Jurnista - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

JURNISTA, 4 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
JURNISTA, 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
JURNISTA, 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
JURNISTA, 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
JURNISTA, 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga JURNISTA 4 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 4,36 mg ja vabastab 4 mg
hüdromorfoonvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 3,56 mg hüdromorfoonile.
Iga JURNISTA 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 8,72 mg ja vabastab 8 mg
hüdromorfoonvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 7,12 mg hüdromorfoonile.
Iga JURNISTA 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 16,35 mg ja vabastab 16 mg
hüdromorfoonvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 14,24 mg hüdromorfoonile.
Iga JURNISTA 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab ja vabastab 32,00 mg
hüdromorfoonvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 28,48 mg hüdromorfoonile.
Iga JURNISTA 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab ja vabastab 64,00 mg
hüdromorfoonvesinikkloriidi, mis on ekvivalentne 56,96 mg hüdromorfoonile.

INN. Hydromorphonum

Abiaine: laktoos:
4 mg tablett sisaldab 0,01 mg laktoosi;
8 mg tablett sisaldab 4,37 mg laktoosi;
16 mg tablett sisaldab 6,81 mg laktoosi;
32 mg tablett sisaldab 10,02 mg laktoosi;
64 mg tablett sisaldab 8,03 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

JURNISTA, 4 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett: kahvatu beez, ümmargune, kaksikkumer
tablett, märgisega `HM 4", mis on trükitud musta värviga tableti ühele poole.
JURNISTA, 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett: punane, ümmargune, kaksikkumer
tablett, märgisega `HM 8", mis on trükitud musta värviga tableti ühele poole.
JURNISTA, 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett: kollane, ümmargune, kaksikkumer
tablett, märgisega `HM 16", mis on trükitud musta värviga tableti ühele poole.
JURNISTA, 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett: valge, ümmargune, kaksikkumer
tablett, märgisega `HM 32", mis on trükitud musta värviga tableti ühele poole.
JURNISTA, 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett: sinine, ümmargune, kaksikkumer
tablett, märgisega `HM 64", mis on trükitud musta värviga tableti ühele poole.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Tugev valu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Nagu teistegi opioidanalgeetikumide puhul, nõuab ka JURNISTA ohutu ja efektiivne manustamine
patsiendile tema põhjalikku hindamist. Annuse valikut mõjutavad valu iseloom ja ka kaasuv
meditsiiniline staatus. Arvestades, et reageerimine opiaatidele on isikuti varieeruv, on soovitatav, et
kõik patsiendid alustaksid opiaadi konservatiivse annusega ja tiitriksid seejärel annust piisava
analgeetilise tasemeni, mil kõrvaltoimed on vähesed.

Nagu mistahes tugeva opiaadi puhul, tuleb teadaolevate kõrvaltoimete (nagu näiteks kõhukinnisus)
vältimiseks koos ravi alustamisega võtta tarvitusele sobivad profülaktilised meetmed.

Patsiente on vaja juhendada, et JURNISTA tabletid tuleb tervelt alla neelata koos klaasitäie veega,
võimalikult samal ajal iga päev, tablette ei tohi närida, poolitada ega purustada.

Patsiendid, kes hetkel igapäevaselt opiaatravi ei saa:
Algannus nendel patsientidel on 8 mg iga 24 tunni järel ja ei tohi olla üle 8 mg. Mõnede patsientide
puhul on otstarbekas nende ravimtaluvuse parandamiseks alustada annusest 4 mg iga 24 tunni järel.
Annust võib vajadusel tiitrida nii üles- kui allapoole 4 mg või 8 mg kaupa iga 24 tunni järel, sõltuvalt
ravivastusest ja täiendava analgeesia vajadusest.

Kuna õige annuse tiitrimine toimeainet kontrollitult vabastavate opioididega võib olla üsna
aeganõudev, on soovitatav alustada ravi opioidset toimeainet kiiresti vabastavate traditsiooniliste
tablettidega (st kiire vabanemisega hüdromorfoon või kiire vabanemisega morfiin) ja seejärel minna
üle JURNISTA sobivatele ööpäevastele annustele. Üleminekuks vaata palun vastavat tabelit.

Patsiendid, kes saavad hetkel regulaarselt opiaatravi:
Raviks juba opiaate saavatel patsientidel peab JURNISTA algannus lähtuma eelneva opiaadi
ööpäevasest annusest, kasutades standardset ekvianalgeetilist suhet.
Kui kasutatakse teisi opiaate kui morfiin, tuleb algul määrata ekvivalentne morfiini ööpäevane annus ja
seejärel kasutada JURNISTA ekvivalentse ööpäevase annuse arvutamiseks alltoodud tabelit.


Konversiooni tabel: korrutusfaktor JURNISTA ööpäevasele annusele üleminekuks eelneva
opiaadi ööpäevaselt annuselt (eelnev opioid mg/ööpäevas x faktor = JURNISTA mg/ööpäevas)

Eelnev opioid
Suukaudne eelnev opioid
Parenteraalne eelnev opioid
(faktor)
(faktor)
Morfiin 0,2
0,6
Hüdromorfoon 1
4

Patsientide individuaalsete omaduste ja erinevate ravimvormide tõttu ei ole kindlat ümberarvutamise
kurssi, mis sobiks kõigile patsientidele. Seega peab soovitusliku algannuse ümberarvutamine toimuma
koos patsiendi hoolika jälgimise ja tiitrimisega.

Annused tuleb ümardada allapoole vastavalt lähimale JURNISTA tableti tugevusele, mis suurenevad
4 mg kaupa (4, 8, 16, 32, 64 mg tabletid), arvestades kliinilist vajadust.

Kõik teised pika toimeajaga analgeetilise toimega ravimid tuleb JURNISTA ravi alustamisel ära jätta.

JURNISTA"t võib ohutult kasutada koos mitte-narkootiliste analgeetikumide ja adjuvantravimitega
nende tavapärastes annustes.

Täiendav analgeesia:
Lisaks üks kord ööpäevas JURNISTA-ravile, võib läbilöögi valu vaigistamiseks kõigile kroonilise valu
all kannatavatel patsientidel kasutada täiendavalt toimeaine kiire vabanemisega ravimeid (nt toimeaine
kiire vabanemisega hüdromorfooni või morfiini preparaate).
Konversiooniks tuleb kasutada alltoodud tabelit. Toimeaine kiire vabanemisega hüdromorfooni või
morfiini preparaatide täiendav annus ei tohi ületada 10...25% JURNISTA 24-tunnisest annusest (vt
tabel allpool).

Soovitatav algannus täiendavaks kiireks valuvaigistuseks

JURNISTA ööpäevane annus
Kiire vabanemisega
Kiire vabanemisega
(mg)
hüdromorfooni tableti tugevus
morfiin (mg)
(mg) annuse kohta
4 -
5
8 2
10
16 2
10...15
32 4
20...30
64 8
40...60

Annuse kohandamine ja säilitusravi:
Pärast ravi algust JURNISTA"ga on vaja annust kohandada saavutamaks patsiendil parimat tasakaalu
valuvaigistava toime ja võimalike soovimatute toimete vahel.

Kui valu tugevneb või analgeesia ei ole enam adekvaatne, võib tekkida vajadus annuse astmelise
suurendamise järele. Tuleb lasta uue annuse tekitatud toimel stabiliseeruda, mistõttu ei tohi annust
suurendada sagedamini kui iga 2 päeva järel. Vastavalt juhisele on iga annuse tiitrimise aluseks
25...100% annuse suurendamine JURNISTA olemasolevast ööpäevasest annusest.

Kui patsiendi seisund on stabiilne JURNISTA ühekordse ööpäevase manustamisega, võib seda annust
jätkata nii kaua, kui see valu vaigistamiseks vajalik on.
Ööpäevaringse opiaatravi ning ravi kohandamise vajadust peab regulaarselt hindama.

Kasutamine lastel ja noorukitel:
JURNISTA kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole soovitatav, kuna andmed ohutuse ja
efektiivsuse kohta on ebapiisavad.

Kasutamine eakatel:
Eakate raviskeem on sageli kompleksne. Seetõttu tuleb ravi hüdromorfooniga alustada ettevaatusega
ning väiksema algannusega.

Neeru- ja maksakahjustus:
Hüdromorfooni kiire vabanemisega tablettide ühekordsel manustamisel saadi kliinilistes uuringutes
järgmised tulemused:

-
Mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel (7...9 Child-Pugh" skaala järgi) olid
hüdromorfooni ekspositsioon (plasma AUC) ja plasma tippkontsentratsioon ligikaudu 4 korda
kõrgem võrreldes tervete isikute kontrolltasemega ning eliminatsiooni poolväärtusaeg ei
muutunud.

-
Mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 40...60
ml/min), oli
ekspositsioon
(plasma AUC) hüdromorfoonile ligikaudu 2 korda kõrgem võrreldes
normaalse neerutalitlusega patsientidega ning eliminatsiooni poolväärtusaeg ei muutunud.

-
Raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min), oli ekspositsioon
(plasma AUC) hüdromorfoonile ligikaudu 4 korda kõrgem võrreldes normaalse
neerutalitlusega patsientidega ning eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 3 korda pikem.

Seetõttu tuleb mõõduka maksa- või neerupuudulikkusega patsientidel alustada ravi vähendatud
annusega ning annuse tiitrimist peab hoolikalt jälgima. Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleks
kaaluda ka annustamisintervalli pikendamist ja lisaks peab neid patsiente säilitusravi ajal hoolikalt
jälgima.

Ravi lõpetamine:
Opiaatidest füüsilisse sõltuvusse jäänud patsientidel ja nendel, kes saavad igapäevaselt hüdromorfooni,
põhjustab JURNISTA-ravi järsk katkestamine abstinentssündroomi (ärajätunähud). Kui JURNISTA-
ravi on vaja lõpetada, tuleb JURNISTA annust vähendada 50% võrra iga 2 päeva järel, kuni jõutakse
väikseima võimaliku annuseni, mille korral on võimalik ravi ohutult katkestada. Kui tekivad
ärajätunähud, tuleb annuse vähendamine katkestada. Annust tuleb vähesel määral suurendada kuni
opiaadi ärajätunähud kaovad. Annuse vähendamist tuleb alustada uuesti, kuid pikemate ajavahedega
iga hüdromorfooni annuse vähendamise vahel, või viia patsient üle teise opiaadi ekvivalentsele
analgeetilisele annusele, et jätkata selle allatiitrimist.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus hüdromorfooni või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Patsiendid, kellel on olnud operatsioon ja/või haigus, mis võiks põhjustada seedekulgla ahenemist või
seedekulgla nn ,,pimeda lingu" sündroomi või seedekulgla ummistuse tekkimist.

Äge valu või operatsioonijärgse valu ravi.

Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid.

Hingamispuudulikkusega patsiendid.

Teadmata põhjusega ägedate kõhuvaludega patsiendid.

Astmaatilise staatusega patsiendid.

Samaaegne ravi monoaminooksüdaasi (MAO-) inhibiitoritega või kuni 14 päeva pärast vastava ravi
lõppu (vt lõik 4.5).

Samaaegne ravi buprenorfiini, nalbufiini või pentasotsiiniga (vt lõik 4.5).

Koomas patsiendid.

Lapsed.

Sünnitegevus ja sünnitus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Opioidanalgeetikumid, k.a hüdromorfoon, võivad tekitada rasket hüpotensiooni isikutel, kellel võime
säilitada vererõhku on komplitseeritud vähenenud veremahu tõttu või lähtuvalt kaasuvatest ravimitest,
nt nagu fenotiasiinid või üldanesteetikumid.

JURNISTA"t ei tohi kasutada olukorras, kus on suurenenud paralüütilise iileuse risk. Kui ravi ajal
kahtlustatakse paralüütilist iileust, tuleb ravi katkestada.

Planeeritud kordotoomia või mõne muu valuvaigistava operatsiooni puhul ei tohi patsienti 24 tunni
jooksul pärast operatsiooni JURNISTA"ga ravida. Seejärel tuleb vajadusel kasutada uut annust,
vastavalt muutunud valuvaigistamise vajadusele.

Pärsitud hingamine:
Hingamise pärssumine on opiaatpreparaatide kõige olulisem kõrvaltoime, mis tekib kõige sagedamini
üleannustamise tingimustes, eakatel, kurnatud ja hüpoksia ning hüperkapniaga kaasuvate seisundite
korral, kus isegi mõõdukad annused võivad eluohtlikult hingamist pärssida.
JURNISTA"t, nagu teisigi opiaate, tuleb kasutada ülima ettevaatlikkusega oluliselt vähenenud
respiratoorse reserviga või respiratoorse depressiooniga patsientidel ja kroonilise obstruktiivse
kopsuhaigusega patsientidel. Tugev valu antagoniseerib opiaatide hingamist pärssivat toimet. Kuid kui
valu peaks äkki vaibuma, manifesteeruvad need toimed kiiresti. Regionaalanesteesia- või mõnele
muule valujuhteteede katkestamise protseduurile määratud patsiendid ei tohi saada JURNISTA"t 24
tunni jooksul pärast protseduuri. Hüdromorfooni samaaegne manustamine teiste
opioidanalgeetikumidega on seotud suurenenud riskiga hingamispuudulikkuse tekkeks. Seetõttu on
oluline vähendada hüdromorfooni annust, kui samaaegselt kasutatakse ka teisi analgeetikume.

Peatraumad ja suurenenud koljusisene rõhk:
Opiaatide hingamist pärssiv toime koos süsinikdioksiidi retentsiooni ja tserebrospinaalvedeliku rõhu
sekundaarse tõusuga võib olla oluliselt suurem peatrauma või kõrgenenud intrakraniaalse rõhu korral.
Opiaadid võivad tekitada toimeid, mis võivad varjata ajutrauma korral koljusisese rõhu edasise
suurenemise neuroloogilisi tunnuseid. JURNISTA"t tohib manustada sellisel tingimusel ainult siis, kui
seda peetakse esmavajalikuks ja äärmise ettevaatusega.

Seedetrakt ja teised silelihased:
Sarnaselt teistele opiaatidele põhjustab hüdromorfoon seedetrakti motoorika vähenemist, mis on seotud
silelihastoonuse suurenemisega. Kõhukinnisus on opiaatravi väga sage soovimatu toime. Patsientidele
tuleb soovitada võtta tarvitusele meetmed, et hoida ära kõhukinnisust ja profülaktiliselt on soovitatav
kasutada lahtisteid. Erilist ettevaatust on vaja rakendada kroonilise kõhukinnisusega patsientide
ravimisel.

Kliiniline seisund või ravimid, mis põhjustavad äkilist ja olulist seedimisaja lühenemist, võivad tingida
JURNISTA imendumise vähenemist ning põhjustada füüsilise opiaadisõltuvusega patsientidel ärajätu
sümptomite teket.

Opiaatide manustamine võib segada ,,ägeda kõhu" seisundi diagnostikat või kliinilist kulgu. Seetõttu
tuleb olla kindel, et patsiendil ei ole enne ravi algust soolesulgusi, eriti iileust. Samuti võib
hüdromorfoon suurendada sapiteede rõhku Oddi sfinkteri spasmi tõttu. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik
JURNISTA manustamisega soole põletikuliste või obstruktiivsete haigustega patsientidele, sapiteede
haigusest tingitud ägeda pankreatiidiga või sapiteede operatsioonile minevatele patsientidele.

JURNISTA tablett ei deformeeru ja selle kuju seedetraktis nähtavalt ei muutu. Väga harva on olnud
teateid obstruktiivsetest sümptomitest peale deformeerumiskindlate ravimite suukaudset manustamist
patsientidel, kelle puhul on teada soole ahenemine (vt lõik 4.3).

Patsientidele tuleb selgitada, et nad ei ehmuks, kui leiavad roojast JURNISTA tableti, see on lihtsalt
mittelahustuv kest.

Riskirühma patsiendid:
JURNISTA"t, nagu teisigi opioidanalgeetikume, tuleb manustada ettevaatusega ja vähendatud annustes
neerupuudulikkuse, kerge kuni mõõduka makspuudulikkuse, adrenokortikaalse puudulikkuse,
müksödeemi, hüpotüreoidismi, prostata hüpertroofia või ureetra striktuuriga patsientidele. Samuti on
ettevaatus vajalik JURNISTA manustamisel KNS depressiooni, küfoskolioosi, toksilise psühhoosi,
delirium tremens"i, ägeda alkoholismi või krambihäiretega patsientidele.

Kasutamine eakatel:
Eakad on enam disponeeritud kesknärvisüsteemi (KNS) kõrvaltoimetele (segasus) ja seedetrakti
häiretele ning neerufunktsiooni füsioloogilisele alanemisele. Seetõttu on vajalik eriline ettevaatus ja
vähendatud algannuse kasutamine. Teiste ravimite, eriti tritsükliliste antidepressantide samaaegne
kasutamine suurendab segasuse ja kõhukinnisuse tekkeriski. Eesnäärme ja kuseteede haigused on
sagedasemad eakate haigused. See toob kaasa suurenenud kusepeetuse riski. Ülaltoodut arvesse võttes
on vaja pigem rakendada rohkem ettevaatusabinõusid, mitte võtta seda kui opiaatide kasutamise
piiramist eakatel.

Isegi kui annus on suur, ei peegelda annuse suurendamine tolerantsuse teket.

Ravimsõltuvus:
JURNISTA"t tuleb ettevaatusega kasutada alkohoolikutel ja teiste ravimsõltuvuste korral, kuna sellel
patsientide populatsioonil on leitud suurem sagedus opiaatide suhtes tolerantsuse tekkeks ja ka
psühholoogiliseks sõltuvuseks. Kuritarvitamise eesmärgil parenteraalsel teel manustamisel võivad
tableti abiained põhjustada letaalseid komplikatsioone.

Opiaatide pideva kasutamisega, k.a JURNISTA, võib eeldada tolerantsuse ja füüsilise sõltuvuse teket.

Sarnaselt teiste opiaatidega, võib JURNISTA kasutamise korral esineda ka sihilikku kuritarvitamist,
mida iseloomustab käitumise muutus, kuid seda ei juhtu nende patsientidega, kellel teostatakse valu
ravi sihipäraselt. Psühholoogilise sõltuvuse teke või sõltuvust tekitav toime arvatakse tekkivat ainult
nendel isikutel, kes võivad ühel või teisel moel olla selleks predisponeeritud ning see ei ole normaalne
ega oodatav vastus valu raviks kasutatavate opiaatide kohasele manustamisele. Ka juhtudel, kui
patsient on opiaate minevikus kuritarvitanud, võivad hüdromorfoon ja teised opiaadid olla näidustatud
tugeva valu raviks. Vajadus annuse suurendamiseks võib olla tingitud kaasuvast patoloogiast, ning
seda tuleb uuesti hinnata. Enamusel juhtudest peegeldab see soov reaalset vajadust valu vaigistamiseks
ja ei ole seotud ravimi mittesihipärase kasutamisega.

Hüdromorfooni kasutamine seoses spordiga toob kaasa diskvalifitseerimise. Hüdromorfoon võib
dopingukontrollis anda positiivse tulemuse.

Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku laktoositalumatusega, laktoosipuudusega või glükoos-
laktoos malabsorbtsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Kuna alkohol suurendab hüdromorfooni sedatiivset toimet, tuleb JURNISTA ning alkoholi, kui ka
alkoholi sisaldavate ravimite samaaegset manustamist vältida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Monoaminooksüdaasi (MAO-) inhibiitorid võivad tekitada KNS erutust või depressiooni,
hüpotensiooni või hüpertensiooni kui neid manustada koos opiaatidega. JURNISTA on
vastunäidustatud MAO- inhibiitoreid kasutavatele patsientidele (lõik 4.3).

Hüdromorfooni samaaegne kasutamine koos morfiini agonistide/antagonistidega (buprenorfiin,
nalbufiin, pentasotsiin) võib kaasa tuua analgeetilise toime vähenemise, sest ravimid blokeerivad
konkureerivalt retseptoreid ning põhjustavad sellega ärajätunähtude tekke riski, mistõttu selline
kombinatsioon on vastunäidustatud (lõik 4.3).

Samaaegne kesknärvisüsteemi inhibiitorite, nagu uinutite, rahustite, üldanesteetikumide,
antipsühhootikumide ja alkoholi kasutamine, võib põhjustada täiendavat pärssivat toimet,
hingamisdepressiooni, hüpotensiooni ja ülemäärast sedatsiooni või koomat. Kui selline kombinatsioon
on näidustatud, tuleb ühe või mõlema ravimi annust vähendada.

JURNISTA, nagu teisedki opiaadid, võib tugevdada lihasrelaksantide neuromuskulaarset blokeerivat
toimet ja süvendada hingamisdepressiooni astet.

Tuleb vältida samaaegset alkoholi manustamist. Alkohol tugevdab hüdromorfooni sedatiivset toimet
(vt lõik 5.2).

4.6 Rasedus
ja
imetamine

Rasedus
Kliinilisi andmeid ravimi kasutamise kohta raseduse ajal ei ole. Loomkatsete (vt lõik 5.3) põhjal
teratogeenseid toimeid ei ilmnenud, täheldati reproduktiivtoksilisust. Katsealustel loomadel läbis
hüdromorfoon platsentaarbarjääri. Raseduse ajal opiaate tarvitatavate inimeste puhul on potentsiaalne
risk teadmata.

JURNISTA"t ei tohi kasutada raseduse ja sünnituse ajal emaka kokkutõmmete vähenemise ning
vastsündinu respiratoorse depressiooni riski tõttu. Ärajätunähud võivad tekkida vastsündinul, kelle ema
on pikaajalisel ravil.

Imetamine
Hüdromorfooni ja teiste opioidanalgeetikumide puhul on kliinilistes uuringutes leitud madal
kontsentratsioon inimese rinnapiimas. Prekliinilistes uuringutes on täheldatud hüdromorfooni ilmumist
roti emapiima. JURNISTA"t ei tohi rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

JURNISTA mõjutab oluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. See on eriti tõenäoline ravi
alguses, annuse suurendamise või ravimi muutmise järgselt.

4.8 Kõrvaltoimed

JURNISTA"ga läbiviidud kliinilistes uuringutes (n=1684) olid kõige sagedamini teatatud
kõrvaltoimeteks kõhukinnisus, iiveldus ja oksendamine. Sellisel juhul piisab tavaliselt annuse
vähendamisest, lahtistavate (vt lõik 4.2) või antiemeetiliste ravimite kasutamisest.

Alltoodud tabel näitab JURNISTA ja teiste hüdromorfoonvesinikkloriidi sisaldavate ravimvormidega
läbiviidud kliinilistes uuringutes kirjeldatud kõrvaltoimeid. Kui JURNISTA ja muu
hüdromorfoonvesinikkloriid-ravi kasutamisega seotud kõrvaltoimete esinemissagedused olid erinevad,
kasutati mõlema andmebaasi kõrgemaid esinemissagedusi.

Organsüsteemi
Ravimi kõrvaltoime
klass

Esinemissagedus

Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
(1/10)
(1/100 kuni
(1/1000 kuni <1/100)
(1/10000 kuni (<1/10000)
<1/10)
<1/1000)
Uuringud
Kehakaalu
langus
Hapniku
saturatsiooni
Testosterooni

langus, kaaliumi hulga
hulga langus
langus veres,
veres
maksaensüümide
aktiivsuse tõus, amülaasi
tõus veres
Südame häired

Tahhükardia
Palpitatsioonid,
Bradükardia
ekstrasüstolid
Närvisüsteemi
Somnolent-
Mälu
Müokloonus,
Hüperrefleksia
häired
sus, peavalu,
halvenemine,
koordinatsioonihäired,
pearinglus
hüpoesteesia,
düskineesia, sünkoop,
paresteesia,
düsartria, tasakaaluhäired,
treemor või
teadvuse astme langus,
tahtmatud lihaste hüperesteesia,
kokkutõmbed,
entsefalopaatia,
sedatsioon,
kognitiivsed häired,
tähelepanuhäired, psühhomotoorne
düsgeusia
hüperaktiivsus, krambid/
krambihood
Silma
Nägemishäired,
Mioos, diploopia, silmade

kahjustused
nagu hägus
kuivamine
nägemine
Kõrva ja
Peapööritus
Tinnitus

labürindi
kahjustused
Respiratoorsed,
Düspnoe
Respiratoorne
distress,
Hingamisdep-

rindkere ja
rinorröa, hüpoksia,
ressioon
mediastiinumi
bronhospasm,
häired
hüperventilatsioon,
aevastamine
Seedetrakti
Kõhukinni-
Suukuivus,
Kõhupuhitus,
Pankrease

häired
sus, iiveldus, kõhulahtisus,
hemorroidid,
ensüümide
oksendamine kõhuvalu,
hematotseesia,
aktiivsuse
düspepsia,
ebanormaalne iste, soole
tõus*,
düsfaagia,
ahenemine, divertiikulid,
anaallõhed,
kõhupuhitus
röhitsused, mao-
besoaar,
sooletrakti liikuvuse
duodeniit,
häired, laiaulatuslik soole iileus,
perforatsioon
vähenenud mao
tühjenemis-
võime, valulik
iste
Neerude ja
Uriinipeetus,
Uriini väljutamise häired,

kuseteede häired
düsuuria,
pollakisuuria
mikturitsioon
Naha ja
Liigne
higieritus,
Ekseem* Näo
punetus/

nahaaluskoe
sügelemine,
erüteem
kahjustused
lööbed
Lihas-skeleti ja
Lihaste
spasmid,
Müalgia

sidekoe
seljavalu,
kahjustused
artralgia,
jäsemete valu
Endokriinsüs-


Hüpogonadism

teemi häired
Ainevahetus- ja
Anoreksia,
Söögiisu tõus,


toitumishäired
dehüdratsioon
vedelikupeetus,
hüperurikeemia
Infektsioonid ja

Gastroenteriit,


infestatsioonid
divertikuliit
Vigastus,
Kukkumine,
Üleannustamine

mürgistus ja
põrutus
protseduuri
tüsistused
Vaskulaarsed
Hüpotensioon,



häired
nahaõhetus,
hüpertensioon
Üldised häired ja Asteenia Tursed,
ravimi
Halb enesetunne,
Purjus tunne,

manustamiskoha
ärajätunähud,
haiglane olek,
külma ja
reaktsioonid
palavik, valu,
käimisraskused,
kuuma tunne,
ebamugavus-
närvilisustunne, pohmell hüpotermia
tunne rinnus,
külmavärinad
Maksa ja


Sapipõie

sapiteede häired
koolikud*
Reproduktiivse

Erektsioonihäired/


süsteemi ja
impotentsus, seksuaalne
rinnanäärme
düsfunktsioon
häired
Psühhiaatrilised
Unetus,
ärevus,
Libiido langus,
Sõltuvus*
häired
segasusseisund,
paanikahäire, paranoia,
närvilisus,
agressiivsus, nutmine,
ebatavalised
loidus, ravimtolerantsus*,
unenäod,
düsfooria, eufooriline
depressioon,
meeleolu
meeleolumuutu-
sed, rahutus,
hallutsinatsioonid
* Kõrvaltoimest on teatatud teiste hüdromorfoonvesinikkloriidi ravimvormide puhul.

Järgnevalt nimetatud teadmata esinemissagedusega toimeid on kirjeldatud kirjanduses:
hingamispuudulikkus, deliirium ja amenorröa.

Hingamise depressioon võib tekkida suurema tõenäosusega teatud patsientide grupis (vt lõik 4.4).

4.9 Üleannustamine

JURNISTA üleannustamist iseloomustab respiratoorne depressioon, unisus, mis võib progresseeruda
stuuporiks ja koomaks, lihaslõtvus, külm nahk, ahenenud pupillid ning harva ka tahhükardia ja
hüpotensioon. Tõsise üleannustamise korral võib tekkida apnoe, tsirkulatoorne kollaps, südameseiskus
ja surm.

Üleannustamise ravis tuleb põhitähelepanu pöörata adekvaatse hingamisfunktsiooni taastamisele,
tagades avatud hingamisteed ja rakendada kunstlikku hingamist või kontrollitud ventilatsiooni. Kui
suukaudne manustamine toimus hiljuti, võib arsti juhendamisel teha mao tühjendamiseks maoloputust.

Soki ja kopsuturse raviks, mis tavaliselt üleannustamisega kaasuvad, võib rakendada üldtoetavaid
meetmeid (sh hapnik ja vasopressorid). Südameseiskus ja arütmiad võivad vajada südamemassaazi või
defibrillatsiooni.

Raske üleannustamise korral tuleb hingamisdepressiooni kupeerimiseks kasutada spetsiifilisi antidoote,
nt naloksooni või nalmefeeni (õige kasutamise kohta vt vastava spetsiifilise opioidi antagonisti
omaduste kokkuvõtet). Naloksooni toime on suhteliselt lühike. Seetõttu tuleb patsienti hoolikalt
jälgida, kuni hingamine on stabiliseerunud. JURNISTA vabastab hüdromorfooni ligikaudu 24 tundi.
Sellega peab arvestama ravi lõpetamisel. Opioidi antagoniste ei manustata kliiniliselt olulise
hingamisdepressiooni puudumisel või opiaatidest tekkinud vereringehäirete korral. Opioidi antagoniste
tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel kahtlustatakse füüsilist sõltuvust hüdromorfoonist,
kuna opiaatide, k.a hüdromorfooni toime järsk peatamine võib esile kutsuda ärajätunähud.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Analgeetikumid; looduslikud oopiumi alkaloidid,
ATC-kood: N02AA03.
Hüdromorfoon on poolsünteetiline morfiini derivaat.

Nagu kõik teised opioidanalgeetikumid, avaldab hüdromorfoon oma põhilist farmakoloogilist toimet
kesknärvisüsteemile ja silelihastele. Need toimed avalduvad tänu seondumisele spetsiifiliste
opioidretseptoritega. Hüdromorfoon on põhiliselt -retseptorite agonist, millel on nõrk afiinsus -
retseptorite suhtes. Analgeesia tekib kesknärvisüsteemi -retseptoritega seondumise tagajärjel. Kuigi
hinnangud varieeruvad (kahest kümne korrani), on suukaudne hüdromorfoon ligikaudu 5 korda
tugevama toimega (kaalu järgi) kui morfiin ning omab lühemat toimeaega. Hingamise pärssumine
tekib tänu otsesele toimele ajus asuvale hingamiskeskusele. Opiaadid võivad tekitada iiveldust ja
oksendamist otsese stimuleeriva toime tõttu neljandas ajuvatsakeses asuva oksekeskuse
kemoretseptoritesse.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pärast JURNISTA prolongeeritud toimega tablettide ühekordset suukaudset annustamist suureneb
plasma kontsentratsioon järk-järgult 6 kuni 8 tunni jooksul ja seejärel jääb kontsentratsioon püsima
ligikaudu 18 kuni 24 tunniks pärast annustamist; keskmised Tmax väärtused olid ligikaudu 13 kuni 16
tundi. Seega, nagu ette nähtud, vabaneb hüdromorfoon ravimvormist püsivalt, koos sellega toimub
ravimi püsiv imendumine seedetraktist 24 tunni jooksul, mis on kooskõlas üks-kord-ööpäevas
manustamisega. Hüdromorfooni keskmine absoluutne biosaadavus peale ühekordset 8, 16 või 32 mg
JURNISTA annustamist on vahemikus 22...26%.

Püsikontsentratsioon on ligikaudu kaks korda kõrgem ühekordse annuse manustamise järgsest
kontsentratsioonist ja see saavutatakse JURNISTA kolmanda annuse manustamisega. Korduvate
annuste manustamisel farmakokineetika aeg-sõltuvad parameetrid ei muutu. Püsikontsentratsiooni
juures saavutatakse JURNISTA üks kord ööpäevas manustamisega sarnane plasmakontsentratsiooni
tase kui hüdromorfooni kiirelt toimeainet vabastavate tablettide 4 korda ööpäevas manustamisega
samas ööpäevases annuses ning vähenevad perioodilised plasmakontsentratsioonide kõikumised, mis
esinevad kiirelt toimeainet vabastavate tablettide kasutamisel. Püsikontsentratsiooni saavutamisel oli
plasmakontsentratsioonide kõikumine 24 tunni jooksul JURNISTA kasutamisel väiksem (83%) kui
kiirelt toimeainet vabastavate tablettide kasutamisel (147%). Püsikontsentratsiooni saavutamisel oli
JURNISTA kasutamisel hüdromorfooni AUC võrdne kiirelt toimeainet vabastavate tablettide omaga.

Seondumine plasmavalkudega on madal (<30%). Peamine metabolismi rada on glükuronidatsioon ning
põhimetaboliit on hüdromorfoon 3-glükuroniid, millel on hüdromorfooniga sarnane ajakõver plasmas.
Erinevalt morfiinist ei teki 6-glükuroniidi. Toimeainet kontrollitult vabastava tableti korral on näidatud
lineaarset farmakokineetikat annuste vahemikus 4...64
mg, koos annuse proportsionaalse
suurenemisega suureneb plasmakontsentratsioon (Cmax) ja üldine omastatavus (AUC).

Võrreldes eakatel kiirelt toimeainet vabastavate tablettide kasutamisel hüdromorfooni ühekordse
annuse farmakokineetikat nooremate omaga, oli vanuse mõjul Cmax vähenenud 14% ja AUC mõõdukalt
suurenenud (11%) võrreldes noortega. Tmax osas erinevusi ei esinenud. Eakate suurenenud tundlikkust
ravimi suhtes ei saa välistada. Üldiselt peab eakate patsientide ravis annustamine toimuma
ettevaatlikult, alustades väiksematest annustest, arvestades maksa-, neeru ja südamefunktsiooni häirete
ning kaasuvate haiguste sagedamat esinemist, samuti kaasuvate ravimite tarvitamist neil haigetel.

JURNISTA manustamise järgselt on hüdromorfooni plasmakontsentratsioonid ja farmakokineetilised
parameetrid meestel ja naistel võrreldavad.

Uuringutes, kus kasutati ühekordseks suukaudseks manustamiseks tavapäraseid (kiirelt toimeainet
vabastavaid) tablette, vähendas maksafunktsiooni häire hüdromorfooni esmast maksapassaazi nii, et
mõõduka maksapuudulikkusega isikutel tekkis hüdromorfooni 4 korda suurem plasmakontsentratsioon.
Neerufunktsiooni häire mõjutas hüdromorfooni ja tema metaboliitide hüdromorfoon 3-glükuroniidi ja
3-sulfaadi farmakokineetikat. Neerupuudulikkuse mõju hüdromorfooni farmakokineetikale väljendus
vastavalt 2-kordses biosaadavuse suurenemises mõõduka ja 4-kordses suurenemises raske
neerupuudulikkuse korral. Samuti täheldati olulisi muutusi hüdromorfoon 3-glükuroniidi
eliminatsiooni kineetikas raske neerupuudulikkusega patsientide grupis, kuigi hemodialüüs oli tõhus
vahend alandamaks nii hüdromorfooni kui tema metaboliitide sisaldust plasmas. Vt lõiku 4.2
annustamise soovitusteks.

Hüdromorfooni imendumist JURNISTA"st võrdlevas uuringus koos 240 ml 4%-lise, 20%-lise ja 40%-
lise alkoholi manustamisega, tõusis Cmax keskmiselt 17, 31 ja 28% paastumisseisundis ning oli vähem
mõjutatud toitumisseisundis ­ keskmiselt 14%, 14% ja 10%. 4%-lise, 20%-lise ja 40% alkoholiga
võetud keskmine Tmax oli 12...16 tundi ja 0% alkoholiga 16 tundi. AUC väärtustele ei leitud mõju ei
paastumis- ega toitumisstaadiumis. OROS® tehnoloogiast tulenevalt säilib JURNISTA toimeainet
prolongeeritult vabastavate tablettide eripära alkoholi toimel. Farmakodünaamiline koostoime, vt lõik
4.4.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mitte-
kliinilised uuringud ei ole näidanud suukaudselt manustatud hüdromorfooni kahjulikku toimet
inimesele. Rottide puhul täheldati vähest, kuid statistiliselt olulist vähenemist siirdes annuse juures
6,25 mg/kg/päevas ­ s.o. annuse tase, mis tekitas maternaalset toksilisust paaritumisperioodi jooksul.
Plasma ekspositsioon (AUC) hüdromorfoonile selle taseme juures oli 135 ng/ml/tunnis, mille
ohutusfaktor ületab ligikaudu 1,5 korda inimese ekspositsiooni (AUC) keskmise ööpäevase annuse
juures. Rottide vastsündinute elujõulisus ja ellujäämisvõimalus vähenesid emastele suukaudselt
manustatava 6,25
mg/kg ööpäevase annuse juures. Viimatinimetatud mõju on iseloomulik
opioidanalgeetikumide rühmale.
Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Polüetüleenoksiid 200K
Povidoon K29-32
Magneesiumstearaat
Kollane raudoksiid E172 (4 mg ja 32 mg)
Butüülhüdroksütolueen E321
Polüetüleenoksiid 2000K
Naatriumkloriid
Hüpromelloos
Must raudoksiid E172
Laktoos, veevaba
Tselluloosatsetaat
Makrogool 3350

Tableti kate (värviline):
8 mg, 16 mg, 32 mg ja 64 mg:
Laktoosmonohüdraat
hüpromelloos
titaandioksiid E171
glütserooltriatsetaat
punane raudoksiid E172 (8 mg)
kollane raudoksiid E172 (16 mg)
indigokarmiinlakk E132 (64 mg)

4 mg:
Hüpromelloos
titaandioksiid E171
Makrogool 400
kollane raudoksiid E172
punane raudoksiid E172
must raudoksiid E172

Tableti kate (läbipaistev):
Hüpromelloos
Makrogool 400

Trükivärv:
Must raudoksiid E172
Propüleenglükool
Hüpromelloos

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Aclar alumiinium blister
Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 28, 30, 35, 40, 50, 56, 60, 100 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Johnson & Johnson UAB
Gelezinio Vilko g. 18A
LT-08104 Vilnius
Leedu


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

JURNISTA 4 mg: 571308
JURNISTA 8 mg: 516406
JURNISTA 16 mg: 516506
JURNISTA 32 mg: 516306
JURNISTA 64 mg: 516606


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

JURNISTA 4 mg: 08.02.2008/22.12.2009
JURNISTA 8 mg: 16.06.2006/22.12.2009
JURNISTA 16 mg: 16.06.2006/22.12.2009
JURNISTA 32 mg: 16.06.2006/22.12.2009
JURNISTA 64 mg: 16.06.2006/22.12.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2009