Lidokaiin Grünenthal - Lidokaiin Grünenthal ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Lidokaiin Grünenthal 5% ravimplaaster
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga 10 cm x 14 cm plaaster sisaldab 700 mg (5% w/w) lidokaiini (50 mg lidokaiini ühe grammi liimaine kohta).
Abiained: metüülparahüdroksübensoaat 14 mg, propüülparahüdroksübensoaat 7 mg, propüleenglükool 700 mg.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Ravimplaaster.
Valge, liimainega hüdrogeelplaaster polüetüleentereftalaadist kiudkangast, millele on pressitud kiri
“Lidocaine 5%” ja kaetud polüetüleentereftalaadist eemaldatava kaitsekilega.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Herpes zoster-viiruse infektsiooniga seotud neuropaatilise valu (postherpeetiline neuralgia) sümptomaatiline leevendamine.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud ja eakad patsiendid
Valulik piirkond tuleb üks kord päevas katta plaastriga maksimaalselt 12 tunniks 24-tunnise perioodi jooksul. Kasutada tuleb ainult nii palju plaastreid kui efektiivseks raviks vajalik. Vajadusel võib plaastreid enne kaitseriba eemaldamist kääridega väiksemaks lõigata. Samal ajal ei tohi kasutada rohkem kui kolme plaastrit korraga. Plaaster tuleb asetada tervele kuivale ärritamata nahale (pärast vöötohatise paranemist). Ühte plaastrit ei tohi kanda kauem kui 12 tundi. Järgnev plaastrivaba periood peab kestma vähemalt 12 tundi. Plaaster tuleb kohe pärast kotikesest väljavõtmist ja kleepuvalt pinnalt kaitseriba eemaldamist asetada nahale. Karvad tuleb kahjustatud nahapinnalt kääridega ära lõigata (mitte raseerida). Ravi tulemust tuleb 2...4 nädala möödudes uuesti hinnata. Kui selle aja jooksul ei ole tekkinud reageerimist Lidokaiin Grünenthal’ile või kui leevendavat toimet saab seostada ainult plaastri nahka kaitsvate omadustega, tuleb ravi katkestada, kuna võimalikud ohud võivad üle kaaluda saadava kasu (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Ravi tuleb regulaarsete ajavahemike järel ümber hinnata, et otsustada, kas valuliku piirkonna katmiseks vajalike plaastrite kogust saab vähendada või on vajalik plaastrivaba perioodi pikendada.
Lidokaiin Grünenthal’i ei soovitata alla 18-aastastele, sest andmed ravimi kasutamisest selles rühmas on puudulikud.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Plaaster on vastunäidustatud ka patsientidele, kes on teadaolevalt ülitundlikud teiste amiidi tüüpi lokaalanesteetikumide, näiteks bupivakaiini, etidokaiini, mepivakaiini või prilokaiini suhtes.
Plaastrit ei tohi asetada põletikulisele või vigastatud nahale, nagu aktiivsed herpes zoster-viirus infektsiooni kolded, atoopiline dermatiit või haavad.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Plaastrit ei tohi asetada limaskestadele. Plaastri kokkupuudet silmadega tuleb vältida.
Plaaster sisaldab propüleenglükooli, mis võib nahka ärritada. Lisaks sisaldab see
metüülparahüdroksübensoaati ja propüülparahüdrokübensoaati, mis võivad põhjustada (võimalik, et
hilinenud) allergilisi reaktsioone.
Raske südame-, neeru- või maksakahjustusega patsiendid peavad plaastrit kasutama ettevaatusega.
Üks lidokaiini metaboliit 2,6-ksülidiin on osutunud rottide puhul genotoksiliseks ja kartsinogeenseks
(vt lõik 5.3). Sekundaarsed metaboliidid on osutunud mutageenseks. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole
teada. Seetõttu on pikaajaline Lidokaiin Grünenthal-ravi õigustatud ainult siis, kui patsient saab sellest
terapeutilist kasu (vt lõik 4.2).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud. Plaastri kliinilistes uuringutes ei ole kliiniliselt olulisi koostoimeid
täheldatud.
Et plaastri kliinilistes uuringutes täheldatud maksimaalsed lidokaiini plasmakontsentratsioonid olid
väikesed (vt lõik 5.2), on kliiniliselt oluline farmakokineetiline koostoime ebatõenäoline.
Kuigi normaalselt on lidokaiini imendumine läbi naha vähene, peavad plaastrit kasutama ettevaatusega
patsiendid, kes saavad I klassi antiarütmikume (nt tokainiid, meksiletiin) ja teisi lokaalanesteetikume,
sest ei saa välistada süsteemset aditiivset toimet.
4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Lidokaiin läbib platsentaarbarjääri. Siiski ei ole lidokaiini kasutamise kohta rasedatel naistel piisavalt
andmeid.
Loomkatsed lidokaiini toimest rasedusele, embrüo ja loote arengule, sünnitusele või sünnijärgsele
arengule on veel lõpetamata (vt lõiku 5.3).
Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu ei tohi Lidokaiin Grünenthal’i raseduse ajal kasutada
ilma kindla vajaduseta.
Imetamine
Lidokaiin eritub rinnapiima. Plaastri toimet imetavatele naistele ei ole uuritud. Et lidokaiini metabolism toimub suhteliselt kiiresti ja peaaegu täielikult maksas, võib eeldada, et rinnapiima erituvad ainult väga väikesed lidokaiini kogused.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele on ebatõenäoline, sest süsteemne imendumine on minimaalne (vt lõik 5.2).
4.8 Kõrvaltoimed
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Ligikaudu 16% patsientidest võivad kogeda kõrvaltoimeid. Nendeks on ravimi loomusest tulenevad
paiksed reaktsioonid.
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on manustamiskoha reaktsioonid, nagu erüteem, lööve,
aplitseerimiskoha sügelus, aplitseerimiskoha põletustunne, aplitseerimiskoha dermatiit,
aplitseerimiskoha erüteem, vesivillid aplitseerimiskohal, dermatiit, naha ärritus ja sügelus.
Allpool toodud tabelis on loetletud kõrvaltoimed, millest on teatatud plaastrit kasutavatel
postherpeetilise neuralgiaga patsientidel läbi viidud uuringutes. Kõrvaltoimed on loetletud
organsüsteemide ja esinemissageduse kaupa. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage
(≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10) aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000),
väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Organsüsteem Kõrvaltoimed
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt Naha kahjustused
Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused
Aeg-ajalt Naha vigastus
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage Manustamiskoha reaktsioonid
Järgnevaid reaktsioone on täheldatud patsientidel, kes kasutasid plaastrit turustamisjärgselt.
Organsüsteem Kõrvaltoimed
Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused
Väga harv Lahtine haav
Immuunsüsteemi häired
Väga harv Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus
Kõik kõrvaltoimed olid valdavalt kerge kuni mõõduka tugevusega. Vähem kui 5% kõrvaltoimetest põhjustasid ravi katkestamise. Süsteemsete kõrvaltoimete teke ei ole plaastri õige kasutamise puhul tõenäoline, sest lidokaiini süsteemne kontsentratsioon on väga väike (vt lõik 5.2). Lidokaiini süsteemsed kõrvaltoimed on olemuselt sarnased teiste amiidi tüüpi lokaalanesteetikumide puhul täheldatud kõrvaltoimetega (vt lõik 4.9).
4.9 Üleannustamine
Lidokaiini üleannustamine plaastriga on ebatõenäoline, kuid ei saa välistada, et plaastri sobimatu kasutamine, näiteks paljude plaastrite üheaegne kasutamine ja plaastrite nahal hoidmise aja pikendamine või plaastri kasutamine katkisel nahal, võib põhjustada normaalsest suuremaid plasmakontsentratsioone. Süsteemse toksilisuse võimalikud märgid on olemuselt sarnased nendega, mida on täheldatud pärast lidokaiini manustamist lokaalanesteetikumina: pearinglus, oksendamine, uimasus, krambid, müdriaas, bradükardia, arütmia ja šokk. Lisaks võivad üleannustamise puhul muutuda oluliseks ka teadaolevad süsteemsete lidokaiini kontsentratsioonide puhul esinevad koostoimed beeta-adrenoblokaatoritega, CYP3A4 inhibiitoritega (nt imidasoooli derivaadid, makroliidid) ja antiarütmiliste ravimitega. Üleannustamise kahtluse puhul tuleb plaaster eemaldada ja rakendada vastavalt kliinilisele vajadusele toetavaid meetmeid. Lidokaiinile ei ole antidooti.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: lokaalanesteetikumid, amiidid. ATC-kood: N01BB02
Toimemehhanism
Uuringud on näidanud, et lidokaiinil on kasutamisel plaastrina paikne valuvaigistav toime. See tekib närvirakkude membraanide stabiliseerimisega, mis pärsib arvatavalt naatriumikanaleid ja vähendab valu.
Kliiniline efektiivsus
Valu ravi on postherpeetilise neuralgia puhul keeruline. On tõendeid Lidokaiin Grünenthal’i efektiivsusest postherpeetilise neuralgia allodüünse komponendi sümptomaatilisest leevendamisest mõnedel juhtudel (vt lõiku 4.2). Postherpeetilise neuralgia uuringud on näidanud
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Kui 5% lidokaiini sisaldavat plaastrit kasutatakse vastavalt maksimaalsele soovitatud annusele (nahal on samaaegselt kolm plaastrit 12 tundi), siis on süsteemselt kättesaadav ligikaudu 3 ± 2% plaastris sisalduvast lidokaiini kogusest. See on sarnane nii ühekordse kui ka mitmekordse manustamise puhul. Postherpeetilise neuralgia all kannatavate patsientide hulgas läbi viidud kliinilise efektiivsuse uuringute populatsiooni kineetika analüüs näitas, et keskmine maksimaalne lidokaiini kontsentratsioon pärast kolme plaastri samaaegset paigaldamist 12 tunniks ööpäevas korduvalt kuni ühe aasta vältel oli 45 ng/ml. See kontsentratsioon on vastavuses tähelepanekutega postherpeetilise neuralgiaga patsientide (52 ng/ml) ja tervete vabatahtlike (85 ng/ml ja 125 ng/ml) farmakokineetilistest uuringutest.
Lidokaiinil ega selle metaboliitidel monoetüülglütsiinksülidiidil, glütsiinksülidiidil ja 2,6-ksülidiinil ei täheldatud tendentsi kuhjuda; tasakaalukontsentratsioonid saavutati nelja esimese päeva jooksul. Populatsiooni kineetika analüüs näitas, et samaaegselt kasutatavate plaastrite arvu suurendamine ühelt kolmele suurendas süsteemset ekspositsiooni vähem kui proportsionaalselt sõltuvalt kasutatavate plaastrite arv.
Jaotumine
Pärast lidokaiini intravenoosset manustamist tervetele vabatahtlikele leiti, et jaotusruumala oli 1,3 ± 0,4 l/kg (keskmine ± SD, n = 15). Lidokaiini jaotusruumala ei sõltunud vanusest. Südame paispuudulikkusega patsientidel on jaotusruumala vähenenud ja maksahaigusega patsientidel suurenenud. Plaastri kandmisega saavutatud plasmakontsentratsioonide puhul on ligikaudu 70% lidokaiinist seotud plasmavalkudega. Lidokaiin läbib platsentaar- ja hematoentsefaalbarjääri arvatavasti passiivse difusiooni teel.
Biotransformatsioon
Lidokaiin metaboliseeritakse maksas kiiresti mitmeks metaboliidiks. Lidokaiini esmane metaboolne tee on N-dealküülimine monoetüülglütsiinksülidiidiks (MEGX) ja glütsiinksülidiidiks (GX), mis on mõlemad lidokaiinist vähem aktiivsed ja kättesaadavad väikestes kontsentratsioonides. Need hüdrolüüsitakse 2,6-ksülidiiniks, mis konverteeritakse konjugeeritud 4-hüdroksü-2,6-ksülidiiniks. Lidokaiini metaboliidi 2,6-ksülidiini farmakoloogiline aktiivsus ei ole teada, kuid sellel on rottide puhul kartsinogeenne potentsiaal (vt lõiku 5.3). Populatsiooni kineetika analüüs näitas, et pärast plaastri igapäevast korduvat kasutamist kuni ühe aasta vältel oli 2,6-ksülidiini keskmine maksimaalne kontsentratsioon 9 ng/ml. See leid on kinnitatud I faasi farmakokineetilise uuringuga. Andmed lidokaiini metabolismi kohta nahas puuduvad.
Eliminatsioon
Lidokaiin ja selle metaboliidid eritatakse neerude kaudu. Enam kui 85% annusest leitakse metaboliitide või toimeaine vormis uriinist. Vähem kui 10% lidokaiini annusest eritatakse muutumatult. Uriinis on peamine metaboliit 4-hüdroksü-2,6-ksülidiini konjugaat, moodustades ligikaudu 70...80% uriiniga erituvast annusest. 2,6-ksülidiin eritub inimesel uriini väiksemas kontsentratsioonis kui 1% annusest. Lidokaiini eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast plaastri paigaldamist on tervetel vabatahtlikel 7,6 tundi. Lidokaiini ja selle metaboliitide eritumine võib olla hilinenud südame-, neeru- ja maksapuudulikkuse korral.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid ainult selliste ekspositsioonide korral, mida loetakse palju suuremaks maksimaalsest ekspositsioonist inimesel, mis viitab, et need toimed on kliinilise kasutamise puhul ebaolulised. Kirjanduse andmetel on lidokaiini süsteemse kasutamise toksikoloogilistes uuringutes täheldatud kardiovaskulaarseid toimeid (tahhükardia või bradükardia, südame väljutusmahu vähenemine ja vererõhu langus, südameseiskus) ja kesknärvisüsteemiga seotud toimeid (krambid, kooma, hingamisseiskus) ekspositsioonide korral, mida loetakse tugevasti suuremaks maksimaalsest ekspositsioonist inimesel Lidokaiin Grünenthal -ravi puhul. See viitab, et need toimed on kliinilise kasutamise puhul ebaolulised. Lidokaiinvesinikkloriidil ei ole in vitro ega in vivo uuringutes täheldatud genotoksilisust. Selle hüdrolüüsi produkt ja metaboliit 2,6-ksülidiin on mitme meetodi puhul näidanud segatüüpi genotoksilist toimet eriti pärast metaboolset aktivatsiooni. Lidokaiiniga ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud. Uuringutes, mille käigus segati lidokaiini metaboliiti 2,6-ksülidiini isaste ja emaste rottide toidu sisse, oli tulemuseks raviga seotud tsütotoksilisus ja nina olfaktoorse epiteeli hüperplaasia. Täheldati ka ninaõõne kartsinoome ja adenoome. Tumorigeenseid muutusi leiti ka maksas ja nahaaluskoes. Et risk inimestele ei ole selge, tuleb pikaajalist ravi suurte lidokaiini annustega vältida. Lidokaiin ei avaldanud toimet rottide üldisele reproduktiivsusele ega emaste fertiilsusele plasmakontsentratsioonide puhul, mis ületasid kuni 130 korda patsientidel täheldatud kontsentratsioone. Rottidega tehtud embrüo-loote ja teratogeensuse katsetes ei täheldatud
kõrvaltoimeid plasmakontsentratsioonide puhul, mis ületasid inimestel täheldatud kontsentratsioone
enam kui 200 korda.
Loomkatsed lidokaiini toimest rasedusele, embrüo ja loote arengule, sünnitusele või sünnijärgsele
arengule ei ole veel lõpule jõudnud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kleepuv kiht:
glütserool,
sorbitooli lahus, kristalluv
naatriumkarmelloos,
propüleenglükool (E1520),
uurea,
kaoliin, raske
viinhape,
želatiin,
polüvinüülalkohol,
alumiiniumglütsinaat,
dinaatriumedetaat,
metüülparahüdroksübensoaat (E218),
propüülparahüdroksübensoaat (E216),
polüakrüülhape,
naatriumpolüakrülaat,
puhastatud vesi.
Kiudkangas:
polüetüleentereftalaat (PET)
Eemaldatav kaitsekile:
polüetüleentereftalaat
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pärast kotikese esmast avamist tuleb plaastrid ära kasutada 14 päeva jooksul.
6.4 Säilitamise eritingimused
Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.
Pärast esmast avamist: Hoida kotike tihedalt suletuna.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Korduvalt suletav paberi/polüetüleeni/alumiiniumi/etüleeni ja metaakrülaadi kopolümeerist koosnev
kotike sisaldab 5 plaastrit.
Pakend sisaldab 5, 10, 20, 25 või 30 plaastrit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Pärast kasutamist sisaldab plaaster ikka veel toimeainet. Kasutatud plaastrid tuleb pärast eemaldamist
pooleks murda, nii et kleepuv pind jääb sissepoole ja ei ole katmata. Pärast seda tuleb plaastrid ära
visata.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Grünenthal GmbH Zieglerstrasse 6 52078 Aachen Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
675510
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
03.03.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2010.