Zepilen 1g - süstelahuse pulber (1000mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: J01DB04
Toimeaine: tsefasoliin
Tootja: Medochemie Ltd

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zepilen 1 g, süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Zepilen 1 g viaal sisaldab 1 g tsefasoliini (tsefasoliinnaatriumina). INN. Cefazolinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber. Valge või peaaegu valge, väga hügroskoopne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tsefasoliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: luude ja liigeste infektsioon, naha ja pehmete kudede infektsioon, kuseteede infektsioon; koos aminoglükosiididega: endokardiit ja sepsis. Operatsiooniprofülaktika (välja arvatud apendektoomia, kolorektaalkirurgia puhul). Antibiootikumide määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter: Staphylococcus (välja arvatud metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus ja metitsilliinresistentne Staphylococcus epidermidis), Streptococcus (välja arvatud penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae); uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella, Proteus mirabilis.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatud annused on manustamisviisist sõltumata samad. Zepilen’i manustatakse sügavale lihasesse või veenisüste teel.

Täiskasvanud: tavaline annus täiskasvanutele on: Tundlike gram-positiivsete kokkide põhjustatud kerged infektsioonid: 250...500 mg iga 8 tunni järel. Keskmised kuni rasked infektsioonid: 500 mg...1 g iga 6...8 tunni järel. Rasked eluohtlikud infektsioonid, nagu näiteks endokardiit või septitseemia: 1...1,5 g iga 6 tunni järel. Harvadel juhtudel on manustatud ka kuni 12 g tsefasoliini. Ägedad tüsistumata kuseteede infektsioonid: 1 g iga 12 tunni järel. Kirurgiliste protseduuride profülaktikaks: 1 g tsefasoliini veeni- või lihasesiseselt ½...1 tund enne operatsiooni, millele järgnevalt 500 mg...1 g iga 6...8 tunni järel operatsioonile järgneva 24 tunni jooksul. Kui operatsioon kestab kauem kui kaks tundi, tuleb operatsiooni ajal manustada täiendavalt 500 mg...1 g tsefasoliini. Avatud südamel teostatud operatsiooni või proteesi implanteerimise puhul tuleks operatsioonijärgset profülaktikat jätkata 3...5 päeva.

Eakad: kasutada täiskasvanute annuseid.

Maksapuudulikkus: annuste kohandamine pole vajalik.

Neerupuudulikkus: neerupuudulikkusega patsientidel on tsefasoliini väljutamine neerude kaudu langenud. Annuste kohandamine pole vajalik, kui kreatiniini kliirens on suurem kui 55 ml/min. Küllastav algannus manustatakse vastavalt infektsiooni raskusele. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus 35...54 ml/min tuleks annuste vahelist intervalli pikendada 8 tunnini. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus 11...34 ml/min, tuleb manustada pool tavalisest annusest iga 12 tunni järel. Kui kreatiniini kliirens on alla 10 ml/min, tuleb manustada pool tavalisest annusest iga 18...24 tunni järel.

Lapsed Kergete kuni keskmiste infektsioonide puhul on laste ööpäevaseks annuseks 25...50 mg/kg päevas, mis manustatakse 3...4 võrdseks annuseks jaotatuna. Raskete infektsioonide puhul on ööpäevaseks annuseks kuni 100 mg/kg, mis manustatakse 3...4 võrdseks annuseks jaotatuna.

Neerupuudulikkus: neerupuudulikkusega lastele on ettenähtud järgmised annused:

Kerge kuni mõõdukas neerupuudulikkus, kreatiniini kliirens 70...40 ml/min: küllastavale algannusele järgnevalt manustatakse 60% tavalisest ööpäevasest annusest osadeks jaotatuna iga 12 tunni järel.

Mõõdukas neerupuudulikkus, kreatiniini kliirens 40...20 ml/min: küllastavale algannusele järgnevalt manustatakse 25% tavalisest ööpäevasest annusest osadeks jaotatuna iga 12 tunni järel.

Raske neerupuudulikkus, kreatiniini kliirens 20...5 ml/min: küllastavale algannusele järgnevalt manustatakse 10% tavalisest ööpäevasest annusest iga 24 tunni järel.

Vastsündinud: alla 1 kuu vanuste imikute ja vastsündinute puhul pole ravimi kasutamise ohutus tõestatud.

Manustamisviis

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6. Juhiste järgselt valmistatud Zepileni süstelahust võib manustada nii lihase- kui ka veenisiseselt. Intratekaalne manustamine pole soovitatav (vt lõik 4.4). Viaalis oleva pulbri lahustamiseks kasutatakse manustamisviisist olenemata steriilset süstevett vastavalt allpool olevale tabelile. Pärast süstevee lisamist tuleb viaali kõvasti loksutada, et kogu tsefasoliinnaatrium oleks lahustunud.

Viaali suurus Lahusti kogus Valmislahuse Valmislahuse 1 g 2,5 ml 330 mg/ml 3,0 ml Intramuskulaarne manustamine: vajalik kogus juhiste järgselt valmistatud süstelahust tuleb manustada sügavale suurde lihasesse. Intravenoosne manustamine: juhiste järgselt valmistatud süstelahus tuleb lahjendada minimaalselt 10 ml steriilses süstevees. Valmislahus manustatakse veeni aeglaselt 3...5 minuti jooksul. Mitte süstida kiiremini kui kolm minutit. Süstelahuse võib manustada otse veeni.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus Ettevaatusega tuleb tsefasoliini manustada patsientidele, kellel on esinenud allergilisi reaktsioone penitsilliinide, tsefalosporiinide, griseoflulviini või teiste ravimite suhtes. Kirjeldatud on ristuva allergia teket penitsilliinide ja griseofulviini ning tsefalosporiinide vahel. Umbes 10% patsientidest,

kes on ülitundlikud penitsilliini suhtes, on allergilised ka tsefalosporiinidele. Eelsoodumusega patsientidel võivad tekkida rasked reaktsioonid, sh anafülaksia.

Tsefasoliiniga ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui südame-veresoonkonna sümptomid, mis on sekundaarsed allergilisele või ülitundlikkusreaktsioonile ja seotud pärgarterite ahenemisega, mis võib viia müokardiinfarkti tekkele.

Allergiaanamneesi puudumisel tehakse skarifikatsioonitest ravimilahusega ning kui anamneesis esineb allergia, tuleb esialgu teha epikutaanne test ning kui see on negatiivne, siis skarifikatsioonitest. Vastust loetakse umbes 30 minuti pärast. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb tsefasoliini manustamine katkestada ja vajadusel manustada adrenaliini, antihistamiinikume või kortikosteroide.

Tsefalosporiinide klassi antibiootikumid võivad seonduda erütrotsüütide rakumembraanidele ja reageerida ravimivastaste antikehadega, mille tulemusena mõnikord tekib kerge hemolüütiline aneemia. Tekkida võib ristuv reaktsioon penitsilliinidega. Selline reaktsioon võib tekkida ka vastsündinutel, kui emale on enne sünnitust manustatud tsefalosporiine.

Tsefasoliin võib mõjutada laboratoorsete analüüside tulemusi – vt lõik 4.5.

Mittetundlike mikroorganismide vohamine Kõhulahtisusega patsientidel võib olla tekkinud pseudomembranoosne koliit, mida on kirjeldatud kõikide laiatoimespektriga antibiootikumide puhul. Raskusaste võib varieeruda kergest kuni eluohtlikuni. Kergetel juhtudel piisab tavaliselt ravimi manustamise katkestamisest, raskematel juhtudel tuleb tarvitusele võtta vastavad ravimeetmed. Mao-sooletrakti haigustega patsientide puhul, eelkõige koliidi esinemisel, tuleb laiatoimespektriga antibiootikume manustada ettevaatusega.

Tsefasoliini pikaajalisel manustamisel võivad hakata vohama mittetundlikud mikroorganismid. Selliste superinfektsioonide puhul tuleb tarvitusele võtta vastavad ravimeetmed. Pikaajalist ravi saavaid patsiente tuleb superinfektsiooni sümptomite suhtes hoolikalt jälgida.

Neerupuudulikkusega patsientide puhul on vajalik annuste vähendamine (vt lõik 4.2).

Lapsed Ravimi ohutus enneaegsetel ja vastsündinud lastel (alla 1 elukuu) ei ole tõestatud. Mitte manustada tsefasoliini intratekaalselt, sel viisil manustamine on põhjustanud raskeid keksnärvisüsteemi toksilisi reaktsioone, sh. krambid. Zepilen sisaldab 2,2 mmol (50,72 mg) naatriumi (lauasoola põhikomponent) ühes viaalis. See on ligikaudu 2,5 % maksimaalsest soovituslikust täiskasvanute päevasest kogusest.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid: Etakrüünhape: Loomuuringute põhjal suureneb tsefasoliiniga samaaegsel manustamisel nefrotoksilisuse risk, mis on võimalik kõikide tugevate diureetikumide kasutamisel. Furosemiid: Loomuuringute põhjal suureneb tsefasoliiniga samaaegsel manustamisel nefrotoksilisuse risk, mis on võimalik kõikide tugevate diureetikumide kasutamisel. Probenetsiid: Samaaegne manustamine võib tõsta tsefasoliini taset veres ja pikendada selle püsimist, mis on tõenäoliselt tingitud tsefasoliini tubulaarsekretsiooni langusest. Tsefalosporiinide ja aminoglükosiidide kombineerimisel on täheldatud nefrotoksilisuse suurenemist. Laboratoorsed testid: Uriinist glükoosi määramise testid kasutades Benedicti ja Fehlingi lahuseid või vasksulfaadi testtablette, võivad anda valepositiivseid tulemusi. Spetsiifilised testid glükoosi oksüdaasi meetodil ei anna valepositiivseid tulemusi.

Coombs’i test võib anda valepositiivseid tulemusi. See võib juhtuda ka vastsündinutel, kui emale on enne sünnitust manustatud tsefalosporiine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedate naistega ei ole teostatud adekvaatseid uuringuid. Loomuuringute käigus ei ole tsefasoliin vähendanud viljakust ega põhjustanud loote väärarenguid. Raseduse ajal tuleb ravimit manustada ettevaatusega ning eelnevalt hinnata oodatava kasu ja võimalike ohtude suhet. Kui tsefasoliini manustati enne keiserilõiget, oli nabaväädi veres tsefasoliini tase 25...33% võrreldes plasmakontsentratsiooniga emal. Lootel kõrvaltoimeid ei tekkinud.

Imetamine Rinnapiimas on sedastatud väga madalad tsefasoliini kontsentratsioonid. Rinnaga toitvatele naistele tuleb ravimit manustada ettevaatusega ja soovitatav on rinnaga toitmine katkestada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Zepilen ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet

4.8 Kõrvaltoimed

Zepilen on üldiselt hästi talutav ravim, kirjeldatud on järgmisi kõrvaltoimeid. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni ≤1/100); harv (≥1/10000 kuni ≤1/1000); väga harv (≤1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: lihasesisese süstimise järel on harva kirjeldatud valulikkuse teket, millega on mõnikord kaasnenud süstekoha induratsioon. Veenisisese süstimise järgselt on kirjeldatud veenipõletiku teket süstekohas. Naha ja nahaaluskoe kahjustused: On esinenud Stevensi-Johnsoni sündroom. Seedetrakti häired: Ravi ajal või –järgselt võib tekkida pseudomembranoosne koliit. Kirjeldatud on isulanguse, kõhulahtisuse, iivelduse, suuõõne kandidoosi ja oksendamise teket. Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: kirjeldatud on sügelust genitaalide ja päraku piirkonnas, suguelundite kandidoosi ja kolpiiti. Vere ja lümfisüsteemi häired: kirjeldatud on direktse ja indirektse Coombsi testi muutumist positiivseks, leukopeeniat, neutropeeniat, trombotsüteemiat. Südame häired: teadmata esinemissagedusega Kounise sündroom. Maksa ja sapiteede häired: harva on kirjeldatud alkaalse fosfataasi, ASAT ja ALAT aktiivsuse mööduvat tõusu. Harvadel juhtudel on kirjeldatud mööduvat kolestaatilist ikterust ja hepatiiti. Ülitundlikkusreaktsioonid: anafülaksia, ravimipalavik, eosinofiilia, nahalööve, genitaalide sügelemine. Närvisüsteemi häired: aeg-ajalt on kirjeldatud krambihoogusid, mis on sageli olnud seotud raske neerupuudulikkusega patsientidele suurte annuste manustamisega. Neerude ja kuseteede häired: Kliiniliselt väljendunud neerupuudulikkuse puhul mööduv vere uurea lämmastiku tõus. Harva on kirjeldatud interstitsiaalset nefriiti ja teisi neeruhaigusi. Enamikul kirjeldatud juhtudest oli tegu raskete haigustega patsientidega, kes kasutasid palju erinevaid ravimeid. Põhjuslik seos pole selge. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetes www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid: Sümptomitena võivad tekkida valu, veenipõletik ja üldine põletik süstekohas. Tekkida võivad ka pearinglus, peavalu, paresteesia ning samuti krambihood, eelkõige neerupuudulikkusega patsientidel.

Laboratoorsetest näitajatest on täheldatud järgmisi muutusi: bilirubiini, BUNi, kreatiniini ja maksaensüümide tõus, Coombsi test võib muutuda positiivseks ning samuti on esinenud eosinofiiliat, leukopeeniat, trombotsütopeeniat, trombotsütoosi ja protrombiiniaja pikenemist.

Ravi: Ravi peaks olema sümptomaatiline ja toetav. Kuni patsiendi seisundi stabiliseerumiseni on soovitatav jälgida vere hüübimisnäitajaid, vereloomet, maksa- ja neerufunktsioone. Krampide tekkimisel tuleb koheselt katkestada ravimi manustamine ja kasutada kliinilisel vajadusel krambivastast ravi. Hemodialüüs ja hemoperfusioon võivad olla abiks, kuigi sellisel eesmärgil kasutamise kohta andmed puuduvad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Teised antibakteriaalsed beetalaktaami derivaadid, tsefalosporiinid ATC-kood: J01DB04

Toimemehhanism Tsefasoliin on bakteritsiidse toimega I generatsiooni tsefalosporiin. Ta toimib bakteritsiidselt nii gram- positiivsetesse kui ka –negatiivsetesse mikroorganismides, pärssides rakuseina sünteesi lõppstaadiumis.

Resistentsus. Metitsilliinresistentsed stafülokokid on tavaliselt tsefasoliinile resistentsed. Proteus’e indoolpositiivsed tüved (Proteus vulgaris), enamus Enterobacter cloacae tüvesid, Morganella morganii ja Providencia rettgeri on tsefasoliinile resistentsed. Serratia sp., Pseudomonas sp., Actinobacter sp., mükobakterid, mükoplasmad ja seened on tsefasoliinile resistentsed. Tsefasoliin hüdrolüüsitakse paljude enterobakteriaalsete beetalaktamaaside poolt.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Seoses vähese imendumisega mao-sooletraktist manustatakse tsefasoliini parenteraalselt. 500 mg lihasesisesel manustamisel saavutatakse plasma tippkontsentratsioon ca 30 g/ml ligikaudu 1 tunniga.

Jaotumine/Biotransformatsioon Plasmavalkudele seostub toimeainest ligikaudu 90%. Normaalse neerufunktsiooni puhul on poolväärtusaeg ligikaudu 1,8 tundi. Eritumine Tsefasoliin eritub muutumatul kujul uriiniga, 80% ravimist on 24 tundi pärast manustamist uriinist määratav.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomuuringute põhjal pole tsefasoliin teratogeense ega viljakust vähendava toimega. Loomuuringutest saadud tulemuste järgi on samaaegsel tugevate diureetikumide manustamisel suurem risk neerukahjustuse tekkeks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Zepilen ei sisalda abiaineid.

6.2 Sobimatus

Tsefasoliinnaatriumi kokku segamine teiste antibiootikumide, mh aminoglükosiididega, pole soovitatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

Süstelahuse pulber: 36 kuud. Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2…8°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja, Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine/ manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC, originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvast, värvitust I tüüpi klaasist viaalid, mis on suletud halli klorobutüülist korgiga ja alumiiniumist kaanega (eemaldatava plastkattega või ilma). Üks viaal sisaldab 1 g tsefasoliini (tsefasoliinnaatriumina). Karp sisaldab 1, 10, 50 või 100 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Intramuskulaarne manustamine: Viaali sisu lahustatakse 2,5 ml süsteveega. Loksutada hoolikalt kuni täieliku lahustumiseni. Manustada sügava lihasesisese süstina.

Intravenoosne süste: Viaali sisu lahustatakse kõigepealt 2,5 ml süsteveega kuni täieliku lahustumiseni ja seejärel lahjendatakse süsteveega kuni mahuni 10 ml ning manustatakse aeglaselt, 5 minuti jooksul (kuid mitte kunagi kiiremini kui 3 minutit) otse intravenoosse kanüüli. Süstelahuse valmistamine ja manustamine tuleb viia läbi aseptilisele nõutele vastavates tingimustes. Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida värvuse muutuse ja võõrosakeste osas. Zepilen viaalid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kasutamata lahusejäägid tuleb ära visata. Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. Konstantinoupoleos 1-10 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBER

504105

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.12.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 23.11.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2026

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.