimet ning järglaste õppimisvõime langust.
6 FARMATSEUTILISED
ANDMED
6.1 Abiainete
loetelu
Pulbriline tselluloos, maisitärklis.
6.2 Sobimatus
Ei ole teada.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise
eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu
100 tabletti PP/alumiiniumblistris.
6.6
Kasutamis- ja käsitsemisjuhis
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA
HOIDJA
Bayer Schering Pharma AG
D-13342 Berlin
Saksamaa
8. MÜÜGILOA
NUMBER
065094
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
14.06.1999/03.02.2010
10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2010