Venlafaxine liconsa - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (300mg) - Infoleht (Venlafaksiin)

Näidustus: Depressioon. Depressiooni retsidiivide profülaktika.

ATC Kood: N06AX16
Toimeaine: venlafaksiin
Tootja: Laboratorios Liconsa S.A.

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Venlafaxine Liconsa, 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Venlafaxine Liconsa ja milleks seda kasutatakse

Venlafaxine Liconsa sisaldab toimeainena venlafaksiini. Venlafaxine Liconsa on antidepressant, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoriteks (SNRI-d). Sellesse rühma kuuluvaid ravimeid kasutatakse depressiooni ja muude seisundite, näiteks ärevushäirete raviks. Antidepressantide toimemehhanism ei ole täielikult teada, kuid need võivad aidata, tõstes ajus serotoniini ja noradrenaliini taset.

Venlafaxine Liconsa on depressiooniga täiskasvanutele mõeldud ravim. Õige ravi depressiooni korral aitab teil paraneda. Ravita jäämisel võib teie seisund püsida ning muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

2. Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist

Venlafaxine Liconsa’t ei tohi võtta

  • kui olete venlafaksiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui te kasutate samal ajal või olete kasutanud viimase 14 päeva jooksul ravimeid, mida nimetatakse pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI-d) ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Pöördumatu toimega MAOI kasutamine koos Venlafaxine Liconsa’ga võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Ka pärast Venlafaxine Liconsa kasutamise lõpetamist peate te ootama vähemalt 7 päeva, enne kui võite kasutada mõnda MAOI-d (vt ka lõigud „Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa“ ning informatsiooni selles lõigus serotoniinisündroomi kohta).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Venlafaxine Liconsa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui te kasutate koos Venlafaxine Liconsa’ga teisi ravimeid, mis võivad suurendada serotoniinisündroomi tekkimise riski (vt lõik „Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa”);
  • kui teil on neelamis-, mao- või soole häireid, mis vähendab teie võimet neelata või toiduainete normaalset soolesisest liikumist.
  • kui teil on probleeme silmadega, näiteks teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);
  • kui teil on esinenud kõrget vererõhku;
  • kui teil on esinenud probleeme südamega;
  • kui teile on öeldud, et teil on südame rütmihäired;
  • kui teil on esinenud tõmblusi (krambihooge);
  • kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia);
  • kui teil on olnud veritsushäireid (tekivad kergesti verevalumid või verejooksud) või kui te kasutate muid ravimeid, mis võivad veritsemisohtu suurendada, nt varfariin (kasutatakse verehüüvete ennetamiseks) või kui te olete rase (vt „Rasedus ja imetamine“);
  • kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud maniat või bipolaarset häiret (ülemäärane erutatus või eufooria);
  • kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Venlafaxine Liconsa võib esimeste ravinädalate jooksul põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Juhul kui teil tekib selline seisund, rääkige sellest oma arstile.

Ärge jooge ravi ajal Venlafaxine Liconsa’ga alkoholi, sest see võib põhjustada äärmuslikku väsimust ja viia teadvuse kaotuseni. Samaaegne kasutamine alkoholi ja/või teatud ravimitega võib depressiooni- ja muude haigusseisundite, nt ärevushäire sümptomeid süvendada.

Suitsiidimõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need mõtted võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem. Need mõtted võivad tekkida ka annuse vähendamisel või Venlafaxine Liconsa’ga ravi lõpetamise ajal.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

  • kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
  • kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mis tahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse.

Teil võib olla abi sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis ja paluda neil lugeda seda infolehte. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises. Suukuivus 10%-l venlafaksiiniga ravitavatest patsientidest esineb suukuivust. See võib suurendada hammaste lagunemise (kaariese) riski. Seepärast peate oma hammaste hügieeni eest eriti hoolt kandma.

Suhkurtõbi Venlafaxin Liconsa võib mõjutada teie vere glükoosisisaldust. Seetõttu võib vajalikuks osutuda teie diabeediravimite annuste kohandamine.

Seksuaalhäired Ravimid, nagu Venlafaxine Liconsa (nn SSRI-d/SNRI-d) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid (vt lõik 4). Mõnel juhul on need sümptomid püsinud ka pärast ravi lõpetamist.

Lapsed ja noorukid Venlafaxine Liconsa’t ei tohi üldjuhul kasutada alla 18-aasta vanustel lastel ega noorukitel. Peaksite ka teadma, et alla 18-aasta vanustel patsientidel on sellesse klassi kuuluvate ravimite kasutamisel suurem oht kõrvaltoimete tekkimiseks, nt enesetapukatse, enesetapumõtted ja vaenulikkus (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Hoolimata sellest võib teie arst määrata seda ravimit ka alla 18-aasta vanustele patsientidele, kui ta leiab, et see on neile kasulik. Kui teie arst on määranud selle ravimi alla 18-aasta vanusele patsiendile ja teil on selle kohta küsimusi, pidage uuesti nõu oma arstiga. Kui alla 18-aasta vanustel patsientidel tekivad või süvenevad venlafaksiini kasutamise ajal

eespool nimetatud sümptomid, rääkige sellest arstile. Selle ravimi ohutust kasvule, küpsemisele ja kognitiiv-käitumuslikule arengule selle pikaajalisel kasutamisel selles vanuserühmas ei ole veel tõestatud.

Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te võite kasutada Venlafaxine Liconsa’t koos teiste ravimitega.

Ärge alustage ega lõpetage teiste ravimite, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimite ega looduslike või taimsete ravimite kasutamist ilma eelnevalt oma arsti või apteekriga konsulteerimata.

  • Monoamiinoksüdaasi inhibiitoreid, mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks, ei

tohi võtta koos venlafaksiiniga. Pidage nõu oma arstiga, kui olete neid ravimeid viimase 14 päeva jooksul kasutanud. (MAOI-d: vt lõik „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist“).

  • Serotoniinisündroom:

Ravi ajal venlafaksiiniga, eriti selle kasutamisel koos teiste ravimitega, võib tekkida serotoniinisündroom, potentsiaalselt eluohtlik seisund või maliigsele neuroleptilisele sündroomile (MNS) sarnanevad reaktsioonid (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“). Need ravimid on näiteks järgmised:

  • triptaanid (kasutatakse migreeni raviks); muud depressiooniravimid, näiteks SNRI-d, SSRI-d, tritsüklilised, või liitiumi sisaldavad ravimid; amfetamiine sisaldavad ravimid (kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD), narkolepsia ja rasvumise raviks); antibiootikumi linesoliid sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide raviks); monoamiinoksüdaasi inhibiitorit moklobemiidi sisaldavad ravimid (kasutatakse depressiooni raviks); sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks); opioide sisaldavad ravimid (näiteks buprenorfiin, tramadool, fentanüül, tapentadool, petidiini või pentasotsiin) (kasutatakse tugeva valu raviks); dekstrometorfaani sisaldavad ravimid (kasutatakse köha raviks); metadooni sisaldavad ravimid (kasutatakse opioididest tekkinud ravimsõltuvuse või tugeva valu raviks); metüleensinist sisaldavad ravimid (kasutatakse veres suurenenud methemoglobiinisisalduse raviks); liht-naistepuna sisaldavad ravimid (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni raviks); trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse näiteks unehäirete ja depressiooni raviks); antipsühhootikumid (kasutatakse sellise haiguse raviks, mille sümptomiteks on asjade kuulmine, nägemine või tundmine, mida pole olemas, ekslik veendumus, ebatavaline kahtlustavus, ebaselge mõttekäik ja endasse sulgumine).

Serotoniinisündroomi nähtudeks ja sümptomiteks võib olla kombinatsioon järgmistest: rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, südametegevuse kiirenemine, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, reflekside üliaktiivsus, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigse neuroleptilise sündroomiga (MNS). MNS-i haigusnähtude ja sümptomite hulka võivad kombineeritult kuuluda palavik, kiire südame löögisagedus, higistamine, tugev lihasjäikus, segasus, tõusnud lihasensüümide sisaldus (määratakse vereanalüüsiga).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te kahtlustate endal serotoniinisündroomi.

Te peate teavitama oma arsti, kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame rütmi. Sellised ravimid võivad olla:

  • antiarütmikumid, nagu kinidiin, amiodaroon, sotalool või dofetiliid (kasutatakse südame rütmihäirete raviks);
  • antipsühhootikumid, nagu tioridasiin (vt ka ülalpool serotoniinisündroomi kohta);
  • antibiootikumid, nagu erütromütsiin või moksifloksatsiin (kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks);
  • antihistamiinid (kasutatakse allergia raviks).

Ka järgmistel ravimitel võib tekkida koostoime Venlafaxine Liconsa’ga ning nende kasutamisel peab olema ettevaatlik. Eriti tähtis on öelda oma arstile või apteekrile, kui te kasutate ravimeid, mis sisaldavad:

  • ketokonasooli (seenevastane ravim);
  • haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks);
  • metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide raviks).

Venlafaxine Liconsa koos toidu, joogi ja alkoholiga Venlafaksiini tuleb võtta koos toiduga (vt lõik 3 „Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta“).

Ärge jooge ravi ajal Venlafaxine Liconsa’ga alkoholi. Samaaegne kasutamine alkoholiga võib põhjustada äärmuslikku väsimust ja viia teadvuse kaotuseni ning võib süvendada depressiooni- ja muude haigusseisundite, nt ärevushäire sümptomeid.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Venlafaxine Liconsa’t võite kasutada ainult pärast selle võimaliku kasulikkuse ja sellega teie sündimata lapsele kaasnevate võimalike ohtude läbiarutamist oma arstiga.

Informeerige kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et te kasutate Venlafaxine Liconsa’t. Sarnaste ravimite (SSRI-d) kasutamine raseduse ajal võib suurendada imikul riski tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN) mis põhjustab lapsel kiiremat hingamist ja naha muutumist sinakaks. Need sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, peate kohe ühendust võtma oma ämmaemanda ja/või arstiga. Kui te võtate Venlafaxine Liconsa’t raseduse lõpus, võib suureneda risk tugevaks vaginaalseks veritsuseks vahetult pärast sünnitamist, eriti kui teil on varasemalt olnud veritsushäireid. Teie arst või ämmaemand peavad nõu andmiseks teadma, et võtate Venlafaxine Liconsa’t.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele esineda toitumisprobleeme. Kui teie lapsel esinevad pärast sündimist need sümptomid ja see teeb teile muret, võtke nõu saamiseks oma ämmaemanda ja/või arstiga ühendust.

Venlafaxine Liconsa imendub rinnapiima. See võib mõjuda imikule. Seega pidage nõu oma arstiga ja ta otsustab, kas peate katkestama imetamise või selle ravimi võtmise.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega kasutage mingeid tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, millist mõju see ravim teile avaldab.

Venlafaxine Liconsa sisaldab laktoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3. Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovitatav annus depressiooni raviks on 75 mg ööpäevas. Arst võib teie annust järk-järgult suurendada, vajaduse korral isegi maksimaalse annuseni 375 mg ööpäevas.

Võtke Venlafaxine Liconsa’t iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Tabletid tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata ning neid ei tohi purustada, katki närida ega lahustada.

Venlafaxine Liconsa’t tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on maksa-või neeruprobleemid, rääkige sellest oma arstile, sest võib osutuda vajalikuks teie ravimi annust muuta.

Ärge lõpetage selle ravimi kasutamist ilma oma arstiga nõu pidamata (vt lõik „Kui te lõpetate Venlafaxine Liconsa võtmise“).

Kui te võtate Venlafaxine Liconsa’t rohkem, kui ette nähtud Pöörduge kohe oma arsti või apteekri poole, kui olete seda ravimit võtnud rohkem, kui arsti poolt ette nähtud.

Üleannustamine võib olla eluohtlik, eriti samaaegsel kasutamisel alkoholi ja/või teatud ravimitega (vt „Muud ravimid ja Venlafaxine Liconsa“).

Võimaliku üleannustamise sümptomiteks võivad olla kiire südame löögisagedus, ärkveloleku taseme muutused (unisusest koomani), hägustunud nägemine, krambihood või tõmblused ja oksendamine

Kui te unustate Venlafaxine Liconsa’t võtta Kui te olete annuse vahele jätnud, võtke ravimit kohe, kui teile meenub. Kui on aga juba aeg võtta järgmist annust, ärge vahelejäänud annust võtke, vaid võtke üks annus nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Ärge võtke Venlafaxine Liconsa suuremat ööpäeva annust, kui arst on teile päevas määranud.

Kui te lõpetate Venlafaxine Liconsa kasutamise Ärge katkestage ravi ega muutke selle annust ilma oma arstiga nõu pidamata, isegi kui te ennast paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Venlafaxine Liconsa’t, võib ta paluda teil vähendada annust aegamööda, enne kui ravi täielikult lõpetate. Venlafaxine Liconsa kasutamise lõpetamisel on täheldatud kõrvaltoimeid, eriti kui lõpetada ravi järsult või vähendada annust liiga kiiresti. Mõnel patsiendil võivad tekkida sellised sümptomid, nagu enesetapumõtted, agressiivsus, väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, õudusunenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne, nõrkus, higistamine, krambihood või gripilaadsed sümptomid, probleemid nägemisega ja vererõhu tõus (mis võib põhjustada peavalu, pearinglust, kohinat kõrvus, higistamist jne). Arst annab teile nõu, kuidas ravi Venlafaxine Liconsa’ga järk-järgult lõpetada. See võib aega võtta mitu nädalat või kuud. Mõnedel patsientidel võib osutuda vajalikuks ravi lõpetada väga aeglaselt, järk- järgult mitme kuu või pikema perioodi jooksul. Kui teil tekib mõni nimetatud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ärge enam Venlafaxine Liconsa’t võtke, kui esineb midagi järgnevast. Pidage kohe nõu oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1-l inimesel 100-st)

  • näo, suu, keele, kõri, käte või jalgade turse ja/või ümbritsevast nahapinnast kõrgem sügelev lööve (nõgestõbi), neelamis- või hingamisraskused.

Harv (võivad esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)

  • pitsitustunne rinnus, vilistav hingamine, neelamis-või hingamisraskused;
  • raskekujuline nahalööve, sügelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punetavad või kahvatud laigud, mis sageli sügelevad);
  • serotoniinisündroomi nähud ja sümptomid, mille hulka võivad kuuluda rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsiooni kadumine, kiire südame löögisagedus, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus ja oksendamine. Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigse neuroleptilise sündroomiga (MNS). MNS-i nähtude ja sümptomite hulka võivad kombineeritult kuuluda palavik, kiire südame löögisagedus, higistamine, tugev lihasjäikus, segasus, tõusnud lihasensüümide sisaldus (määratakse vereanalüüsiga);
  • põletikunähud, nagu kõrge kehatemperatuur, külmavärinad, värinad, peavalu, higistamine, gripisarnased sümptomid. See võib olla tingitud vereloome häiretest, mis omakorda suurendab infektsiooni tekkeriski;
  • raskekujuline nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist;
  • seletamatu lihasvalu, -hellus või -nõrkus. See võib olla rabdomüolüüsi sümptom.

Teadmata esinemissagedus (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • „stress-kardiomüopaatiaks“ nimetatud seisundi nähud ja sümptomid, mille hulka võivad kuuluda valu rindkeres, õhupuudus, pearinglus, minestamine, ebaregulaarne südame löögisagedus.

Teised kõrvaltoimed, millest te peate oma arstile rääkima, on järgmised (nende esinemissagedus on toodud allolevas loendisse „Teised esineda võivad kõrvaltoimed”):

  • köha, vilistav hingamine ja õhupuudus, millega võib kaasneda kõrge kehatemperatuur;
  • must (tõrvataoline) väljaheide või veri väljaheites;
  • sügelus, naha või silmade kollasus või tume uriin, mis võivad olla maksapõletiku (hepatiit) haigusnähud;
  • südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne südame löögisagedus, vererõhu tõus;
  • silmaprobleemid, näiteks nägemise ähmastumine, pupillide laienemine;
  • närviprobleemid, näiteks pearinglus, „sipelgate jooksmise” tunne, liikumishäired (lihase krambid või jäikus), krambihood või tõmblused;
  • psühhiaatrilised probleemid, näiteks hüperaktiivsus ja ebatavaline ülierutuse tunne;
  • ärajätunähud (vt lõik „Kuidas Venlafaxine Liconsa’t võtta“– „Kui te lõpetate Venlafaxine Liconsa võtmise“);
  • veritsusaja pikenemine – kui te lõikate endale sisse või vigastate ennast, võib verejooksu peatumiseni kuluda tavalisest kauem aega.

Ärge muretsege, kui märkate pärast ravimi võtmist väljaheites tabletti. Kui tablett liigub mööda teie seedetrakti, vabaneb venlafaksiin aeglaselt. Tableti vorm jääb lahustumata ja see eritatakse teie väljaheitega. Seega, kuigi te võite väljaheites näha tabletti, on teie venlafaksiini annus imendunud.

Teised esineda võivad kõrvaltoimed

Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

  • pearinglus, peavalu; uimasus;
  • unetus;
  • iiveldus, suukuivus kõhukinnisus;
  • higistamine (sealhulgas öised higistamised).

Sage (võivad esineda kuni 1-l inimesel 10-st)

  • söögiisu vähenemine;
  • segasus, enesest lahusoleku (või eraldumise) tunne, orgasmi puudumine, vähenenud sugutung, erutus, närvilisus, ebanormaalsed unenäod;
  • värinad, rahutuse tunne või võimetus istuda või seista paigal, torkimistunne, maitsetundlikkuse muutus, suurenenud lihaspinge;
  • nägemishäired, sealhulgas ähmane nägemine, laienenud pupillid, silmade suutmatus automaatselt muuta fookust kaugemal olevatest objektidest lähemal olevateni;
  • helin kõrvus (tinnitus);
  • kiire südame löögisagedus, südamekloppimine (palpitatsioonid);
  • vererõhu tõus, nahaõhetus;
  • õhupuudus, haigutamine;
  • oksendamine, kõhulahtisus;
  • kergekujuline nahalööve, sügelus;
  • urineerimise sagenemine, võimetus urineerida, uriini väljutamise raskused;
  • menstruaaltsükli häired, nagu suurenenud veritsus või suurenenud ebaregulaarne veritsus, ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (meestel), erektsioonihäired (impotentsus);
  • nõrkus (asteenia), väsimus, külmavärinad;
  • kehakaalu suurenemine, kehakaalu vähenemine;
  • kolesterooli sisalduse tõus.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1-l inimesel 100-st)

  • üliaktiivsus, tormakad mõtted ja vähenenud unevajadus (mania);
  • hallutsinatsioonid, reaalsusest lahusoleku (või eraldumise) tunne, orgasmihäired, tunnete või emotsioonide puudumine, ülierutuse tunne, hammaste kiristamine;
  • minestamine, lihaste tahtmatud liigutused, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired;
  • pearingluse tunne (eriti kiiresti püsti tõustes), vererõhu langus;
  • vere oksendamine, must tõrvataoline väljaheide (roe) või veri väljaheites, mis võib olla sisemise verejooksu tunnus;
  • ülitundlikkus päikesevalguse suhtes, verevalumid, ebatavaline juuste väljalangemine;
  • võimetus urineerimist kontrollida;
  • lihaste jäikus, spasmid ja tahtmatud liigutused;
  • kerged muutused maksaensüümide aktiivsuses veres.

Harv (võivad esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)

  • krambihood või tõmblused;
  • köha, vilistav hingamine ja õhupuudus, millega võib kaasneda kõrge kehatemperatuur;
  • desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium);
  • liigne veejoomine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom);
  • vere naatriumisisalduse vähenemine;
  • tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine;
  • ebanormaalne, kiire või ebaregulaarne südame löögisagedus, mis võib põhjustada minestamist;
  • tugev kõhu- või seljavalu (mis võib viidata tõsisele soole-, maksa- või kõhunäärmehäirele);
  • sügelus, naha või silmavalgete kollasus, tume uriin või gripilaadsed sümptomid, mis on maksapõletiku (hepatiit) sümptomid.

Väga harv (võivad esineda kuni 1-l inimesel 10 000-st)

  • veritsusaja pikenemine, mis võib olla põhjustatud vereliistakute hulga vähenemisest teie veres, mis omakorda põhjustab verevalumite või veritsuse tekkeriski suurenemist;
  • ebatavaline rinnapiima teke;
  • ootamatud verejooksud, nt igemete veritsus, veri uriinis või okses, või äkki tekkinud verevalumid või purunenud veresooned (purunenud veenid).

Teadmata esinemissagedus (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • enesetapumõtted ja -käitumine; enesetapumõtete ja –käitumise juhtudest on teatatud venlafaksiini ravi ajal või vahetult pärast ravi lõpetamist (vt lõik 2, „Mida on vaja teada enne Venlafaxine Liconsa võtmist“);
  • agressiivsus;
  • peapööritus;
  • tugev vaginaalne veritsus vahetult pärast sünnitust (sünnitusjärgne hemorraagia), vt rohkem teavet lõik 2 „Rasedus ja imetamine“.

Venlafaxine Liconsa põhjustab mõnikord kõrvaltoimeid, millest te ei tarvitse olla teadlik, näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne südame löögisagedus; vähesed muutused verepildis või maksaensüümide, naatriumi või kolesterooli sisalduses. Harvemini võib Venlafaxine Liconsa halvendada trombotsüütide toimimist teie veres, mis suurendab verevalumite või verejooksude tekkimise ohtu. Seepärast võib teie arst teha teile aeg-ajalt vereanalüüse, eriti kui olete Venlafaxine Liconsa’t kaua kasutanud.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Venlafaxine Liconsa’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Venlafaxine Liconsa sisaldab

  • Toimeaine on venlafaksiin. Iga prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 300 mg venlafaksiini (vesinikkloriidina).
  • Teised koostisained on: Tableti sisu: mannitool (E421), povidoon, makrogool, mikrokristalliline tselluloos (E 460(i)), kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat (E 470b); Tableti kate: tselluloosatsetaat, makrogool, hüpromelloos, laktoosmonohüdraat, titaandioksiid (E171), triatsetiin.

Kuidas Venlafaxine Liconsa välja näeb ja pakendi sisu 300 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: ümmargused, kaksikkumerad, valged tabletid.

Tabletid on saadaval blisterpakendis 10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 56, 60, 98, 100 ja 500 tableti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Laboratorios Liconsa, S.A. C/ Dulcinea S/N

28805 Alcalá de Henares, Madrid Hispaania

Tootja Laboratorios LICONSA, S.A. Avda. Miralcampo, Nº 7, Polígono Industrial Miralcampo 19200 Azuqueca de Henares (Guadalajara), Hispaania

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) järgmiste nimetustega:

Liikmesriigi nimi Ravimi nimetus

Rootsi Venlafaxin 1A Farma 300 mg depottabletter Eesti Ühendkuningriik Venlafaxine XL 300 mg prolonged-released tablets

Kreeka SEROSMINE 300 mg Δισκίο παρατεταμένης αποδέσμευσης

Itaalia Zarelis compressa a rilascio prolungato

Portugal Zarelix 300 mg comprimidos de libertação prolongada

Infoleht on viimati uuendatud juulis 2024.

Muud teabeallikad

Täpne teave selle ravimi kohta on Ravimiameti kodulehel: http://www.ravimiamet.ee/.

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.