Glumetsan 500 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Glumetsan 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg metformiinvesinikkloriidi.
INN. Metforminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, diameetriga 11 mm.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

II tüüpi diabeedi ravi täiskasvanutel, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise
koormusega ei saavutata piisavat kontrolli vere glükoosisisalduse üle.
- Täiskasvanutel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete
diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
- Üle 10-aastastel lastel ja noorukitel võib metformiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis
insuliiniga.
Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kellel on metformiini kasutatud esmavaliku
ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt lõik 5.1 ).

4.2 Annustamine
ja
manustamisviis

Täiskasvanud:
Monoteraapiana või kombineeritult teiste suukaudsete antidiabeetiliste ravimitega.
- Tavaline algannus on üks 500 mg tablett 2...3 korda päevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.
- 10...15. päeval pärast ravi algust korrigeeritakse annust vastavalt veresuhkru tasemele.
Annuse aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.

Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovitatav annus on 3 g päevas, jagatuna 2...3 annuseks.

-
Kui toimub üleminek teiselt suukaudselt antidiabeetiliselt ravimilt, siis on vajalik eelnev ravi
katkestada ja asendada metformiini ülalpool nimetatud annusega.

Kombinatsioonis insuliiniga:
Metformiini ja insuliini võib kasutada koos, et saavutada paremat kontrolli veresuhkru taseme üle.



Metformiini tavaline algannus on üks tablett 2...3 korda päevas ja insuliini annus on reguleeritud vastavalt
veresuhkru väärtustele.

Eakad:
vastavalt võimalikule neerufunktsiooni alanemisele vanematel inimestel peab metformiini annus olema
kohaldatud arvestades neerufunktsiooni näitajaid. Vajalik on neerufunktsiooni regulaarne kontroll (vt lõik
4.4).

Lapsed ja noorukid
Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga
- Metformiini võib kasutada lastel alates 10. eluaastast ja noorukitel.
- Tavaline algannus on üks 500 mg või 850 mg tablett üks kord päevas manustatuna söögi ajal või
pärast sööki.
- 10...15. päeval pärast ravi algust korrigeeritakse annust vastavalt veresuhkru tasemele. Annuse
aeglane suurendamine võib parandada gastrointestinaalset taluvust.

Metformiini maksimaalne lubatud annus on 2 g ööpäevas jagatuna 2...3 annuseks.

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus metformiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.
- Neerupuudulikkus või halvenenud neerufunktsioon (kreatiniini kliirens <60 ml/min).
- Ägedad seisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, nt:
dehüdratsioon,
raske infektsioon,
sokk,
joodi sisaldavate kontrastainete veenisisene manustamine (vt lõik 4.4 ).
- Äge või krooniline haigus, mis võib põhjustada koe hüpoksiat, nt
südame- või hingamispuudulikkus,
hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt,
sokk
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgitus, alkoholism.
- Imetamine.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos:
Laktatsidoos on harva esinev, kuid väga raske metaboolne komplikatsioon (kõrge suremus kohese ravi
puudumisel), mis võib tekkida metformiini kuhjumisel.
Kirjeldatud laktatsidootilised juhud metformiinravil olevatel patsientidel ilmnesid eelkõige
märkimisväärse neerupuudulikkusega diabeetilistel patsientidel. Laktatsidoosi tekkimise võimalust peab ja
saab vähendada, mõjutades ka teisi riskifaktoreid, nagu halvasti kontrollitud diabeet, ketoos,
pikaleveninud paastumine, ülemäärane alkoholipruukimine, maksapudulikkus või kõikvõimalikud
hüpoksiaga seotud seisundid.

Laktatsidoosi iseloomustab atsidootiline düspnoe, kõhuvalud ja hüpotermiale järgnev kooma.
Laboratoorse diagnostika leiud on vere pH langus, seerumlaktaadi väärtused > 5 mmol/l ning tõusnud
anioonivaegusel ja laktaadi/püruvaadi suhe. Kui kahtlustatakse metaboolset atsidoosi, peab metformiin
ravi lõpetama ja patsiendi koheselt hospitaliseerima (vt lõik 4.9)

Neerufunktsioon:



Kuna metformiini eritumine toimub neerude kaudu, peab seerumi kreatiniini tase olema määratud enne
ravi algust ja regulaarselt selle käigus:
- vähemalt üks kord aastas normaalse neerufunktsiooniga patsientidel;
-
vähemalt 2...4 korda aastas patsientidel, kelle seerumi kreatiniini tase on normi ülemisel piiril ning
eakatel.

Neerupuudulikkus algstaadiumis esineb sageli eakatel ja on asümptomaatiline. Erilise ettevaatusega tuleb
suhtuda situatsiooni, kus neerufunktsioon võib halveneda, nagu antihüpertensiivse või diureetilise ravi
alguses ning MSPVA-ravi alguses.

Joodi sisaldavate kontrastainete kasutamine
Kuna radioloogilistes uuringutes kasutatavad joodi sisaldavad intravaskulaarsed ained võivad põhjustada
neerupuudulikkust, tuleb metformiinravi enne uuringut või uuringu ajal katkestada ning kui
neerufunktsioon on kontrollitud ja see on leitud korras olevat, võib metformiinravi 48 tundi pärast
uuringut uuesti alustada (vt lõik 4.5).

Kirurgia:
Ravi metformiinvesinikkloriidiga tuleb 48 tundi enne üldanesteesiaga operatsiooni katkestada ja jätkata
võib seda 48 tundi pärast protseduuri.

Lapsed ja noorukid:
II tüüpi diabeedi diagnoos peab olema kinnitatud enne ravi alustamist metformiiniga.
Pikaajalised andmed metformiini toimest kasvule ja puberteedieale puuduvad.
Seetõttu on metformiinravi saavatel lastel, eriti puberteedieelsetel lastel, soovitatav hoolikalt jälgida
metformiini toimet nendele parameetritele.

10...12-aastased lapsed:
Laste ja noorukitega läbiviidud kontrollitud kliinilistes uuringutes oli kaasatud ainult 15 10...12-aastast
isikut. Kuigi metformiini efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel ei erinenud efektiivsusest ja
ohutusest vanematel lastel, tuleb 10...12-aastastele lastele määrata ravimit ettevaatusega.

Teised ettevaatusabinõud:
- Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieedi jälgimist ja süsivesikute jaotamist päeva lõikes.
- Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama madalakalorilist dieeti.
- Diabeedi kulu jälgimiseks peavad regulaarselt olema läbi viidud laboratoorsed analüüsid.
-
Metformiin üksinda ei tekita kunagi hüpoglükeemiat, kuid ettevaatusega peab suhtuma
kombinatsioonidesse insuliini või hüpoglükeemiliste sulfonüüluurea preparaatidega.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ebasoovitavad kombinatsioonid
Alkohol.
Esineb suurenenud risk laktatsidoosile ägeda alkoholimürgituse puhul, eriti kui samaaegselt esineb:
- paastumine või alatoitumus;
- maksapuudulikkus.
Vältida alkohoolsete jookide ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist.

Joodi sisaldavad kontrastained (vt lõik 4.4)
Joodi sisaldavate kontrastainete veenisisene manustamine võib esile kutsuda neerupuudulikkuse, mis viib
metformiini kuhjumisele ja laktatsidoosi tekke riskile.
Metformiinravi peab enne protseduuri ja protseduuri ajal katkestama ning kui neerufunktsioon on
kontrollitud ja see on leitud korras olevat, võib metformiinravi 48 tundi pärast uuringut uuesti alustada.




Kombinatsioonid, mis nõuavad erilist tähelepanu.
Glükokortikosteroididel (süsteemselt ja paikselt manustatavatel), beeta 2-adrenomimeetikumidel ja
diureetikumidel on sisemine hüperglükeemiline aktiivsus. Patsient peab olema sellest informeeritud ja
tihedamini määrama veresuhkru taset, eriti ravi alguses.
Vajadusel tuleb reguleerida antidiabeetilise ravimi annust, kui samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid või
nende kasutamine on lõpetatud.
Samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega ja pärast nende kasutamise lõpetamist peab antidiabeetilise
ravimi annus olema vastavalt sellele reguleeritud.
AKE inhibiitorid võivad alandada veresuhkru taset. Samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega ja pärast
nende kasutamise lõpetamist peab antidiabeetilise ravimi annus olema vastavalt sellele reguleeritud.

4.6 Rasedus
ja
imetamine

Sellekohased epidemioloogilised andmed praeguseks puuduvad. Loomkatsetes ei ilmne kahjulikku toimet
rasedusele, embrüole või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt ka lõik 5.3).
Kui patsient planeerib rasedust või on juba rase, siis ei tohiks diabeeti ravida metformiiniga, vaid peaks
kasutama insuliini, et hoida veresuhkru sisaldus nii lähedal normaalsele kui võimalik, et minimaliseerida
riski loote väärarengule ebanormaalse veresuhkru taseme tõttu.

Metformiin eritub imetavate rottide piima. Sarnased andmed naiste kohta puuduvad, mistõttu tuleb
otsustada kas katkestada imetamine või metformiini kasutamine, kaaludes ravi olulisust emale.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Metformiini monoteraapiana ei põhjusta hüpoglükeemiat ja sellepärast ei oma toimet inimese
autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.
Kui tegemist on hüpoglükeemiliste antidiabeetiliste ravimite kombinatsiooniga (hüpoglükeemilised
sulfanüüluuread, insuliin, repagliniid), peab patsient olema informeeritud võimalikust hüpoglükeemia
riskist.

4.8
Kõrvaltoimed

Ravi ajal metformiiniga on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Esinemissagedus on määratletud
järgmiselt:

Väga sage (1/10)
Sage (1/100...<1/10)
Aeg-ajalt (1/1,000...<1/100)
Harv (1/10,000...<1/1,000)
Väga harv (<1/10,000),
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: B12 vitamiini imendumise vähenemine ja seerumi nivoo langus pikaajalise ravi korral
metformiiniga. Sellise etioloogia võimalust tuleb kaaluda juhul, kui patsiendil esineb megaloblastiline
aneemia.
Väga harv: Laktatsidoos (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired
Sage: Maitsetundlikkuse muutused.




Seedetrakti häired
Väga sage: seedetrakti häired, nagu: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, isukaotus. Need
kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt ravi alguses ja enamusel juhtudest vähenevad spontaanselt. Nende ära
hoidmiseks soovitatakse jagada metformiini annus 2...3 korrale päevas ja manustada söögi aja või pärast
sööki. Annuse aeglane suurendamine võib samuti parandada gastrointestinaalset taluvust.

Maksa- ja sapiteede häired
Üksikjuhud: On esinenud kõrvalekaldeid maksafunktsiooni analüüsides või hepatiiti, mis on taandunud
pärast metformiini manustamise katkestamist.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: Nahareaktsioonid, nagu erüteem, kihelus, urtikaaria

Avaldatud andmete ja kontrollitud kliiniliste uuringute põhjal raviti piiratud hulka 10...16 aastasi lapsi 1
aasta jooksul. Soovimatutest toimetest teatamine oli olemuselt ja sageduselt sarnane sellele, mida teatati
täiskasvanute puhul.

4.9 Üleannustamine

Isegi kuni 85 g metformiini annustega ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, kuid on tekkinud laktatsidoos.
Metformiini suur üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos on
erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem ravimeetod laktaadi ja metformiini
eemaldamiseks on hemodialüüs.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: biguaniidid, peroraalsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a
insuliinid, ATC kood: A10BA02

Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab basaalset ja söögijärgset veresuhkru
taset. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat.
Metformiin võib avaldada toimet 3 mehhanismi kaudu:

1) redutseerib maksasisest glükoosi produktsiooni inhibeerides glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi;
2) tõstab insuliini tundlikkust lihastes, parandades perifeerset glükoosi kasutamist;
3) pikendab glükoosi intestinaalset imendumist.

Metformiin stimuleerib glükogeeni rakusisest sünteesi, mõjutades glükogeeni süntetaasi. Metformiin
parandab glükoosi transportivate kõiki tüüpi rakkude transpordivõimet (GLUT).

Inimorganismis toimib metformiin sõltumata oma toimest veresuhkrutasemele soodsalt ka rasvade
ainevahetusele. Seda on näidatud terapeutiliste annustega, kontrollitud keskmise ja pikemaajalistes
kliinilistes uuringutes: metformiin alandab üldkolesterooli taset, LDL kolesterooli taset ja triglütseriidide
taset.

Kliiniline efektiivsus.
Prospektiivsed randomiseeritud uuringud (UKPDS) on näidanud pikaajalist efektiivsust veresuhkru
taseme kontrollile II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel.




Metformiini ravitulemuste analüüsimine ülekaalulistel patsientidel, pärast dieetravi ebaõnnestumist,
näitas:
-
Diabeedi komplikatsioonide absoluutse riski oluline vähenemine metformiini grupis (29,8 juhtu/1000
patsiendiaasta kohta), ainult dieediga (43,3 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta ), p=0,0023,
kombineeritud sulfanüüluurea grupis ja insuliini monoteraapia grupis (40,1 juhtu/1000 patsiendiaasta
kohta), p= 0,0034.
-
Diabeediga seotud surmajuhtude absoluutse riski oluline langus: metformiin 7,5 juhtu/1000
patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, p= 0,017.
-
Üldsuremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiin 13,5 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta
võrreldes ainult dieetraviga 20,6 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p= 0,011) ning kombineeritud
sulfanüüluurea ja insuliini monoteraapia grupis 18,9 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p= 0,021).
-
Müokardiinfarkti absoluutse riski märkimisväärne langus: metformiiniga 11 juhtu/1000 patsiendiaasta
kohta, ainult dieediga 18 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p= 0,01).

Metformiini kasutamisel teisese valikravimina kombinatsioonis hüpoglükeemiliste sulfonüüluurea
preparaatidega ei täheldatud kliinilist kasu.

I tüüpi diabeediga patsientidel on metformiini kombinatsioonis insuliiniga kasutatud üksikutel
patsientidel, kuid selle kombinatsiooni kliinilist tõhusust pole tõestatud.

Kontrollitud kliiniliste uuringute põhjal piiratud hulga 10...16 aastaste lastega, keda raviti 1 aasta
jooksul täheldati täiskasvanutega sarnast veresuhkru kontrolli.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine:
Pärast metformiini suukaudset saabub Tmax 2,5 tunni pärast. Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg
metformiini tableti puhul on tervetel inimestel 50...60%. Pärast suukaudset manustamist oli roojast leitud
imendumata fraktsioon 20...30%.
Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine ebatäielik. Võib eeldada, et metformiini
imendumine ei ole lineaarne.
Kasutades metformiini tavalisi annuseid saavutatakse tasakaalukontsentratsioon 24...48 tunniga ja
tavaliselt jääb see alla 1 µg/ml. Kliiniliste kontrollitud uuringute ajal ei tõusnud metformiini maksimaalne
kontsentratsioon plasmas (Cmax) üle 4 µg/ml, isegi maksimumannuste korral.

Söögi ajal võtmine vähendab metformiini imendumist vähesel määral. 850 mg annuse manustamise
järgselt alanes plasma kontsentratsioon 40%, AUC (kontsentratsioonikõvera alune pindala) vähenes 25%
ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg pikenes 35 min võrra. Sellise languse
kliiniline tähtsus ei ole teada.

Jaotumine.
Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Vere
kontsentratsioon on madalam kui plasma oma ja saavutatakse umbes samal ajal. Jaotumises esindavad
erütrotsüüdid kõige tõenäolisemalt teisest osa. Keskmine jaotusruumala Vd on 63 ja 276 liitri vahel.

Metabolism.
Metformiin eritub muutumatul kujul uriiniga. Inimesel ei ole täheldatud metformiini metaboliitide teket.

Eritumine



Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, viidates ekskretsioonile glomerulaarse filtratsiooni ja
tubulaarse sekretsiooni kaudu. Suukaudse manustamise järel on terminaalse eliminatsiooni poolestusaeg
ligikaudu 6,5 tundi.
Kahjustatud neerufunktsiooni korral on renaalne kliirens aeglustunud proportsioonis kreatiniini ja selle
eliminatsiooni poolestusaja pikenemisega, viies metformiini taseme tõusule plasmas.

Lapsed:
Üksikannuse uuring: Pärast metformiinvesinikkloriidi 500 mg üksikannuse manustamist pediaatrilistele
patsientidele esinesid sarnased farmakokineetilised omadused nagu ilmnesid tervetel täiskasvanutel.

Korduva annuse uuring: andmed põhinevad ühel uuringul. Pärast korduvaid 500 mg annuseid 2 korda
päevas pediaatrilistel patsientidel 7 päeva jooksul vähenesid Cmax ja AUC0-t vastavalt 33% ja 40%
võrreldes diabeeti põdevate täiskasvanutega, kellele manustati 500 mg annuseid 2 korda päevas 14 päeva
jooksul. Kuna annus on individuaalselt tiitritud glükeemilise kontrolli põhjal, on see kliiniliselt
väheoluline.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
·
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
·
maisitärklis
·
povidoon K 30
·
veevaba kolloidne ränidioksiid
·
magneesiumstearaat

Tableti kate
·
hüpromelloos
·
titaandioksiid E171
·
propüleenglükool
·
makrogool 6000
·
puhastatud talk

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25°C.




6.5 Pakendi
iseloomustus
ja
sisu

Polüvinüülkloriid/Alumiinum (PVC/Alu) ­blisterpakend, milles 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 100 või 120
õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks, käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s.
Telcská 1, 140 00 Praha 4,
Tsehhi Vabariik


8. MÜÜGILOA
NUMBER


550807


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

15.06.2007


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2007