Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Pulmicort pmdi - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

PULMICORT pMDI, 100 mikrogrammi/annuses, annustatud inhaleeritav aerosool, suspensioon.


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 annus sisaldab 100 mikrogrammi budesoniidi (fikseeritud annus).
INN. Budesonidum.

Abiained täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM


Annustatud inhaleeritav aerosool, suspensioon.
PULMICORT pMDI ei sisalda klorofluorosüsivesinikke.
PULMICORT pMDI võib manustada NebuChamber pihusti vahemahuti abil.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Bronhiaalastma raviks, mille korral on vajalik säilitusravi glükokortikosteroididega.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Ravimi annustamine on individuaalne. Kui glükokortikosteroidravi alustatakse astma ägenemise
perioodil või patsientidel, kellel on suukaudselt manustatava glükokortikosteroidi annust vähendatud
või ravi katkestatud, on annus järgmine:

Täiskasvanud: 200...1600 mikrogrammi ööpäevas 2...4 osaks jagatuna (astma keskmise vormi korral
200...800 mikrogrammi ööpäevas, raskema vormi korral 800...1600 mikrogrammi ööpäevas)

Eakad patsiendid: annus sama, mis täiskasvanutele.

Lapsed alates 7 aasta vanusest ja noorukid:
200...800 mikrogrammi ööpäevas jagatuna 2...4 osaks.

2...7-aastased lapsed: 200...400 mikrogrammi ööpäevas jagatuna 2...4 osaks.

Tavaliselt piisab ravimi manustamisest 2 korda ööpäevas (hommikul ja õhtul).
Astma raske vormi korral ja haiguse ägenemise perioodil võib olla kasulik ööpäevase annuse 3...4
osaks jagamine.

Säilitusannus
Kui kontroll astma üle on saavutatud, on soovitav ravimi annust vähendada väikseima toimiva
annuseni.

Säilitusannuste vahemikud;
Täiskasvanud/eakad patsiendid:

200 ­ 1600 mikrogrammi ööpäevas
Lapsed alates 7 aasta vanusest ja noorukid:
200 ­ 800 mikrogrammi ööpäevas
2...7-aastased lapsed:


200 ­ 400 mikrogrammi ööpäevas
Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
1/8


Toime saabumine
Esmane toime võib ilmneda 24 tunni jooksul pärast ravimi PULMICORT pMDI manustamist. Täielik
ravitoime võib ilmneda 1-2 nädala või pikema aja jooksul alates ravimi kasutamise alustamisest.

Patsiendid, kes ei ole varem kasutanud glükokortikosteroide
Patsiendid, kes vajavad astma säilitusravi PULMICORT pMDIga, võivad kasutada ülaltoodud
soovituslikke annuseid. Patsiendid, kelle vastus algannusele ei olnud piisav, võivad ravimi annust
suurendada.

Patsiendid, kes kasutavad säilitusraviks inhaleeritavaid glükokortikosteroide
Patsiendid, kes on seni kasutanud teisi inhaleeritavaid glükokortikosteroide, peaksid kasutama
samasuguseid annuseid, kui enne ravimi vahetust.

Patsiendid, kes kasutavad säilitusraviks suukaudselt manustatavaid glükokortikosteroide
PULMICORT pMDI kasutamine võib anda võimaluse suukaudselt manustatava glükokortikosteroidi
asendamiseks või selle annuse oluliseks vähendamiseks säilitades seejuures kontrolli astma üle või
seda isegi parandades.

PULMICORT pMDI manustamist alustatakse samaaegselt seni kasutatud annustes suukaudselt
manustatavate glükokortikosteroididega. Umbes nädala pärast hakatakse suukaudselt manustatavat
glükokortikosteroidide annust järk-järgult vähendama väikseima vajaliku annuseni. Tähtis on, et
annuse vähendamine toimuks aeglaselt.
Enamasti õnnestub suukaudselt manustatavad glükokortikosteroidid täielikult asendada PULMICORT
pMDIga.

Kuigi kopsufunktsioon ei muutu või isegi paraneb, võib järk-järgulisel annuse vähendamisel esineda
mõnedel patsientidest süsteemsete glükokortikosteroidide ärajätunähte nagu liigese ja/või lihase valu,
kurnatust ja depressiooni. Need patsiendid peaksid jätkama ravi PULMICORT pMDIga, kuid neid
peaks jälgima neerupealiste puudulikkuse nähtude tekkimise suhtes. Kui ilmneb nähte, mis viitavad
neerupealiste puudulikkusele peab süsteemsete glükokortikosteroidide annust ajutiselt suurendama ja
seejärel jätkama veel aeglasemalt annuse vähendamist.
Suukaudselt inhaleeritavatele glükokortikosteroididele üleviidud patsiendid võivad stressi või tugeva
astmahoo ajal vajada lisaravi süsteemsete glükokortikosteroididega.

PULMICORT pMDI kasutamisjuhend
PULMICORT pMDI manustamisel pumbatakse toimeaine suspensioon suurel kiirusel konteinerist
välja.
Kui patsient hingab sisse samaaegselt ravimi väljutamisega inhalaatori huuliku kaudu, siis kandub
ravim koos sissehingatava õhuga hingamisteedesse.

Patsiendile tuleb soovitada:

· lugeda hoolikalt pakendis koos inhalaatoriga leiduvat kasutamisjuhendit pakendi infolehelt.

· raputada inhalaatorit hoolikalt enne kasutamist mõne sekundi vältel, et selle sisu korralikult
seguneks.

· uue inhalaatori kasutuselevõtmisel ning juhul, kui inhalaatorit ei ole kasutatud enam kui seitse
päeva, selle töökorda seadmiseks pihustada 2 annust ravimit õhku.

· asetada huuled ümber inhalaatori huuliku. Aeglasel ja sügaval sissehingamisel vajutada
annuse vabastamiseks tugevalt inhalaatori otsikule. Jätkata sissehingamist ja hoida hinge kinni
nii kaua, kui võimalik.

Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
2/8

· pärast manustamist loputada suud veega, et vähendada tõenäosust soori tekkeks suus ja neelus.

· puhastada inhalaatori huulikut regulaarselt, vähemalt 1 kord nädalas.

Patsiendid, kes ei ole võimelised tagama sissehingamise ja ravimi väljutamise samaaegset ajastust,
nagu imikud ja väikelapsed, soovitatakse kasutada PULMICORT pMDI koos NebuChamber pihusti
vahemahutiga. Väikelastel tuleks kasutada näomaski.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

PULMICORT pMDI ei ole ette nähtud astmahoo kiireks leevenduseks. Astmahoo korral tuleb
kasutada kiiretoimelist bronhilõõgastit.

Kui kiiretoimeline bronhilõõgasti osutub patsientidele mitteefektiivseks või vajavad nad tavalisest
rohkem inhalatsioone, tuleb kaaluda ravi muutmist. Antud olukorras peaks kaaluma vajadust
põletikuvastast ravi tõhustada, nt suurendades inhaleeritava budesoniidi või suukaudselt manustatavate
glükokortikosteroidide annuseid.

Erilist tähelepanu vajavad patsiendid, kes viiakse üle suukaudselt manustatavatelt
glükokortikosteroididelt, kuna neil võib säilida teatud ajaks oht neerupealiste talitluse häireks. Samuti
võib selline oht esineda patsientidel, kes on vajanud erakorraliselt glükokortikosteroidi suurt annust
või pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega suurimas soovitatud annuses. Tõsise
stressi puhul võib nendel patsientidel esineda neerupealiste puudulikkuse tunnuseid ja nähte. Stressi ja
plaanilise operatsiooni ajal ning järel peaks kaaluma lisaravi süsteemse glükokortikosteroidiga.

Ravimi annuse järk-järgulise vähendamise ajal esineb mõnedel patsientidest ebamääraseid kaebusi nt
liiges- ja lihasvalusid. Harvaesinevad nähud, nagu väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine, võivad
viidata glükokortikosteroidide vaegusele. Sellistes olukordades on vahel vajalik ajutiselt suurendada
suukaudselt manustatavate glükokortikosteroidide annuseid.

Süsteemse glükokortikosteroidi asendamine inhaleeritava ravimiga toob esile muud allergilised nähud
nt riniidi ja ekseemi, mis olid eelnevalt süsteemse ravi abil kontrolli all. Neid allergilisi nähte peab
sümptomaatiliselt ravima antihistamiinikumidega ja/või paiksete ravimitega.

Maksatalitluse häired võivad mõjutada glükokortikosteroidide elimineerimist. Intravenoosselt
manustatud budesoniidi farmakokineetilised näitajad ei erine maksatsirroosiga patsientidel ja tervetel
inimestel. Suukaudsel manustamisel täheldati maksatalitluse häiretega patsientidel farmakokineetiliste
omaduste muutust, mis väljendus süsteemse biosaadavuse suurenemises. PULMICORT pMDI jaoks
on see vähese kliinilise tähtsusega, sest inhaleerimisel on biosaadavus seede-elundkonna vahendusel
suhteliselt vähese tähtsusega.

In vivo uuringute tulemused näitasid, et suu kaudu manustatuna võivad ketokonasool ja itrakonasool
(teadaolevad CYP3A4 aktiivsuse pärssijad maksas ja soolelimaskestas, vt lõik 4.5) põhjustada
budesoniidi süsteemse kontsentratsiooni suurenemist. PULMICORT pMDI lühiaegsel kasutamisel (1-
2 nädalat) on see vähese kliinilise tähtsusega, kuid seda tuleb arvesse võtta pika-ajalise ravi korral.


Mistahes inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamisel võivad ilmneda selle süsteemsed toimed, eriti
kui ravimi suuri annuseid kasutatakse pikaajaliselt. Siiski on suukaudse manustamisega võrreldes
glükokortikosteroidide inhalatsiooni teel manustamisel nimetatud kõrvaltoimete tekkeoht väiksem.
Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
3/8

Võimalike süsteemsete toimete hulka kuuluvad neerupealiste talitluse pärssumine, kasvupeetus lastel
ja noorukitel, osteoporoos, katarakti või glaukoomi teke.

PULMICORT pMDI pikaajaline lokaalne ja süsteemne toime inimesele ei ole täielikult teada. Kui
kontroll astma üle on saavutatud, tuleb leida väikseim efektiivne säilitusannus. Pikaajalist ravi
inhaleeritavate glükokortikosteroididega saavatel lastel on soovitatav regulaarselt jälgida pikkuskasvu.
Kui kasv on aeglustunud, tuleb raviskeem ümber hinnata eesmärgiga vähendada inhaleeritava
glükokortikosteroidi annust. Hoolikalt tuleb kaaluda kortikosteroidravist saadava kasu ning võimaliku
kasvupeetuse riski vahekorda. Lisaks tuleb kaaluda võimalust saata patsient laste pulmonoloogi
jälgmisele.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Budesoniidil ei ole täheldatud koostoimeid teiste astma raviks kasutatavate ravimitega.

Budesoniidi metaboliseeritakse peamiselt tsütokroom P450, CYP3A4 alatüübi vahendusel.

Selle ensüümi inhibiitorid, nt ketokonasool ja itrakonasool, võivad suurendada budesoniidi süsteemset
kontsentratsiooni, vt lõik 4.4.

Tsimetidiin omab soovituslikes annustes vähest, ent kliiniliselt mitteolulist toimet suu kaudu
manustatava budesoniidi farmakokineetilistele omadustele.

4.6
Rasedus ja imetamine

Umbes 2000 raseduse andmed näitavad, et inhaleeritava budesoniidi kasutamisega ei kaasne
suurenenud teratogeenset riski ja kõrvaltoimeid lootel või vastsündinul. Loomkatsetes on näidatud, et
glükokortikosteroidid põhjustavad väärarenguid (vt lõik 5.3). See ei ole tõenäoliselt oluline inimeste
jaoks, kes kasutavad soovitatavaid annuseid. Siiski tuleb kasutada väikseimat toimivat annust, mis on
vajalik adekvaatse kontrolli säilitamiseks astma üle.

Nii nagu teiste raseduse ajal kasutatavate ravimitega, tuleb ka budesoniidi puhul kaaluda sellest
tulenevat kasu emale ning võimalikku riski lootele. Eelistama peaks inhaleeritavate
glükokortikosteroidide kasutamist, kuna nende soovimatu süsteemne toime on väiksem võrreldes
ekvivalentsetes annustes manustatud teiste antiastmaatiliste ravimitega.

Budesoniid eritub rinnapiima, kuid PULMICORT pMDI kasutamisel terapeutilistes annustes ei ilmne
rinnatoidul oleval imikul tõenäoliselt mingeid kõrvalnähte. PULMICORT pMDI võib imetamise ajal
kasutada, tagades, et kasutatakse väikseimat toimivat annust, mis on vajalik adekvaatse kontrolli
säilitamiseks astma üle.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravim ei oma toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliiniliste uuringu tulemuste ja avaldatud haigusjuhtumite kirjelduste ja turustamisjärgsete saadud
kogemuste põhjal suukaudselt inhaleeritud budesoniidil on täheldatud järgmisi ravimi kõrvaltoimeid:
Sage (>1/100, <1/10)
· Kerge kurgu ärritus
· Suukandidoos
· Häälekähedus
· Köha

Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
4/8

Harv (>1/10000, <1/1000)
· Närvilisus, rahutus, depressioon, käitumishäired
· Kiired ja hilised ülitundlikkusreaktsioonid, kaasa
arvatud lööve, kontakt-dermatiit, urtikaaria,
angioödeem, bronhospasm ja anafülaktiline
reaktsioon
· Sinakad laigud nahal


Teadmata põhjusel võivad inhaleeritavad ravimid harva põhjustada bronhospasme.

Inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamisel võivad ilmneda süsteemsed toimed, eriti kui
pikaajaliselt kasutatakse ravimi suuri annuseid. Siiski on võrreldes nende suukaudse manustamisega
glükokortikosteroidide inhalatsiooni teel manustamisel nimetatud kõrvaltoimete tekkeoht väiksem.
Võimalike süsteemsete toimete hulka kuuluvad neerupealiste talitluse pärssumine, kasvupeetus lastel
ja noorukitel, osteoporoos, katarakti või glaukoomi teke. Toime sõltub annusest, ravi kestusest,
kaasnevast ja eelnevast steroidravist ja individuaalsest tundlikkusest.

4.9 Üleannustamine

Äge üleannustamine ülisuurte annuste kasutamisel ei tohiks põhjustada kliinilisi probleeme.

5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Budesoniid on tugeva paikse põletikuvastase toimega glükokortikosteroid.

Farmakoterapeutiline grupp: teised inhaleeritavad astmavastased ained, inhaleeritavad ained,
glükokortikoidid, ATC-kood: R03B A02

Põletikuvastane toime
Glükokortikosteroidide täpne toimemehhanism astma ravis ei ole täielikult selge. Tõenäoliselt
mängivad seejuures olulist rolli põletikumediaatorite vabanemise ja tsütokiinide vahendusel tekkiva
immuunvastuse pärssimine. Budesoniidi afiinsus glükokortikosteroidretseptorite suhtes on ligikaudu
15 korda suurem kui prednisoloonil.

Astmahaigetel läbi viidud kliinistes uuringutes inhaleeritava ja suukaudselt manustatava budesoniidi
võrdlemisel ilmnes, et just inhaleeritaval budesoniidil on statistiliselt oluliselt tugevam toime võrreldes
platseeboga. Nii võib soovitatavates annuses inhaleeritava budesoniidi toime olla põhiliselt selgitatud
tema otsese toimega hingamisteedele.

Budesoniidil on provokatsioon-uuringutes täheldatud anti-anafülaktilist ja põletikuvastast toimet nii
inimestel kui loomadel, mis väljendus bronhide ahenemiste vähenemises nii kiiret kui hilist tüüpi
reaktsioonina.

Astma ägenemine
Inhaleeritud budesoniid, manustatuna 1 või 2 korda päevas, on olnud efektiivne astma ägenemise
ennetamisel nii lastel kui täiskasvanutel.

Koormusest põhjustatud astma
Ravi inhaleeritava budesoniidiga on olnud efektiivne koormusest põhjustatud bronhide ahenemise
ennetamisel.

Hingamisteede reaktiivsus
Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
5/8

Hüperreaktiivsetel patsientidel on budesoniidi kasutamine vähendanud hingamisteede reaktiivsust
pärast otsese kui kaudse ärritajaga kokkupuutumist.

Hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje talitlus
Tervetel vabatahtlikel läbiviidud kliiniliste uuringute tulemused näitavad, et inhaleeritava
budesoniidiga ( manustatuna kuiva pulbrina kasutades Turbuhaler"it) on täheldatud annusest sõltuvat
toimet plasma ja uriini kortisooli tasemele. Nagu tõestasid adenokortikotroopse hormooniga (ACTH)
läbiviidud testid, avaldab PULMICORT pMDI soovituslikes annustes kasutatuna oluliselt väiksemat
toimet neerupealistele kui suukaudselt manustatud prednisoloon annuses 10 mg.

Kasv
Pikaajaliste kliiniliste uuringute tulemused näitavad, et lapsed ja noorukid , keda on ravitud
inhaleeritava budesoniidiga, saavutavad täiskasvanu eaks oma oodatava kasvu. Siiski on täheldatud
esialgu vähest kuid mõõdukat kasvupeetust (umbes 1 cm). See avaldub tavaliselt esimesel raviaastal.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Pärast budesoniidi inhaleerimist jõuab kopsudesse umbes 10-15% fikseeritud annusest. Pärast
budesoniidi ühekordset suukaudset inhaleerimist annuses 1 mg on maksimaalne kontsentratsioon
plasmas umbes 2 nmol/L ja see saabub ligikaudu 10 minutiga. PULMICORT pMDI süsteemne
biosaadavus on 26% , millest umbes 2/5 moodustab ravimi allaneelatud osast.

Jaotumine
Budesoniidi jaotusruumala on ligikaudu 3 L/kg. Plasmavalkudega seondub 85...90% ravimist.

Metaboliseerumine
Budesoniidi esmane maksapassaaz on ulatuslik (~90%), tekivad madala glükokortikosteroidse
aktiivsusega metaboliidid. Peamiste metaboliitide 6--hüdroksübudesoniidi ja 16--
hüdroksüprednisolooni glükokortikoidne aktiivsus on <1% budesoniidi aktiivsusest. Budesoniid
metaboliseerub peamiselt tsütokroom P450, CYP3A alatüübi vahendusel.

Eliminatsioon
Budesoniidi metaboliidid erituvad uriiniga kas muutumatult või konjugeeritud vormis. Uriinist ei ole
leitud muutumatul kujul budesoniidi. Budesoniidi intravenoosse manustamise järgselt on süsteemne
puhastumus kõrge (ligikaudu 1,2 L/min) ja poolväärtusaeg keskmiselt 2...3 tundi.

Lineaarsus
Budesoniidi farmakokineetilised näitajad on soovitatavates ravi annustes annusest sõltuvad.

Lapsed
Lastel olid pärast suukaudset inhalatsiooni NebuChamber pihusti vahemahutit kasutades budesoniidi
plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) ja poolväärtusaeg (T1/2) samasugused kui
täiskasvanutel pärast sama annuse manustamist.


5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Akuutse, subakuutse ja pikaajalised toksilisuse hindamiseks läbiviidud uuringute tulemused näitavad,
et budesoniidi süsteemne toime, nt kehamassi suurenemise vähenemine, lümfoidse ja neerupealise
koore koe vähenemine, on väiksem või võrreldav teiste glükokortikosteroidide poolt põhjustatuga.

Budesoniidi hinnati kuues erinevas testsüsteemis ja ei täheldatud mutageenset ega klastogeenset
toimet.

Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
6/8

Võimalik peaaju glioomide esinemissageduse suurenemine isastel rottidel ei leidnud kinnitust korratud
kartsinogeensusuuringutes, kus ei täheldatud erinevusi glükokortikosteroidide (budesoniid,
prednisoloon, triamtsinoloon atsetoniid) ja kontrollrühmas.

Esmastes kartsinogeensusuuringutes avastatud muutused maksas (esmase hepatotsellulaarse
uudismoodustise teke) ei leidnud kordus-uuringus ei budesoniidi ega võrreldavate
glükokortikosteroididega kinnitust. Tegemist on tõenäoliselt glükokortikosteroidide retseptoritega
seotud ravimklassi toimega.

Olemasolev kliiniline kogemus ei viita sellele, et budesoniid või teised glükokortikosteroidid
põhjustaksid inimesel aju glioomide või esmaste hepatotsellulaarsete uudikmoodustiste teket.

PULMICORT pMDI sisaldab abiainetena magneesiumstearaati ja rõhu all vedelikku (propellant) -
norfluraani (HFA 134a).

Prekliinilistes uuringutes hinnati norfluraani kasutamise ohutust inhaleerimisel. Norfluraani
kasutamine ravimites on heakskiidetud ja rakendust leidnud annustatud inhaleeritavates aerosoolides
ning on ohutu. Magneesiumstearaati on inimestel probleemideta kasutatud aastaid, mis annab
kinnitust, et tegemist on bioloogiliselt inertse ainega. Prekliinilistes uuringutes hinnati
magneesiumistearaadi kasutamise ohutust inhaleerimisel. Magneesiumstearaadil ei täheldatud
toksilisust uuringutes, kus ainet manustati inhaleerimise teel rottidele 26 nädala ja koertele 4 nädala
jooksul. Nimetatud uuringutes kasutati annuseid, mis tagavad plasmakontsentratsiooni, mis on
vastavalt 490 ja 11000 korda suurem kui igapäevase raviga soovitatav. PULMICORT pMDIga läbi
viidud toksilisuse uuringute tulemused näitavad, et abiained ei põhjusta paikset ja süsteemset
toksilisust ega ärritust.



6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Norfluraan (HFA 134a)
Magneesiumstearaat.

6.2 Sobimatus


Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida inhalaatorit püstises asendis, klapiga allapoole.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Rõhu all konteiner, mis koosneb alumiiniumist aerosooli kanistrist, tihendatud dosaatori klapiga, mis
on sobitatud plastikust dosaatoriga. Iga inhalaator sisaldab pärast esmast töökorda seadmist 120
annust.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
7/8


Vt lõik 4.2 ja pakendi infolehte. Konteinerit mitte purustada, avada ega põletada (isegi kui see on
tühi). Konteiner sisaldab rõhu all vedelikku. Vältida inhalaatori isegi lühiajalist sattumist keskkonda,
kus temperatuur on üle 50°C.

7. MÜÜGILOA
HOIDJA

AstraZeneca AB, Kvarnbergagatan 12, SE-151 85 Södertälje, Rootsi


8.
MÜÜGILOA NUMBER

527506


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

15.12.2006


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2009
Versioon 3
Ravimiametis kinnitatud 4.08.2009
8/8