Pramaxima - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Pramaxima, 20 mg kõvakapslid
Pramaxima, 40 mg kõvakapslid
Pramaxima, 60 mg kõvakapslid
Pramaxima, 80 mg kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab ziprasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 20 mg ziprasidoonile.
Üks kõvakapsel sisaldab ziprasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 40 mg ziprasidoonile.
Üks kõvakapsel sisaldab ziprasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 60 mg ziprasidoonile.
Üks kõvakapsel sisaldab ziprasidoonvesinikkloriidi koguses, mis vastab 80 mg ziprasidoonile.
INN. Ziprasidonum

Abiaine(d):
20 mg: Üks kõvakapsel sisaldab 18,5 mg laktoosi
40 mg: Üks kõvakapsel sisaldab 37 mg laktoosi
60 mg: Üks kõvakapsel sisaldab 55,5 mg laktoosi
80 mg: Üks kõvakapsel sisaldab 74 mg laktoosi

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Pramaxima, 20 mg kõvakapslid on zelatiinist kõvakapslid suuruses nr 3, millel on valge läbipaistmatu
keha musta kirjaga ,,ZP20" ja helesinine läbipaistmatu kaas.
Pramaxima, 40 mg kõvakapslid on zelatiinist kõvakapslid suuruses nr 3, millel on helesinine
läbipaistmatu keha musta kirjaga ,,ZP40" ja helesinine läbipaistmatu kaas.
Pramaxima, 60 mg kõvakapslid on zelatiinist kõvakapslid suuruses nr 1, millel on valge läbipaistmatu
keha musta kirjaga ,,ZP60" ja valge läbipaistmatu kaas.
Pramaxima, 80 mg kõvakapslid on zelatiinist kõvakapslid suuruses nr 1, millel on valge läbipaistmatu
keha musta kirjaga ,,ZP80" ja helesinine läbipaistmatu kaas.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia ravi täiskasvanutel.

Bipolaarse häirega kaasuvad maniakaalsed või segatüüpi mõõdukad episoodid (bipolaarse häirega
kaasuvate episoodide ennetamine ei ole tõendatud - vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Skisofreenia ja bipolaarse mania akuutravis on soovitatavaks annuseks 40 mg ziprasidooni kaks korda
ööpäevas, manustatuna koos toiduga. Ööpäevast annust saab seejärel kohandada vastavalt

individuaalsele kliinilisele seisundile kuni maksimaalse annuseni 80 mg kaks korda ööpäevas.
Vajadusel võib maksimaalse soovitatava annuseni jõuda juba 3. ravipäeval.

Eriti oluline on mitte ületada maksimaalset annust, sest ohutusprofiil annustega üle 160 mg ööpäevas
ei ole kindlaks tehtud ja ziprasidoon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Säilitusravil olevatele skisofreeniaga patsientidele tuleb manustada väikseim efektiivne ziprasidooni
annus; paljudel juhtudel võib osutuda piisavaks annus 20 mg kaks korda ööpäevas.

Lapsed ja noorukid
Ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu ei ole Pramaxima"t soovitatav kasutada lastel ja
noorukitel.

Eakad
Väiksem algannus ei ole rutiinselt näidustatud, kuid seda tuleks kaaluda 65-aastaste ja vanemate
patsientide puhul, kui see on kliiniliselt vajalik.

Kasutamine neerukahjustuse korral
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Kasutamine maksakahjustuse korral
Maksapuudulikkusega patsientidel tuleb kaaluda väiksemaid annuseid (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Teadaolev QT-intervalli pikenemine.
Kaasasündinud QT-intervalli pikenemise sündroom.
Hiljutine äge müokardiinfarkt.
Kompenseerimata südamepuudulikkus.
Südame rütmihäired, mille raviks kasutatakse IA ja III klassi antiarütmikume.
Samaaegne ravi QT-intervalli pikendavate ravimitega, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid,
arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin,
gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolasetroonmesülaat, meflokviin, sertindool või tsisapriid (vt lõigud
4.4 ja 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Et välja selgitada patsiendid, kellel ziprasidoonravi ei ole soovitatav, tuleb uurida patsiendi ja tema
perekonna anamneesi ning viia läbi patsiendi füüsiline läbivaatus (vt lõik 4.3).

QT-intervall
Ziprasidoon põhjustab kerget kuni mõõdukat annusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist (vt lõik 4.8).
Seetõttu ei tohi ziprasidooni manustada koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (vt
lõigud 4.3 ja 4.5). Tõsise bradükardia korral on soovitav ettevaatus. Elektrolüütide tasakaaluhäired
nagu hüpokaleemia ja hüpomagneseemia, mis suurendavad riski pahaloomuliste südame rütmihäirete
tekkeks, tuleb korrigeerida enne ziprasidoonravi alustamist. Stabiilse südamehaigusega patsientide
ravimisel tuleb enne ravi alustamist kaaluda EKG tegemist.

Kui tekivad kardiaalsed sümptomid nagu südamepekslemine, peapööritus, minestus või krambid, tuleb
arvestada pahaloomulise südame rütmihäire võimalusega ning viia läbi kardiaalse seisundi hindamine,
sh EKG. Kui QTc intervall on > 500 msek, on soovitatav ravi lõpetada (vt lõik 4.3).

Turustamisjärgselt on harvadel juhtudel teatatud torsade de pointes"i esinemisest ziprasidooni võtvatel
patsientidel, kellel olid samaaegselt mitmed riskifaktorid.

Lapsed ja noorukid

Ziprasidooni ohutust ja efektiivsust noorukitel ja lastel ei ole uuritud.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)
MNS on harvaesinev, ent potentsiaalselt surmaga lõppev tüsistus, millest on teatatud seoses
antipsühhootikumide, sealhulgas ziprasidooni kasutamisega. MNS-i ravi hulka peab kuuluma
viivitamatu ravi katkestamine kõigi antipsühhootikumidega.

Tardiivdüskineesia
Ziprasidoonil on võime põhjustada pärast pikaajalist ravi tardiivdüskineesiat ja teisi tardiivseid
ekstrapüramidaalseid sündroome. Teadaolevalt tekivad sellist tüüpi sümptomid eriti kergesti
bipolaarse häirega patsientidel. Sagedamini esineb seda pikenenud ravi kestuse korral ja vanuse
suurenedes. Kui ilmnevad tardiivdüskineesia nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda ziprasidooni annuse
vähendamist või ravi katkestamist.

Krambid
Ettevaatus on soovitatav nende patsientide ravimisel, kellel on anamneesis krambid.

Maksakahjustus
Puudub kogemus raske maksapuudulikkusega patsientidega ja ziprasidooni tuleb sellel grupil kasutada
ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Laktoos
Kuna kõvakapslid sisaldavad abiainet laktoosi (vt lõik 6.1), ei tohi harvaesineva päriliku
galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid seda
ravimit võtta.

Suurenenud risk tserebrovaskulaarsete häirete tekkeks dementsete patsientide populatsioonis
Randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes on dementsete patsientide populatsioonis
atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud ligikaudu 3 korda suuremat riski
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks. Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole teada.
Suurenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide puhul või teistes patsientide
populatsioonides. Insuldi riskifaktoritega patsientidel tuleb ziprasidooni kasutada ettevaatusega.

Suurenenud suremus eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel
Ravi korral mõnede antipsühootikumidega on eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel
täheldatud suuremat surma riski võrreldes platseeboga. Uuringuandmed ziprasidoonravi kohta eakatel
dementsusega patsientidel ei ole piisavad, et järeldada, kas sellel patsientide populatsioonil on surma
risk ziprasidooni korral suurem kui platseeboga või mitte. Ziprasidoon ei ole kinnitatud eakate
dementsusega seotud psühhoosiga patsientide raviks.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ziprasidooni ja teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega ei ole farmakokineetilisi ja
farmakodünaamilisi uuringuid läbi viidud. Kuna ei saa välistada ziprasidooni ja nende ravimite
aditiivset toimet, ei tohi ziprasidooni manustada koos QT-intervalli pikendavate ravimitega nagu IA ja
III klassi antiarütmikumid, arseentrioksiid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin,
tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolasetroonmesülaat,
meflokviin, sertindool või tsisapriid (vt lõik 4.3).

Kesknärvisüsteemi toimivad ravimid/alkohol
Ziprasidooni primaarse toime tõttu tuleb olla ettevaatlik selle manustamisel koos teiste tsentraalselt
toimivate ravimite ja alkoholiga.

Ziprasidooni toime teistele ravimitele
In vivo uuringus dekstrometorfaaniga ei täheldatud märkimisväärset CYP2D6 inhibeerimist
plasmakontsentratsioonide juures, mis on 50% madalamad kui need, mis saadi pärast 40 mg
ziprasidooni manustamist kaks korda ööpäevas. In vitro andmed näitasid, et ziprasidoon võib olla

mõõdukas CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor. Siiski ei ole tõenäoline, et ziprasidoon mõjutaks nende
tsütokroom P450 isovormide vahendusel metaboliseeritavate ravimite farmakokineetikat kliiniliselt
olulisel määral.

Suukaudsed kontratseptiivid: ziprasidooni manustamine ei toonud endaga kaasa olulisi muutusi
östrogeen- (etünüülöstradiool, CYP3A4 substraat) või progesteroonkomponendi farmakokineetikas.

Liitium: ziprasidooni samaaegne manustamine ei mõjutanud liitiumi farmakokineetikat. Kuna
ziprasidoon ja liitium on seotud muutustega südame erutusjuhtesüsteemis, võib nende kombinatsioon
põhjustada farmakodünaamiliste koostoimete, sealhulgas arütmiate riski.

Samaaegse ravi kohta meeleolu stabiliseerivate ravimite karbamasepiini ja valproaadiga on olemas
piiratud andmed.

Teiste ravimite toimed ziprasidoonile
CYP3A4 inhibiitor ketokonasool (400 mg ööpäevas) suurendas ziprasidooni kontsentratsiooni
seerumis <40% võrra. S-metüüldihüdroziprasidooni ja ziprasidoonsulfoksiidi kontsentratsioonid
seerumis ziprasidooni eeldatava Tmax-i juures suurenesid vastavalt 55% ja 8% võrra. Täiendavat QTc-
aja pikenemist ei täheldatud. Farmakokineetika muutused manustamisel koos tugevate CYP3A4
inhibiitoritega ei ole tõenäoliselt kliiniliselt olulised, seetõttu ei ole vaja annust kohandada.

Karbamasepiinravi (200 mg kaks korda ööpäevas, 21 päeva) vähendas ziprasidooni ekspositsiooni
ligikaudu 35%.

Puuduvad andmed samaaegse ravi kohta valproaadiga.

Antatsiidid: alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiidide või tsimetidiini korduval
manustamisel ei olnud kliiniliselt olulist toimet ziprasidooni farmakokineetikale, kui ravimit võeti
pärast sööki.

Serotoninergilised ravimid
Üksikjuhtudel on ziprasidooni kasutamisel kombinatsioonis teiste serotoninergiliste ravimitega nagu
SSRI-d teatatud serotoniinisündroomist (vt lõik 4.8). Serotoniinisündroomi ilmingute hulka võivad
kuuluda segasus, agiteeritus, palavik, higistamine, ataksia, hüperrefleksia, müokloonus ja
kõhulahtisus.

4.6 Rasedus ja imetamine

Reproduksioonitoksilisuse uuringutes ilmnes kõrvaltoimeid reproduktiivsele funktsioonile annustes,
mis on emasloomale toksilised ja/või tekitavad sedatsiooni. Teratogeensuse kohta tõendeid ei leitud (vt
lõik 5.3).

Kasutamine raseduse ajal
Rasedatel naistel ei ole uuringuid läbi viidud. Rasestuda võivatele naistele, kes saavad ziprasidooni,
tuleb seetõttu soovitada sobiva rasestumisvastase meetodi kasutamist. Kuna kogemus inimestel on
piiratud, ei ole ziprasidooni manustamine raseduse ajal soovitatav, välja arvatud juhul, kui ravist
oodatav kasu emale kaalub üles võimaliku riski lootele.

Kasutamine imetamise ajal
Ei ole teada, kas ziprasidoon eritub rinnapiima. Patsiendid ei tohi toita last rinnaga, kui nad võtavad
ziprasidooni. Kui ravi on hädavajalik, tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ziprasidoon võib põhjustada unisust ja mõjutada autojuhtimise ning masinatega töötamise võimet.
Seetõttu tuleb patsiente, kes tõenäoliselt juhivad autot või käsitsevad masinaid, vastavalt hoiatada.


4.8 Kõrvaltoimed

Ziprasidooni on kliinilistes uuringutes (vt lõik 5.1) suukaudselt manustatud ligikaudu 6500
täiskasvanud isikule. Kõige tavalisemateks kõrvaltoimeteks skisofreenia kliinilistes uuringutes olid
sedatsioon ja akatiisia. Bipolaarse mania kliinilistes uuringutes olid kõige tavalisemateks
kõrvaltoimeteks sedatsioon, akatiisia, ekstrapüramidaalne häire ja pearinglus.

Allolevas tabelis on toodud kombineeritud lühiajalistes (4...6 nädalat) fikseeritud annusega
skisofreenia uuringutes ja lühiajalistes (3 nädalat) paindliku annusega bipolaarse mania uuringutes
esinenud kõrvaltoimed, mille seos ziprasidoonraviga võib olla tõenäoline või võimalik ja mille
esinemissagedus on suurem kui platseebo korral.

Kõik kõrvaltoimed on loetletud klassi ja esinemissageduse järgi:

Klass Esinemissagedus
Väga sage
(1/10)
Sage (1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100)
Harv (1/10 000 kuni <1/1000)

Loetletud kõrvaltoimetel võib olla seos ka olemasoleva haigusega ja/või samaaegselt kasutatavate
ravimitega.

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimed
Uuringud

Aeg-ajalt
Maksaensüümide aktiivsuse tõus
Harv
Korrigeeritud QT intervalli pikenemine
elektrokardiogrammis, kõrvalekalded maksafunktsiooni
analüüsides, laktaatdehüdrogenaasi taseme tõus veres,
eosinofiilide arvu suurenemine
Südame häired

Aeg-ajalt Palpitatsioonid,
tahhükardia
Vere ja lümfisüsteemi häired

Harv Lümfopeenia
Närvisüsteemi häired

Sage
Düstoonia, akatiisia, ekstrapüramidaalne häire, parkinsonism
(sh lihasrigiidsus, bradükineesia, hüpokineesia), treemor,
pearinglus, sedatsioon, unisus, peavalu
Aeg-ajalt
Generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid,
tardiivdüskineesia, düskineesia, suurenenud süljeeritus,
ataksia, kõnehäired, okulogüüriline kriis, tähelepanuhäire,
liigunisus, hüpoesteesia, paresteesia, letargia
Harv
Kõõrkael, parees, akineesia, hüpertoonia, rahutute jalgade
sündroom
Silma kahjustused

Sage Hägune
nägemine
Aeg-ajalt Fotofoobia
Harv
Amblüoopia, nägemishäired, silma kihelus, kuivad silmad
Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt Vertiigo,
tinnitus
Harv Kõrvavalu
Respiratoorsed, rindkere ja

mediastiinumi häired
Aeg-ajalt Düspnoe,
kurguvalu
Harv Luksumine

Seedetrakti häired

Sage Iiveldus,
oksendamine,
kõhukinnisus, düspepsia, suukuivus,
suurenenud süljeeritus
Aeg-ajalt
Kõhulahtisus, neelamishäire, gastriit, ebamugavustunne
seedetraktis, keele turse, keele kuivus, kõhupuhitus
Harv
Gastroösofageaalne refluks, vedel väljaheide
Neerude ja kuseteede häired

Harv Kusepidamatus,
düsuuria
Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Aeg-ajalt Nõgestõbi,
lööve,
makulopapulaarne lööve, akne
Harv
Psoriaas, allergiline dermatiit, alopeetsia, näoturse, erüteem,
papulaarne lööve, nahaärritus
Lihas-skeleti ja sidekoe

kahjustused
Sage Lihas-skeleti
jäikus
Aeg-ajalt Lihas-skeleti
vaevused,
lihaskrambid, valu jäsemetes, liigeste
jäikus
Harv Trism
Ainevahetus- ja toitumishäired

Aeg-ajalt Suurenenud
söögiisu
Harv Hüpokaltseemia
Infektsioonid ja infestatsioonid

Harv Riniit
Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt
Hüpertensiivne kriis, hüpertensioon, ortostaatiline
hüpotensioon, hüpotensioon
Harv
Süstoolne hüpertensioon, diastoolne hüpertensioon, vererõhu
kõikumine
Üldised häired ja manustamiskoha
reaktsioonid
Sage Asteenia,
väsimus
Aeg-ajalt Ebamugavustunne
rindkeres, ebanormaalne kõnnak, valu,
janu
Harv Püreksia,
kuumatunne
Reproduktiivse süsteemi ja

rinnanäärme häired
Harv Erektsioonihäire,
suurenenud erektsioon, galaktorröa,
günekomastia
Psühhiaatrilised häired

Sage Rahutus
Aeg-ajalt Agiteeritus,
ärevus,
pigistustunne kõris, õudusunenäod
Harv
Paanikahoog, depressiivsed sümptomid, mõtlemise
aeglustumine, apaatia, anorgasmia

Ziprasidooniga läbi viidud lühi- ja pikaajalistes skisofreenia ja bipolaarse mania kliinilistes uuringutes
esines ziprasidooniga ravitud patsientidel aeg-ajalt toonilis-kloonilisi krampe ja hüpotensiooni,
esinemissagedusega alla 1%.

Ziprasidoon põhjustab kerget kuni mõõdukat annusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist. Skisofreenia
kliinilistes uuringutes esines QT-intervalli pikenemist 30...60 msek võrra 12,3% (976/7941)
ziprasidooniga ravitud patsientide ja 7,5% (73/975) platseeboga ravitud patsientide
elektrokardiogrammidel. Intervalli pikenemist >60 msek täheldati vastavalt 1,6% (128/7941)
ziprasidooniga ja 1,2% (12/975) platseeboga ravitud patsientide elektrokardiogrammidel. QTc-
intervalli pikenemist üle 500 msek esines kokku 3266-st ziprasidooniga ravitud patsiendist kolmel

(0,1%) ja 538-st platseebot saanud patsiendist ühel (0,2%). Bipolaarse mania kliinilistes uuringutes
saadi võrreldavad tulemused.

Pikaajalistes skisofreenia säilitusravi kliinilistes uuringutes täheldati ziprasidooniga ravitud
patsientidel mõnikord prolaktiini taseme tõusu, ent enamikul patsientidest langes see normaalsele
tasemele ilma ravi katkestamata. Lisaks oli potentsiaalne kliiniline avaldumine (nt günekomastia ja
rinnanäärmete suurenemine) harva esinev.

Turustamisjärgselt:
Järgnev kõrvaltoimete tabel põhineb ziprasidooni turustamisjärgse kogemuse jooksul saadud teadetel.

Organsüsteemi klass
Kõrvaltoimed
Südame häired
Torsade de pointes (vt lõik 4.4)
Närvisüsteemi häired
Maliigne neuroleptiline sündroom, serotoniinisündroom (vt lõik 4.5)
Naha ja nahaaluskoe
Ülitundlikkus, angioödeem
kahjustused
Vaskulaarsed häired
Minestus
Immuunsüsteemi häired
Anafülaktiline reaktsioon
Reproduktiivse süsteemi ja
Priapism
rinnanäärme häired
Psühhiaatrilised häired
Unetus; mania/hüpomania

4.9 Üleannustamine

Kogemused ziprasidooni üleannustamise kohta on piiratud. Suurim registreeritud ühekordne
manustatud ziprasidooni annus on 12 800 mg. Sellel juhul teatati ekstrapüramidaalsetest sümptomitest
ja QTc-intervalli pikenemisest 446 millisekundini (ilma kardiaalsete tagajärgedeta). Üldiselt on pärast
üleannustamist kõige sagedamini teatatud sümptomiteks ekstrapüramidaalsed sümptomid, unisus,
treemor ja ärevus.

Ravimi üleannustamise järgselt on võimalik pea ja kaela piirkonna kangestumine, krampide või
düstoonilise reaktsiooni teke, mistõttu on oksendamise korral risk aspiratsiooni tekkeks.
Üleannustamisel tuleb otsekohe alustada kardiovaskulaarse monitoorimisega, mille hulka peab
kuuluma pidev elektrokardiograafiline jälgimine võimalike rütmihäirete avastamiseks. Ziprasidoonil
puudub spetsiifiline antidoot.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: antipsühhootilised ained, indooli derivaadid, ATC-kood: N05AE04.

Ziprasidoonil on kõrge afiinsus 2. tüüpi dopamiiniretseptorite (D2) ja veelgi kõrgem afiinsus 2A tüüpi
serotoniiniretseptorite (5-HT2A) suhtes. 12 tundi pärast ziprasidooni ühekordse 40 mg annuse
manustamist oli retseptori blokaad positronemissioontomograafiaga (PET) saadud andmetel vastavalt
2A tüüpi serotoniiniretseptorite puhul üle 80% ja D2­retseptorite puhul üle 50%. Ziprasidoon seostub
ka serotoniini 5-HT2C-, 5-HT1D- ja 5-HT1A-retseptoritega, kus selle afiinsus nimetatud kohtade suhtes
on võrdne või suurem ravimi afiinsusest D2-retseptori suhtes. Ziprasidoonil on mõõdukas afiinsus
neuronaalse serotoniini ja norepinefriini transporterite suhtes. Ziprasidoonil on mõõdukas afiinsus
H(1)-histamiiniretseptorite ning (1)-adrenoretseptorite suhtes. Ziprasidooni afiinsus M(1)-
muskariiniretseptorite suhtes on ebaoluline.

Ziprasidoon on teadaolevalt nii serotoniini tüüp 2A-retseptorite (5HT2A) kui ka dopamiini tüüp 2
retseptorite (D2) antagonist. Arvatakse, et ravitoime on osaliselt vahendatud selle antagonistlike

toimete kombinatsiooni kaudu. Ziprasidoon on ka 5HT2C- ja 5HT1D-retseptorite tugev antagonist,
5HT1A-retseptorite tugev agonist ja pärsib norepinefriini ja serotoniini neuronaalset tagasihaaret.

Täiendav informatsioon kliiniliste uuringute kohta

Skisofreenia
52-nädalases uuringus oli ziprasidoon efektiivne kliinilise paranemise säilitamises järelravi ajal
patsientidel, kellel saadi vastus juba ravi alguses: ziprasidooni grupis ei olnud selget tõestust annuse-
vastuse seose kohta. Selles uuringus, mis hõlmas nii positiivsete kui ka negatiivsete sümptomitega
patsiente, oli ziprasidoon efektiivne nii positiivsete kui ka negatiivsete sümptomite ravis.

Lühiajalistes (4...6 nädalat) skisofreeniauuringutes oli kõrvaltoimena teatatud kehakaalu suurenemise
esinemissagedus väike ja ühesugune nii ziprasidooni kui ka platseeboga ravitud patsientidel
(mõlematel 0,4%). Üheaastases platseebokontrolliga uuringus täheldati ziprasidooniga ravitud
patsientidel kehakaalu langust keskmiselt 1...3 kg võrreldes platseeboga ravitud patsientidega, kellel
kehakaalu langus oli keskmiselt 3 kg.

Topeltpimedas võrdlevas skisofreeniauuringus mõõdeti metaboolseid parameetreid, sealhulgas
kehakaalu ja insuliini, üldkolesterooli ning triglütseriidide taset tühja kõhuga ning
insuliiniresistentsuse (IR) indeksit. Ziprasidooniga ravitavatel patsientidel ei esinenud üheski
mõõdetud metaboolses parameetris olulisi muutusi võrreldes algtasemega.

Bipolaarne mania
Ziprasidooni efektiivsust mania ravis täiskasvanutel hinnati kahes platseebokontrolliga topeltpimedas
3-nädalases uuringus, kus võrreldi ziprasidooni platseeboga, ja ühes topeltpimedas 12-nädalases
uurigus, kus võrreldi ziprasidooni haloperidooli ja platseeboga. Nendes uuringutes osales ligikaudu
850 patsienti, kes vastasid DSM-IV järgi I tüüpi bipolaarse häire ägeda mania või segatüüpi
episoodiga mania (psühhootiliste sümptomitega või ilma) kriteeriumitele. Psühhootiliste nähtude
esialgne esinemine uuringutes oli 49,7%, 34,7% või 34,9%. Efektiivsust hinnati mania hindamise
skaala (Mania Rating Scale, MRS) alusel. Clinical Global Impression Severity (CGI-S) skaalat
kasutati nendes uuringutes kas primaarse või sekundaarse efektiivsuse hindamiseks. Ziprasidoonravi
(40...80 mg kaks korda ööpäevas, keskmine ööpäevane annus 120 mg) andis statistiliselt oluliselt
suurema paranemise nii MRS-i kui ka CGI-S skoorides viimasel visiidil (3. nädalal) võrreldes
platseeboga. 12-nädalases uuringus vähendas haloperidoolravi (keskmine ööpäevane annus 16 mg)
MRS skoori oluliselt rohkem võrreldes ziprasidooniga (keskmine ööpäevane annus 121 mg).
Patsientide rühmas, kellel säilis ravivastus 3. ravinädalast 12. ravinädalani, olid ziprasidooni ja
haloperidooli toimed võrreldavad.

Puuduvad pikaajalised kliinilised uuringud, mis tõestaksid ziprasidooni efektiivsust maniakaal-
depressiivsete sümptomite kordumise ennetamisel.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Ziprasidooni korduval suukaudsel manustamisel koos toiduga saabub maksimaalne kontsentratsioon
seerumis tavaliselt 6...8 tundi pärast manustamist. Täis kõhuga manustamise korral on 20 mg suuruse
annuse absoluutseks biosaadavuseks 60%. Farmakokineetilistes uuringutes on näidatud, et
ziprasidooni biosaadavus suureneb kuni 100% võrra, kui seda manustada koos toiduga. Seetõttu
soovitatakse ziprasidooni manustada koos toiduga.

Jaotumine
Jaotusruumala on ligikaudu 1,1 l/kg. Ziprasidoon seondub seerumivalkudega enam kui 99% ulatuses.

Biotransformatsioon ja eliminatsioon
Suu kaudu manustatud ziprasidooni keskmine lõplik poolväärtusaeg on 6,6 tundi.
Tasakaalukontsentratsioon saabub 1...3 ööpäeva jooksul. Intravenoosselt manustatud ziprasidooni

keskmine kliirens on 5 ml/min/kg. Ligikaudu 20% annusest eritub uriiniga ja ligikaudu 66% eritub
väljaheitega.

Pärast raviannuste 40...80 mg manustamist kaks korda ööpäevas täis kõhuga on ziprasidooni
farmakokineetika lineaarne.

Suu kaudu manustatuna metaboliseerub ziprasidoon ulatuslikult, vaid väike kogus eritub muutumatu
ziprasidoonina uriini (<1%) või väljaheitega (<4%). Ziprasidoon elimineeritakse esmaselt kolme
metaboolse raja kaudu, kusjuures tekib neli peamist veres ringlevat metaboliiti ­
bensisotiasoolpiperasiin-(BITP)-sulfoksiid, BITP-sulfoon, ziprasidoonsulfoksiid ja
S-metüüldihüdroziprasidoon. Ligikaudu 44% seerumis olevast ravimist on muutumatu ziprasidoon.

In vivo uuring näitab, et muutumine S-metüüldihüdroziprasidooniks on ziprasidooni peamiseks
metabolismi rajaks. In vitro uuringutes on näidatud, et see metaboliit tekib aldehüüdi oksüdaasi
katalüüsitud redutseerimise teel, millele järgneb S-metüülimine. Oksüdatiivne metabolism toimub
põhiliselt CYP3A4 ja arvatavasti osaliselt ka CYP1A2 vahendusel.

Ziprasidoonil, S-metüüldihüdroziprasidoonil ja ziprasidoonsulfoksiidil ilmnesid in vitro testimisel
ühised omadused, mis võivad ennustada QTc aja pikenemist. S-metüüldihüdroziprasidoon eritub
peamiselt väljaheitega sapi kaudu ja vähesel määral CYP3A4 poolt katalüüsitud metabolismi käigus.
Ziprasidoonsulfoksiid elimineerub neerude kaudu ja CYP3A4 poolt katalüüsitud sekundaarse
metabolismi käigus.

Eripopulatsioonid
Patsientide farmakokineetilise skriinimise käigus ei tuvastatud olulisi farmakokineetilisi erinevusi
suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel.

Ziprasidooni farmakokineetikas ei ole leitud ühtegi kliiniliselt olulist vanuse või sooga seotud
erinevust. Kooskõlas faktiga, et neerukliirensil on väga väike osa ravimi üldises kliirensis, ei ole
täheldatud ziprasidooni toime olulist suurenemist, kui seda manustati erineva neerufunktsiooni
tasemega patsientidele. Pärast 20 mg suukaudset manustamist kaks korda ööpäevas seitsme päeva
jooksul moodustas kerge (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min), mõõduka (kreatiniini kliirens
10...29 ml/min) ja raske neerukahjustusega (vajavad dialüüsi) patsientidel ziprasidooni
kontsentratsioon seerumis vastavalt 146%, 87% ja 75% tervetel isikutel (kreatiniini kliirens
>70 ml/min) esinenust. Ei ole teada, kas metaboliitide kontsentratsioonid seerumis on nendel
patsientidel suurenenud.

Tsirroosist põhjustatud kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustuse (Child-Pugh" A või B)
korral oli ziprasidooni kontsentratsioon seerumis suukaudse manustamise järgselt 30% suurem ja
lõplik poolväärtusaeg ligikaudu 2 tundi pikem kui normaalse maksafunktsiooniga patsientidel.
Maksakahjustuse toime metaboliitide kontsentratsioonidele seerumis on teadmata.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele. Rottidel ja küülikutel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes ei
tõendatud teratogeensust. Emasloomadel mürgistust (nagu kehamassi aeglasem suurenemine)
põhjustanud annuste manustamisel täheldati kõrvaltoimeid fertiilsusele ja järglaste kehamassi
vähenemist. Järglaste perinataalset suremuse suurenemist ja funktsionaalse arengu peetust esines siis,
kui ekstrapoleeritud plasmakontsentratsioonid emasloomal olid lähedased inimesele manustatud
raviannustega saadud maksimaalsete kontsentratsioonidega.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu


Kapsli sisu:
Mikrokristalne tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat

Kapsli kest:
Zelatiin
Titaandioksiid (E171)
Indigokarmiin (E132) (ainult 20 mg, 40 mg, 80 mg kõvakapslites)

Trükivärv:
Sellak
Propüleenglükool
Ammoniaagilahus
Kaaliumhüdroksiid
Must raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiiniumfooliumiga kaetud OPA/Alu/PVC blistrid karpides, mis sisaldavad 7, 10, 14, 20, 30, 50,
56, 60, 90 või 100 kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Teva Pharma B.V.
Computerweg 10, 3542DR Utrecht
Holland


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

20 mg: 674110
40 mg: 674010
60 mg: 673910
80 mg: 673810



9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.02.2010


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010.