Näidustus: Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid - herpes-zoster -herpes zoster-viiruse (vöötohatis) ja oftalmilise vöötohatise raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel. -herpes zoster-viiruse raviks kerge või mõõduka immunosupressiooniga täiskasvanud patsientidele. Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonid naha ja limaskestade HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks, sh - genitaalherpese esmaste episoodide raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel - korduva genitaalherpese raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel - korduva genitaalherpese pärssimiseks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel korduvate silma HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel . HSV infektsiooniga patsientidel, kelle immuunsüsteem on pärsitud muul põhjusel kui HIV infektsioonist, ei ole valatsikloviiriga kliinilisi uuringuid läbi viidud. Tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioonid CMV infektsiooni ja haiguse profülaktikaks täiskasvanutel ja noorukitel elundite transplantatsiooni järgselt.

õhukese polümeerikattega tablett (500mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Valtrex ja milleks seda kasutatakse

Valtrex kuulub viirusevastaste ravimite rühma. Selle toime on viiruste, nimega herpes simplex (HSV), varicella zoster (VZV) ja tsütomegaloviirus (CMV), hävitamine või nende kasvu peatamine.

Valtrex’it võib kasutada:

• vöötohatise raviks (täiskasvanutel)
• naha HSV infektsioonide ja genitaalherpese raviks (täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel). Samuti kasutatakse seda ravimit, aitamaks vältida nende infektsioonide taasilmnemist
• külmavillide raviks (täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel)
• CMV infektsiooni vältimiseks elundisiirdamise järgselt (täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel)
• korduvate HSV silmainfektsioonide raviks ja vältimiseks (täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel).

2. Mida on vaja teada enne Valtrex’i võtmist

Valtrex’it ei tohi võtta

• kui olete valatsikloviiri, atsikloviiri või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui teil on valatsikloviiri võtmise järgselt kunagi tekkinud laialdane lööve koos palaviku, lümfisõlmede suurenemise, maksaensüümide aktiivsuse suurenemise ja/või eosinofiiliaga (ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega).

➔ Kui see teie puhul kehtib, ärge võtke Valtrex’it. Kui te pole kindel, rääkige enne Valtrex’i võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Valtrex’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil on neeruprobleemid
• kui teil on maksaprobleemid
• kui te olete vanem kui 65 eluaastat
• kui teie immuunsüsteem on nõrk.

Kui te pole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie puhul, rääkige enne Valtrex’i võtmist oma arsti või apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Valtrex – tähtis teave:

Valatsikloviiri kasutamisel on tekkinud ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS). DRESS avaldub algselt gripilaadsete sümptomite ja näolööbena, seejärel tekib ulatuslik lööve koos kõrge kehatemperatuuriga, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereanalüüsides ja teatud tüüpi valgete vereliblede arvu suurenemine (eosinofiilia) ning lümfisõlmede suurenemine.

➔ Kui teil tekib lööve koos palaviku ja lümfisõlmede suurenemisega, lõpetage valatsikloviiri kasutamine ja võtke otsekohe ühendust oma arstiga või otsige muud arstiabi.

Genitaalherpese ülekandumise vältimine teistele Kui te võtate Valtrex’it, et ravida või vältida genitaalherpest või kui teil on varem esinenud genitaalherpest, peate te jätkuvalt harrastama ohutut seksuaalvahekorda, sh kondoomi kasutamist. See on oluline, et vältida teie infektsiooni edasikandumist teistele isikutele. Ärge astuge seksuaalvahekorda, kui teil on suguelunditel haavandid või villid.

Muud ravimid ja Valtrex Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Öelge oma arstile või apteekrile, kui te võtate mingeid muid ravimeid, mis kahjustavad neere. Need on: aminoglükosiidid, plaatina orgaanilised ühendid, jodeeritud kontrastaine, metotreksaat, pentamidiin, foskarnet, tsüklosporiin, takroliimus, tsimetidiin ja probenetsiid.

Rääkige alati oma arstile või apteekrile teistest võetavatest ravimitest, kui te võtate Valtrex’it vöötohatise raviks või kui teil on olnud elundisiirdamine.

Rasedus ja imetamine Valtrex’i kasutamist raseduse ajal tavaliselt ei soovitata. Kui te olete rase või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, ärge võtke Valtrex’it ilma eelnevalt oma arstiga konsulteerimata. Kui te olete rase või toidate rinnaga, kaalub teie arst Valtrex’i võtmisest tulenevat kasu teile ja võimalikku riski teie lapsele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Valtrex võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis mõjutavad teie autojuhtimise võimet. ➔ Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui te ei ole kindel, kas ravim teid mõjutab.

3. Kuidas Valtrex’it võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie poolt võetav annus sõltub sellest, mille jaoks teie arst on teile Valtrex’it määranud. Teie arst arutab seda teiega.

Vöötohatise ravi

• Tavaline annus on 1000 mg (üks 1000 mg tablett või kaks 500 mg tabletti) kolm korda ööpäevas.
• Te peate Valtrex’it võtma 7 päeva.

Külmavillide ravi

• Tavaline annus on 2000 mg (kaks 1000 mg tabletti või neli 500 mg tabletti) kaks korda ööpäevas.
• Teine annus tuleb võtta 12 tundi (mitte varem kui 6 tundi) pärast esimest annust.
• Te peate Valtrex’it võtma ainult ühe päeva (2 annust).

Naha HSV infektsioonide ja genitaalherpese ravi

• Tavaline annus on 500 mg (üks 500 mg tablett või kaks 250 mg tabletti) kaks korda ööpäevas.
• Esmase infektsiooni puhul peate te Valtrex’it võtma 5 päeva või kuni 10 päeva, kui teie arst nii määrab. Korduva infektsiooni korral on ravi kestus tavaliselt 3...5 päeva.

Juba esinenud HSV infektsioonide taasilmnemise vältimine

• Tavaline annus on üks 500 mg tablett üks kord ööpäevas.
• Mõned inimesed, kellel tuleb infektsiooni taasilmnemist ette sagedamini, võivad reageerida paremini annusele üks 250 mg tablett kaks korda ööpäevas.
• Te peate Valtrex’it võtma seni, kuni teie arst käsib teil see lõpetada.

Vältimaks teie nakatumist CMV’sse (tsütomegaloviirus)

• Tavaline annus on 2000 mg (kaks 1000 mg tabletti või neli 500 mg tabletti) neli korda ööpäevas.
• Annused tuleb võtta 6-tunniste vahedega.
• Tavaliselt hakkate te Valtrex’it võtma niipea kui võimalik pärast operatsiooni.
• Te peate Valtrex’it võtma ligikaudu 90 päeva peale operatsiooni, kuni teie arst käsib teil lõpetada.

Teie arst võib Valtrex’i annust kohandada:

• kui te olete vanem kui 65 eluaastat
• kui teil on nõrk immuunsüsteem
• kui teil on neeruprobleemid.

➔ Kui miski ülaltoodust kehtib teie puhul, rääkige enne Valtrex’i võtmist oma arstiga.

Ravimi võtmine

• Võtke ravimit suukaudselt.
• Neelake tabletid alla tervena, koos klaasitäie veega.
• Võtke Valtrex’it iga päev samal ajal.
• Võtke Valtrex’it vastavalt oma arstilt või apteekrilt saadud juhistele.

Üle 65-aastased või neeruprobleemidega patsiendid Valtrex’i võtmise ajal on väga oluline, et te jooksite terve päeva vältel regulaarselt vedelikku. See aitab vähendada neere või närvisüsteemi mõjutada võivaid kõrvaltoimeid. Teie arst jälgib teid hoolikalt nende ilmingute suhtes. Närvisüsteemi kõrvaltoimeteks võivad olla segasus või erutuvus või tavatu unisus- või uimasustunne.

Kui te võtate Valtrex’it rohkem, kui ette nähtud

Valtrex ei ole tavaliselt kahjulik, välja arvatud juhul, kui te võtate seda mitmeid päevi liiga palju. Kui te võtate liiga palju tablette, võivad teil esineda iiveldus, oksendamine, tekkida neeruprobleemid, segasus, erutuvus, võite näha asju, mida pole tegelikult olemas, või minestada. Kui te võtate liiga palju Valtrex’it, rääkige oma arsti või apteekriga. Võtke ravimipakend endaga kaasa.

Kui te unustate Valtrex’it võtta

• Kui te unustate Valtrex’it võtta, võtke see niipea, kui teile meenub. Kui teie järgmise annuse võtmise aeg on siiski juba lähedal, jätke ununenud annus vahele.
• Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Seisundid, millele peate tähelepanu pöörama:

➔ Kui te märkate mõnda järgmistest sümptomitest, lõpetage Valtrex’i kasutamine ja otsige otsekohe arstiabi:

Rasked allergilised reaktsioonid (anafülaksia). Need esinevad Valtrex’it võtvatel inimestel harva. Sümptomite kiire teke, sh:

• nahaõhetus, sügelev nahalööve,
• huulte-, näo-, kaela- ja kõriturse, mis põhjustab hingamisraskusi (angioödeem),
• vererõhu langus, mis tingib minestamise.

Nahalööbed või -punetus. Naha kõrvaltoimed võivad avalduda löövetena koos villidega või ilma. Tekkida võib nahaärritus, turse (DRESS-sündroom) ning palavik ja gripitaolised sümptomid.

Selle ravimi kasutamisel võivad tekkida ka järgmised kõrvaltoimed:

Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st):

• peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• iiveldus
• pearinglus
• oksendamine
• kõhulahtisus
• nahareaktsioonid päikesevalgusele (fotosensibilisatsioon)
• nahalööve
• sügelus (kihelus).

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• segasustunne
• olematute asjade kuulmine või nägemine (hallutsinatsioonid)
• äärmuslik uimasus
• värinad
• erutuvus.

Need närvisüsteemi kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt neeruprobleemidega inimestel, eakatel või siiratud elundiga patsientidel, kes võtavad ööpäevas 8 g ja suuremaid Valtrex’i annuseid. Tavaliselt hakkab neil parem, kui Valtrex’i ravi lõpetatakse või annust vähendatakse.

Teised aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed:

• hingeldus (düspnoe)
• ebamugavustunne maos

• nahalööve, mõnikord sügelev, kublaline lööve (urtikaaria)
• alaseljavalu (neeru valu)
• veri uriinis (hematuuria).

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed, mida täheldatakse vereanalüüsis:

• valgete vereliblede arvu vähenemine (leukopeenia)
• trombotsüütide arvu vähenemine; need on rakud, mis aitavad verel hüübida (trombotsütopeenia)
• maksa poolt toodetavate ainete sisalduse suurenemine veres.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• koordinatsiooni- ja kõnnakuhäired (ataksia)
• aeglane, segane kõne (düsartria)
• tõmblused (krambid)
• ajufunktsioonihäire (entsefalopaatia)
• teadvusetus (kooma)
• segased või häiritud mõtted (deliirium).

Need närvisüsteemi kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt neeruprobleemidega inimestel, eakatel või siiratud elundiga patsientidel, kes võtavad ööpäevas 8 g ja suuremaid Valtrex’i annuseid. Tavaliselt hakkab neil parem, kui Valtrex’i ravi lõpetatakse või annust vähendatakse.

Teised harva esinevad kõrvaltoimed

• neeruprobleemid, millega kaasneb vähene uriinieritus või uriinierituse puudumine.

Esinemissagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega, tuntud ka kui DRESS või ravimi ülitundlikkussündroom, mida iseloomustab laialdane lööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, verepildi muutused (eosinofiilia), lümfisõlmede suurenemine ning võimalik on ka teiste elundite haaratus. Vt ka lõik 2.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Valtrex’it säilitada

• Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
• Hoida temperatuuril kuni 30°C.

• Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Valtrex sisaldab

• Toimeaine on valatsikloviir. Üks tablett sisaldab 500 mg valatsikloviiri (valatsikloviirvesinikkloriidina).
• Teised koostisosad on:

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, krospovidoon, povidoon, magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid. Tableti kate: hüpromelloos, titaandioksiid, makrogool 400, polüsorbaat 80, karnaubavaha.

Kuidas Valtrex välja näeb ja pakendi sisu Valtrex tabletid on pakendatud polüvinüülkloriid/alumiinium blisterpakenditesse.

Valtrex 500 mg tabletid on saadaval 10 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldavas karbis. Tabletid on valged ja nende ühel küljel on märge “GX CF1”.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja Glaxo Wellcome, S.A., Avenida de Extremadura 3, 09400 Aranda de Duero (Burgos), Hispaania

Delpharm Poznań Spółka Akcyjna, ul. Grunwaldzka 189, 60-322 Poznań, Poola

Ümberpakendaja UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu

UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu

CEFEA Sp. z o.o. Sp. K., Ul. Działkowa 69, 02-234 Warszawa, Poola

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Valtrex, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab valatsikloviirvesinikkloriidi koguses, mis vastab 500 mg valatsikloviirile.

INN. Valaciclovirum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valge, kaksikkumer, piklik tablett, valge kuni valkja sisuga, ühel pool markeering “GX CF1”.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid – herpes zoster − herpes zoster-viiruse (vöötohatis) ja oftalmilise vöötohatise raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel (vt lõik 4.4). − herpes zoster-viiruse raviks kerge või mõõduka immunosupressiooniga täiskasvanud patsientidele (vt lõik 4.4).

Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonid − naha ja limaskestade HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks, sh

• genitaalherpese esmaste episoodide raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel korduva genitaalherpese raviks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel korduva genitaalherpese pärssimiseks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel

− korduvate silma HSV infektsioonide raviks ja pärssimiseks immunokompetentsetel täiskasvanutel ja noorukitel ning immunosupressiivsetel täiskasvanutel (vt lõik 4.4).

HSV infektsiooniga patsientidel, kelle immuunsüsteem on pärsitud muul põhjusel kui HIV- infektsioonist, ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud (vt lõik 5.1).

Tsütomegaloviiruse (CMV) infektsioonid CMV infektsiooni ja haiguse profülaktikaks täiskasvanutel ja noorukitel elundite transplantatsiooni järgselt (vt lõik 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Varicella zoster-viiruse (VZV) infektsioonid – herpes zoster ja oftalmiline vöötohatis

Patsientidele tuleb soovitada alustada raviga pärast herpes zoster-viiruse diagnoosimist niipea kui võimalik. Puuduvad andmed selle kohta, kui raviga alustati hiljem kui 72 tundi pärast vöötohatise lööbe teket.

Immunokompetentsed täiskasvanud Annus immunokompetentsetele täiskasvanutele on 1000 mg kolm korda ööpäevas, seitsme päeva jooksul (ööpäevane koguannus 3000 mg). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Immunosupressiivsed täiskasvanud Annus immunosupressiivsetele patsientidele on 1000 mg kolm korda ööpäevas vähemalt seitsme päeva jooksul (ööpäevane koguannus 3000 mg) ja 2 päeva vältel pärast koorikute teket kahjustustele. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Immunosupressiivsetel patsientidel on soovitatav alustada antiviraalse raviga vähemalt nädala jooksul alates villide tekkimisest või mistahes ajal enne kahjustuste täielikku kattumist koorikutega.

Herpes simplex-viiruse (HSV) infektsioonide ravi täiskasvanutel ja noorukitel (≥12-aastased)

Immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid (≥12-aastased) Annus on 500 mg Valtrex’it võetuna kaks korda ööpäevas (ööpäevane koguannus 1000 mg). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Kordumiste korral on ravi pikkuseks 3...5 päeva. Esmaste episoodide puhul, mis võivad olla palju raskemad, võib ravi pikendada kuni 10 päevani. Annustamist tuleb alustada nii vara kui võimalik. Herpes simplex-infektsiooni kordumiste korral peaks see ideaaljuhul olema prodromaalperioodis või kohe pärast esimeste nähtude või sümptomite ilmnemist. Valtrex võib hoida ära kahjustuste tekke, kui seda võtta korduva HSV taastekke esimeste nähtude ja sümptomite ilmnemisel.

Herpes labialis Herpes labialis’e (külmavillid) korral võtavad täiskasvanud ja noorukid efektiivse ravi tagamiseks 2000 mg valatsikloviiri kaks korda ööpäevas ühel päeval. Teine annus tuleb võtta ligikaudu 12 tundi (mitte varem kui 6 tundi) pärast esimesest annust. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Sellise annustamisrežiimi kasutamisel ei tohiks ravi üle ühe päeva kesta, sest on näidatud, et see ei taga täiendavat kliinilist toimet. Raviga tuleb alustada külmavillide varajaste sümptomite (nt kihelus, sügelus või kõrvetustunne) ilmnemisel.

Immunosupressiivsed täiskasvanud HSV viiruse raviks immuunpuudulikkusega täiskasvanutel on annus 1000 mg kaks korda ööpäevas vähemalt 5 päeva jooksul, pärast seda tuleb hinnata kliinilise seisundi tõsidust ja patsiendi immunoloogilist staatust. Esmaste episoodide korral, mis võivad olla palju raskemad, võib ravikuuri pikendada kuni kümne päevani. Annustamisega tuleb alustada niipea kui võimalik. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Maksimaalne kliiniline toime saavutatakse, kui raviga alustatakse 48 tunni jooksul. Vajalik on kahjustuste tekke väga hoolikas jälgimine.

Korduva herpes simplex-viiruse (HSV) infektsiooni supressioon täiskasvanutel ja noorukitel

(≥12-aastased)

Immunokompetentsed täiskasvanud ja noorukid (≥12-aastased) Valtrex’i annus on 500 mg, võetuna üks kord ööpäevas. Mõned patsiendid väga sageli korduva viirusega (≥10 korda aastas ilma ravita) võivad täiendavat kasu saada ööpäevase annusega 500 mg, jagatuna kaheks annustamiskorraks (250 mg 2 korda ööpäevas). Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Pärast 6...12 kuud kestnud ravi tuleb see üle vaadata.

Immunosupressiivsed täiskasvanud Valtrex’i annus on 500 mg 2 korda ööpäevas. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus). Pärast 6...12 kuud kestnud ravi tuleb see üle vaadata.

CMV infektsiooni ja haiguse profülaktika täiskasvanutel ja noorukitel (≥12-aastased) Valtrex’i annus on 2000 mg neli korda ööpäevas, alustada tuleb siirdamise järgselt nii vara kui võimalik. Seda annust tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile vähendada (vt allpool, Neerukahjustus).

Tavaliselt on ravikuuri pikkus 90 päeva, kuid seda võib suurema riskiga patsientidel pikendada.

Patsientide erigrupid

Eakad Eakate puhul tuleb arvestada võimaliku neerufunktsiooni langusega ja sellele vastavalt annust korrigeerida (vt allpool, Neerukahjustus). Tuleb säilitada adekvaatne hüdreeritus.

Neerukahjustus Ettevaatus on vajalik Valtrex’i manustamisel neerufunktsiooni häirega patsientidele. Tuleb säilitada adekvaatne hüdreeritus. Valtrex’i annust tuleb neerufunktsiooni häirega patsientidel vähendada vastavalt allpool olevale tabelile 1.

Vahelduvat hemodialüüsi saavatele patsientidele manustatakse Valtrex’it pärast dialüüsi lõppu. Sageli tuleb jälgida kreatiniini kliirensit, eriti ajal mil neerufunktsioon kiiresti muutub, nt vahetult pärast neeru siirdamist või äratõukereaktsiooni. Valtrex’i annust tuleb vastavalt korrigeerida.

Maksakahjustus Uuringud täiskasvanud patsientidel 1000 mg valatsikloviiriga näitasid, et kerge või mõõduka maksatsirroosi (maksa sünteesifunktsioon on säilinud) korral ei ole vaja annust korrigeerida. Farmakokineetilised andmed kaugelearenenud maksatsirroosiga (maksa sünteesifunktsioonihäire ja ilmingud portaal-süsteemi šunteerumisest) patsientidelt ei viita ka annuse korrigeerimise vajadusele, kuigi kliinilised kogemused on piiratud. Suuremate annuste kasutamise kohta (4000 mg või enam ööpäevas), vt lõik 4.4.

Tabel 1. Annuse korrigeerimine neerukahjustuse korral Ravinäidustus Kreatiniini Valatsikloviiri annus a Varicella-zoster-viiruse (VZV) infektsioonid

Herpes zoster (vöötohatis) ravi 50 1000 mg 3 korda ööpäevas immunokompetentsetel ja immunosupressiivsetel 30 kuni 49 1000 mg 2 korda ööpäevas täiskasvanutel 10 kuni 29 1000 mg 1 kord ööpäevas Herpes Simplex-viiruse (HSV) infektsioonid HSV infektsioonide ravi

• immunokompetentsed täiskasvanud ja 30 500 mg 2 korda ööpäevas

noorukid < 30 500 mg 1 kord ööpäevas

• immunosupressiivsed täiskasvanud 30 1000 mg 2 korda ööpäevas

Herpes labialis’e (külmavillid) ravi 50 2000 mg 2 korda ühel immunokompetensetel täiskasvanutel ja 30 kuni 49 päeval noorukitel (alternatiivina 1-päevane 10 kuni 29 1000 mg 2 korda ühel raviskeem) <10 päeval HSV viiruse supressioon

• immunokompetentsed täiskasvanud ja 30 500 mg 1 kord ööpäevas b

noorukid < 30 250 mg 1 kord ööpäevas

• immunosupressiivsed täiskasvanud 30 500 mg 2 korda ööpäevas

Tsütomegaloviirus (CMV) infektsioon CMV profülaktika soliidorgantransplantaadi 75 2000 mg 4 korda ööpäevas retsipientidest täiskasvanutel ja noorukitel 50 kuni <75 1500 mg 4 korda ööpäevas a vahelduvat hemodialüüsi saavatele patsientidele antakse annus dialüüsi päeval pärast dialüüsi.

b HSV pärssimiseks immunokompetentsetel patsientidel anamneesis 10 kordust aastas, on saadud paremaid tulemusi annusega 250 mg kaks korda ööpäevas. Lapsed Valtrex’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 12 aastat ei ole tõestatud.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus valatsikloviiri või atsikloviiri või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) Valatsikloviiri raviga seoses on teatatud DRESS-i tekkest, mis võib olla eluohtlik või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente teavitada võimalikest nähtudest ja sümptomitest ning jälgida neid hoolikalt nahareaktsioonide suhtes. DRESS-ile viitavate nähtude ja sümptomite tekkimisel tuleb ravi valatsikloviiriga otsekohe lõpetada ja kaaluda muud ravi (kui on kohaldatav). Kui patsiendil on DRESS tekkinud valatsikloviiri kasutamisel ajal, ei tohi sellel patsiendil enam kunagi uuesti alustada ravi valatsikloviiriga.

Hüdratsiooni staatus Tuleb olla hoolikas, et tagada dehüdratsiooni riskiga patsientide, eriti eakate, adekvaatne hüdreeritus.

Kasutamine neerukahjustusega patsientidel ja eakatel Atsikloviir elimineerub neerude kaudu, seetõttu tuleb neerukahjustusega patsientidel valatsikloviiri annust vähendada (vt lõik 4.2). Eakatel patsientidel on suure tõenäosusega neerufunktsioon langenud ning seetõttu tuleb nendel patsientidel kaaluda annuse vähendamist. Nii eakad kui neerukahjustusega

patsiendid on suurema riskiga neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkeks ning neid tuleb antud toimete tekke suhtes hoolikalt jälgida. Teatatud raportites olid need reaktsioonid üldjuhul pöörduvad ravi katkestamisel (vt lõik 4.8). Valatsikloviiri suurte annuste kasutamine maksakahjustuse ja maksasiirdamise korral Valatsikloviiri suurte annuste (4000 mg ja rohkem ööpäevas) kasutamise kohta maksahaigusega patsientidel andmeid ei ole. Siiratud maksaga patsientidel ei ole eriuuringuid valatsikloviiriga läbi viidud, järelikult on üle 4000 mg ööpäevaste annuste kasutamisel nendele patsientidele vajalik ettevaatus.

Kasutamine vöötohatise raviks Kliinilist vastust tuleb hoolikalt jälgida, eriti immuunpuudulikkusega patsientidel. Kui suukaudne ravi arvatakse olevat mittepiisav, tuleb kaaluda intravenoosse antiviraalse ravi kasutamist.

Komplitseerunud vöötohatisega, st juba siseorganite haaratusega, dissemineerunud vöötohatisega, motoorse neuropaatia, entsefaliidi ja tserebrovaskulaarsete komplikatsioonidega patsientidele tuleb antiviraalset ravi teostada intravenoosselt.

Veel enam, oftalmilise vöötohatisega immuunpuudulikkusega patsientidel või kellel on kõrge risk haiguse dissemineerumiseks ja siseorganite kaasatuseks, tuleb antiviraalset ravi teostada intravenoosselt.

Genitaalherpese ülekandumine Patsiendid peaksid sümptomite olemasolul vahekorrast hoiduma, isegi kui antiviraalse raviga on juba alustatud. Supressiivse ravi ajal antiviraalsete ravimitega viiruse leviku sagedus märkimisväärselt väheneb. Kuid ülekandumise risk on siiski võimalik. Seetõttu peaks patsient lisaks valatsikloviir-ravile soovitatavalt rakendama turvaseksi meetmeid.

Kasutamine silma HSV infektsiooni raviks Nendel patsientidel peab hoolikalt jälgima kliinilist ravivastust. Kui tundub, et suukaudne ravi ei ole piisav, tuleb kaaluda üleminekut intravenoossele antiviraalsele ravile.

Kasutamine tsütomegaloviiruse infektsiooni ravis Valatsikloviiri efektiivsuse uuringute andmed transplantaadiga patsienditelt (~ 200), kes on CMV haiguse kõrge riskiga, (nt doonor on CMV-positiivne/retsipient CMV-negatiivne või tümotsüütide vastase globuliin induktsioonravi kasutamine), näitavad, et valatsikloviiri tohib kasutada nendel patsientidel ainult siis, kui ohutuskaalutlustel ei ole valgantsikloviiri või gantsikloviiri võimalik kasutada.

Valatsikloviiri suured annused, mida vajatakse CMV profülaktika korral, võivad tekitada rohkem kõrvaltoimeid, sh KNS häireid, kui neid on täheldatud väiksemate annuste korral, muude näidustuste puhul (vt lõik 4.8). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida neerufunktsiooni muutuse osas ja annuseid vastavalt kohandada (vt lõik 4.2).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ettevaatlik tuleb olla valatsikloviiri kombineerimisel nefrotoksiliste ravimitega, eriti neerufunktsiooni kahjustusega patsientide korral, ning tagada regulaarne neerufunktsiooni kontroll.

See puudutab koosmanustamist järgmiste preparaatidega: aminoglükosiidid, orgaanilised plaatina ühendid, jodeeritud kontrastained, metotreksaat, pentamidiin, foskarnet, tsüklosporiin ja takroliimus.

Atsikloviir elimineeritakse uriiniga peamiselt muutumatul kujul aktiivse tubulaarsekretsiooni kaudu. Pärast 1000 mg valatsikloviiri manustamist vähendasid tsimetidiin ja probenetsiid atsikloviiri renaalset kliirensit ja suurendasid atsikloviiri AUC-d vastavalt 25% ja 45%, inhibeerides atsikloviiri aktiivset renaalset sekretsiooni. Tsimetidiin ja probenetsiid manustatuna koos valatsikloviiriga suurendasid atsikloviiri AUC-d ligikaudu 65% võrra. Teised ravimid (sh nt tenofoviir), mida manustatakse samaaegselt ja mis konkureerivad või inhibeerivad sama aktiivse tubulaarsekretsiooni osas, võivad sama mehhanismi kaudu suurendada atsikloviiri plasmakontsentratsiooni. Sarnaselt võib ka valatsikloviiri manustamine suurendada samaaegselt manustatud ravimite plasmakontsentratsiooni. Patsientidel, kellel on valatsikloviiri suurte annuste manustamisest tulenevalt kõrge atsikloviiri

ekspositsioon (nt vöötohatise või CMV profülaktikaks kasutatavad annused), on aktiivset renaalset tubulaarset sekretsiooni pärssivate ravimite samaaegsel manustamisel vajalik ettevaatus.

Atsikloviiri ja mükofenolaatmofetiili, inaktiivse metaboliidi, mida kasutatakse transplantaadiga patsientidel immunosupressandina, koosmanustamisel suureneb nende ravimite AUC plasmas. Valatsikloviiri ja mükofenolaatmofetiili koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele ei täheldatud muutusi maksimaalses kontsentratsioonis või AUC väärtuses. Selle kombinatsiooni kasutamise kohta on piiratud kliinilised kogemused.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Piiratud andmed valatsikloviiri ja mõõdukas hulgas andmed atsikloviiri kasutamisest raseduse ajal on saadaval raseduse registritest (kus on dokumenteeritud raseduse lõpptulemus naistel, kes said raseduse ajal valatsikloviiri või suukaudselt või intravenoosselt atsikloviiri (valatsikloviiri aktiivne

metaboliit); andmed 111 ja 1246 raseduse lõpptulemuse kohta (vastavalt 29 ja 756 juhul sai naine ravimit raseduse esimesel trimestril) ja turuletulekujärgne kogemus näitavad, et malformatsioone või loote/neonataalset toksilisust ei esine. Loomuuringud ei ole näidanud valatsikloviiri reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Valatsikloviiri tohib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui võimalik ravist saadav kasu kaalub üles ilmneda võivad riskid.

Imetamine Atsikloviir, valatsikloviiri peamine metaboliit, eritub rinnapiima. Siiski ei ole valatsikloviiri terapeutilistes annustes manustades eeldada toimet rinnaga toidetavale vastsündinule/imikule, sest laps saab neonataalse herpese ravis intravenoosselt manustatud atsikloviiri terapeutilisest annusest alla 2% (vt lõik 5.2). Valatsikloviiri tuleb imetamise ajal kasutada ettevaatusega ja ainult kliinilise näidustuse olemasolul.

Fertiilsus Valatsikloviir ei mõjutanud suukaudsel manustamisel rottide fertiilsust. Atsikloviiri suurte parenteraalsete annuste manustamisel on rottidel ja koertel täheldatud testikulaarset atroofiat ja aspermatogeneesi. Inimesel ei ole fertiilsusuuringuid valatsikloviiriga läbi viidud, kuid muutusi spermatosoidide arvus, liikuvuses või morfoloogias 20 patsiendil 6 kuud pärast ravi atsikloviiri annusega 400...1000 mg ei täheldatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi mõju kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet hinnates tuleb arvesse võtta patsiendi kliinilist seisundit ja Valtrex’i kõrvaltoimeid. Toimeaine farmakoloogiliste omaduste põhjal ei ole neid tegevusi kahjustavat toimet oodata.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed vähemalt ühe näidustuse korral Valtrex’iga ravitavatel patsientidel olid peavalu ja iiveldus. Tõsisemad kõrvaltoimed, nagu trombootiline trombotsütopeeniline purpur/hemolüütilis-ureemiline sündroom, äge neerupuudulikkus, neuroloogilised häired ja DRESS (vt lõik 4.4), on detailselt välja toodud selle kokkuvõtte teistes lõikudes.

Kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemide ja esinemissageduse järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks kasutatakse järgmisi esinemissageduste kategooriaid:

Väga sage 1/10 Sage 1/100 kuni < 1/10 Aeg-ajalt 1/1000 kuni < 1/100 Harv 1/10 000 kuni < 1/1000 Väga harv < 1/10 000 Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratud kliiniliste uuringute andmete põhjal, kui uuringutes leidis tõestust seos valatsikloviiriga.

Kõrvaltoimete esinemissageduste kategooriate määramiseks turuletulekujärgsel kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimete puhul, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kasutati kõige konservatiivsemat hinnangut suurimale väärtusele („kolme reegel“). Turuletulekujärgsel kasutamisel ilmnenud ja kliinilistes uuringutes täheldatud valatsikloviiriga seostatud kõrvaltoimete esinemissageduse kategooriate määramisel lähtuti uuringutes määratud esinemissagedustest. Kliiniliste uuringute ohutusandmebaas põhineb 5855 isikul, kes said valatsikloviiri kliinilistes uuringutes erinevatel näidustustel (herpes zosteri ravi, genitaalherpese ravi/supressioon ja huuleherpese ravi).

Kliiniliste uuringute andmed Närvisüsteemi häired Väga sage: Peavalu

Seedetrakti häired Sage: Iiveldus

Turuletulekujärgsed andmed Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt: Leukopeenia, trombotsütopeenia Leukopeeniast on teatatud peamiselt immuunpuudulikkusega patsientidel.

Immuunsüsteemi häired Harv Anafülaksia

Psühhiaatrilised ja närvisüsteemi häired

Sage Pearinglus

Aeg-ajalt Segasus, hallutsinatsioonid, teadvuse hägunemine, treemor, agiteeritus Harv Ataksia, düsartria, krambid, entsefalopaatia, kooma, psühhootilised sümptomid, deliirium

Neurolooglised häired, mõnikord rasked, võivad olla seotud entsefalopaatiaga ja väljenduda segasuse, agiteerituse, krampide, hallutsinatsioonide ja koomana. Need nähud on tavaliselt pöörduvad ja ilmnevad üldiselt neerukahjustusega või muude eelsoodumust tekitavate faktoritega patsientidel (vt lõik 4.4). Organtransplantaatide retsipientidel, kellele manustati CMV profülaktikaks suurtes annustes Valtrex’i (8000 mg ööpäevas), esines sagedamini neuroloogilisi kõrvaltoimeid võrreldes väiksemate annustega, mida kasutatakse muude näidustuste korral.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe

Seedetrakti häired Sage Oksendamine, kõhulahtisus Aeg-ajalt Ebamugavustunne kõhus

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksafunktsiooni aktiivsuse mööduv suurenemine (nt bilirubiin, maksaensüümid)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Lööbed, sh fotosensibilisatsioon, pruuritus Aeg-ajalt Urtikaaria Harv Angioödeem

Teadmata Ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) (vt lõik 4.4)

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Neeru valu, hematuuria (tihti seotud teiste neerukahjustustega) Harv Neerukahjustus, äge neerupuudulikkus (eriti eakatel või neerukahjustusega patsientidel, kes saavad soovitatust suuremaid annuseid). Neeru valu võib olla seotud neerupuudulikkusega.

Teatatud on ka atsikloviiri kristallide intratubulaarsest väljasadenemisest neerudes. Ravi ajal tuleb tagada adekvaatne vedelike tarbimine (vt lõik 4.4)

Täiendav informatsioon patsientide erigruppide kohta Raske immuunpuudulikkusega (eriti kaugelearenenud HIV haigusega, kliinilistes uuringutes pikka aega suuri atsikloviiri annuseid (8000 mg ööpäevas) saavatel) täiskasvanud patsientidel on teatatud neerupuudulikkuse, mikroangiopaatilise hemolüütilise aneemia ja trombotsütopeenia tekkest (mõnikord ka kombineeritult). Selliseid leide on täheldatud ka valatsikloviiriga mitteravitud patsientidel, kuid kes on sarnases kliinilises seisundis või sarnaste kaasuvate haigustega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid ja nähud Valatsikloviiriga üleannuse saanud patsientidel on teatatud ägedast neerupuudulikkusest ja neuroloogiliste sümptomite tekkimisest, sh segasus, hallutsinatsioonid, agiteeritus, teadvuse hägunemine ja kooma. Esineda võib veel iiveldust ja oksendamist. Tahtmatu üleannustamise vältimiseks tuleb olla hoolikas. Paljud teatatud juhud on esinenud neerufunktsiooni häirega ja eakatel patsientidel, kes on annuse kohaldamatuse tõttu saanud korduvalt üleannuse.

Ravi Patsiente tuleb toksilisuse ilmingute suhtes hoolikalt jälgida. Hemodialüüs tõstab märkimisväärselt atsikloviiri eemaldumist verest ja seda võib seetõttu pidada ravivõimaluseks sümptomaatilise üleannustamise korral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks.

Farmakoterapeutiline rühm: Nukleosiidid ja nukleotiidid, v.a pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC- kood: J05AB11

Toimemehhanism Valatsikloviir, antiviraalne aine, on atsükloviiri L-valiini ester. Atsikloviir on puriini (guaniini) nukleosiidi analoog.

Valatsikloviir lõhustub inimese organismis tõenäoliselt spetsiifilise ensüümi valatsikloviir hüdrolaasi toimel kiiresti ja peaaegu täielikult atsikloviiriks ja valiiniks.

Atsikloviir on spetsiifiline herpesviiruste inhibiitor, mis omab in vitro aktiivsust Herpes simplex- viiruse (HSV) 1. ja 2. tüübi, Varicella zoster-viiruse (VZV), tsütomegaloviiruse (CMV), Epstein- Barri viiruse (EBV) ja inimese herpesviirus 6 (HHV-6) vastu. Atsikloviir inhibeerib herpesviiruse DNA sünteesi kohe, kui see on fosforüleeritud aktiivseks trifosfaatvormiks.

Fosforüleerimise esimene etapp nõuab viirus-spetsiifilise ensüümi toimet. HSV, VZV ja EBV korral on selleks ensüümiks viiruse tümidiinkinaas, mis esineb ainult viirusega nakatunud rakkudes. CMV korral säilitatakse vähemalt osaliselt selektiivsus fosforüleerimisega, mis toimub fosfotransferaasgeeniprodukti UL97 abil. Atsikloviiri aktiveerimise nõue viirus-spetsiifilise ensüümi poolt selgitab suuresti selle selektiivsust.

Fosforüleerimise protsessi (konversioon monofosfaadist trifosfaadiks) lõpetavad rakulised kinaasid. Atsikloviir trifosfaat inhibeerib konkureerivalt viiruse DNA polümeraasi ja seondumine selle nukleosiidi analoogiga toob kaasa obligaatse ahela lõpetamise, seiskab viiruse DNA sünteesi ja sellega blokeerib viiruse replikatsiooni.

Farmakodünaamilised toimed Resistentsus atsikloviirile on tavaliselt seotud tümidiinkinaas-puuduliku fenotüübiga, mis viib viiruseni, mis on loomulikus peremeesorganismis ebasoodsas olukorras. Kirjeldatud on vähenenud tundlikkust atsikloviirile, mida põhjustavad väikesed muutused kas viiruse tümidiinkinaasis või DNA polümeraasis. Nende vormide nakatamisvõimelisus sarnaneb muteerumata wild-type viirustega.

Atsikloviiri ravi või profülaktikat saanud patsientide HSV ja VZV kliiniliste isolaatide jälgimine on näidanud, et atsikloviirile vähenenud tundlikkusega viirus on ülimalt haruldane immunokompetensetel patsientidel ja seda leitakse harva tõsiselt kahjustunud immuunsusega isikutel, nt organi või luuüdi transplantatsiooni patsiendid, pahaloomuliste kasvajate korral keemiaravi saavad patsiendid ja patsiendid inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Varicella Zoster-viiruse infektsioon Valtrex kiirendab valu leevendumist: ta vähendab vöötohatisega seotud valu kestust, sh ägedat, ja üle 50-aastastel patsientidel ka post-herpeetilist neuralgiat ja valu kannatavate patsientide arvu. Valtrex vähendab oftalmilise vöötohatise korral silma komplikatsioonide riski.

Immuunpuudulikkusega patsientidel peetakse vöötohatise korral tavaliseks intravenoosset ravi; siiski piiratud kliinilised andmed näitavad valatsikloviiri kliinilist kasu VZV infektsiooni (vöötohatis) ravis teatud immuunpuudulikkusega, sh suurte siseelundite kasvajate, HIV, autoimmuunhaigustega, lümfoomi, leukeemia ja tüviraku transplantaadiga patsientidel.

Herpes simplex-viiruse infektsioon Valatsikloviiri tuleb silma HSV infektsioonide korral manustada vastavalt kehtivatele ravijuhistele.

HIV/HSV nakkusega patsientidel, keskmise CD4 arvuga > 100 rakku/mm3, on läbi viidud valatsikloviiri uuringud genitaalherpese raviks ja pärssimiseks. Sümptomaatiliste puhangute pärssimisel oli valatsikloviir annuses 500 mg kaks korda ööpäevas parema toimega kui 1000 mg üks kord ööpäevas. Valatsikloviir annuses 1000 mg kaks korda ööpäevas taastekkelise haiguse ravis oli võrreldav suukaudu manustatava atsikloviiriga annuses 200 mg viis korda ööpäevas toimes herpese episoodide kestvusele. Valatsikloviiri ei ole uuritud raske immuunpuudulikkusega patsientidel.

Dokumenteeritud on valatsikloviiri efektiivsus ka muude HSV nahainfektsioonide ravis. Valatsikloviir on näidanud efektiivsust herpes labialis’e (külmavillid), kemo- või radioteraapiast tingitud mukosiidi, HSV reaktiveerumise pärast dermaabrasiooni ja herpes gladiatorum’i ravis. Tuginedes atsikloviiri ajaloolisele kasutuskogemusele on ka valatsikloviir atsikloviiriga sama efektiivne multiformse erüteemi, herpeetilise ekseemi ja küünevalli herpeetilise abstsessi ravis.

On tõestatud, et valatsikloviir vähendab immunokompetentsetel patsientidel genitaalherpese ülekandumise riski, kui seda võtta supressiivse ravina ja kombineerida turvaseksi meetmetega. Topeltpime platseeboga kontrollitud uuring viidi läbi 1484 heteroseksuaalse, immunokompetentse täiskasvanud paariga, kellest ühel oli HSV-2 infektsioon. Tulemused näitasid, et ülekandumise risk valatsikloviiri kasutamisel võrreldes platseeboga langes märgatavalt: 75% (sümptomaatiline HSV-2 omandamine), 50% (HSV-2 serokonversioon), ja 48% (üldine HSV-2 omandamine). Isikute hulgas, kes osalesid viiruse leviku alauuringus, vähendas valatsikloviir märkimisväärselt viiruse levikut 73% võrra võrreldes platseeboga (vt lõik 4.4 täiendav informatsioon ülekandumise vähendamiseks).

Tsütomegaloviiruse infektsioon (vt lõik 4.4) CMV profülaktika valatsikloviiriga isikutel, kellele on siiratud soliidorgan (neer, süda), vähendas ägeda äratõukereaktsiooni, oportunistlike infektsioonide ja teiste herpesviirusinfektsioonide (HSV, VZV) tekkevõimalust. Otseseid võrdlevaid uuringuid valgantsikloviiriga ei ole, et määrata siiratud organiga patsientidele optimaalne annus.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Valatsikloviir on atsikloviiri eelravim. Valatsikloviirist tekkiva atsikloviiri biosaadavus on ligikaudu 3,3...5,5 korda suurem, kui seda on ajalooliselt täheldatud pärast suukaudse atsikloviiri manustamist. Pärast suukaudset manustamist imendub valatsikloviir hästi ja muundatakse kiiresti ja peaaegu täielikult atsikloviiriks ja valiiniks. Seda muundumist vahendab tõenäoliselt inimese maksast isoleeritud ensüüm, mida nimetatakse valatsikloviirhüdrolaasiks. 1000 mg-st valatsikloviirist tekkiva atsikloviiri biosaadavus on 54% ja toit seda ei vähenda. Valatsikloviiri farmakokineetika ei ole

annusega proportsionaalne. Imendumise kiirus ja ulatus väheneb annuse suurenedes, mille tulemusel tekib vähem proportsionaalne Cmax tõus kogu terapeutilise annusevahemiku piires ja väheneb üle 500 mg annuste biosaadavus. Atsikloviiri eeldatavad farmakokineetilised parameetrid pärast valatsikloviiri ühekordse 250...2000 mg annuse manustamist tervetele, normaalse neerufunktsiooniga isikutele on näidatud allpool:

Atsikloviiri 250 mg (N=15) 500 mg (N=15) 1000 mg 2000 mg (N=8) farmakokineetilised (N=15) parameetrid Cmax mikrogrammi/ml 2,20 ± 0,38 3,37 ± 0,95 5,20 ± 1,92 8,30 ± 1,43 Tmax Tunnid (h) 0,75 (0,7...1,5) 1,0 (0,75...2,5) 2,0 (0,75...3,0) 2,0 (1,5...3,0) AUC mikrogrammi.h/ml 5,50 ± 0,82 11,1 ± 1,75 18,9 ± 4,51 29,5 ± 6,36 Cmax = maksimaalne kontsentratsioon; Tmax = aeg maksimaalse kontsentratsiooni tekkimiseni; AUC = kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala. Cmax ja AUC väärtused on toodud keskmisena ± standardhälve. Tmax väärtused on toodud mediaani ja vahemikuna.

Muutumatu valatsikloviiri maksimaalsed plasmakontsentratsioonid moodustavad ainult ligikaudu 4% atsikloviiri sisaldusest, mis tekivad keskmiselt 30...100 minuti jooksul pärast annustamist ning 3 tunni möödudes on see langenud minimaalse mõõdetava koguse piirini või alla selle. Valatsikloviiri ja atsikloviiri farmakokineetika on ühekordse ja korduva annustamise puhul sarnane. Herpes zoster, herpes simplex ja HIV infektsioonid ei mõjuta oluliselt valatsikloviiri ja atsikloviiri farmakokineetikat pärast valatsikloviiri suukaudset manustamist võrreldes tervete isikutega. Elundi transplantaadiga patsientidel, keda raviti 2000 mg valatsikloviiriga 4 korda ööpäevas, on atsikloviiri maksimaalsed plasmakontsentratsioonid sarnased või suuremad kui need, mida leiti tervetel vabatahtlikel, kes said sama annust. Eeldatavad ööpäevased AUC väärtused on nähtavalt kõrgemad.

Jaotumine Valatsikloviiri seonduvus plasmavalkudega on väga madal (15%). Tungimine tserebrospinaalvedelikku (CSF), määratuna CSF/plasma AUC suhtena, on neerufunktsioonist sõltumatu ning oli ligikaudu 25% atsikloviiri ja metaboliit 8-OH-ACV jaoks ja ligikaudu 2,5% metaboliit CMMG jaoks.

Biotransformatsioon Pärast suukaudset manustamist muudetakse valatsikloviir esmase maksa- ja/või soolepassaži abil atsikloviiriks ja L-valiiniks. Atsikloviir muudetakse alkoholi ja alkoholdehüdrogenaasi poolt vähesel määral metaboliit 9(karboksümetoksü)metüülguaniiniks (CMMG) ja aldehüüdoksüdaasi poolt metaboliit 8-hüdroksü-atsikloviiriks (8-OH-ACV). Ligikaudu 88% kogu kombineeritud plasma ekspositsioonist omistatakse atsükloviirile, 11% CMMG-le ja 1% 8-OH-ACV-le. Ei valatsikloviir ega atsikloviir metaboliseeru tsütokroom P450 ensüümisüsteemi vahendusel.

Eritumine Valatsikloviir elimineerub uriiniga peamiselt atsikloviirina (enam kui 80% annusest) ja atsikloviiri metaboliidi CMMG-na (ligikaudu 14% annusest). Metaboliit 8-OH-ACV on uriinis määratav vaid väikestes kogustes (< 2% annusest). Alla 1% manustatud valtsikloviiri annusest on uriinis tuvastatav muutumatu ravimina. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel on atsikloviiri plasma

eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast valatsikloviiri nii ühekordset kui korduvat manustamist ligikaudu 3 tundi.

Patsientide erigrupid

Neerukahjustus Atsikloviiri eliminatsioon korreleerub neerufunktsiooniga ja atsikloviiri ekspositsioon suureneb neerukahjustuse suurenedes. Lõppstaadiumis neeruhaigusega patisentidel on atsikloviiri keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast valatsikloviiri manustamist ligikaudu 14 tundi võrreldes ligikaudu 3 tunniga normaalse neerufunktsiooni korral (vt lõik 4.2).

Atsikloviiri ja tema metaboliitide CMMG ja 8-OH-ACV ekspositsiooni plasmas ja tserebrospinaalvedelikus hinnati tasakaalukontsentratsiooni tingimustes pärast 2000 mg valatsikloviiri korduvat manustamist iga 6 tunni järel 6-le normaalse neerufunktsiooniga isikule (keskmine

kreatiniini kliirens 111 ml/min, vahemik 91…144 ml/min) ja pärast 1500 mg valatsikloviiri korduvat manustamist iga 12 tunni järel 3-le raske neerukahjustusega isikule (keskmine kreatiniini kliirens 26 ml/min, vahemik 17…31 ml/min). Nii plasmas kui tserebrospinaalvedelikus olid raske neerukahjustuse korral atsikloviiri, CMMG ja 8-OH kontsentratsioonid keskmiselt vastavalt 2, 4 ja 5…6 korda kõrgemad võrreldes normaalse neerufunktsiooniga. Maksakahjustus Farmakokineetilised andmed näitavad, et maksakahjustus langetab valatsikloviiri konversiooni kiirust atsikloviiriks, kuid mitte konversiooni määra. Atsikloviiri poolväärtusega see ei mõjuta.

Rasedad naised

Farmakokineetilised uuringud valatsikloviiri ja atsikloviiriga raseduse hilises staadiumis näitavad, et rasedus ei mõjuta valatsikloviiri farmakokineetikat. Eritumine rinnapiima Pärast 500 mg valatsikloviiri suukaudset manustamist tekib atsikloviiri maksimaalne kontsentratsioon (Cmax) rinnapiimas vahemikus 0,5…2,3 korda sellest atsikloviiri kontsentratsioonist, mis tekib

ema seerumis. Atsikloviiri keskmine kontsentratsioon rinnapiimas oli 2,24 mikrogrammi/ml (9,95 mikromooli/l). Ema poolt 2 korda ööpäevas võetava valatsikloviiri 500 mg annuse korral võiks imetataval imikul olla ekspositsioon vastav ööpäevasele atsikloviiri annusele ligikaudu 0,61 mg/kg ööpäevas. Atsikloviiri eliminatsiooni poolväärtusaeg rinnapiimas on sarnane poolväärtusajaga vereseerumis. Muutumatul kujul valatsikloviir ei olnud määratav ema seerumist, rinnapiimast ega imiku uriinist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Valatsikloviir ei mõjuta suukaudsel manustamisel isaste ega emaste rottide fertiilsust.

Valatsikloviir ei olnud rottidel või küülikutel teratogeenne. Valatsikloviir metaboliseerub peaaegu täielikult atsikloviiriks. Atsikloviiri nahaaluse manustamisega läbi viidud uuringud rottidel ega küülikutel teratogeenset toimet ei tekitanud. Täiendavates uuringutes rottidega täheldati loote anomaaliaid ja emaslooma toksilisust selliste nahaaluste annuste manustamisel, mis tekitasid atsikloviiri plasmakontsentratsiooni 100 mikrogrammi/ml (>10 korda kõrgem kui valatsikloviiri 2000 mg ühekordne annus normaalse neerufunktsiooniga inimesel).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos krospovidoon povidoon magneesiumstearaat kolloidne veevaba ränidioksiid

Tableti kate: hüpromelloos titaandioksiid makrogool 400 polüsorbaat 80 karnaubavaha

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüvinüülkloriid/alumiiniumfooliumist blisterpakendid.

Pakendis on 10 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1130623

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

30.10.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2023