Belara - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Belara, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 2 mg kloormadinoonatsetaati ja 0,030 mg etinüülöstradiooli.

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tabletid.
Ümmargused heleroosad kaetud tabletid.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Raseduse vältimine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Belara annustamine

21 järjestikusel päeval tuleb iga päev samal kellaajal (soovitatavalt õhtul) sisse võtta üks tablett.
Sellele järgneb seitsmepäevane vaheaeg, mille vältel kaetud tabletti ei manustata. Kahe kuni nelja
päeva jooksul pärast viimase tableti manustamist peaks tekkima menstruatsioonitaoline vereeritus.
Pärast seitsmepäevast ravimivaba perioodi tuleb ravimi kasutamist järgmise Belara pakiga jätkata
hoolimata sellest, kas verejooks lakkas või mitte.

Tabletid tuleb blisterpakendist välja võtta vastavalt märgitud nädalapäevale ja neelata alla tervelt,
vajadusel koos vähese vedelikuga. Tablette tuleb võtta iga päev noole suunda järgides.

Belara manustamise alustamine

Hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette ei ole eelnevalt manustatud (viimase
menstruatsioonitsükli ajal)

Esimene tablett tuleb sisse võtta järgmise menstruatsiooni (vereerituse)esimesel päeval. Kui esimene
tablett võetakse sisse menstruatsiooni esimesel päeval, algab rasestumisvastane toime esimesest
manustamispäevast ja jätkub ka seitsmepäevase ravimivaba perioodi jooksul.

Esimese tableti võib sisse võtta ka menstruatsiooni 2. kuni 5. päeval, hoolimata sellest, kas vereeritus
lakkas või mitte. Sellisel juhul tuleb esimese seitsme manustamispäeva jooksul tarvitusele võtta
täiendavad mehaanilised rasestumisvastased vahendid.

Kui menstruatsioon on alanud varem kui viis päeva tagasi, tuleb naisele öelda, et ta ootaks enne Belara
manustamise algust ära järgmise menstruatsiooni.

Teiselt hormonaalselt rasestumisvastaselt ravimilt Belara"le üleminek


Üleminek 22-päevaselt või teiselt 21-päevaselt hormonaalselt rasestumisvastaselt ravimilt
Kõik eelnevalt kasutatud ravimi tabletid tuleb nagu tavaliselt sisse võtta. Esimene Belara tablett tuleb
sisse võtta järgmisel päeval. Sel juhul ei teki manustamises vahet ja naine ei pea ootama, kuni algab
järgmine vereeritus. Täiendavad rasestumisvastased meetmed ei ole vajalikud.

Üleminek iga päev tarvitatavalt kombineeritud hormonaalselt preparaadilt (28-päevane
rasestumisvastane vahend)
Pärast viimase toimeainet sisaldava tableti manustamist 28-päevase rasestumisvastase vahendi
pakendist (st pärast 21. või 22. tableti sissevõtmist) tuleb alustada Belara manustamist. Esimene Belara
tablett tuleb võtta järgmisel päeval. Tabletivaba perioodi ei ole ja naine ei pea ootama, kuni algab
järgmine vereeritus. Täiendavad rasestumisvastased meetmed ei ole vajalikud.

Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt "pillilt"
Esimene Belara tablett tuleb sisse võtta järgmisel päeval pärast ainult progestageeni sisaldava ravimi
sissevõtmist. Esimesel seitsmel päeval tuleb kasutada täiendavaid mehaanilisi rasestumisvastaseid
vahendeid.

Üleminek rasestumisvastaselt hormoonsüstilt või implantaadilt
Belara"ga võib alustada kas implantaadi eemaldamise päeval või planeeritud süsti päeval. Esimesel
seitsmel päeval tuleb kasutada täiendavaid mehaanilisi rasestumisvastaseid vahendeid.

Pärast raseduse katkemist või esimesel trimestril tehtud aborti

Pärast raseduse katkemist või esimesel trimestril tehtud aborti võib Belara"t hakata manustama kohe.
Sel juhul ei ole täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid tarvis kasutada.

Pärast lapse sündi või iseeneslikku või tehislikku teise trimestri aborti

Pärast lapse sündi võivad naised, kes ei imeta, hakata ravimit manustama 21...28 päeva pärast
sünnitust. Sel juhul ei ole täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid tarvis kasutada.

Kui ravimit hakatakse manustama hiljem kui 28 päeva pärast lapse sündi, tuleb esimesel seitsmel
päeval kasutada täiendavaid mehaanilisi rasestumisvastaseid vahendeid.

Kui naisel on juba olnud seksuaalvahekord, tuleb rasedus välistada või oodata tablettide
manustamisega järgmise menstruatsioonini.

Imetamine (vt lõik 4.6)

Rinnaga toitvad naised ei tohi Belara"t tarvitada.

Pärast Belara tarvitamise lõpetamist

Pärast Belara tarvitamise lõpetamist võib esimene tsükkel pikeneda umbes nädala võrra.

Ebaregulaarne tablettide manustamine

Kui naine on unustanud tableti sisse võtta, aga teeb seda 12 tunni jooksul, ei ole täiendavaid
rasestumisvastaseid meetmeid tarvis kasutada. Kaetud tablettide võtmist tuleb jätkata tavaliselt.

Kui tavalist manustamisintervalli on ületatud rohkem kui 12 tunni võrra, väheneb preparaadi
rasestumisvastane usaldusväärsus. Viimane unustatud tablett tuleb kohe sisse võtta. Järgnevad tabletid
tuleb sisse võtta tavalistel aegadelt. Lisaks tuleb järgmisel seitsmel päeval kasutada täiendavaid
mehaanilisi rasestumisvastaseid vahendeid, näiteks kondoomi. Kui nende seitsme päeva jooksul lõpeb
kasutuses olev ravimipakk, tuleb Belara uut pakki alustada kohe pärast eelmise paki lõppemist, st
nende pakkide vahel ei tohi olla vahet ("seitsme päeva reegel"). Tavalist menstruatsioonilaadset

vereeritust ei teki tõenaoliselt enne, kui ka teine pakk on ära tarvitatud, aga tablettide manustamise ajal
võib sageli esineda määrimine või vaheveritsus. Kui teise paki manustamise järel
menstruatsioonilaadset verejooksu ei teki, tuleb teha rasedustest.

Juhised oksendamise puhuks

Kui oksendatakse 3...4 tundi pärast tableti manustamist või kui tekib tõsine kõhulahtisus, võib
imendumine olla mittetäielik ja see ei kindlusta enam täielikku kontratseptsiooni. Sel juhul tuleb
järgida juhiseid "ebaregulaarse tablettide kasutamise puhuks" (vt ülalpool). Belara manustamist tuleb
jätkata. Samas tuleb ülejäänud tsükli ajal kasutada täiendavaid mehaanilisi rasestumisvastaseid
vahendeid.

4.3 Vastunäidustused

Kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid ravimeid ei tohi kasutada allpool kirjeldatud haiguste
korral. Kui üks neist seisunditest tekib manustamise ajal, tuleb Belara kasutamine kohe lõpetada:
· arteriaalne või venoosne tromboos, kas anamneesis või käesolevalt (st süvaveeni tromboos,
kopsuarteri trombemboolia, müokardiinfarkt, insult);
· tromboosieelsed nähud või esimesed tundemärgid, st tromboflebiit või emboolilised sümptomid
(nt transitoorne isheemiline atakk, stenokardia);
· plaaniline operatsioon (vähemalt neli nädalat enne operatsiooni) ja immobilisatsiooniperiood, nt
pärast traumasid;
· suhkurtõbi koos vaskulaarsete muutustega;
· kontrollimatu suhkurtõbi;
· kontrollimatu hüpertensioon või oluline vererõhu tõus (väärtused pidevalt üle 140/90 mm Hg);
· hepatiit, kollatõbi, maksafunktsiooni häired niikaua, kui maksafunktsiooni näitajad muutuvad
normaalseks;
· generaliseerunud sügelus, kolestaas, eriti eelneva raseduse või östrogeenravi ajal;
· Dubini-Johnsoni sündroom, Rotori sündroom, sapierituse häired;
· maksakasvaja käesolevalt või anamneesis;
· tõsine valu epigastriumi piirkonnas, maksa suurenemine või kõhusisese verejooksu tundemärgid
(vt lõik 4.8);
· porfüüria esmane või korduv avaldumine (kõik kolm vormi, eriti omandatud porfüüria);
· teadaolev või oletatav hormoonsõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline kasvaja;
· rasvade ainevahetuse tõsised häired;
· pankreatiit või anamneesis selline seisund, kui see on seotud tõsise hüpertriglütserideemiaga;
· migreeni esmane esinemine või ebatavaliselt tugevate peavalude sagedasem esinemine;
· anamneesis migreen koos neuroloogilise koldeleiuga ("auraga migreen");
· ägedad tundlikkuse häired, nt nägemis- või kuulmishäired;
· motoorsed häired (eriti parees);
· epileptiliste krampide arvu suurenemine;
· tõsine depressioon;
· otoskleroos, mis on eelnevate raseduste ajal süvenenud;
· ebaselge etioloogiaga amenorröa;
· endomeetriumi hüperplaasia;
· ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks;
· ülitundlikkus klormadinoonatsetaadi, etinüülöstradiooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Üks tõsine riskifaktor või palju venoosse või arteriaalse trombemboolia riskifaktoreid võivad olla
vastunäidustusteks (vt lõik 4.4).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused


Suitsetamine suurendab kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite (COC) kardiaalsete
kõrvalnähtude tekkimise ohtu. See oht suureneb vanuse ja sigarettide tarvitamise tõttu ja naistel, kes
on vanemad kui 35 aastat. Naised, kes on vanemad kui 35 aastat ja kes suitsetavad, peaksid valima
mõne muu rasestumisvastase meetodi.

COC tarvitamine on seotud mitmete tõsiste haiguste, nt müokardiinfarkti, trombembolismi, insuldi või
maksakasvajate tekkimise suurenenud ohuga. Teised riskifaktorid nagu kõrgvererõhutõbi,
hüperlipideemia, rasvumine ja suhkurtõbi suurendavad veelgi haigestumise ja suremuse ohtu.

Kui peaks esinema mõni allpool mainitud seisunditest/riskifaktoritest, tuleb Belara kasutamisest
saadavat kasu võrrelda võimaliku riskiga ning pidada nõu naisega preparaadi kasutamise otstarbekuse
osas. Seisundi halvenemise, ägenemise või esmakordse ilmnemise korral peab patsient kohe arsti
poole pöörduma. Ravi katkestamise või jätkamise kohta teeb otsuse arst.

Trombembolism ja teised vaskulaarsed häired
Epidemioloogilised uuringud viitasid seotusele COC-de kasutamise ja arteriaalsete ning venoossete
trombootiliste ja trombembooliliste haiguste (müokardiinfarkt, insult, süvaveenide tromboos,
kopsuarteri trombemboolia) suurenenud riski vahel. Need seisundid ilmnevad harva.

COC-de kasutamise puhul võib ilmneda venoosse trombembolismi (VTE) suurenenud oht võrreldes
mittekasutajatega. VTE oht on suurim esimesel aastal, kui naine suukaudset kombineeritud
rasestumisvastast ravimit kasutab. VTE risk on väiksem kui raseduse korral. VTE raseduseaegne
esinemissagedus on 60 juhtu 100 000 raseduse kohta. VTE lõpeb surmaga 1...2% juhtudest.

Seda, kui palju Belara põhjustab VTE riski võrreldes teiste suukaudsete rasestumisvastaste
ravimitega, ei ole teada.

Venoosse trombembolismi risk suureneb COC-de tarvitamisel koos:
· eaga;
· positiivse perekonnaanamneesiga (venoosne trombembolism ühel õdedest-vendadest või
vanematel suhteliselt noores eas), kui kahtlustatakse pärilikkust, on soovitatav naine enne COC
tarvitamist suunata spetsialisti juurde;
· pikaajalise immobilisatsiooniga (vt lõik 4.3);
· rasvumisega (kehamassi indeks > 30 kg/m²).

Arteriaalse trombembolismi risk suureneb koos:
· eaga;
· suitsetamisega;
· düslipoproteineemiaga;
· rasvumisega (kehamassi indeks > 30 kg/m²);
· kõrgvererõhutõvega;
· südameklapi haigustega;
· kodade fibrillatsiooniga;
· positiivse perekonnaanamneesiga (arteriaalne trombembolism ühel õdedest-vendadest või
vanematel suhteliselt noores eas). Kui kahtlustatakse pärilikkust, on soovitatav naine enne COC
tarvitamist suunata spetsialisti juurde.

Muud haigused ning seisundid, mida on seostatud tsirkulatsiooni häiretega on nt suhkurtõbi,
süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kroonilised põletikulised
soolehaigused (Crohni tõbi või haavandiline koliit), sirprakuline aneemia.

Riski/kasu suhte vaagimisel peab arst arvestama, et adekvaatne ravi võib vähendada tromboosiga
seotud ohtu.


Eelsoodumust päriliku või omandatud venoosse või arteriaalse tromboosi suhtes võivad näidata
järgmised biokeemilised faktorid: aktiveeritud proteiin C (APC) resistentsus,
hüperhomotsüsteineemia, antitrombiin-III puudulikkus, proteiin C puudulikkus, proteiin S
puudulikkus, fosfolipiidide vastased antikehad (antikardiolipiin, luupus-antikoagulant).

Arvestada tuleb trombembolismi suurenenud ohuga puerperaalses perioodis.

Puudub ühtne seisukoht varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi osa kohta venoosse
trombembolismi tekkes.

Venoosse ja arteriaalse tromboosi sümptomid võivad olla:
· jala valu ja/või turse;
· äkiline tugev valu rinnus, kiirgumisega või ilma kiirgumiseta vasakusse kätte;
· äkiline õhupuudus; äkiline köhahoog ilma teadaoleva põhjuseta;
· ootamatu, tõsine, pikaajaline peavalu;
· ootamatu osaline või täielik nägemise kadu; kahelinägemine, vaevaline kõne või afaasia;
· pearinglus; kollaps, mõnikord koos fokaalsete epileptiliste krampidega;
· äkiline nõrkus või märkimisväärne tuimus, mis ootamatult haarab ühte kehaosa või ühte
kehapoolt;
· motoorika häired;
· äge kõhuvalu.

COC-de kasutajaid tuleb teavitada, et tromboosi võimalike sümptomite korral tuleb pöörduda oma
arsti poole. Belara tarvitamine tuleb tromboosi kahtlusel või selle tekkimisel lõpetada.

Migreenihoogude sageduse või raskusastme muutused (mis võivad olla tserebrovaskulaarsete haiguste
eelnähtudeks), võivad olla COC-de võtmise kiire lõpetamise ajendiks.

Tuumorid

Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et COC-de pikaajalisel kasutamisel suureneb
emakakaela vähi risk nendel naistel, kes on nakatatud inimese papilloomviirusega (HPV). Kuid siiani
säilivad lahkarvamused nende leidude seostamisel muude faktoritega (nt erinevus seksuaalpartnerite
arvus, mehaaniliste rasestumisvastaste meetmete kasutamine (vt ka "Meditsiiniline läbivaatus")).

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et COC-de kasutajatel on veidi suurenenud suhteline
risk (RR = 1,24) rinnavähi suhtes. Risk on mööduv ja väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast
COC-de kasutamise lõpetamist. Need uuringud ei näita rinnavähi tekke põhjusi. Suurenenud
riskiteguri põhjuseks võib olla varasem rinnavähi diagnoosimine COC-de kasutajatel, COC-de
bioloogiline toime või nende mõlema koostoime.

Harvadel juhtudel on suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutajatel täheldatud maksa
healoomuliste kasvajate teket, veelgi harvem pahaloomuliste kasvajate teket, mis võivad üksikutel
juhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksu kõhuõõnde. Tugevate ülakõhuvalude korral, mis ise ei kao,
maksa suurenemise ja intraabdominaalse verejooksu sümptomite korral tuleb
diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksatuumoriga ja Belara tarvitamine tuleb lõpetada.

Teised haigused

Kuigi paljudel COC-sid kasutavatel naistel on täheldatud vererõhu tõusu, on kliiniliselt
märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Suukaudsete rasestumisvastaste vahendite
manustamise ja hüpertensiooni vaheline seos ei ole kinnitust leidnud. Sellele vaatamata tuleb vererõhu
tõusu korral Belara kasutamine lõpetada ning ravida hüpertensiooni. Vajadusel võib Belara
kasutamist jätkata, kui antihüpertensiivse raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused.


Naistel, kellel on anamneesis gestatsioonherpes, võib see COC-de manustamise ajal uuesti tekkida.
Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus olnud perekonna anamneesis, võivad
COC-de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.

Akuutsete ja krooniliste maksahaiguste puhul võib ilmneda vajadus katkestada COC kasutamine, kuni
maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Kolestaatilise ikteruse taastumisel, mis on esinenud
raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal, tuleb COC-de kasutamine lõpetada.

COC-d võivad mõjutada perifeerset insuliini resistentsust ja glükoosi tolerantsi. Seetõttu on vajalik
COC-d kasutava diabeetiku hoolikas järelevalve.

Harva võivad ilmneda kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on esinenud raseduseaegsed kloasmid.
Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkele, peaksid suukaudsete rasestumisvastaste vahendite
kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse eest.

Seda ravimit ei peaks tarvitama patsiendid, kellel on harvaesinev kaasasündinud galaktoosi talumatus,
Lappi laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

Hoiatused

Östrogeenide või östrogeeni ja progestageeni kombinatsiooni manustamine võib avaldada teatavatele
haigustele ja/või seisunditele negatiivset mõju. Järgnevatel puhkudel on vajalik eriti hoolikas
meditsiiniline jälgimine:
· epilepsia;
· hulgiskleroos;
· teetanus;
· migreen (vt ka lõik 4.3);
· astma;
· südame- või neerupuudulikkus;
· Chorea minor ehk tantstõbi;
· suhkruhaigus (vt ka lõik 4.3);
· maksahaigused (vt ka lõik 4.3);
· düslipoproteineemia (vt ka lõik 4.3);
· autoimmuunsed haigused (sealhulgas süsteemne erütematoosne luupus);
· rasvumine;
· kõrgvererõhutõbi (vt ka lõik 4.3);
· endometrioos;
· varikoos;
· flebiit (vt ka lõik 4.3);
· vere hüübivuse häired (vt ka lõik 4.3);
· mastopaatia;
· emaka müoom;
· gestatsiooniaegne herpes;
· depressioon (vt ka lõik 4.3);
· kroonilised põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, haavandiline koliit; vt ka lõik 4.8).

Meditsiiniline läbivaatus

Enne suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutamise alustamist tuleb naiselt võtta täielik
meditsiiniline ja perekondlik anamnees arvestades vastunäidustusi (vt lõik 4.3) ja hoiatusi (vt lõik 4.4)
ning läbi viia meditsiiniline läbivaatus. Seda tuleb Belara manustamise ajal igal aastal korrata.
Samuti on oluline perioodiline meditsiiniline hinnang seoses vastunäidustuste (nt transitoorne
isheemiline atakk) või riskifaktoritega (nt venoosne või arteriaalne tromboos pereanamneesis), mis
võivad ilmneda esmakordselt suukaudsete rasestumisvastaste ravimi kasutamise ajal. Meditsiiniline

läbivaatus peab sisaldama vererõhu mõõtmist, uuringuid rindade, kõhu ja sise- ning välissuguelundite
osas (k.a emakakaela tsütoloogia) ning vajalikke laboratoorseid analüüse.

Naisi tuleb teavitada, et suukaudsed rasestumisvastased ravimid, sealhulgas Belara, ei kaitse
nakatumise eest HI-viirusesse (AIDS) ega teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse.

Vähenenud efektiivsus

Rasestumisvastast efektiivsust võib vähendada võtmata jäänud tablett (vt "Ebaregulaarne tablettide
manustamine"), oksendamine või seedetrakti häired, sealhulgas kõhulahtisus, teatavate ravimite
pikaajaline koostoime (vt lõik 4.5) või väga harvadel juhtudel ainevahetuse häired.

Mõju tsüklikontrollile

Vaheveritsus ja määrimine

Kõik suukaudsed rasestumisvastased ravimid võivad põhjustada ebaregulaarset vereeritust (määrimine
või vaheveritsus), eriti esimese kasutamiskuu jooksul. Seetõttu on ebaregulaarset veritsust
meditsiiniliselt võimalik hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, mille kestus on umbes kolm tsüklit.
Kui veritsused jäävad Belara kasutamise ajal ebaregulaarseks või muutuvad nad ebaregulaarseteks
pärast eelnevaid regulaarseid tsükleid, siis tuleb läbivaatusel arvestada ka võimaliku raseduse ja
orgaaniliste põhjustega. Kui orgaanilised põhjused ja rasedus on välja lülitatud, võib Belara
kasutamist jätkata või vahetada see mõne teise preparaadi vastu.

Tsüklitevaheline verejooks võib olla rasestumisvastase toime nõrgenemise tunnuseks (vt
"Ebaregulaarne tablettide manustamine", "Juhised oksendamise puhuks", lõik 4.5).

Menstruatsioonilaadse vereerituse puudumine

21 päeva pärast tablettide manustamist tekib tavaliselt menstruatsioonilaadne vereeritus. Mõnel naisel
ei pruugi harva ja eriti paari esimese manustamiskuu jooksul tabletivaba intervalli ajal esineda
menstruatsioonilaadset vereeritust. Samas ei pruugi see olla rasestumisvastase toime vähenemise
tunnus. Kui verejooksu ei esine pärast ühte manustamistsüklit, tabletti ei unustatud võtta,
seitsmepäevast tabletivaba perioodi ei ületatud, samal ajal ei tarvitatud teisi ravimeid ja oksendamist
ega kõhulahtisust ei esinenud, on vähetõenäoline, et naine on rase ja Belara manustamist võib jätkata.
Vastupidisel juhul, kui Belara ei ole enne esimest menstruatsioonilaadse vereerituse ärajäämist võetud
vastavalt juhistele või kui menstruatsioonilaadset vereeritust ei esine kahe järjestikuse tsükli korral,
tuleb enne tablettide võtmise jätkamist lülitada välja raseduse võimalus.

Taimseid ravimeid, mis sisaldavad naistepuna (Hypericum perforatum) ei tohiks koos Belara"ga
kasutada (vt lõik 4.5).

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Etinüülöstradiooli, Belara östrogeense komponendi ja teiste ravimite koostoime võib seerumi
etinüülöstradiooli sisaldust suurendada või vähendada. Kui patsient vajab nende ravimitega pikaajalist
ravi, peaks kasutama mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Seerumi etinüülöstradiooli
sisalduse vähenedes võivad tekkida vaheveritsused ja/või tsüklihäired, Belara rasestumisvastane toime
võib väheneda. Seerumi etinüülöstradiooli sisalduse suurenemine võib suurendada kõrvaltoimete
esinemise sagedust ja nende raskusastet.

Järgmised ravimid võivad seerumi etinüülöstradiooli sisaldust vähendada:
· kõik ravimid, mis suurendavad soolte peristaltikat (nt metoklopramiid) või takistavad imendumist
(nt aktiivsüsi);
· ravimid, mis indutseerivad maksa mikrosomaalseid ensüüme (nt rifampitsiin, rifabutiin,
barbituraadid, antiepileptikumid nagu karbamasepiin, fenütoiin ja topiramaat), griseofulviin

barbeksakloon, primidoon, modafiniil, mõned proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir) ning ravimid,
mis sisaldavad naistepuna (Hypericum perforatum) (vt lõik 4.4);
· mõnedel naistel teatavad antibiootikumid (nt ampitsilliin, tetratsükliin), tõenäoliselt tänu sellele, et
östrogeenid vähendavad enterohepaatilist ringet.

Naised, keda ravitakse samaaegselt mõne eelpool mainitud ravimiga, peavad lisaks Belara"le
kasutama ajutiselt ka mõnda teist mehaanilist kaitsemeetodit ravi ajal ja 7 päeva pärast seda. Maksa
mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimite samaaegse kasutamise korral tuleb täiendavat
kaitsemeetodit kasutada 28 päeva pärast ravi lõpetamist.

Järgmised ravimid võivad seerumi etinüülöstradiooli sisaldust suurendada:
· ravimid, mis inhibeerivad etinüülöstradiooli sulfureerimist sooleseinas, nt askorbiinhape või
paratsetamool;
· atorvastatiin (suurendab etinüülöstradiooli AUC-d 20% võrra);
· aktiivsed toimeained, mis inhibeerivad maksa mikrosomaalseid ensüüme nagu imidasooli
derivaadid (nt flukonasool), indinaviir või troleandomütsiin.

Etinüülöstradiool võib mõjutada ka teiste ainete metabolismi:
· maksa mikrosomaalseid ensüüme inhibeerides ja samaaegselt suurendades aktiivse toimeaine
sisaldust seerumis sellistel ainetel nagu diasepaam (ja teised bensodiasepiinid, mille metabolism
toimub hüdroksüülimise kaudu), tsüklosporiin, teofülliin ja prednisoloon;
· tekitades glükuroniseerimist maksas ja samaaegselt vähendades aktiivse toimeaine sisaldust
seerumis sellistel ainetel nagu klofibraat, paratsetamool, morfiin ja lorasepaam.

Tänu glükoositaluvuse muutustele võivad tabletid mõjutada insuliini ja diabeedivastaseid nõudeid (vt
lõik 4.4).

See võib kehtida ka hiljuti tarvitatud ravimite kohta.

Väljakirjutatud ravimi omaduste kokkuvõtet tuleb kontrollida võimalike koostoimete suhtes Belara"ga.

Laboratoorsed analüüsid

COC-de kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa biokeemilisi
näitajaid; neerupealise ja kilpnäärme funktsiooni näitajaid; kandjavalkude (nt SHBG, lipoproteiinid)
plasmaväärtusi, süsivesikute metabolismi parameetreid; koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid.
Muutuste iseloom sõltub kasutatava hormooni annusest ja iseloomust.

4.6
Rasedus ja imetamine

Belara"t ei tohi kasutada raseduse ajal. Enne tarvitamist tuleb rasedus välistada. Kui naine rasestub
Belara kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine kohe lõpetada. Siiani ei ole enamus
epidemioloogilisi uuringuid näidanud teratogeensete ega fetotoksiliste toimete kliinilise esinemise
suurenemist neil lastel, kelle emad kasutasid raseduse ajal kogemata östrogeene kombinatsioonis teiste
gestageenidega sarnases annuses, nagu neid aineid sisaldab Belara. Hoolimata sellest, et
loomuuringutes on ilmnenud reproduktsioonitoksilisuse ilminguid (vt lõik 5.3), ei näita rohkem kui
330 inimese raseduse kohta käivad kliinilised andmeid kloormadinoonatsetaadil mingit
embrüotoksilist toimet.

Östrogeenid võivad mõjutada imetamist, sest nende toimel võib väheneda rinnapiima kogus ning
muutuda ka selle koostis. Väike kogus rasestumisvastaseid hormoone ja/või nende metaboliite võib
jõuda rinnapiima ning mõjutada last. Seetõttu ei tohi Belara"t imetamise ajal kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele


Teadaolevalt ei ole kombineeritud suukaudsetel rasestumisvastastel vahenditel toimet autojuhtimise ja
masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Belara"ga läbi viidud kliinilised uuringud näitavad, et kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks (>20%)
on vaheveritsused, määrimine, peavalu ja valu rindades.

Järgmised kõrvaltoimed ilmnesid Belara"ga läbi viidud kliinilises uuringus, kus osales 1629 naist.

Esinemissagedust defineeriti järgnevalt:
Väga sage: 1/10
Sage: 1/100, <1/10
Aeg-ajalt: 1/1000; <1/100
Harv: 1/10 000, <1/1000
Väga harv: <1/10 000

Psühhiaatrilised häired
Sage: depressiivne
seisund, ärritatavus, närvilisus.

Närvisüsteemi häired
Sage:
pearinglus, migreen (ja/või selle ägenemine).

Silma kahjustused
Sage: nägemishäired.
Harv:
konjunktiviit, ebamugavustunne kontaktläätsede kandmisel.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Harv:
järsk kuulmiskaotus, tinnitus.

Vaskulaarsed häired
Harv:
kõrgvererõhutõbi, hüpotensioon, kardiovaskulaarne kollaps, varikoos.

Seedetrakti häired
Väga sage:
iiveldus.
Sage:
oksendamine.
Aeg-ajalt:
kõhuvalu, puhitus, kõhulahtisus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: akne.
Aeg-ajalt:
ebanormaalne pigmentatsioon, kloasm, juuste kaotus, naha kuivus.
Harv:
urtikaaria, allergilised nahareaktsioonid, ekseem, erüteem, sügelus, psoriaasi
ägenemine, hirsutism.
Väga harv:
sõlmeline erüteem.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Aeg-ajalt:
seljavalu, lihaste häired.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga sage:
vaginaalne eritis, düsmenorröa, amenorröa.
Sage: valu
alakõhus.
Aeg-ajalt:
galaktorröa, rinna fibroadenoom, suguelundite kandidoos, munasarja tsüst.
Harv:
rindade suurenemine, vulvovaginiit, menorraagia, premenstruaalne sündroom.

Üldised häired
Sage:
nõrkus, raskustunne jalgades, tursed, kaalutõus.

Aeg-ajalt: vähenenud
libiido,
diaforees.
Harv:
suurenenud söögiisu.

Uuringud
Sage:
vererõhu tõus.
Aeg-ajalt: vere
lipiidide
muutused, sealhulgas hüpertriglütserideemia.

Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutamisega seoses on teatatud järgnevatest
kõrvaltoimetest:
· kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kasutamine on teadaolevalt seotud
venoosse ja arteriaalse trombembolismi tekkeohu suurenemisega (nt veenide tromboos,
kopsuarteri trombemboolia, insult, müokardiinfarkt), seda ohtu võivad suurendada täiendavad
faktorid (vt lõik 4.4);
· mõnedes uuringutes, kus COC-sid manustati pikaajaliselt, suurenes sapiteede haigustesse
haigestumise oht. Küsimus sapikivide võimalikust tekkest östrogeene sisaldavate preparaatide
tarvitamise ajal on vaieldav;
· harvadel juhtudel on hormonaalsete rasestumisvastaste ravimite kasutajatel täheldatud maksa
healoomuliste kasvajate teket, veelgi harvem pahaloomuliste kasvajate teket, mis võivad
isoleeritud juhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksu kõhuõõnde (vt lõik 4.4);
· kroonilise põletikulise soolehaiguse ägenemine (Crohni tõbi, haavandiline koliit, vt samuti lõik
4.4).

Andmeid teiste tõsiste kõrvalnähtude kohta nagu rinna- ja emakakaela vähk, vt lõigust 4.4.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad teated tõsistest üleannustamisega seotud toksilistest kahjustustest. Üleannustamisel võivad
esineda järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ja eriti noortel tüdrukutel vähene tupekaudne
vereeritus. Antidoodid puuduvad, ravi on sümptomaatiline. Harvadel juhtudel võib osutuda vajalikuks
vee ja elektrolüütide tasakaalu ning maksafunktsiooni jälgimine.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: süsteemsed hormonaalsed rasestumisvastased ravimid, monofaasiline
preparaat, mis sisaldab < 50 mikrogrammi östrogeeni, ATC kood: G03AA80.

Pidev Belara kasutamine 21 päeva vältel inhibeerib FSH ja LH eritumise hüpofüüsist ning seega
ovulatsiooni. Endomeetrium prolifereerub ja tema sekretoorne funktsioon muutub. Emakakaela lima
koostis muutub. See takistab sperma liikumist läbi emakakaela kanali ja muudab sperma liikuvust.

Väikseim kloormadinoonatsetaadi päevane annus ovulatsiooni täielikuks pärssimiseks on 1,7 mg.
Endomeetriumi täielikuks muutumiseks vajalik annus on 25 mg tsükli kohta.

Kloormadinoonatsetaat on antiandrogeenne progestogeen. Tema toime põhineb võimel asendada
androgeene nende retseptoritel.

Kliiniline efektiivsus

Kliinilistes uuringutes, kus Belara manustamist testiti kahe aasta vältel enam kui 1655 naisel ja enam
kui 22 000 menstruatsioonitsükli vältel, esines 12 rasedust. 7 naisel neist esines sel perioodil
manustamisvigu, kaasuvaid haigusi, mis põhjustasid oksendamist või kõhulahtisust; või nad
manustasid samaaegselt ravimeid, mis teadaolevalt vähendavad hormonaalsete rasestumisvastaste
preparaatide rasestumisvastast toimet.


Pearli indeks
Raseduste arv Pearli
indeks 95%
usaldusintervall
Tüüpiline kasutamine
12
0,698
[0,389; 1,183]
Perfektne kasutamine
5
0,291
[0,115; 0,650]

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Kloormadinoonatsetaat (CMA)

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub CMA kiiresti ja peaaegu täilikult. CMA süsteemne biosaadavus on
suur, sest ta ei läbi esmast metabolismi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1...2 tunni
pärast.

Jaotumine

CMA seondumine inimese plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga, on rohkem kui 95%. CMA-l ei
ole siduvat afiinsust SHBG või CBG-ga. CMA-d säilitatakse peamiselt rasvkoes.

Metabolism

Erinevate redutseerimis- ja oksüdeerimisprotsesside ning seondumise tõttu glükuroniidide ja
sulfaatidega tekib palju erinevaid metaboliite. Peamisteks metaboliitideks inimese plasmas on 3- ja
3ß-hüdroksü-CMA, mille bioloogilised poolväärtusajad ei erine põhimõtteliselt mittemetaboliseeritud
CMA omast. 3-hüdroksümetaboliitidel on sarnane antiandrogeenne aktiivsus nagu CMA-l. Uriinis on
metaboliidid peamiselt konjugaatidena. Pärast ensümaatilist lõhustamist on lisaks
3-hüdroksümetaboliitidele ja dihüdroksümetaboliitidele peamiseks metaboliidiks 2-hüdroksü-CMA.

Eritumine

CMA keskmine poolväärtusaeg plasmast eritumisel on 34 tundi (pärast ühekordset manustamist) ja
umbes 36...39 tundi (pärast korduvat manustamist). Pärast suukaudset manustamist erituvad CMA ja
tema metaboliidid ligikaudu võrdsetes kogustes neerude kaudu ja väljaheitega.

Etinüülöstradiool (EE)

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub etinüülöstradiool kiirelt ja peaaegu täielikult. Maksimaalne
kontsentratsioon plasmas saavutatakse 1,5 tunniga. Presüsteemse konjugatsiooni ning esmase
maksapassaazi tulemusena on täielik biosaadavus suukaudsel manustamisel ainult ligikaudu 40% ning
suure individuaalse varieeruvusega ligikaudu 20...65%.

Jaotumine

Kirjanduse andmed EE plasmakontsentratsiooni kohta varieeruvad suures ulatuses. EE on 98%
ulatuses seotud plasmavalkudega, peaaegu eranditult albumiiniga.


Metabolism

Nagu loomulikel östrogeenidel, toimub ka EE biotransformatsioon (tsütokroom P-450 abil) aromaatse
rõnga hüdroksüülimise kaudu. Peamine metaboliit on 2-hüdroksü-EE, mis metaboliseeritakse
omakorda teisteks metaboliitideks ja konjugaatideks. Presüsteemne konjugatsioon toimub peensoole
limaskestas ja maksas. Uriinis esinevad peamiselt glükuroniidid, sapis ja plasmas peamiselt sulfaadid.


Eritumine

EE keskmine poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 12...14 tundi. EE eritub neerude ja väljaheite
kaudu vahekorras 2:3. EE sulfaat, mis eritub pärast soolebakterite põhjustatud hüdrolüüsi, läbib
enterohepaatilise ringe.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Östrogeenide äge toksilisus on väike. Seoses erinevustega loomaliikide ja inimeste vahel on
loomuuringute tulemustel inimese jaoks ainult piiratud ennustamist võimaldav väärtus.
Etinüülöstradioolil, mis on suukaudsetes rasestumisvastastes ravimites sagedasti kasutatav sünteetiline
östrogeen, on laboratoorsetes loomkatsetes isegi suhteliselt väikestes annustes lootele surmav toime.
Loodetel on ilmnenud urogenitaaltrakti anomaaliaid ja meesloote feminisatsiooni. Neid toimeid
peetakse liigispetsiifiliseks.

Kloormadinoonatsetaadil on ilmnenud loodet surmav toime küülikutel, rottidel ja hiirtel. Samuti
ilmnes küülikutel teratogeensus embrüotoksilistes annustes, hiirtel ilmnes teratogeensus juba kõige
väiksema testitava annuse (1 mg/kg/päevas) puhul. Nende nähtude mõju inimesele on ebaselge.

Tavapärastes kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeense potentsiaali uuringutes ei
ilmnenud mingeid spetsiaalseid ohte peale nende, mida kirjeldatakse ravimi omaduste kokkuvõtte
teistes lõikudes.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Laktoosmonohüdraat,
maisitärklis,
povidoon K 30,
magneesiumstearaat,
hüpromelloos,
makrogool 6000,
propüleenglükool,
talk,
titaandioksiid (E 171),
punane raudoksiid (E 172).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Säilitamise eritingimusi ei ole.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium- või polüpropüleen/alumiiniumkilest blisterpakend, mis sisaldab 1 x 21
kaetud tabletti.

PVC/PVDC/alumiinium- või polüpropüleen/alumiiniumkilest blisterpakend, mis sisaldab 3 x 21
kaetud tabletti.
PVC/PVDC/alumiinium- või polüpropüleen/alumiiniumkilest blisterpakend, mis sisaldab 6 x 21kaetud
tabletti.[M1]

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Grünenthal GmbH
Zieglerstrasse 6
52078 Aachen
Saksamaa


8.
MÜÜGILOA NUMBER

391602


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

16.08.2002/15.06.2007


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2005
Ravimiametis kinnitatud: juunis 2007