RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

VISIPAQUE 550 mg/ml süstelahus VISIPAQUE 652 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Toimeaine Jodiksanooli sisaldus Joodi sisaldus

Jodiksanool (INN) 550 mg/ml 270 mg I/ml Jodiksanool (INN) 652 mg/ml 320 mg I/ml

Jodiksanool on mitteioonne, dimeerne, heksajodeeritud vesilahustuv röntgenkontrastaine. Puhas jodiksanooli vesilahus on kõikides kliiniliselt kasutatavates kontsentratsioonides verest ja teistest vastava kontsentratsiooniga mitteioonsetest monomeersetest kontrastainetest madalama osmolaalsusega. VISIPAQUE'i muudavad isotooniliseks koevedelikud elektrolüütide lisamisega.

VISIPAQUE'i osmolaalsus ja viskoossus on järgmised: Kontsentratsioon Osmolaalsus* mOsm/kg Viskoossus (mPa*s)

550 mg/ml (270 mg I/ml) 290 11,3 5,8 652 mg/ml (320 mg I/ml) 290 25,4 11,4 * Meetod: auru-rõhu osmomeetria

Teadaolevat toimet omav abiaine VISIPAQUE 550 mg/ml süstelahus sisaldab 0,76 mg (0,03 mmol) naatriumi ml kohta. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul. VISIPAQUE 652 mg/ml süstelahus sisaldab 0,45 mg (0,02 mmol) naatriumi ml kohta. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. VISIPAQUE'i süstelahust turustatakse läbipaistva, värvitu või kahvatukollase steriilse vesilahusena.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ravim on ainult diagnostiliseks kasutamiseks. VISIPAQUE 550 mg/ml (270 mg I/ml) ja 652 mg/ml (320 mg I/ml) süstelahus: Kardioangiograafia, aju angiograafia (konventsionaalne), perifeerne arteriograafia (konventsionaalne), abdominaalne angiograafia (intraarteriaalne DSA), urograafia, flebograafia, kompuutertomograafia ja seedetrakti uuringud. Nimme-, rinna- ja kaelaosa müelograafia. VISIPAQUE 550 mg/ml (270 mg I/ml) süstelahus: Artograafia ja hüsterosalpingograafia (HSG).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine sõltub uuringu iseloomust, patsiendi vanusest, kaalust, südame väljutusmahust ja üldseisundist ning manustamise tehnikast. Harilikult kasutatakse samasugust joodikogust nagu teistegi joodisisaldavate kontrastainete manustamisel, mõningates uuringutes on saadud jodiksanooli kasutades piisavat diagnostilist informatsiooni ka mõnevõrra madalamate joodikogustega. Nagu teistegi kontrastainete kasutamisel, peab enne ja peale manustamist olema tagatud adekvaatne hüdratatsioon. Kontrastaine on intravenoosseks, intraarteriaalseks ja intratekaalseks kasutamiseks ja kasutamiseks kehaõõntes.

Doseerimisel võib lähtuda järgnevast skeemist. Intraarteriaalsel kasutamisel on näidatud ühekordne doos, doosi võib korrata.

NÄIDUSTUS JOODI SISALDUS JODIKSANOOLI KOGUS

Intraarteriaalne kasutamine

Arteriograafia selektiivne ajuarteriograafia 270/320 mg I/ml(1) 550/652 mg/ml 5...10 ml/süst aortograafia 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 40...60 ml/süst perifeerne arteriograafia 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 30...60 ml/süst selektiivne vistseraalne 270 mg I/ml 550 mg/ml 10...40 ml/süst intraarteriaalne DSA

Kardioangiograafia täiskasvanud Vasem vatsake ja aordikaar 320 mg I/ml 652 mg/ml 30...60 ml/süst Selektiivne koronaarne 320 mg I/ml 652 mg/ml 4...8 ml/süst arteriograafia

Lapsed 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml Sõltub east, kaalust ja

Intravenoosne kasutamine Urograafia Täiskasvanud 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 40...80 ml(2) Lapsed < 7 kg 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 2...4 ml/kg Lapsed > 7 kg 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 2...3 ml/kg Venograafia 270 mg I/ml 550 mg/ml 50...150 ml/jalg Kompuutertomograafia Aju CT, täiskasvanud 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 50...150 ml Keha CT, täiskasvanud 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 75...150 ml

Lapsed, aju ja keha CT 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml 2...3 ml/kg kuni 50 ml

Intratekaalne kasutamine

Nimme ja rinnaosa 270 mg I/ml või 550 mg/ml või 10...12 ml(3) müelograafia (lumbaalne 320 mg I/ml 652 mg/ml 10 ml(3) manustamine)

Kaela müelograafia 270 mg I/ml või 550 mg/ml või 10...12 ml(3) (tservikaalne või lumbaalne 320 mg I/ml 652 mg/ml 10 ml(3) manustamine)

Kasutamine kehaõõntes Annust tuleb Artograafia 270 mg I/ml 550 mg/ml 1...15 ml Hüsterosalpingograafia 270 mg I/ml 550 mg/ml 5...10 ml (HSG) Soovitud doosi võib

Seedetrakti uuringud Annust tuleb Suukaudne manustamine Täiskasvanud: Passaaži jälgimine 320 mg I/ml 652 mg/ml Uuringuid on teostatud Söögitoru 320 mg I/ml 652 mg/ml 10...200 ml Magu 320 mg I/ml 652 mg/ml Uuringuid on teostatud Lapsed: 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml Uuringuid on teostatud Rektaalne manustamine Lapsed: 270/320 mg I/ml 550/652 mg/ml Uuringuid on teostatud

(1) on kasutatud mõlemat kontsentratsiooni, enamikul juhtudel soovitatakse 270 mg I/ml. (2) erandjuhtudel võib doos ületada 80 ml. (3) võimalike vastureaktsioonide arvu vähendamiseks soovitatakse mitte ületada 3,2 mg joodi. Kasutamine vanuritel: samamoodi nagu täiskasvanutel.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Väljendunud türeotoksikoos.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised ettevaatusabinõud mitteioonsete kontrastainete kasutamisel

Ülitundlikkus

Allergilised reaktsioonid, bronhiaalastma või esinenud reaktsioon joodisisaldavatele kontrastainetele osutavad erilise ettevaatuse vajadusele. Nendel juhtudel tuleks kaaluda premedikatsiooni kortikosteroidide või histamiini H1 ja H2 antagonistidega.

Risk tõsiste reaktsioonide tekkeks VISIPAQUE'i kasutamisel on minimaalne. Siiski võib joodisisaldav kontrastaine põhjustada anafülaktoidseid või muid ülitundlikkusega seotud reaktsioone.

Alati tuleb arvestada ülitundlikkusreaktsioonide tekke võimalusega, sh eluohtlike, surmaga lõppevate anafülaktiliste/anafülaktoidsete reaktsioonidega. Enamus tõsistest reaktsioonidest ilmneb 30 minuti jooksul. Võimalik on ka ülitundlikkusreaktsioonide hilisem teke (st et 1 tund või hiljem pärast manustamist). Seepärast peab tõsise reaktsiooni puhune tegutsemine olema eelnevalt läbi mõeldud ning reaktsiooni raviks vajalikud ravimid ja varustus kasutusvalmis. Soovitav on kasutada veenikanüüli või kateetrit, et oleks võimalik ravimeid kiiresti intravenoosselt manustada. β-adrenoblokaatorite kasutamine võib alandada bronhospasmi läve astmaatilistel patsientidel pärast kontrastaine manustamist ning vähendada ravivastust adrenaliinile.

Pärast VISIPAQUE’i manustamist tuleb patsienti jägida vähemalt 30 minutit.

Koagulopaatia Võrreldes ioonsete kontrastainetega on mitteioonsete kontrastainete toime koagulatsioonile in vitro tagasihoidlikum. Hüübimisest on teatatud, kui veri on kontaktis süstaldega, mis sisaldavad kontrastainet, sh mitteioonset kontrastainet. Plastiksüstalde kasutamine klaasist süstalde asemel on teadaolevalt vähendanud, kuid siiski mitte vältinud in vitro hüübimist.

Nii ioonsete kui mitteioonsete kontrastainete kasutamisel angio-kardiograafiliste protseduuride ajal on teatatud tõsistest, harva fataalsetest, trombemboolia juhtumitest, mis on põhjustanud müokardi infarkti ja insuldi teket. Seetõttu on trombemboolia vältimiseks vajalik rakendada hoolikat intravaskulaarse manustamise tehnikat, eriti angiograafiliste protseduuride ajal. Trombemboolia teket võivad mõjutada mitmesugused faktorid, sh protseduuri kestvus, kateetri ja süstla materjal, kaasuv haigusseisund ning kasutatud ravimid. Nendel põhjustel soovitatakse angiograafilisest tehnikast täpselt kinni pidada, sealhulgas tuleb pöörata tähelepanu manipulatsioonidele juhtetraadi ning kateetriga, kasutada mitmekordseid süsteeme ja/või kolmiksulgventiile ja tagada kateetri pidev läbiloputamine (näiteks hepariniseeritud füsioloogilise lahusega) ning minimeerida protseduuri kestvust. Elustamisvahendid peavad olema koheselt saadaval.

Ettevaatus on vajalik homotsüsteinuuriga patsientide puhul (trombemboolia tekkerisk).

Hüdratatsioon Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb kindlustada adekvaatne hüdratatsioon. Seda tuleb arvestada eriti nende patsientide puhul, kes põevad müeloomtõbe või suhkurdiabeeti või kellel on neerupuudulikkus, samuti imikute, väikelaste ja vanade patsientide puhul. Imikutel (vanus < 1 aasta) ja eriti vastsündinutel võib kergesti tekkida elektrolüütide tasakaalu- või hemodünaamika häire.

Südame-veresoonkonna reaktsioonid Ettevaatusabinõud on vajalikud ka raske südamehaigusega ja kopsuhüpertensiooniga patsientide puhul, sest neil võivad tekkida hemodünaamikahäired või arütmiad. Harva on teatatud tõsistest eluohtlikest reaktsioonidest ja kardiovaskulaarsetest surmajuhtumitest, nagu näiteks südametegevuse lakkamine, kardiorespiratoorne seisak ja müokardiinfarkt. KNSi häired Jodiksanooli kasutamisel on teatatud entsefalopaatiast (vt lõik 4.8). Kontrastaine poolt põhjustatud entsefalopaatia võib avalduda neuroloogiliste häirete sümptomite ja nähtudena, nagu peavalu, nägemishäired, kortikaalne pimedus, segasusseisund, krambid, koordinatsioonikadu, hemiparees, afaasia, teadvusetus, kooma ja ajuturse, mõne minuti või tunni jooksul pärast jodiksanooli manustamist ja möödub tavaliselt mõne päeva jooksul. Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esinevad hematoentsefaalbarjääri (HEB)

häireid põhjustavad haigused, mis võivad suurendada HEB permeaablust kontrastaine suhtes ja suurendada sellega entsefalopaatia tekkeriski. Ägedate ajuhaigustega, kasvajatega ja epilepsiaga patsiendid on disponeeritud krampidele ja nõuavad hoolikat jälgimist. Ka alkohoolikutel ja narkomaanidel on risk neuroloogilisteks reaktsioonideks ja krampideks kõrgem. Ettevaatus on vajalik intravaskulaarsel manustamisel patsientidele, kellel on äge ajuinfarkt või äge intrakraniaalne verejooks, patsientidele, kellel esineb hematoentsefaalbarjääri häireid põhjustavaid haigusi, ajutursega või ägeda demüelinisatsiooniga patsientidele.

Kontrastaine poolt põhjustatud entsefalopaatia kahtluse korral tuleb jodiksanooli manustamine lõpetada ja alustada sobivat ravi.

Mõju neerudele Kontrastaine poolt indutseeritud nefropaatia peamine riskifaktor on olemasolev neerufunktsioonihäire. Suhkurtõbi ja manustatud joodisisaldava kontrastaine maht on soodustavateks faktoriteks neerufunktsioonihäire olemasolul. Täiendavad faktorid on dehüdratatsioon, kaugelearenenud arterioskleroos, vähene renaalne perfusioon ning teiste faktorite olemasolu, millel võib olla nefrotoksiline mõju, nt teatud ravimid või ulatuslik operatsioon.

Et ennetada ägedat neerupuudulikkust pärast kontrastaine manustamist, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on neerufunktsiooni häired või suhkurtõbi.

Neerupuudulikkuse tekke risk on ka paraproteineemiaid (müeloomtõbi ja Waldenströmi tõbi) põdevatel patsientidel.

Ettevaatusabinõude hulka kuuluvad:

* kõrgenenud riskiga patsientide identifitseerimine; * adekvaatse hüdratatsiooni tagamine. Vajaduse korral intravenoosne tilkinfusioon enne kontrastaine manustamist kuni kontrastaine eritumiseni neerude kaudu; * neerude lisakoormuse vältimine: nefrotoksiliste ravimite, suukaudsete koletsüstograafiliste kontrastainete, neeruarteri angioplastika või muu suurema kirurgilise operatsiooni vältimine, kuni kontrastaine on eritunud; * annuse vähendamine miinimumini; * kontrastainega kordusuuringu edasilükkamine, kuni neerufunktsioon taastub uuringueelse tasemeni.

Hemodialüüsravil olevatele patsientidele võib joodisisaldavat kontrastainet manustada, kuna see eemaldatakse dialüüsi käigus. Metformiini saavad diabeedihaiged Uuringud intravaskulaarse joodisisaldava kontrastainega võivad viia akuutsete muutusteni neerufunktsioonis ning neid on seostatud laktaatatsidoosi tekkega patsientidel, kes saavad metformiini ning kellel on neerufunktsiooni häire.

(1) Patsiendid, kellel eGFR on võrdne 60 ml/min/1,73m2 (CKD 1 ja 2) või üle selle, võivad jätkata metformiini võtmist tavapäraselt. (2) Patsiendid, kellel eGFR on 30…59 ml/min/1,73m2 (CKD 3) − Patsiendid, kes saavad kontrastainet intravenoosselt ning kellel eGRF on võrdne 45 ml/min /1,73m2 või üle selle, võivad jätkata metformiini võtmist tavapäraselt. − Patsiendid, kes saavad kontrastainet intraarteriaalselt ning samuti need patsiendid, kes saavad kontrastainet intravenoosselt ja kellel eGFR on vahemikus 30…44 ml/min/1,73m2, peavad metformiini võtmise katkestama 48 tundi enne kontrastaine manustamist ning tohivad metformiini võtmist uuesti jätkata 48 tundi pärast kontrastaine manustamist ainult sellisel juhul, kui nende neerufunktsioon ei ole halvenenud.

(3) Metformiin on vastunäidustatud ja joodisisaldava kontrastaine manustamist tuleb vältida patsientidel, kellel eGFR on väiksem kui 30 ml/min/1,73m2 (CKD 4 ja 5) või kellel esineb

kaasuv haigus, mis põhjustab maksafunktsiooni langust või hüpoksiat.

(4) Arst peab kontrastainega uuringu riski ja kasu vahekorda hindama erakorralistel patsientidel, kellel neerufunktsioon on häiritud või ei ole see teada. Metformiini kasutamine tuleb lõpetada kontrastaine manustamisel. Pärast protseduuri tuleb patsienti jälgida laktaatatsidoosi sümptomite suhtes. Metformiini võib uuesti kasutada 48 tundi pärast kontrastaine manustamist juhul, kui seerumi kreatiniin/eGFR on samal tasemel kui enne uuringut.

Neeru- ja maksafunktsiooni häire Erilist tähelepanu vajavad raske neeru- ja maksapuudulikkusega haiged, kuna nendel võib kontrastaine eritumine olla märgatavalt aeglustunud.

Myasthenia gravis Joodisisaldava kontrastaine manustamine võib süvendada myasthenia gravise sümptome.

Feokromotsütoom Feokromotsütoomiga patsientidel on soovitatav kasutada hüpertoonilise kriisi vältimiseks profülaktiliselt alfablokaatoreid.

Kilpnäärmefunktsiooni häired Olemasoleva, kuid diagnoosimata hüpertüreoidismiga patsientidel, latentse hüpertüreoidismiga patsientidel (nt sõlmeline struuma) ning funktsionaalse autonoomiaga patsientidel (sageli nt eakad patsiendid, eriti joodi puudusega piirkondades) on joodisisaldavate kontrastainete kasutamise järgselt suurem risk türeotoksilise kriisi tekkeks. Seda lisariski tuleb selliste seisunditega patsientidel hinnata enne joodisisaldava kontrastaine manustamist. Hüpertüreoidismi kahtlustamisel tuleb enne joodisisaldava kontrastaine ja/või ennetava türeostaatilise ravimi manustamist kontrollida kilpnäärme funktsiooni. Riskigruppi kuuluvaid patsiente tuleb manustamisjärgsetel nädalatel jälgida türeotoksikoosi tekkeriski osas. Pärast joodisisaldava kontrastaine manustamist on teatatud kilpnäärmefunktsiooni analüüsides ilmnenud hüpotüreoidismist või mööduvast kilpnäärme supressioonist täiskasvanutel ja lastel, sh imikutel. Mõned patsiendid said hüpotüreoidismi ravi.

Lapsed Erilist tähelepanu tuleb pöörata alla 3-aastastele lastele, kuna kilpnäärme alatalitlus varases elueas võib olla kahjulik motoorsele, kuulmise ja kognitiivsele arengule ning võib vajada ajutist asendusravi türoksiiniga. Hüpotüreoidismi esinemissagedus alla 3-aastastel lastel, kellele on manustatud joodisisaldavat kontrastainet, on vahemikus 1,3% kuni 15% ning see sõltub vanusest ja manustatud joodisisaldava kontrastaine annusest ning seda täheldatakse sagedamini vastsündinutel ja enneaegsetel imikutel. Vastsündinutel võib olla kokkupuude ka ema kaudu, raseduse ajal. Kilpnäärme funktsiooni tuleb kontrollida pärast joodisisaldava kontrastaine manustamist kõigil alla 3-aastastel lastel. Kilpnäärme alatalitluse avastamisel tuleb kaaluda ravi vajadust ja jälgida kilpnäärme funktsiooni kuni normaliseerumiseni. Ekstravasatsioon Isotoonilise VISIPAQUE'i ekstravasatsioonil tekkiv valu ja ekstravaskulaarne turse on tõenäoliselt tagasihoidlikumad kui hüperosmolaarse kontrastaine tekitatud kahjustus. Kahjustatud kohta on soovitav jahutada, võimalusel kõrgemal hoida. Mõnedel juhtudel võib osutuda vajalikuks kirurgiline dekompressioon.

Jälgimisaeg Peale kontrastaine kasutamist tuleb patsienti jälgida vähemalt 30 minutit, sest enamik tõsisemaid reaktsioone tekib selle aja jooksul. Siiski näitab kogemus, et ülitundlikkusreaktsioone võib tekkida ka mitme tunni või isegi päeva möödudes pärast süstimist.

Intratekaalne kasutamine Pärast müelograafiat peab patsient lamama tund aega, pea ja rindkere tõstetud 20° nurga alla. Seejärel võib ta ettevaatlikult liikuda, kuid vältida tuleb kummardumist. Kui patsient jääb voodisse, peavad pea

ja rindkere olema tõstetud kuus tundi. Kui patsiendil on risk krampide tekkeks, tuleb teda kuus tundi jälgida. Ambulatoorsed patsiendid ei tohi jääda üksi 24 tunni jooksul.

Hüsterosalpingograafia Hüsterosalpingograafiat ei tohi teha raseduse ajal või ägedate vaagna põletikuliste haiguste (PID) esinemisel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kõik joodisisaldavad kontrastained võivad mõjutada kilpnäärme joodisidumisvõimet, mis võib olla langenud mitme nädala jooksul ning järelikult võib see mõjutada radioaktiivse joodiga teostatavate joodisidumisvõime analüüside tulemusi.

Suured kontrastaine kontsentratsioonid seerumis ja uriinis võivad muuta bilirubiini, proteiine või anorgaanilisi aineid (raud, vask, kaltsium, fosfor) määravate analüüside tulemusi. Neid analüüse ei soovitata teha uuringu päeval.

Joodisisaldava kontrastaine kasutamine võib tekitada mööduva neerufunktsiooni häire ning see võib tekitada metformiini kasutavatel diabeedihaigetel laktaatatsidoosi (vt punkt 4.4)

Patsientidel, kes on tarvitanud interleukiin-2 kahe nädala jooksul enne protseduuri joodisisaldava kontrastainega, on kõrgenenud risk hilisreaktsioonide (gripilaadsed sümptomid või nahareaktsioonid) tekkeks.

On mõningaid andmeid, et β-blokaatorite kasutamine võib olla riskifaktoriks röntgenoloogiliste protseduuride läbiviimisel kontrastainetega (röntgenoloogilisel protseduuril kontrastainega on täheldatud ägedat hüpotensiooni ravi ajal β-blokaatoriga).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus VISIPAQUE'i kasutamise ohutus inimestele raseduse ajal ei ole määratud. Loomkatsetes pole leitud otsest ega kaudset kahjustavat toimet paljunemisfunktsioonile, loote arengule, gestatsioonile ning peri- ja postnataalsele arengule. Kuna röntgenkiirgust on raseduse ajal soovitav vältida, tuleb röntgenuuringute vajalikkust (kontrastainega või ilma) rasedale hoolikalt kaaluda ning võimalikku kasu ja riski hinnata. Ravimit ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui uuringust saadav informatsioon kaalub üles riski ning on patsiendi seisundi hindamiseks hädavajalik. Joodi sisaldavate kontrastainetega emakasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on soovitatav jälgida kilpnäärme funktsiooni (vt lõik 4.4). Imetamine Kontrastaine eritub halvasti rinnapiima ja minimaalne hulk imendub sooles. Kui emale antakse jodineeritud kontrastainet võib rinnaga toitmist jätkata tavapäraselt.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. 24 tunni jooksul peale intratekaalset manustamist pole soovitav juhtida autot ega kasutada masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool on loetletud võimalikud üldised kõrvaltoimed, mis on seotud VISIPAQUE'i kasutamisega radioloogilistes protseduurides.

VISIPAQUE’i kasutamisega seotud ebasoovitavad kõrvaltoimed on harilikult tagasihoidlikud või keskmise tugevusega ja mööduvad. Tõsiseid ja surmaga lõppenud reaktsioone on täheldatud väga harva, nende hulka kuuluvad ägedast krooniliseks kulgev neerupuudulikkus, äge neerupuudulikkus,

anafülaktiline või anafülaktoidne šokk, ülitundlikkusreaktsioon, millele järgnevad kardioloogilised reaktstioonid (Kounis’ sündroom), südame- või südame- ja hingamise seiskumine ja müokardi infarkt. Südamereaktsioone võib soodustada kaasuv haigus või protseduur.

Ülitundlikkusreaktsioonid väljenduvad tavaliselt naha- või hingamisteede nähtudena: hingeldus, nahalööve, punetus, urtikaaria, sügelemine, ägedad nahareaktsioonid, angioneurootiline ödeem, hüpotensioon, palavik, kõriturse, bronhospasm või kopsuturse. Autoimmuunsete haigustega patsientidel on esinenud vaskuliiti või Stevensi-Johnsoni laadseid sündroome.

Nähud võivad tekkida kohe pärast süstimist või mõne päeva jooksul. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida olenemata annusest ja manustamisviisist ning tagasihoidlikud ülitundlikkusnähud võivad olla tõsise anafülaktoidse reaktsiooni/šoki esimesteks tunnusteks. Kontrastaine manustamine tuleb viivitamatult katkestada ja vajadusel alustada spetsiifilise raviga soonesiseselt. Beetablokaatoreid kasutavatel patsientidel võivad allergilise reaktsiooni sümptomid olla ebatüüpilised ja sarnaneda vagaalse reaktsiooni sümptomitele.

Tagasihoidlik mööduv seerumi kreatiniini tõus on joodisisaldavate kontrastainete kasutamisel tavaline, kuid sellel pole harilikult kliinilist tähendust.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Loetletud sagedused baseeruvad kliinilisel dokumentatsioonil ja on avaldatud laiaulatuslikes uuringutes, millesse on kaasatud rohkem kui 57 705 patsienti.

Intravaskulaarne manustamine

Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata: trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkus Teadmata: anafülaktiline/anafülaktoidne šokk, anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon, sh eluohtlik või fataalne anafülaksia

Endokriinsüsteemi häired Teadmata: hüpertüreoidism, mööduv hüpotüreoidism Psühhiaatrilised häired Väga harv: erutusseisund, ärevus Teadmata: segasusseisund

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt: peavalu Harv: pearinglus, sensoorsed häired sh maitsetundlikkuse häire, paresteesia, parosmia Väga harv: tserebrovaskulaarne häire, minestamine, (mööduv) treemor, hüpesteesia Teadmata: kooma, teadvuse häire, krambid, kontrastaine poolt põhjustatud mööduv entsefalopaatia kontrastaine ekstravasatsiooni tõttu, mis võib avalduda sensoorse, motoorse või üldise neuroloogiline häirena (sh mälukaotus, hallutsinatsioon, paralüüs, parees, desorientatsioon, mööduv kõnehäire, afaasia, düsartria)

Silma kahjustused Väga harv: mööduv kortikaalne pimedus, mööduv nägemiskahjustus (sh diploopia, ähmane nägemine), silmalau turse

Südame häired

Harv: arütmia (sh bradükardia, tahhükardia), müokardiinfarkt Väga harv: südame seiskumine, palpitatsioonid Teadmata: südamepuudulikkus, südame ja hingamise seiskumine, juhtehäired, ventrikulaarne hüpokineesia, koronaararteri tromboos, stenokardia, koronaararterite spasm

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: naha õhetus Harv: hüpotensioon Väga harv: hüpertensioon, isheemia Teadmata: šokk, arterite spasm, tromboos, tromboflebiit

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: köha, aevastamine Väga harv: düspnoe, kurguärritus, kõriturse, neeluturse Teadmata: mitte-kardiogeenne kopsuturse, bronhospasm, pitsitustunne kurgus

Seedetrakti häired Aeg-ajalt: iiveldus, oksendamine Väga harv: kõhuvalu/ebamugavustunne, kõhulahtisus Teadmata: äge pankreatiit, pankreatiidi süvenemine, süljenäärme suurenemine

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: lööve või ravimlööve, pruuritus, urtikaaria Harv erüteem Väga harv: angioödeem, hüperhidroos Teadmata: fikseeritud ravimilööve, villiline või eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem, toksiline epidermaalne nekrolüüs, äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, ravimlööve, millega kaasneb eosinofiilia ja süsteemsed nähud

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga harv: seljavalu, lihasspasm Teadmata: artralgia

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: äge neerukahjustus või toksiline nefropaatia (kontrastainest põhjustatud nefropaatia) Teadmata: vere kreatiniinisisalduse suurenemine Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt: kuumatunne, valu rinnus Harv: külmavärinad, püreksia, valu ja ebamugavustunne, manustamiskoha reaktsioonid sh ekstravasatsioon, külmatunne Väga harv: asteenilised seisundid (sh haiglane olek, kurnatus), näoturse, lokaalne turse Teadmata: turse

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Teadmata: jodism

Intratekaalne kasutamine

Intratekaalse manustamise järgsed kõrvaltoimed võivad väljenduda hilisreaktsioonidena ja tekkida mõni tund või isegi mõni päev pärast kontrastaine manustamist. Neid esineb umbes sama tihti kui lumbaalpunktsiooni tüsistusi.

Teiste mitteioonsete kontrastainete kasutamisel on kirjeldatud meningeaalseid ärritusnähte (fotofoobia ja meningism) ning keemilist meningiiti. Tuleb arvestada ka nakkusliku meningiidi võimalusega.

Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkus, sh anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt: peavalu (võib olla raske ja pikaajaline) Teadmata: pearinglus, kontrastaine poolt põhjustatud mööduv entsefalopaatia kontrastaine ekstravasatsiooni tõttu, mis võib avalduda sensoorse, motoorse või üldise neuroloogiline häirena (sh mälukaotus, hallutsinatsioonid, segasusseisund, paralüüs, parees, desorientatsioon, afaasia, mööduv kõnehäire)

Seedetrakti häired Aeg-ajalt: oksendamine Teadmata: iiveldus

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Teadmata: lihasspasm

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Teadmata: värisemine, süstekoha reaktsioon

Hüsterosalpingograafia (HSG)

Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkus

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu

Seedetrakti häired Väga sage: kõhuvalu Sage: iiveldus Aeg-ajalt: oksendamine

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga sage: vaginaalne verejooks

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: püreksia Teadmata: värisemine, süstekoha reaktsioon Artograafia

Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkus, sh anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: valu süstekohas Teadmata: värisemine

Seedetrakti uuringud

Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkus, sh anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid

Seedetrakti häired Sage: diarröa, kõhuvalu, iiveldus Aeg-ajalt: oksendamine

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Teadmata: värisemine

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel on üledoseerimine ebatõenäoline. Protseduuri pikkuse jälgimine on oluline, et arvestada neerude kontrastainetaluvust (t½ ~ 2 tundi). Üledoseerimise juhtudel tuleb vee ja elektrolüütide tasakaal infusiooniraviga korrigeerida. Neerufunktsiooni tuleb jälgida järgneva kolme päeva jooksul. Vajaduse korral võib suure koguse jodiksanooli eemaldamiseks kasutada hemodialüüsi. Spetsiifilist antidooti ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Süstituna absorbeerib orgaaniliselt seotud jood veresoontes ja kudedes kiirgust. Jodiksanooli intravenoosse manustamise järel ei leitud tervetel vabatahtlikel enamiku hemodünaamiliste, kliinilis- keemiliste ega koagulatsiooniparameetrite kõikumisi võrreldes süstimiseelsete väärtustega. Vähesed leitud laboratoorsete analüüside kõikumised olid tagasihoidlikud ega omanud kliinilist tähendust.

VISIPAQUE põhjustab patsientidel ainult minimaalset neerufunktsiooni muutust. Diabeedihaigetel seerumi kreatiniini kontsentratsiooniga 1,3...3,5 mg/dl põhjustas VISIPAQUE’i kasutamine 3% patsientidest kreatiniini kontsentratsiooni tõusu 0,5 mg/dl ja 0% patsientidest tõusu 1,0 mg/dl. Ensüümide (alkaalne fosfataas ja N-atsetüül-ß-glükoosaminidaas) vabanemine proksimaalsete tuubulite rakkudest on tagasihoidlikum kui mitteioonsete monomeersete kontrastainete kasutamisel või ioonsete dimeersete kontrastainete kasutamisel. Ka neerud taluvad VISIPAQUE'i hästi.

Südame-vereringe näitajate (LVEDP, LVSP, pulsisagedus ja QT-aeg) muutused ja verevoolu muutused reiearteris olid VISIPAQUE'i süstimise järgselt teiste kontrastainetega võrreldes tagasihoidlikumad.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jodiksanool levib kehas kiiresti, leviku poolestusaeg on umbes 21 minutit. Levikumaht vastab suurusjärgult rakuvälisele vedelikule (0,26 l/kg kehakaalu kohta), seega levib jodiksanool vaid rakuvälises ruumis.

Metaboliite pole leitud. Valgusiduvus on alla 2%.

Eliminatsiooni poolestusaeg on umbes 2 tundi. Jodiksanool eritub peamiselt neerudega glomerulaarfiltratsiooni teel. Uriinis leiti tervetel vabatahtlikel muutumatul kujul 4 tunni pärast umbes 80% ja 24 tunni möödudes umbes 97% manustatud kontrastainest. Vaid umbes 1,2% kontrastainest eritub faecesega 72 tunni möödudes. Maksimaalne kontsentratsioon uriinis on umbes 1 tund peale manustamist.

Doosist sõltuvaid farmakokineetilisi omadusi pole soovitatud koguste manustamisel avastatud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Katsetes rottide ja küülikutega pole jodiksanoolil viljakust kahjustavat ega teratogeenset toimet leitud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Trometamool Naatriumkloriid Kaltsiumkloriiddihüdraat Naatriumkaltsiumedetaat Vesinikkloriidhape, kontsentreeritud (pH kohandamiseks) Vesi

Toote pH on 6,8-7,6.

6.2 Sobimatus

Kuigi sobimatust pole leitud, ei tohiks VISIPAQUE'i segada teiste ravimitega. Tuleb kasutada eraldi süstalt.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Toodet klaaspudelites ja 50, 100, 200 ja 500 ml polüpropüleenpudelites võib hoida temperatuuril 37°C kuni 1 kuu enne kasutamist.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Klaaspudelid: 20 ml viaalid ja 50, 100 ning 200 ml infusioonipudelid on valmistatud tugevast värvitust borosilikaatklaasist (Ph. Eur. I tüüp), suletud klorobutüülist kummikorkidega (Ph. Eur. I tüüp) ja kinnitatud täielikult eemaldatavate alumiiniumribadega, millel on värvilisest plastmassist "flip-off". Polüpropüleenpudelid: 50, 100, 200 ja 500 ml polüpropüleenpudelid on suletud halobutüülist kummikorkidega ja varustatud plastmassist keeratava korgiga, millel on ehtsust tõestav äratõmmatav plastikrõngas.

550 mg/ml 10 viaali à 20 ml 1 pudel à 50 ml 652 mg/ml 10 viaali à 20 ml 1 pudel à 50 ml

Mõningates riikides ei pruugi mõned pakendid või kontsentratsioonid müügil olla.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Nagu iga parenteraalseks kasutamiseks mõeldud ravimit, tuleb VISIPAQUE'i süstelahust enne kasutamist kontrollida ning jälgida, et värvus poleks muutunud, et poleks sadet ja et pudel oleks suletud ja terve. Kontrastaine tuleb tõmmata süstlasse vahetult enne kasutamist. Pudelid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, tarvitamata jäänud kontrastaine tuleb hävitada. VISIPAQUE'i võib enne manustamist kehatemperatuurini (37°C) soojendada.

Lisajuhised automaatsüstla kasutamisel.

Lubatud on kasutada ainult neid automaatsüstlaid, millised on heakskiidetud 500 ml suuruste kontrastaine pudelite ühendamiseks. Ühekordseks süstimiseks ainult.

Automaatsüstla ning patsiendi ühendamise voolikut tuleb vahetada pärast iga järgnevat patsienti. Pudelisse allesjäänud kasutamata kontrastaine kogus ning kõik sellega ühenduses olnud voolikud tuleb päeva lõpus ära visata.

Võib kasutada ka väiksemaid pudeleid. Jälgida automaatsüstla tootjapoolseid juhiseid.

7. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

GE Healthcare AS Nycoveien 1 0485 Oslo Norra

8. MÜÜGILOA NUMBRID

VISIPAQUE 550 mg/ml süstelahus: 283899 VISIPAQUE 652 mg/ml süstelahus: 283799

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE

KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28/10/1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03/12/2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2026