Fortzaar

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Hyzaar, 50 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Fortzaar, 100 mg/25 mg õhukese polümerikattega tabletid
Losartaankaalium ja hüdroklorotiasiid


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Hyzaar/Fortzaar ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Hyzaar"i/Fortzaar"i võtmist
3.
Kuidas Hyzaar"i/Fortzaar"i võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5
Kuidas Hyzaar"i/Fortzaar"i säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON HYZAAR/FORTZAAR JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Hyzaar/Fortzaar on angiotensiin II retseptori antagonisti (losartaan) ja diureetikumi (hüdroklorotiasiid)
kombinatsioon.

Hyzaar"i/Fortzaar"i kasutatakse essentsiaalse hüpertensiooni (kõrgvererõhutõve) raviks.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE HYZAAR"i/FORTZAAR"i VÕTMIST

Ärge võtke Hyzaar"i/Fortzaar"i
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) losartaani, hüdroklorotiasiidi või Hyzaar"i/Fortzaar"i mõne
koostisosa suhtes;
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) sulfoonamiidi derivaatideks nimetatud rühma ravimite suhtes
(nt teised tiasiidid, mõned antibiootikumid, nt kotrimoksasool, küsige oma arstilt, kui te ei ole
kindel);
-
kui te olete üle 3 kuu rase (Hyzaar"i/Fortzaar"i kasutamisest on parem hoiduda ka raseduse
alguses ­ vt Rasedus);
-
kui teie maksatalitlus on tugevasti halvenenud;
-
kui teie neerutalitlus on tugevasti halvenenud või kui teie neerud ei tooda üldse uriini;
-
kui teil on raviga korrigeerimatu madal kaaliumi- või naatriumi- või kõrge kaltsiumitase;
-
kui teil on podagra.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Hyzaar/Fortzaar
Kui te arvate, et olete rase (või võite rasestuda), peate sellest rääkima oma arstile. Hyzaar"i/Fortzaar"i
ei soovitata kasutada raseduse alguses ning seda ei tohi kasutada juhul, kui te olete üle 3 kuu rase, sest
selles raseduse staadiumis kasutatuna võib ravim põhjustada tõsist lootekahjustust (vt lõik raseduse
kohta).

Enne Hyzaar"i/Fortzaar"i kasutamist on tähtis teavitada arsti sellest:

-
kui teil on eelnevalt esinenud näo, huulte, kõri või keele turset;
-
kui te kasutate diureetikume ("vee väljaajajad");
-
kui te kasutate piiratud soolasisaldusega dieeti;
-
kui teil esineb või on esinenud rohket oksendamist ja/või kõhulahtisust;
-
kui teil on südamepuudulikkus;
-
kui teil esineb maksatalitluse häireid (vt lõigud 2 ,,Ärge võtke Hyzaar"i/Fortzaar"i" ja
3 ,,Annustamine patsientide erirühmades");
-
kui teil on neeruarterite ahenemine (neeruarteri stenoos) või teil on ainult üks töötav neer või
teile on hiljuti neer siiratud;
-
kui teil on arterite ahenemine (ateroskleroos), stenokardia (rinnavalu südameveresoonte talitluse
halvenemisest);
-
kui teil on aordi või mitraalklapi stenoos (südameklappide kitsenemine) või hüpertroofiline
kardiomüopaatia (haigus, mis põhjustab südamelihase paksenemist);
-
kui te põete suhkruhaigust;
-
kui teil on olnud podagra;
-
kui teil on või on olnud allergia, astma või liigesevalusid, nahalöövet ja palavikku põhjustav
haigus (süsteemne erütematoosne luupus);
-
kui teil on kõrge kaltsiumi- või madal kaaliumitase või te kasutate madala kaaliumisisaldusega
dieeti;
-
kui teile on vaja teha tuimastust (isegi hambaarsti juures) või enne operatsiooni või kui teil on
vaja määrata kõrvalkilpnäärme funktsiooni, peate ütlema oma arstile või meditsiiniõele, et te
kasutate losartaankaaliumi ja hüdroklorotiasiidi tablette;
-
kui teil on primaarne hüperaldosteronism (sündroom, mis on seotud neerupealise talitluse
häirega, põhjustades hormoon aldosterooni suurenenud eritumist).

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Diureetikumidel, nt Hyzaar"is/Fortzaar"is sisalduval hüdroklorotiasiidil võib olla koostoimeid teiste
ravimitega.
Liitiumi sisaldavaid preparaate tohib koos Hyzaar"i/Fortzaar"iga kasutada ainult arsti hoolika
järelevalve all.
Ettevaatusabinõude rakendamine (nt vereanalüüside võtmine) võib olla vajalik, kui te kasutate
kaaliumiasendajaid, kaaliumi säilitavaid diureetikume või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, teisi
diureetikume ("veetablette"), mõningaid lahtisteid, podagravastaseid, südame rütmihäiretevastaseid
või diabeedivastaseid ravimeid (kas suukaudseid preparaate või insuliini).
Teie arstil on oluline ka teada, kui te kasutate teisi vererõhku langetavaid ravimeid, steroide,
vähivastaseid ravimeid, valuvaigisteid, seennakkuse- või artriidivastaseid ravimeid, suure
kolesteroolisisalduse ravis kasutatavaid resiine, näiteks kolestüramiini, lihaseid lõõgastavaid ravimeid,
unerohtu, opioide, nt morfiini, ,,pressoorseid amiine", nt adrenaliini, või teisi sama rühma ravimeid
(suukaudseid diabeedivastaseid ravimeid või insuliini).

Kui teile on plaanis manustada kontrastainet, teavitage palun arsti sellest, et te kasutate
Hyzaar"i/Fortzaar"i.

Hyzaar"i/Fortzaar"i võtmine koos toidu ja joogiga
Teile soovitatakse nende tablettide kasutamise ajal mitte tarvitada alkoholi: alkohol ja Hyzaar/Fortzaar
võivad võimendada üksteise toimet.
Toiduga saadav liigne soolakogus võib vähendada Hyzaar"i/Fortzaar"i tablettide mõju.
Hyzaar"i/Fortzaar"i tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Te peate oma arstile rääkima sellest, kui arvate, et olete (või võite olla) rase. Tavaliselt soovitab arst
lõpetada Hyzaar"i/Fortzaar"i võtmise enne rasestumist või niipea, kui saate teada rasedusest ning
soovitab teil võtta Hyzaar"i/Fortzaar"i asemel mõnda teist ravimit. Hyzaar"i/Fortzaar"i ei soovitata
kasutada raseduse alguses ning seda ei tohi võtta juhul, kui olete üle 3 kuu rase, sest pärast kolmandat
raseduskuud kasutatuna võib ravim tõsiselt kahjustada teie last.

Imetamine
Rääkige oma arstile sellest, kui toidate last rinnaga või plaanite seda alustada. Hyzaar"i/Fortzaar"i ei
soovitata rinnaga toitvatele naistele ning kui soovite last rinnaga toita, võib arst valida teile mõne muu
ravimi. See kehtib eriti juhul, kui teie laps on vastsündinu või sündinud enneaegsena.

Enne iga ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Lapsed ja noorukid
Hyzaar"i/Fortzaar"i manustamise kohta lastele kogemused puuduvad. Seetõttu ei tohi
Hyzaar"i/Fortzaar"i lastele anda.

Eakad patsiendid
Hyzaar/Fortzaar mõjub võrdselt ning on hästi talutav nii eakatele kui ka noorematele täiskasvanud
patsientidele. Enamik eakatest vajab nooremate patsientidega sarnast annust.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kui te alustate selle ravimi kasutamist, ei tohi te teha erilist tähelepanu nõudvaid tegevusi (näiteks
sõita autoga või käsitseda ohtlikke masinaid) niikaua, kuni te olete saanud teada, kuidas teie seda
ravimit talute.

Oluline teave mõningate Hyzaar"i/Fortzaar"i koostisainete suhtes
Hyzaar/Fortzaar sisaldab laktoosi. Kui arst on teile rääkinud, et teil on mõningate suhkrute suhtes
talumatus, siis enne selle ravimi kasutamist võtke palun ühendust oma arstiga.


3. KUIDAS
HYZAAR"I/FORTZAAR"I
VÕTTA

Võtke Hyzaar"i/Fortzaar"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Teie seisundi ja teiste ravimite
kasutamise alusel määrab arst teile sobiva annuse. Sujuvaks vererõhu kontrolliks on oluline jätkata
Hyzaar"i/Fortzaar"i kasutamist niikaua, kuni arst on seda määranud.

Kõrge vererõhk
Tavaline Hyzaar"i/Fortzaar"i annus enamikule kõrge vererõhuga patsientidele on 1 tablett Hyzaar"i
päevas, mis hoiab vererõhu kontrolli all 24 tundi. Seda võib suurendada kuni 2
losartaani/hüdroklorotiasiidi 50 mg/12,5 mg õhukese polümeerkattega tabletini üks kord päevas või
muuta 1 losartaani/hüdroklorotiasiidi 100 mg/25 mg õhukese polümeerkattega tabletiks
(tugevamatoimeline tablett) päevas. Suurim päevane annus on 2 losartaani/hüdroklorotiasiidi
50 mg/12,5 mg õhukese polümeerkattega tabletti päevas või 1 losartaani/hüdroklorotiasiidi
100 mg/25 mg õhukese polümeerkattega tabletti päevas.

Kui te võtate Hyzaar"i/Fortzaar"i rohkem kui ette nähtud
Üleannustamise korral võtke otsekohe ühendust oma arstiga või minge haiglasse, et te saaksite
vajadusel kohest arstiabi. Üleannustamine võib põhjustada vererõhu langust, südamepekslemist, pulsi
aeglustumist, vere elektrolüütide sisalduse muutusi ja veetustumist.

Kui te unustate Hyzaar"i/Fortzaar"i võtta
Proovige võtta Hyzaar"i/Fortzaar"i iga päev ettekirjutuste kohaselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui
annus jäi eelmisel korral võtmata. Jätkake võtmist tavapärasel viisil.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võivad ka Hyzaar"i/Fortzaar"i tabletid põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid
ei teki.

Kui teil tekivad järgnevad nähud, lõpetage Hyzaar"i/Fortzaar"i tablettide kasutamine ja rääkige kohe
oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

Raske allergiline reaktsioon (lööve, sügelus, näo, huulte, suu või kõri turse, mis võib põhjustada
neelamis- või hingamisraskust).

See on harvaesinev, kuid tõsine kõrvaltoime, mis tekib rohkem kui 1 patsiendil 10 000-st, kuid vähem
kui 1 patsiendil 1000-st. Te võite vajada erakorralist arstiabi või hospitaliseerimist.

Kirjeldatud on järgmisi kõrvaltoimeid.

Sage (tekib vähem kui ühel patsiendil 10-st, kuid rohkem kui ühel patsiendil 100-st):
-
köha, ülemiste hingamisteede infektsioon, ninakinnisus, põskkoopapõletik, põskkoopa häired;
-
kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus, seedehäired;
-
lihasvalu või -krambid, jalavalu, seljavalu;
-
unetus, peavalu, pearinglus;
-
väsimus, nõrkus, valu rinnus;
-
suurenenud kaaliumisisaldus (mis võib põhjustada südame rütmihäireid), hemoglobiinitaseme
langus.

Aeg-ajalt (tekib vähem kui 1-l patsiendil 100-st, kuid rohkem kui 1-l patsiendil 1000-st):
-
aneemia, punased või pruunikad täpid nahal (mõnikord eriti jalgadel ja jalalabadel, kätel ja
tuharatel ning millega kaasneb liigesevalu, käte ja jalgade turse ning kõhuvalu), verevalumid,
vere valgeliblede hulga vähenemine, hüübimishäired ja sinikad;
-
söögiisu kadumine, suurenenud kusihappesisaldus või podagra teke, veresuhkru tõusnud tase,
vere elektrolüütide taseme muutus;
-
ärevus, närvilisus, paanikahäire (korduvad paanikahood), segasus, depressioon, ebatavalised
unenäod, unehäired, unetus, mälu halvenemine;
-
torkimistunne või sellega sarnased tundmused; valu jäsemetes, tõmblused, migreen,
minestamine;
-
hägustunud nägemine, põlemis- või torkimistunne silmades, konjunktiviit, nägemise
halvenemine, esemete nägemine kollastena;
-
helin, sumin, müra või klõpsumine kõrvades;
-
madal vererõhk, mis võib olla seotud asendi muutmisega (pearinglus või nõrkus püstitõusmisel),
rinnavalu (stenokardia), südame rütmihäired, tserebrovaskulaarsed häired (TIA ­ ajutised peaaju
vereringe häired, ,,mini-insult"), südamelihase infarkt, südamepekslemine;
-
veresoonte põletik, mis sageli on seotud nahalööbe ja verevalumitega;
-
kurguvalu, hingeldus, bronhiit, kopsupõletik, vee kogunemine kopsu (mis põhjustab
hingamisraskusi), veritsus ninast, nohu, ninakinnisus;
-
kõhukinnisus, kõhugaasid, seedetrakti häired ­ kõhukrambid, oksendamine, suukuivus,
süljenäärmete põletik, hambavalu;
-
kollatõbi (naha ja silmade muutumine kollaseks), kõhunäärme põletik;
-
nõgeslööve, sügelus, nahapõletik, lööve, naha punetus, valgustundlikkus, kuiv nahk, õhetus,
higistamine, juuste väljalangemine;
-
valu kätes, õlgades, puusades, põlvedes jt liigestes, liigeste turse, jäikus, lihasnõrkus;
-
sage urineerimine (ka öösel), neerutalitluse häire, sh neerupõletik, kuseteede infektsioon, suhkru
leidumine uriinis;
-
vähenenud seksuaalsoov, impotentsus;
-
näo turse, palavik.

Harv (rohkem kui 1 patsiendil 10 000 ja vähem kui 1 patsiendil 1000-st):
-
hepatiit (maksapõletik), maksafunktsiooni testide väärtuste muutused.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. KUIDAS
HYZAAR"I/FORTZAAR"I
SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Hyzaar"i/Fortzaar"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast ,,Kõlblik
kuni". Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Hoidke Hyzaar"i/Fortzaar"i originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril
kuni 30°C. Ärge avage blisterpakendit enne, kui olete valmis ravimit kasutama.
Hoida pudel tihedalt suletuna, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Hyzaar/Fortzaar sisaldab
-
Toimeained on losartaankaalium ja hüdroklorotiasiid.
Hyzaar"i tablett sisaldab toimeainetena 50 mg losartaankaaliumi ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
Fortzaar"i tablett sisaldab toimeainetena 100 mg losartaankaaliumi ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.
-
Hyzaar ja Fortzaar sisaldavad järgmisi abiaineid:
mikrokristalne tselluloos, laktoosmonohüdraat, prezelatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat,
hüdroksüpropüültselluloos, hüpromelloos.

Hyzaar sisaldab 4,24 mg (0,108 mEq) kaaliumi. Fortzaar sisaldab 8,48 mg (0,216 mEq) kaaliumi.

Hyzaar ja Fortzaar sisaldavad ka titaandioksiidi (E171), kinoliinkollase alumiiniumlakki (E104) ja
karnaubavaha (E903).

Kuidas Hyzaar/Fortzaar välja näeb ja pakendi sisu
Hyzaar on poolitusjoonega või poolitusjooneta õhukese polümeerikattega tabletid.
Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti
võrdseteks annusteks jagamiseks.
Fortzaar on poolitusjooneta õhukese polümeerikattega tabletid.

Hyzaar/Fortzaar on saadaval järgmiste pakendi suurustena:

Hyzaar - alumiiniumfooliumiga suletud PVC/PE/PVDC blisterpakendid, karbis 4, 7, 10, 14, 20, 28,
30, 50, 56, 84, 98 või 280 tabletti ning 28, 56 ja 98 tabletti üheannuselistes pakendites haiglas
kasutamiseks. 100 tabletiga HDPE pudelid.

Fortzaar - alumiiniumfooliumiga suletud PVC/PE/PVDC blisterpakendid, karbis 7, 14, 28, 30, 50, 56,
84, 90, 98 või 280 tabletti ning 28, 56 ja 98 tabletti üheannuselistes pakendites haiglas kasutamiseks.
100 tabletiga HDPE pudelid.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:
Tootja:
Merck Sharp & Dohme OÜ
MERCK SHARP & DOHME B.V.
Peterburi tee 46, 11415 Tallinn
Waarderweg 39, 2031 BN Haarlem
Eesti
Holland

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole:
Merck Sharp & Dohme OÜ
Peterburi tee 46
11415 Tallinn
Eesti
Tel: 613 9750


Infoleht on viimati kooskõlastatud jaanuaris 2010

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Hyzaar, 50 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Fortzaar, 100 mg/25 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Hyzaar
Iga tablett sisaldab 50 mg losartaankaaliumi ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi (HCTZ).

Fortzaar
Iga tablett sisaldab 100 mg losartaankaaliumi ja 25 mg hüdroklorotiasiidi (HCTZ).


INN. Losartanum, hydrochlorothiazidum

Hyzaar
Iga tablett sisaldab 63,13 mg laktoosmonohüdraati.

Fortzaar
Iga tablett sisaldab 126,26 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tabletid.

Hyzaar
Kollased ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märge 717 ja mille teine
külg on tühi või poolitusjoonega.
Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti
võrdseteks annusteks jagamiseks.

Fortzaar
Helekollased ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märge 747 ja mille teine
külg on tühi.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel losartaani või hüdroklorotiasiidi monoteraapia ei
anna küllaldast tulemust.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Hyzaar"i/Fortzaar"i võib manustada samaaegselt teiste antihüpertensiivsete ravimitega.
Hyzaar"i/Fortzaar"i tabletid tuleb neelata alla koos klaasitäie veega.
Hyzaar"i/Fortzaar"i võib manustada koos toiduga või ilma.

Hüpertensioon
Losartaan ja hüdroklorotiasiid ei ole ette nähtud esmaseks raviks, vaid patsientidele, kellel ravi ainult
losartaankaaliumi või hüdroklorotiasiidiga ei anna küllaldast tulemust.

Soovitatav on üksikute komponentide (losartaani ja hüdroklorotiasiidi) annuse tiitrimine.

Kliinilise näidustuse korral võib kaaluda otsest üleminekut monoteraapialt fikseeritud kombinatsiooni
kasutamisele patsientidel, kellel ei ole saavutatud vererõhu piisavat langust.

Tavaline säilitusannus on üks Hyzaar"i tablett (50 mg losartaani/12,5 mg HCTZ) üks kord ööpäevas.
Patsientidel, kes ei allu piisavalt Hyzaar"i annusele, võib annust suurendada ühe Fortzaar"i tabletini
(100 mg losartaani/25 mg HCTZ) üks kord ööpäevas. Maksimaalne annus on üks Fortzaar"i tablett üks
kord ööpäevas.
Antihüpertensiivne toime saabub üldjuhul kolme kuni nelja nädala jooksul pärast ravi alustamist.

Kasutamine neerukahjustusega ja hemodialüüsi saavatel patsientidel
Mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30...50 ml/min) patsientidel ei ole annuse
korrigeerimine vajalik. Losartaani ja hüdroklorotiasiidi tablette ei soovitata kasutada hemodialüüsi
saavate patsientide ravis. Losartaani/HCTZ tablette ei tohi kasutada raske neerukahjustusega
(kreatiniini kliirens < 30 ml/min) haigete raviks (vt lõik 4.3).

Kasutamine vähenenud intravaskulaarse vedelikumahuga patsientidel
Vähenenud intravaskulaarne vedelikumaht ja/või naatriumivaegus tuleb korrigeerida enne
losartaani/HCTZ tablettide manustamist.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel
Losartaan/HCTZ on vastunäidustatud raske maksakahjustusega haigete raviks (vt lõik 4.3).

Kasutamine eakatel
Eakatel ei ole annuse korrigeerimine tavaliselt vajalik.

Kasutamine lastel ja noorukitel (vanuses < 18 aasta)
Laste ja noorukite ravis puudub kasutamiskogemus. Seetõttu ei tohi losartaani/hüdroklorotiasiidi
lastele ja noorukitele manustada.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus losartaani, sulfoonamiidi derivaatide (nt hüdroklorotiasiidi) või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes.
Raviresistentne hüpokaleemia või hüperkaltseemia.
Raske maksapuudulikkus, kolestaas ja sapiteede obstruktiivsed haigused.
Refraktaarne hüponatreemia.
Sümptomaatiline hüperurikeemia/podagra.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Raske neerupuudulikkus (st kreatiniini kliirens < 30 ml/min).
Anuuria.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Losartaan

Angioödeem
Angioödeemi (näo, huulte, kõri ja/või keele turse) anamneesiga patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt
lõik 4.8).

Hüpotensioon ja vähenenud intravaskulaarne vedelikumaht
Vähenenud intravaskulaarse vedelikumahuga ja/või naatriumivaegusega patsientidel (nt suurtes
annustes diureetilise ravi, piiratud soolatarbimise, kõhulahtisuse või oksendamise tõttu) võib tekkida
sümptomaatiline hüpotensioon, eriti esimese annuse manustamise järgselt. Need seisundid tuleb
korrigeerida enne Hyzaar"i/Fortzaar"i tablettide manustamist (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Elektrolüütide tasakaaluhäired
Neerukahjustuse korral on diabeediga ja diabeedita haigetel elektrolüütide tasakaaluhäirete esinemine
tavaline ja need tuleb korrigeerida. Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida kaaliumikontsentratsiooni
seeerumis ja kreatiniini kliirensit. Eriti hoolikas tuleb olla südamepuudulikkusega patsientidel ja neil,
kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 30...50 ml/min.
Losartaani/hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine koos kaaliumi säästvate diureetikumidega ning
kaaliumi asendajate ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Maksafunktsiooni häired
Farmakokineetiliste andmete alusel on tsirroosihaigetel losartaani kontsentratsioon plasmas
märkimisväärselt suurenenud, mistõttu tuleks kerge kuni mõõduka maksakahjustusega haigete
ravimisel Hyzaar"i/Fortzaar"i kasutada ettevaatusega. Puudub losartaanravi kasutamise kogemus raske
maksakahjustuse korral. Seetõttu on raske maksakahjustusega patsientidele Hyzaar"i/Fortzaar"i
manustamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 5.2).

Neerufunktsiooni häired
Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi inhibeerimise tulemusena on tekkinud neerufunktsiooni häired,
sh neerupuudulikkus (eriti patsientidel, kelle neerufunktsioon sõltub reniini-angiotensiini-aldosterooni
süsteemist, nt raskekujulise südamepuudulikkuse või olemasoleva neerufunktsiooni häirega patsiendid).
Nagu ka teiste reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite puhul, võib mõlemapoolse
neeruarteri stenoosiga või ainsa neeruarteri stenoosiga patsientidel suureneda uurea sisaldus veres ja
kreatiniini sisaldus seerumis; need neerufunktsiooni muutused võivad olla ravi lõpetamise järgselt
pöörduvad. Mõlemapoolse neeruarteri stenoosiga või ainsa neeruarteri stenoosiga patsientidel tuleb
losartaani kasutada ettevaatusega.

Neerusiirdamine
Hiljuti neerusiirdamise läbinud patsientide puhul kogemus puudub.

Primaarne hüperaldosteronism
Primaarse hüperaldosteronismiga patsiendid ei reageeri tavaliselt reniini-angiotensiinisüsteemi
mõjutavatele hüpertensioonivastastele ravimitele. Seetõttu ei ole Hyzaar"i/Fortzaar"i tablettide kasutamine
soovitatav.

Koronaarhaigus ja aju veresoonkonna haigus
Nagu kõikide antihüpertensiivsete ravimite kasutamisel, võib liigne vererõhu langus südame isheemiatõve
või aju veresoonkonna haigusega patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

Südamepuudulikkus
Häirunud või normaalse neerutalitlusega südamepuudulikkusega patsientidel on, nagu teistelgi reniini-
angiotensiinisüsteemi kaudu toimivate ravimite manustamisel, arteriaalse hüpotensiooni ja (sageli ägeda)
neerupuudulikkuse tekkerisk.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia
Nagu teiste vasodilataatorite kasutamisel, tuleb eriti ettevaatlik olla aordi- ja mitraalklapi stenoosi ning
obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidel.

Etnilised eripärad
Nagu angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel, on losartaan ja teised angiotensiini
antagonistid mustanahalistel inimestel ilmselt väiksema tõhususega vererõhu langetajad võrreldes mitte-
mustanahalistega. Selle põhjuseks on ilmselt madala reniinitaseme suurem esinemissagedus mustanahaliste
hüpertooniahaigete seas.

Rasedus
Ravi AIIRAdega ei tohi alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul, kui jätkuv AIIRA-ravi ei ole
äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele
ravile, millel on raseduse ajal kasutamise jaoks kindlaksmääratud ohutus. Raseduse diagnoosimisel
tuleb ravi AIIRAdega kohe lõpetada ja vajaduse korral alustada alternatiivse raviga (vt lõigud 4.3 ja
4.6).

Hüdroklorotiasiid

Hüpotensioon ja vedeliku/elektrolüütide tasakaalu häired
Nagu igasuguse antihüpertensiivse ravi korral, võib mõnedel patsientidel tekkida sümptomaatiline
hüpotensioon. Haigeid tuleb jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaaluhäirete kliiniliste nähtude
tekke suhtes, sh vedelikumahu vähenemine, hüponatreemia, hüpokloreemiline alkaloos,
hüpomagneseemia või hüpokaleemia, mis võivad ilmneda kõhulahtisuse ja oksendamise korral.
Nendel patsientidel tuleb sobivate intervallide järel kontrollida elektrolüütide sisaldust seerumis.
Tursetega patsientidel võib kuuma ilmaga tekkida lahjenduslik hüponatreemia.

Ainevahetus- ja endokriinsüsteemi häired
Tiasiidravi võib mõjutada glükoositaluvust. Vajadusel tuleb korrigeerida diabeediravimite, sh insuliini
annust (vt lõik 4.5). Tiasiidravi ajal võib latentne diabeet manifesteeruda.

Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ning põhjustada kerget ja mööduvat seerumi
kaltsiumisisalduse suurenemist. Märkimisväärne hüperkaltseemia võib olla varjatud
hüperparatüreoidismi ilminguks. Enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uurimist tuleb tiasiidide
manustamine lõpetada.

Tiasiidide manustamisega võib seostada kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse suurenemist.

Teatud patsientidel võivad tiasiidid soodustada hüperurikeemia ja/või podagra teket. Kuna losartaan
vähendab kusihappesisaldust, siis losartaan kombinatsioonis hüdroklorotiasiidiga nõrgendab diureetikumi
hüperurikeemilist toimet.

Maksakahjustus
Tiasiide tuleb ettevaatusega kasutada maksafunktsiooni häire või progresseeruva maksahaigusega
patsientidel, kuna see võib põhjustada intrahepaatilist kolestaasi ja vähimadki vedeliku ja elektrolüütide
tasakaaluhäired võivad esile kutsuda maksakooma.
Hyzaar/Fortzaar on raske maksakahjustusega patsientidele vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.2).

Muud
Tiasiidide kasutamisel võivad ülitundlikkusreaktsioonid tekkida nii haigetel, kellel on varem esinenud
allergiat või bronhiaalastmat, kui ka neil, kellel varasem allergiaanamnees puudub. Tiasiidide
kasutamisel on esinenud süsteemse erütematoosse luupuse ägenemist.

Abiaine
Ravim sisaldab laktoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Losartaan

Rifampitsiin ja flukonasool vähendavad aktiivse metaboliidi sisaldust. Nende koostoimete kliinilisi
tagajärgi ei ole hinnatud.

Nagu ka teiste ravimite puhul, mis blokeerivad angiotensiin II või selle toimeid, võib samaaegsel
kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, triamtereen, amiloriid), kaaliumi asendajate ja
kaaliumi sisaldavate soolaasendajate manustamisel suureneda kaaliumisisaldus seerumis. Nende
ravimite samaaegne kasutamine ei ole soovitav.

Nagu ka teiste naatriumi eritumist mõjutavate ravimite puhul, võib väheneda liitiumi eritumine.
Seetõttu tuleb liitiumisoolade samaaegsel manustamisel angiotensiini II retseptori antagonistidega
hoolikalt jälgida seerumi liitumitaset.

Angiotensiin II antagonistide manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (sh
selektiivsed COX-2 inhibiitorid, atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustes) ja mitteselektiivsete
mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (MSPVA) võib väheneda antihüpertensiivne toime.
Samaaegne angiotensiin II antagonistide või diureetikumide ja MSPVA manustamine võib
neerutalitluse häirumise riski suurendada, sealhulgas on võimalik ka ägeda neerupuudulikkuse teke ja
seerumi kaaliumisisalduse suurenemine, eriti eelnevalt halvenenud neerutalitlusega patsientidel.
Sellise kombinatsiooni manustamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti eakate puhul. Patsiendid peavad olema
hästi hüdreeritud ja nende neerufunktsiooni tuleb jälgida nii ravi alustamisel kui ka regulaarselt ravimi
kasutamise ajal.

Olemasoleva neerufunktsiooni häirega patsientidel võib mittesteroidsete põletikuvastaste ainete, sh
selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide samaaegne
manustamine viia neerufunktsiooni edasise halvenemiseni. Nimetatud neerufunktsiooni muutused
võivad olla ravi lõpetamise järgselt pöörduvad.

Teised hüpotensiooni põhjustavad ained, nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid,
baklofeen, amifostiin: nende ravimitega koosmanustamine, mis alandavad vererõhku kas põhi- või
kõrvaltoimena, võib suurendada hüpotensiooni tekkeriski.

Hüdroklorotiasiid

Järgmiste ravimite manustamisel koos tiasiididega võib esineda koostoimeid:

Alkohol, barbituraadid, narkootilised preparaadid või antidepressandid
Ortostaatiline hüpotensioon võib tugevneda.

Diabeediravimid (suukaudsed preparaadid ja insuliin)
Ravi tiasiididega võib mõjutada glükoositaluvust. Võib tekkida diabeediravimi annuse korrigeerimise
vajadus. Metformiini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest võimalik hüdroklorotiasiidi kasutamisega
seotud funktsionaalse neerupuudulikkuse teke võib tekitada laktatsidoosi.

Teised antihüpertensiivsed ravimid
Aditiivne toime.

Kolestüramiin ja kolestipoolvaigud
Hüdroklorotiasiidi imendumine väheneb ioonvahetusvaikude juuresolekul. Kolestüramiini ja
kolestipoolvaikude ühekordsed annused seovad hüdroklorotiasiidi ja vähendavad selle imendumist
seedetraktist vastavalt kuni 85% ja 43%.

Kortikosteroidid, AKTH
Suureneb elektrolüütide eritumine, süveneb hüpokaleemia.

Pressoorsed amiinid (nt adrenaliin)
Võimalik on pressoorsete amiinide toime nõrgenemine, mis siiski ei takista nende kasutamist.

Mittedepolariseerivad lihasrelaksandid (nt tubokurariin)
Võib tugevneda lihasrelaksantide toime.

Liitium
Diureetikumid vähendavad liitiumi eritumist neerude kaudu ja suurendavad liitiumi võimalikku
toksilist toimet; samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Podagra raviks kasutatavad preparaadid (probenetsiid, sulfiinpürasoon, allopurinool)
Urikosuuriliste preparaatide annuse kohandamine võib olla vajalik, sest hüdroklorotiasiid võib
suurendada seerumi kusihappesisaldust. Vajalik võib olla probenetsiidi või sulfiinpürasooni annuse
suurendamine. Tiasiidi samaaegne manustamine võib suurendada allopurinooli
ülitundlikkusereaktsioonide esinemissagedust.

Antikolinergilised preparaadid (nt atropiin, biperideen)
Tiasiidi-tüüpi diureetikumide biosaadavus suureneb seedetrakti motoorika vähenemise ja mao
tühjenemise aeglustumise tõttu.

Tsütotoksilised preparaadid (nt tsüklofosfamiid, metotreksaat)
Tiasiidid võivad vähendada tsütotoksiliste preparaatide eritumist neerude kaudu ja võimendada nende
müoelosupressiivset mõju.

Salitsülaadid
Suurte salitsülaadiannuste kasutamisel võib hüdroklorotiasiid võimendada salitsülaatide toksilist
toimet kesknärvisüsteemile.

Metüüldopa
Hüdroklorotiasiidide ja metüüldopa samaaegsel kasutamisel on esinenud hemolüütlise aneemia
üksikjuhte.

Tsüklosporiin
Tsüklosporiini samaaegne kasutamine võib suurendada hüperurikeemia ja podagra-tüüpi tüsistuste
riski.

Digitaalise glükosiidid
Tiasiididest põhjustatud hüpokaleemia või hüpomagneseemia võivad soodustada digitaalisest
põhjustatud südamerütmihäirete teket.

Ravimid, mille toimet mõjutavad seerumi kaaliumisisalduse muutused
Seerumi kaaliumisisalduse ja EKG korrapärane jälgimine on soovitatav juhul, kui
losartaani/hüdroklorotiasiidi manustatakse samal ajal ravimitega, mille toimet mõjutavad seerumi
kaaliumisisalduse muutused (nt digitaalise glükosiidid ja arütmiavastased ravimid) ja järgnevalt
loetletud ravimid (sh osad arütmiavastased ravimid), mille manustamisele võib järgneda torsades de
pointes (ventrikulaarane tahhükardia) ning mille manustamisel hüpokaleemia on torsades de pointes"i
(ventrikulaarse tahhükardia) teket soodustav tegur:

-
Ia klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid);
-
III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid);
-
mõned psühhoosivastased ravimid (nt tioridasiin, kloorpromasiin, levomepromasiin,
trifluoperasiin, tsüamemasiin, sulpiriid, sultopriid, amisulpriid, tiapriid, pimosiid, haloperidool,
droperidool);
- muud (nt bepridiil, tsisapriid, difemaniil, erütromütsiin i.v., halofantriin, misolastiin,

pentamidiin, terfenadiin, vinkramiin i.v.).

Kaltsiumisoolad
Kaltsiumi eritumise vähendamise tõttu võivad tiasiiddiureetikumid põhjustada seerumi
kaltsiumitaseme tõusu. Kaltsiumiasendajate kasutamise vajadusel tuleb jälgida vere kaltsiumisisaldust
ja kohandada kaltsiumi annust selle järgi.

Ravimi toime laboratoorsetele analüüsidele
Kuna tiasiidid mõjutavad kaltsiumi ainevahetust, võivad nad muuta kõrvalkilpnäärme funktsiooni
uuringu tulemusi (vt lõik 4.4).

Karbamasepiin
Sümptomaatilise hüponatreemia oht. Vajalik kliiniline ja bioloogiline jälgimine.

Joodi sisaldavad kontrastained
Diureetikumidest põhjustatud dehüdratsiooni tekkel on suurenenud ägeda neerupuudulikkuse
tekkerisk, eriti suuri joodiannuseid sisaldavate preparaatide kasutamisel. Enne manustamist on vajalik
patsientide rehüdreerimine.

Amfoteritsiin B (parenteraalne), kortikosteroidid, AKTH stimuleerivad lahtistid
Hüdroklorotiasiid võib intensiivistada elektrolüütide tasakaaluhäireid, eriti hüpokaleemiat.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
AIIRAsid ei soovitata kasutada raseduse esimese trimestri jooksul (vt lõik 4.4). AIIRAde kasutamine
on vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri jooksul (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensuse riski kohta pärast kokkupuudet AKE inhibiitoritega
raseduse esimese trimestri ajal ei ole olnud veenev, siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist.
Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta angiotensiin II retseptori
inhibiitoritega (AIIRAd), võivad samasugused riskid olemas olla selle ravimiklassi jaoks. Välja
arvatud juhul, kui AIIRA-ravi ei ole äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia
alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on raseduse ajal kasutamise jaoks kindlaks määratud
ohutus. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AIIRAdega kohe lõpetada ja vajaduse korral alustada
alternatiivse raviga.

Teadaolevalt on kokkupuude AIIRA-raviga raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimlootele
toksiline (põhjustab vähenenud neerutalitlust, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ja
vastsündinule (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui kokkupuude AIIRAdega on toimunud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav
neerutalitluse ja kolju ultraheliuuring.

Lapsi, kelle emad on raseduse ajal saanud AIIRA-ravi, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt
lõigud 4.3 ja 4.4).

Hüdroklorotiasiidi raseduse ajal (eriti raseduse esimesel trimestril) kasutamise kogemus on piiratud.
Loomkatsetest saadud andmed ei ole piisavad.

Hüdroklorotiasiid läbib platsentaarbarjääri. Hüdroklorotiasiidi farmakoloogilise toimemehhanismi
põhjal võib selle kasutamine teisel ja kolmandal trimestril vähendada fetoplatsentaarset perfusiooni
ning põhjustada lootel ja vastsündinul ikterust, elektrolüütide tasakaalu häireid ja trombotsütopeeniat.

Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedusaegsete tursete, rasedusaegse hüpertensiooni või
preeklampsia korral, sest ravim võib vähendada plasmamahtu ja põhjustada platsenta hüpoperfusiooni,
omamata kasulikku toimet haiguse kulule.

Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada essentsiaalse hüpertensiooni raviks rasedatel, välja arvatud
harvaesinevates olukordades, kus alternatiivseid ravivõimalusi ei saa kasutada.

Imetamine
Puuduvad andmed Hyzaar"i ja Fortzaar"i kasutamise kohta imetamise ajal. Hüdroklorotiasiid eritub
inimese rinnapiima. Seetõttu ei ole Hyzaar"i ja Fortzaar"i kasutamine imetamise ajal soovitatav.
Eelistatavad on alternatiivsed ravivõimalused, millel on paremini tõestatud ohutusprofiil rinnaga
toitmise ajal, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Siiski tuleb autojuhtimisel ja masinatega töötamisel arvestada sellega, et antihüpertensiivse raviga
(eriti ravi alustamisel või annuse suurendamisel) võib mõnikord kaasneda pearinglus või uimasus.

4.8 Kõrvaltoimed

Järgmised kõrvaltoimed on klassifitseeritud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa
järgneva klassifikatsiooni kohaselt:

Väga sage 1/10
Sage 1/100, < 1/10
Aeg-jalt 1/1000, < 1/100
Harv 1/10 000, < 1/1000
Väga harv 1/10 000
Teadmata 1/10 000
(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kliinilistes uuringutes losartaani kaaliumisoola ja hüdroklorotiasiidiga ei ole esinenud kõrvaltoimeid,
mis oleksid spetsiifilised sellele kombinatsioonile. Kõrvaltoimed on piirdunud nendega, mida on
kirjeldatud losartaani kaaliumisoola ja/või hüdroklorotiasiidi puhul.

Essentsiaalse hüpertensiooni kontrollitud kliinilistes uuringutes oli pearinglus ainus ravimiga seotud
kõrvaltoime, mida esines sagedamini kui platseebo puhul ühel või enamal protsendil losartaani ja
hüdroklorotiasiidiga ravitud patsientidest.

Lisaks nendele toimetele on järgmisi täiendavaid kõrvaltoimeid täheldatud ravimi turustamise
algusest.

Maksa ja sapiteede häired
Harv: hepatiit.

Uuringud
Harv: hüperkaleemia, ALT tõus.

Täiendavad kõrvaltoimed, mis on esinenud seotuna ühe koostisainega ja mis võivad olla
potentsiaalsed kõrvaltoimed losartaankaaliumi/hüdroklorotiasiidi kasutamisel, on järgmised:

Losaartaan

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: aneemia, Henochi-Schönleini purpura, verimuhud, hemolüüs.

Immuunsüsteemi häired
Harv: anafülaktilised reaktsioonid, angioödeem, urtikaaria.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt: anoreksia, podagra.

Psühhiaatrilised häired
Sage: unetus.
Aeg-ajalt: ärevus, ärevushäire, paanikahäire, segasus, depressioon, ebatavalised unenäod, unehäired,
unisus, mälu halvenemine.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, pearinglus.
Aeg-ajalt: närvilisus, paresteesiad, perifeerne neuropaatia, treemor, migreen, minestamine.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise hägustumine, põletus- ja torketunne silmas, konjunktiviit, nägemisteravuse
vähenemine.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: peapööritus, tinnitus.

Südame häired
Aeg-ajalt: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon, sternalgia, stenokardia, II astme AV blokaad,
tserebrovaskulaarne häire, müokardiinfarkt, südamepekslemine, arütmiad (kodade fibrillatsioon,
siinusbradükardia, tahhükardia, ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon).

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: vaskuliit.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: köha, ülemiste hingamisteede infektsioon, ninakinnisus, sinusiit, nina kõrvalkoobaste häired.
Aeg-ajalt: ebamugavustunne neelus, farüngiit, larüngiit, hingeldus, bronhiit, ninaverejooks, nohu,
hingamisraskused.

Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu, iiveldus, kõhulahtisus, seedehäired.
Aeg-ajalt: kõhukinnisus, hambavalu, suukuivus, meteorism, gastriit, oksendamine.

Maksa ja sapiteede häired
Teadmata: maksafunktsiooni häired.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: juuste väljalangemine, dermatiit, kuiv nahk, erüteem, õhetus, valgustundlikkus, sügelus,
lööve, urtikaaria, higistamine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: lihasspasmid, seljavalu, jalavalu, müalgia.
Aeg-ajalt: käevalu, liigeste turse, põlvevalu, luu-lihaskonna valu, õlavalu, jäikus, liigeste valulikkus,
artriit, puusavalu, fibromüalgia, lihasnõrkus.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: öine urineerimine, sage urineerimine, kuseteede infektsioon.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: libiido vähenemine, impotentsus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: kurnatus, väsimus, valu rinnus.
Aeg-ajalt: näo turse, palavik.

Uuringud
Sage: hüperkaleemia, kerge hematokriti- ja hemoglobiinitaseme langus.
Aeg-ajalt: kerge seerumi uurea- ja kreatiniinitaseme tõus.
Väga harv: maksaensüümide ja bilirubiinitaseme tõus.

Hüdroklorotiasiid

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: agranulotsütoos, aplastiline aneemia, hemolüütiline aneemia, leukopeenia, purpura,
trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired
Harv: anafülaktilised reaktsioonid.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt: anoreksia, hüperglükeemia, hüperurikeemia, hüpokaleemia, hüponatreemia.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: unetus.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: ksantopsia, mööduv nägemise hägustumine.

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: nekrotiseeruv angiit (vaskuliit, nahavaskuliit).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: respiratoorne distress (sealhulgas pneumoniit ja kopsuturse).

Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: süljenäärmepõletik, spasmid, mao ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,
kõhukinnisus.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: ikterus (intrahepaatiline kolestaas), pankreatiit.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: valgustundlikkus, urtikaaria, toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Aeg-ajalt: lihaskrambid.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: glükosuuria, interstitsiaalne nefriit, neeru düsfunktsioon, neerupuudulikkus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: palavik, pearinglus.

4.9 Üleannustamine

Hyzaar"i/Fortzaar"i üleannustamise ravi kohta spetsiifilised andmed puuduvad. Ravi on
sümptomaatiline ja toetav. Ravi Hyzaar"i ja Fortzaar"iga tuleb lõpetada ning patsienti hoolikalt jälgida.
Kui ravim võeti sisse hiljuti, soovitatakse esile kutsuda oksendamine; samuti tuleb korrigeerida
elektrolüütide tasakaaluhäired ning ravida ettenähtud viisil dehüdratsiooni, maksakoomat ja
hüpotensiooni.

Losartaan
Üleannustamise kohta inimestel on piiratud andmed.. Kõige tõenäolisemad kõrvaltoimed on
hüpotensioon ja tahhükardia, võib esineda parasümpaatilisest (vagaalsest) stimulatsioonist põhjustatud
bradükardia. Hüpotensiooni tekkel tuleb rakendada toetavat ravi.

Losartaan ja tema aktiivne metaboliit ei ole hemodialüüsil eemaldatavad.

Hüdroklorotiasiid
Sagedamini esinevad sümptomid on põhjustatud elektrolüütide väljaviimisest (hüpokaleemia,
hüpokloreemia, hüponatreemia) ja liigsest diureesist tingitud organismi dehüdratsioonist. Kui haigele
on manustatud ka südameglükosiide, võib hüpokaleemia süvendada südame rütmihäireid.

Ei ole teada, mil määral on hüdroklorotiasiid eemaldatav hemodialüüsi teel.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Angiotensiin II antagonistid ja diureetikumid,
ATC-kood: C09DA01

Losartaan-hüdroklorotiasiid
Hyzaar"i/Fortzaar"i komponentide vererõhku langetav toime on aditiivne, alandades vererõhku rohkem
kui mõlemad komponendid eraldi. Arvatakse, et see on mõlema komponendi teineteist täiendava
toime tulemus. Peale selle suurendab hüdroklorotiasiid oma diureetilise toime tõttu plasma reniini
aktiivsust, suurendab aldosterooni sekretsiooni, vähendab seerumi kaaliumisisaldust ja tõstab
angiotensiin II sisaldust. Losartaan blokeerib kõik angiotensiin II füsioloogiliselt olulised toimed ja
aldosterooni vabanemise inhibeerimise teel võib vähendada diureetikumi kasutamisega seotud
kaaliumikadu.

Losartaanil on ka vähene ja pöörduv urikosuuriline toime. Hüdroklorotiasiid suurendab mõõdukalt
kusihappe hulka; losartaani ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon vähendab diureetikumi poolt esile
kutsutud hüperurikeemiat.

Hyzaar"i/Fortzaar"i vererõhku langetav toime püsib 24 tundi. Vähemalt aasta kestnud kliinilistes
uuringutes püsis vererõhku langetav toime ravi jätkamisel. Hyzaar"i/Fortzaar"i manustamisel ei olnud
vaatamata olulisele vererõhu langusele kliiniliselt olulist toimet südame löögisagedusele. Kliinilistes
uuringutes langes 12 nädalat kestnud losartaan 50 mg/hüdroklorotiasiid 12,5 mg ravi järgselt
minimaalne istuvas asendis mõõdetud diastoolne vererõhk keskmiselt kuni 13,2 mmHg.

Hyzaar/Fortzaar on tõhus vererõhu langetaja meestel ja naistel, mustanahalistel ja
mitte-mustanahalistel, noorematel (<65-aastased) ja eakatel (>65-aastased) patsientidel ning tõhus
kõikides hüpertensiooni staadiumides.

Losartaan
Losartaan on sünteetiline suukaudselt manustatav angiotensiin II retseptorite (tüüp AT1) antagonist.
Tugev vasokonstriktor angiotensiin II on reniini-angiotensiini süsteemi tähtsaim aktiivne hormoon,
millel on oluline osa hüpertensiooni patofüsioloogias. Angiotensiin II seondub kudedes (veresoonte
silelihastes, neerupealistes, neerudes ja südames) leiduvate AT1-retseptoritega ja kutsub esile olulisi
bioloogilisi toimeid, kaasa arvatud vasokonstriktsiooni ja aldosterooni vabanemist. Samuti stimuleerib
angiotensiin II silelihasrakkude proliferatsiooni.

Losartaan blokeerib selektiivselt AT1-retseptorid. In vivo ja in vitro blokeerivad nii losartaan kui
losartaani farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit karboksüülhape (E-3174) kõik angiotensiin II
füsioloogiliselt olulised toimed, hoolimata nende päritolust või sünteesimise teest.

Losartaanil ei ole agonistlikku toimet ning ta ei blokeeri teiste hormoonide retseptoreid ega
ioonkanaleid, mis on olulised kardiovaskulaarses regulatsioonis. Peale selle ei inhibeeri losartaan
AKE"t (kininaas II), ensüümi, mis lagundab bradükiniini. Seega ei tugevne bradükiniini poolt
vahendatud soovimatud toimed.

Negatiivse tagasisidemehhanismi tõttu suureneb losartaani manustamise ajal reniini aktiivsus
plasmas. Reniini aktiivsuse tõus põhjustab angiotensiin II hulga suurenemist plasmas. Kuid isegi see
ei mõjuta losartaani antihüpertensiivset toimet ja plasma aldosterooni supressiooni; angiotensiin II
retseptorite efektiivne blokaad säilib. Pärast losartaani ärajätmist vähenesid reniini aktiivsus plasmas
ja angiotensiin II väärtused kolme päeva jooksul algväärtusteni.

Nii losartaanil kui aktiivsel põhimetaboliidil on palju suurem afiinsus AT1- kui AT2-retseptorite
suhtes. Aktiivsel metaboliidil on losartaanist 10...40 korda suurem aktiivsus kehakaalu alusel.

Köha esinemissageduse hindamiseks tehtud uuringus, kus võrreldi losartaani kasutavaid patsiente
AKE inhibiitoreid kasutavate patsientidega, oli köha esinemissagedus losartaani ja
hüdroklorotiasiidiga ravitud patsientidel sarnane ning oluliselt väiksem kui AKE inhibiitoriga ravitud
patsientidel. Lisaks saadi 16 topeltpimeda kliinilise uuringu (kokku kaasatud 4131 patsienti)
koondanalüüsil teatatud köha esinemissageduseks losartaanirühmas 3,1%, mis oli võrdne
esinemissagedusega platseeborühmas (2,6%) või hüdroklorotiasiidirühmas (4,1%), samas oli
esinemissagedus AKE inhibiitorite kasutamisel 8,8%.

Mittediabeetikutest hüpertensiivsetel proteinuuriaga patsientidel vähendab losartaankaalium
märkimisväärselt proteinuuriat, albumiini ja IgG eritumist. Losartaan säilitab glomerulaarfiltratsiooni
kiiruse ja vähendab filtratsioonifraktsiooni. Losartaan vähendab üldiselt seerumi kusihappe sisaldust
(tavaliselt <0,4 mg/dl), mis püsib ravimi pikaajalisel kasutamisel.

Losartaan ei mõjuta vegetatiivseid reflekse ega plasma noradrenaliinisisaldust pikemaajalisel
kasutamisel.

Vasaku vatsakese puudulikkusega haigetel andsid losartaani 25 mg ja 50 mg annused positiivse
hemodünaamilise ja neurohormonaalse efekti, mida iseloomustab südameindeksi suurenemine ja
kopsuarteri kiilurõhu, süsteemse vaskulaarse resistentsuse, keskmise süsteemse arteriaalse rõhu ja
südame löögisageduse vähenemine ning aldosterooni ja noradrenaliini tsirkuleeriva taseme alanemine.
Hüpotensiooni teke oli nendel südamepuudulikkusega haigetel annusega seotud.

Hüpertensiooni uuringud
Kontrollitud kliinilistes uuringutes kutsus losartaani üks kord päevas manustamine kerge kuni
mõõduka arteriaalse hüpertensiooniga patsientidel esile süstoolse ja diastoolse vererõhu statistiliselt
olulise languse. Mõõtes vererõhku 24 tundi ja 5...6 tundi pärast ravimi manustamist, ei esine suuri
vererõhu väärtuste kõikumisi 24 tunni jooksul; säilis loomulik ööpäevane rütm. Vererõhu langus
vahetult enne uut annust oli 70...80% võrreldes 5...6 tundi pärast eelmise annuse manustamist
täheldatud toimega.

Losartaanravi katkestamine hüpertensiivsetel patsientidel ei põhjustanud järsku vererõhu tõusu
(tagasilöögi efekti). Vaatamata märkimisväärsele vererõhku langetavale toimele ei ole losartaanil
kliiniliselt olulist mõju südame löögisagedusele.

Losartaan on võrdselt efektiivne nii naistel kui meestel, nii noorematel (vanus alla 65 a) kui vanematel
hüpertensiooniga patsientidel.

LIFE uuring
LIFE (The Losartan Intervention For Endpoint reduction in hypertension) uuring oli randomiseeritud,
aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud kolmekordne pimeuuring, millest võttis osa
9193 hüpertensiooniga patsienti vanuses 55...80 eluaastat, kellel oli EKG uuringul kindlaks tehtud
vasaku vatsakese hüpertroofia. Patsiendid randomiseeriti saama 50 mg losartaani või 50 mg atenolooli
üks kord ööpäevas. Kui vererõhu sihtväärtust (< 140/90 mm Hg) ei õnnestunud saavutada, siis lisati
kõigepealt hüdroklorotiasiid (12,5 mg) ja edasise vajaduse korral võis suurendada losartaani või
atenolooli annust 100 mg-ni üks kord ööpäevas. Kui see oli vajalik vererõhu sihtväärtuse
saavutamiseks, lisati muid antihüpertensiivseid ravimeid, kuid nendeks ei olnud AKE inhibiitorid,
angiotensiin II antagonistid ega beetablokaatorid.

Keskmine jälgimise aeg oli 4,8 aastat.

Esmane tulemusnäitaja oli kardiovaskulaarne haigestumuse ja suremuse ühisnäitaja, mida mõõdeti
kardiovaskulaarse surma, insuldi ja müokardiinfarkti kombineeritud esinemissageduse vähenemise
järgi. Kahes grupis langes vererõhk märkimisväärselt sarnaste tasemeteni. Esmase kombineeritud
tulemusnäitaja riski vähendas losartaan 13,0% (p=0,021, 95% usaldusvahemik 0,77...0,98) võrreldes
atenolooliga.See oli peamiselt tingitud insuldi esinemissageduse vähenemisest. Losartaani
manustamisel vähenes insuldi tekkerisk 25% võrreldes atenolooliga (p = 0,001, 95% usaldusvahemik
0,63...0,89). Kardiovaskulaarse surma ja müokardiinfarkti esinemissagedus ei erinenud oluliselt
ravirühmade vahel.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid on tiasiiddiureetikum. Tiasiiddiureetikumide antihüpertensiivse toime mehhanism ei
ole täielikult teada. Tiasiidid mõjutavad elektrolüütide reabsorptsiooni renaalseid tubulaarseid
mehhanisme, suurendades otseselt naatriumi ja kloori eritumist ligikaudu võrdsetes kogustes.
Hüdroklorotiasiidi diureetiline toime vähendab plasmamahtu, suurendab plasma reniini aktiivsust ja
aldosterooni sekretsiooni koos sellest tuleneva kaaliumi- ja bikarbonaadikao suurenemisega uriinis
ning seerumi kaaliumisisalduse vähenemisega. Reniini-aldosterooni ühendust vahendab angiotensiin II
ja seetõttu muudab manustamine koos angiotensiin II retseptori antagonistidega
tiasiiddiureetikumidega seotud kaaliumikao vastupidiseks.

Suukaudse manustamise järgselt algab diurees 2 tunni jooksul, saavutab maksimumi 4 tunni pärast
ning kestab ligikaudu 6...12 tundi; antihüpertensiivne toime kestab kuni 24 tundi.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine

Losartaan
Pärast suukaudset manustamist imendub losartaan hästi ja läbib esmase maksapassaazi, mille käigus
moodustuvad aktiivne metaboliit karboksüülhape ja inaktiivsed metaboliidid. Losartaani tablettide
süsteemne biosaadavus on ligikaudu 33%. Losartaani ja aktiivse metaboliidi maksimaalne
kontsentratsioon plasmas saabub vastavalt 1 ja 3...4 tunni pärast. Ravimi manustamisel koos
standardeinega puudus toidul kliiniliselt oluline mõju losartaani plasmakontsentratsioonile.

Jaotumine

Losartaan
Nii losartaan kui aktiivne metaboliit seonduvad 99% ulatuses plasmavalkudega, peamiselt
albumiiniga. Losartaani jaotusruumala on 34 liitrit. Uuringud rottidega on näidanud, et losartaan läbib
hematoentsefaalbarjääri halvasti või üldse mitte.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid läbib platsentaar-, kuid mitte hematoentsefaalbarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Losartaan
Ligikaudu 14% intravenoosselt või suu kaudu manustatud losartaanist muudetakse aktiivseks
metaboliidiks. Suukaudse ja intravenoosse 14C-ga märgistatud losartaankaaliumi manustamise järgselt
leiti tsirkuleeriva plasma radioaktiivsus peamiselt losartaanil ja aktiivsel metaboliidil. Ligikaudu ühel
protsendil uuritavatest toimus losartaani minimaalne konversioon aktiivseks metaboliidiks.

Lisaks aktiivsele metaboliidile moodustuvad ka inaktiivsed metaboliidid, sh kaks põhimetaboliiti, mis
tekivad butüüli kõrvalahela hüdroksüülimisel, ja vähemoluline metaboliit, N-2 tetrasoolglükuroniid.

Eliminatsioon

Losartaan
Losartaani ja aktiivse metaboliidi plasma kliirens on vastavalt 600 ml/min ja 50 ml/min. Losartaani ja
aktiivse metaboliidi renaalne kliirens on vastavalt 74 ml/min ja 26 ml/min. Suukaudsel manustamisel
eritub uriiniga muutumatul kujul ligikaudu 4% ja aktiivse metaboliidina 6% annusest. Losartaani ja
aktiivse metaboliidi farmakokineetika on lineaarne kuni 200 mg losartaankaaliumi suukaudse
annusega.

Pärast suu kaudu manustamist väheneb losartaani ja aktiivse metaboliidi kontsentratsioon plasmas
polüeksponentsiaalselt; terminaalne poolväärtusaeg on vastavalt 2 tundi ja 6...9 tundi. 100 mg
manustamisel üks kord päevas ei kumuleeru losartaan ega aktiivne metaboliit plasmas
märkimisväärselt.

Losartaan ja metaboliidid erituvad sapi ja uriiniga.
Pärast 14C-ga märgistatud losartaani suukaudset manustamist on ligikaudu 35% radioaktiivsust
määratav uriinis ja 58% roojas.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid ei metaboliseeru, vaid eritub kiiresti neerude kaudu. Plasmakontsentratsiooni
jälgimisel vähemalt 24 tunni jooksul täheldati plasma poolväärtusaja kõikumist 5,6 ja 14,8 tunni vahel.
Vähemalt 61% suukaudsest annusest eritub muutumatul kujul 24 tunni jooksul.

Patsientide erirühmad

Losartaan-hüdroklorotiasiid
Losartaani ja aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsioonid ning hüdroklorotiasiidi imendumine ei
erine oluliselt noorematel ja eakatel hüpertensiooniga patsientidel.

Losartaan
Kerge kuni mõõduka alkohoolse maksatsirroosiga haigetele losartaani suu kaudu manustamisel oli
losartaani ja aktiivse metaboliidi kontsentratsioon plasmas vastavalt 5 ja 1,7 korda kõrgem kui
vabatahtlikel noortel meestel.

Losartaan ja aktiivne metaboliit ei ole hemodialüüsi abil organismist eemaldatavad.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Konventsionaalsetest üldfarmakoloogia, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringutest saadud
prekliinilised andmed ei näita erilist ohtu inimestele. Losartaani/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni
toksilisuse potentsiaali hinnati kuni 6 kuud kestval korduval suukaudsel manustamisel rottidele ja
koertele ning nendes uuringutes tekkinud muutused olid peamiselt põhjustatud losartaanist.
Losartaani/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni manustamine kutsus esile punavere parameetrite
(erütrotsüütide arvu, hemoglobiini ja hematokriti) languse, uurea-lämmastiku tõusu seerumis, südame
kaalu (ilma histoloogilise korrelaadita) vähenemise ja seedetrakti muutused (limaskesta kahjustused,
haavandid, erosioonid, verejooksud). Losartaani/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooniga ravitud rottidel
või küülikutel ei leitud tõendeid teratogeensuse kohta. Ravimi manustamisel emasrottidele enne
viljastumist ja tiinuse ajal täheldati toksilist toimet loodetele, mis avaldusid liigsete roiete arvu
mõningases suurenemises F1 põlvkonnas. Nagu ainult losartaaniga tehtud uuringutes, täheldati
kõrvaltoimeid loodetele ja vastsündinutele, sealhulgas toksilisi toimeid neerudele ja loodete surma
juhul, kui tiinetele rottidele manustati losartaani/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni gestatsiooni
hilisperioodis ja/või laktatsiooni ajal.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mikrokristalne tselluloos (E460)
Laktoosmonohüdraat
Prezelatiniseeritud maisitärklis
Magneesiumstearaat (E572)
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Kinoliinkollase alumiiniumlakk (E104)
Karnaubavaha (E903).

Hyzaar sisaldab 4,24 mg (0,108 mEq) kaaliumi.
Fortzaar sisaldab 8,48 mg (0,216 mEq) kaaliumi.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

Blistrid
Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
HDPE pudel
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis. Hoida pudel tihedalt suletuna, valguse ja
niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Hyzaar - alumiiniumfooliumiga suletud PVC/PE/PVDC blisterpakendid, karbis 4, 7, 10, 14, 20, 28,
30, 50, 56, 84, 98 või 280 tabletti ning 28, 56 ja 98 tabletti üheannuselistes pakendites haiglas
kasutamiseks. 100 tabletiga HDPE pudelid.

Fortzaar - alumiiniumfooliumiga suletud PVC/PE/PVDC blisterpakendid, karbis 7, 14, 28, 30, 50, 56,
84, 90, 98 või 280 tabletti ning 28, 56 ja 98 tabletti üheannuselistes pakendites haiglas kasutamiseks.
100 tabletiga HDPE pudelid.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Merck Sharp & Dohme OÜ, Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, Eesti


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Hyzaar: 185697
Fortzaar: 375402


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Hyzaar
12.12.1997/14.12.2007

Fortzaar
08.02.2002/12.02.2007


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2010