Pramipexole sandoz 0,7mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Pramipexole Sandoz 0,088 mg, tabletid
Pramipexole Sandoz 0,18 mg, tabletid
Pramipexole Sandoz 0,35 mg, tabletid
Pramipexole Sandoz 0,7 mg, tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pramipexole Sandoz 0,088 mg, tabletid
Üks tablett sisaldab 0,088 mg pramipeksooli alust (0,125 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).

Pramipexole Sandoz, 0,18 mg, tabletid
Üks tablett sisaldab 0,18 mg pramipeksooli alust (0,25 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).

Pramipexole Sandoz, 0,35 mg, tabletid
Üks tablett sisaldab 0,35 mg pramipeksooli alust (0,5 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).

Pramipexole Sandoz 0,7 mg, tabletid
Üks tablett sisaldab 0,7 mg pramipeksooli alust (1,0 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett

Pramipexole Sandoz 0,088 mg
Valge kuni valkjas katteta ümar tablett, mille mõlemad küljed on siledad.

Pramipexole Sandoz, 0,18 mg
Valge kuni valkjas katteta ovaalne tablett, poolitusjoonega mõlemal küljel.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pramipexole Sandoz 0,35 mg,
Valge kuni valkjas katteta ovaalne tablett, poolitusjoonega mõlemal küljel.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pramipexole Sandoz 0,7 mg
Valge kuni valkjas katteta ovaalne tablett, poolitusjoonega mõlemal küljel.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Idiopaatilise Parkinsoni tõve sümptomaatiline ravi ilma levodopata või kombinatsioonis levodopaga
kogu haiguse vältel, k.a hilisstaadium, kui levodopa toime väheneb või muutub ebapüsivaks ning
ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpp või on-off fluktuatsioonid).

Keskmise raskusega kuni raske idiopaatilise rahutute jalgade sündroomi sümptomaatiline ravi
annustes kuni 0,54 mg (0,75 mg soola) (vt lõik 4.2).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Tähelepanu!
Kirjanduses avaldatud pramipeksooli annustes on silmas peetud soolaühendit.
Seega esitatakse annused nii pramipeksooli aluse kui ka pramipeksooli soolaühendi kohta (sulgudes).

Parkinsoni tõbi

Tabletid võetakse suu kaudu vee abil ja neid võib manustada söögiajast sõltumata. Ööpäevane annus
võetakse võrdseteks osadeks jaotatuna kolm korda päevas.

Ravi alustamine
Annust tuleb suurendada järk-järgult. Manustamist alustatakse annusest 0,264 mg alust (0,375 mg
soolaühendi) ööpäevas ja seejärel võib annuseid iga 5-7 päeva järel suurendada. Maksimaalse toime
saavutamiseks tuleb annust järk-järgult suurendada, eeldusel, et patsiendil ei ilmne talumatuid
kõrvaltoimeid.

Pramipeksooli annustamise graafik­suurenev annustamine
Nädal Annus (mg alust)
Ööpäevane annus (mg
Annus
Ööpäevane annus
alust)
(mg soolaühendi)
(mg soolaühendi)
1
3 x 0,088
0,264
3 x 0,125
0,375
2
3 x 0,18
0,54
3 x 0,25
0,75
3
3 x 0,35
1,1
3 x 0,5
1,50

Kui annust on vaja veelgi suurendada, tuleb ööpäevast annust suurendada nädalaste intervallidega 0,54
mg aluse (0,75 mg soolaühendi) võrra, kuni saavutatakse suurim ööpäevane annus 3,3 mg alust (4,5
mg soolaühendi) ööpäevas.
Siiski peab märkima, et alates annusest 1,5 mg ööpäevas tekib sagedamini somnolentsust (vt lõik 4.8).

Säilitusravi
Individuaalne annus peab jääma vahemikku 0,264 mg alust (0,375 mg soolaühendit) kuni maksimaalse
annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soolaühendit) ööpäevas. Kolmes väga olulise tähtsusega uuringus
ilmnes annuse suurendamise korral ravitõhusus alates 1,1 mg aluse (1,5 mg soolaühendi) ööpäevase
annuse juures. Edasisel annuse kohandamisel tuleb arvestada kliinilist ravivastust ja võimalikke
kõrvaltoimeid. Kliinilistes uuringutes raviti umbes 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg (1,5 mg
soolaühendi). Kui kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel plaanitakse levodopa annust
vähendada, võivad kasulikuks osutuda ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse (1,5 mg soolaühendi).
Levodopa annuseid soovitatakse vähendada nii pramipeksooli annuse suurendamise ajal kui ka
säilitusravi ajal, tuginedes patsiendi individuaalsele reaktsioonile.

Ravi katkestamine
Järsk dopaminergilise ravi katkestamine võib põhjustada maliigse neuroleptilise sündroomi
väljakujunemist. Seetõttu peab pramipeksooli annust vähendama 0,54 mg aluse (0,75 mg soolaühendi)
kaupa ööpäevas, kuni ööpäevane annus on jõudnud 0,54 mg aluseni (0,75 mg soolaühendini). Seejärel
tuleb annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soolaühendi) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).

Manustamine neerukahjustusega patsientidele
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist
annustamisskeemi.
Kui patsiendi kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste vähendamine vajalik.
Kui patsiendi kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb pramipeksooli annus jagada
kaheks, alustades annusest 0,088 mg alust (0,125 mg soolaühendit) kaks korda ööpäevas (0,176 mg
alust / 0,25 mg soolaühendit ööpäevas).
Kui patsiendi kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb pramipeksooli manustada ühekordse
annusena, alustades annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soolaühendit) üks kord ööpäevas.

Kui säilitusravi ajal neerufunktsioon halveneb, tuleb pramipeksooli ööpäevast annust vähendada
kreatiniini kliirensi langusega sama suurel määral. Näiteks kui kreatiniini kliirens väheneb 30% võrra,
tuleb ka pramipeksooli ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus
20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada kahe annusena. Kui aga kreatiniini kliirens
on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord päevas.

Manustamine maksakahjustusega patsientidele
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse vähendamine tõenäoliselt vajalik, sest umbes 90% imendunud
toimeainest eritub neerude kaudu. Kuid võimalikku maksapuudulikkuse mõju pramipeksooli
farmakokineetikale ei ole uuritud.

Rahutute jalgade sündroom (RJS)

Tabletid võetakse suu kaudu vee abil ja neid võib manustada söögiajast sõltumata. Soovitatav
pramipeksooli algannus on 0,088 mg alust (0,125 mg soolaühendi) üks kord päevas 2...3 tundi enne
magamaminekut. Annust võib suurendada 4...7-päevase intervalliga kuni 0,54 mg alust (0,75 mg
soolaühendi) ööpäevas patsientidel, kes vajavad täiendavat sümptomite leevendamist (vt tabel allpool).

Pramipeksooli annustamise graafik
Tiitrimise aste
Üks kord ööpäevas õhtuti
Üks kord ööpäevas õhtuti
manustatav annus (mg alust)
manustatav annus (mg
soolaühendit)
1 0,088
0,125
2 *
0,18
0,25
3 *
0,35
0,50
4 *
0,54
0,75
* vajadusel

Kuna pramipeksooli pikaajalist tõhusust RJS ravis ei ole piisavalt uuritud, tuleb 3 kuud pärast ravi
alustamisest hinnata ravivastust ja ravi jätkamise vajalikkust. Kui ravi katkestatakse rohkem kui
mõneks päevaks, tuleb ravi alustada uuesti vastavalt ülalpool toodud annuse tiitrimisjuhistele.

Ravi katkestamine
Et rahutute jalgade sündroomi puhul ei ületa pramipeksooli ööpäevane annus 0,54 mg alust (0,75 mg
soolaühendi), ei pea enne ravi lõpetamist annuseid vähendama. Võivad tekkida ärajätunähud
(sümptomite süvenemine pärast ravi järsku katkestamist).

Manustamine neerukahjustustega patsientidele
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Kui patsiendi kreatiniini kliirens on üle 20 ml/min,
ei ole ööpäevaste annuste vähendamine vajalik.
Hemodialüüsi saavatel või raske neerupuudulikkusega patsientidel ei ole pramipeksooli kasutamist ei
uuritud.

Manustamine maksakahjustusega patsientidele
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse vähendamine tõenäoliselt vajalik, sest umbes 90% imendunud
toimeainest eritub neerude kaudu.

Annustamine lastele ja noorukitele
Pramipeksooli ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja tõhususe
ebapiisavate andmete tõttu.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerukahjustusega Parkinsoni tõbe põdevatel patsientidel tuleb annuseid vähendada, lähtudes lõigus
4.2 toodud juhistest.

Hallutsinatsioonid
Dopamiini agonistide ja levodopa ravi kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide teke.
Patsiente tuleb teavitada, et neil võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).

Düskineesia
Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul ja koos levodopaga kasutamisel võib pramipeksooli annuse
kohandamise alguses tekkida düskineesia. Düskineesia tekkides tuleb vähendada levodopa annust.

Ootamatu uinumine ja unisus
Pramipeksooli on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoodidega, seda eriti Parkinsoni
tõvega patsientidel. Mõnedel juhtudel on teatatud taolistest uinumisjuhtudest, mis on tekkinud
igapäevaste toimingute ajal ilma eelnenud hoiatussümptomiteta. Patsiendid peavad seda teadma ja
neid peab hoiatama autojuhtimise või masinatega töötamise ohtlikkuse suhtes pramipeksoolravi ajal.
Kui patsiendil tekivad somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, tuleb hoiduda autojuhtimisest
või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse vähendamist või ravi lõpetamist.
Võimaliku toimete kuhjumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos
pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõik 4.7 ja lõik 4.8).

Impulsi kontrolli häired ja sundkäitumised
Patsientidel, kel on ravitud Parkinsoni tõbe dopamiini agonistide (sh pramipeksooliga), on täheldatud
patoloogilist hasartmängude harrastamist, libiido tõusu ja hüperseksuaalsust. Lisaks peavad patsiendid
ja nende hooldajad olema teadlikud teistest võimalikest impulsikontrolli häirete ja sundkäitumiste,
nagu liigsöömine ja poodlemistung, ilmnemisest. Vajadusel peab kaaluma annuse vähendamist/aeglase
vähendamisega ravi lõpetamist.

Psühhootiliste häiretega patsiendid
Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav
kasu ületab võimalikud riskid.

Nägemiskontroll
Regulaarsete ajavahemike järel või nägemishäirete tekkides tuleb nägemist kontrollida.

Raske kardiovaskulaarne haigus
Raske kardiovaskulaarse haiguse korral on vajalik ettevaatus. Dopaminergilise raviga seostatud
posturaalse hüpotensiooni ohu tõttu on eriti ravi alustamisel soovitatav kontrollida vererõhku.

Maliigne neuroleptiline sündroom
Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi
sümptomite teket (vt lõik 4.2). Kirjanduses avaldatud andmete põhjal võib teise näidustuse puhul
kasutatav ravi dopaminergiliste ravimitega põhjustada sümptomaatika progresseerumist.

Augmentatsioon
Sümptomaatika progresseerumine kujutab endast seda, et varem õhtuti (või pärastlõunati) tekkinud
sümptomid tugevnevad ja levivad ka teistele jäsemetele. Kontrollitud pramipeksooli uuringud rahutute
jalgade sündroomiga patsientidel olid tavaliselt liiga lühikesed augmentatsiooni fenomeni
adekvaatsemaks hindamiseks. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ole sümptomaatika
progresseerumise sagedust pärast pramipeksooli pikaaegsemat kasutamist ega nende juhtude ravi
uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pramipeksool seondub vereplasma valkudega väga vähesel määral (< 20% ulatuses), inimesel on
ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on plasmavalkudega seondumist ja biotransformatsiooni
abil elimineerumist mõjutavad koostoimed teiste ravimitega vähetõenäolised. Et antikoliinergilised
ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on koostoimete võimalus piiratud, ehkki
koostoimeid antikoliinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliin ja levodopa ei mõjuta pramipeksooli
farmakokineetikat.
Tsimetidiin vähendab pramipeksooli renaalset kliirensit umbes 34%, inhibeerides oletatavalt
katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neerutorukestes. Seega ravimid, mis inhibeerivad seda
aktiivset renaalset eliminatsiooniteed või mis ise sel teel elimineeruvad (nagu tsimetidiin ja
amantadiin), võivad omada koostoimeid pramipeksooliga, mille tulemusena võib ühe või mõlema
ravimi kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel manustamisel pramipeksooliga tuleb kaaluda
pramipeksooli annuse vähendamist.
Kombinatsioonis levodopaga on pramipeksooli annuse suurendamise puhul soovitatav levodopa
annust vähendada, et teiste Parkinsoni tõve ravis kasutatavate preparaatide annused jääksid samaks.
Võimaliku toimete kuhjumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos
pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi. Antipsühhootiliste ravimite
koosmanustamist pramipeksooliga tuleb vältida (vt lõik 4.4), sest toimed võivad olla antagonistlikud.

4.6 Rasedus ja imetamine

Ravimi toimet rasedusele ja imetamisele inimesel ei ole uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne
rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomadele toksiliste annuste
kasutamisel (vt lõik 5.3). Pramipeksooli tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu
õigustab võimalikud ohud lootele.
Et pramipeksool inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse
vähenemist. Pramipeksooli eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel olid toimeainega seotud
radioaktiivsus emapiimas suurem kui vereplasmas. Inimestelt saadud andmete puudumise tõttu ei tohi
pramipeksooli imetamise ajal kasutada. Kui ravimi kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine
lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pramipeksool võib omada tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Pramipeksooli võtmisel võivad tekkida hallutsinatsioonid või somnolentsus.
Kui pramipeksoolravi saaval patsiendil tekib somnolentsust ja/või ootamatu uinumise episoode, tuleb
teda teavitada vajadusest hoiduda autojuhtimisest ja muudest toimingutest, kus nõrgenenud tähelepanu
võib haigele endale või teistele põhjustada vigastusi või surma (näiteks masinatega töötamisel), kuni
taolised korduvad episoodid ja somnolentsus on möödunud (vt ka lõigud 4.4, 4.5 ja 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Oodatavad kõrvaltoimed
Pramipeksooli kasutamise ajal võib oodata järgmisi kõrvaltoimeid: ebanormaalsed unenäod, amneesia,
impulsikontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumine (nagu liigsöömine,
poodlemistung), hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus; segasus, kõhukinnisus, delusioon,
peapööritus, düskineesia, väsimus, hallutsinatsioonid, peavalu, hüperkineesia, hüperfaagia,
hüpotensioon, unetus, libiido häired, iiveldus, paranoia, perifeersed tursed; sügelus, lööve või muu
ülitundlikkus; rahutus, unisus, ootamatu uinumine, sünkoop, nägemishäired (sh hägune nägemine ja
nägemisteravuse vähenemine), oksendamine, kehakaalu langus, kehakaalu tõus.

Analüüsi tulemused kogutud platseebokontrollitud uuringutest, mis hõlmasid kokku 1923
pramipeksooli ja 1354 platseebot saanud patsienti, näitasid, et kõrvaltoimeid tekkis sageli mõlemas
rühmas. 63%-l patsientidest pramipeksooli ja 52%-l platseebot saanud patsientidest ilmnes vähemalt
üks kõrvaltoime.

Tabelis 1 ja 2 on näidatud ravimi kõrvaltoimete sagedused platseebokontrollitud kliinilistes
uuringutes, mis viidi läbi Parkinsoni tõbe ja rahutute jalgade sündroomi põdevate patsientidega.
Tabelites esitatud ravimi kõrvaltoimete hulka on arvatud need juhtumid, mida täheldati vähemalt 1%-l
pramipeksooli saanud patsientidest, mida tekkis tunduvalt sagedamini pramipeksooli kui platseebo
puhul või kui kõrvaltoimet peeti kliiniliselt oluliseks. Ehkki enamus sagedasematest ravimi
kõrvaltoimetest olid kerged või keskmise raskusega, ilmnevad need tavaliselt ravi alguses ja
taanduvad enamasti ravi jätkumisel.

Kõrvaltoimed on organsüsteemide klasside kaupa loetletud sageduse alusel (patsientide arv, kellel
võib kõrvaltoime ilmneda), kasutades järgmisi jaotusi: väga sage ( 1/10); sage ( 1/100, < 1/10); aeg-
ajalt ( 1/1000, < 1/100); harv ( 1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).

Parkinsoni tõbi, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedasemad ravimi kõrvaltoimed ( 5%) pramipeksooli saavatel Parkinsoni tõbe põdevatel
patsientidel, mida tekib rohkem pramipeksooli kui platseebo korral, on iiveldus, düskineesia,
hüpotensioon, pearinglus, unisus, unetus, kõhukinnisus, hallutsinatsioonid, peavalu ja väsimus.
Unisuse esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg ööpäevas (vt lõik 4.2).
Kombinatsioonis levodopaga oli sagedasemaks kõrvaltoimeks düskineesia. Ravi alguses võib ilmneda
hüpotensioon, eriti kui pramipeksooli annust suurendatakse liiga kiiresti.

Tabel 1: Parkinsoni tõbi
Organsüsteemide klass
Kõrvaltoime
Psühhiaatrilised häired
Sage Ebanormaalsed
unenäod,
impulsikontrolli
häirete
käitumuslikud
sümptomid ja
sundkäitumine;
segasus,
hallutsinatsioonid,
unetus, rahutus
unetus
Aeg-ajalt Sundpoodlemine,
delusioon,
hüperseksuaalsus,
libiido häired,
paranoia,
patoloogiline
mängurlus
Teadmata Liigsöömine,
hüperfaagia
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Uimasus,
düskineesia, unisus
Sage Amneesia,
peavalu
Aeg-ajalt Hüperkineesia,
ootamatu uinumine,
sünkoop
Silma kahjustused
Sage nägemishäired,
sh
hägune nägemine ja
nägemisteravuse
vähenemine
Vaskulaarsed häired
Väga sage
Hüpotensioon
Seedetrakti häired
Väga sage
Iiveldus
Sage Kõhukinnisus,
oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt Ülitundlikkus,
sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage Väsimus,
perifeerne
turse
Uuringud
sage Kehakaalu
langus
Aeg-ajalt Kehakaalu
tõus

Rahutute jalgade sündroom, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed ( 5%) rahutute jalgade sündroomi ravi ajal pramipeksooliga olid
iiveldus, peavalu, uimasus ja väsimus. Iiveldusest ja väsimusest teatasid rohkem naissoost patsiendid
(vastavalt 20,8% ja 10,5%) võrrelduna meessoost patsientidega (vastavalt 6,7% ja 7,3%).

Tabel 2: Rahutud jalad
Organsüsteemide klass
Kõrvaltoime
Psühhiaatrilised häired
Sage Ebanormaalsed
unenäod, unetus
Aeg-ajalt Segasus,
hallutsinatsioon,
libiido häired,
rahutus
Teadmata Impulsikontrolli
häirete
käitumuslikud
sümptomid ja
sundkäitumine,
nagu liigsöömine,
sundpoodlemine,
hüperseksuaalsus ja
patoloogiline
mängurlus;
delusioon,
hüperfaagia,
paranoia
Närvisüsteemi häired
Sage Pearinglus,
peavalu, unisus
Aeg-ajalt Ootamatu
uinumine, sünkoop
Teadmata Amneesia,
düskineesia,
hüperkineesia
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt Hüpotensioon
Seedetrakti häired
Väga sage
Iiveldus
Sage Kõhukinnisus,
oksendamine
Sage Kõhukinnisus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt Ülitundlikkus,
sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage Väsimus
Aeg-ajalt Perifeerne
turse
Uuringud
Aeg-ajalt Kehakaalu
langus,
kehakaalu tõus

Pramipeksoolraviga kaasneb unisus (8,6%), millega seoses võib aeg-ajalt ilmneda liigset päevast
unisust ja järske uinumise episoode (0,1%). Vt ka lõik 4.4.

Pramipeksoolraviga võivad kaasneda libiido häired (tõus (0,1%) või langus (0,4%)).

Impulsi kontrolli häired ja sundkäitumised:

Patsientidel, keda ravitakse Parkinsoni tõve tõttu dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga (eriti
suurte annuste puhul), on täheldatud selliste sümptomite teket, nagu patoloogiline hasartmängude
harrastamine, libiido tõus ja hüperseksuaalsus, mis tavaliselt taanduvad pärast annuse vähendamist või
ravi lõppu.

Vt ka lõik 4.4.
Läbilõikelises retrospektiivses sõel- ja haigusjuhtude kontrolli uuringus, mis hõlmas 3090 Parkinsoni
tõvega patsienti, tekkisid viimase kuue kuu jooksul kõigist dopaminergilist või mittedopaminergilist
ravi saanud patsientidest 13,6%-l impulsi kontrolli häire sümptomid. Need ilmnesid patoloogilise
mängurluse, poodlemistungi, liigsöömise ja seksuaalse sundkäitumisena (hüperseksuaalsusena).
Impulsi kontrolli häirete võimalikud sõltumatud riskitegurid olid dopaminergilised ravimid ja
dopaminergilise ravimi suuremad annused, noorem iga ( 65 aastat), vallaline perekonnaseis ja
mängurlus subjektiivses perekonnaanamneesis.

4.9 Üleannustamine

Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud dopamiini
agonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine,
hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti
üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatud
neuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete
võtmine: maoloputus, intravenoosne vedelike, aktiivsöe manustamine ja elektrokardiograafiline
monitooring.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: dopamiini agonistid, ATC-kood: N04BC05.

järgi I­IV
staadiumis. Nendest umbes 900-l oli haigus kaugelearenenud staadiumis, raviks kasutati korraga
levodopat, kaasusid motoorika tüsistused.
Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis pramipeksooli tõhusus kontrollitud
kliinilises uuringus umbes 6 kuud. Avatud jätku-uuringus, mis kestis enam kui 3 aastat, ei täheldatud
tõhususe vähenemist. Kaheaastase kestusega kontrollitud topeltpimedas kliinilises uuringus pikendas
esmaravi pramipeksooliga tunduvalt perioodi motoorsete tüsistuste tekkeni ja vähendas nende
esinemissagedust võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete tüsistuste hilisem saabumine
pramipeksooli tõttu tuleb seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse funktsiooni
paranemisele (mõõdetuna keskmise muutusena UPDRS-skaalal). Üldine hallutsinatsioonide ja
somnolentsuse esinemissagedus oli annuse suurendamise perioodil suurem tavaliselt
pramipeksoolirühmas. Ometi puudusid olulised erinevused ka säilitusravi kestel. Pramipeksooli
manustamisel Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb neid asjaolusid arvestada.

Rahutute jalgade sündroomi kliinilised uuringud
Pramipeksooli efektiivsust hinnati neljas platseebo-kontrollitud uuringus, mis hõlmasid umbes 1000
mõõduka kuni raske idiopaatilise rahutute jalgade sündroomiga patsienti. Kontrollitud uuringutes
tõestati efektiivsus kuni 12 nädalat kestva ravi korral. Ravivastuse püsimist ei ole piisavalt uuritud.
Esmased efektiivsuse tulemusnäitajad oli keskmine muutus algpunktist mõõdetuna Restless Legs
Syndrome Rating Scale (IRLS) ja Clinical Global Impression-Improvement (CGI-I) skaaladel.
Mõlema primaarse lõpp-punkti puhul ilmnes statistiliselt oluline erinevus pramipeksooli annuste 0,25
mg, 0,5 mg ja 0,75 mg ning platseebo vahel. Pärast 12 ravinädalat paranes IRLS skoor algpunktist
23,5 punktist 14,1 punktini platseebo rühmas ja 23,4 punktist 9,4 punktini pramipeksooli rühmas
(annused kombineeritud). Kohaldatud keskmine erinevus oli ­4,3 punkti (CI 95% -6,4; -2,1 punkti, p-
väärtus <0,0001). CGI-I vastajate määrad (paranenud, väga palju paranenud) olid platseebo ja
pramipeksooli rühmas vastavalt 51,2% ja 72,0% (erinevus 20% CI 95%: 8,1%; 31,8%, p <0,0005).
Efektiivsus tõestati peale esimest ravinädalat ööpäevase annusega 0,088 mg alust (0,125 mg
soolaühendi).
Platseebo-kontrollitud polüsomnograafia uuringus vähendas pramipeksool 3 nädala jooksul oluliselt
perioodiliste jalgade liigutuste arvu voodis veedetud aja jooksul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus on
üle 90% ja tema maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1-3 tunni pärast. Toidu
samaaegsel tarvitamisel väheneb imendumise kiirus, kuid imendumise määr ei muutu. Pramipeksoolil
on lineaarne farmakokineetika ja vereplasma kontsentratsioonide osas on erinevate patsientide vahel
väikesed erinevused.
Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma valkudega väike (< 20%) ja jaotusruumala suur
(400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8 korda suurem kui
kontsentratsioon vereplasmas).
Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid väikestes kogustes.
Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Umbes 90% 14C märgistatud ravimist
eritus uriiniga ja alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min ja renaalne
kliirens umbes 400 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) varieerub 8 tunnist noortel kuni 12
tunnini eakatel patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid,
haarates põhiliselt KNS-i ja naissoo reproduktiivsüsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli
liigsest farmakodünaamilisest toimest.
Minisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse vähenemist ning ahvidel
märgati hüpotensiivse toime tendentsi.
Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel.
Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel
emasloomale toksiliste annuste manustamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite piiratusest
tingituna ei ole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele täielikult välja
selgitatud.
Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kantserogeensusuuringus arenenud Leydigi rakkude
hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini inhibeeriva toimega. See leid ei
ole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soolaühendi) ja suurema
annuse juures pramipeksooliga tekkis võrkkesta degeneratsioon albiinorottidel. Viimast sümptomit ei
leitud pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiinohiirte kantserogeensusuuringul ega ka mitte ühegi
teise liigi uuringutel.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool
Mikrokristalne tselluloos
Maisitärklis
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
Alu-Alu blister (0,088 mg; 0,18 mg; 0,35 mg; 0,7 mg)
HDPE pudel (0,18 mg; 0,35 mg; 0,7 mg)
2 aastat.

HDPE pudel (0,088 mg)
18 kuud

HDPE pudel pärast esmast avamist: 3 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Alu-Alu blister (0,088 mg; 0,18 mg; 0,35 mg; 0,7 mg)
HDPE pudel (0,18 mg; 0,35 mg; 0,7 mg)
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

HDPE pudel (0,088 mg)
Hoida temperatuuril kuni 25°C.

HDPE pudel pärast esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25°C. .

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Orienteeritud Polüamiid / Alumiinium / PVC // Alumiinium blister: 10, 20, 30, 60, 90, 100 tabletti.
HDPE pudel koos lastekindla sulguri (polüpropüleen), silikageeli paki ja polüester keeruga: 90
tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.
Verovskova 57
Sl-1000 Ljubljana
Sloveenia


8. MÜÜGILOA NUMBRID

0,088 mg: 647209
0,18 mg: 647109
0,35 mg: 647009
0,7 mg: 646909


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

29.09.2009.


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009.