Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Xanax 0,25 mg tabletid Xanax 1 mg tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks Xanax 0,25 mg tablett sisaldab 0,25 mg alprasolaami. Üks Xanax 1 mg tablett sisaldab 1 mg alprasolaami.
INN. Alprazolamum
Teadaolevat toimet omavad abiained Üks tablett sisaldab 96 mg laktoosmonohüdraati ja 0,11 mg naatriumbensoaati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett.
Xanax 0,25 mg: piklik kumer valge poolitusjoonega tablett mõõtudega 9,0 mm x 5,5 mm ja märgistusega „Upjohn 29“. Xanax 1 mg: piklik kumer kahvatulilla poolitusjoonega tablett mõõtudega 9,0 mm x 5,5 mm ja märgistusega „Upjohn 90“.
Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Alprasolaam on näidustatud ärevuse lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks täiskasvanutele. Alprasolaam on näidustatud ainult siis, kui häire on raskekujuline, kahjustab töövõimet või põhjustab patsientidel tugevalt väljendunud pingeseisundit.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi kestus Kasutada tuleb Xanaxi väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikest aega ja mitte üle 2…4 nädala. Ravi jätkamise vajadust tuleb sagedasti uuesti hinnata. Pikaajaline ravi ei ole soovitatav. Sõltuvuse tekkimise oht võib suureneda annuse ja ravi kestusega (vt lõik 4.4).
Lapsed
Alprasolaami ohutus ja efektiivsus lastel ning alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud ja seetõttu ei ole selle kasutamine soovitatav.
Alprasolaam tabletid Optimaalne annus sõltub haigusnähtude raskusest ja patsiendi individuaalsest reageeringust. Patsientidel, kes vajavad suuremat annust, tuleb seda suurendada ettevaatlikult, et vältida kõrvaltoimeid. Tavaliselt vajavad psühhotroopseid ravimeid mittesaanud patsiendid mõnevõrra väiksemaid annuseid kui isikud, keda on ravitud trankvillisaatorite, antidepressantide või uinutitega. Soovitatav on järgida väikseima tõhusa annuse kasutamise põhimõtet, eriti eakate või nõrgestatud patsientide ravis, et vältida ataksia või liigse sedatsiooni tekkimist.
Ravi lõpetamine Võõrutusnähtude vältimiseks peab annust järk-järgult vähendama.
Annustamine
Alprazolam tabletid
Näidustus või Tavaline algannus Tavaline annusevahemik populatsioon (kõrvaltoimete esinemisel tuleb annust vähendada)
Ärevus 0,75 kuni 1,5 mg päevas 0,5 kuni 4,0 mg päevas jagatuna mitmeks jagatuna mitmeks annuseks annuseks
Geriaatrilised 0,5 kuni 0,75 mg päevas 0,5 kuni 0,75 mg päevas jagatuna patsiendid jagatuna mitmeks annuseks mitmeks annuseks; annust võib järk-
4.3 Vastunäidustused
Alprasolaam on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus bensodiasepiinide, alprasolaami või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Bensodiasepiinid on samuti vastunäidustatud patsientidele, kellel on diagnoositud myasthenia gravis, raske hingamispuudulikkus, uneapnoe või raske maksapuudulikkus.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ravi kestus Ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik ja mitte üle 2…4 nädala (vt lõik 4.2). Ilma seisundi uue hindamiseta ei tohi ravi pikendada.
Ravi alguses võib osutuda vajalikuks patsienti teavitada, et see on piiratud kestusega ning samuti tuleb täpselt selgitada kuidas annust järkjärguliselt vähendada. Lühitoimeliste bensodiasepiinide puhul on andmeid, et ärajätunähud võivad avalduda ka annustamiskordade vahepeal, eriti kui kasutatakse suuri
annuseid. Pikatoimeliste bensodiasepiinide kasutamisel on oluline patsienti hoiatada, et nad ei tohi minna üle lühitoimelistele bensodiasepiinidele, kuna võivad tekkida võõrutusnähud.
Bensodiasepiinide ja opioidide kooskasutamine võib põhjustada sügavat sedatsiooni, respiratoorset depressiooni, koomat ja surma. Kasutamisel tuleb lähtuda minimaalsetest nõutavatest annustest ja ravi lühimast võimalikust kestusest (vt lõik 4.5).
Neerupuudulikkusega või kerge või keskmise maksapuudulikkusega patsientide ravimisel soovitatakse olla ettevaatlik.
Bensodiasepiine ega bensodiasepiinisarnaseid aineid ei tohi depressiooni ravimiseks üksikravimina kasutada, sest need võivad põhjustada või suurendada suitsiidiriski. Xanaxit tuleb kasutada ettevaatusega ja korraga väljakirjutatud annus peab olema depressiivse häire nähtude või sümptomitega või suitsiidimõtetega patsientidel piiratud.
Alprasolaami ohutus ja efektiivsus lastel ning alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud ja seetõttu ei ole selle kasutamine soovitatav.
Eakad Bensodiasepiine ja sarnaseid ravimeid tuleb eakatel kasutada ettevaatusega, sest ülesedatsiooni risk ja/või lihas-luukonna nõrkus võib põhjustada kukkumisi, mis on selles populatsioonis tihti seotud raskete tagajärgedega.
Eakate ja/või nõrgestatud organismiga patsientide raviks on üldiselt soovitatav kasutada minimaalset efektiivset annust, et vältida ataksia või ülesedatsiooni teket.
Bensodiasepiine tuleb kasutada äärmise ettevaatusega patsientidel, kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine (vt lõik 4.5).
Sõltuvus Bensodiasepiinide kasutamine võib viia füüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeni. Sõltuvuse tekkerisk kasvab koos annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega ning on samuti suurem patsientidel, kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine. Ravimsõltuvus võib tekkida terapeutiliste annuste kasutamisel ja/või patsientidel, kellel puuduvad individuaalsed riskitegurid. Ravimsõltuvuse risk suureneb mitme bensodiasepiini kombineeritud kasutamisel, sõltumata anksiolüütilisest või hüpnootilisest näidustusest. Alprasolaami ja teiste bensodiasepiinide kuritarvitamine on teadaolev risk ja alprasolaami kasutavaid patsiente tuleb vastavalt jälgida. Alprasolaami puhul võib esineda väärkasutust. Alprasolaami väärkasutamisel koos teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega, sh opioidid, teised bensodiasepiinid ja alkohol, on teatatud üleannustamisega seotud surmajuhtudest. Alprasolaami väljakirjutamisel või väljastamisel tuleb neid riske arvestada. Nende riskide vähendamiseks tuleb kasutada väiksemat asjakohast annust ning patsiente tuleb teavitada kasutamata ravimi nõuetekohasest säilitamisest ja hävitamisest (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 4.9).
Võõrutusnähud Sõltuvuse tekkimisel kaasnevad ravi järsu katkestamisega võõrutusnähud. Need võivad hõlmata peavalu või lihasevalu, tugevat ärevust ja pinget, rahutust, segasust, ärrituvust ning unetust. Raskematel juhtudel võivad tekkida derealisatsioon, depersonalisatsioon, ülikuulmiserksus, jäsemete tuimus ja kirvendus, ülitundlikkus valguse, müra ning füüsilise kontakti suhtes, hallutsinatsioonid või epilepsiahood (vt lõigud 4.2 ja 4.8). Alprasolaamravi katkestamisel tuleb annust vähendada aeglaselt kooskõlas hea kliinilise tavaga.
Psühhiaatrilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid
Bensodiasepiinide kasutamisel võivad esineda sellised reaktsioonid nagu rahutus, agitatsioon, ärrituvus, agressiivsus, meelepetted, vihahood, luupainajad, hallutsinatsioonid, psühhoosid, kohatu käitumine ja teised käitumist mõjutavad kõrvaltoimed. Selliste nähtude esinemisel tuleb ravimi kasutamine katkestada. Need reaktsioonid esinevad tõenäolisemalt lastel ja eakatel.
Taluvus Pärast korduvat kasutamist mõne nädala jooksul võib lühitoimeliste bensodiasepiinide uinutava toime efektiivsus väheneda.
Tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, täielik laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba”.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Bensodiasepiinid avaldavad aditiivset KNS pidurdavat toimet manustamisel koos opioidide, alkoholi või muude KNS-i funktsioonide pidurdust põhjustavate ravimitega (vt lõik 4.4).
Farmakokineetilised koostoimed võivad ilmneda, kui alprasolaami manustatakse koos ravimitega, mis sekkuvad selle metabolismi. Ühendid, mis inhibeerivad teatud maksaensüüme (eriti tsütokroom P450 3A4), võivad suurendada alprasolaami kontsentratsiooni ja tugevdada selle toimet. Alprasolaami kliiniliste uuringute, in vitro uuringute ja alprasolaamiga samamoodi metaboliseeritavate ravimite kliiniliste uuringute andmed tõendavad mitmete ravimite erineva tugevusega koostoimeid ja võimalikke koostoimeid alprasolaamiga. Sõltuvalt koostoime tugevusest ja olemasolevate andmete tüübist antakse järgmisi soovitusi:
- Alprasolaami ei soovitata manustada koos ketokonasooli, itrakonasooli või teiste asool-tüüpi antimükootikumidega.
- Alprasolaami manustamisel samaaegselt nefasodooni, fluvoksamiini ja tsimetidiiniga soovitatakse olla ettevaatlik ja kaaluda annuse vähendamist.
- Ettevaatlik tuleb olla alprasolaami kasutamisel samaaegselt fluoksetiini, propoksifeeni, diltiaseemi, suukaudsete kontratseptiividega või selliste makroliidantibiootikumidega nagu erütromütsiin ja troleandomütsiin.
- Koostoimed HIV proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) ja alprasolaami vahel on komplekssed ning ajast sõltuvad. Ritonaviiri väikesed annused põhjustasid alprasolaami kliirensi suuri muutusi, pikendasid selle eliminatsiooni poolväärtusaega ja tugevdasid kliinilisi toimeid. Pikaajalisel kokkupuutel ritonaviiriga CYP3A induktsioon siiski tasakaalustas selle inhibeerimise. See koostoime vajab alprasolaami annuse kohandamist või ravi katkestamist.
- Alprasolaami manustamisel on eriti eakate (> 65-aastastel) puhul teatatud digoksiini kontsentratsiooni suurenemisest. Alprasolaami ja digoksiini manustavaid patsiente tuleb digoksiini toksilisusega seotud nähtude ja sümptomite esinemise suhtes jälgida.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Andmed bensodiasepiinravi teratogeense toime ning mõju kohta postnataalsele arengule ja käitumisele on vastukäivad. Suur hulk kohortuuringute andmeid näitab, et kokkupuude bensodiasepiiniga esimesel trimestril ei ole seotud suurenenud väärarendite riskiga. Mõned varasemad epidemioloogilised juht- kontrolluuringud on siiski leidnud suulaelõhede riski kahekordse suurenemise. Suurtes annustes bensodiasepiinravi on raseduse teise ja/või kolmanda trimestri ajal põhjustanud loote
aktiivsete liigutuste vähenemist ja loote südamerütmi muutlikkust.
Kui meditsiinilistel põhjustel peab isegi väikestes annustes ravi määrama raseduse lõpus, siis on oht nn lõdva imiku sündroomi tekkeks. See avaldub hüpotoonia ja imemise pärssimisena ning viib kaalu vähenemisele. Need nähud on pöörduvad, kuid võivad ravimi poolestusaja alusel kesta 1…3 nädalat. Suurtes annustes võivad vastsündinutel ilmneda hingamise pärssimine või apnoe ja hüpotermia. Lisaks on täheldatud vastsündinutel mõne päeva jooksul pärast sündi võõrutusnähte, nagu ülierutuvus, ärevus ja värisemine, seda isegi siis, kui lõdva imiku sündroomi ei esine. Võõrutusnähtude ilmnemine pärast sündi sõltub ravimi poolväärtusaja pikkusest. Alprasolaami ei tohi raseduse ajal tungiva vajaduseta kasutada, välja arvatud naise kliinilisest seisundist tuleneva ravimi kasutamise vajaduse korral. Kui alprasolaami kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub alprasolaami kasutamise ajal, siis tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.
Kui ravi alprasolaamiga on vajalik raseduse viimases osas, siis tuleb vältida suuri annuseid ning võõrutusnähte ja/või tuleb jälgida lõdva imiku sündroomi teket vastsündinul.
Imetamine Alprasolaam eritub vähesel määral rinnapiima. Imetamise ajal ei ole soovitatav alprasolaami kasutada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Sedatsioon, amneesia, kontsentratsiooni- ja lihasfunktsioonide langus võivad ebasoovitavalt mõjutada autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Kui patsient ei saa piisavalt kaua magada, võib suureneda tähelepanuvõime languse tõenäosus (vt lõik 4.5).
4.8 Kõrvaltoimed
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aegajalt (≥1/1 000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1 000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
MedDRA Sagedus Kõrvaltoimed organsüsteem Endokriinsüsteemi häired Teadmata Hüperprolaktineemia*
Ainevahetus- ja Sage Söögiisu langus toitumishäired Psühhiaatrilised häired Väga sage Depressioon
MedDRA Sagedus Kõrvaltoimed organsüsteem Närvisüsteemi häired Väga sage Sedatsioon, unisus, ataksia, mäluhäire,
Silma kahjustused Sage Ähmane nägemine Seedetrakti häired Väga sage Kõhukinnisus
Maksa ja sapiteede häired Teadmata Hepatiit*, normist erinev Naha ja nahaaluskoe Sage Dermatiit* kahjustused Teadmata Angioödeem, valgustundlikkusreaktsioon
Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Lihasnõrkus kahjustused Neerude ja kuseteede Aeg-ajalt Uriinipidamatus* - häired Teadmata Uriinipeetus* Reproduktiivse süsteemi ja Sage Seksuaalfunktsiooni häire* rinnanäärme häired Teadmata Ebaregulaarne menstruatsioon*
Üldised häired ja Väga sage Väsimus, ärritatavus manustamiskoha Aeg-ajalt Ravimi ärajätusündroom* reaktsioonid Teadmata Perifeerne ödeem* Uuringud Sage Kehakaalu vähenemine, kehakaalu *Turuletulekujärgsed kõrvaltoimed Kasutamine (ka terapeutiliste annuste korral) võib põhjustada füüsilist sõltuvust: ravi katkestamisel võivad tekkida ärajätunähud või tagasilöögifenomen.
Tekkida võib psüühiline sõltuvus. Teatatud on bensodiasepiinide kuritarvitamisest (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Nagu teiste bensodiasepiinide puhul, ei ole üleannustamine eluohtlik, välja arvatud kasutamisel koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh alkoholiga). Üleannustamise ravimisel ükskõik millise ravimiga tuleb meeles pidada, et patsient võib olla võtnud mitut ainet.
Pärast suukaudsete bensodiasepiinide üleannustamist tuleb esile kutsuda oksendamine (ühe tunni jooksul), kui patsient on teadvusel, või teha maoloputus, et kaitsta teadvuseta patsiendi hingamisteid. Kui mao tühjendamisest ei ole kasu, tuleb imendumise vähendamiseks anda aktiivsütt. Erilist tähelepanu tuleks pöörata hingamise ning südame ja veresoonkonna funktsioonide intensiivravile. Bensodiasepiinide üleannustamine avaldub tavaliselt astmelise kesknärvisüsteemi pärssimisena, alates uimasusest kuni koomani. Kergematel juhtudel on sümptomiteks uimasus, segasus ja letargia, kuid raskematel juhtudel võivad tekkida ataksia, hüpotoonia, hüpotensioon, hingamise pärssimine, harva kooma ning väga harva surm.
Vastumürgina võib kasutada flumaseniili.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: bensodiasepiini derivaadid; ATC kood: N05BA12.
Alprasolaam (Xanax) on triasolobensodiasepiin. Bensodiasepiinidel on kvalitatiivselt sarnased toimed: hüpnosedatsioon, müorelaksatsioon, antikonvulsioon. Nad erinevad aga oma farmakodünaamiliste omaduste poolest, mis viib erinevusteni nende meditsiinilises kasutamises. Käesoleval hetkel on valitsevaks seisukoht, et bensodiasepiinide toime aluseks on neuronaalse pidurduse potentseerimine, mida vahendab gamma-aminovõihape (GABA).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Xanaxi suukaudsel manustamisel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1…2 tunni pärast. Alprasolaami keskmine poolväärtusaeg on 12…15 tundi. Alprasolaam metaboliseerub peamiselt oksüdeerumise teel. Peamisteks ainevahetusproduktideks on α- hüdroksü-alprasolaam ja alprasolaami derivaat bensofenoon. Metaboliitide kontsentratsioon plasmas on erakordselt madal. α-hüdroksü-alprasolaami bioloogiline aktiivsus moodustab umbes poole alprasolaami aktiivsusest. Bensofenoonil aktiivsus praktiliselt puudub. Metaboliitide ja alprasolaami poolväärtusajad on võrdse suurusjärguga. Alprasolaam ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. In vitro on kindlaks tehtud, et alprasolaam seondub 80% ulatuses inimese seerumi valguga.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Mutagenees, kartsinogenees, fertiilsus ja toime silmadele Alprasolaam ei olnud in vitro Amesi testis mutageenne. Alprasolaam ei põhjustanud kromosomaalseid kõrvalekaldeid in vivo mikrotuuma analüüsis rottidel kuni suurima katsetatud annuseni 100 mg/kg, mis on 500 korda suurem kui maksimaalne soovitatav annus inimestel 10 mg päevas.
Mingeid tõendeid kartsinogeensest potentsiaalist ei täheldatud alprasolaami 2-aastases bioloogilises uuringus rottidel annustes kuni 30 mg/kg päevas (150 korda suurem maksimaalsest soovitatavast ööpäevasest annusest inimestel, mis on 10 mg päevas) ja hiirtel annustes kuni 10 mg/kg päevas (50 korda
suurem maksimaalsest soovitatavast ööpäevasest annusest inimestel, mis on 10 mg päevas). Alprasolaam ei põhjustanud viljakushäireid rottidel kuni suurima katsetatud annuseni 5 mg/kg päevas, mis on 25 korda suurem kui maksimaalne soovitatav annus inimestel, mis on 10 mg päevas.
Kui rottidele manustati suukaudseid alprasolaami annuseid 3, 10 ja 30 mg/kg päevas (15 kuni 150 korda suurem maksimaalsest soovitatavast ööpäevasest annusest inimestel, mis on 10 mg päevas) 2 aasta jooksul, täheldati tendentsi annusest sõltuvaks kataraktide arvu (emased) ja sarvkesta vaskularisatsiooni (isased) arvu suurenemiseks. Need kahjustused ilmnesid alles pärast 11-kuulist ravi.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Naatriumdokusaat Naatriumbensoaat (E211) Veevaba kolloidne ränidioksiid Magneesiumstearaat Maisitärklis Erütrosiin (E127) (1 mg) Briljantsinine FCF lakk (E133) (1 mg)
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 oC. Hoida originaalpakendis.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
30, 60 või 90 tabletti PVC/alumiinium blistris.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks
Erinõuded puuduvad.
7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA
UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu
8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBRID
Xanax 0,25 mg: 1107123 Xanax 1 mg: 1107223
9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
29.03.2023
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
märts 2023