Singulair - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

SGA-EU-20081446
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SINGULAIR 5 mg närimistabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks närimistablett sisaldab montelukastnaatriumi koguses, mis vastab 5 mg montelukastile.
INN. Montelukastum
Abiaine: Aspartaam (E951) 1,5 mg tableti kohta.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Närimistablett.

Roosad kaksikkumerad ümarad tabletid läbimõõduga 9,5 mm, mille ühel küljel on märge
SINGULAIR ja teisel MSD 275.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

SINGULAIR on näidustatud astma täiendavaks raviks kerge kuni mõõduka püsiva astmaga
patsientidel, kellel ei ole inhaleeritavate kortikosteroididega saavutatud piisavat kontrolli
haigusnähtude üle ning kellel ei taga ,,vastavalt vajadusele" manustatud lühitoimelised beeta-agonistid
piisavat kliinilist kontrolli astma üle.

SINGULAIR"i võib kasutada ka alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate
kortikosteroidide asemel kerge püsiva astmaga patsientidel, kellel ei ole hiljuti olnud suukaudse
kortikosteroidi kasutamist vajanud tõsiseid astmahoogusid ning kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad
ei ole suutelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.2).

SINGULAIR on näidustatud ka astma profülaktikaks, kui valdavaks komponendiks on füüsilisest
koormusest tingitud bronhokonstriktsioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

6...14-aastastele patsientidele manustatakse üks 5 mg närimistablett ööpäevas õhtuti. SINGULAIR"i
ei tohi võtta 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki. Selles vanuserühmas ei ole annuse kohandamine
vajalik.

Üldised soovitused. SINGULAIR"i ravitoime avaldub esimesel päeval. Patsientidele tuleb meenutada,
et nad kasutaksid ravimit pidevalt, nii siis, kui kaebusi ei ole, kui ka sümptomite süvenemise korral.

Neerupuudulikkusega haigete või kerge kuni keskmise raskusega maksakahjustusega haigete ravimisel
ei ole vaja ravimi annust muuta. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.
Annustamine on ühesugune meeste ja naiste puhul.

1
SGA-EU-20081446
SINGULAIR alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate kortikosteroidide asemel
kerge püsiva astma korral:
Montelukasti ei soovitata kasutada monoteraapiana mõõduka püsiva astmaga patsientidel.
Montelukasti kasutamist alternatiivse ravivõimalusena väikeses annuses inhaleeritavate
kortikosteroidide asemel kerge püsiva astmaga lastel tuleks kaaluda vaid patsientide puhul, kellel ei
ole hiljuti olnud suukaudse kortikosteroidi kasutamist vajanud tõsiseid astmahoogusid ning kelle puhul
on kindlaks tehtud, et nad ei ole võimelised kasutama inhaleeritavaid kortikosteroide (vt lõik 4.1).
Kerget püsivat astmat defineeritakse kui rohkem kui üks kord nädalas, kuid vähem kui üks kord
päevas esinevaid astmanähtusid, rohkem kui kaks korda kuus, kuid vähem kui üks kord nädalas
esinevaid öiseid sümptomeid, normaalset kopsufunktsiooni hoogude vahepeal. Kui järelkontrolli ajaks
(umbes ühe kuu möödudes) ei ole saavutatud rahuldavat kontrolli astma üle, tuleb hinnata vajadust
täiendava või erineva põletikuvastase ravi järele, mis põhineb astma järk-järgulisel raviskeemil.
Astmakontrolli tuleb regulaarselt hinnata.

SINGULAIR ja teised astmaravimid.
Kui SINGULAIR"i kasutatakse lisaks inhaleeritavatele kortikosteroididele, ei tohi inhaleeritavat
kortikosteroidi järsult asendada SINGULAIR"iga (vt lõik 4.4).

15-aastaste ja vanemate patsientide jaoks on saadaval 10 mg tabletid.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente tuleb nõustada, et nad ei kasutaks suukaudset montelukasti kunagi ägeda astmahoo raviks ja
hoiaksid selleks puhuks sobivat esmaabivahendit käepärast. Ägeda astmahoo raviks tuleb kasutada
lühitoimelist inhaleeritavat -agonisti. Kui patsient vajab tavalisest sagedamini lühitoimelise
-agonisti inhalatsioone, tuleb arstiga nõu pidada niipea kui võimalik.

Inhaleeritavat ega suu kaudu manustatavat kortikosteroidi ei tohi järsku montelukastiga asendada.

Puuduvad andmed selle kohta, et montelukasti samaaegsel manustamisel võib suukaudse
kortikosteroidi annust vähendada.

Harvadel juhtudel võib astmavastaseid ravimeid, sh montelukasti kasutavatel patsientidel tekkida
süsteemne eosinofiilia, mille puhul esinevad mõnikord Churg-Straussi sündroomile (mida sageli
ravitakse süsteemsete kortikosteroididega) iseloomulikud vaskuliidi kliinilised tunnused. Neid
haigusjuhte on tavaliselt (kuid mitte alati) seostatud suukaudse kortikosteroidi annuse vähendamise
või ärajätmisega. Leukotrieeni retseptorite antagonistide võimalikku seost Churg-Straussi sündroomi
tekkega ei ole välistatud ega kindlaks tehtud. Arstid peavad tähelepanu pöörama sellele, kui patsiendil
tekib eosinofiilia, naha vaskuliit, kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsed komplikatsioonid ja/või
neuropaatia. Patsiente, kellele tekivad nimetatud sümptomid, tuleb uuesti uurida ning nende
raviskeemid üle vaadata.

SINGULAIR sisaldab aspartaami, mis on fenüülalaniini allikas. Fenüülketonuuriaga patsiendid
peavad arvesse võtma, et iga 5 mg närimistablett sisaldab fenüülalaniini koguses, mis vastab 0,842 mg
fenüülalaniinile annuse kohta.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Montelukasti võib kasutada koos teiste astma profülaktikaks ja pikaajaliseks raviks kasutatavate
preparaatidega. Ravimite koostoimeid uurides ei ole leitud montelukasti soovitatava annuse kliiniliselt
olulist toimet järgmiste ravimpreparaatide farmakokineetikale: teofülliin, prednisoon, prednisoloon,
suukaudsed kontratseptiivid (etinüülöstradiool/noretindroon 35/1), terfenadiin, digoksiin ja varfariin.

2
SGA-EU-20081446
Koos fenobarbitaaliga manustamisel vähenes montelukasti plasmakontsentratsiooni kõvera alune
pindala (AUC) umbes 40%. Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4 kaudu, peab olema ettevaatlik
(eriti lastel) montelukasti manustamisel koos CYP3A4 indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin,
fenobarbitaal ja rifampitsiin.

In vitro uuringud on näidanud, et montelukast on tugev CYP 2C8 inhibiitor. Kuid andmed kliinilisest
ravimite koostoimeuuringust montelukasti ja rosiglitasooniga (peamiselt CYP2C8 kaudu
metaboliseeruvate ravimite tüüpiline esindaja) näitasid, et montelukast ei inhibeeri CYP2C8 in vivo.
Seetõttu ei tohiks montelukast oluliselt muuta selle ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite
metabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoon ja repagliniid).

4.6 Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal

Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või embrüo/loote arengule.

Olemasolevatest raseduse andmebaasidest saadud vähesed andmed ei näita põhjuslikku seost
SINGULAIR"i ja väärarengute (jäsemete defektide) vahel, mida on harva kirjeldatud ülemaailmse
müügiletuleku järgse kasutamise käigus.

SINGULAIR"i tohib rasedatele manustada ainult selge vajaduse korral.

Kasutamine rinnaga toitmise ajal

Uuringud rottidega on näidanud, et montelukast eritub piima (vt lõik 5.3). Ei ole teada, kas
montelukast eritub inimese rinnapiima.

SINGULAIR"i tohib rinnaga toitvale emale manustada ainult selge vajaduse korral.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Teadaolevatel andmetel ei mõjuta montelukast autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet.
Kuid väga harvadel juhtudel on kirjeldatud uimasust või pearinglust.

4.8 Kõrvaltoimed

Montelukasti on kliinilistes uuringutes hinnatud järgmiselt:
· 10 mg õhukese polümeerikattega tablette ligikaudu 4000 täiskasvanud patsiendil vanuses alates
15. eluaastast ja
· 5 mg närimistablette ligikaudu 1750 lapsel vanuses 6...14 aastat.

Järgmisi ravimiga seotud kõrvaltoimeid on kliinilistes uuringutes kirjeldatud sageli (1/100 kuni
<1/10) montelukastiga ravitud patsientidel ning suurema esinemissagedusega kui platseebot saanud
patsientidel:

Täiskasvanud patsiendid alates
Lapsed vanuses 6...14 aastat
15. eluaastast
(üks 8-nädalane uuring; n=201)
Organsüsteemi klass
(kaks 12-nädalast uuringut;
(kaks 56-nädalast uuringut;
n=795)
n=615)
Närvisüsteemi häired
peavalu peavalu
Seedetrakti häired
kõhuvalu

3
SGA-EU-20081446
Kliinilistes uuringutes ravimi pikaajalisel kasutamisel kuni 2 aasta jooksul täiskasvanutel ja kuni
12 kuu jooksul lastel vanuses 6...14 aastat ohutusprofiil ei muutunud.

Ravimi müügiletuleku järgsel perioodil on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Vere ja lümfisüsteemi häired: suurenenud eelsoodumus verejooksu tekkeks.
Immuunsüsteemi häired: ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, maksa eosinofiilne infiltratsioon.
Psühhiaatrilised häired: ebaharilikud unenäod, sh hirmuunenäod, hallutsinatsioonid, unetus,
ärrituvus, ärevus, rahutus, agitatsioon, sh agressiivne käitumine, treemor, depressioon, väga harva
enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine (suitsidaalsus).
Närvisüsteemi häired: pearinglus, uimasus, paresteesia/hüpesteesia, krambid.
Südame häired: südamepekslemine.
Seedetrakti häired: kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, iiveldus, oksendamine.
Maksa ja sapiteede häired: seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) sisalduse suurenemine,
kolestaatiline hepatiit.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: angioödeem, verevalumid, urtikaaria, sügelus, lööve, nodoosne
erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: liigesvalu, lihasvalu, sh lihaskrambid.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia/väsimus, halb enesetunne, tursed. Väga
harva on montelukasti kasutamisel astmaga patsientidel kirjeldatud Churg-Straussi sündroomi juhtusid
(vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

Montelukasti üleannustamise ravi käsitlevat spetsiifilist informatsiooni ei ole. Pikaajalistes astma
uuringutes manustati täiskasvanud patsientidele montelukasti kuni 200 mg päevas 22 nädala jooksul ja
lühiajalistes uuringutes kuni 900 mg päevas umbes ühe nädala jooksul ilma kliiniliselt oluliste
kõrvaltoimete tekketa.

Ägedast üleannustamisest on teatatud ravimi müügiletuleku järgselt ning samuti montelukasti
kliinilistes uuringutes. Teateid on tulnud nii täiskasvanute kui ka laste kohta annustega kuni 1000 mg
(ligikaudu 61 mg/kg 42 kuu vanusel lapsel). Kliinilised ja laboratoorsed näitajad olid täiskasvanutel ja
lastel ohutusprofiililt sarnased. Enamiku üleannustamise juhtude korral ei esinenud kõrvaltoimeid.
Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid kooskõlas montelukasti ohutusprofiiliga ning nendeks
olid kõhuvalu, somnolentsus, janu, peavalu, oksendamine ja psühhomotoorne hüperaktiivsus.

Ei ole teada, kas montelukast on dialüüsitav peritoneaal- või hemodialüüsi abil.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: leukotrieeni retseptorite antagonistid
ATC-kood: R03DC03

Tsüsteinüülleukotrieenid (LTC4, LTD4, LTE4) on tugevatoimelised põletikulised eikosanoidid, mis
vabanevad erinevatest rakkudest, sh nuumrakkudest ja eosinofiilidest. Need tähtsad proastmaatilised
mediaatorid seonduvad tsüsteinüülleukotrieenide (CysLT) retseptoritega, mida leidub hingamisteedes
ja mis põhjustavad reaktsioone hingamisteedes, sh bronhide ahenemist, rögaeritust, veresoonte
läbilaskvust ja eosinofiilide kogunemist.

Montelukast on suukaudselt toimiv ühend, mis seondub suure afiinsuse ja selektiivsusega CysLT1
retseptoritega. Kliinilistes uuringutes pärssis juba montelukasti 5 mg annus LTD4 poolt põhjustatud
bronhide ahenemist. Bronhide lõõgastumist täheldati 2 tunni jooksul pärast ravimi suukaudset
manustamist. -agonisti bronhe lõõgastav toime oli aditiivne montelukasti vastavale toimele. Ravi
montelukastiga pärssis antigeeniga kokkupuutest tingitud varase ja hilise faasi bronhide ahenemist.
Võrreldes platseeboga vähenes montelukasti toimel perifeerse vere eosinofiilide arv nii täiskasvanutel
4
SGA-EU-20081446
kui lastel. Eraldi uuringus vähenes montelukast-ravi toimel oluliselt eosinofiilide hulk hingamisteedes
(mõõdetuna rögas) ja perifeerses veres ning samal ajal paranes kliiniline kontroll astma üle.

Täiskasvanute uuringutes viis montelukasti manustamine annuses 10 mg üks kord päevas platseeboga
võrreldes hommikuse FEV1 (10,4% vs 2,7% muutus algväärtusest) ja ennelõunase ekspiratoorse
tippvoolu kiiruse (PEFR) (24,5 l/min vs 3,3 l/min muutus algväärtusest) olulise paranemise ning
-agonisti kogu kasutamise olulise vähenemiseni (-26,1% vs -4,6% muutus algväärtusest). Patsientide
poolt kirjeldatud päeva ajal ja öösel esinevate astmanähtude skoori paranemine oli oluliselt suurem kui
platseebo puhul.

Täiskasvanute uuringutes demonstreeriti montelukasti võimet suurendada inhaleeritava kortikosteroidi
kliinilist toimet (% muutus algväärtusest inhaleeritava beklometasooni pluss montelukasti vs
beklometasooni puhul vastavalt FEV1: 5,43% vs 1,04%; -agonisti kasutamine: -8,70% vs 2,64%).
Inhaleeritava beklometasooniga (200 g kaks korda päevas läbi vahemahuti) võrreldes saavutati
montelukasti puhul kiirem esialgne ravivastus, kuigi 12-nädalase uuringu jooksul andis beklometasoon
suurema keskmise raviefekti (% muutus algväärtusest montelukasti vs beklometasooni puhul vastavalt
FEV1: 7,49% vs 13,3%; -agonisti kasutamine: -28,28% vs -43,89%). Kuid võrreldes
beklometasooniga saavutas kõrge protsent montelukastiga ravitud patsiente sarnase kliinilise
ravivastuse (nt 50% beklometasooniga ravitud patsientidest saavutas FEV1 paranemise algväärtusest
umbes 11% või enam, samal ajal kui ligikaudu 42% montelukastiga ravitud patsientidest saavutas
samasuguse ravivastuse).

8-nädalases uuringus 6...14-aastastel lastel viis montelukast 5 mg üks kord päevas platseeboga
võrreldes hingamisfunktsiooni olulise paranemiseni (FEV1 8,71% vs 4,16% muutus algväärtusest;
AM PEFR 27,9 l/min vs 17,8 l/min muutus algväärtusest) ja ,,vastavalt vajadusele" -agonisti
kasutamise vähenemiseni (-11,7% vs +8,2% muutus algväärtusest).

12-kuulises uuringus, mis võrdles montelukasti ja inhaleeritava flutikasooni toimet astmakontrollile
6...14-aastastel kerge püsiva astmaga lastel, oli montelukast samaväärne flutikasooniga esmase
tulemusnäitaja ­ astma hooravimi vabade päevade protsendi ­ suurendamisel. Keskmiselt suurenes
12-kuulise raviperioodi jooksul astma hooravimi vabade päevade protsent 61,6-lt 84,0-ni montelukasti
rühmas ning 60,9-lt 86,7-ni flutikasooni rühmas. Astma hooravimi vabade päevade protsendi
vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli statistiliselt oluline (-2,8%,
95% CI -4,7; -0,9), kuid jäi eelnevalt kindlaksmääratud kliinilise samaväärsuse piiridesse.
Nii montelukasti kui flutikasooni toimel paranesid ka astmakontrolli teisesed muutujad, mida hinnati
12-kuulise raviperioodi jooksul:
FEV1 suurenes 1,83 liitrist 2,09 liitrini montelukasti rühmas ja 1,85 liitrist 2,14 liitrini flutikasooni
rühmas. FEV1 vähimruutude (LS) keskmise suurenemise rühmadevaheline erinevus oli -0,02 l,
95% CI -0,06; 0,02. % eeldatava FEV1 keskmine suurenemine algväärtusest oli 0,6% montelukasti
ravirühmas ja 2,7% flutikasooni ravirühmas. % eeldatava FEV1 algväärtusest muutuse LS keskmiste
erinevus oli oluline: -2,2%, 95% CI -3,6; -0,7.
-agonisti kasutamise päevade protsent vähenes 38,0-lt 15,4-ni montelukasti rühmas ja 38,5-lt 12,8-ni
flutikasooni rühmas. -agonisti kasutamise päevade protsendi LS keskmiste rühmadevaheline erinevus
oli oluline: 2,7, 95% CI 0,9; 4,5.
Astmahooga patsientide protsent (astmahoogu defineeritakse kui astma süvenemise perioodi, mis
vajas suukaudset hormoonravi, plaanivälist külastust arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda või
hospitaliseerimist) oli 32,2 montelukasti rühmas ja 25,6 flutikasooni rühmas; riskisuhe (95% CI) oli
oluline: 1,38 (1,04; 1,84).
Uuringuperioodi jooksul süsteemset (peamiselt suukaudset) kortikosteroidravi kasutanud patsientide
protsent oli 17,8% montelukasti rühmas ja 10,5% flutikasooni rühmas. LS keskmiste rühmadevaheline
erinevus oli oluline: 7,3%, 95% CI 2,9; 11,7.

Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni olulist vähenemist demonstreeriti 12-nädalases
uuringus täiskasvanutel (FEV1 maksimaalne langus 22,33% montelukasti vs 32,40% platseebo puhul;
aeg taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 44,22 min vs 60,64 min). See toime püsis kogu
12-nädalase uuringuperioodi vältel. Füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni vähenemist
demonstreeriti ka lühiajalises uuringus lastel (FEV1 maksimaalne langus 18,27% vs 26,11%; aeg
5
SGA-EU-20081446
taastumiseni 5% piiridesse FEV1 algväärtusest 17,76 min vs 27,98 min). Mõlemas uuringus
demonstreeriti toimet üks kord päevas annustamisintervalli lõpus.

Aspiriini suhtes tundlikel astmahaigetel, kes said samaaegselt inhaleeritavaid ja/või suukaudseid
kortikosteroide, viis ravi montelukastiga astmakontrolli olulise paranemiseni platseeboga võrreldes
(FEV1 8,55% vs -1,74% muutus algväärtusest ja kogu -agonisti kasutamise vähenemine -27,78% vs
2,09% muutus algväärtusest).

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine. Pärast suu kaudu manustamist imendub montelukast kiiresti. Täiskasvanutel saabub tühja
kõhuga sisse võetud 10 mg õhukese polümeerikattega tableti maksimaalne kontsentratsioon plasmas
(Cmax) keskmiselt 3 tunniga (Tmax). Suu kaudu manustades on preparaadi biosaadavus keskmiselt 64%.
Toit ei mõjuta suukaudset biosaadavust ja Cmax. Ohutust ja efektiivsust on demonstreeritud kliinilistes
uuringutes, kus 10 mg õhukese polümeerikattega tablett manustati söögiaegadest sõltumatult.

Täiskasvanutel saabub tühja kõhuga manustatud 5 mg närimistableti Cmax 2 tunni jooksul. Suu kaudu
manustamise korral on biosaadavus keskmiselt 73%, mis toidu mõjul väheneb 63%-ni.

Jaotumine organismis. Montelukast seondub plasmavalkudega rohkem kui 99% ulatuses.
Montelukasti püsiseisundi keskmine jaotusruumala on 8...11 liitrit. Radioaktiivselt märgistatud
montelukastiga teostatud uuringud rottidel näitasid, et preparaadi tungimine läbi
hematoentsefaalbarjääri on minimaalne. 24 tundi pärast manustamist oli radioaktiivse materjali
kontsentratsioon kõigis teistes kudedes minimaalne.

Biotransformatsioon. Montelukast metaboliseerub ulatuslikult. Terapeutiliste annuste kasutamise
korral pärast montelukasti püsiva kontsentratsiooni saavutamist ei ole montelukasti metaboliitide
kontsentratsiooni lastel ja täiskasvanutel plasmas võimalik kindlaks määrata.

Inimorganismi maksa mikrosoomidega teostatud in vitro uuringutes leiti, et montelukasti metabolismis
osalevad tsütokroom P450 3A4, 2A6 ja 2C9. Edasiste in vitro uuringute tulemusel inimorganismi
maksa mikrosoomidega selgus, et montelukasti terapeutilise annuse manustamise korral saavutatav
kontsentratsioon ei inhibeeri tsütokroome P450 3A4, 2C9, 1A2, 2A6, 2C19 ega 2D6. Metaboliitide
roll montelukasti terapeutilises toimes on minimaalne.

Eritumine. Montelukasti plasmakliirens on tervetel täiskasvanutel keskmiselt 45 ml/min. Uurides suu
kaudu manustatud radioaktiivselt märgistatud montelukasti eritumist 5 päeva jooksul, leiti 86%
isotoobist roojas ja <0,2% uriinis. Võttes arvesse montelukasti biosaadavust suu kaudu manustades,
võib eeldada, et montelukast ja tema metaboliidid erituvad valdavalt sapiga.

Patsientide erigrupid. Eakate patsientide või kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega haigete
ravimisel ei ole vaja annust muuta. Neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna
montelukast ja tema metaboliidid erituvad sapi kaudu, ei ole neerukahjustusega patsientidel vaja
annust muuta. Puuduvad andmed montelukasti farmakokineetika kohta raske maksapuudulikkusega
haigetel (Child-Pugh" skoor >9).

Montelukasti suurte annuste kasutamisel (20 ja 60 korda suuremad täiskasvanutele soovitatavast
annusest) täheldati teofülliini plasmakontsentratsiooni vähenemist. Seda toimet ei täheldatud
soovitatava annuse 10 mg üks kord ööpäevas kasutamisel.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Toksilisuse loomkatsetes täheldati ALAT, glükoosi, fosfori ja triglütseriidide sisalduse väheseid
biokeemilisi muutusi seerumis, mis olid mööduva iseloomuga. Loomadel olid mürgistusnähtudeks
suurenenud süljeeritus, seedetrakti sümptomid, vedel väljaheide ja ioonide tasakaalu häired. Need
tekkisid annuste kasutamisel, mis andsid >17 korda suurema süsteemse ekspositsiooni kui kliinilised
annused. Ahvidel ilmnesid soovimatud toimed annuste puhul alates 150 mg/kg päevas (>232 korda
6
SGA-EU-20081446
suurem süsteemsest ekspositsioonist kliinilise annuse kasutamisel). Loomkatsetes ei mõjutanud
montelukast fertiilsust ega reproduktsioonivõimet süsteemse ekspositsiooni väärtuste puhul, mis
ületasid kliinilist süsteemset ekspositsiooni rohkem kui 24 korda. Emasloomade viljakuse uuringus
rottidel täheldati 200 mg/kg päevas (>69 korda suurem kliinilisest süsteemsest ekspositsioonist)
kasutamisel poegade kehakaalu vähest langust. Küülikutega läbi viidud uuringutes oli suurem
mittetäieliku luustumise esinemissagedus kontrollloomadega võrreldes, mida täheldati süsteemse
ekspositsiooni väärtuste puhul, mis olid >24 korda suuremad kliinilise annuse manustamisel
saavutatavast süsteemsest ekspositsioonist. Rottidel kõrvalekaldeid ei täheldatud. Loomadel läbib
montelukast platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

Hiirtel ja rottidel ei täheldatud surmajuhtumeid pärast montelukastnaatriumi ühekordset suukaudset
manustamist annustes kuni 5000 mg/kg (15000 mg/m2 ja 30000 mg/m2 vastavalt hiirtel ja rottidel),
mis oli maksimaalne testitud annus. See annus on 25000 korda suurem täiskasvanutele soovitatavast
ööpäevasest annusest (baseerub täiskasvanud patsiendi kehakaalul 50 kg).

Hiirtel ei olnud montelukast fototoksiline UVA, UVB või nähtava valguse spektri suhtes annuste kuni
500 mg/kg ööpäevas puhul (ligikaudu >200-kordne annus süsteemse ekspositsiooni põhjal).

Montelukast ei olnud mutageenne in vitro ja in vivo testides ega tumorigeenne näriliste liikidel.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mannitool
Mikrokristalne tselluloos
Hüproloos (E463)
Punane raudoksiid (E172)
Kroskarmelloosnaatrium
Kirsimaitseaine
Aspartaam (E951)
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida originaalpakendis valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüamiid/PVC/alumiinium blisterpakendites:
Blistrid, pakendis 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98, 100, 140 ja 200 tabletti.
Blistrid (üheannuselised), pakendis 49, 50 ja 56 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7
SGA-EU-20081446

7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Merck Sharp & Dohme OÜ, Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, Eesti
Tel: +372 613 9752


8. MÜÜGILOA
NUMBER

204598


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 19. juuni 1998.
Müügiloa uuendamise kuupäev: 22. august 2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

22. detsember 2008
SGA-EU-20081446
Ravimiametis kinnitatud augustis 2009
8