Cilest - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CILEST


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 tablett sisaldab 0,25 mg norgestimaati ja 0,035 mg etinüülöstradiooli.


3. RAVIMVORM

Tabletid.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1. Näidustused

Raseduse vältimine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Esimene kontratseptiivne tsükkel Esimene tablett soovitatakse võtta menstruaaltsükli esimesel päeval;
sellisel juhul ei ole vaja kasutada lisaks teisi, mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Kui menstruatsioon on juba alanud (2, 3 või 4 päeva tagasi), võib manustamist alustada 5.
tsüklipäeval. Sellisel juhul tuleb 7 esimese päeva jooksul kasutada lisaks teisi rasestumisvastaseid
vahendeid.
Kui menstruatsioon on alanud enam kui 5 päeva tagasi, soovitatakse CILESTi kasutamise
alustamisega oodata järgmise menstruatsioonini.
Kasutamisjuhend. 1 tablett võtta iga päev ühel ja samal ajal (eelistatult õhtul) 21 päeva vältel, seejärel
teha 7-päevane paus. Teisel kuni neljandal päeval pärast viimase tableti (21. tablett) võtmist tekib
menstruatsioonitaoline vereeritus. Iga järgnevat kalenderpakendit alustatakse pärast 7 tabletivaba
päeva möödumist, ka juhtudel kui vereeritust ei ole tekkinud või see pole veel lõppenud.
Menstruatsiooni vahelejätmine. Menstruatsiooni vahelejätmiseks tuleb tablettide võtmist uuest
CILESTi pakendist alustada järgmisel päeval pärast eelmise pakendi ärakasutamist (ei jäeta vahele
tabletivabu päevi). Teise pakendi kasutamise ajal võib tekkida vähene määrimine või tsükliväline
veritsus, kuid kontratseptiive toime ei vähene, juhul kui tablettide võtmist vahele ei jäeta.
Järgmist CILESTi pakendit alustatakse pärast tavapärast 7 tabletivaba päeva, hoolimata sellest, kas
menstruatsioon on täielikult lõppenud või mitte.
Ebareeglipärane tarvitamine. Kui tavapärasel ajal jäetakse tablett võtmata, tuleb seda teha niipea kui
võimalik ja võtta järgmine tablett tavapärasel ajal. See võib tähendada ka kahe tableti võtmist ühel
päeval. Kui tablett võetakse sisse kuni 12 tunni jooksul pärast tavapärast aega, säilib CILESTi
kontratseptiivne toime ja ülejäänud tabletid tuleb võtta nagu tavaliselt. Kui tablett (või tabletid)
unustatakse võtmata enam kui 12 tunni jooksul pärast tavapärast aega, tuleb viimane manustamata
tablett võtta niipea kui võimalik, kuid jätta ülejäänud kasutamata tabletid pakendisse alles. Edasi tuleb
tablette võtta nagu tavaliselt, kuid lisaks tuleb kasutada teisi, mittehormonaalseid rasestumisvastaseid
vahendeid ühe nädala vältel.
Tsüklivälised verejooksud. Tsükliväliste verejooksude korral tuleb CILESTi võtmist jätkata. Sellised
veritsused mööduvad tavaliselt spontaanselt mõne kasutustsükli järel. Kui vereeritus ei lakka või
kordub, on vajalik günekoloogiline uuring.
Eelnevalt kasutatud hormonaalsete kontratseptiivide vahetamine CILESTi vastu: eelmiste tablettide
pakk tuleb lõpuni võtta. Esimene CILESTi tablett võetakse eelistatult kohe järgmisel päeval, kuid
hiljemalt 7-ndal päeval pärast eelmise tableti võtmist. Teisi rasestumisvastaseid vahendeid pole siis
täiendavalt vaja kasutada. Menstruatsioon ei alga enne, kui esimene pakk CILESTi on võetud. See ei
ole kahjulik, samuti ei oma tähtsust see, kui tablettide võtmise ajal tekib vähene veritsus.
Ainult gestageeni sisaldava tablettide (minipillide) vahetamine CILESTi vastu: Esimene CILESTi
tablett tuleb võtta viimase minipilli võtmisele järgneval päeval. Esimese 7 päeva jooksul kasutada
lisaks teisi, mittehormonaalseid kontratseptsioonimeetodeid.
Kasutamine pärast sünnitust. Last rinnaga mittetoitev ema võib alustada CILEST tablettide kasutamist
21. sünnitusjärgsel päeval või esimesel menstruatsioonipäeval, sõltuvalt sellest kumb on ajaliselt
varem. Muid kontratseptsioonimeetodeid kasutada ei ole vaja. Kui sünnitusjärgne kontratseptsioon
algab hiljem kui 21 päeva pärast sünnitust, tuleb 7 esimese tableti võtmise päeva jooksul kasutada
lisaks teisi, mittehormonaalseid kontratseptsioonimeetodeid. Kui pärast sünnitust on toimunud
suguline vahekord, tuleb tablettide võtmisega oodata kuni esimese menstruaaltsükli esimese päevani.
Raseduse katkemisel või abordi korral enne 20. rasedusnädalat tuleb tablettide kasutamist alustada
kohe, sellisel juhul puudub vajadus muude kontratseptsioonimeetodite kasutamiseks.
Raseduse katkemisel või abordi korral pärast 20. rasedusnädalat tuleb rasestumisvastaseid tablette
alustada kas 21. päeval pärast raseduse katkemist või aborti või oodata ära esimese menstruatsiooni
esimene päev.
Enne preparaadi määramist tuleb naist põhjalikult uurida, et selgitada välja ravi vajavad seisundid,
riskitegurid ja välistada rasedus. Preparaadi kasutamise ajal on soovitatav perioodiliselt teha
kontrolluuringuid, mille sagedus otsustatakse individuaalselt. Kui menstruatsioon on kahe järestikuse
kasutamistsükli vältel vahele jäänud, tuleb naist uurida võimaliku raseduse suhtes. Preparaadi
kasutamise lõpetamisel võib esineda erineva kestusega amenorröa-periood.
Oksendamise, soolehaiguste (kõhulahtisus, sooleinfekstioonid) ning aktiivsütt sisaldavate tablettide
kasutamise korral võib steroidide imendumine suukaudsetest kontratseptiividest väheneda, seega
väheneb ka preparaadi efektiivsus. Tuleb jätkata preparaadi tarvitamist alustatud pakendist, et vältida
enneagset verejooksu. Lisakas kasutada teisi, mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.

4.3 Vastunäidustused

Rasedus või selle kahtlus, tromboflebiit ja trombemboolilised haigused (või nende esinemine
anamneesis), hüpertensiooni rasked vormid (RR>160/100mmHg), ajuveresoonte haigused, südame
isheemiatõbi, südame klapirikked, kodade virvendus, fokaalse auraga migreen,

hüperlipoproteineemia, rasked maksahaigused, anamneesis kolestaatiline ikterus või hepatiit,
maksakasvajad, sapikivitõbi, porfüüria, diabeet angiopaatiliste tüsistustega, anamneesis rasedusikterus
või steroidide kasutamisest tingitud ikterus, raske raseduspruritus, otoskleroosi süvenemine eelmise
raseduse ajal, rinnanäärme või endomeetriumi kartsinoom või selle kahtlus, teised östrogeensõltuvad
kasvajad või nende kahtlus; endomeetriumi hüperplaasia, diagnoosimata tupeverejooks , ülitundlikkus
preparaadi suhtes.

Ravi tuleb koheselt lõpetada järgmistel juhtudel: Esimest korda tekkivad migreenitaolised või
erakordselt tugevad peavalud, akuutselt tekkinud nägemishäired, ikterus, järsk vererõhu tõus, rasedus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisel on suurenenud venoossete
trombembooliliste tüsistuste risk. Riski tõus on suurim esimesel aastal, kui naine esmakordselt alustab
rasestumisvastaste tablettide kasutamist. Nimetatud risk on siiski väiksem kui trombembooliliste
tüsistuste risk raseduse ajal (hinnanguliselt 60 juhtu 100 000 raseduse kohta). Ligikaudne venoossete
trombembooliliste tüsistuste risk madala östrogeenisisaldusega tablettide (<50 µg etinüülöstradiooli)
kasutamisel on ligikaudu 20 juhtu 100 000 kasutusaasta kohta võrreldes 5...10 juhuga/100 000
kasutusaasta kohta rasestumisvastaseid tablette mittekasutavatel naistel.
Venoosse trombemboolia tekkel või selle kahtluse korral tuleb tablettide kasutamine lõpetada.
Seisundid, mis soodustavad trombembooliliste tüsistuste riski on nt järgmised: hüübimishäired,
pärilikkus, suured veenilaiendid ja pikaajaline immobilisatsioon või ulatuslik operatsioon; rasvumine,
süsteemne erütematoosne luupus. Neil juhtudel tuleb kaaluda, kas hormonaalsest kontratseptisoonist
saadav tulu ületab võimaliku ohu. Kui võimalik, tuleb suukaudsete rasestumisvastaste tablettide
kasutamine ära jätta vähemalt 4 nädalat enne ja 2 nädalat pärast plaanilist operatsiooni. Tablettide
kasutamine tuleb lõpetada ka erakorralise operatsiooni, ulatusliku trauma ja kestva immobilisatsiooni
korral ning kaaluda trombembooliate profülaktika vajadust.
Enne suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutamist, tuleb naine suunata spetsialisti
konsultatsioonile juhul, kui esinevad järgmised riskitegurid: kardiovaskulaarsed haigused (sh
trombembooliliste tüsistuste anamnees), hüpertensioon, hüperlipideemia, väljendunud rasvtõbi,
ulatuslikud veenilaiendid, diabeet, epilepsia, porfüüria, suitsetamine üle 35 aasta vanuses,
emakamüoom, prolaktinoom, diagnoosimata verejooksud, otoskleroos, kloasmid.
Naised, kel esineb eelsoodumus kloasmide tekkeks (nt anamneesis chloasma gravidarum) peaksid
preparaadi kasutamise ajal hoiduma kokkupuutest päikese ja ultraviolettkiirgusega (ka solaarium).

Rinnanäärme kartsinoomi risk suureneb vanusega. Suukaudsete rasestumisvastaste tablettide
kasutajatel on mõnevõrra suurenenud diagnoositud rinnanäärme kartsinoomi sagedus. Kalkuleeritud
rinnanäärme kartsinoomi juhtude arv erinevates vanusegruppides võrdlevalt suukaudsete
rasestumisvastaste tablettide kasutajatel ja mittekasutajatel 1000 naise kohta on järgmine: 4,5/4
(vanuses 16...19 a); 17,5/16 (vanuses 20...24 a.); 48,7/44 (vanuses 25...29 a.); 110/100 (vanuses
30...34 a.), 180/160 (vanuses 35...39 a.) ja 260/230 (vanuses 40...44 a.). Riski tõus taandub järkjärgult
10 aasta jooksul pärast tablettide kasutamise lõpetamist ning ei ole seotud kasutamise kestusega, vaid
vanusega, millal rasestumisvastaste preparaati kasutati. Rinnanäärme kartsinoomi juhud, mis
diagnoositakse suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutajatel on reeglina vähem
kaugelearenenud kui mittekasutajatel diangoositud juhud.

Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisel on osadel juhtudel täheldatud
pisaratevoolu vähenemist, mis võib omada tähendust naistel, kes kasutavad kontaktläätsi.

Naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavaid taimseid preparaate ei tohi CILESTiga samaaegselt
kasutada, kuna väheneb ravimi hormonaalsete komponentide plasmakontenstratsioon ja CILESTi
rasestumisvastane toime (vt 4.5 Koostoimed).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

CILEST metaboliseerub maksas tsütokroom P450 (CYP 3A4) kaudu. Ravimid, mis metaboliseeruvad
sama teed pidi, võivad põhjustada muutusi CILESTi toimes ja efektiivsuses. Naistepuna (Hypericum
perforatum) vähendab oluliselt CILESTi rasestumisvastast toimet. See efekt püsib veel 2 nädalat
pärast naistepuna tarvitamist. Rasestumisvastaste tablettide kasutamisel koos selliste ravimitega, nagu
barbituraadid, karbamasepiin, topiramaat, fenütoiinnaatrium, antibiootikumid (nt tetratsükliin,
ampitsilliin, rifampitsiin, griseofulviin) jne), fenüülbutasoon, aktiveeritud süsi ja teatud lahtistid, võib
väheneda kontratseptiivsete tablettide efektiivsus ning tsükkel võib muutuda ebakorrapäraseks. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata patsientidele, kes kasutavad samaaegselt antibiootikume akne raviks. Neile
tuleks soovitada mittehormonaalseid kontratseptsiooni meetodeid või tablette, mis sisaldavad
minimaalse androgeense toimega gestageeni, mis võib akne ravis olla efektiivne ka ilma
antibiootikumita. Kolestüramiini kasutades häirub östrogeeni enterohepaatiline tsirkulatsioon: kiireneb
östrogeeni eliminatsioon ja sellega seoses väheneb ravimi efektiivsus. Ritonaviir langetab östogeenide
taset palsmas. Norgestimaadi metabolismi potensiaalsed inhibiitorid on ketokonasool, itrakonasool,
erütromütsiin, fluoksetiin ja fluvoksamiin.
Rasestumisvastased tabletid võivad põhjustada glükoosi tolerantsi häiret ja suurendada
insuliinresistentsust ning seetõttu võib tekkida vajadus korrigeerida diabeediravimite doosi suhkurtõve
korral.
Laboratoorsed uuringud. Suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutamine võib mõjutada teatud
laboratoorsete uuringute tulemusi. Nende hulka kuuluvad: protrombiini ja faktorite VII, VIII, IX ja X
tõus; antitrombiin III langus; proteiini S langus; noreadrenaliini poolt indutseeritud trombotsüütide
agregatsioonivõime tõus. Kilpnäärmehormooni siduva globuliini (TBG) tõus, mis põhjustab veres
kilpnäärmehormoonide üldkontsentratsiooni tõusu. Seda näitajat hinnatakse proteiiniga seotud joodi
(PBI) või türoksiini T4 määramisel. Vaba T3 sidumine on vähenenud, mis viitab TBG tõusule, vaba
T4 kontsentratsiooni ei mõjutata. Seerumis võib suureneda teiste siduvate valkude sisaldus.
Suguhormoone siduvate globuliinide (SHBG) tase on tõusnud ja see põhjustab tsirkuleerivate
endogeensete suguhormoonide taseme üldist tõusu. Vabade või bioloogiliselt aktiivsete
suguhormoonide tase kas langeb või jääb samale tasemele. Kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL-C),
üldkolesterooli tase võib tõusta, madala tihedusega lipoprpoteiinide (LDL-C) tase võib väheneda ja
triglütseriidide tase jääda samaks. Glükoosi tolerantsus võib väheneda.
Folaadi tase seerumis võib hormonaalse kontratseptsiooni ajal langeda. Sellel võib olla kliiniline
tähtsus, kui naine jääb rasedaks vahetult pärast hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise lõpetamist.

4.6 Rasedus ja imetamine

CILEST on raseduse ajal vastunäidustatud. Epidemioloogilised uuringud ei näita loote kaasasündinud
väärarengute riski tõusu naistel, kes on kasutanud enne rasedust suukaudseid hormonaalseid
kontratseptiive. Enamus epidemioloogilistest uuringutest ei viita teratogeensele toimele ka juhtudel,
kui rasestumisvastaseid tablette on kogemata kasutatud raseduse varajastes staadiumides. Rinnaga
toitvatel emadel ei soovitata kasutada kombineeritud tablette, kuna nende toimel võib väheneda
rinnapiima hulk ja muutuda selle koostis. Ei ole andmeid norgestimaadi eritumise kohta rinnapiimaga.
Etinüülöstradiool eritub rinnapiimaga ja võib seetõttu mõjuda ka lapsele. On kirjeldatud üksikuid
günekomastia juhtusid.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei mõjuta autojuhtimise ega masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Sagedased: kehakaalu muutus, vähene vererõhu tõus, iiveldus, oksendamine, menstruaaltsükli välised
verejooksud, amenorröa, peavalud.

Organsüsteem Sageli
esinevad
Aeg-ajalt esinevad Harva esinevad
kõrvaltoimed
kõrvaltoimed
kõrvaltoimed
(>1/100, <1/10):
(>1/1000, <1/100):
(>1/10000, <1/1000):
Kasvajad
emakakaela
vähk,

rinnanäärmevähk,
hüpofüüsi adenoom
Ainevahetus vedeliku
retentsioon glükoosi tolerantsi

häire
Psüühika depressioon,


meeleolu muutus
Kesknärvisüsteem migreen, tugevad
ärritatavus koorea
peavalud
Silmad

vähenenud
pisarate
teke, kseroftalmia
Südameveresoonkond hüpertensioon

müokardiinfarkt,
tserebrovaskulaarsed
häired, venoosne
trombemboolia
Seedetrakt kõhuvalu

Maks kolelitiaas,


intrahepaatiline
kolestaas
Nahk lööve,
akne

nodoosne
erüteem,
kloasmid,
multiformne
erüteem, seborröa,
juuste välja
langemine,
hüpertrihhoos,
pemfigoid
Reproduktiivsüsteem, emaka fibromüoomi galaktorröa
rinnanäärmed
suurenemine,
vaginiit,
rinnanäärmete hellus,
valud rinnanäärmetes
Muud

libiido
muutused

Väga harva esinevad kõrvaltoimed: healoomulised maksakasvajad, pahaloomulised maksakasvajad,
neurookulaarne kahjustus.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise raskeid sümptomeid ei ole täheldatud ka suure hulga tablettide allaneelamise korral.
Üleannustamine võib põhjustada iiveldust, oksendamist ja vereeritust tupest. Puuduvad antidoodid,
ravi on sümptomaatiline.. Kui üleannustamine avastatakse 2...3 tunni jooksul, võib teha maoloputuse.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused.

Ravimgrupp: progestageenid ja östrogeenid; ATC-kood: G03AA11

CILESTi toime seisneb gonadotropiinide vabanemise pärssimises etinüülöstradiooli ja norgestimaadi
östrogeense ja gestageense toime tulemusena: östradiool pärsib FSH sekretsiooni ja norgestimaat LH
sekretsiooni. Primaarne toimemehhanism on seega ovulatsiooni pärssimine, millele lisanduvad
muutused emakakaela limas ja endomeetriumis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Norgestimaat ja etinüülöstradiool imenduvad seedetraktist kiiresti ja metaboliseeritakse maksas.
Norgestimaat metaboliseeritakse maksas kiirelt 17-deatsetüülnorgestimaadiks ja norgestreeliks, mis
omavad aktiivset farmakoloogilist toimet. Etinüülöstradiool metaboliseerub erinevateks
hüdroksüleeritud metaboliitideks ja nende glükuroniid- ja sulfaatkonjugaatideks. Etinüülöstradiool
seondub ulatuslikult seerumi albumiiniga. 17- deatsetüülnorgestimaat ja norgestreel seonduvad
(>97%) seerumi valkudega: 17-deatsetüülnorgestimaat seondub albumiiniga, aga mitte SHGB-ga
(suguhormoone siduv valk), norgestreel aga peamiselt SHBG-ga, vähemal määral albumiiniga. Need
iseärasused lisaks 17-de- atsetüülnorgestimaadi selektiivsusele progesterooni retseptori suhtes tagavad
CILESTile omase kliinilise profiili.
17-deatsetüülnorgestimaat tekib metabolismi käigus hüdrolüüsi teel, mistõttu farmakokineetilisi
koostoimeid ensüümsüsteemide tasemel ei ole kirjeldatud. CILESTi manustamise järgselt on
keskmised AUC0-24h väärtused tasakaalukontsentratsioonide saavutamisel mitte-SHBG-ga seotud
fraktsioonidel järgmised: 17-deatsetüülnorgestimaadil 18.1 t ng/ml ja norgestreelil 3.64 t ng/ml.
17-deatsetüülnorgestimaat, norgestreel ja etinüülöstradiool metaboliseeruvad organismis täielikult ja
elimineeruvad neerude kaudu ja väljaheitega. Eliminatsiooni poolväärtusajad on etinüülöstradiollil
10-15 tundi, 17-deatsetüülnorgestimaadil 25 tundi ja norgestreelil 45 tundi.
14C-norgestimaadi manustamise järgselt eritub 47% radioaktiivsusest uriiniga ja 37% väljaheitega.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilise ohutuse uuringute põhjal puudub kahjulik toime inimestele, olulised andmed on esitatud
vastavates ravimi omaduste kokkuvõtte lõikudes.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu.

Laktoos (veevaba); magneesiumstearaat; prezhelatineeritud tärklis; indigokarmiin (E132).

6.2 Sobimatus teiste ravimitega

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Säilitada temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterribad PVC/alumiinium.
21 tabletti kalenderpakendis, 1 tk või 3 tk karbis.

6.6. Kasutamisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Johnson&Johnson UAB
Seimyniski g. 1a
LT-09312, Vilnius
Leedu


8. MÜÜGILOA NUMBER

Eesti: 203498


9. ESIMESE MÜÜGILOA/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

19.juuni 1998/3. oktoober 2003


10. TEKSTI (OSALISE) KAASAJASTMAISE KUUPÄEV

20. mai 2002.
Ravimiametis kinnitatud aprillis 2006