Vepesid – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Vali ravim

5 varianti

Pakendid: 10 tk · 60 tk Päritolumaa: Belgia

Kõik variandid (10)

Artikli sisukord

Näidustus: Retsidiveerunud või refraktaarne munandivähk Etoposiid on näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse munandivähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Väikerakk-kopsuvähk Etoposiid on näidustatud väikerakk-kopsuvähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Mitte-Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud mitte-Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Äge müeloidne leukeemia Etoposiid on näidustatud ägeda müeloidse leukeemia raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Munasarjavähk Etoposiid on näidustatud mitte-epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Etoposiid on näidustatud plaatina-resistentse/refraktaarse epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele.


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamise lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud (vt lõik 4).

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on VEPESID ja milleks seda kasutatakse

Selle ravimi nimi on VEPESID. Üks kapsel sisaldab toimeainena 100 mg etoposiidi.

Etoposiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsütostaatikumideks ja mida kasutatakse vähi ravis.

VEPESID’i kasutatakse täiskasvanutel teatud vähiliikide raviks:

  • munandivähk
  • väikerakk-kopsuvähk
  • verevähk (äge müeloidne leukeemia)
  • lümfisüsteemi kasvaja (Hodgkini lümfoom, mitte-Hodgkini lümfoom)
  • munasarjavähk.

Täpset põhjust, miks teile on määratud VEPESID’i kapslid, on parim arutada oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne VEPESID’i võtmist

VEPESID’i ei tohi võtta

  • kui olete etoposiidi, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui teile on hiljuti manustatud elusvaktsiini, sealhulgas kollapalavikuvastast vaktsiini;
  • kui te imetate või kavatsete oma last imetada.

Kui mõni loetelust kehtib teie kohta või kui te pole kindel, kas kehtib, rääkige sellest oma arstiga, kes annab teile nõu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne VEPESID’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

  • kui teil on mõni infektsioon.
  • kui te olete hiljuti saanud kiiritus- või keemiaravi.
  • kui teil on veres madalal valgutase, valk nimega albumiin.
  • kui teil on maksa- või neeruprobleeme.

Efektiivne vähivastane ravi võib kiiresti hävitada suurel hulgal vähirakke. Väga harvadel juhtudel võib seetõttu nendest rakkudest vabaneda verre kahjulikul hulgal aineid. Kui see juhtub, võib see põhjustada probleeme maksa, neerude, südame või verega, mis ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.

Selle vältimiseks peab teie arst tegema teile regulaarselt vereanalüüse, jälgimaks nende ainete tasemeid selle ravimi kasutamise ajal.

See ravim võib põhjustada mõningate vererakkude hulga vähenemist, mis võib põhjustada infektsioone või situatsiooni, mil teie veri ei hüübi nii hästi kui peaks, kui endale sisse lõikate. Vereanalüüse võetakse ravi alguses ja enne iga annuse võtmist, veendumaks, et seda ei juhtu.

Kui teil on vähenenud maksa- või neerufunktsioon, võib teie arst soovida teha regulaarselt vereanalüüse nende jälgimiseks.

Lapsed ja noorukid

Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks määratud.

Muud ravimid ja VEPESID

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

See on eriti oluline:

  • kui te võtate ravimit nimega tsüklosporiin (immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks kasutatav ravim).
  • kui teid ravitakse tsisplatiiniga (ravim, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate fenütoiini või epilepsia ravis kasutatavaid teisi ravimeid.
  • kui te võtate varfariini (ravim, mida kasutatakse verehüüvete tekke ennetamiseks).
  • kui teile on hiljuti manustatud mis tahes elusvaktsiine.
  • kui te kasutate fenüülbutasooni, naatriumsalitsülaati või atsetüülsalitsüülhapet.
  • kui te võtate mis iganes antratsükliini (ravimite rühm, mida kasutatakse vähi raviks).
  • kui te võtate mõnda VEPESID’iga sarnase toimemehhanismiga ravimit.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui teie arst ei ole kinnitanud vastupidist.

Te ei tohi imetada, kui te võtate VEPESID’i.

Viljakas eas nii mees- kui naispatsiendid peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (nt barjäärimeetodit või kondoomi) ravi ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamist VEPESID’iga.

VEPESID’iga ravitud meespatsientidel ei ole soovitatav eostada last ravi ajal ega kuni 6 kuud pärast ravi. Lisaks soovitatakse meestel enne ravi alustamist konsulteerida sperma säilitamise osas.

Nii mees- kui naispatsiendid, kes kaaluvad lapse saamist pärast ravi VEPESID’iga, peavad seda arutama oma arsti või meditsiiniõega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud. Ehkki, kui tunnete väsimust, iiveldust, uimasust või pearinglust, hoiduge auto juhtimisest ja masinatega töötamisest, kuni olete arutanud seda oma arstiga.

VEPESID sisaldab

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati. Need võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas VEPESID’i võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teile manustatava annuse arvutab arst konkreetselt teile. Tavaline annus on 100...200 mg/m2 kehapindala kohta ööpäevas 5 päeva järjest või 200 mg/m2 kehapindala kohta 1., 3. ja 5. päeval. Ööpäevast annust võib mõnikord jaotada hommikule ja õhtule. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 21 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord kasutatakse alternatiivset annust 50 mg/m2 kehapindala kohta igapäevaselt 2 kuni 3 nädala jooksul. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 7 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord võib arst määrata teistsuguse annuse, eriti siis, kui teil on probleeme neerudega.

Kapslid tuleb võtta tühja kõhuga koos klaasitäie veega.

Kui te võtate VEPESID’i rohkem, kui ette nähtud

Kui te võtate liiga palju kapsleid, pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või teavitage kohe oma arsti. Võtke pakend ja ülejäänud kapslid endaga kaasa.

Kui te unustate VEPESID’i võtta

Kui teil jääb annus vahele või unustate selle võtta, ÄRGE MURETSEGE - lihtsalt võtke järgmine annus graafiku järgi. ÄRGE võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige kohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmine sümptom: keele- või kõriturse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, nahaõhetus või lööve. Need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni tunnused.

Rasket maksa-, neeru- või südamekahjustust seisundist, mida nimetatakse tuumori lüüsi sündroomiks, mis on põhjustatud kahjulike ainete sattumist verre vähirakkude lagunemisel, on kirjeldatud mõnikord, kui VEPESID’i on võetud teiste vähiravis kasutatavate ravimitega.

Muud kõrvaltoimed seoses VEPESID’iga on

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

  • verehäired (sel põhjusel tehakse teile • söögiisu kaotus ravikuuride vahel vereanalüüse) • muutunud nahavärvus (pigmentatsioon)
  • ajutine juuste väljalangemine • nõrkustunne (asteenia)
  • iiveldus ja oksendamine • üldine halb enesetunne
  • kõhuvalu • maksakahjustus (hepatotoksilisus)

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 10-st kuni 1 inimesel 100-st)

  • äge leukeemia • kõhulahtisus
  • südame rütmihäired (arütmia) • kõrge vererõhk või südameatakk (müokardiinfarkt) • valusad huuled, haavandid suus või
  • pearinglus • nahaprobleemid, näiteks sügelus või

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 100-st kuni 1 inimesel 1000-st)

  • surin või tuimus kätes ja jalgades

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 1000-st kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • happerefluks • ajutine pimedus
  • nahaõhetus • tõsised naha ja/või limaskestade
  • neelamisraskus reaktsioonid, mille hulka võivad
  • maitsetaju muutus kuuluda valulikud villid ja palavik, sh
  • rasked allergilised reaktsioonid naha ulatuslik irdumine (Stevensi-
  • krambid (krambihoog) Johnsoni sündroom ja toksiline
  • palavik epidermaalne nekrolüüs)
  • unisus või väsimus
  • hingamisprobleemid • päikesepõletusega sarnane lööve, mis

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • tuumori lüüsi sündroom (ravitud vähi • veritsus rakkudest vabanenud ainete verre sattumisega seotud tüsistused)
  • infektsioon (sh nõrgenenud • hingamisraskus immuunsüsteemiga patsientidel esinevad infektsioonid, nt kopsuinfektsioon, mida nimetatakse Pneumocystis jirovecii kopsupõletikuks)
  • näo ja keele turse • maksaensüümide tõus
  • viljatus • bilirubiini tõus
  • allergilised reaktsioonid (ka hilistüüpi; tingitud parabeenidest)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas VEPESID’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast “EXP:”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis.

Ärge avage ühtegi blisterpakendit, mille puhul on tõendeid kapslite lekke kohta.

Nagu kõigi vähi ravis kasutatavate ravimite puhul, peab VEPESID’i kapslite käsitsemisel olema ettevaatlik. Kapslite puudutamist peab vältima, kandes kindaid ning pärast ravimi käsitsemist pesta käsi seebi ja veega.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida VEPESID sisaldab

  • Toimeaine on etoposiid. Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi.
  • Abiained on: veevaba sidrunhape (E330), glütserool (85%) (E422), makrogool 400 (E1521) ja

vesi. Kapsli kest sisaldab želatiini (E441), glütserooli (85%) (E422), punast raudoksiidi (E172), naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217) ja titaandioksiidi (E171).

Kuidas VEPESID välja näeb ja pakendi sisu VEPESID kapslid on läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid. Pakendis 10 või 60 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Latina Pharma S.p.A Via del Murillo 7

04013 Sermoneta, Latina Itaalia

Cheplapharm Arzneimittel GmbH Ziegelhof 23-24 Fettenvorstadt Greifswald Mecklenburg-Western-Pommerania, 17489 Saksamaa

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen. Leedu

Cefea Sp. z o.o. S.K. ul. Działkowa 56 02-234 Warszaw Poola

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2025.


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on VEPESID ja milleks seda kasutatakse

Selle ravimi nimi on VEPESID. Üks kapsel sisaldab toimeainena 100 mg etoposiidi.

Etoposiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsütostaatikumideks ja mida kasutatakse vähi ravis.

VEPESID’i kasutatakse täiskasvanutel teatud vähiliikide raviks:

  • munandivähk;
  • väikerakk-kopsuvähk;
  • verevähk (äge müeloidne leukeemia);
  • lümfisüsteemi kasvaja (Hodgkini lümfoom, mitte-Hodgkini lümfoom);
  • munasarjavähk.

Täpset põhjust, miks teile on määratud VEPESID’i kapslid, on parim arutada oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne VEPESID’i võtmist

VEPESID’i ei tohi võtta

  • Kui olete etoposiidi, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui teile on hiljuti manustatud elusvaktsiini, sealhulgas kollapalavikuvastast vaktsiini.
  • kui te imetate või kavatsete oma last imetada.

Kui mõni loetelust kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, kas kehtib, rääkige sellest oma arstiga, kes annab teile nõu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne VEPESID’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

  • kui teil on mõni infektsioon.
  • kui te olete hiljuti saanud kiiritus- või keemiaravi.
  • kui teil on veres madal valgutase, valk nimega albumiin.
  • kui teil on maksa- või neeruprobleeme.

Efektiivne vähivastane ravi võib kiiresti hävitada suurel hulgal vähirakke. Väga harvadel juhtudel võib seetõttu nendest rakkudest vabaneda verre kahjulikul hulgal aineid. Kui see juhtub, võib see põhjustada probleeme maksa, neerude, südame või verega, mis ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.

Selle vältimiseks peab teie arst tegema teile regulaarselt vereanalüüse, jälgimaks nende ainete tasemeid selle ravimi kasutamise ajal.

See ravim võib põhjustada mõningate vererakkude hulga vähenemist, mis võib põhjustada infektsioone või situatsiooni, mil teie veri ei hüübi nii hästi kui peaks, kui endale sisse lõikate. Vereanalüüse võetakse ravi alguses ja enne iga annuse võtmist, veendumaks, et seda ei juhtu.

Kui teil on vähenenud maksa- või neerufunktsioon, võib teie arst soovida teha regulaarselt vereanalüüse nende jälgimiseks.

Lapsed ja noorukid Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks määratud.

Muud ravimid ja VEPESID Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. See on eriti oluline:

  • kui te võtate ravimit nimega tsüklosporiin (immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks kasutatav ravim).
  • kui teid ravitakse tsisplatiiniga (ravim, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate fenütoiini või epilepsia ravis kasutatavaid teisi ravimeid.
  • kui te võtate varfariini (ravim, mida kasutatakse verehüüvete tekke ennetamiseks).
  • kui teile on hiljuti manustatud mis tahes elusvaktsiine.
  • kui te võtate fenüülbutasooni, naatriumsalitsülaati või atsetüülsalitsüülhapet.
  • kui te võtate mis iganes antratsükliini (ravimite rühm, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate mõnda VEPESID’iga sarnase toimemehhanismiga ravimit.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui teie arst ei ole kinnitanud vastupidist.

Te ei tohi imetada, kui te võtate VEPESID’i.

Viljakas eas nii mees- kui naispatsiendid peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (nt barjäärimeetodit või kondoomi) ravi ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamist VEPESID’iga.

VEPESID’iga ravitud meespatsientidel ei ole soovitatav eostada last ravi ajal ega kuni 6 kuud pärast ravi. Lisaks soovitatakse meestel enne ravi alustamist konsulteerida sperma säilitamise osas.

Nii mees- kui naispatsiendid, kes kaaluvad lapse saamist pärast ravi VEPESID’iga, peavad seda arutama oma arsti või meditsiiniõega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud. Ehkki, kui tunnete väsimust, iiveldust, uimasust või pearinglust, hoiduge auto juhtimisest ja masinatega töötamisest, kuni olete arutanud seda oma arstiga.

VEPESID sisaldab

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati. Need võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas VEPESID’i võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teile manustatava annuse arvutab arst konkreetselt teile. Tavaline annus on 100...200 mg/m2 kehapindala kohta ööpäevas 5 päeva järjest või 200 mg/m2 kehapindala kohta 1., 3. ja 5. päeval. Ööpäevast annust võib mõnikord jaotada hommikule ja õhtule. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 21 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord kasutatakse alternatiivset annust 50 mg/m2 kehapindala kohta igapäevaselt 2 kuni 3 nädala jooksul. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 7 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord võib arst määrata teistsuguse annuse, eriti siis, kui teil on probleeme neerudega.

Kapslid tuleb võtta tühja kõhuga koos klaasitäie veega.

Kui te võtate VEPESID’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju kapsleid, pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või teavitage kohe oma arsti. Võtke pakend ja ülejäänud kapslid endaga kaasa.

Kui te unustate VEPESID’i võtta Kui teil jääb annus vahele või unustate selle võtta, ÄRGE MURETSEGE - lihtsalt võtke järgmine annus graafiku järgi. ÄRGE võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige kohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmine sümptom: keele- või kõriturse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, nahaõhetus või lööve. Need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni tunnused.

Rasket maksa-, neeru- või südamekahjustust seisundist, mida nimetatakse tuumori lüüsi sündroomiks, mis on põhjustatud kahjulike ainete sattumisest verre vähirakkude lagunemisel, on kirjeldatud mõnikord, kui VEPESID’i on võetud teiste vähiravis kasutatavate ravimitega.

Muud kõrvaltoimed seoses VEPESID’iga on

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

  • verehäired (sel põhjusel tehakse teile • söögiisu kaotus

ravikuuride vahel vereanalüüse) • muutunud nahavärvus (pigmentatsioon)

  • ajutine juuste väljalangemine • nõrkustunne (asteenia)
  • iiveldus ja oksendamine • üldine halb enesetunne
  • kõhuvalu • maksakahjustus (hepatotoksilisus)

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 10-st kuni 1 inimesel 100-st)

  • äge leukeemia • kõhulahtisus
  • südame rütmihäired (arütmia) või • kõrge vererõhk

südameatakk (müokardiinfarkt) • valusad huuled, haavandid suus või neelus

  • pearinglus • nahaprobleemid, näiteks sügelus või lööve

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 100-st kuni 1 inimesel 1000-st)

  • surin või tuimus kätes ja jalgades

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 1000-st kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • happerefluks • ajutine pimedus
  • nahaõhetus • tõsised naha ja/või limaskestade
  • neelamisraskus reaktsioonid, mille hulka võivad kuuluda
  • maitsetundlikkuse muutus valulikud villid ja palavik, sh naha ulatuslik
  • rasked allergilised reaktsioonid irdumine (Stevensi-Johnsoni sündroom ja
  • krambid (krambihood) toksiline epidermaalne nekrolüüs)
  • palavik • päikesepõletusega sarnane lööve, mis võib
  • unisus või väsimus tekkida varasemalt kiiritusravi saanud nahal
  • hingamisprobleemid ja võib olla raskekujuline (kiiritusjärgne

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • tuumori lüüsi sündroom (ravitud vähi • veritsus rakkudest vabanenud ainete verre sattumisega seotud tüsistused)
  • infektsioon (sh nõrgenenud • hingamisraskus immuunsüsteemiga patsientidel esinevad infektsioonid, nt kopsuinfektsioon, mida nimetatakse Pneumocystis jirovecii kopsupõletikuks)
  • näo ja keele turse • maksaensüümide aktiivsuse tõus
  • viljatus • bilirubiinisisalduse tõus
  • allergilised reaktsioonid (ka hilistüüpi; tingitud parabeenidest)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arst või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas VEPESID’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

Ärge avage ühtegi blisterpakendit, mille puhul on kahtlus kapslilekke suhtes.

Nagu kõigi vähiravis kasutatavate ravimite puhul, peab VEPESID’i kapslite käsitsemisel olema ettevaatlik. Kapslite puudutamist peab vältima, kandes kindaid ning pärast ravimi käsitsemist pesta käsi seebi ja veega.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida VEPESID sisaldab

  • Toimeaine on etoposiid. Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi.
  • Abiained on: veevaba sidrunhape (E330), glütserool (85%) (E422), makrogool 400 (E1521) ja vesi. Kapsli kest sisaldab želatiini (E441), glütserooli (85%) (E422), punast raudoksiidi (E172), naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217) ja titaandioksiidi (E171).

Kuidas VEPESID välja näeb ja pakendi sisu VEPESID kapslid on läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

10 kapslit blisterpakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja Latina Pharma S.p.A., Via del Murillo No. 7, I-04013 Sermoneta, Latina, Itaalia või CHEPLAPHARM Arzneimittel GmbH, Ziegelhof 23-24, 17489 Greifswald, Saksamaa

Ümberpakendaja Lietuvos ir Norvegijos UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu või UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu või Medezin Sp. z o.o., Ul. Księdza Kazimierza Janika 14, 95-050 Konstantynów Łódzki, Poola

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2026.


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamise lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on VEPESID ja milleks seda kasutatakse

Selle ravimi nimi on VEPESID. Üks kapsel sisaldab toimeainena 100 mg etoposiidi.

Etoposiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsütostaatikumideks ja mida kasutatakse vähi ravis. VEPESID’i kasutatakse täiskasvanutel teatud vähiliikide raviks:

  • munandivähk;
  • väikerakk-kopsuvähk;
  • verevähk (äge müeloidne leukeemia);
  • lümfisüsteemi kasvaja (Hodgkini lümfoom, mitte-Hodgkini lümfoom);
  • munasarjavähk.

Täpset põhjust, miks teile on määratud VEPESID’i kapslid, on parim arutada oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne VEPESID’i võtmist

VEPESID’i ei tohi võtta

  • kui olete etoposiidi, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui teile on hiljuti manustatud elusvaktsiini, sealhulgas kollapalavikuvastast vaktsiini.
  • kui te imetate või kavatsete oma last imetada.

Kui mõni loetelust kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, kas kehtib, rääkige sellest oma arstiga, kes annab teile nõu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne VEPESID’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

  • kui teil on mõni infektsioon.
  • kui te olete hiljuti saanud kiiritus- või keemiaravi.
  • kui teil on veres madal valgutase, valk nimega albumiin.
  • kui teil on maksa- või neeruprobleeme.

Efektiivne vähivastane ravi võib kiiresti hävitada suurel hulgal vähirakke. Väga harvadel juhtudel võib seetõttu nendest rakkudest vabaneda verre kahjulikul hulgal aineid. Kui see juhtub, võib see põhjustada probleeme maksa, neerude, südame või verega, mis ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.

Selle vältimiseks peab teie arst tegema teile regulaarselt vereanalüüse, jälgimaks nende ainete tasemeid selle ravimi kasutamise ajal.

See ravim võib põhjustada mõningate vererakkude hulga vähenemist, mis võib põhjustada infektsioone või situatsiooni, mil teie veri ei hüübi nii hästi kui peaks, kui endale sisse lõikate. Vereanalüüse võetakse ravi alguses ja enne iga annuse võtmist, veendumaks, et seda ei juhtu.

Kui teil on vähenenud maksa- või neerufunktsioon, võib teie arst soovida teha regulaarselt vereanalüüse nende jälgimiseks.

Lapsed ja noorukid Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks määratud.

Muud ravimid ja VEPESID Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. See on eriti oluline:

  • kui te võtate ravimit nimega tsüklosporiin (immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks kasutatav ravim).
  • kui teid ravitakse tsisplatiiniga (ravim, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate fenütoiini või epilepsia ravis kasutatavaid teisi ravimeid.
  • kui te võtate varfariini (ravim, mida kasutatakse verehüüvete tekke ennetamiseks).
  • kui teile on hiljuti manustatud mis tahes elusvaktsiine.
  • kui te võtate fenüülbutasooni, naatriumsalitsülaati või atsetüülsalitsüülhapet.
  • kui te võtate mis iganes antratsükliini (ravimite rühm, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate mõnda VEPESID’iga sarnase toimemehhanismiga ravimit.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui teie arst ei ole kinnitanud vastupidist. Te ei tohi imetada, kui te võtate VEPESID’i. Viljakas eas nii mees- kui naispatsiendid peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (nt barjäärimeetodit või kondoomi) ravi ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamist VEPESID’iga.

VEPESID’iga ravitud meespatsientidel ei ole soovitatav eostada last ravi ajal ega kuni 6 kuud pärast ravi. Lisaks soovitatakse meestel enne ravi alustamist konsulteerida sperma säilitamise osas.

Nii mees- kui naispatsiendid, kes kaaluvad lapse saamist pärast ravi VEPESID’iga, peavad seda arutama oma arsti või meditsiiniõega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud. Ehkki, kui tunnete väsimust, iiveldust, uimasust või pearinglust, hoiduge auto juhtimisest ja masinatega töötamisest, kuni olete arutanud seda oma arstiga.

VEPESID sisaldab VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati. Need võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas VEPESID’i võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teile manustatava annuse arvutab arst konkreetselt teile. Tavaline annus on 100...200 mg/m2 kehapindala kohta ööpäevas 5 päeva järjest või 200 mg/m2 kehapindala kohta 1., 3. ja 5. päeval. Ööpäevast annust võib mõnikord jaotada hommikule ja õhtule. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 21 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord kasutatakse alternatiivset annust 50 mg/m2 kehapindala kohta igapäevaselt 2 kuni 3 nädala jooksul. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 7 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord võib arst määrata teistsuguse annuse, eriti siis, kui teil on probleeme neerudega.

Kapslid tuleb võtta tühja kõhuga koos klaasitäie veega.

Kui te võtate VEPESID’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju kapsleid, pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või teavitage kohe oma arsti. Võtke pakend ja ülejäänud kapslid endaga kaasa.

Kui te unustate VEPESID’i võtta Kui teil jääb annus vahele või unustate selle võtta, ÄRGE MURETSEGE - lihtsalt võtke järgmine annus graafiku järgi. ÄRGE võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige kohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmine sümptom: keele- või kõriturse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, nahaõhetus või lööve. Need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni tunnused.

Rasket maksa-, neeru- või südamekahjustust seisundist, mida nimetatakse tuumori lüüsi sündroomiks, mis on põhjustatud kahjulike ainete sattumist verre vähirakkude lagunemisel, on kirjeldatud mõnikord, kui VEPESID’i on võetud teiste vähiravis kasutatavate ravimitega.

Muud kõrvaltoimed seoses VEPESID’iga on

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

  • verehäired (sel põhjusel tehakse teile • söögiisu kaotus ravikuuride vahel vereanalüüse) • muutunud nahavärvus (pigmentatsioon)
  • ajutine juuste väljalangemine • nõrkustunne (asteenia)
  • iiveldus ja oksendamine • üldine halb enesetunne
  • kõhuvalu • maksakahjustus (hepatotoksilisus)

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 10-st kuni 1 inimesel 100-st)

  • äge leukeemia • kõhulahtisus
  • südame rütmihäired (arütmia) või • kõrge vererõhk südameatakk (müokardiinfarkt) • valusad huuled, haavandid suus või neelus
  • pearinglus • nahaprobleemid, näiteks sügelus või lööve

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 100-st kuni 1 inimesel 1000-st)

  • surin või tuimus kätes ja jalgades

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 1000-st kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • happerefluks • ajutine pimedus
  • nahaõhetus • tõsised naha ja/või limaskestade
  • neelamisraskus reaktsioonid, mille hulka võivad kuuluda
  • maitsetundlikkuse muutus valulikud villid ja palavik, sh naha ulatuslik
  • rasked allergilised reaktsioonid irdumine (Stevensi-Johnsoni sündroom ja
  • krambid (krambihood)
  • palavik • päikesepõletusega sarnane lööve, mis võib
  • unisus või väsimus tekkida varasemalt kiiritusravi saanud nahal
  • hingamisprobleemid ja võib olla raskekujuline (kiiritusjärgne

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • tuumori lüüsi sündroom (ravitud vähi • veritsus rakkudest vabanenud ainete verre sattumisega seotud tüsistused)
  • infektsioon (sh nõrgenenud • hingamisraskus immuunsüsteemiga patsientidel esinevad infektsioonid, nt kopsuinfektsioon, mida nimetatakse Pneumocystis jirovecii kopsupõletikuks)
  • näo ja keele turse • maksaensüümide aktiivsuse tõus
  • viljatus • bilirubiinisisalduse tõus
  • allergilised reaktsioonid (ka hilistüüpi; tingitud parabeenidest)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas VEPESID’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast “EXP:”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

Ärge avage ühtegi blisterpakendit, mille puhul on tõendeid kapslite lekke kohta.

Nagu kõigi vähi ravis kasutatavate ravimite puhul, peab VEPESID’i kapslite käsitsemisel olema ettevaatlik. Kapslite puudutamist peab vältima, kandes kindaid ning pärast ravimi käsitsemist pesta käsi seebi ja veega.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida VEPESID sisaldab

  • Toimeaine on etoposiid. Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi.
  • Abiained on: veevaba sidrunhape (E330), glütserool (85%) (E422), makrogool 400 (E1521)

ja vesi. Kapsli kest sisaldab želatiini (E441), glütserooli (85%) (E422), punast raudoksiidi (E172), naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217) ja titaandioksiidi (E171).

Kuidas VEPESID välja näeb ja pakendi sisu VEPESID kapslid on läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid. 10 või 60 kapslit blisterpakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja First Pharma OÜ Härgmäe 22 13525 Tallinn Eesti Tel:+372 644 1122 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tootja Latina Pharma S.p.A. Via del Murillo No. 7 04013 Sermoneta Latina, Itaalia või

CHEPLAPHARM Arzneimittel GmbH Ziegelhof 23-24 17489 Greifswald Saksamaa

Ümberpakendaja: GPE Globalpharma OÜ Tiigi 61b 50410 Tartu Eesti

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 95-050 Konstantynów Łódzki

Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2026.


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamise lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud (vt lõik 4).

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on VEPESID ja milleks seda kasutatakse

Selle ravimi nimi on VEPESID. Üks kapsel sisaldab toimeainena 100 mg etoposiidi.

Etoposiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsütostaatikumideks ja mida kasutatakse vähi ravis.

VEPESID’i kasutatakse täiskasvanutel teatud vähiliikide raviks:

  • munandivähk
  • väikerakk-kopsuvähk
  • verevähk (äge müeloidne leukeemia)
  • lümfisüsteemi kasvaja (Hodgkini lümfoom, mitte-Hodgkini lümfoom)
  • munasarjavähk.

Täpset põhjust, miks teile on määratud VEPESID’i kapslid, on parim arutada oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne VEPESID’i võtmist

VEPESID’i ei tohi võtta

  • kui olete etoposiidi, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui teile on hiljuti manustatud elusvaktsiini, sealhulgas kollapalavikuvastast vaktsiini;
  • kui te imetate või kavatsete oma last imetada.

Kui mõni loetelust kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, kas kehtib, rääkige sellest oma arstiga, kes annab teile nõu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne VEPESID’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

  • kui teil on mõni infektsioon.
  • kui te olete hiljuti saanud kiiritus- või keemiaravi.
  • kui teil on veres madalal valgutase, valk nimega albumiin.
  • kui teil on maksa- või neeruprobleeme.

Efektiivne vähivastane ravi võib kiiresti hävitada suurel hulgal vähirakke. Väga harvadel juhtudel võib seetõttu nendest rakkudest vabaneda verre kahjulikul hulgal aineid. Kui see juhtub, võib see põhjustada probleeme maksa, neerude, südame või verega, mis ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.

Selle vältimiseks peab teie arst tegema teile regulaarselt vereanalüüse, jälgimaks nende ainete tasemeid selle ravimi kasutamise ajal.

See ravim võib põhjustada mõningate vererakkude hulga vähenemist, mis võib põhjustada infektsioone või situatsiooni, mil teie veri ei hüübi nii hästi kui peaks, kui endale sisse lõikate. Vereanalüüse võetakse ravi alguses ja enne iga annuse võtmist, veendumaks, et seda ei juhtu.

Kui teil on vähenenud maksa- või neerufunktsioon, võib teie arst soovida teha regulaarselt vereanalüüse nende jälgimiseks.

Lapsed ja noorukid Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks määratud.

Muud ravimid ja VEPESID Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

See on eriti oluline:

  • kui te võtate ravimit nimega tsüklosporiin (immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks kasutatav ravim).
  • kui teid ravitakse tsisplatiiniga (ravim, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate fenütoiini või epilepsia ravis kasutatavaid teisi ravimeid.
  • kui te võtate varfariini (ravim, mida kasutatakse verehüüvete tekke ennetamiseks).
  • kui teile on hiljuti manustatud mis tahes elusvaktsiine.
  • kui te võtate fenüülbutasooni, naatriumsalitsülaati või atsetüülsalitsüülhapet.
  • kui te võtate mis iganes antratsükliini (ravimite rühm, mida kasutatakse vähi raviks).
  • kui te võtate mõnda VEPESID’iga sarnase toimemehhanismiga ravimit.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui teie arst ei ole kinnitanud vastupidist.

Te ei tohi imetada, kui te võtate VEPESID’i. Viljakas eas nii mees- kui naispatsiendid peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (nt barjäärimeetodit või kondoomi) ravi ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamist VEPESID’iga.

VEPESID’iga ravitud meespatsientidel ei ole soovitatav eostada last ravi ajal ega kuni 6 kuud pärast ravi. Lisaks soovitatakse meestel enne ravi alustamist konsulteerida sperma säilitamise osas.

Nii mees- kui naispatsiendid, kes kaaluvad lapse saamist pärast ravi VEPESID’iga, peavad seda arutama oma arsti või meditsiiniõega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud. Ehkki, kui tunnete väsimust, iiveldust, uimasust või pearinglust, hoiduge auto juhtimisest ja masinatega töötamisest, kuni olete arutanud seda oma arstiga.

VEPESID sisaldab

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati. Need võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas VEPESID’i võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teile manustatava annuse arvutab arst konkreetselt teile. Tavaline annus on 100...200 mg/m2 kehapindala kohta ööpäevas 5 päeva järjest või 200 mg/m2 kehapindala kohta 1., 3. ja 5. päeval. Ööpäevast annust võib mõnikord jaotada hommikule ja õhtule. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 21 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord kasutatakse alternatiivset annust 50 mg/m2 kehapindala kohta igapäevaselt 2 kuni 3 nädala jooksul. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 7 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord võib arst määrata teistsuguse annuse, eriti siis, kui teil on probleeme neerudega.

Kapslid tuleb võtta tühja kõhuga koos klaasitäie veega.

Kui te võtate VEPESID’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju kapsleid, pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või teavitage kohe oma arsti. Võtke pakend ja ülejäänud kapslid endaga kaasa.

Kui te unustate VEPESID’i võtta Kui teil jääb annus vahele või unustate selle võtta, ÄRGE MURETSEGE - lihtsalt võtke järgmine annus graafiku järgi. ÄRGE võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige kohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmine sümptom: keele- või kõriturse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, nahaõhetus või lööve. Need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni tunnused.

Rasket maksa-, neeru- või südamekahjustust seisundist, mida nimetatakse tuumori lüüsi sündroomiks, mis on põhjustatud kahjulike ainete sattumist verre vähirakkude lagunemisel, on kirjeldatud mõnikord, kui VEPESID’i on võetud teiste vähiravis kasutatavate ravimitega.

Muud kõrvaltoimed seoses VEPESID’iga on

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

  • verehäired (sel põhjusel tehakse teile • söögiisu kaotus ravikuuride vahel vereanalüüse) • muutunud nahavärvus (pigmentatsioon)
  • ajutine juuste väljalangemine • nõrkustunne (asteenia)
  • iiveldus ja oksendamine • üldine halb enesetunne
  • kõhuvalu • maksakahjustus (hepatotoksilisus)

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 10-st kuni 1 inimesel 100-st)

  • äge leukeemia • kõhulahtisus
  • südame rütmihäired (arütmia) • kõrge vererõhk või südameatakk (müokardiinfarkt) • valusad huuled, haavandid suus või neelus
  • pearinglus • nahaprobleemid, näiteks sügelus või lööve

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 100-st kuni 1 inimesel 1000-st)

  • surin või tuimus kätes ja jalgades

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 1000-st kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • happerefluks • ajutine pimedus
  • nahaõhetus • tõsised naha ja/või limaskestade
  • neelamisraskus reaktsioonid, mille hulka võivad kuuluda
  • maitsetundlikkuse muutus valulikud villid ja palavik, sh naha
  • rasked allergilised reaktsioonid ulatuslik irdumine (Stevensi-Johnsoni
  • krambid (krambihood) sündroom ja toksiline epidermaalne
  • palavik nekrolüüs)
  • unisus või väsimus
  • hingamisprobleemid • päikesepõletusega sarnane lööve, mis

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • tuumori lüüsi sündroom (ravitud vähi • veritsus rakkudest vabanenud ainete verre sattumisega seotud tüsistused)
  • infektsioon (sh nõrgenenud • hingamisraskus immuunsüsteemiga patsientidel esinevad infektsioonid, nt kopsuinfektsioon, mida nimetatakse Pneumocystis jirovecii kopsupõletikuks)
  • näo ja keele turse • maksaensüümide tõus
  • viljatus • bilirubiini tõus
  • allergilised reaktsioonid (ka hilistüüpi; tingitud parabeenidest)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas VEPESID’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis.

Ärge avage ühtegi blisterpakendit, mille puhul on kahtlus kapslilekkele.

Nagu kõigi vähi ravis kasutatavate ravimite puhul, peab VEPESID’i kapslite käsitsemisel olema ettevaatlik. Kapslite puudutamist peab vältima, kandes kindaid ning pärast ravimi käsitsemist pesta käsi seebi ja veega.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida VEPESID sisaldab

  • Toimeaine on etoposiid. Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi.
  • Abiained on: veevaba sidrunhape (E330), glütserool (85%) (E422), makrogool 400 (E1521) ja vesi. Kapsli kest sisaldab želatiini (E441), glütserooli (85%) (E422), punast raudoksiidi (E172), naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217) ja titaandioksiidi (E171).

Kuidas VEPESID välja näeb ja pakendi sisu VEPESID kapslid on läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid. Blisterpakendis 10 või 60 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198 Tootja: Latina Pharma S.p.A Via del Murillo 7 04013 Sermoneta, Latina Itaalia

Cheplapharm Arzneimittel GmbH Ziegelhof 23-24 Fettenvorstadt Greifswald Mecklenburg-Western-Pommerania, 17489 Saksamaa

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen.

Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

UAB Santamed LT Liepų g. 9 Kauno r. sav., Linksmakalnis LT-53290 Leedu

UAB Armila Molėtų pl. 75 Vilnius LT-14259 Leedu

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2025.


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamise lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on VEPESID ja milleks seda kasutatakse

Selle ravimi nimi on VEPESID. Üks kapsel sisaldab toimeainena 100 mg etoposiidi.

Etoposiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tsütostaatikumideks ja mida kasutatakse vähi ravis.

VEPESID’i kasutatakse täiskasvanutel teatud vähiliikide raviks:

  • munandivähk;
  • väikerakk-kopsuvähk;
  • verevähk (äge müeloidne leukeemia);
  • lümfisüsteemi kasvaja (Hodgkini lümfoom, mitte-Hodgkini lümfoom);
  • munasarjavähk.

Täpset põhjust, miks teile on määratud VEPESID’i kapslid, on parim arutada oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne VEPESID’i võtmist

VEPESID’i ei tohi võtta

  • kui olete etoposiidi, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
  • kui teile on hiljuti manustatud elusvaktsiini, sealhulgas kollapalavikuvastast vaktsiini.
  • kui te imetate või kavatsete oma last imetada.

Kui mõni loetelust kehtib teie kohta või kui te ei ole kindel, kas kehtib, rääkige sellest oma arstiga, kes annab teile nõu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne VEPESID’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

  • kui teil on mõni infektsioon.
  • kui te olete hiljuti saanud kiiritus- või keemiaravi.
  • kui teil on veres madal valgutase, valk nimega albumiin.
  • kui teil on maksa- või neeruprobleeme.

Efektiivne vähivastane ravi võib kiiresti hävitada suurel hulgal vähirakke. Väga harvadel juhtudel võib seetõttu nendest rakkudest vabaneda verre kahjulikul hulgal aineid. Kui see juhtub, võib see põhjustada probleeme maksa, neerude, südame või verega, mis ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.

Selle vältimiseks peab teie arst tegema teile regulaarselt vereanalüüse, jälgimaks nende ainete tasemeid selle ravimi kasutamise ajal.

See ravim võib põhjustada mõningate vererakkude hulga vähenemist, mis võib põhjustada infektsioone või situatsiooni, mil teie veri ei hüübi nii hästi kui peaks, kui endale sisse lõikate. Vereanalüüse võetakse ravi alguses ja enne iga annuse võtmist, veendumaks, et seda ei juhtu.

Kui teil on vähenenud maksa- või neerufunktsioon, võib teie arst soovida teha regulaarselt vereanalüüse nende jälgimiseks.

Lapsed ja noorukid Ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ei ole kindlaks määratud.

Muud ravimid ja VEPESID Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

See on eriti oluline:

  • kui te võtate ravimit nimega tsüklosporiin (immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks kasutatav ravim).
  • kui teid ravitakse tsisplatiiniga (ravim, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate fenütoiini või epilepsia ravis kasutatavaid teisi ravimeid.
  • kui te võtate varfariini (ravim, mida kasutatakse verehüüvete tekke ennetamiseks).
  • kui teile on hiljuti manustatud mis tahes elusvaktsiine.
  • kui te võtate fenüülbutasooni, naatriumsalitsülaati või atsetüülsalitsüülhapet.
  • kui te võtate mis iganes antratsükliini (ravimite rühm, mida kasutatakse vähi ravis).
  • kui te võtate mõnda VEPESID’iga sarnase toimemehhanismiga ravimit.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui teie arst ei ole kinnitanud vastupidist.

Te ei tohi imetada, kui te võtate VEPESID’i.

Viljakas eas nii mees- kui naispatsiendid peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (nt barjäärimeetodit või kondoomi) ravi ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamist VEPESID’iga.

VEPESID’iga ravitud meespatsientidel ei ole soovitatav eostada last ravi ajal ega kuni 6 kuud pärast ravi. Lisaks soovitatakse meestel enne ravi alustamist konsulteerida sperma säilitamise osas.

Nii mees- kui naispatsiendid, kes kaaluvad lapse saamist pärast ravi VEPESID’iga, peavad seda arutama oma arsti või meditsiiniõega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid tehtud. Ehkki, kui tunnete väsimust, iiveldust, uimasust või pearinglust, hoiduge auto juhtimisest ja masinatega töötamisest, kuni olete arutanud seda oma arstiga.

VEPESID sisaldab

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati. Need võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas VEPESID’i võtta

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teile manustatava annuse arvutab arst konkreetselt teile. Tavaline annus on 100...200 mg/m2 kehapindala kohta ööpäevas 5 päeva järjest või 200 mg/m2 kehapindala kohta 1., 3. ja 5. päeval. Ööpäevast annust võib mõnikord jaotada hommikule ja õhtule. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 21 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord kasutatakse alternatiivset annust 50 mg/m2 kehapindala kohta igapäevaselt 2 kuni 3 nädala jooksul. Seda ravikuuri võib seejärel korrata, sõltuvalt vereanalüüside tulemustest, kuid mitte enne, kui vähemalt 7 päeva pärast esimest ravikuuri.

Mõnikord võib arst määrata teistsuguse annuse, eriti siis, kui teil on probleeme neerudega.

Kapslid tuleb võtta tühja kõhuga koos klaasitäie veega.

Kui te võtate VEPESID’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju kapsleid, pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda või teavitage kohe oma arsti. Võtke pakend ja ülejäänud kapslid endaga kaasa.

Kui te unustate VEPESID’i võtta Kui teil jääb annus vahele või unustate selle võtta, ÄRGE MURETSEGE - lihtsalt võtke järgmine annus graafiku järgi. ÄRGE võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage ravimi kasutamine ja rääkige kohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmine sümptom: keele- või kõriturse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, nahaõhetus või lööve. Need võivad olla tõsise allergilise reaktsiooni tunnused.

Rasket maksa-, neeru- või südamekahjustust seisundist, mida nimetatakse tuumori lüüsi sündroomiks, mis on põhjustatud kahjulike ainete sattumist verre vähirakkude lagunemisel, on kirjeldatud mõnikord, kui VEPESID’i on võetud teiste vähiravis kasutatavate ravimitega.

Muud kõrvaltoimed seoses VEPESID’iga on

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

  • verehäired (sel põhjusel tehakse teile • söögiisu kaotus ravikuuride vahel vereanalüüse) • muutunud nahavärvus (pigmentatsioon)
  • ajutine juuste väljalangemine • nõrkustunne (asteenia)
  • iiveldus ja oksendamine • üldine halb enesetunne
  • kõhuvalu • maksakahjustus (hepatotoksilisus)

Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 10-st kuni 1 inimesel 100-st)

  • äge leukeemia • kõhulahtisus
  • südame rütmihäired (arütmia) või • kõrge vererõhk südameatakk (müokardiinfarkt) • valusad huuled, haavandid suus või neelus
  • pearinglus • nahaprobleemid, näiteks sügelus või lööve

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 100-st kuni 1 inimesel 1000-st)

  • surin või tuimus kätes ja jalgades

Harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vahemikus 1 inimesel 1000-st kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • happerefluks • ajutine pimedus
  • nahaõhetus • tõsised naha ja/või limaskestade
  • neelamisraskus reaktsioonid, mille hulka võivad kuuluda
  • maitsetundlikkuse muutus valulikud villid ja palavik, sh naha ulatuslik
  • rasked allergilised reaktsioonid irdumine (Stevensi-Johnsoni sündroom ja
  • krambid (krambihood)
  • palavik • päikesepõletusega sarnane lööve, mis võib
  • unisus või väsimus tekkida varasemalt kiiritusravi saanud nahal
  • hingamisprobleemid ja võib olla raskekujuline (kiiritusjärgne

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • tuumori lüüsi sündroom (ravitud vähi • veritsus rakkudest vabanenud ainete verre sattumisega seotud tüsistused)
  • infektsioon (sh nõrgenenud • hingamisraskus immuunsüsteemiga patsientidel esinevad infektsioonid, nt kopsuinfektsioon, mida nimetatakse Pneumocystis jirovecii kopsupõletikuks)
  • näo ja keele turse • maksaensüümide aktiivsuse tõus
  • viljatus • bilirubiinisisalduse tõus
  • allergilised reaktsioonid (ka hilistüüpi; tingitud parabeenidest)

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas VEPESID’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast “EXP:”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

Ärge avage ühtegi blisterpakendit või purki, mille puhul on tõendeid kapslite lekke kohta.

Nagu kõigi vähi ravis kasutatavate ravimite puhul, peab VEPESID’i kapslite käsitsemisel olema ettevaatlik. Kapslite puudutamist peab vältima, kandes kindaid ning pärast ravimi käsitsemist pesta käsi seebi ja veega.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida VEPESID sisaldab

  • Toimeaine on etoposiid. Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi.
  • Abiained on: veevaba sidrunhape (E330), glütserool (85%) (E422), makrogool 400 (E1521) ja

vesi. Kapsli kest sisaldab želatiini (E441), glütserooli (85%) (E422), punast raudoksiidi (E172), naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217) ja titaandioksiidi (E171).

Kuidas VEPESID välja näeb ja pakendi sisu VEPESID kapslid on läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

10 kapslit blisterpakendis või 60 kapslit klaaspurgis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja CHEPLAPHARM Arzneimittel GmbH Ziegelhof 24 17489 Greifswald Saksamaa

Tootja Latina Pharma S.p.A. Via del Murillo No. 7 04013 Sermoneta Latina, Itaalia

CHEPLAPHARM Arzneimittel GmbH Ziegelhof 23-24 17489 Greifswald Saksamaa Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja esindaja poole. Sofus Regulatory Affairs AB Fleminggatan 18 112 26 Stockholm Rootsi Tel: +46 (0)8 551 088 43 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) järgmiste nimetustega: Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Rumeenia, Hispaania - VEPESID

Saksamaa - VEPESID K Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) - Etoposide

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2024.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VEPESID 100 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi. INN. Etoposidum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 100 mg pehmekapsel sisaldab:

  • 1,22 mg naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215) ja
  • 0,61 mg naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapslid.

Läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

4. Kliinilised andmed

4.1 Näidustused

Retsidiveerunud või refraktaarne munandivähk Etoposiid on näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse munandivähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Väikerakk-kopsuvähk Etoposiid on näidustatud väikerakk-kopsuvähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Mitte-Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud mitte-Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Äge müeloidne leukeemia Etoposiid on näidustatud ägeda müeloidse leukeemia raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Munasarjavähk Etoposiid on näidustatud mitte-epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Etoposiid on näidustatud plaatina-resistentse/refraktaarse epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

VEPESID kapsleid võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all (vt lõik 4.4).

Annustamine

VEPESID kapslite annus põhineb soovituslikul intravenoossel annusel, arvestades VEPESID kapslite annusest sõltuvat biosaadavust. 100 mg suukaudne annus oleks võrreldav 75 mg intravenoosse annusega; 400 mg suukaudne annus oleks võrreldav 200 mg intravenoosse annusega. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Monoteraapia VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant. Suuremad ööpäevased annused kui 200 mg tuleb jagada kaheks manustamiskorraks ööpäevas.

Kombineeritud ravi VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant, kombinatsioonis teiste antud haiguse raviks näidustatud ravimitega.

Annust tuleb kohandada, võttes arvesse teiste kombinatsioonis kasutatavate ravimite müelosupressiivset toimet, eelneva kiiritusravi või kemoteraapia toimeid (vt lõik 4.4), mis võivad olla kahjustanud luuüdi reserve. Pärast algannust tuleb annuseid kohandada, kui neutrofiilide arv on alla 500 raku/mm3 üle 5 päeva. Samuti tuleb annust kohandada palaviku esinemisel, infektsiooni korral või trombotsüütide arvu puhul alla 25 000 raku/mm3, mis ei ole põhjustatud haigusest. Järgnevaid annuseid tuleb kohandada 3. või 4. astme toksilisuse esinemise korral või kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min. Vähenenud kreatiniini kliirensi 15 kuni 50 ml/min korral on soovitatav annust vähendada 25% võrra.

Alternatiivse annustamise kava Alternatiivse annustamise kava VEPESID’i kapslite jaoks on 50 mg/m2 ööpäevas 2 kuni 3 nädalat, mida tuleb korrata pärast ühe nädala pikkust puhkeperioodi või taastumist müelosupressioonist.

Neutropeenia ja trombotsütopeenia Patsientidel ei tohi alustada uut ravikuuri VEPESID’iga, kui neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus.

Eakad patsiendid Annuse kohandamine eakatel patsientidel (vanus > 65 aasta) ei ole vajalik, v.a vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 5.2).

Lapsed VEPESID’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb kaaluda järgmisi algannuse muutusi, vastavalt mõõdetud kreatiniini kliirensile.

Mõõdetud kreatiniini kliirens Etoposiidi annus

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min ja kes saavad dialüüsi, on tõenäoliselt vajalik annuse täiendav vähendamine, kuna nendel patsientidel on etoposiidi kliirens vähenenud. Järgnev annustamine mõõduka ja raske neerukahjustuse korral peab põhinema patsiendi taluvusel ja kliinilisel toimel (vt lõik 4.4). Kuna etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad, võib seda manustada nii enne kui pärast hemodialüüsi (vt lõik 4.9).

Manustamisviis

Kapsleid tuleb võtta tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne vaktsineerimine kollapalaviku vaktsiiniga või mõne teise elusvaktsiiniga on vastunäidustatud immunosupressiooniga patsientidele (vt lõik 4.5).

Imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

VEPESID’i võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all. Kõigil juhtudel, kui VEPESID’i kasutatakse keemiaraviks, peab arst hindama ravimi vajadust ja kasulikkust kõrvaltoimete riski suhtes. Enamik selliseid kõrvaltoimeid on varajase avastamise korral pöörduvad. Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravimi annust vähendada või ravi lõpetada ning teha vastavad muudatused arsti kliinilisest otsusest lähtuvalt. Ravi taasalustamist VEPESID’iga tuleb teostada ettevaatusega ning kaaluda adekvaatselt edasist ravimi vajadust ning hoolikalt jälgida võimaliku toksilisuse taastekke suhtes.

Individuaalne varieeruvus Kättesaadavad efektiivsusandmed etoposiidi kohta erinevate näidustuste korral põhinevad peamiselt uuringutel, milles etoposiidi kasutati intravenoosselt. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral. Variatsioonikordaja on ligikaudu 30% suukaudse manustamise korral ning 10% pärast intravenoosset manustamist (patsientidevaheline varieeruvus on sarnane intravenoosse ja suukaudse manustamise järgselt, s.o 30 kuni 40%). Suurenenud individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas võib põhjustada suuremat varieeruvust annuse ja ravivastuse suhetes, s.o viia suurema varieeruvuseni patsientide tundlikkuses kogeda raviga seotud toksilisust tsüklist tsüklisse ning võimalikult mõjutada mõningate patsientide üldist raviefektiivsust. Seetõttu on oluline hoolikalt kaaluda suukaudse manustamistee eeliseid suurenenud individuaalse varieeruvuse suhtes ekspositsiooni korral pärast suukaudset manustamist. Kuratiivsete kavatsuste korral tuleb kasutada intravenoosset ravimvormi (vt lõik 5.2).

Müelosupressioon Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist. Patsiente, keda ravitakse VEPESID’iga, peab hoolikalt ja sageli jälgima müelosupressioon suhtes nii ravi käigus kui pärast ravi. Ravi alguses ning enne VEPESID’i iga annust tuleb määrata järgmised hematoloogilised näitajad: trombotsüütide arv, hemoglobiin, valgete vereliblede arv ja diferentsiaalanalüüs. Kui enne ravi alustamist etoposiidiga on tehtud kiiritus- või keemiaravi, tuleb luuüdi taastumiseks võimaldada piisav aeg. VEPESID’i ei tohi manustada patsientidele, kelle neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3

või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus. Algannusele järgnevaid annuseid tuleb kohandada, kui neutrofiilide arv on vähem kui 500 rakku/mm3 rohkem kui 5 päeva või on seotud palaviku või infektsiooniga, kui trombotsüütide arv on vähem kui 25 000 rakku/mm3, kui ilmneb mis tahes 3. või 4. astme toksilisus või renaalne kliirens on alla 50 ml/min.

Ilmneda võib raske müelosupressioon sellest tuleneva infektsiooni või hemorraagiaga. Bakteriaalsed infektsioonid tuleb saada kontrolli alla enne ravi VEPESID’iga.

Sekundaarne leukeemia Ägeda leukeemia esinemist, koos müelodüsplastilise sündroomiga või ilma, on kirjeldatud patsientidel, keda raviti etoposiidi sisaldavate kemoterapeutiliste ravimitega. Sekundaarse leukeemia tekkimisega seotud kumulatiivseid riske ega soodustavaid tegureid ei ole teada. Välja on pakutud nii manustamisskeemide kui ka etoposiidi kumulatiivseid annuseid, kuid selge määratlus puudub.

Epipodofüllotoksiine saavatel sekundaarse leukeemia patsientidel on täheldatud mõnel juhul kõrvalekaldeid 11q23 kromosoomis. Seda kõrvalekallet on täheldatud ka patsientidel, kellel on tekkinud sekundaarne leukeemia pärast ravi kemoterapeutiliste ravimitega, mis ei sisalda epipodofüllotoksiine, ning de novo tekkinud leukeemia korral. Teine tunnus, mida on seostatud sekundaarse leukeemia patsientidel, kes on saanud epipodofüllotoksiine, on tõenäoliselt lühike peiteperiood; keskmine mediaanaeg leukeemia tekkimiseni on ligikaudu 32 kuud.

Ülitundlikkus Arstid peavad olema teadlikud VEPESID’ile tekkida võivast anafülaktilisest reaktsioonist, mis väljendub külmavärinate, püreksia, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina ning võib lõppeda surmaga. Ravi on sümptomaatiline. Ravi VEPESID’iga tuleb katkestada kohe, alustades pressoorsete ravimite, kortikosteroidide, antihistamiinikumide või veremahtu suurendavate ainete manustamisega arsti otsuse järgi.

Madal albumiini sisaldus seerumis Seerumi madalat albumiini sisaldust seostatakse suurenenud ekspositsiooniga etoposiidile. Seega, suurem risk etoposiidiga seotud toksilisuse tekkeks võib olla patsientidel, kellel seerumi albumiini sisaldus on madal.

Neerufunktsiooni kahjustus Mõõduka (kreatiniini kliirens 15 kuni 50 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens <15 ml/min) neerukahjustusega patsientidele, kes saavad hemodialüüsi, tuleb etoposiidi manustada vähendatud annuses (vt lõik 4.2). Tuleb määrata hematoloogilised näitajad ja kaaluda annuse kohandamist järgmistes tsüklites, tuginedes hematoloogilisele toksilisusele ning kliinilisele mõjule mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel. Maksafunktsiooni kahjustus Maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb akumulatsiooniriski tõttu maksafunktsiooni regulaarselt jälgida.

Tuumori lüüsi sündroom Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega. Vajalik on patsientide hoolikas jälgimine, et tuvastada varaseid märke tuumori lüüsi sündroomist, eriti riskifaktoritega, näiteks suur ravitundlik tuumor ja neerupuudulikkus, patsientidel. Selle ravitüsistuse riskiga patsientidel tuleb kaaluda ka sobilikke ennetusmeetmeid.

Mutageensus Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni. Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon. Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil (vt lõik 4.6).

Abiained

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati

VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

VEPESID sisaldab naatriumi

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Lapsed

VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed etoposiidi farmakokineetikale

Tsüklosporiini suured annused plasmakontsentratsiooniga üle 2000 ng/ml, manustatuna suukaudse etoposiidiga, on näidanud 80% suurenenud ekspositsiooni etoposiidile (AUC) kogukliirensi 38% vähenemisega, võrreldes ainult etoposiidi kasutamisega.

Samaaegset ravi tsisplatiiniga seostatakse etoposiidi kogukliirensi vähenemisega.

Samaaegset ravi fenütoiiniga seostatakse suurenenud etoposiidi kliirensi ja vähenenud efektiivsusega ning teisi ensüümindutseerivate antiepileptikumidega ravimeid võib seostada VEPESID’i kliirensi suurenemise ja efektiivsuse vähenemisega.

Seonduvus plasmavalkudega in vitro on 97%. Fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape võivad tõrjuda etoposiidi plasmavalkudest välja.

Etoposiidi toime teiste ravimite farmakokineetikale

Epilepsiavastaste ravimite ning VEPESID’i koosmanustamine võib vähendada kontrolli krambihoogude üle ravimite farmakokineetiliste koostoimete tõttu.

Varfariini ja etoposiidi koosmanustamine võib põhjustada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (international normalized ratio, INR) tõusu. Soovitav on INR-i hoolikas jälgimine.

Farmakodünaamilised koostoimed

Kollapalavikuvastase vaktsiini kasutamisega esineb suurenenud risk fataalseks süsteemseks vaktsiinhaiguseks. Elusvaktsiinid on vastunäidustatud immunosupresseeritud patsientidele (vt lõik 4.3).

Etoposiidiga sarnase müelosupressiivse toimega teiste ravimite kasutamine eelnevalt või samaaegselt võib avaldada aditiivset või sünergilist toimet (vt lõik 4.4).

Prekliinilistes uuringutes on teatatud antratsükliinide ja etoposiidi ristuvast resistentsusest.

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel

Fertiilses eas naised peavad kasutama ravi ajal etoposiidiga sobilikke rasestumisvastaseid vahendeid. Etoposiid on osutunud teratogeenseks hiirtel ja rottidel (vt lõik 5.3). Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni (vt lõik 4.4). Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon.

Rasedus

Etoposiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Üldiselt võib etoposiid rasedale naisele manustades kahjustada loodet. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab ravi etoposiidiga. Fertiilses eas naistele tuleb soovitada rasedust vältida. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui ravimit kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi saamise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele. Imetamine

Etoposiid eritub inimese rinnapiima. VEPESID võib rinnaga toidetavatel imikutel põhjustada tõsised kõrvaltoimed. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine VEPESID’iga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele (vt lõik 4.3).

Fertiilsus

Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Etoposiid võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, nagu väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, kortikaalne pimedus, ülitundlikkusreaktsioonid koos hüpotensiooniga. Patsientidele, kellel tekivad sellised kõrvaltoimed, tuleb soovitada vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Kliinilistes uuringutes, milles VEPESID’i manustati monoteraapiana kas suu kaudu või süste teel, olid kõige sagedasemad iga raskusastmega kõrvaltoimed leukopeenia (60 kuni 91%), trombotsütopeenia (22 kuni 41%), iiveldus ja/või oksendamine (31 kuni 43%) ja alopeetsia (8 kuni 66%).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tablein

Kliinilistest uuringutest ning turuletulekujärgsest kogemusest on VEPESID’iga seoses teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Need kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide klasside ja

esinemissageduste kaupa, mis on määratletud järgmiste kategooriatega: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid)

Infektsioonid ja infestatsioonid teadmata infektsioon* Hea- , pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad sage äge leukeemia (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfisüsteemi häired väga sage müelosupressioon**, neutropeenia,

Immuunsüsteemi häired

Ainevahetus- ja toitumishäired teadmata tuumori lüüsi sündroom

Närvisüsteemi häired

Südame häired sage rütmihäired, müokardiinfarkt

Vaskulaarsed häired

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, mukosiit (sh stomatiit ja

Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid)

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid * Sealhulgas oportunistlikud infektsioonid, nagu Pneumocystis jirovecii kopsupõletik. **Teatatud on surmaga lõppevast müelosupressioonist **Krambihoogu seostatakse mõnikord allergiliste reaktsioonidega. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Järgnevates lõikudes on toodud keskmine kõrvaltoimete esinemissagedus protsentides, mis on saadud ainult VEPESID’i ravi uuringutest.

Hematoloogiline toksilisus

Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppevast müelosupressioonist (vt lõik 4.4).

Müelosupressioon on kõige sagedamini annust piirav tegur. Luuüdi taastub tavaliselt 20 päevaga ning kumulatiivset toksilisust ei ole kirjeldatud. Granulotsüütide ja trombotsüütide madalaimad väärtused ilmnevad enamasti ligikaudu 10 kuni 14 päeva pärast etoposiidi manustamist, olenevalt manustamisviisist ja -skeemist. Madalseis tekib varem intravenoosse manustamise kui suukaudse manustamise korral. Leukopeeniat ja rasket leukopeeniat (vähem kui 1000 rakku/mm3) täheldati etoposiidi korral vastavalt 60 kuni 91% ja 3 kuni 17%. Trombotsütopeeniat ja rasket trombotsütopeeniat (vähem kui 50 000 trombotsüüti/mm3) kirjeldati etoposiidi korral vastavalt 22 kuni 41% ja 1 kuni 20%. Samuti olid etoposiidiga ravitud neutropeeniaga patsientidel väga sageli palaviku ja infektsiooni juhte.

Seedetrakti toksilisus

Etoposiidi peamised seedetrakti toksilisuse nähud on iiveldus ja oksendamine. Iiveldus ja oksendamine alluvad tavaliselt antiemeetilisele ravile.

Alopeetsia

Pöörduvat alopeetsiat, mis mõnikord progresseerus täieliku kiilanemiseni, täheldati kuni 66% etoposiidiga ravitud patsientidest.

Hüpertensioon

Etoposiidi hõlmavates kliinilistes uuringutes on kirjeldatud hüpertensiooni episoode. Kui etoposiidi saavatel patsientidel tekib kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb rakendada sobilikke toetava ravi meetmeid.

Ülitundlikkus

Külmavärinate, palaviku, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina avalduvad anafülaktilised reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud, võivad ilmneda etoposiidi esimese annusega.

Etoposiidiga seoses on kirjeldatud bronhospasmiga seotud surmaga lõppevaid ägedaid reaktsioone. Minestus, näoturse ja -paistetus, keeleturse ja -paistetus võivad samuti esineda seoses etoposiidiga.

Metaboolsed tüsistused

Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega (vt lõik 4.4). VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati

VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Lapsed

VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Koguannused 2,4 g/m2 kuni 3,5 g/m2 manustatuna intravenoosselt kolme päeva jooksul on põhjustanud rasket mukosiiti ja müelotoksilisust. Soovituslikust suurema etoposiidi intravenoosse annuse saanud patsientidel on kirjeldatud metaboolset atsidoosi ja tõsise hepatotoksilisuse juhte. Sarnast toksilisust võib eeldada suukaudse ravimvormi puhul. Spetsiifilist antidooti saadaval ei ole. Seetõttu peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, podofüllotoksiini derivaadid, ATC kood: L01CB01

Toimemehhanism

Etoposiidi peamine toime näib olevat imetaja rakutsükli hilises S- ja varajases G2-faasis. Ilmnenud on kaks annus-sõltuvat vastust: kõrgetel kontsentratsioonidel (10 µg/ml või rohkem) lüüsitakse mitoosi sisenenud rakud; madalatel kontsentratsioonidel (0,3 kuni 10 μg/ml) inhibeeritakse rakkude sisenemist profaasi. Mikrotuubulite moodustumine ei ole mõjutatud. Etoposiidi predominantne makromolekulaarne mõju näib olevat kaksikahela rebestamine DNA topoisomeraas II-ga koostoimides või vabade radikaalide moodustumise kaudu. Etoposiid on põhjustanud metafaasi peatumise tibu fibroblastides.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast manustamist intravenoosse infusioonina või suukaudse kapslina näitavad Cmax ja AUC väärtused märgatavat individuaalset ja indiviididevahelist varieeruvust. Suukaudne biosaadavus on varieeruv, kuid keskmiselt 76% 100 mg suukaudse annuse ja 48% 400 mg suukaudse annuse kohta.

Jaotumine

Keskmised jaotusruumalad rahuolekus jäävad vahemikku 18 kuni 29 liitrit või 7 kuni 17 l/m2. Etoposiid näitab madalat tungivust liikvorisse. In vitro on etoposiid tugevalt valkseotud (97%) inimese plasmavalkudega.

Etoposiidi seonduvus korreleerub otseselt seerumi albumiiniga vähipatsientidel ja tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.4). Etoposiidi seondumata fraktsioon korreleerub oluliselt bilirubiiniga vähipatsientidel. Biotransformatsioon

Täiskasvanute ja laste uriinis on tuvastatav laktoonringi avamisel moodustuv hüdroksühappeline metaboliit [4’dimetüülepipodofüllohape-9-(4,6 0-etülideen-beeta-D-glükopüranosiid)]. See on leitav ka inimese plasmas, arvatavasti trans-isomeerina. Etoposiidi glükuroniid- ja/või sulfaatkonjugaadid erituvad samuti inimese uriini. Lisaks toimub dimetoksüfenoolringi O-demetülatsioon CYP450 3A4 isoensüümi raja kaudu, produtseerides vastava katehhooli. Puuduvad tõendid etoposiidi esmase maksapassaaži kohta. Puudub korrelatsioon etoposiidi kapslite absoluutse suukaudse biosaadavuse ja mitte-renaalse kliirensi vahel. Puuduvad tõendid muude erinevuste osas etoposiidi metabolismis ja eritumises pärast suukaudsete kapslite manustamist, võrreldes intravenoosse infusiooniga.

Eritumine

Intravenoossel manustamisel on etoposiidi dispositsiooni kõige parem kirjeldada kahefaasilise protsessina, jaotumise poolväärtusajaga ligikaudu 1,5 tundi ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga vahemikus 4 kuni 11 tundi. Kogukliirensi väärtused on vahemikus 33 kuni 48 ml/min või 16 kuni 36 ml/min/m2 ja, nagu lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg, on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Pärast 14C etoposiidi (100 kuni 124 mg/m2) intravenoosset manustamist oli radioaktiivsus uriinis 56% (45% annusest eritus etoposiidina) ja radioaktiivsus väljaheites 44% manustatud annusest 120 tunni möödudes.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Kogukliirens ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Samas annusevahemikus suurenevad plasmakontsentratsioonikõvera vs. ajakõvera alused pindalad (AUC) ja maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) annusegalineaarselt. Neerukahjustus

Kahjustunud neerufunktsiooniga etoposiidi saavad patsiendid on näidanud vähenenud kogukliirensit, suurenenud AUC-d ning suuremat ühtlast jaotusruumala (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus

Täiskasvanud maksafunktsiooni kahjustusega vähipatsientidel ei ole etoposiidi kogukliirens vähenenud.

Eakad patsiendid

Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites ≤65-aastaste ja >65-aastaste patsientide vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Lapsed

Lastel eritub ligikaudu 55% annusest etoposiidina uriini 24 tunni jooksul. Keskmine etoposiidi renaalne kliirens on 7 kuni 10 ml/min/m2 ehk ligikaudu 35% kogukliirensist annusevahemikus 80 kuni 600 mg/m2. Seetõttu eemaldatakse etoposiidi nii renaalsete kui mitterenaalsete protsesside teel, s.o ainevahetuse ja sapiekskretsiooniga. Neeruhaiguse mõju etoposiidi plasmakliirensile lastel ei ole teada. Lastel seostatakse kõrgenenud SGPT väärtusi ravimi vähenenud kogukliirensiga. Eelnev tsisplatiini kasutamine võib samuti vähendada lastel etoposiidi kogukliirensit.

Lastel on leitud pöördvõrdeline seos plasma albumiini väärtuste ja etoposiidi renaalse kliirensi vahel.

Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites sugude vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Ravimite koostoimed

Uuringus teiste ravimite mõjust 14C etoposiidi in vitro seondumisele inimese seerumi valkudega tõrjusid ainult fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape valkseotud etoposiidi välja tavaliselt in vivo saavutatavate kontsentratsioonide juures (vt lõik 4.5).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus

Rottidel ja hiirtel täheldati aneemiat, leukopeeniat ja trombotsütopeeniat, samas kui koertel tekkis kerge pöörduv maksa- ning neerufunktsiooni halvenemine. Annuskordajad (mg/m2 annustel põhinevalt) nende leidude kohta jälgimata kõrvaltoimete tasemel prekliinilistes uuringutes olid ligikaudu ≥ 0,05 võrreldes suurimate kliiniliste annustega. Ajalooliselt on prekliinilised katseliigid olnud tsütotoksilistele ravimitele tundlikumad kui inimesed. Rottidel ja hiirtel on täheldatud munandite atroofiat, spermatogeneesi ja kasvu peetumist. Mutageensus Imetajate rakkudes on etoposiid mutageenne.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes seostati etoposiidi annusest sõltuva embrüotoksilisuse ja teratogeensusega.

Kantserogeensus

Arvestades toimemehanismi, tuleb etoposiidi pidada inimeste jaoks võimalikuks kantserogeeniks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Veevaba sidrunhape (E330) Makrogool 400 (E1521) Glütserool (85%) (E422) Puhastatud vesi

Kapsli kest Glütserool (85%) (E422) Želatiin (E441)

Naatriumetüülparahüdroksübensoaat (E215)

Naatriumpropüülparahüdroksübensoaat (E217) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

100 mg kapslid, blisterpakendis 10 või 60 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Järgida tuleb nõuetekohaseid vähivastaste ainete käsitlemise ja hävitamise nõudeid.

Tsütostaatiliste ainete käsitlemisel peab alati olema ettevaatlik. Alati rakendage meetmeid kokkupuute vältimiseks. See hõlmab vastavat varustust, nagu kinnaste kandmine ning käte pesemine seebi ja veega pärast selliste ravimite käitlemist. Kui etoposiid puutub kokku naha, limaskesta või silmadega, tuleb kohe nahka pesta vee ja seebiga ning loputada limaskesti või silmi veega.

Mitte avada ühtegi blisterpakendit, mille puhul on tõendeid kapslite lekke kohta.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1132723

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

07.11.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2025


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VEPESID 100 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi. INN. Etoposidum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 100 mg pehmekapsel sisaldab:

  • 1,22 mg naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215) ja
  • 0,61 mg naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapsel.

Läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Retsidiveerunud või refraktaarne munandivähk Etoposiid on näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse munandivähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Väikerakk-kopsuvähk Etoposiid on näidustatud väikerakk-kopsuvähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Mitte-Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud mitte-Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Äge müeloidne leukeemia Etoposiid on näidustatud ägeda müeloidse leukeemia raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Munasarjavähk Etoposiid on näidustatud mitte-epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Etoposiid on näidustatud plaatina-resistentse/refraktaarse epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

VEPESID kapsleid võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all (vt lõik 4.4).

Annustamine VEPESID kapslite annus põhineb soovituslikul intravenoossel annusel, arvestades VEPESID kapslite annusest sõltuvat biosaadavust. 100 mg suukaudne annus oleks võrreldav 75 mg intravenoosse annusega; 400 mg suukaudne annus oleks võrreldav 200 mg intravenoosse annusega. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Monoteraapia VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant. Suuremad ööpäevased annused kui 200 mg tuleb jagada kaheks manustamiskorraks ööpäevas.

Kombineeritud ravi VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant, kombinatsioonis teiste antud haiguse raviks näidustatud ravimitega.

Annust tuleb kohandada, võttes arvesse teiste kombinatsioonis kasutatavate ravimite müelosupressiivset toimet või eelneva kiiritusravi või kemoteraapia toimeid (vt lõik 4.4), mis võivad olla kahjustanud luuüdi reserve. Pärast algannust tuleb annuseid kohandada, kui neutrofiilide arv on alla 500 raku/mm3 üle 5 päeva. Samuti tuleb annust kohandada palaviku esinemisel, infektsiooni korral või trombotsüütide arvu puhul alla 25 000 raku/mm3, mis ei ole põhjustatud haigusest. Järgnevaid annuseid tuleb kohandada 3. või 4. astme toksilisuse esinemise korral või kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min. Vähenenud kreatiniini kliirensi 15 kuni 50 ml/min korral on soovitatav annust vähendada 25% võrra.

Alternatiivse annustamise kava Alternatiivse annustamise kava VEPESID’i kapslite jaoks on 50 mg/m2 ööpäevas 2 kuni 3 nädalat, mida tuleb korrata pärast ühe nädala pikkust puhkeperioodi või taastumist müelosupressioonist. Neutropeenia ja trombotsütopeenia Patsientidel ei tohi alustada uut ravikuuri VEPESID’iga, kui neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus.

Eakad patsiendid Annuse kohandamine eakatel patsientidel (vanus > 65 aasta) ei ole vajalik, v.a vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 5.2).

Lapsed VEPESID’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb kaaluda järgmisi algannuse muutusi, vastavalt mõõdetud kreatiniini kliirensile.

Mõõdetud kreatiniini kliirens Etoposiidi annus

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min ja kes saavad dialüüsi, on tõenäoliselt vajalik annuse täiendav vähendamine, kuna nendel patsientidel on etoposiidi kliirens vähenenud. Järgnev annustamine mõõduka ja raske neerukahjustuse korral peab põhinema patsiendi taluvusel ja kliinilisel toimel (vt lõik 4.4). Kuna etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad, võib seda manustada nii enne kui pärast hemodialüüsi (vt lõik 4.9). Manustamisviis Kapsleid tuleb võtta tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne vaktsineerimine kollapalaviku vaktsiiniga või mõne teise elusvaktsiiniga on vastunäidustatud immunosupressiooniga patsientidele (vt lõik 4.5).

Imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

VEPESID’i võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all. Kõigil juhtudel, kui VEPESID’i kasutatakse keemiaraviks, peab arst hindama ravimi vajadust ja kasulikkust kõrvaltoimete riski suhtes. Enamik selliseid kõrvaltoimeid on varajase avastamise korral pöörduvad. Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravimi annust vähendada või ravi lõpetada ning teha vastavad muudatused arsti kliinilisest otsusest lähtuvalt. Ravi taasalustamist VEPESID’iga tuleb teostada ettevaatusega ning kaaluda adekvaatselt edasist ravimi vajadust ning hoolikalt jälgida võimaliku toksilisuse taastekke suhtes.

Individuaalne varieeruvus Kättesaadavad efektiivsusandmed etoposiidi kohta erinevate näidustuste korral põhinevad peamiselt uuringutel, milles etoposiidi kasutati intravenoosselt. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral. Variatsioonikordaja on ligikaudu 30% suukaudse manustamise korral ning 10% pärast intravenoosset manustamist (patsientidevaheline varieeruvus on sarnane intravenoosse ja suukaudse manustamise järgselt, s.o 30 kuni 40%). Suurenenud individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas võib põhjustada suuremat varieeruvust annuse ja ravivastuse suhetes, s.o viia suurema varieeruvuseni patsientide tundlikkuses kogeda raviga seotud toksilisust tsüklist tsüklisse ning võimalikult mõjutada mõningate patsientide üldist raviefektiivsust. Seetõttu on oluline hoolikalt kaaluda suukaudse manustamistee eeliseid suurenenud individuaalse varieeruvuse suhtes ekspositsiooni korral pärast suukaudset manustamist. Kuratiivsete kavatsuste korral tuleb kasutada intravenoosset ravimvormi (vt lõik 5.2).

Müelosupressioon Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist. Patsiente, keda ravitakse VEPESID’iga, peab hoolikalt ja sageli jälgima müelosupressiooni suhtes nii ravi käigus kui pärast ravi. Ravi alguses ning enne VEPESID’i iga annust tuleb määrata järgmised hematoloogilised näitajad: trombotsüütide arv, hemoglobiin, valgete vereliblede arv ja diferentsiaalanalüüs. Kui enne ravi alustamist etoposiidiga on tehtud kiiritus- või keemiaravi, tuleb luuüdi taastumiseks võimaldada piisav aeg. VEPESID’i ei tohi manustada patsientidele, kelle neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus. Algannusele järgnevaid annuseid tuleb kohandada, kui neutrofiilide arv on vähem kui 500 rakku/mm3 rohkem kui 5 päeva või on seotud palaviku või infektsiooniga, kui trombotsüütide arv on vähem kui 25 000 rakku/mm3, kui ilmneb mis tahes 3. või 4. astme toksilisus või kui renaalne kliirens on alla 50 ml/min.

Ilmneda võib raske müelosupressioon sellest tuleneva infektsiooni või hemorraagiaga. Bakteriaalsed infektsioonid tuleb saada kontrolli alla enne ravi VEPESID’iga.

Sekundaarne leukeemia Ägeda leukeemia esinemist, koos müelodüsplastilise sündroomiga või ilma, on kirjeldatud patsientidel, keda raviti etoposiidi sisaldavate kemoterapeutiliste ravimitega. Sekundaarse leukeemia tekkimisega seotud kumulatiivseid riske ega soodustavaid tegureid ei ole teada. Välja on pakutud nii manustamisskeemide kui ka etoposiidi kumulatiivseid annuseid, kuid selge määratlus puudub. Epipodofüllotoksiine saavatel sekundaarse leukeemia patsientidel on täheldatud mõnel juhul kõrvalekaldeid 11q23 kromosoomis. Seda kõrvalekallet on täheldatud ka patsientidel, kellel on tekkinud sekundaarne leukeemia pärast ravi kemoterapeutiliste ravimitega, mis ei sisalda epipodofüllotoksiine ning de novo tekkinud leukeemia korral. Teine tunnus, mida on seostatud sekundaarse leukeemia patsientidel, kes on saanud epipodofüllotoksiine, on tõenäoliselt lühike peiteperiood; keskmine mediaanaeg leukeemia tekkimiseni on ligikaudu 32 kuud.

Ülitundlikkus Arstid peavad olema teadlikud VEPESID’ile tekkida võivast anafülaktilisest reaktsioonist, mis väljendub külmavärinate, püreksia, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina ning võib lõppeda surmaga. Ravi on sümptomaatiline. Ravi VEPESID’iga tuleb katkestada kohe, alustades pressoorsete ravimite, kortikosteroidide, antihistamiinikumide või veremahtu suurendavate ainete manustamisega arsti otsuse järgi.

Madal albumiinisisaldus seerumis Seerumi madalat albumiinisisaldust seostatakse suurenenud ekspositsiooniga etoposiidile. Seega, suurem risk etoposiidiga seotud toksilisuse tekkeks võib olla patsientidel, kellel seerumi albumiinisisaldus on madal.

Neerufunktsiooni kahjustus Mõõduka (kreatiniini kliirens 15 kuni 50 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens < 15 ml/min) neerukahjustusega patsientidele, kes saavad hemodialüüsi, tuleb etoposiidi manustada vähendatud annuses (vt lõik 4.2). Tuleb määrata hematoloogilised näitajad ja kaaluda annuse kohandamist järgmistes tsüklites, tuginedes hematoloogilisele toksilisusele ning kliinilisele toimele mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel.

Maksafunktsiooni kahjustus Maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb akumulatsiooniriski tõttu maksafunktsiooni regulaarselt jälgida. Tuumori lüüsi sündroom Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega. Vajalik on patsientide hoolikas jälgimine, et tuvastada varaseid märke tuumori lüüsi sündroomist, eriti riskifaktoritega, näiteks suur ravitundlik tuumor ja neerupuudulikkus, patsientidel. Selle ravitüsistuse riskiga patsientidel tuleb kaaluda ka sobilikke ennetusmeetmeid.

Mutageensus Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni. Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon. Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil (vt lõik 4.6).

Abiained VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

VEPESID sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed etoposiidi farmakokineetikale Tsüklosporiini suured annused plasmakontsentratsiooniga üle 2000 ng/ml, manustatuna suukaudse etoposiidiga, on näidanud 80% suurenenud ekspositsiooni etoposiidile (AUC) kogukliirensi 38% vähenemisega võrreldes ainult etoposiidi kasutamisega.

Samaaegset ravi tsisplatiiniga seostatakse etoposiidi kogukliirensi vähenemisega.

Samaaegset ravi fenütoiiniga seostatakse suurenenud etoposiidi kliirensi ja vähenenud efektiivsusega ning teisi ensüümindutseerivate antiepileptikumidega ravimeid võib seostada VEPESID’i kliirensi suurenemise ja efektiivsuse vähenemisega.

Seonduvus plasmavalkudega in vitro on 97%. Fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape võivad tõrjuda etoposiidi plasmavalkudest välja.

Etoposiidi toime teiste ravimite farmakokineetikale Epilepsiavastaste ravimite ning VEPESID’i koosmanustamine võib vähendada kontrolli krambihoogude üle ravimite farmakokineetiliste koostoimete tõttu.

Varfariini ja etoposiidi koosmanustamine võib põhjustada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (international normalized ratio, INR) tõusu. Soovitatav on INR-i hoolikas jälgimine.

Farmakodünaamilised koostoimed Kollapalavikuvastase vaktsiini kasutamisega esineb suurenenud risk fataalseks süsteemseks vaktsiinhaiguseks. Elusvaktsiinid on vastunäidustatud immunosupresseeritud patsientidele (vt lõik 4.3).

Etoposiidiga sarnase müelosupressiivse toimega teiste ravimite kasutamine eelnevalt või samaaegselt võib avaldada aditiivset või sünergilist toimet (vt lõik 4.4). Prekliinilistes uuringutes on teatatud antratsükliinide ja etoposiidi ristuvast resistentsusest.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel Fertiilses eas naised peavad kasutama ravi ajal etoposiidiga sobilikke rasestumisvastaseid vahendeid, et vältida rasestumist. Etoposiid on osutunud teratogeenseks hiirtel ja rottidel (vt lõik 5.3). Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni (vt lõik 4.4). Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon.

Rasedus Etoposiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Üldiselt võib etoposiid rasedale naisele manustades kahjustada loodet. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise

kliiniline seisund vajab ravi etoposiidiga. Fertiilses eas naistele tuleb soovitada rasedust vältida. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui ravimit kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi saamise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Imetamine Etoposiid eritub inimese rinnapiima. VEPESID võib rinnaga toidetavatel imikutel põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine VEPESID’iga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele (vt lõik 4.3).

Fertiilsus Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Etoposiid võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, nagu väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, kortikaalne pimedus, ülitundlikkusreaktsioonid koos hüpotensiooniga. Patsientidele, kellel tekivad sellised kõrvaltoimed, tuleb soovitada vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Kliinilistes uuringutes, milles VEPESID’i manustati monoteraapiana kas suu kaudu või süste teel, olid kõige sagedasemad iga raskusastmega kõrvaltoimed leukopeenia (60 kuni 91%), trombotsütopeenia (22 kuni 41%), iiveldus ja/või oksendamine (31 kuni 43%) ja alopeetsia (8 kuni 66%).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Kliinilistest uuringutest ning turuletulekujärgsest kogemusest on VEPESID’iga seoses teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Need kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide klasside ja esinemissageduste kaupa, mis on määratletud järgmiste kategooriatega: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid) Infektsioonid ja infestatsioonid teadmata infektsioon* Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad sage äge leukeemia (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfisüsteemi häired väga sage Immuunsüsteemi häired Ainevahetus- ja toitumishäired teadmata tuumori lüüsi sündroom Närvisüsteemi häired Südame häired sage rütmihäired, müokardiinfarkt Vaskulaarsed häired sage hüpertensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, mukosiit (sh stomatiit ja Maksa ja sapiteede häired alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus, aspartaat- Naha ja nahaaluskoe sage kihelus, lööve, urtikaaria kahjustused kiiritusjärgne dermatiit, Stevensi-Johnsoni Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja väga sage asteenia, halb enesetunne manustamiskoha reaktsioonid harv püreksia * Sealhulgas oportunistlikud infektsioonid, nagu Pneumocystis jirovecii kopsupõletik. ** Teatatud on surmaga lõppenud müelosupressioonist. *** Krambihoogu seostatakse mõnikord allergiliste reaktsioonidega. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Järgnevates lõikudes on toodud keskmine kõrvaltoimete esinemissagedus protsentides, mis on saadud ainult VEPESID’i ravi uuringutest. Hematoloogiline toksilisus Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist (vt lõik 4.4). Müelosupressioon on kõige sagedamini annust piirav tegur. Luuüdi taastub tavaliselt 20 päevaga ning kumulatiivset toksilisust ei ole kirjeldatud. Granulotsüütide ja trombotsüütide madalaimad väärtused ilmnevad enamasti ligikaudu 10 kuni 14 päeva pärast etoposiidi manustamist, olenevalt manustamisviisist ja -skeemist. Madalseis tekib varem intravenoosse manustamise kui suukaudse manustamise korral. Leukopeeniat ja rasket leukopeeniat (vähem kui 1000 rakku/mm3) täheldati etoposiidi korral vastavalt 60 kuni 91% ja 3 kuni 17%. Trombotsütopeeniat ja rasket trombotsütopeeniat (vähem kui 50 000 trombotsüüti/mm3) kirjeldati etoposiidi korral vastavalt 22 kuni 41% ja 1 kuni 20%. Samuti olid etoposiidiga ravitud neutropeeniaga patsientidel väga sageli palaviku ja infektsiooni juhte. Seedetrakti toksilisus Etoposiidi peamised seedetrakti toksilisuse nähud on iiveldus ja oksendamine. Iiveldus ja oksendamine alluvad tavaliselt antiemeetilisele ravile. Alopeetsia Pöörduvat alopeetsiat, mis mõnikord progresseerus täieliku kiilanemiseni, täheldati kuni 66% etoposiidiga ravitud patsientidest. Hüpertensioon Etoposiidi hõlmavates kliinilistes uuringutes on kirjeldatud hüpertensiooni episoode. Kui etoposiidi saavatel patsientidel tekib kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb rakendada sobilikke toetava ravi meetmeid. Ülitundlikkus Külmavärinate, palaviku, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina avalduvad anafülaktilised reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud, võivad ilmneda etoposiidi esimese annusega. Etoposiidiga seoses on kirjeldatud bronhospasmiga seotud surmaga lõppevaid ägedaid reaktsioone.

Minestus, näoturse ja -paistetus, keeleturse ja -paistetus võivad samuti esineda seoses etoposiidiga.

Metaboolsed tüsistused Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega (vt lõik 4.4).

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksü- bensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Koguannused 2,4 g/m2 kuni 3,5 g/m2 manustatuna intravenoosselt kolme päeva jooksul on põhjustanud rasket mukosiiti ja müelotoksilisust. Soovituslikust suurema etoposiidi intravenoosse annuse saanud patsientidel on kirjeldatud metaboolset atsidoosi ja tõsise hepatotoksilisuse juhte. Sarnast toksilisust võib eeldada suukaudse ravimvormi puhul. Spetsiifilist antidooti saadaval ei ole. Seetõttu peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, podofüllotoksiini derivaadid, ATC kood: L01CB01

Toimemehhanism Etoposiidi peamine toime näib olevat imetaja rakutsükli hilises S- ja varajases G -faasis. Ilmnenud on kaks annus-sõltuvat vastust: kõrgetel kontsentratsioonidel (10 µg/ml või rohkem) lüüsitakse mitoosi sisenenud rakud; madalatel kontsentratsioonidel (0,3 kuni 10 μg/ml) inhibeeritakse rakkude sisenemist profaasi. Mikrotuubulite moodustumine ei ole mõjutatud. Etoposiidi predominantne makromolekulaarne mõju näib olevat kaksikahela rebestamine DNA topoisomeraas II-ga koostoimides või vabade radikaalide moodustumise kaudu. Etoposiid on põhjustanud metafaasi peatumise tibu fibroblastides.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast manustamist intravenoosse infusioonina või suukaudse kapslina näitavad C ja AUC väärtused märgatavat individuaalset ja indiviididevahelist varieeruvust. Suukaudne biosaadavus on varieeruv, kuid keskmiselt 76% 100 mg suukaudse annuse ja 48% 400 mg suukaudse annuse kohta. Jaotumine Keskmised jaotusruumalad rahuolekus jäävad vahemikku 18 kuni 29 liitrit või 7 kuni 17 l/m2. Etoposiid näitab madalat tungivust liikvorisse. In vitro on etoposiid tugevalt valkseotud (97%) inimese plasmavalkudega.

Etoposiidi seonduvus korreleerub otseselt seerumi albumiiniga vähipatsientidel ja tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.4). Etoposiidi seondumata fraktsioon korreleerub oluliselt bilirubiiniga vähipatsientidel.

Biotransformatsioon Täiskasvanute ja laste uriinis on tuvastatav laktoonringi avamisel moodustuv hüdroksühappeline metaboliit [4’dimetüülepipodofüllohape-9-(4,6 0-etülideen-beeta-D-glükopüranosiid)]. See on leitav ka inimese plasmas, arvatavasti trans-isomeerina. Etoposiidi glükuroniid- ja/või sulfaatkonjugaadid erituvad samuti inimese uriini. Lisaks toimub dimetoksüfenoolringi O-demetülatsioon CYP450 3A4 isoensüümi raja kaudu, produtseerides vastava katehhooli. Puuduvad tõendid etoposiidi esmase maksapassaaži kohta. Puudub korrelatsioon etoposiidi kapslite absoluutse suukaudse biosaadavuse ja mitte-renaalse kliirensi vahel. Puuduvad tõendid muude erinevuste osas etoposiidi metabolismis ja eritumises pärast suukaudsete kapslite manustamist võrreldes intravenoosse infusiooniga.

Eritumine Intravenoossel manustamisel on etoposiidi dispositsiooni kõige parem kirjeldada kahefaasilise protsessina, jaotumise poolväärtusajaga ligikaudu 1,5 tundi ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga vahemikus 4 kuni 11 tundi. Kogukliirensi väärtused on vahemikus 33 kuni 48 ml/min või 16 kuni 36 ml/min/m2 ja, nagu lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg, on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Pärast 14C etoposiidi (100 kuni 124 mg/m2) intravenoosset manustamist oli radioaktiivsus uriinis 56% (45% annusest eritus etoposiidina) ja radioaktiivsus väljaheites 44% manustatud annusest 120 tunni möödudes.

Lineaarsus/mittelineaarsus Kogukliirens ja lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Samas annusevahemikus suurenevad plasma kontsentratsioonikõvera vs. ajakõvera alused pindalad (AUC) ja maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) annusega lineaarselt. Neerukahjustus Kahjustunud neerufunktsiooniga etoposiidi saavad patsiendid on näidanud vähenenud kogukliirensit, suurenenud AUC-d ning suuremat ühtlast jaotusruumala (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Täiskasvanud maksafunktsiooni kahjustusega vähipatsientidel ei ole etoposiidi kogukliirens vähenenud.

Eakad patsiendid Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites ≤ 65-aastaste ja > 65-aastaste patsientide vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks. Lapsed Lastel eritub ligikaudu 55% annusest etoposiidina uriini 24 tunni jooksul. Keskmine etoposiidi renaalne kliirens on 7 kuni 10 ml/min/m2 ehk ligikaudu 35% kogukliirensist annusevahemikus 80 kuni 600 mg/m2. Seetõttu eemaldatakse etoposiidi nii renaalsete kui mitterenaalsete protsesside teel, s.o ainevahetuse ja sapiekskretsiooniga. Neeruhaiguse mõju etoposiidi plasmakliirensile lastel ei ole teada. Lastel seostatakse kõrgenenud SGPT väärtusi ravimi vähenenud kogukliirensiga. Eelnev tsisplatiini kasutamine võib samuti vähendada lastel etoposiidi kogukliirensit.

Lastel on leitud pöördvõrdeline seos plasma albumiini väärtuste ja etoposiidi renaalse kliirensi vahel.

Sugu Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites sugude vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Ravimite koostoimed

Uuringus teiste ravimite mõjust 14C etoposiidi in vitro seondumisele inimese seerumi valkudega tõrjusid ainult fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape valkseotud etoposiidi välja tavaliselt in vivo saavutatavate kontsentratsioonide juures (vt lõik 4.5).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus Rottidel ja hiirtel täheldati aneemiat, leukopeeniat ja trombotsütopeeniat, samas kui koertel tekkis kerge pöörduv maksa- ning neerufunktsiooni halvenemine. Annuskordajad (mg/m2 annustel põhinevalt) nende leidude kohta jälgimata kõrvaltoimete tasemel prekliinilistes uuringutes olid ligikaudu ≥ 0,05 võrreldes suurimate kliiniliste annustega. Ajalooliselt on prekliinilised katseliigid olnud tsütotoksilistele ravimitele tundlikumad kui inimesed. Rottidel ja hiirtel on täheldatud munandite atroofiat, spermatogeneesi ja kasvu peetumist.

Mutageensus Imetajate rakkudes on etoposiid mutageenne.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes seostati etoposiidi annusest sõltuva embrüotoksilisuse ja teratogeensusega.

Kantserogeensus Arvestades toimemehhanismi, tuleb etoposiidi pidada inimeste jaoks võimalikuks kantserogeeniks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Veevaba sidrunhape (E330) Makrogool 400 (E1521) Glütserool (85%) (E422) Puhastatud vesi

Kapsli kest Glütserool (85%) (E422) Želatiin (E441) Naatriumetüülparahüdroksübensoaat (E215) Naatriumpropüülparahüdroksübensoaat (E217) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 kapslit blisterpakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Järgida tuleb nõuetekohaseid vähivastaste ainete käsitlemise ja hävitamise nõudeid.

Tsütostaatiliste ainete käsitlemisel peab alati olema ettevaatlik. Alati rakendada meetmeid kokkupuute vältimiseks. See hõlmab vastavat varustust, nagu kinnaste kandmine ning käte pesemine seebi ja veega pärast selliste ravimite käsitlemist. Kui etoposiid puutub kokku naha, limaskesta või silmadega, tuleb kohe nahka pesta vee ja seebiga ning loputada limaskesti või silmi veega.

Mitte avada ühtegi blisterpakendit, mille puhul on kahtlus kapslilekke suhtes. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1279426

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

26.10.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2026


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VEPESID 100 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi. INN. Etoposidum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 100 mg pehmekapsel sisaldab:

  • 1,22 mg naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215) ja
  • 0,61 mg naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapslid. Läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Retsidiveerunud või refraktaarne munandivähk Etoposiid on näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse munandivähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Väikerakk-kopsuvähk Etoposiid on näidustatud väikerakk-kopsuvähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Mitte-Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud mitte-Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Äge müeloidne leukeemia Etoposiid on näidustatud ägeda müeloidse leukeemia raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Munasarjavähk Etoposiid on näidustatud mitte-epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Etoposiid on näidustatud plaatina-resistentse/refraktaarse epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

VEPESID kapsleid võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all (vt lõik 4.4).

Annustamine VEPESID kapslite annus põhineb soovituslikul intravenoossel annusel, arvestades VEPESID kapslite annusest sõltuvat biosaadavust. 100 mg suukaudne annus oleks võrreldav 75 mg intravenoosse annusega; 400 mg suukaudne annus oleks võrreldav 200 mg intravenoosse annusega. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Monoteraapia VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant. Suuremad ööpäevased annused kui 200 mg tuleb jagada kaheks manustamiskorraks ööpäevas.

Kombineeritud ravi VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant, kombinatsioonis teiste antud haiguse raviks näidustatud ravimitega.

Annust tuleb kohandada, võttes arvesse teiste kombinatsioonis kasutatavate ravimite müelosupressiivset toimet või eelneva kiiritusravi või kemoteraapia toimeid (vt lõik 4.4), mis võivad olla kahjustanud luuüdi reserve. Pärast algannust tuleb annuseid kohandada, kui neutrofiilide arv on alla 500 raku/mm3 üle 5 päeva. Samuti tuleb annust kohandada palaviku esinemisel, infektsiooni korral või trombotsüütide arvu puhul alla 25 000 raku/mm3, mis ei ole põhjustatud haigusest. Järgnevaid annuseid tuleb kohandada 3. või 4. astme toksilisuse esinemise korral või kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min. Vähenenud kreatiniini kliirensi 15 kuni 50 ml/min korral on soovitatav annust vähendada 25% võrra. Alternatiivse annustamise kava Alternatiivse annustamise kava VEPESID’i kapslite jaoks on 50 mg/m2 ööpäevas 2 kuni 3 nädalat, mida tuleb korrata pärast ühe nädala pikkust puhkeperioodi või taastumist müelosupressioonist.

Neutropeenia ja trombotsütopeenia Patsientidel ei tohi alustada uut ravikuuri VEPESID’iga, kui neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus.

Eakad patsiendid Annuse kohandamine eakatel patsientidel (vanus > 65 aasta) ei ole vajalik, v.a vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 5.2).

Lapsed VEPESID’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb kaaluda järgmisi algannuse muutusi, vastavalt mõõdetud kreatiniini kliirensile.

Mõõdetud kreatiniini kliirens Etoposiidi annus

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min ja kes saavad dialüüsi, on tõenäoliselt vajalik annuse täiendav vähendamine, kuna nendel patsientidel on etoposiidi kliirens vähenenud. Järgnev annustamine mõõduka ja raske neerukahjustuse korral peab põhinema patsiendi taluvusel ja kliinilisel toimel (vt lõik 4.4). Kuna etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad, võib seda manustada nii enne kui pärast hemodialüüsi (vt lõik 4.9).

Manustamisviis Kapsleid tuleb võtta tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne vaktsineerimine kollapalaviku vaktsiiniga või mõne teise elusvaktsiiniga on vastunäidustatud immunosupressiooniga patsientidele (vt lõik 4.5).

Imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

VEPESID’i võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all. Kõigil juhtudel, kui VEPESID’i kasutatakse keemiaraviks, peab arst hindama ravimi vajadust ja kasulikkust kõrvaltoimete riski suhtes. Enamik selliseid kõrvaltoimeid on varajase avastamise korral pöörduvad. Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravimi annust vähendada või ravi lõpetada ning teha vastavad muudatused arsti kliinilisest otsusest lähtuvalt. Ravi taasalustamist VEPESID’iga tuleb teostada ettevaatusega ning kaaluda adekvaatselt edasist ravimi vajadust ning hoolikalt jälgida võimaliku toksilisuse taastekke suhtes. Individuaalne varieeruvus Kättesaadavad efektiivsusandmed etoposiidi kohta erinevate näidustuste korral põhinevad peamiselt uuringutel, milles etoposiidi kasutati intravenoosselt. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral. Variatsioonikordaja on ligikaudu 30% suukaudse manustamise korral ning 10% pärast intravenoosset manustamist (patsientidevaheline varieeruvus on sarnane intravenoosse ja suukaudse manustamise järgselt, s.o 30 kuni 40%). Suurenenud individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas võib põhjustada suuremat varieeruvust annuse ja ravivastuse suhetes, s.o viia suurema varieeruvuseni patsientide tundlikkuses kogeda raviga seotud toksilisust tsüklist tsüklisse ning võimalikult mõjutada mõningate patsientide üldist raviefektiivsust. Seetõttu on oluline hoolikalt kaaluda suukaudse manustamistee eeliseid suurenenud individuaalse varieeruvuse suhtes ekspositsiooni korral pärast suukaudset manustamist. Kuratiivsete kavatsuste korral tuleb kasutada intravenoosset ravimvormi (vt lõik 5.2).

Müelosupressioon Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist. Patsiente, keda ravitakse VEPESID’iga, peab hoolikalt ja sageli jälgima müelosupressiooni suhtes nii ravi käigus kui pärast ravi. Ravi alguses ning enne VEPESID’i iga annust tuleb määrata järgmised hematoloogilised näitajad: trombotsüütide arv, hemoglobiin, valgete vereliblede arv ja diferentsiaalanalüüs. Kui enne ravi alustamist etoposiidiga on tehtud kiiritus- või keemiaravi, tuleb luuüdi taastumiseks võimaldada piisav aeg. VEPESID’i ei tohi manustada patsientidele, kelle neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus. Algannusele järgnevaid annuseid tuleb kohandada, kui neutrofiilide arv on vähem kui 500 rakku/mm3 rohkem kui 5 päeva või on seotud palaviku või infektsiooniga, kui trombotsüütide arv on vähem kui 25 000 rakku/mm3, kui ilmneb mis tahes 3. või 4. astme toksilisus või kui renaalne kliirens on alla 50 ml/min.

Ilmneda võib raske müelosupressioon sellest tuleneva infektsiooni või hemorraagiaga. Bakteriaalsed infektsioonid tuleb saada kontrolli alla enne ravi VEPESID’iga.

Sekundaarne leukeemia Ägeda leukeemia esinemist, koos müelodüsplastilise sündroomiga või ilma, on kirjeldatud patsientidel,

keda raviti etoposiidi sisaldavate kemoterapeutiliste ravimitega. Sekundaarse leukeemia tekkimisega seotud kumulatiivseid riske ega soodustavaid tegureid ei ole teada. Välja on pakutud nii manustamisskeemide kui ka etoposiidi kumulatiivseid annuseid, kuid selge määratlus puudub. Epipodofüllotoksiine saavatel sekundaarse leukeemia patsientidel on täheldatud mõnel juhul kõrvalekaldeid 11q23 kromosoomis. Seda kõrvalekallet on täheldatud ka patsientidel, kellel on tekkinud sekundaarne leukeemia pärast ravi kemoterapeutiliste ravimitega, mis ei sisalda epipodofüllotoksiine ning de novo tekkinud leukeemia korral. Teine tunnus, mida on seostatud sekundaarse leukeemia patsientidel, kes on saanud epipodofüllotoksiine, on tõenäoliselt lühike peiteperiood; keskmine mediaanaeg leukeemia tekkimiseni on ligikaudu 32 kuud.

Ülitundlikkus Arstid peavad olema teadlikud VEPESID’ile tekkida võivast anafülaktilisest reaktsioonist, mis väljendub külmavärinate, püreksia, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina ning võib lõppeda surmaga. Ravi on sümptomaatiline. Ravi VEPESID’iga tuleb katkestada kohe, alustades pressoorsete ravimite, kortikosteroidide, antihistamiinikumide või veremahtu suurendavate ainete manustamisega arsti otsuse järgi.

Madal albumiinisisaldus seerumis Seerumi madalat albumiinisisaldust seostatakse suurenenud ekspositsiooniga etoposiidile. Seega, suurem risk etoposiidiga seotud toksilisuse tekkeks võib olla patsientidel, kellel seerumi albumiinisisaldus on madal.

Neerufunktsiooni kahjustus Mõõduka (kreatiniini kliirens 15 kuni 50 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens < 15 ml/min) neerukahjustusega patsientidele, kes saavad hemodialüüsi, tuleb etoposiidi manustada vähendatud annuses (vt lõik 4.2). Tuleb määrata hematoloogilised näitajad ja kaaluda annuse kohandamist järgmistes tsüklites, tuginedes hematoloogilisele toksilisusele ning kliinilisele toimele mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel. Maksafunktsiooni kahjustus Maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb akumulatsiooniriski tõttu maksafunktsiooni regulaarselt jälgida.

Tuumori lüüsi sündroom Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega. Vajalik on patsientide hoolikas jälgimine, et tuvastada varaseid märke tuumori lüüsi sündroomist, eriti riskifaktoritega, näiteks suur ravitundlik tuumor ja neerupuudulikkus, patsientidel. Selle ravitüsistuse riskiga patsientidel tuleb kaaluda ka sobilikke ennetusmeetmeid.

Mutageensus Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni. Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon. Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil (vt lõik 4.6).

Abiained VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

VEPESID sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed etoposiidi farmakokineetikale Tsüklosporiini suured annused plasmakontsentratsiooniga üle 2000 ng/ml, manustatuna suukaudse

etoposiidiga, on näidanud 80% suurenenud ekspositsiooni etoposiidile (AUC) kogukliirensi 38% vähenemisega, võrreldes ainult etoposiidi kasutamisega.

Samaaegset ravi tsisplatiiniga seostatakse etoposiidi kogukliirensi vähenemisega. Samaaegset ravi fenütoiiniga seostatakse suurenenud etoposiidi kliirensi ja vähenenud efektiivsusega ning teisi ensüümindutseerivate antiepileptikumidega ravimeid võib seostada VEPESID’i kliirensi suurenemise ja efektiivsuse vähenemisega.

Seonduvus plasmavalkudega in vitro on 97%. Fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape võivad tõrjuda etoposiidi plasmavalkudest välja.

Etoposiidi toime teiste ravimite farmakokineetikale Epilepsiavastaste ravimite ning VEPESID’i koosmanustamine võib vähendada kontrolli krambihoogude üle ravimite farmakokineetiliste koostoimete tõttu. Varfariini ja etoposiidi koosmanustamine võib põhjustada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (international normalized ratio, INR) tõusu. Soovitav on INR-i hoolikas jälgimine.

Farmakodünaamilised koostoimed Kollapalavikuvastase vaktsiini kasutamisega esineb suurenenud risk fataalseks süsteemseks vaktsiinhaiguseks. Elusvaktsiinid on vastunäidustatud immunosupresseeritud patsientidele (vt lõik 4.3). Etoposiidiga sarnase müelosupressiivse toimega teiste ravimite kasutamine eelnevalt või samaaegselt võib avaldada aditiivset või sünergilist toimet (vt lõik 4.4). Prekliinilistes uuringutes on teatatud antratsükliinide ja etoposiidi ristuvast resistentsusest. Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel Fertiilses eas naised peavad kasutama ravi ajal etoposiidiga sobilikke rasestumisvastaseid vahendeid, et vältida rasestumist. Etoposiid on osutunud teratogeenseks hiirtel ja rottidel (vt lõik 5.3). Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni (vt lõik 4.4). Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon.

Rasedus Etoposiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Üldiselt võib etoposiid rasedale naisele manustades kahjustada loodet. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise

kliiniline seisund vajab ravi etoposiidiga. Fertiilses eas naistele tuleb soovitada rasedust vältida. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui ravimit kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi saamise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Imetamine Etoposiid eritub inimese rinnapiima. VEPESID võib rinnaga toidetavatel imikutel põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine VEPESID’iga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele (vt lõik 4.3).

Fertiilsus Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Etoposiid võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, nagu väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, kortikaalne pimedus, ülitundlikkusreaktsioonid koos hüpotensiooniga. Patsientidele, kellel tekivad sellised kõrvaltoimed, tuleb soovitada vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Kliinilistes uuringutes, milles VEPESID’i manustati monoteraapiana kas suu kaudu või süste teel, olid kõige sagedasemad iga raskusastmega kõrvaltoimed leukopeenia (60 kuni 91%), trombotsütopeenia (22 kuni 41%), iiveldus ja/või oksendamine (31 kuni 43%) ja alopeetsia (8 kuni 66%).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Kliinilistest uuringutest ning turuletulekujärgsest kogemusest on VEPESID’iga seoses teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Need kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide klasside ja esinemissageduste kaupa, mis on määratletud järgmiste kategooriatega: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid)

Infektsioonid ja infestatsioonid teadmata infektsioon* Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad sage äge leukeemia (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfisüsteemi häired väga sage Immuunsüsteemi häired

Ainevahetus- ja toitumishäired teadmata tuumori lüüsi sündroom

Närvisüsteemi häired

Südame häired sage rütmihäired, müokardiinfarkt

Vaskulaarsed häired

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, mukosiit (sh stomatiit ja

Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe sage kihelus, lööve, urtikaaria kahjustused Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid * Sealhulgas oportunistlikud infektsioonid, nagu Pneumocystis jirovecii kopsupõletik. ** Teatatud on surmaga lõppenud müelosupressioonist. *** Krambihoogu seostatakse mõnikord allergiliste reaktsioonidega. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Järgnevates lõikudes on toodud keskmine kõrvaltoimete esinemissagedus protsentides, mis on saadud ainult VEPESID’i ravi uuringutest.

Hematoloogiline toksilisus Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist (vt lõik 4.4). Müelosupressioon on kõige sagedamini annust piirav tegur. Luuüdi taastub tavaliselt 20 päevaga ning kumulatiivset toksilisust ei ole kirjeldatud. Granulotsüütide ja trombotsüütide madalaimad väärtused ilmnevad enamasti ligikaudu 10 kuni 14 päeva pärast etoposiidi manustamist, olenevalt manustamisviisist ja -skeemist. Madalseis tekib varem intravenoosse manustamise kui suukaudse manustamise korral. Leukopeeniat ja rasket leukopeeniat (vähem kui 1000 rakku/mm3) täheldati

etoposiidi korral vastavalt 60 kuni 91% ja 3 kuni 17%. Trombotsütopeeniat ja rasket trombotsütopeeniat (vähem kui 50 000 trombotsüüti/mm3) kirjeldati etoposiidi korral vastavalt 22 kuni 41% ja 1 kuni 20%. Samuti olid etoposiidiga ravitud neutropeeniaga patsientidel väga sageli palaviku ja infektsiooni juhte.

Seedetrakti toksilisus Etoposiidi peamised seedetrakti toksilisuse nähud on iiveldus ja oksendamine. Iiveldus ja oksendamine alluvad tavaliselt antiemeetilisele ravile.

Alopeetsia Pöörduvat alopeetsiat, mis mõnikord progresseerus täieliku kiilanemiseni, täheldati kuni 66% etoposiidiga ravitud patsientidest.

Hüpertensioon Etoposiidi hõlmavates kliinilistes uuringutes on kirjeldatud hüpertensiooni episoode. Kui etoposiidi saavatel patsientidel tekib kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb rakendada sobilikke toetava ravi meetmeid.

Ülitundlikkus Külmavärinate, palaviku, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina avalduvad anafülaktilised reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud, võivad ilmneda etoposiidi esimese annusega. Etoposiidiga seoses on kirjeldatud bronhospasmiga seotud surmaga lõppevaid ägedaid reaktsioone. Minestus, näoturse ja -paistetus, keeleturse ja -paistetus võivad samuti esineda seoses etoposiidiga.

Metaboolsed tüsistused Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega (vt lõik 4.4).

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Koguannused 2,4 g/m2 kuni 3,5 g/m2 manustatuna intravenoosselt kolme päeva jooksul on põhjustanud rasket mukosiiti ja müelotoksilisust. Soovituslikust suurema etoposiidi intravenoosse annuse saanud patsientidel on kirjeldatud metaboolset atsidoosi ja tõsise hepatotoksilisuse juhte. Sarnast toksilisust võib eeldada suukaudse ravimvormi puhul. Spetsiifilist antidooti saadaval ei ole. Seetõttu peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, podofüllotoksiini derivaadid, ATC kood: L01CB01.

Toimemehhanism Etoposiidi peamine toime näib olevat imetaja rakutsükli hilises S- ja varajases G -faasis. Ilmnenud on kaks annus-sõltuvat vastust: kõrgetel kontsentratsioonidel (10 µg/ml või rohkem) lüüsitakse mitoosi sisenenud rakud; madalatel kontsentratsioonidel (0,3 kuni 10 μg/ml) inhibeeritakse rakkude sisenemist profaasi. Mikrotuubulite moodustumine ei ole mõjutatud. Etoposiidi predominantne makromolekulaarne mõju näib olevat kaksikahela rebestamine DNA topoisomeraas II-ga koostoimides või vabade radikaalide moodustumise kaudu. Etoposiid on põhjustanud metafaasi peatumise tibu fibroblastides.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast manustamist intravenoosse infusioonina või suukaudse kapslina näitavad C ja AUC väärtused märgatavat individuaalset ja indiviidide vahelist varieeruvust. Suukaudne biosaadavus on varieeruv, kuid keskmiselt 76% 100 mg suukaudse annuse ja 48% 400 mg suukaudse annuse kohta. Jaotumine Keskmised jaotusruumalad rahuolekus jäävad vahemikku 18 kuni 29 liitrit või 7 kuni 17 l/m2. Etoposiid näitab madalat tungivust liikvorisse. In vitro on etoposiid tugevalt valkseotud (97%) inimese plasmavalkudega.

Etoposiidi seonduvus korreleerub otseselt seerumi albumiiniga vähipatsientidel ja tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.4). Etoposiidi seondumata fraktsioon korreleerub oluliselt bilirubiiniga vähipatsientidel.

Biotransformatsioon Täiskasvanute ja laste uriinis on tuvastatav laktoonringi avamisel moodustuv hüdroksühappeline metaboliit [4’dimetüülepipodofüllohape-9-(4,6 0-etülideen-beeta-D-glükopüranosiid)]. See on leitav ka inimese plasmas, arvatavasti trans-isomeerina. Etoposiidi glükuroniid- ja/või sulfaatkonjugaadid erituvad samuti inimese uriini. Lisaks toimub dimetoksüfenoolringi O-demetülatsioon CYP450 3A4 isoensüümi raja kaudu, produtseerides vastava katehhooli. Puuduvad tõendid etoposiidi esmase maksapassaaži kohta. Puudub korrelatsioon etoposiidi kapslite absoluutse suukaudse biosaadavuse ja mitte-renaalse kliirensi vahel. Puuduvad tõendid muude erinevuste osas etoposiidi metabolismis ja eritumises pärast suukaudsete kapslite manustamist, võrreldes intravenoosse infusiooniga.

Eritumine Intravenoossel manustamisel on etoposiidi dispositsiooni kõige parem kirjeldada kahefaasilise protsessina, jaotumise poolväärtusajaga ligikaudu 1,5 tundi ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga vahemikus 4 kuni 11 tundi. Kogukliirensi väärtused on vahemikus 33 kuni 48 ml/min või 16 kuni 36 ml/min/m2 ja, nagu lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg, on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Pärast 14C etoposiidi (100 kuni 124 mg/m2) intravenoosset manustamist oli radioaktiivsus uriinis 56% (45% annusest eritus etoposiidina) ja radioaktiivsus väljaheites 44% manustatud annusest 120 tunni möödudes. Lineaarsus/mittelineaarsus Kogukliirens ja lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Samas annusevahemikus suurenevad plasma kontsentratsioonikõvera vs. ajakõvera alused pindalad (AUC) ja maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) annusega lineaarselt. Neerukahjustus Kahjustunud neerufunktsiooniga etoposiidi saavad patsiendid on näidanud vähenenud kogukliirensit, suurenenud AUC-d ning suuremat ühtlast jaotusruumala (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Täiskasvanud maksafunktsiooni kahjustusega vähipatsientidel ei ole etoposiidi kogukliirens vähenenud. Eakad patsiendid Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites ≤ 65-aastaste ja > 65-aastaste

patsientide vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Lapsed Lastel eritub ligikaudu 55% annusest etoposiidina uriini 24 tunni jooksul. Keskmine etoposiidi renaalne kliirens on 7 kuni 10 ml/min/m2 ehk ligikaudu 35% kogukliirensist annusevahemikus 80 kuni 600 mg/m2. Seetõttu eemaldatakse etoposiidi nii renaalsete kui mitterenaalsete protsesside teel, s.o ainevahetuse ja sapiekskretsiooniga. Neeruhaiguse mõju etoposiidi plasmakliirensile lastel ei ole teada. Lastel seostatakse kõrgenenud SGPT väärtusi ravimi vähenenud kogukliirensiga. Eelnev tsisplatiini kasutamine võib samuti vähendada lastel etoposiidi kogukliirensit.

Lastel on leitud pöördvõrdeline seos plasma albumiini väärtuste ja etoposiidi renaalse kliirensi vahel.

Sugu Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites sugude vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Ravimite koostoimed Uuringus teiste ravimite mõjust 14C etoposiidi in vitro seondumisele inimese seerumi valkudega tõrjusid ainult fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape valkseotud etoposiidi välja tavaliselt in vivo saavutatavate kontsentratsioonide juures (vt lõik 4.5).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus Rottidel ja hiirtel täheldati aneemiat, leukopeeniat ja trombotsütopeeniat, samas kui koertel tekkis kerge pöörduv maksa- ning neerufunktsiooni halvenemine. Annuskordajad (mg/m2 annustel põhinevalt) nende leidude kohta jälgimata kõrvaltoimete tasemel prekliinilistes uuringutes olid ligikaudu ≥ 0,05 võrreldes suurimate kliiniliste annustega. Ajalooliselt on prekliinilised katseliigid olnud tsütotoksilistele ravimitele tundlikumad kui inimesed. Rottidel ja hiirtel on täheldatud munandite atroofiat, spermatogeneesi ja kasvu peetumist.

Mutageensus Imetajate rakkudes on etoposiid mutageenne.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes seostati etoposiidi annusest sõltuva embrüotoksilisuse ja teratogeensusega. Kantserogeensus Arvestades toimemehhanismi, tuleb etoposiidi pidada inimeste jaoks võimalikuks kantserogeeniks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Veevaba sidrunhape (E330) Makrogool 400 (E1521) Glütserool (85%) (E422) Puhastatud vesi

Kapsli kest Glütserool (85%) (E422) Želatiin (E441) Naatriumetüülparahüdroksübensoaat (E215) Naatriumpropüülparahüdroksübensoaat (E217) Titaandioksiid (E171)

Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 või 60 kapslit blisterpakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Järgida tuleb nõuetekohaseid vähivastaste ainete käsitlemise ja hävitamise nõudeid.

Tsütostaatiliste ainete käsitlemisel peab alati olema ettevaatlik. Alati rakendada meetmeid kokkupuute vältimiseks. See hõlmab vastavat varustust, nagu kinnaste kandmine ning käte pesemine seebi ja veega pärast selliste ravimite käsitlemist. Kui etoposiid puutub kokku naha, limaskesta või silmadega, tuleb kohe nahka pesta vee ja seebiga ning loputada limaskesti või silmi veega.

Mitte avada ühtegi blisterpakendit, mille puhul on tõendeid kapslite lekke kohta. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

First Pharma OÜ Härgmäe 22 13525 Tallinn Eesti

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1240826

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

27.02.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VEPESID 100 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi. INN. Etoposidum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 100 mg pehmekapsel sisaldab:

  • 1,22 mg naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215) ja
  • 0,61 mg naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapslid.

Läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

4. Kliinilised andmed

4.1 Näidustused

Retsidiveerunud või refraktaarne munandivähk Etoposiid on näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse munandivähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Väikerakk-kopsuvähk Etoposiid on näidustatud väikerakk-kopsuvähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Mitte-Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud mitte-Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Äge müeloidne leukeemia Etoposiid on näidustatud ägeda müeloidse leukeemia raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Munasarjavähk Etoposiid on näidustatud mitte-epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Etoposiid on näidustatud plaatina-resistentse/refraktaarse epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

VEPESID kapsleid võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all (vt lõik 4.4).

Annustamine VEPESID kapslite annus põhineb soovituslikul intravenoossel annusel, arvestades VEPESID kapslite annusest sõltuvat biosaadavust. 100 mg suukaudne annus oleks võrreldav 75 mg intravenoosse annusega; 400 mg suukaudne annus oleks võrreldav 200 mg intravenoosse annusega. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Monoteraapia VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant. Suuremad ööpäevased annused kui 200 mg tuleb jagada kaheks manustamiskorraks ööpäevas.

Kombineeritud ravi VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant, kombinatsioonis teiste antud haiguse raviks näidustatud ravimitega.

Annust tuleb kohandada, võttes arvesse teiste kombinatsioonis kasutatavate ravimite müelosupressiivset toimet või eelneva kiiritusravi või kemoteraapia toimeid (vt lõik 4.4), mis võivad olla kahjustanud luuüdi reserve. Pärast algannust tuleb annuseid kohandada, kui neutrofiilide arv on alla 500 raku/mm3 üle 5 päeva. Samuti tuleb annust kohandada palaviku esinemisel, infektsiooni korral või trombotsüütide arvu puhul alla 25 000 raku/mm3, mis ei ole põhjustatud haigusest. Järgnevaid annuseid tuleb kohandada 3. või 4. astme toksilisuse esinemise korral või kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min. Vähenenud kreatiniini kliirensi 15 kuni 50 ml/min korral on soovitatav annust vähendada 25% võrra.

Alternatiivse annustamise kava Alternatiivse annustamise kava VEPESID’i kapslite jaoks on 50 mg/m2 ööpäevas 2 kuni 3 nädalat, mida tuleb korrata pärast ühe nädala pikkust puhkeperioodi või taastumist müelosupressioonist. Neutropeenia ja trombotsütopeenia Patsientidel ei tohi alustada uut ravikuuri VEPESID’iga, kui neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus.

Eakad patsiendid Annuse kohandamine eakatel patsientidel (vanus > 65 aasta) ei ole vajalik, v.a vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 5.2).

Lapsed VEPESID’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb kaaluda järgmisi algannuse muutusi, vastavalt mõõdetud kreatiniini kliirensile.

Mõõdetud kreatiniini kliirens Etoposiidi annus

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min ja kes saavad dialüüsi, on tõenäoliselt vajalik annuse täiendav vähendamine, kuna nendel patsientidel on etoposiidi kliirens vähenenud. Järgnev annustamine mõõduka ja raske neerukahjustuse korral peab põhinema patsiendi taluvusel ja kliinilisel toimel (vt lõik 4.4). Kuna etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad, võib seda manustada nii enne kui pärast hemodialüüsi (vt lõik 4.9).

Manustamisviis Kapsleid tuleb võtta tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne vaktsineerimine kollapalaviku vaktsiiniga või mõne teise elusvaktsiiniga on vastunäidustatud immunosupressiooniga patsientidele (vt lõik 4.5).

Imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

VEPESID’i võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all. Kõigil juhtudel, kui VEPESID’i kasutatakse keemiaraviks, peab arst hindama ravimi vajadust ja kasulikkust kõrvaltoimete riski suhtes. Enamik selliseid kõrvaltoimeid on varajase avastamise korral pöörduvad. Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravimi annust vähendada või ravi lõpetada ning teha vastavad muudatused arsti kliinilisest otsusest lähtuvalt. Ravi taasalustamist VEPESID’iga tuleb teostada ettevaatusega ning kaaluda adekvaatselt edasist ravimi vajadust ning hoolikalt jälgida võimaliku toksilisuse taastekke suhtes.

Individuaalne varieeruvus Kättesaadavad efektiivsusandmed etoposiidi kohta erinevate näidustuste korral põhinevad peamiselt uuringutel, milles etoposiidi kasutati intravenoosselt. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral. Variatsioonikordaja on ligikaudu 30% suukaudse manustamise korral ning 10% pärast intravenoosset manustamist (patsientidevaheline varieeruvus on sarnane intravenoosse ja suukaudse manustamise järgselt, s.o 30 kuni 40%). Suurenenud individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas võib põhjustada suuremat varieeruvust annuse ja ravivastuse suhetes, s.o viia suurema varieeruvuseni patsientide tundlikkuses kogeda raviga seotud toksilisust tsüklist tsüklisse ning võimalikult mõjutada mõningate patsientide üldist raviefektiivsust. Seetõttu on oluline hoolikalt kaaluda suukaudse manustamistee eeliseid suurenenud individuaalse varieeruvuse suhtes ekspositsiooni korral pärast suukaudset manustamist. Kuratiivsete kavatsuste korral tuleb kasutada intravenoosset ravimvormi (vt lõik 5.2). Müelosupressioon Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist. Patsiente, keda ravitakse VEPESID’iga, peab hoolikalt ja sageli jälgima müelosupressioon suhtes nii ravi käigus kui pärast ravi. Ravi alguses ning enne VEPESID’i iga annust tuleb määrata järgmised hematoloogilised näitajad: trombotsüütide arv, hemoglobiin, valgete vereliblede arv ja diferentsiaalanalüüs. Kui enne ravi alustamist etoposiidiga on tehtud kiiritus- või keemiaravi, tuleb luuüdi taastumiseks võimaldada piisav aeg. VEPESID’i ei tohi manustada patsientidele, kelle neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus.

Algannusele järgnevaid annuseid tuleb kohandada, kui neutrofiilide arv on vähem kui 500 rakku/mm3 rohkem kui 5 päeva või on seotud palaviku või infektsiooniga, kui trombotsüütide arv on vähem kui 25 000 rakku/mm3, kui ilmneb mis tahes 3. või 4. astme toksilisus või kui renaalne kliirens on alla 50 ml/min.

Ilmneda võib raske müelosupressioon sellest tuleneva infektsiooni või hemorraagiaga. Bakteriaalsed infektsioonid tuleb saada kontrolli alla enne ravi VEPESID’iga.

Sekundaarne leukeemia Ägeda leukeemia esinemist, koos müelodüsplastilise sündroomiga või ilma, on kirjeldatud patsientidel, keda raviti etoposiidi sisaldavate kemoterapeutiliste ravimitega. Sekundaarse leukeemia tekkimisega seotud kumulatiivseid riske ega soodustavaid tegureid ei ole teada. Välja on pakutud nii manustamisskeemide kui ka etoposiidi kumulatiivseid annuseid, kuid selge määratlus puudub.

Epipodofüllotoksiine saavatel sekundaarse leukeemia patsientidel on täheldatud mõnel juhul kõrvalekaldeid 11q23 kromosoomis. Seda kõrvalekallet on täheldatud ka patsientidel, kellel on tekkinud sekundaarne leukeemia pärast ravi kemoterapeutiliste ravimitega, mis ei sisalda epipodofüllotoksiine ning de novo tekkinud leukeemia korral. Teine tunnus, mida on seostatud sekundaarse leukeemia patsientidel, kes on saanud epipodofüllotoksiine, on tõenäoliselt lühike peiteperiood; keskmine mediaanaeg leukeemia tekkimiseni on ligikaudu 32 kuud.

Ülitundlikkus Arstid peavad olema teadlikud VEPESID’ile tekkida võivast anafülaktilisest reaktsioonist, mis väljendub külmavärinate, püreksia, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina ning võib lõppeda surmaga. Ravi on sümptomaatiline. Ravi VEPESID’iga tuleb katkestada kohe, alustades pressoorsete ravimite, kortikosteroidide, antihistamiinikumide või veremahtu suurendavate ainete manustamisega arsti otsuse järgi.

Madal albumiini sisaldus seerumis Seerumi madalat albumiinisisaldust seostatakse suurenenud ekspositsiooniga etoposiidile. Seega, suurem risk etoposiidiga seotud toksilisuse tekkeks võib olla patsientidel, kellel seerumi albumiinisisaldus on madal.

Neerufunktsiooni kahjustus Mõõduka (kreatiniini kliirens 15 kuni 50 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens <15 ml/min) neerukahjustusega patsientidele, kes saavad hemodialüüsi, tuleb etoposiidi manustada vähendatud annuses (vt lõik 4.2). Tuleb määrata hematoloogilised näitajad ja kaaluda annuse kohandamist järgmistes tsüklites, tuginedes hematoloogilisele toksilisusele ning kliinilisele toimele mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel. Maksafunktsiooni kahjustus Maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb akumulatsiooniriski tõttu maksafunktsiooni regulaarselt jälgida.

Tuumori lüüsi sündroom Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega. Vajalik on patsientide hoolikas jälgimine, et tuvastada varaseid märke tuumori lüüsi sündroomist, eriti riskifaktoritega, näiteks suur ravitundlik tuumor ja neerupuudulikkus, patsientidel. Selle ravitüsistuse riskiga patsientidel tuleb kaaluda ka sobilikke ennetusmeetmeid.

Mutageensus Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni. Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon. Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil (vt lõik 4.6).

Abiained VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati

VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

VEPESID sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed etoposiidi farmakokineetikale

Tsüklosporiini suured annused plasmakontsentratsiooniga üle 2000 ng/ml, manustatuna suukaudse etoposiidiga, on näidanud 80% suurenenud ekspositsiooni etoposiidile (AUC) kogukliirensi 38% vähenemisega, võrreldes ainult etoposiidi kasutamisega.

Samaaegset ravi tsisplatiiniga seostatakse etoposiidi kogukliirensi vähenemisega.

Samaaegset ravi fenütoiiniga seostatakse suurenenud etoposiidi kliirensi ja vähenenud efektiivsusega ning teisi ensüümindutseerivate antiepileptikumidega ravimeid võib seostada VEPESID’i kliirensi suurenemise ja efektiivsuse vähenemisega.

Seonduvus plasmavalkudega in vitro on 97%. Fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape võivad tõrjuda etoposiidi plasmavalkudest välja.

Etoposiidi toime teiste ravimite farmakokineetikale

Epilepsiavastaste ravimite ning VEPESID’i koosmanustamine võib vähendada kontrolli krambihoogude üle ravimite farmakokineetiliste koostoimete tõttu.

Varfariini ja etoposiidi koosmanustamine võib põhjustada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (international normalized ratio, INR) tõusu. Soovitav on INR-i hoolikas jälgimine. Farmakodünaamilised koostoimed Kollapalavikuvastase vaktsiini kasutamisega esineb suurenenud risk fataalseks süsteemseks vaktsiinhaiguseks. Elusvaktsiinid on vastunäidustatud immunosupresseeritud patsientidele (vt lõik 4.3).

Etoposiidiga sarnase müelosupressiivse toimega teiste ravimite kasutamine eelnevalt või samaaegselt võib avaldada aditiivset või sünergilist toimet (vt lõik 4.4).

Prekliinilistes uuringutes on teatatud antratsükliinide ja etoposiidi ristuvast resistentsusest.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel

Fertiilses eas naised peavad kasutama ravi ajal etoposiidiga sobilikke rasestumisvastaseid vahendeid, et vältida rasestumist. Etoposiid on osutunud teratogeenseks hiirtel ja rottidel (vt lõik 5.3). Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni (vt lõik 4.4). Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon.

Rasedus Etoposiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Üldiselt võib etoposiid rasedale naisele manustades kahjustada loodet. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab ravi etoposiidiga. Fertiilses eas naistele tuleb soovitada rasedust vältida. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui ravimit kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi saamise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Imetamine Etoposiid eritub inimese rinnapiima. VEPESID võib rinnaga toidetavatel imikutel põhjustada tõsised kõrvaltoimed. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine VEPESID’iga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele (vt lõik 4.3).

Fertiilsus Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Etoposiid võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, nagu väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, kortikaalne pimedus, ülitundlikkusreaktsioonid koos hüpotensiooniga. Patsientidele, kellel tekivad sellised kõrvaltoimed, tuleb soovitada vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Kliinilistes uuringutes, milles VEPESID’i manustati monoteraapiana kas suu kaudu või süste teel, olid kõige sagedasemad iga raskusastmega kõrvaltoimed leukopeenia (60 kuni 91%), trombotsütopeenia (22 kuni 41%), iiveldus ja/või oksendamine (31 kuni 43%) ja alopeetsia (8 kuni 66%). Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Kliinilistest uuringutest ning turuletulekujärgsest kogemusest on VEPESID’iga seoses teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Need kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide klasside ja esinemissageduste kaupa, mis on määratletud järgmiste kategooriatega: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid)

Infektsioonid ja infestatsioonid teadmata infektsioon* Hea- , pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad sage äge leukeemia (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfisüsteemi häired väga sage müelosupressioon**, neutropeenia,

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid)

Immuunsüsteemi häired

Ainevahetus- ja toitumishäired teadmata tuumori lüüsi sündroom

Närvisüsteemi häired

Südame häired sage rütmihäired, müokardiinfarkt

Vaskulaarsed häired

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, mukosiit (sh stomatiit ja

Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe kahjustused Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid) * Sealhulgas oportunistlikud infektsioonid, nagu Pneumocystis jirovecii kopsupõletik. **Teatatud on surmaga lõppenud müelosupressioonist **Krambihoogu seostatakse mõnikord allergiliste reaktsioonidega.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Järgnevates lõikudes on toodud keskmine kõrvaltoimete esinemissagedus protsentides, mis on saadud ainult VEPESID’i ravi uuringutest.

Hematoloogiline toksilisus Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist (vt lõik 4.4). Müelosupressioon on kõige sagedamini annust piirav tegur. Luuüdi taastub tavaliselt 20 päevaga ning kumulatiivset toksilisust ei ole kirjeldatud. Granulotsüütide ja trombotsüütide madalaimad väärtused ilmnevad enamasti ligikaudu 10 kuni 14 päeva pärast etoposiidi manustamist, olenevalt manustamisviisist ja -skeemist. Madalseis tekib varem intravenoosse manustamise kui suukaudse manustamise korral. Leukopeeniat ja rasket leukopeeniat (vähem kui 1000 rakku/mm3) täheldati etoposiidi korral vastavalt 60 kuni 91% ja 3 kuni 17%. Trombotsütopeeniat ja rasket trombotsütopeeniat (vähem kui 50 000 trombotsüüti/mm3) kirjeldati etoposiidi korral vastavalt 22 kuni 41% ja 1 kuni 20%. Samuti olid etoposiidiga ravitud neutropeeniaga patsientidel väga sageli palaviku ja infektsiooni juhte.

Seedetrakti toksilisus Etoposiidi peamised seedetrakti toksilisuse nähud on iiveldus ja oksendamine. Iiveldus ja oksendamine alluvad tavaliselt antiemeetilisele ravile.

Alopeetsia Pöörduvat alopeetsiat, mis mõnikord progresseerus täieliku kiilanemiseni, täheldati kuni 66% etoposiidiga ravitud patsientidest.

Hüpertensioon Etoposiidi hõlmavates kliinilistes uuringutes on kirjeldatud hüpertensiooni episoode. Kui etoposiidi saavatel patsientidel tekib kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb rakendada sobilikke toetava ravi meetmeid.

Ülitundlikkus Külmavärinate, palaviku, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina avalduvad anafülaktilised reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud, võivad ilmneda etoposiidi esimese annusega. Etoposiidiga seoses on kirjeldatud bronhospasmiga seotud surmaga lõppevaid ägedaid reaktsioone. Minestus, näoturse ja -paistetus, keeleturse ja -paistetus võivad samuti esineda seoses etoposiidiga. Metaboolsed tüsistused Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega (vt lõik 4.4).

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati

VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Koguannused 2,4 g/m2 kuni 3,5 g/m2 manustatuna intravenoosselt kolme päeva jooksul on põhjustanud rasket mukosiiti ja müelotoksilisust. Soovituslikust suurema etoposiidi intravenoosse annuse saanud patsientidel on kirjeldatud metaboolset atsidoosi ja tõsise hepatotoksilisuse juhte. Sarnast toksilisust võib eeldada suukaudse ravimvormi puhul. Spetsiifilist antidooti saadaval ei ole. Seetõttu peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, podofüllotoksiini derivaadid, ATC kood: L01CB01

Toimemehhanism Etoposiidi peamine toime näib olevat imetaja rakutsükli hilises S- ja varajases G2-faasis. Ilmnenud on kaks annus-sõltuvat vastust: kõrgetel kontsentratsioonidel (10 µg/ml või rohkem) lüüsitakse mitoosi sisenenud rakud; madalatel kontsentratsioonidel (0,3 kuni 10 μg/ml) inhibeeritakse rakkude sisenemist profaasi. Mikrotuubulite moodustumine ei ole mõjutatud. Etoposiidi predominantne makromolekulaarne mõju näib olevat kaksikahela rebestamine DNA topoisomeraas II-ga koostoimides või vabade radikaalide moodustumise kaudu. Etoposiid on põhjustanud metafaasi peatumise tibu fibroblastides.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast manustamist intravenoosse infusioonina või suukaudse kapslina näitavad Cmax ja AUC väärtused märgatavat individuaalset ja indiviididevahelist varieeruvust. Suukaudne biosaadavus on varieeruv, kuid keskmiselt 76% 100 mg suukaudse annuse ja 48% 400 mg suukaudse annuse kohta.

Jaotumine Keskmised jaotusruumalad rahuolekus jäävad vahemikku 18 kuni 29 liitrit või 7 kuni 17 l/m2. Etoposiid näitab madalat tungivust liikvorisse. In vitro on etoposiid tugevalt valkseotud (97%) inimese plasmavalkudega. Etoposiidi seonduvus korreleerub otseselt seerumi albumiiniga vähipatsientidel ja tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.4). Etoposiidi seondumata fraktsioon korreleerub oluliselt bilirubiiniga vähipatsientidel.

Biotransformatsioon Täiskasvanute ja laste uriinis on tuvastatav laktoonringi avamisel moodustuv hüdroksühappeline metaboliit [4’dimetüülepipodofüllohape-9-(4,6 0-etülideen-beeta-D-glükopüranosiid)]. See on leitav ka inimese plasmas, arvatavasti trans-isomeerina. Etoposiidi glükuroniid- ja/või sulfaatkonjugaadid erituvad samuti inimese uriini. Lisaks toimub dimetoksüfenoolringi O-demetülatsioon CYP450 3A4 isoensüümi raja kaudu, produtseerides vastava katehhooli. Puuduvad tõendid etoposiidi esmase maksapassaaži kohta. Puudub korrelatsioon etoposiidi kapslite absoluutse suukaudse biosaadavuse ja mitte-renaalse kliirensi vahel. Puuduvad tõendid muude erinevuste osas etoposiidi metabolismis ja eritumises pärast suukaudsete kapslite manustamist, võrreldes intravenoosse infusiooniga.

Eritumine Intravenoossel manustamisel on etoposiidi dispositsiooni kõige parem kirjeldada kahefaasilise protsessina, jaotumise poolväärtusajaga ligikaudu 1,5 tundi ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga vahemikus 4 kuni 11 tundi. Kogukliirensi väärtused on vahemikus 33 kuni 48 ml/min või 16 kuni 36

ml/min/m2 ja, nagu lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg, on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Pärast 14C etoposiidi (100 kuni 124 mg/m2) intravenoosset manustamist oli radioaktiivsus uriinis 56% (45% annusest eritus etoposiidina) ja radioaktiivsus väljaheites 44% manustatud annusest 120 tunni möödudes.

Lineaarsus/mittelineaarsus Kogukliirens ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Samas annusevahemikus suurenevad plasmakontsentratsioonikõvera vs. ajakõvera alused pindalad (AUC) ja maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) annusega lineaarselt. Neerukahjustus Kahjustunud neerufunktsiooniga etoposiidi saavad patsiendid on näidanud vähenenud kogukliirensit, suurenenud AUC-d ning suuremat ühtlast jaotusruumala (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Täiskasvanud maksafunktsiooni kahjustusega vähipatsientidel ei ole etoposiidi kogukliirens vähenenud.

Eakad patsiendid Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites ≤65-aastaste ja >65-aastaste patsientide vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Lapsed Lastel eritub ligikaudu 55% annusest etoposiidina uriini 24 tunni jooksul. Keskmine etoposiidi renaalne kliirens on 7 kuni 10 ml/min/m2 ehk ligikaudu 35% kogukliirensist annusevahemikus 80 kuni 600 mg/m2. Seetõttu eemaldatakse etoposiidi nii renaalsete kui mitterenaalsete protsesside teel, s.o ainevahetuse ja sapiekskretsiooniga. Neeruhaiguse mõju etoposiidi plasmakliirensile lastel ei ole teada. Lastel seostatakse kõrgenenud SGPT väärtusi ravimi vähenenud kogukliirensiga. Eelnev tsisplatiini kasutamine võib samuti vähendada lastel etoposiidi kogukliirensit.

Lastel on leitud pöördvõrdeline seos plasma albumiini väärtuste ja etoposiidi renaalse kliirensi vahel.

Sugu Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites sugude vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Ravimite koostoimed Uuringus teiste ravimite mõjust 14C etoposiidi in vitro seondumisele inimese seerumi valkudega tõrjusid ainult fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape valkseotud etoposiidi välja tavaliselt in vivo saavutatavate kontsentratsioonide juures (vt lõik 4.5).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus Rottidel ja hiirtel täheldati aneemiat, leukopeeniat ja trombotsütopeeniat, samas kui koertel tekkis kerge pöörduv maksa- ning neerufunktsiooni halvenemine. Annuskordajad (mg/m2 annustel põhinevalt) nende leidude kohta jälgimata kõrvaltoimete tasemel prekliinilistes uuringutes olid ligikaudu ≥ 0,05 võrreldes suurimate kliiniliste annustega. Ajalooliselt on prekliinilised katseliigid olnud tsütotoksilistele ravimitele tundlikumad kui inimesed. Rottidel ja hiirtel on täheldatud munandite atroofiat, spermatogeneesi ja kasvu peetumist.

Mutageensus Imetajate rakkudes on etoposiid mutageenne.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes seostati etoposiidi annusest sõltuva embrüotoksilisuse ja teratogeensusega.

Kantserogeensus Arvestades toimemehhanismi, tuleb etoposiidi pidada inimeste jaoks võimalikuks kantserogeeniks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Veevaba sidrunhape (E330) Makrogool 400 (E1521) Glütserool (85%) (E422) Puhastatud vesi

Kapsli kest Glütserool (85%) (E422) Želatiin (E441) Naatriumetüülparahüdroksübensoaat (E215) Naatriumpropüülparahüdroksübensoaat (E217) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

100 mg kapslid, blisterpakendis 10 või 60 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Järgida tuleb nõuetekohaseid vähivastaste ainete käsitlemise ja hävitamise nõudeid.

Tsütostaatiliste ainete käsitlemisel peab alati olema ettevaatlik. Alati rakendada meetmeid kokkupuute vältimiseks. See hõlmab vastavat varustust, nagu kinnaste kandmine ning käte pesemine seebi ja veega pärast selliste ravimite käsitlemist. Kui etoposiid puutub kokku naha, limaskesta või silmadega, tuleb kohe nahka pesta vee ja seebiga ning loputada limaskesti või silmi veega.

Mitte avada ühtegi blisterpakendit, mille puhul on kahtlus kapslilekkele.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1206225

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

27.06.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2025


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VEPESID 100 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 100 mg etoposiidi.

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 100 mg pehmekapsel sisaldab:

  • 1,22 mg naatriumetüülparahüdroksübensoaati (E215) ja
  • 0,61 mg naatriumpropüülparahüdroksübensoaati (E217).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapslid. Läbipaistmatud, roosad, pehmed želatiinkapslid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Retsidiveerunud või refraktaarne munandivähk Etoposiid on näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse munandivähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Väikerakk-kopsuvähk Etoposiid on näidustatud väikerakk-kopsuvähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega. Mitte-Hodgkini lümfoom Etoposiid on näidustatud mitte-Hodgkini lümfoomi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Äge müeloidne leukeemia Etoposiid on näidustatud ägeda müeloidse leukeemia raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Munasarjavähk Etoposiid on näidustatud mitte-epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele, kombinatsioonis teiste kemoteraapia ravimitega.

Etoposiid on näidustatud plaatina-resistentse/refraktaarse epiteliaalse munasarjavähi raviks täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

VEPESID kapsleid võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all (vt lõik 4.4).

Annustamine VEPESID kapslite annus põhineb soovituslikul intravenoossel annusel, arvestades VEPESID kapslite annusest sõltuvat biosaadavust. 100 mg suukaudne annus oleks võrreldav 75 mg intravenoosse annusega; 400 mg suukaudne annus oleks võrreldav 200 mg intravenoosse annusega. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Monoteraapia VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant. Suuremad ööpäevased annused kui 200 mg tuleb jagada kaheks manustamiskorraks ööpäevas.

Kombineeritud ravi VEPESID’i tavaline suukaudne annus on 100 kuni 200 mg/m2 ööpäevas 1. kuni 5. päeval või 200 mg/m2 ööpäevas 1., 3. ja 5. päeval iga 3 kuni 4 nädala tagant, kombinatsioonis teiste antud haiguse raviks näidustatud ravimitega.

Annust tuleb kohandada, võttes arvesse teiste kombinatsioonis kasutatavate ravimite müelosupressiivset toimet või eelneva kiiritusravi või kemoteraapia toimeid (vt lõik 4.4), mis võivad olla kahjustanud luuüdi reserve. Pärast algannust tuleb annuseid kohandada, kui neutrofiilide arv on alla 500 raku/mm3 üle 5 päeva. Samuti tuleb annust kohandada palaviku esinemisel, infektsiooni korral või trombotsüütide arvu puhul alla 25 000 raku/mm3, mis ei ole põhjustatud haigusest. Järgnevaid annuseid tuleb kohandada 3. või 4. astme toksilisuse esinemise korral või kui kreatiniini kliirens on alla 50 ml/min. Vähenenud kreatiniini kliirensi 15 kuni 50 ml/min korral on soovitatav annust vähendada 25% võrra.

Alternatiivse annustamise kava Alternatiivse annustamise kava VEPESID’i kapslite jaoks on 50 mg/m2 ööpäevas 2 kuni 3 nädalat, mida tuleb korrata pärast ühe nädala pikkust puhkeperioodi või taastumist müelosupressioonist.

Neutropeenia ja trombotsütopeenia Patsientidel ei tohi alustada uut ravikuuri VEPESID’iga, kui neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus. Eakad patsiendid Annuse kohandamine eakatel patsientidel (vanus > 65 aasta) ei ole vajalik, v.a vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 5.2).

Lapsed VEPESID’i ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb kaaluda järgmisi algannuse muutusi, vastavalt mõõdetud kreatiniini kliirensile.

Mõõdetud kreatiniini kliirens Etoposiidi annus

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 15 ml/min ja kes saavad dialüüsi, on tõenäoliselt vajalik annuse täiendav vähendamine, kuna nendel patsientidel on etoposiidi kliirens vähenenud. Järgnev annustamine mõõduka ja raske neerukahjustuse korral peab põhinema patsiendi taluvusel ja kliinilisel toimel (vt lõik 4.4). Kuna etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad, võib seda manustada nii enne kui pärast hemodialüüsi (vt lõik 4.9).

Manustamisviis Kapsleid tuleb võtta tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, naatriumetüülparahüdroksübensoaadi (E215), naatriumpropüülparahüdroksübensoaadi (E217) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne vaktsineerimine kollapalaviku vaktsiiniga või mõne teise elusvaktsiiniga on vastunäidustatud immunosupressiooniga patsientidele (vt lõik 4.5).

Imetamine (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

VEPESID’i võib manustada ja jälgida ainult kasvajavastaste ravimite kasutamises kogenud kvalifitseeritud arsti järelevalve all. Kõigil juhtudel, kui VEPESID’i kasutatakse keemiaraviks, peab arst hindama ravimi vajadust ja kasulikkust kõrvaltoimete riski suhtes. Enamik selliseid kõrvaltoimeid on varajase avastamise korral pöörduvad. Kui ilmnevad rasked kõrvaltoimed, tuleb ravimi annust vähendada või ravi lõpetada ning teha vastavad muudatused arsti kliinilisest otsusest lähtuvalt. Ravi taasalustamist VEPESID’iga tuleb teostada ettevaatusega ning kaaluda adekvaatselt edasist ravimi vajadust ning hoolikalt jälgida võimaliku toksilisuse taastekke suhtes.

Individuaalne varieeruvus Kättesaadavad efektiivsusandmed etoposiidi kohta erinevate näidustuste korral põhinevad peamiselt uuringutel, milles etoposiidi kasutati intravenoosselt. Individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas (s.o tsüklite vahel) on suurem suukaudse manustamise kui intravenoosse manustamise korral. Variatsioonikordaja on ligikaudu 30% suukaudse manustamise korral ning 10% pärast intravenoosset manustamist (patsientidevaheline varieeruvus on sarnane intravenoosse ja suukaudse manustamise järgselt, s.o 30 kuni 40%). Suurenenud individuaalne varieeruvus ekspositsiooni osas võib põhjustada suuremat varieeruvust annuse ja ravivastuse suhetes, s.o viia suurema varieeruvuseni patsientide tundlikkuses kogeda raviga seotud toksilisust tsüklist tsüklisse ning võimalikult mõjutada mõningate patsientide üldist raviefektiivsust. Seetõttu on oluline hoolikalt kaaluda suukaudse manustamistee eeliseid suurenenud individuaalse varieeruvuse suhtes ekspositsiooni korral pärast suukaudset manustamist. Kuratiivsete kavatsuste korral tuleb kasutada intravenoosset ravimvormi (vt lõik 5.2). Müelosupressioon Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist. Patsiente, keda ravitakse VEPESID’iga, peab hoolikalt ja sageli jälgima müelosupressiooni suhtes nii ravi käigus kui pärast ravi. Ravi alguses ning enne VEPESID’i iga annust tuleb määrata järgmised hematoloogilised näitajad: trombotsüütide arv, hemoglobiin, valgete vereliblede arv ja diferentsiaalanalüüs. Kui enne ravi alustamist etoposiidiga on tehtud kiiritus- või keemiaravi, tuleb luuüdi taastumiseks võimaldada piisav aeg. VEPESID’i ei tohi manustada patsientidele, kelle neutrofiilide arv on vähem kui 1500 rakku/mm3 või trombotsüütide arv on vähem kui 100 000 rakku/mm3, kui põhjuseks ei ole pahaloomuline haigus. Algannusele järgnevaid annuseid tuleb kohandada, kui neutrofiilide arv on vähem kui 500 rakku/mm3 rohkem kui 5 päeva või on seotud palaviku või infektsiooniga, kui trombotsüütide arv on vähem kui 25 000 rakku/mm3, kui ilmneb mis tahes 3. või 4. astme toksilisus või kui renaalne kliirens on alla 50 ml/min.

Ilmneda võib raske müelosupressioon sellest tuleneva infektsiooni või hemorraagiaga. Bakteriaalsed infektsioonid tuleb saada kontrolli alla enne ravi VEPESID’iga.

Sekundaarne leukeemia Ägeda leukeemia esinemist, koos müelodüsplastilise sündroomiga või ilma, on kirjeldatud patsientidel, keda raviti etoposiidi sisaldavate kemoterapeutiliste ravimitega. Sekundaarse leukeemia tekkimisega seotud kumulatiivseid riske ega soodustavaid tegureid ei ole teada. Välja on pakutud nii manustamisskeemide kui ka etoposiidi kumulatiivseid annuseid, kuid selge määratlus puudub.

Epipodofüllotoksiine saavatel sekundaarse leukeemia patsientidel on täheldatud mõnel juhul kõrvalekaldeid 11q23 kromosoomis. Seda kõrvalekallet on täheldatud ka patsientidel, kellel on tekkinud sekundaarne leukeemia pärast ravi kemoterapeutiliste ravimitega, mis ei sisalda epipodofüllotoksiine ning de novo tekkinud leukeemia korral. Teine tunnus, mida on seostatud sekundaarse leukeemia patsientidel, kes on saanud epipodofüllotoksiine, on tõenäoliselt lühike peiteperiood; keskmine mediaanaeg leukeemia tekkimiseni on ligikaudu 32 kuud.

Ülitundlikkus Arstid peavad olema teadlikud VEPESID’ile tekkida võivast anafülaktilisest reaktsioonist, mis väljendub külmavärinate, püreksia, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina ning võib lõppeda surmaga. Ravi on sümptomaatiline. Ravi VEPESID’iga tuleb katkestada kohe, alustades pressoorsete ravimite, kortikosteroidide, antihistamiinikumide või veremahtu suurendavate ainete manustamisega arsti otsuse järgi.

Madal albumiinisisaldus seerumis Seerumi madalat albumiinisisaldust seostatakse suurenenud ekspositsiooniga etoposiidile. Seega, suurem risk etoposiidiga seotud toksilisuse tekkeks võib olla patsientidel, kellel seerumi albumiinisisaldus on madal.

Neerufunktsiooni kahjustus Mõõduka (kreatiniini kliirens 15 kuni 50 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens < 15 ml/min) neerukahjustusega patsientidele, kes saavad hemodialüüsi, tuleb etoposiidi manustada vähendatud annuses (vt lõik 4.2). Tuleb määrata hematoloogilised näitajad ja kaaluda annuse kohandamist järgmistes tsüklites, tuginedes hematoloogilisele toksilisusele ning kliinilisele toimele mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel.

Maksafunktsiooni kahjustus Maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb akumulatsiooniriski tõttu maksafunktsiooni regulaarselt jälgida. Tuumori lüüsi sündroom Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega. Vajalik on patsientide hoolikas jälgimine, et tuvastada varaseid märke tuumori lüüsi sündroomist, eriti riskifaktoritega, näiteks suur ravitundlik tuumor ja neerupuudulikkus, patsientidel. Selle ravitüsistuse riskiga patsientidel tuleb kaaluda ka sobilikke ennetusmeetmeid.

Mutageensus Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni. Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon. Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil (vt lõik 4.6).

Abiained VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

VEPESID sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi pehmekapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed etoposiidi farmakokineetikale Tsüklosporiini suured annused plasmakontsentratsiooniga üle 2000 ng/ml, manustatuna suukaudse etoposiidiga, on näidanud 80% suurenenud ekspositsiooni etoposiidile (AUC) kogukliirensi 38% vähenemisega, võrreldes ainult etoposiidi kasutamisega.

Samaaegset ravi tsisplatiiniga seostatakse etoposiidi kogukliirensi vähenemisega.

Samaaegset ravi fenütoiiniga seostatakse suurenenud etoposiidi kliirensi ja vähenenud efektiivsusega ning teisi ensüümindutseerivate antiepileptikumidega ravimeid võib seostada VEPESID’i kliirensi suurenemise ja efektiivsuse vähenemisega.

Seonduvus plasmavalkudega in vitro on 97%. Fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape võivad tõrjuda etoposiidi plasmavalkudest välja.

Etoposiidi toime teiste ravimite farmakokineetikale Epilepsiavastaste ravimite ning VEPESID’i koosmanustamine võib vähendada kontrolli krambihoogude üle ravimite farmakokineetiliste koostoimete tõttu.

Varfariini ja etoposiidi koosmanustamine võib põhjustada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (international normalized ratio, INR) tõusu. Soovitav on INR-i hoolikas jälgimine.

Farmakodünaamilised koostoimed Kollapalavikuvastase vaktsiini kasutamisega esineb suurenenud risk fataalseks süsteemseks vaktsiinhaiguseks. Elusvaktsiinid on vastunäidustatud immunosupresseeritud patsientidele (vt lõik 4.3).

Etoposiidiga sarnase müelosupressiivse toimega teiste ravimite kasutamine eelnevalt või samaaegselt võib avaldada aditiivset või sünergilist toimet (vt lõik 4.4). Prekliinilistes uuringutes on teatatud antratsükliinide ja etoposiidi ristuvast resistentsusest.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised/rasestumisvastased vahendid meestel ja naistel Fertiilses eas naised peavad kasutama ravi ajal etoposiidiga sobilikke rasestumisvastaseid vahendeid, et vältida rasestumist. Etoposiid on osutunud teratogeenseks hiirtel ja rottidel (vt lõik 5.3). Arvestades etoposiidi mutageensust, vajavad nii nais- kui meespatsiendid ravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravi lõppu efektiivset kontratseptsiooni (vt lõik 4.4). Kui patsient soovib pärast ravi lõppu lapsi saada, on soovituslik geneetiline konsultatsioon.

Rasedus Etoposiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Üldiselt võib etoposiid rasedale naisele manustades kahjustada loodet. VEPESID’i ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise

kliiniline seisund vajab ravi etoposiidiga. Fertiilses eas naistele tuleb soovitada rasedust vältida. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast ravi kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui ravimit kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi saamise ajal, tuleb patsienti teavitada võimalikust ohust lootele.

Imetamine Etoposiid eritub inimese rinnapiima. VEPESID võib rinnaga toidetavatel imikutel põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine VEPESID’iga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele (vt lõik 4.3).

Fertiilsus Kuna etoposiid võib vähendada meeste viljakust, võib kaaluda sperma säilitamist hilisema isaduse eesmärgil.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Etoposiid võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, nagu väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, kortikaalne pimedus, ülitundlikkusreaktsioonid koos hüpotensiooniga. Patsientidele, kellel tekivad sellised kõrvaltoimed, tuleb soovitada vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Annust piirav luuüdi supressioon on kõige olulisem toksilisus ravis VEPESID’iga. Kliinilistes uuringutes, milles VEPESID’i manustati monoteraapiana kas suu kaudu või süste teel, olid kõige sagedasemad iga raskusastmega kõrvaltoimed leukopeenia (60 kuni 91%), trombotsütopeenia (22 kuni 41%), iiveldus ja/või oksendamine (31 kuni 43%) ja alopeetsia (8 kuni 66%).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Kliinilistest uuringutest ning turuletulekujärgsest kogemusest on VEPESID’iga seoses teatatud järgmistest kõrvaltoimetest. Need kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide klasside ja esinemissageduste kaupa, mis on määratletud järgmiste kategooriatega: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime (MedDRA terminid)

Infektsioonid ja infestatsioonid teadmata infektsioon* Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad sage äge leukeemia (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

Vere ja lümfisüsteemi häired väga sage Immuunsüsteemi häired

Ainevahetus- ja toitumishäired teadmata tuumori lüüsi sündroom

Närvisüsteemi häired

Südame häired sage rütmihäired, müokardiinfarkt

Vaskulaarsed häired

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, mukosiit (sh stomatiit ja

Maksa ja sapiteede häired Naha ja nahaaluskoe sage kihelus, lööve, urtikaaria kahjustused Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid * Sealhulgas oportunistlikud infektsioonid, nagu Pneumocystis jirovecii kopsupõletik. ** Teatatud on surmaga lõppenud müelosupressioonist. *** Krambihoogu seostatakse mõnikord allergiliste reaktsioonidega. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Järgnevates lõikudes on toodud keskmine kõrvaltoimete esinemissagedus protsentides, mis on saadud ainult VEPESID’i ravi uuringutest.

Hematoloogiline toksilisus Etoposiidi manustamise järgselt on teatatud surmaga lõppenud müelosupressioonist (vt lõik 4.4). Müelosupressioon on kõige sagedamini annust piirav tegur. Luuüdi taastub tavaliselt 20 päevaga ning kumulatiivset toksilisust ei ole kirjeldatud. Granulotsüütide ja trombotsüütide madalaimad väärtused ilmnevad enamasti ligikaudu 10 kuni 14 päeva pärast etoposiidi manustamist, olenevalt manustamisviisist ja -skeemist. Madalseis tekib varem intravenoosse manustamise kui suukaudse manustamise korral. Leukopeeniat ja rasket leukopeeniat (vähem kui 1000 rakku/mm3) täheldati

etoposiidi korral vastavalt 60 kuni 91% ja 3 kuni 17%. Trombotsütopeeniat ja rasket

trombotsütopeeniat (vähem kui 50 000 trombotsüüti/mm3) kirjeldati etoposiidi korral vastavalt 22 kuni 41% ja 1 kuni 20%. Samuti olid etoposiidiga ravitud neutropeeniaga patsientidel väga sageli palaviku ja infektsiooni juhte. Seedetrakti toksilisus Etoposiidi peamised seedetrakti toksilisuse nähud on iiveldus ja oksendamine. Iiveldus ja oksendamine alluvad tavaliselt antiemeetilisele ravile.

Alopeetsia Pöörduvat alopeetsiat, mis mõnikord progresseerus täieliku kiilanemiseni, täheldati kuni 66% etoposiidiga ravitud patsientidest.

Hüpertensioon Etoposiidi hõlmavates kliinilistes uuringutes on kirjeldatud hüpertensiooni episoode. Kui etoposiidi saavatel patsientidel tekib kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb rakendada sobilikke toetava ravi meetmeid.

Ülitundlikkus Külmavärinate, palaviku, tahhükardia, bronhospasmi, düspnoe ja hüpotensioonina avalduvad anafülaktilised reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud, võivad ilmneda etoposiidi esimese annusega. Etoposiidiga seoses on kirjeldatud bronhospasmiga seotud surmaga lõppevaid ägedaid reaktsioone. Minestus, näoturse ja -paistetus, keeleturse ja -paistetus võivad samuti esineda seoses etoposiidiga.

Metaboolsed tüsistused Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikord surmaga lõppenud) on kirjeldatud etoposiidi kasutamise järgselt koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega (vt lõik 4.4).

VEPESID sisaldab naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati VEPESID kapslid sisaldavad naatriumetüülparahüdroksübensoaati ja naatriumpropüülparahüdroksübensoaati, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone (ka hilistüüpi).

Lapsed VEPESID’i ohutust ning efektiivsust lastel ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Koguannused 2,4 g/m2 kuni 3,5 g/m2 manustatuna intravenoosselt kolme päeva jooksul on põhjustanud rasket mukosiiti ja müelotoksilisust. Soovituslikust suurema etoposiidi intravenoosse annuse saanud patsientidel on kirjeldatud metaboolset atsidoosi ja tõsise hepatotoksilisuse juhte. Sarnast toksilisust võib eeldada suukaudse ravimvormi puhul. Spetsiifilist antidooti saadaval ei ole. Seetõttu peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Etoposiid ja selle metaboliidid ei ole dialüüsitavad.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained, taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, podofüllotoksiini derivaadid, ATC kood: L01CB01

Toimemehhanism Etoposiidi peamine toime näib olevat imetaja rakutsükli hilises S- ja varajases G -faasis. Ilmnenud on kaks annus-sõltuvat vastust: kõrgetel kontsentratsioonidel (10 µg/ml või rohkem) lüüsitakse mitoosi sisenenud rakud; madalatel kontsentratsioonidel (0,3 kuni 10 μg/ml) inhibeeritakse rakkude sisenemist profaasi. Mikrotuubulite moodustumine ei ole mõjutatud. Etoposiidi predominantne makromolekulaarne mõju näib olevat kaksikahela rebestamine DNA topoisomeraas II-ga koostoimides või vabade radikaalide moodustumise kaudu. Etoposiid on põhjustanud metafaasi peatumise tibu fibroblastides.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast manustamist intravenoosse infusioonina või suukaudse kapslina näitavad C ja AUC väärtused märgatavat individuaalset ja indiviidide vahelist varieeruvust. Suukaudne biosaadavus on varieeruv, kuid keskmiselt 76% 100 mg suukaudse annuse ja 48% 400 mg suukaudse annuse kohta. Jaotumine Keskmised jaotusruumalad rahuolekus jäävad vahemikku 18 kuni 29 liitrit või 7 kuni 17 l/m2. Etoposiid näitab madalat tungivust liikvorisse. In vitro on etoposiid tugevalt valkseotud (97%) inimese plasmavalkudega.

Etoposiidi seonduvus korreleerub otseselt seerumi albumiiniga vähipatsientidel ja tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.4). Etoposiidi seondumata fraktsioon korreleerub oluliselt bilirubiiniga vähipatsientidel.

Biotransformatsioon Täiskasvanute ja laste uriinis on tuvastatav laktoonringi avamisel moodustuv hüdroksühappeline metaboliit [4’dimetüülepipodofüllohape-9-(4,6 0-etülideen-beeta-D-glükopüranosiid)]. See on leitav ka inimese plasmas, arvatavasti trans-isomeerina. Etoposiidi glükuroniid- ja/või sulfaatkonjugaadid erituvad samuti inimese uriini. Lisaks toimub dimetoksüfenoolringi O-demetülatsioon CYP450 3A4 isoensüümi raja kaudu, produtseerides vastava katehhooli. Puuduvad tõendid etoposiidi esmase maksapassaaži kohta. Puudub korrelatsioon etoposiidi kapslite absoluutse suukaudse biosaadavuse ja mitte-renaalse kliirensi vahel. Puuduvad tõendid muude erinevuste osas etoposiidi metabolismis ja eritumises pärast suukaudsete kapslite manustamist, võrreldes intravenoosse infusiooniga.

Eritumine Intravenoossel manustamisel on etoposiidi dispositsiooni kõige parem kirjeldada kahefaasilise protsessina, jaotumise poolväärtusajaga ligikaudu 1,5 tundi ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga vahemikus 4 kuni 11 tundi. Kogukliirensi väärtused on vahemikus 33 kuni 48 ml/min või 16 kuni 36 ml/min/m2 ja, nagu lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg, on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Pärast 14C etoposiidi (100 kuni 124 mg/m2) intravenoosset manustamist oli radioaktiivsus uriinis 56% (45% annusest eritus etoposiidina) ja radioaktiivsus väljaheites 44% manustatud annusest 120 tunni möödudes. Lineaarsus/mittelineaarsus Kogukliirens ja lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatud vahemikus 100 kuni 600 mg/m2. Samas annusevahemikus suurenevad plasma kontsentratsioonikõvera vs. ajakõvera alused pindalad (AUC) ja maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) annusega lineaarselt. Neerukahjustus Kahjustunud neerufunktsiooniga etoposiidi saavad patsiendid on näidanud vähenenud kogukliirensit, suurenenud AUC-d ning suuremat ühtlast jaotusruumala (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Täiskasvanud maksafunktsiooni kahjustusega vähipatsientidel ei ole etoposiidi kogukliirens vähenenud.

Eakad patsiendid Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites ≤ 65-aastaste ja > 65-aastaste patsientide vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Lapsed Lastel eritub ligikaudu 55% annusest etoposiidina uriini 24 tunni jooksul. Keskmine etoposiidi renaalne kliirens on 7 kuni 10 ml/min/m2 ehk ligikaudu 35% kogukliirensist annusevahemikus 80 kuni 600 mg/m2. Seetõttu eemaldatakse etoposiidi nii renaalsete kui mitterenaalsete protsesside teel, s.o ainevahetuse ja sapiekskretsiooniga. Neeruhaiguse mõju etoposiidi plasmakliirensile lastel ei ole teada. Lastel seostatakse kõrgenenud SGPT väärtusi ravimi vähenenud kogukliirensiga. Eelnev tsisplatiini kasutamine võib samuti vähendada lastel etoposiidi kogukliirensit.

Lastel on leitud pöördvõrdeline seos plasma albumiini väärtuste ja etoposiidi renaalse kliirensi vahel.

Sugu Kuigi on leitud vähetähtsaid erinevusi farmakokineetilistes parameetrites sugude vahel, ei peeta neid kliiniliselt olulisteks.

Ravimite koostoimed Uuringus teiste ravimite mõjust 14C etoposiidi in vitro seondumisele inimese seerumi valkudega tõrjusid ainult fenüülbutasoon, naatriumsalitsülaat ja atsetüülsalitsüülhape valkseotud etoposiidi välja tavaliselt in vivo saavutatavate kontsentratsioonide juures (vt lõik 4.5).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus Rottidel ja hiirtel täheldati aneemiat, leukopeeniat ja trombotsütopeeniat, samas kui koertel tekkis kerge pöörduv maksa- ning neerufunktsiooni halvenemine. Annuskordajad (mg/m2 annustel põhinevalt) nende leidude kohta jälgimata kõrvaltoimete tasemel prekliinilistes uuringutes olid ligikaudu ≥ 0,05 võrreldes suurimate kliiniliste annustega. Ajalooliselt on prekliinilised katseliigid olnud tsütotoksilistele ravimitele tundlikumad kui inimesed. Rottidel ja hiirtel on täheldatud munandite atroofiat, spermatogeneesi ja kasvu peetumist.

Mutageensus Imetajate rakkudes on etoposiid mutageenne.

Reproduktsioonitoksilisus Loomkatsetes seostati etoposiidi annusest sõltuva embrüotoksilisuse ja teratogeensusega. Kantserogeensus Arvestades toimemehhanismi, tuleb etoposiidi pidada inimeste jaoks võimalikuks kantserogeeniks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Veevaba sidrunhape (E330) Makrogool 400 (E1521) Glütserool (85%) (E422) Puhastatud vesi

Kapsli kest Glütserool (85%) (E422) Želatiin (E441) Naatriumetüülparahüdroksübensoaat (E215)

Naatriumpropüülparahüdroksübensoaat (E217) Titaandioksiid (E171) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

100 mg kapslid, 10 kapslit blisterpakendis või 60 kapslit klaaspurgis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Järgida tuleb nõuetekohaseid vähivastaste ainete käsitlemise ja hävitamise nõudeid.

Tsütostaatiliste ainete käsitlemisel peab alati olema ettevaatlik. Alati rakendada meetmeid kokkupuute vältimiseks. See hõlmab vastavat varustust, nagu kinnaste kandmine ning käte pesemine seebi ja veega pärast selliste ravimite käsitlemist. Kui etoposiid puutub kokku naha, limaskesta või silmadega, tuleb kohe nahka pesta vee ja seebiga ning loputada limaskesti või silmi veega.

Mitte avada ühtegi purki ega blisterpakendit, mille puhul on tõendeid kapslite lekke kohta.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

CHEPLAPHARM Arzneimittel GmbH Ziegelhof 24 17489 Greifswald Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

319400

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23.08.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.09.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2024

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Ravimiameti kodulehel: http://www.ravimiamet.ee.

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.