Glumetsan 850 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Glumetsan 850 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 850 mg metformiinvesinikkloriidi.
INN. Metforminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikilega kaetud tablett, diameetriga 13,5 mm.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

II tüüpi diabeedi ravi täiskasvanutel, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise
koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
-
Täiskasvanutel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste
suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
-
Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib metformiini kasutada monoteraapiana või
kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kel on metformiini kasutatud
esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste
vähenemist (vt lõik 5.1 ).

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud:
Monoteraapiana või kombineeritult teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega.
-
Tavaline algannus on üks 850 mg tablett 2...3 korda päevas, manustatuna söögi ajal või
pärast sööki.
-
10...15. päeval pärast ravi algust korrigeeritakse annust vastavalt veresuhkru tasemele.
Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.

Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovitatav annus on 3 g päevas, jagatuna 2...3 annuseks.

-
Kui toimub üleminek teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt, siis on vajalik eelnev ravi
katkestada ja asendada metformiini ülalpool nimetatud annusega.

Kombinatsioonis insuliiniga:
Metformiini ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli veresuhkru taseme
üle.
Metformiini tavaline algannus on üks tablett 2...3 korda päevas ja insuliini annus on reguleeritud
vastavalt veresuhkru väärtustele.

Eakad:
vastavalt võimalikule neerufunktsiooni alanemisele vanematel inimestel peab metformiini annus
olema arvestades neerufunktsiooni näitajaid vastavalt kohaldatud. Vajalik on neerufunktsiooni
regulaarne kontroll (vt lõik 4.4).

Lapsed ja noorukid
Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga
-
Metformiini võib kasutada lastel alates 10. eluaastast ja noorukitel.
-
Tavaline algannus on üks 500 mg või 850 mg tablett üks kord päevas manustatuna söögi
ajal või pärast sööki.
-
10...15. päeval pärast ravi algust korrigeeritakse annust vastavalt veresuhkru tasemele.
Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.

Metformiini maksimaalne lubatud annus on 2 g ööpäevas jagatuna 2...3 annuseks.

4.3 Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus metformiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
-
Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.
-
Neerupuudulikkus või halvenenud neerufunktsioon (kreatiniini kliirens <60 ml/min).
-
Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nt:
dehüdratsioon,
raske infektsioon,
sokk,
joodi sisaldavate kontrastainete veenisisene manustamine (vt lõik 4.4 ).
-
Äge või krooniline haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat, nt
südame- või hingamispuudulikkus,
hiljuti läbi põetud müokardiinfarkt,
sokk
-
Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
-
Imetamine.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos:
Laktatsidoos on harva esinev, kuid väga raske metaboolne komplikatsioon (kõrge suremus kohese
ravi puudumisel), mis võib tekkida metformiini kuhjumisel.
Kirjeldatud laktatsidootilised juhud metformiinravil olevatel patsientidel ilmnesid eelkõige
märkimisväärse neerupuudulikkusega diabeetilistel patsientidel. Laktatsidoosi tekkimise
võimalust peab ja saab vähendada, mõjutades ka teisi riskifaktoreid, nagu halvasti kontrollitud
diabeet, ketoos, pikaleveninud paastumine, ülemäärane alkoholipruukimine, maksapudulikkus või
kõikvõimalikud hüpoksiaga seotud seisundid.

Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalud ja hüpotermiale järgnev kooma.
Laboratoorse diagnostika leiud on vere pH langus, seerumlaktaadi väärtused > 5 mmol/l ning
tõusnud anioonivaegusel ja laktaadi/püruvaadi suhe. Kui kahtlustatakse metaboolset atsidoosi,
peab metformiin ravi lõpetama ja patsiendi koheselt hospitaliseerima (vt lõik 4.9)

Neerufunktsioon:
Kuna metformiini eritumine toimub neerude kaudu, peab seerumi kreatiniini tase olema määratud
enne ravi algust ja regulaarselt selle käigus:
-
vähemalt üks kord aastas normaalse neerufunktsiooniga patsientidel;
-
vähemalt 2...4 korda aastas patsientidel, kelle seerumi kreatiniini tase on normi ülemisel
piiril ning eakatel.

Neerupuudulikkus algstaadiumis esineb sageli eakatel ja on asümptomaatiline. Erilise
ettevaatusega tuleb suhtuda situatsiooni, kus neerufunktsioon võib halveneda, nagu
antihüpertensiivse või diureetilise ravi alguses ning MSPVA-ravi alguses.

Joodi sisaldavate kontrastainete kasutamine
Kuna radioloogilistes uuringutes kasutatavad joodi sisaldavad intravaskulaarsed ained võivad
põhjustada neerupuudulikkust, tuleb metformiinravi enne uuringut või uuringu ajal katkestada
ning kui neerufunktsioon on kontrollitud ja see on leitud korras olevat, võib metformiinravi 48
tundi pärast uuringut uuesti alustada (vt lõik 4.5).

Kirurgia:
Ravi metformiinvesinikkloriidiga tuleb 48 tundi enne üldanesteesiaga operatsiooni katkestada ja
jätkata võib seda 48 tundi pärast protseduuri.

Lapsed ja noorukid:
II tüüpi diabeedi diagnoos peab olema kinnitatud enne ravi alustamist metformiiniga.

Pikaajalised andmed metformiini toimest kasvule ja puberteedieale puuduvad.
Seetõttu on metformiinravi saavatel lastel, eriti puberteedieelsetel lastel, soovitatav hoolikalt
jälgida metformiini toimet nendele parameetritele.

10...12-aastased lapsed:
Laste ja noorukitega läbiviidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud ainult 15 10...12-
aasast isikut. Kuigi metformiini efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel ei erinenud
efektiivsusest ja ohutusest vanematel lastel, tuleb 10...12-aastastele lastele määrata ravimit
ettevaatusega.

Teised ettevaatusabinõud:
-
Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja süsivesikute jaotamist päeva
lõikes.
-
Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madalakalorilist dieeti.
-
Diabeedi kulu jälgimiseks peavad regulaarselt olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid.
-
Metformiin üksinda ei tekita kunagi hüpoglükeemiat, kuid ettevaatusega peab suhtuma
kombinatsioonidesse insuliini või hüpoglükeemiliste sulfonüüluurea preparaatidega.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ebasoovitavad kombinatsioonid
Alkohol.
Esineb suurenenud risk laktatsidoosile ägeda alkoholimürgituse puhul, eriti kui samaaegselt
esineb:
-
paastumine või alatoitumus;
-
maksapuudulikkus.
Vältida alkohoolsete jookide ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist.

Joodi sisaldavad kontrastained (vt lõik 4.4)
Joodi sisaldavate kontrastainete veenisisene manustamine võib esile kutsuda neerupuudulikkuse,
mis viib metformiini kuhjumisele ja laktatsidoosi tekke riskile.
Metformiinravi peab enne protseduuri ja protseduuri ajal katkestama ning kui neerufunktsioon on
kontrollitud ja see on leitud korras olevat, võib metformiinravi 48 tundi pärast uuringut uuesti
alustada.

Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist tähelepanu.
Glükokortikosteroididel (süsteemselt ja paikselt manustatavatel), beeta 2-adrenomimeetikumidel
ja diureetikumidel on sisemine hüperglükeemiline aktiivsus. Patsient peab olema sellest
informeeritud ja tihedamini määrama veresuhkru taset, eriti ravi alguses.
Vajadusel tuleb reguleerida antidiabeetilise ravimi annust, kui samaaegselt kasutatakse teisi
ravimeid või nende kasutamine on lõpetatud.
Samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega ja pärast nende kasutamise lõpetamist peab
antidiabeetilise ravimi annus olema vastavalt sellele reguleeritud.
AKE inhibiitorid võivad alandada veresuhkru taset. Samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega ja
pärast nende kasutamise lõpetamist peab antidiabeetilise ravimi annus olema vastavalt sellele
reguleeritud.

4.6
Rasedus ja imetamine

Sellekohased epidemioloogilised andmed praeguseks puuduvad. Loomkatsetes ei ilmne
kahjulikku toimet rasedusele, embrüole või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele
arengule (vt ka lõik 5.3).
Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, siis ei tohiks diabeeti ravida metformiiniga, vaid
peaks kasutama insuliini, et hoida veresuhkru sisaldus nii lähedal normaalsele kui võimalik, et
minimaliseerida riski loote väärarengule ebanormaalse veresuhkru taseme tõttu.

Metformiin eritub imetavate rottide piima. Sarnased andmed naiste kohta puuduvad, mistõttu
tuleb otsustada kas katkestada imetamine või metformiini kasutamine, kaaludes ravi olulisust
emale.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Metformiini monoteraapiana ei põhjusta hüpoglükeemiat ja sellepärast ei oma toimet inimese
autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.
Kui tegemist on hüpoglükeemiliste antidiabeetiliste ravimite kombinatsiooniga
(hüpoglükeemilised sulfanüüluuread, insuliin, repagliniid), peab patsient olema informeeritud
võimalikust hüpoglükeemia riskist.

4.8
Kõrvaltoimed

Ravi ajal metformiiniga on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Esinemissagedus on määratletud
järgmiselt:

Väga sage (1/10)
Sage (1/100...<1/10)
Aeg-ajalt (1/1,000...<1/100)
Harv (1/10,000...<1/1,000)
Väga harv (<1/10,000),
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: B12 vitamiini imendumise vähenemine ja seerumi nivoo langus pikaajalise ravi korral
metformiiniga. Sellise etioloogia võimalust tuleb kaaluda juhul, kui patsiendil esineb
megaloblastiline aneemia.
Väga harv: Laktatsidoos (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired
Sage: Maitsetundlikkuse muutused.

Seedetrakti häired
Väga sage: seedetrakti häired, nagu: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, isukaotus.
Need kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt ravi alguses ja enamusel juhtudest vähenevad
spontaanselt. Nende ära hoidmiseks soovitatakse jagada metformiini annus 2...3 korrale päevas ja
manustada söögi aja või pärast sööki. Annuse aeglane suurendamine võib samuti parandada
gastrointestinaalset taluvust.

Maksa- ja sapiteede häired
Üksikjuhud: On esinenud kõrvalekaldeid maksafunktsiooni analüüsides või hepatiiti, mis on
taandunud pärast metformiini manustamise katkestamist.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: Nahareaktsioonid, nagu erüteem, kihelus, urtikaaria

Avaldatud andmete ja kontrollitud kliiniliste uuringute põhjal raviti piiratud hulka 10...16 aastasi
lapsi 1 aasta jooksul. Soovimatutest toimetest teatamine oli olemuselt ja sageduselt sarnane
sellele, mida teatati täiskasvanute puhul.

4.9 Üleannustamine

Isegi kuni 85 g metformiiniannustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuid nendes tingimustes
on tekkinud laktatsidoos.
Metformiini suur üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on
erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja
metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: biguaniidid, peroraalsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained,
v.a insuliinid, ATC kood: A10BA02

Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab basaalset ja söögijärgset
veresuhkru taset. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat.
Metformiin võib avaldada toimet 3 mehhanismi kaudu:

1) redutseerib maksasisest glükoosi produktsiooni inhibeerides glükoneogeneesi ja
glükogenolüüsi;
2) tõstab insuliini tundlikkust lihastes, parandades perifeerset glükoosi kasutamist;
3) pikendab glükoosi intestinaalset imendumist.

Metformiin stimuleerib glükogeeni rakusisest sünteesi, mõjutades glükogeeni süntetaasi.
Metformiin parandab glükoosi transportivate kõiki tüüpi rakkude transpordivõimet (GLUT).

Inimorganismis toimib metformiin sõltumata oma toimest veresuhkrutasemele soodsalt ka
rasvade ainevahetusele. Seda on näidatud terapeutiliste annustega, kontrollitud keskmise ja
pikemaajalistes kliinilistes uuringutes: metformiin alandab üldkolesterooli taset, LDL kolesterooli
taset ja triglütseriidide taset.

Kliiniline efektiivsus.
Prospektiivsed randomiseeritud uuringud (UKPDS) on näidanud pikaajalist efektiivsust
veresuhkru taseme kontrollile II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel.

Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel, pärast dieetravi
ebaõnnestumist, näitas:
-
Diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski oluline vähenemine metformiini grupis
(29,8 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta), ainult dieediga (43,3 juhtu/1000 patsiendiaasta
kohta ), p=0,0023, kombineeritud sulfanüüluurea grupis ja insuliini monoteraapia grupis
(40,1 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta), p= 0,0034.
-
Diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski oluline langus: metformiin 7,5
juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, p=
0,017.
-
Üldsuremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiin 13,5 juhtu/1000
patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieetraviga 20,6 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p=
0,011) ning kombineeritud sulfanüüluurea ja insuliini monoteraapia grupis 18,9
juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p= 0,021).
-
Müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärne langus: metformiiniga 11 juhtu/1000
patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p= 0,01).

Metformiini kasutamisel teisese valikravimina kombinatsioonis hüpoglükeemiliste
sulfonüüluurea preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu.

I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel
patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust pole tõestatud.

Kontrollitud kliiniliste uuringute põhjal piiratud hulga 10...16 aastaste lastega, keda
raviti 1 aasta jooksul täheldati täiskasvanutega sarnast veresuhkru kontrolli.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine:
Pärast metformiini suukaudset saabub Tmax 2,5 tunni pärast. Absoluutne biosaadavus 500 mg või
850 mg metformiini tableti puhul on tervetel inimestel 50...60%. Pärast suukaudset manustamist
oli roojast leitud imendumata fraktsioon 20...30%.
Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine ebatäielik. Võib eeldada, et metformiini
imendumine ei ole lineaarne.
Kasutades metformiini tavalisi annuseid saavutatakse tasakaalukontsentratsioon 24...48 tunniga ja
tavaliselt jääb see alla 1 µg/ml. Kliiniliste kontrollitud uuringute ajal ei tõusnud metformiini
maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) üle 4 µg/ml, isegi maksimumannuste korral.

Söögi ajal võtmine vähendab metformiini imendumist vähesel määral. 850 mg annuse
manustamise järgselt alanes plasma kontsentratsioon 40%, AUC (kontsentratsioonikõvera alune
pindala) vähenes 25% ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg pikenes
35 min võrra. Sellise languse kliiniline tähtsus ei ole teada.

Jaotumine.
Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Vere
kontsentratsioon on madalam kui plasma oma ja saavutatakse umbes samal ajal. Jaotumises
esindavad erütrotsüüdid kõige tõenäolisemalt teisest osa. Keskmine jaotusruumala Vd on 63 ja
276 liitri vahel.

Metabolism.
Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole täheldatud metformiini
metaboliitide teket.

Eritumine
Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates ekskretsioonile glomerulaarse
filtratsiooni ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse
eliminatsiooni poolestusaeg ligikaudu 6,5 tundi.
Kahjustatud neerufunktsiooni korral on renaalne kliirens aeglustunud proportsioonis kreatiniini ja
selle eliminatsiooni poolestusaja pikenemisega, viies metformiini taseme tõusule plasmas.

Lapsed:
Üksikannuse uuring: Pärast metformiinvesinikkloriidi 500 mg üksikannuse manustamist
pediaatrilistele patsientidele esinesid sarnased farmakokineetilised omadused nagu ilmnesid
tervetel täiskasvanutel.

Korduva annuse uuring: andmed põhinevad ühel uuringul. Pärast korduvaid 500 mg annuseid 2
korda päevas pediaatrilistel patsientidel 7 päeva jooksul vähenesid Cmax ja AUC0-t vastavalt 33%
ja 40% võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati 500 mg annuseid 2 korda
päevas 14 päeva jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli põhjal, on
see kliiniliselt väheoluline.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
·
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
·
maisitärklis
·
povidoon K 30
·
veevaba kolloidne ränidioksiid
·
magneesiumstearaat

Tableti kate
·
hüpromelloos
·
titaandioksiid E171
·
propüleenglükool
·
makrogool 6000
·
puhastatud talk

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüvinüülkloriid/Alumiinum (PVC/Alu) ­blisterpakend, milles 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90,
100 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks, käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s.
Telcská 1, 140 00 Praha 4,
Tsehhi Vabariik.


8. MÜÜGILOA
NUMBER


550707


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

15.06.2007


10. TEKSTI
LÄBIVAATAMISE
KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2007