Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne vaktsineerimist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• See ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis on Verorab ja milleks seda kasutatakse

Verorab on näidustatud marutõve vältimiseks kõikides vanuserühmades (marutõveviirusega kokkupuute eelne ja kokkupuute järgne vaktsineerimine).

2. Mida on vaja teada enne Verorab’i kasutamist

Verorab’i ei tohi kasutada: Kokkupuute eelne vaktsineerimine

• Kui te olete selle vaktsiini mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ültundlik), teil oli eelneva Verorab´iga vaktsineerimise järgselt või samu komponente sisaldava vaktsiini eelmise manustamise järgselt allergiline reaktsioon.
• Kui teil on palavik või äge haigus (vaktsineerimine tuleb edasi lükata).

Kokkupuute järgne vaktsineerimine Kuna marutõbi lõpeb alati surmaga, siis ravieesmärgil kokkupuute järgsele vaktsineerimisele vastunäidustusi ei ole. Hoiatused ja ettevaatusabinõud

• Nagu iga vaktsiini puhul, ei pruugi ka Verorab kaitsta 100% vaktsineeritud isikuid.
• Verorab’i ei tohi manustada intravaskulaarselt. Enne süstimist veenduda, et nõel ei oleks veresoones.
• Kasutada ettevaatusega, kui esineb allergia polümüksiin B, streptomütsiini, neomütsiini (esineb vaktsiinis vaid jälgedena) või mõne samasse rühma kuuluva antibiootikumi suhtes.
• Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, peavad olema käepärast vastavad vahendid ja meditsiiniline järelevalve harvaesineva anafülaktilise reaktsiooniga toimetulekuks pärast vaktsiini manustamist.
• Kui vaktsiini manustada isikutele, kellel on teadaolev nõrgenenud immuunsüsteem (immuunpuudulikkus) immunosupressiivse haiguse või samaaegse immunosupressiivse ravi (nagu kortikosteroidid) tõttu, tuleb teha seroloogiline test 2 kuni 4 nädalat pärast vaktsineerimist (vt lõik 3 „Kuidas Verorab’i kasutada“).

• Verorab’i tuleb manustada ettevaatusega isikutele, kellel on verejooksu oht nagu vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia) või hüübimishäired, kuna intramuskulaarne manustamine võib tekitada süstekohal veritsust.
• Kui teil või teie lapsel on esinenud allergiline reaktsioon lateksile, rääkige sellest oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele enne Verorab süstesuspensiooni kasutamist. Süstli otsakork sisaldab loodusliku kummi lateksderivaati, mis võib põhjustada rasket allergilist reaktsiooni.

Ilma kinnitatud nõelata süstlid Enne Verorab’i kasutamist teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui teil või teie lapsel on olnud mis tahes allergiline reaktsioon lateksi suhtes. Ilma kinnitatud nõelata süstli kork sisaldab loodusliku kautšuki lateksderivaati, mis võib tekitada raskeid allergilisi reaktsioone.

Muud ravimid ja Verorab Immuunpärssiv ravi, sealhulgas pikaajaline süsteemne kortikosteroidravi, võib takistada antikehade teket ja muuta vaktsineerimise ebaefektiivseks. Seetõttu on soovitatav teha seroloogiline test 2 kuni 4 nädala jooksul pärast viimast süsti (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Seda vaktsiini võib teile või teie lapsele manustada samaaegselt tüüfusevastase vaktsiiniga. Kuid neid vaktsiine tuleb manustada erinevatesse kehaosadesse ja neid ei tohi segada ühte süstlasse.

Samaaegsel manustamisel teiste ravimitega, sealhulgas marutõve immunoglobuliinidega, tuleb kasutada eraldi süstekohti ja eraldi süstlaid.

Kuna marutõvevastane immunoglobuliin takistab vaktsiini immuunvastuse tekkimist, tuleb rangelt järgida marutõvevastase immunoglobuliini manustamise soovitust.

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus Rasedus Loomadel teostatud reproduktiivsus- ja arengutoksilisuse uuring, mis viidi läbi inaktiveeritud marutõve vaktsiini Verorab’iga, ei näidanud kahjulikku mõju emasloomade viljakusele ning pre- ja postnataalsele arengule.

Marutõve vaktsiini (inaktiveeritud "WISTAR Rabies PM/WI38 1503-3M tüvi") kliinilisel kasutamisel piiratud arvul rasedatel ei leitud loote väärarenguid või toksilist toimet lootele.

Tulenevalt marutõve tõsidusest ei ole rasedus vaktsineerimise vastunäidustuseks, vaktsineerimine tuleb teostada raseduse ajal tavalise vaktsineerimiskuurina isikutel, kellel on kõrge risk nakatuda marutõveviirusega.

Imetamine Vaktsiini võib manustada rinnaga toitmise ajal. Viljakus Verorab’i ei ole hinnatud kahjuliku toime osas meeste ega naiste viljakusele.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Sageli on teatatud vaktsineerimisjärgsest pearinglusest. See kõrvaltoime võib ajutiselt mõjutada võimet juhtida autot või käsitseda masinaid.

Verorab süstesuspensioon sisaldab fenüülalaniini, kaaliumi ja naatriumi

• Verorab sisaldab 4,1 mikrogrammi fenüülalaniini ühes 0,5 ml annuses, mis vastab 0,068 mikrogrammi/kg 60-kilogrammise inimese kohta. Fenüülalaniin võib olla kahjulik, kui teil on fenüülketonuuria, mis on harvaesinev geneetiline häire, mille korral fenüülalaniini ei lammutata ja see koguneb organismi.
• Verorab sisaldab vähem kui 1 mmol kaaliumi (39 mg) ja naatriumi (23 mg) ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „kaaliumivaba” ja „naatriumivaba”.

3. Kuidas Verorab’i kasutada

Kokkupuute eelne marutõve vältimine Kokkupuute eelset vaktsineerimist tuleks pakkuda isikutele, kellel on kõrge risk nakatuda marutõveviirusega. Vaktsineerida tuleb püsiva riskiga isikud, nagu marutõveviirusega kokkupuutuvad laboritöötajad (marutõve diagnostika, uuringute või tootmisega tegelevad isikud). Immuunsust säilitatakse revaktsineerimisega. Vaktsineerimine on soovitatav ka järgmistel isikutel, vastavalt isiku nakatumise riski suurusele:

• Veterinaarid, loomadega tegelevad isikud (sh nahkhiirtega), metsanduses tegevad isikud (metsavahid), taksidermistid.
• Potentsiaalselt ründavate loomadega (nagu koerad, kassid, kährikud ja nahkhiired) kokkupuutuvad isikud.
• Täiskasvanud ja lapsed, kes elavad või reisivad kõrge riskiga piirkonnas.

Kokkupuute järgne marutõve vältimine Kui esineb ka väikseim võimalus olla nakatunud marutõveviirusega, tuleb vaktsineerimine läbi viia viivitamatult. See tuleb kindlasti läbi viia vastavas keskuses meditsiinilise järelevalve all. Kokkupuute järgne ravi hõlmab lokaalset mittespetsiifilist haava ravi, vaktsineerimist ja passiivset immuniseerimist marutõve immunoglobuliinidega. Ravi tuleb kohandada vastavalt kontakti või haava tüübile, marutaudi esinemisele loomal ja isiku marutõvevastase immuniseerituse astmele. Kõikidel juhtudel tuleb viia läbi haava lokaalne ravi.

Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Intramuskulaarsel teel (ravimi süstimine lihaskoesse) manustades on soovitatav annus 0,5 ml manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini. Intradermaalsel teel (ravimi süstimine pärisnahka) manustades on soovitatav annus 0,1 ml manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini mõlemasse süstekohta.

Verorab’i võib manustada nii lastele kui täiskasvanutele sama skeemi alusel.

Kokkupuute eelne marutõve vältimine Kokkupuute eelseks immuniseerimiseks saab normaalse immuunsusega isikuid vaktsineerida ühe vaktsineerimisskeemi järgi neist, mis on esitatud tabelis 1, ning vastavalt kohalikele ametlikele soovitustele, kui need on saadaval: Tabel 1. Kokkupuute eelse vaktsineerimise skeemid Tavaskeem 1 annus 1 annus 1 annus intramuskulaarne tee – 0,5 ml Ühenädalane skeema 1 annus 1 annus intramuskulaarne tee – 0,5 ml

Ühenädalane skeema 2 annustb 2 annustb intradermaalne tee – 0,1 ml a – Seda raviskeemi ei tohi kasutada vähenenud immuunsusega isikutel (vt alalõik „Kasutamine vähenenud immuunsusega isikutel“) b – Üks süste kumbagi käsivarde (täiskasvanud ja lapsed) või kummagi reie anterolateraalsesse piirkonda (imikud ja väikelapsed) Lisaks võidakse vastavalt kohalikele ametlikele soovitustele teha revaktsineerimised ja/või regulaarsed neutraliseerivate antikehade seroloogilised analüüsid.Kokkupuute järgne marutõve vältimine Kokkupuute järgset marutõve vältimist tuleb alustada võimalikult kiiresti pärast marutaudi kahtlusega looma hammustust. Kõigil juhtudel tuleb vahetult või võimalikult kiiresti pärast kokkupuudet teha korralik haavahooldus (kõigi hammustushaavade ja kriimustuste põhjalik loputamine ja pesemine seebi või puhastusvahendiga ning rohke koguse vee ja/või marutõveviirust surmava ainega). Haava puhastus tuleb teha enne marutõve vaktsiini või marutõvevastase immunoglobuliini manustamist, kui need on näidustatud. Marutõve vaktsiini manustamine peab toimuma rangelt vastavalt kokkupuute raskusastmele, patsiendi immuniseerituse astmega ja marutaudi esinemisele loomal (vastavalt kohalikele ametlikele soovitustele, vt WHO soovitusi tabelist 2). Kokkupuute järgne profülaktika peab toimuma meditsiinilise järelevalve all.

Vajadusel võib lisaks teha teetanusevastase profülaktika ja/või täiendava ravi antibiootikumidega vältimaks muude infektsioonide teket.

Tabel 2. WHO kokkupuute raskusastmed Kokku- Kokkupuute tüüp kodu- või Soovitatav kokkupuute järgne profülaktika puute metsloomaga, kelle puhul raskus- kahtlustatakse või on kinnitatud aste marutaud või loom, keda pole võimalik testida I Loomade katsumine või toitmine. Pole vajalik, kui usaldusväärne anamnees on

Terve naha lakkumine.

(Kokkupuude puudub)

II Palja naha näksimine. Koheselt manustada vaktsiini. Väiksemad kriimustused või vigastused, mis ei veritse. (Kokkupuude) negatiivne.

III Üksikud või mitmed Koheselt manustada marutõve vaktsiini, ja transdermaalsedc hammustused või marutõvevastast immunoglobuliini, võimalikult kriimustused, kiiresti pärast kokkupuutejärgse profülaktika kokkupuude looma limaskestaga või alustamist. vigastatud naha lakkumine, otsene kokkupuude nahkhiirtega. (Raske kokkupuude) a Kui vaatluse all on väliselt terve koer või kass madala riskiga piirkonnast, võib ravi edasi lükata. b See vaatlusperiood kehtib ainult koerte ja kasside kohta. Välja arvatud kaitse all või väljasuremisohus liigid, tuleks teised marutaudis kahtlustatavad kodu- ja metsloomad eutaniseerida ja nende kudesid marutaudi antigeeni olemasolu suhtes sobivate laboratoorsete meetoditega kontrollida. c Eriti pea, kaela, näo, käte ja suguelundite piirkonna hammustused on III kokkupuute raskusastmega, sest need piirkonnad on rikkaliku närvivarustusega. Varem immuniseerimata isikute kokkupuute järgne profülaktika (isikud, kes on enne kokkupuudet vaktsineerimata) Esseni vaktsineerimiskuur: vaktsiiniannus tuleb manustada päevadel D0, D3, D7, D14 ja D28 (5 x 0,5 ml süst). või Zagreb’i vaktsineerimiskuur (skeem 2-1-1): üks vaktsiiniannus manustatakse D0 paremasse deltalihasesse ja üks annus vasakpoolsesse deltalihasesse, seejärel manustatakse üks annus deltalihasesse D7 ja D21 (4 x 0,5 ml süst). Väikelastel tuleb vaktsiin manustada reielihase anterolateraalsesse piirkonda.

III kokkupuute raskusastme korral (vt tabel 2) tuleb koos vaktsiiniga manustada marutõvevastast immunoglobuliini. Sellisel juhul tuleb vaktsiin manustada kontralateraalsesse külge immunoglobuliini manustamiskohtadest.

Vaktsineerimine lõpetatakse siis, kui loomal ei ole loomaarsti hinnangul (looma järelevalve ja/või laborianalüüs) diagnoositud marutaudi.

Lisateavet vaadake kasutatava marutõvevastase immunoglobuliini pakendi infolehest. Varem immuniseeritud isikute kokkupuute järgne profülaktika WHO soovituse kohaselt on varem immuniseeritud isikud patsiendid, kellel on dokumenteeritud varasem täielik kokkupuute eelne profülaktika või kokkupuute järgne profülaktika, ja inimesed, kes katkestasid kokkupuutejärgse profülaktika kuuri pärast vähemalt kahe rakukultuuril põhineva marutõvevastase vaktsiiniannuse manustamist. Varem immuniseeritud isikud peaksid saama ühe vaktsiiniannuse intramuskulaarselt nii 0 kui ka 3. päeval. Marutõve immunoglobuliin ei ole nendele isikutele näidustatud.

Kasutamine nõrgenenud immuunsusega isikutel

• Kokkupuute eelne marutõve vältimine

Nõrgenenud immuunsusega isikutel tuleb kasutada 3-annuselist tavaskeemi (loetletud alalõigus „Kokkupuute eelne marutõve vältimine“) ja läbi viia neutraliseerivate antikehade seroloogiline

testimine 2 kuni 4 nädala jooksul pärast viimase annuse manustamist, et hinnata vaktsiini lisaannuse võimalikku vajadust.

• Kokkupuute järgne marutõve vältimine

Nõrgenenud immuunsusega isikutele tohib manustada ainult täielikku vaktsineerimiskuuri (loetletud jaotises „Varem immuniseerimata isikute kokkupuute järgne profülaktika“). Marutõvevastane immunoglobuliin tuleb manustada koos vaktsiiniga nii II kui ka III kokkupuute raskusastme korral (vt tabel 2).

Kasutamine lastel Lastele manustatakse sama annus nagu täiskasvanutelegi (0,5 ml intramuskulaarselt või 0,1 ml intradermaalselt).

Manustamisviis

• Intramuskulaarne tee (i.m.)

Seda vaktsiini manustatakse imikutele ja väikelastele reielihase anterolateraalsesse piirkonda ja vanematele lastele ning täiskasvanutele deltalihase piirkonda.

• Intradermaalne tee (i.d.)

Seda vaktsiini manustatakse eelistatult käsivarde või küünarvarde.

Vaktsiini ei tohi süstida tuharalihasesse. Vaktsiini ei tohi süstida veresoonde.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see vaktsiin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tõsised allergilised reaktsioonid Alati võivad tekkida tõsised allergilised reaktsioonid (anafülaktilised reaktsioonid), isegi kui see on väga haruldane. Kui teil või teie lapsel tekib anafülaktiline reaktsioon, pöörduge kohe arsti või tervishoiutöötaja poole või minge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Anafülaktilise reaktsiooni sümptomid ilmnevad tavaliselt väga varsti pärast süstimist ja võivad olla lööve, sügelus, hingamisraskused, õhupuudus, näo, huulte, kõri või keele turse.

Muud kõrvaltoimed Enamik kõrvaltoimeid ilmnesid 3 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja kadusid spontaanselt 1 kuni 3 päeva jooksul pärast ilmumist. Neist teatati järgmiste esinemissagedustega:

Väga sage: võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st

• Üldiselt halb enesetunne
• Peavalu
• Lihasvalu
• Süstekoha valu
• Süstekoha punetus
• Süstekoha turse
• Ainult imikutel - ärrituvus, lohutamatu nutt, unisus

Sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st

• Palavik
• Lümfisõlmede suurenemine
• Allergilised reaktsioonid, nagu lööve ja sügelus
• Gripilaadsed sümptomid
• Süstekoha sügelus
• Süstekoha kõvastumus

• Ainult imikutel - unetus

Aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st

• Söögiisu vähenemine
• Iiveldus
• Kõhuvalu
• Kõhulahtisus
• Oksendamine
• Külmavärinad
• Väsimus, ebatavaline nõrkus
• Pearinglus
• Liigesevalu
• Verevalumid süstekohas

Harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st

• Hingamisraskused

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Näo, huulte, suu, keele või kõri turse, mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskusi
• Järsk kuulmislangus või -kadu

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Verorab’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage Verorab’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Hoida külmkapis (2 °C... 8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Verorab süstesuspensiooni pulber ja lahusti sisaldab Toimeaine: Pärast lahuse manustamiskõlblikuks muutmist 0,5 ml lahustiga sisaldab 1 viaal: Marutõve viirusta, WISTAR marutõveviiruse PM/WI38 1503-3M tüvi (inaktiveeritud) 3,25 RÜb aToodetud VERO rakkudel. bSisaldus mõõdetud ELISA testiga, mis vastab rahvusvahelisele standardile.

Teised koostisosad on: Pulber: maltoos, 20% humaanalbumiini lahus, põhisööde Eagle (Basal Medium Eagle) (segu mineraalsooladest, sealhulgas kaalium, vitamiinidest, dekstroosist ja aminohapetest, sealhulgas L- fenüülalaniin), süstevesi, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid. Lahusti: naatriumkloriid, süstevesi.

Kuidas Verorab välja näeb ja pakendi sisu Verorab on süstesuspensiooni pulber ja lahusti (pulber viaalis + 0,5 ml lahustit süstlis). Karbis on 1 või 10 tk. Verorab on süstesuspensiooni pulber ja lahusti (pulber viaalis + 0,5 ml lahustit ampullis). Karbis on 5 tk. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja Sanofi Winthrop Industrie 82 avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

Tootjad

Sanofi Winthrop Industrie 1541 avenue Marcel Mérieux 69280 Marcy l’Etoile Prantsusmaa

Sanofi Winthrop Industrie Voie de l’Institut - Parc Industriel d’Incarville B.P 101 27100 Val de Reuil Prantsusmaa

Sanofi-Aventis Zrt. Campona Utca 1. (Harbor Park) 1225 Budapest Ungari

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Swixx Biopharma OÜ tel: +372 640 1030 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

Muud teabeallikad Täpne teave selle ravimi kohta on Ravimiameti kodulehel www.ravimiamet.ee.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Lahusti on eeltäidetud süstlas

Käsitsemisjuhised:

• Eemaldage lüofiliseeritud pulbri viaalilt kate.

• Keerake kolvivarras süstlale, kui see on pakendis eraldi.
• Kinnitage lahuse valmistamise nõel süstlale (kinnitatud nõelata süstla puhul).
• Süstige lahusti lüofiliseeritud pulbri viaali.
• Loksutada ettevaatlikult viaali, kuni saadakse ühtlane pulbri suspensioon.
• Vaktsiinilahus peab olema selge, homogeenne ja osakestevaba. Kinnitatud nõelaga süstla käsitsemisjuhend

o Eemaldage ja visake ära süstal, mida kasutati vaktsiinilahuse valmistamiseks. o Vaktsiinilahuse tõmbamiseks kasutage uue nõelaga uut süstalt.

• Kinnitatud nõelata süstla käsitsemisjuhend o Tõmmake suspensioon süstla abil välja.
• Asendage vaktsiinilahuse tõmbamiseks kasutatud nõel uue nõelaga, mis sobib intramuskulaarseks või intradermaalseks süstimiseks. Vaktsiini manustamiseks valitakse patsiendile sobiva pikkusega nõel.

Lahusti on ampullis

Käsitsemisjuhised:

• Eemaldage lüofiliseeritud pulbri viaalilt kate.
• Murdke ampulli ots. Tõmmake lahusti süstlaga välja.

• Süstige lahusti lüofiliseeritud pulbri viaali.
• Loksutada ettevaatlikult viaali, kuni saadakse ühtlane pulbri suspensioon.
• Vaktsiinilahus peab olema selge, homogeenne ja osakestevaba.
• Tõmmake suspensioon süstla abil välja.
• Asendage vaktsiinilahuse tõmbamiseks kasutatud nõel uue nõelaga, mis sobib intramuskulaarseks ja intradermaalseks süstimiseks. Vaktsiini manustamiseks valitakse patsiendile sobiva pikkusega nõel.

Kui Verorab’i kasutatakse intramuskulaarsel teel, siis tuleb ravim ära kasutada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Kui Verorab’i kasutatakse intradermaalsel teel, võib vaktsiini kasutada 6 tunni jooksul pärast manustamiskõlblikuks muutmist, eeldusel et seda on hoitud temperatuuril kuni 25 °C ja valguse eest kaitstult. Pärast seda, kui vaktsiin on aseptika reegleid järgides 0,5 ml lahustiga manustamiskõlblikuks muudetud, tuleb viaalist välja tõmmata 0,1 ml vaktsiiniannused. Ülejäänut võib kasutada teisel patsiendil. Iga kord enne ravimi süstlasse tõmbamist keerutage viaali ettevaatlikult, et saada homogeenne suspensioon. Ristinfektsiooni vältimiseks tuleb iga patsiendi jaoks iga vaktsiiniannuse väljatõmbamiseks ja manustamiseks kasutada uut steriilset nõela ja süstalt. 6 tunni möödudes tuleb kasutamata vaktsiin hävitada. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Retseptiravim.