Verapamil- ratiopharm 80 mg – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Stenokardia. Supraventrikulaarsed tahhüarümiad Arteriaalne hüpertensioon.

õhukese polümeerikattega tablett (80mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Verapamil-ratiopharm 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Verapamil-ratiopharm 80 mg ja milleks seda kasutatakse

Verapamil-ratiopharm 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid on näidustatud stenokardia, supraventrikulaarsete tahhüarütmiate ja arteriaalse kõrgvererõhu raviks. Ravimirühm: kaltsiumikanali blokaator.

2. Mida on vaja teada enne Verapamil-ratiopharm 80 mg võtmist

Verapamil-ratiopharm 80 mg ei tohi võtta

• kui olete verapamiili või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
• kardiogeenne šokk
• äge südamelihaseinfarkt koos tüsistustega (aeglane südamerütm, madal vererõhk, südame vasaku poole puudulikkus)
• väljendunud juhtehäired (nt nagu II ja III astme SA- või AV-blokaad)
• siinussõlme nõrkuse sündroom
• ilmne südamepuudulikkus ja väljutusfraktsiooni vähenemine alla 35% ja/või kopsu kiilrõhk üle 20 mmHg (välja arvatud juhul, kui see on tekkinud sekundaarselt supraventrikulaarsele tahhükardiale, mis allub verapamiilravile);
• kodade laperdus/virvendus samaaegse WPW-sündroomi esinemisega (suurenenud risk vatsakeste tahhükardia tekkeks)
• samaaegne greibimahla joomine
• samaaegne veenisisese beetablokaatorite manustamine (välja arvatud intensiivravi patsientidel)
• kui saate kombinatsioonravi ivabradiiniga (vt lõik „Muud ravimid ja Verapamil-ratiopharm 80 mg“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Verapamil-ratiopharm 80 mg võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga järgnevatel juhtudel:

• kui teil on südameinfarkti äge faas
• kui teil on bradükardia või I astme AV blokaad
• kui te kasutate beetablokaatoreid või teisi südameravimeid
• kui teil on maksafunktsiooni kahjustus
• kui teil on neerufunktsiooni kahjustus

• kui te võtate HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid (teatud ravimid, mis langetavad kolesterooli taset, nn statiinid);
• kui teil on närvisüsteemi haigus (nt myasthenia gravis, Eaton-Lambert’i sündroom või kaugelearenenud Duchenne’i lihasdüstroofia);
• kui arst on teile öelnud, et teil on südamepuudulikkus ja väljutusfraktsioon ületab 35%;

Muud ravimid ja Verapamil-ratiopharm 80 mg Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Verapamiil võib mõjutada teiste ravimite toimet ja teised ravimid võivad mõjutada verapamiili toimet. Verapamiil võib vähendada metformiini glükoosisisaldust alandavat toimet. Atsetüülsalitsüülhape (aspiriin) võib suurendada veritsuste ohtu. Disopüramiid ja flekainiid suurendavad riski südamelihase töö pärssimiseks või südameseiskuse tekkeks. Verapamiilravi saavatele patsientidele ei tohi manustada intravenoosseid beetablokaatoreid. Koosmanustamine ivabradiiniga (südameravim) on vastunäidustatud südamelöögi sageduse vähendamise lisatoime tõttu.

Verapamiil võib suurendada järgmiste ainete sisaldust veres või tugevdada nende toimet:

• alkohol
• prasosiin, terasosiin
• flekainiid
• kinidiin
• antiarütmikumid
• karbamasepiin, fenütoiin
• imipramiin
• glibenklamiid, gliburiid
• vererõhuravimid, veetabletid, vasodilataatorid
• doksorubitsiin
• buspiroon, midasolaam
• metoprolool, propranolool
• digoksiin, digitoksiin
• kolhitsiin
• tsüklosporiin, everoliimus, siroliimus, takroliimus
• inhaleeritavad anesteetikumid
• atorvastatiin, lovastatiin, simvastatiin
• almotriptaan
• teofülliin
• dabigatraan (verehüüvete tekke vältimiseks kasutatav ravim)

Verapamiil võib vähendada järgmiste ainete sisaldust veres:

• liitium (kuid liitiumi kõrvaltoimed võivad tugevneda)

Järgmised ained võivad suurendada verapamiili sisaldust veres või tugevdada selle toimet:

• erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin
• tsimetidiin
• teatud HIV ravimid (nt ritonaviir)
• atorvastatiin
• i.v. dantroleen
• greibimahl

Järgmised ained võivad vähendada verapamiili sisaldust veres või nõrgendada selle toimet:

• rifampitsiin
• fenobarbitaal
• sulfiinpürasoon

• naistepuna ürt

Verapamil-ratiopharm 80 mg koos toidu, joogi ja alkoholiga Tabletid võetakse sisse piisava koguse vedelikuga söögiaegadel või pärast sööki. Verapamiil võib suurendada alkoholi sisaldust veres. Kasutamisel koos greipfruudi mahlaga on täheldatud verapamiili kontsentratsiooni tõusu seerumis.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Verapamil-ratiopharm 80 mg ei tohi kasutada raseduse esimese 6 kuu jooksul, sest puuduvad piisavad kogemused ravimi kasutamise kohta inimesel. Raseduse viimasel kolmandikul võib ravimit kasutada vaid äärmisel vajadusel, arstliku kontrolli all. Verapamiil imendub rinnapiima (kontsentratsioon piimas ca 23% ema plasmakontsentratsioonist, 0,1…1% ema suukaudsest annusest). Riski vastsündinule/imikule ei saa siiski välistada Autojuhtimine ja masinatega töötamine Verapamil-ratiopharm 80 mg ravikuuri ajal on vajalik reeglipärane arstlik kontroll. Individuaalselt esinevate erinevate reaktsioonide tõttu võib reaktsioonikiirus nii palju muutunud olla, et on mõjutatud aktiivne osavõtt tänavaliiklusest ja masinate või mehhanismide käsitsemine. Eriti kehtib see ravikuuri alguses, annuse suurendamisel, preparaatide vahetamise puhul ja koostoimel alkoholiga.

Verapamil-ratiopharm 80 mg sisaldab naatriumi See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Verapamil-ratiopharm 80 mg võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju ja kui tihti peate te Verapamil-ratiopharm 80 mg kasutama? Verapamiili, ravimvormi Verapamil-ratiopharm 80 mg toimeaine annustamine on individuaalne, sõltuvalt haiguse raskusastmest. Pikaajaliste kliiniliste kogemuste alusel on keskmine annus kõikide näidustuste puhul 240 kuni 360 mg verapamiilvesinikkloriidi. Pikaajalise ravi puhul ei tohi ületada päevast annust 480 mg, lühiajaline suurendamine on võimalik.

Neerukahjustusega patsiendid: Verapamiili kasutamisel tuleb olla ettevaatlik ning neerufunktsiooni kahjustusega patsientide ravi peab toimuma hoolika jälgimise all.

Maksafunktsiooni häiretega patsiendid: Patsientidel, kellel on maksafunktsiooni häired, tugevneb ja pikeneb verapamiili toime sõltuvalt haiguse raskusastmest toimeaine aeglasema lammutamise tõttu. Seetõttu tuleb sellistel juhtudel annustada erilise ettevaatlikkusega ja alustada madalate annustega (näit. maksafunktsiooni häiretega patsientidel esialgselt 2...3 korda ööpäevas, valides ravimvormi, mis sisaldab 40 mg verapamiilvesinikkloriidi).

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga üle 50 kg: Stenokardia puhul: soovitatav annus on (120)...240...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3...4 üksikannuseks, vastavalt 3...4 korda ööpäevas 1 kaetud tablett Verapamil-ratiopharm 80 mg (vastavalt 240-320 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas). Suuremateks annusteks (nt 360...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas) on kasutusel ravimvormid sobiva toimeaine sisaldusega (nt 120 mg verapamiili või 240 mg verapamiili).

Hüpertensiooni puhul: Soovitatav annus on (120)...240...360 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3 üksikannuseks, vastavalt: 3 korda ööpäevas 1 kaetud tablett Verapamil-ratiopharm 80 mg (vastavalt 240 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas).

Paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia, kodade virvenduse ja laperduse puhul: Soovitatav annus on (120)…240...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas jagatuna 3...4 üksikannuseks, vastavalt: pool kuni üks Verapamil-ratiopharm 80 mg tablett 3...4 korda ööpäevas (vastavalt 120...320 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas).

Kasutamine lastel Päevased annused 6...14-aastastele lastele, vaid südame rütmihäirete puhul: soovitatav annus on 40...120 mg 2...4 korda ööpäevas. Päevased annused vanematel eelkooliealistel lastel kuni 6. eluaastani, vaid südame rütmihäirete puhul: soovitatav annus on 40 mg 2...3 korda ööpäevas.

Eakad Eakate puhul annustamise erisoovitused puuduvad, välja arvatud maksakahjustuse korral. Sel juhul tuleb olla ettevaatlik ja võimalik, et tuleb kasutada väiksemaid annuseid.

Kuidas ja millal peate te Verapamil-ratiopharm 80 mg kasutama? Ravimit tuleb manustada piisava koguse vedelikuga, eelistatult söögiaegadel või vahetult pärast sööki. Stenokardia puhul pärast ägedat südamelihaseinfarkti võib Verapamil-ratiopharm 80 mg alles 7 päeva pärast ägedat infarkti kasutama hakata. Kasutamise aeg ei ole piiratud, selle määrab kindlaks raviarst.

Mida peate tähele panema, kui võtate liiga vähe Verapamil-ratiopharm 80 mg või lõpetate ravikuuri enneaegselt? Pärast pikaaegset ravikuuri ei tohi Verapamil-ratiopharm 80 mg lõpetada järsku, vaid järk-järgult. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Verapamil-ratiopharm 80 mg rohkem, kui ette nähtud Kui te võtsite liiga palju Verapamil-ratiopharm 80 mg või kui keegi on kogemata võtnud seda ravimit, pöörduge otsekohe abi saamiseks kiirabisse või haigla erakorralise meditsiini osakonda. Võtke kaasa ravimi pakend.

Verapamiilimürgistuse sümptomid sõltuvad manustatud ravimi kogusest ja ravi alustamise kiirusest ning patsiendi seisundist (vanusest). Peamised sümptomid on vereõhu järsk langus (mõnikord määramatu tasemeni), šoki sümptomid, teadvuskaotus, südame rütmihäired ja südameseiskus, hüperglükeemia, stuupor ja metaboolne atsidoos. Üleannustamise tagajärjel on esinenud surmajuhtusid.

Rakendatavad ravivõtted sõltuvad verapamiili võtmise ajast ning intoksikatsiooni sümptomite tüübist ja raskusastmest. Verapamiili ei saa eemaldada dialüüsi teel. Tavaliselt kasutatakse maoloputust, seda isegi hiljem kui 12 tundi pärast ravimi sissevõtmist, kui on tegemist peristaltika pidurdusega. Verapamiili organismist väljaviimiseks kasutatakse oksendamise esilekutsumist, mao ja peensoole sisu eemaldamist endoskoopial, soolteloputust, kõhulahtisteid, süvaklistiiri. Lisaks võivad vajalikud olla intensiivravivõtted nagu väline südamemassaaž, juhitav hingamine, defibrillatsioon ja/või südamestimulaatori paigaldamine.

Medikamentoosne ravi: Südame tööd pärssiva, vererõhku langetava ja südame löögisagedust vähendava toime ületamine: spetsiifiline antidoot on kaltsium - nt manustada intravenoosselt 10…20 ml 10% kaltsiumglükonaadi lahust (2,25…4,5 mmol), vajadusel korrata või manustada pideva intravenoosse infusioonina (nt 5 mmol tunnis).

Südame rütmihäire (II või III astme AV blokaad, siinusbradükardia, asüstoolia): atropiin, isoprenaliin, ortsiprenaliin või südamestimulaatori paigaldamine. Hüpotensioon: dopamiin, dobutamiin, noradrenaliin. Kui püsivad südamelihase puudulikkuse sümptomid: dopamiin, dobutamiin, vajadusel korduvad kaltsiumi süsted.

Kui te unustate Verapmil-ratiopharm 80 mg võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata, vaid jätkake tavapärase annusega (nagu ordineeritud).

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Millised kõrvaltoimed võivad ilmneda Verapamil-ratiopharm 80 mg kasutamise ajal? Verapamiili kasutamisega seoses on IV faasi kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsel perioodil teatatud järgmistest kõrvaltoimetest (esinemissagedus teadmata, st esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): peavalu, pearinglus, paresteesia, treemor ja ekstrapüramidaalne sündroom; peapööritus ja tinnitus; bradükardilised arütmiad, nt siinusbradükardia, siinusseiskus koos asüstooliaga, II ja III astme AV blokaad, perifeersed tursed, palpitatsioonid, tahhükardia, südamepuudulikkuse ja hüpotensiooni teke või süvenemine, õhetus; iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, iileus ja kõhuvalu/ebamugavustunne, igemete hüperplaasia (ravimi manustamisel pikema aja jooksul; täielikult pöörduv pärast ravimi ärajätmist); allergilised reaktsioonid (nt erüteem, kihelus, urtikaaria), pahkluude turse, Quincke ödeem, Steven-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem, erütromelalgia, alopeetsia ja purpur; lihasnõrkus, müalgia ja artralgia; eakatel meessoost patsientidel on pikaajalise ravi korral täheldatud impotentsust (erektsioonihäiret), galaktorröad ning günekomastiat, mis olid täielikult pöörduvad kõigil juhtudel, kui ravimi manustamine lõpetati; väsimus; pöörduv maksafunktsiooni kahjustus, millele on iseloomulik transaminaaside ja/või alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus (kõige tõenäolisemalt ülitundlikkusreaktsioon), prolaktiini taseme tõus veres.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Verapamil-ratiopharm 80 mg säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Verapamil-ratiopharm 80 mg pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Verapamil-ratiopharm 80 mg sisaldab

• Toimeaine on verapamiilvesinikkloriid 80 mg. Üks tablett sisaldab 80 mg verapamiilvesinikkloriidi.
• Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, maisitärklis, kroskarmelloosnaatrium, talk, ränidioksiid, magneesiumstearaat, hüpromelloos, glütserool.

Kuidas Verapamil-ratiopharm 80 mg välja näeb ja pakendi sisu Valged, ümmargused kaetud tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tabletti saab jagada võrdseteks annusteks. Pakendis 50 tabletti. Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja ratiopharm GmbH, Graf-Arco 3, 89079 Ulm, Saksamaa

Tootja Merckle GmbH, Ludwig-Merckle 3, 89143 Blaubeuren, Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn, Tel: +372 661 0801

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2021.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Verapamil-ratiopharm 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 80 mg verapamiilvesinikkloriidi. INN. Verapamil

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged, ümmargused kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ning teisel pool märge „V80”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Stenokardia. Supraventrikulaarsed tahhüarütmiad. Arteriaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Verapamiili annustatakse individuaalselt, sõltuvalt haiguse raskusastmest. Pikaajaliste kliiniliste kogemuste põhjal on keskmine annus kõikide näidustuste puhul 240 kuni 360 mg. Pikaajalise ravi puhul ei tohi ületada päevast annust 480 mg, lühiajaline suurendamine on võimalik.

Täiskasvanud ja noorukid üle 50 kg: Stenokardia puhul: soovitatav annus on (120)...240...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3...4 üksikannuseks.

Hüpertensiooni puhul: soovitatav annus on (120)...240...360 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3 üksikannuseks.

Paroksüsmaalse supraventrikulaarse tahhükardia, kodade virvenduse/laperduse puhul: soovitatav annus on (120)...240...480 mg verapamiilvesinikkloriidi ööpäevas, jagatuna 3...4 üksikannuseks.

Patsientide erirühmad

Lapsed Verapamiili kasutatakse ainult südame rütmihäirete raviks. 6...14 aastased lapsed: soovitatav päevane annus on 40...120 mg 2...4 korda ööpäevas.

Kuni 6-aastased lapsed: soovitatav annus on 40 mg 2...3 korda ööpäevas.

Eakad Annustamise erisoovitused puuduvad, välja arvatud maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel, kelle puhul on annustamisel vajalik eriline ettevaatus, kuna ravimi metabolism on aeglustunud.

Neerukahjustus: Verapamiili kasutamisel tuleb olla ettevaatlik ning neerufunktsiooni kahjustusega patsientide ravi peab toimuma hoolika jälgimise all (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni häirega patsiendid: Maksafunktsiooni häiretega patsientidel on verapamiili toime sõltuvalt haiguse raskusastmest ravimi aeglasema lagundamise tõttu tugevam ja pikenenud. Seetõttu peab sellistel juhtudel annustama eriti ettevaatlikult, alustades madalate annustega (näit. maksafunktsiooni häiretega patsientidel esialgu 2...3 korda ööpäevas, valides ravimvormi, mis sisaldab 40 mg verapamiilvesinikkloriidi).

Manustamisviis Ravimi võtmine toimub koos piisava koguse vedelikuga eelistatult söögikorra ajal või vahetult pärast seda. Pärast müokardiinfarkti võib stenokardiaga patsientidel verapamiilvesinikkloriidi kasutusele võtta alles 7 päeva pärast ägedat infarkti.

Ravi kestus ei ole piiratud.

Nõuanded Patsiendi tähelepanu tuleb juhtida sellele, et ravi katkestamise või lõpetamise üle otsustab raviarst. Pärast pikaajalist ravikuuri ei tohi verapamiili tarvitamist lõpetada järsku, vaid järk-järgult.

4.3 Vastunäidustused

Seda ravimit ei tohi kasutada järgnevatel juhtudel

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
• kardiogeenne šokk
• äge südamelihase infarkt komplikatsioonidega (bradükardia, hüpotensioon, südame vasaku poole puudulikkus)
• rasked erutusjuhtehäired (nagu näit. II ja III astme SA ning AV-blokaad)
• siinussõlme nõrkuse sündroom
• väljendunud südamepuudulikkus ja väljutusfraktsiooni vähenemine alla 35% ja/või kopsu kiilrõhk üle 20 mmHg (välja arvatud juhul kui see on tekkinud sekundaarselt supraventrikulaarsele tahhükardiale, mis allub verapamiilravile);
• kodade virvendus/laperdus samaaegse WPW-sündroomi esinemisega (suurenenud risk vatsakeste tahhükardia esile kutsumiseks)
• samaaegne greibimahla joomine
• samaaegne veenisisese beetablokaatorite manustamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel on käsil ravi Verapamil-ratiopharm’iga (välja arvatud intensiivravi patsientidel, vt lõik 4.5)
• kombinatsioonravi ivabradiiniga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Verapamiil võib mõjutada impulsi ülekannet ning seda tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on bradükardia või esimese astme atrioventrikulaarne blokaad. Verapamiili ja beetablokaatorite või teiste kardiosupressiivse toimega ravimite toimed erutusjuhtesüsteemile ja südame kontraktiilsusele võivad olla aditiivsed, mistõttu tuleb rakendada ettevaatust nende ravimite

samaaegsel või väikese intervalliga manustamisel. See kehtib eriti juhul kui ükskõik kumba ravimit manustatakse intravenoosselt.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul tuleb annustamisele pöörata erilist tähelepanu, sest ravimi metabolism on aeglustunud (vt lõik 4.2).

Patsientide erirühmad

Südamepuudulikkus Südamepuudulikkusega patsientidel, kelle väljutusfraktsioon on üle 35%, tuleb enne verapamiilravi alustamist tagada kompenseeritud seisund ning nende ravi peab olema adekvaatne.

Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega patsientide puhul tuleb annustamisele pöörata erilist tähelepanu, sest ravimi metabolism on aeglustunud (vt 4.2).

Neerukahjustus. Ligikaudu 70% manustatud verapamiilist eritub metaboliitidena uriini. Verapamiil ei ole dialüüsitav (vt 4.2).

Neuromuskulaarse ülekande häired Verapamiilvesinikkloriidi kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui patsiendil on haigus, mis mõjutab neuromuskulaarset ülekandemehhanismi (myasthenia gravis, Lambert-Eaton’i sündroom, kaugelearenenud Duchenne’i lihasdüstroofia).

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (statiinid) Vt lõik 4.5.

Abiained See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro metabolismi uuringud on näidanud, et verapamiil metaboliseerub P450 tsütokroomide CYP3A4, CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP2C18 vahendusel. On leitud, et verapamiil inhibeerib CYP3A4 ensüüme ja P-glükoproteiini (P-gp). On teatatud kliiniliselt olulistest koostoimetest CYP3A4 inhibiitoritega, mis on põhjustanud verapamiili taseme tõusu plasmas, samas kui CYP3A4 indutseerijad on põhjustanud verapamiili taseme langust plasmas. Seetõttu tuleb patsiente jälgida ravimi koostoimete suhtes. Järgnevalt on kirjeldatud võimalikke ravimite koostoimeid seoses verapamiili kasutamisega:

Atsetüülsalitsüülhape Verapamiili ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegsel kasutamisel võib suureneda veritsuste oht.

Alkohol Verapamiil aeglustab etanooli metabolismi, mis suurendab etanooli sisaldust plasmas ja tugevdab alkoholi toimet.

Alfablokaatorid Verapamiil võib suurendada prasosiini ja terasosiini sisaldust plasmas, mille tulemusena võib esineda täiendav hüpotensiivne toime.

Antiarütmikumid Verapamiil võib veidi aeglustada flekainiidi plasmakliirensit, samas kui flekainiid ei mõjuta verapamiili plasmakliirensit.

Verapamiil võib suurendada kinidiini sisaldust plasmas. Hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidel võib tekkida kopsuturse. Verapamiili ja antiarütmikumide kombineerimisel võivad tekkida aditiivsed kardiovaskulaarsed toimed (nt AV blokaad, bradükardia, hüpotensioon, südamepuudulikkus). Verapamiili võtmine koos disopüramiidi või flekainiidiga suurendab riski müokardi supressiooni ja asüstoolia tekkeks.

Antikonvulsandid Verapamiil võib suurendada karbamasepiini sisaldust plasmas. See võib põhjustada kõrvaltoimeid nagu diploopia, peavalu, ataksia või pearinglus. Verapamiil võib suurendada ka fenütoiini sisaldust plasmas. Fenütoiini toimel võib väheneda verapamiili sisaldus plasmas.

Antidepressandid Verapamiil võib suurendada imipramiini sisaldust plasmas.

Diabeedivastased ained Verapamiili ja metformiini koosmanustamine võib metformiini toimet vähendada. Verapamiil võib suurendada glibenklamiidi sisaldust plasmas.

Hüpertensioonivastased ained, diureetikumid, vasodilataatorid Hüpotensiivse toime tugevnemine.

Infektsioonivastased ained Rifampitsiin võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas, mis võib vähendada vererõhku langetavat toimet. Erütromütsiin, klaritromütsiin ja telitromütsiin võivad suurendada verapamiili sisaldust plasmas.

Kasvajavastased ained Verapamiil võib suurendada doksorubitsiini sisaldust plasmas.

Barbituraadid Fenobarbitaal võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas.

Bensodiasepiinid ja teised anksiolüütikumid Verapamiil võib suurendada buspirooni ja midasolaami sisaldust plasmas.

Beetablokaatorid Verapamiil võib suurendada metoprolooli ja propranolooli sisaldust plasmas, mille tulemusena võivad avalduda aditiivsed kardiovaskulaarsed toimed (nt AV blokaad, bradükardia, hüpotensioon, südamepuudulikkus). Verapamiilravi saavatele patsientidele ei tohi manustada intravenoosseid beetablokaatoreid.

Südameglükosiidid Verapamiil võib suurendada digoksiini ja digitoksiini sisaldust plasmas. On leitud, et verapamiil suurendab digoksiini sisaldust seerumis, mistõttu tuleb olla ettevaatlik, et ära hoida digitaalise intoksikatsiooni. Vajadusel tuleb määrata digitaalise sisaldus ning vähendada glükosiidide annuseid.

Kolhitsiin Kolhitsiin on nii CYP3A4 kui ka väljavoolu transporteri P-gp substraat. Verapamiil inhibeerib teadaolevalt nii CYP3A4 kui ka P-gp’d. Verapamiili ja kolhitsiini samaaegsel manustamisel võib P-gp ja CYP3A4 inhibeerimine viia kolhitsiini ekspositsiooni suurenemiseni. Kombineeritud kasutamine ei ole soovitatav.

H2 retseptorite antagonistid Tsimetidiin võib suurendada verapamiili sisaldust plasmas.

HIV viiruse vastased ained Mõningate HIV viiruse vastaste ainete (nt ritonaviiri) metabolismi pärssiva toime tõttu võib suureneda verapamiili sisaldus plasmas. Tuleb rakendada ettevaatust või vähendada verapamiili annust.

Immunosupressandid Verapamiil võib suurendada tsüklosporiini, everoliimuse, siroliimuse ja takroliimuse sisaldust plasmas.

Inhaleeritavad anesteetikumid Inhaleeritavate anesteetikumide samaaegsel kasutamisel koos kaltsiumi antagonistidega nagu verapamiil tuleb iga ravimit hoolikalt tiitrida, et vältida aditiivseid kardiovaskulaarseid toimeid (nt AV blokaadi, bradükardiat, hüpotensiooni, südamepuudulikkust). Ivabradiin Koosmanustamine ivabradiiniga on vastunäidustatud südamelöögi sageduse vähendamise lisatoime tõttu (vt lõik 4.3).

Lipiidide sisaldust vähendavad ained Verapamiil võib suurendada atorvastatiini, lovastatiini ja simvastatiini sisaldust plasmas. Verapamiili võtvatel patsientidel tuleb ravi HMG CoA reduktaasi inhibiitoritega (nt simvastatiini, atorvastatiini või lovastatiiniga) alustada väikseima võimaliku annusega, mida saab seejärel suurendada. Kui ravi verapamiiliga on vaja alustada patsientidel, kes juba võtavad HMG CoA reduktaasi inhibiitoreid (nt simvastatiini, atorvastatiini või lovastatiini), tuleb kaaluda statiini annuse vähendamist ja uuesti tiitrimist vastavalt kolesterooli sisaldusele seerumis. On leitud, et atorvastatiin suurendab verapamiili taset. Kuigi in vivo otsesed kliinilised tõendid puuduvad, on suur võimalus, et verapamiil võib oluliselt mõjutada ka atorvastatiini farmakokineetikat, samuti nagu simvastatiini ja lovastatiini puhul. Atorvastatiini ja verapamiili samaaegsel kasutamisel tuleb kaaluda ettevaatusabinõude rakendamist. Fluvastatiin, pravastatiin ja rosuvastatiin ei metaboliseeru CYP3A4 vahendusel ning nende koostoimed verapamiiliga on vähem tõenäolised.

Liitium Liitiumi tase seerumis võib väheneda. Samas võib suureneda tundlikkus liitiumi suhtes, mis võib tugevdada neurotoksilisi toimeid.

Lihaslõõgastid Verapamiili võtmine samal ajal dantroleeni intravenoosse manustamisega võib põhjustada hüpotensiooni, müokardi supressiooni ja hüperkaleemiat.

Serotoniini retseptorite agonistid Verapamiil võib suurendada almotriptaani sisaldust plasmas.

Teofülliin Verapamiil võib suurendada teofülliini sisaldust plasmas.

Urikosuurilised ained Sulfiinpürasoon võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas, mis võib vähendada vererõhku langetavat toimet.

Antikoagulandid

Suukaudse verapamiili manustamisel koos dabigatraaneteksilaadiga (150 mg), P-gp substraat, suurenesid dabigatraani maksimaalne kontsentratsioon (Cmax ) ja kõvera alune pindala (AUC), aga selle muutuse suurusjärk erineb olenevalt verapamiili manustamise ajast ja ravimvormist. Kui 120 mg verapamiili kiiresti vabastavat ravimvormi manustati üks tund enne koos üksikannuselise dabigatraaneteksilaadiga, suurenes dabigatraani Cmax ligikaudu 180% ja AUC ligikaudu 150%. Kui

verapamiili manustati 2 tundi pärast dabigatraaneteksilaati, märkimisväärset koostoimet ei täheldatud (Cmax suurenes ligikaudu 10% ja AUC ligikaudu 20%).

Verapamiili kombineerimisel dabigatraaneteksilaadiga on vajalik hoolikas kliiniline jälgimine, eriti veritsuse tekke korral, mis on tõenäolisem kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel.

Naistepuna ürt võib vähendada verapamiili sisaldust plasmas.

Greibimahl võib suurendada verapamiili sisaldust plasmas.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Verapamiil läbib platsentaarbarjääri. Kontsentratsioon nabaveenis on 20...92% ema veres olevast kontsentratsioonist. Verapamiili kasutamisel raseduse lõpus (sünnitustähtajale lähedal) ei ole kirjeldatud kahjulikke mõjusid vastsündinutele, kuid siiski on juhtumite arv liiga väike, et kasutamist ohutuks pidada. Verapamiili ei tohi kasutada raseduse 1. ja 2. trimestril, kuna puuduvad piisavad kogemused. 3. trimestril tohib verapamiil kasutada ainult pärast kasu ja riski suhte hoolikat kaalumist. Tulenevalt tõsiste kõrvaltoimete tekkeriskist rinnaga toidetavatel imikutel, tohib verapamiili raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on emale tingimata vajalik.

Imetamine Verapamiil imendub rinnapiima (kontsentratsioon piimas ca 23% ema plasmakontsentratsioonist, 0,1…1% ema suukaudsest annusest). Riski vastsündinule/imikule ei saa siiski välistada

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sõltuvalt individuaalsest reaktsioonist võib verapamiilvesinikkloriid mõjutada patsiendi reaktsioonivõimet ning vähendada seega võimet juhtida autot, käsitseda masinaid või töötada ohtlikes olukordades. Eriti kehtib see ravi alustamise, annuse suurendamise ja preparaatide vahetamise perioodi kohta, samuti koostoimel alkoholiga.

4.8 Kõrvaltoimed

IV faasi kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kogutud kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel on lähtutud järgmisest kokkuleppelisest jaotusest:

väga sage ≥ 10% ravitud isikutest sage < 10% ja ≥ 1% ravitud isikutest aeg-ajalt < 1% ja ≥ 0,1% ravitud isikutest

harv < 0,1% ja ≥ 0,01% ravitud isikutest väga harv < 0,01% ravitud isikutest teadmata ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Närvisüsteemi häired Teadmata: peavalu, pearinglus, paresteesia, treemor ja ekstrapüramidaalne sündroom

Kõrva ja labürindi kahjustused Teadmata: peapööritus ja tinnitus

Südame häired Teadmata: bradükardilised arütmiad, nt siinusbradükardia, siinusseiskus koos asüstooliaga, II ja III astme AV blokaad, perifeersed tursed, palpitatsioonid, tahhükardia, südamepuudulikkuse ja hüpotensiooni teke või süvenemine, õhetus

Seedetrakti häired Teadmata: iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, iileus ja kõhuvalu/ebamugavustunne, igemete hüperplaasia (ravimi manustamisel pikema aja jooksul; täielikult pöörduv pärast ravimi ärajätmist)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: allergilised reaktsioonid (nt erüteem, kihelus, urtikaaria), pahkluude turse, Quincke ödeem, Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem, erütromelalgia, alopeetsia ja purpur

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Teadmata: lihasnõrkus, müalgia ja artralgia

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Teadmata: eakatel meessoost patsientidel on pikaajalise ravi korral täheldatud impotentsust (erektsioonihäiret), galaktorröad ning günekomastiat, mis olid täielikult pöörduvad kõigil juhtudel, kui ravimi manustamine lõpetati

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Teadmata: väsimus

Uuringud Teadmata: pöörduv maksafunktsiooni kahjustus, millele on iseloomulik transaminaaside ja/või alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus (kõige tõenäolisemalt ülitundlikkusreaktsioon), prolaktiini taseme tõus veres

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Verapamiili intoksikatsiooni sümptomid sõltuvad manustatud ravimi kogusest, ajahetkest, millal rakendati detoksifikatsioonimeetmeid ning müokardi kontraktiilsusest (mis on sõltuv patsiendi vanusest).

Peamised sümptomid on järgmised: äge respiratoorne distressi sündroom, vereõhu järsk langus (mõnikord ka määramatu tasemeni), šoki sümptomid, teadvuskaotus, I ja II astme AV blokaad (sageli Wenckebachi fenomenina koos eskapistliku rütmiga või ilma), totaalne AV blokaad koos totaalse AV dissotsiatsiooniga, eskapistlik rütm, asüstoolia, bradükardia kuni kõrge astme AV blokaadini ja siinusseiskus, hüperglükeemia, stuupor ja metaboolne atsidoos. Üleannustamise tagajärjel on esinenud surmajuhtusid.

Rakendatavad ravivõtted sõltuvad verapamiili võtmise ajast ning intoksikatsiooni sümptomite tüübist ja raskusastmest. Verapamiili ei saa eemaldada dialüüsi teel.

Üldised ravivõtted: Tavalise meetmena kasutatakse maoloputust, seda isegi hiljem kui 12 tundi pärast ravimi sissevõtmist, kui puudub seedetrakti motiilsus (peristaltika hääled). Kui kahtlustatakse intoksikatsiooni verapamiiliga, on näidustatud ekstensiivsed eliminatsiooni meetodid, nt oksendamise esilekutsumine, mao ja peensoole sisu eemaldamine endoskoopial, soolteloputus, kõhulahtistid, süvaklistiir. Rakendatakse tavapäraseid intensiivravivõtteid nagu väline südamemassaaž, juhitav hingamine, defibrillatsioon ja/või südamestimulaatori paigaldamine.

Spetsiifilised ravivõtted: Kardiosupressiivsete toimete, hüpotensiooni või bradükardia elimineerimine. Spetsiifiline antidoot on kaltsium - nt manustada intravenoosselt 10…20 ml 10% kaltsiumglükonaadi lahust (2,25…4,5 mmol), vajadusel korrata või manustada pideva intravenoosse infusioonina (nt 5 mmol tunnis).

Samuti võib olla vajalik rakendada järgmisi võtteid: II või III astme AV blokaadi, siinusbradükardia, asüstoolia korral: atropiin, isoprenaliin, ortsiprenaliin või südamestimulaatori paigaldamine.

Hüpotensiooni korral: dopamiin, dobutamiin, noradrenaliin.

Kui püsivad müokardi puudulikkuse sümptomid: dopamiin, dobutamiin, vajadusel korduvad kaltsiumi süsted.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Selektiivne kaltsiumikanali blokaator otsese toimega südamesse, fenüülalküülamiini derivaadid, ATC-kood: C08DA01.

Verapamiil kuulub kaltsiumiantagonistide gruppi. Need ained pärsivad kaltsiumi sissevoolu läbi lihasrakumembraanide. Verapamiil toimib kaltsiumantagonistina silelihastes, eriti veresoontes ja seedetraktis. Mõju silelihastele väljendub vasodilatatsioonis. Verapamiilil kui kaltsiumiantagonistil on ka väljendunud toime müokardile. Toime AV-sõlmele avaldub juhtivusaja pikenemises. Müokardis võib tekkida negatiivne inotroopne efekt.

Inimesel põhjustab verapamiil vasodilatatsiooni tõttu perifeerse vastupanu vähenemise. Südame minutimahu reflektoorset tõusu ei esine. Vastavalt langeb vererõhk.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Suu kaudu manustamisel imendub verapamiil kiiresti peensoolest (80...90%). Biosaadavus on esmase maksapassaaži tõttu vaid umbes 20%. Pärast suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...2 tunni pärast. Verapamiil seotakse plasmavalkudega umbes 90%.

Verapamiil muudetakse suures osas arvukateks metaboliitideks, millest vaid norverapamiilil on vähene toime (võrreldes verapamiiliga umbes 20%). Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3...7 tundi. Maksafunktsiooni häiretega patsientidel tuleb arvestada aeglustunud eliminatsiooniga. Umbes 70% verapamiilist eritub metaboliitidena uriiniga, muutumatuna jääb 3...4%. Järelikult ei mõjusta neerupuudulikkus verapamiili farmakokineetikat. Väljaheitega elimineeritakse umbes 16% manustatud annusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge ja krooniline toksilisus In vitro ja in vivo katsetes ei saadud viiteid verapamiili mutageensete toimete kohta.

Mutageenne ja tuumoreid tekitav potentsiaal Pikaaegne uuring rottidel ei andnud ühtki viidet verapamiili tuumoreid tekitava potentsiaali kohta.

Reproduktsioonitoksilisus Embrüotoksilisuse uuringud kahel loomaliigil kuni päevaste annusteni 15 mg/kg (küülikud) või 60 mg/kg (rotid) ei andnud viiteid teratogeensest mõjust.

Rottidel esinesid siiski nende peaaegu emaloomadele toksilistele annuste puhul embrüotoksilised mõjud (embrüote letaalsus, kasvu pidurdus).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos, maisitärklis, preželatiniseeritud tärklis, kroskarmelloosnaatrium, talk, kõrgdispersne ränidioksiid, magneesiumstearaat, polü(O-2-hüdroksüpropüül,O-metüül)tselluloos, glütserool.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Säilitamise eritingimusi ei ole.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Originaalpakend 20, 50, 100 õhukese polümeerikattega tabletiga, mis on pakendatud PVC/Alumiinium blisterpakendisse.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Arco-Str. 3, 89079 Ulm, Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

033293

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.12.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.01.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2021