Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Upsarin C, 330 mg/200 mg kihisevad tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Kihisev tablett sisaldab 330 mg atsetüülsalitsüülhapet ja 200 mg askorbiinhapet.
INN. Acidum acetylsalicylicum, Acidum ascorbinicum
Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks kihisev tablett sisaldab 485 mg naatriumi ja 48 mg naatriumbensoaati (E211).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Kihisev tablett. Valge ümmargune 23 mm läbimõõduga poolitusjoonega tablett.
Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Nõrk valu. Palavik.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks. Ravim on mõeldud kasutamiseks täiskasvanutel ja üle 16-aastastel noorukitel.
Kihisev tablett tuleb täielikult lahustada klaasitäies magustatud või tavalises vees või puuviljamahlas ja koheselt juua.
Ravimi regulaarne manustamine hoiab ära valu või palaviku taseme kõikumise. Manustamiskordade vahele peab jääma vähemalt 4-tunnine intervall.
Täiskasvanute ja üle 16-aastaste noorukite maksimaalne ööpäevane annus on 3 g. Ühekordne annus on üks kuni kaks kihisevat tabletti, mida võib vajadusel korrata 4 tunni järel, mitte ületades annust 9 tabletti ööpäevas
Eakate patsientide maksimaalne ööpäevane annus on 2 g. Ühekordne annus on üks kuni kaks kihisevat tabletti, mida võib vajadusel korrata 4 tunni järel, mitte ületades annust 6 tabletti ööpäevas.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Anamneesis seedetrakti veritsus või perforatsioon seoses mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVR) eelneva kasutamisega. Äge peptiline haavand või anamneesis korduv peptiline haavand/verejooks (kaks või enam eraldiseisvat kinnitatud episoodi). Anamneesis salitsülaatide või sarnase toimega ainete (eriti mittesteroidsete põletikuvastaste ainete) poolt esile kutsutud astma. Kaasasündinud või omandatud vere hüübivushäire või muu oht verejooksu tekkeks. Neerukivitõbi kui askorbiinhappe annus ületab 1 g ööpäevas. Raseduse kolmandal trimestril (vt lõik 4.6). Raske neeru- ja/või maksapuudulikkus. Raske südamepuudulikkus.
Atsetüülsalitsüülhappe manustamine koos metotreksaadiga on vastunäidustatud, kui metotreksaadi annus ületab 15 mg nädalas (vt lõik 4.5) ning atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul.
Atsetüülsalitsüülhappe manustamine koos suukaudsete antikoagulantidega on vastunäidustatud, kui atsetüülsalitsüülhapet manustatakse põletikuvastastes annustes (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetilistes või antipüreetilistes annustes (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) ning patsientidel, kellel on anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand (vt lõik 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Upsarin C kihisevate tablettide ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitorite samaaegset kasutamist tuleb vältida. Üleannustamise vältimiseks tuleb kontrollida, et teised manustatavad ravimid ei sisaldaks atsetüülsalitsüülhapet.
Kõrvaltoimeid aitab vältida sümptomite leevendamiseks vajaliku väikseima efektiivse annuse kasutamine võimalikult lühikese aja jooksul.
Analgeetikumide pikaajalisel kasutamisel suurtes annustes ei tohi tekkivaid peavalusid ravida suuremate annustega. Analgeetikumide, eriti analgeetikumide kombinatsiooni regulaarne kasutamine võib viia püsiva neerukahjustuse tekkeni, millega kaasneb neerupuudulikkuse risk.
330 mg tabletid ei sobi lastele kehakaaluga alla 20 kg, kelle jaoks on olemas sobivamad ravimvormid. Atsetüülsalitsüülhapet kasutavatel viirusinfektsiooni nähtudega (eriti tuulerõuged ja gripitaolised episoodid) lastel on täheldatud väga harvaesinevat eluohtlikku haigust Reye’ sündroomi. Seega tohib antud olukorras lastele atsetüülsalitsüülhapet manustada ainult arsti soovitusel, kui teised meetmed ei ole olnud tõhusad. Püsiva oksendamise, teadvuse häirete või ebanormaalse käitumise tekkimisel tuleb ravi atsetüülsalitsüülhappega lõpetada. Alla 16-aastastel lastel tohib atsetüülsalitsüülhapet kasutada ainult teatud olukordades arsti ettekirjutusel. Eakad Eakatel on suurenenud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kõrvaltoimete, eriti seedetrakti verejooksu ja perforatsiooni (mis võivad lõppeda surmaga) tekkerisk (vt lõik 4.2).
Ettevaatlik peab olema patsientide ravimisel, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, sest MSPVR-raviga seoses on teatatud vedelikupeetuse ja tursete tekkest.
Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkuse raskete vormide korral võivad atsetüülsalitsüülhappe suured annused põhjustada hemolüüsi. G6DP puudulikkuse korral tohib atsetüülsalitsüülhapet manustada meditsiinilise järelevalve all. Alla 1 kuu vanustel lastel on atsetüülsalitsüülhappe manustamine õigustatud ainult teatud olukordades meditsiinilise näidustuse korral.
Atsetüülsalitsüülhapet tuleb ettevaatusega kasutada juhtudel, kui patsiendil on: anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand, seedetrakti verejooks või gastriit; neerufunktsiooni häire, maksafunktsiooni häire või kardiovaskulaarsed häired, sest atsetüülsalitsüülhappe toimel võib veelgi suureneda neerukahjustuse ja ägeda neerupuudulikkuse tekkerisk; astma: astmahoo teke, mõnel inimesel võib see olla seotud allergiaga mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite või atsetüülsalitsüülhappe suhtes. Sellisel juhul on ravim vastunäidustatud; metrorraagia või menorraagia (vererohkete menstruatsioonide ja nende kestuse pikenemise oht).
Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon Kõigi mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisel on mis tahes ajal ravi jooksul teatatud seedetrakti verejooksu, haavandi või perforatsiooni tekkest, mis võib lõppeda surmaga, koos hoiatavate nähtude või eelneva tõsiste seedetrakti kõrvaltoimete anamneesiga või ilma. Seedetrakti verejooksu, haavandi või perforatsiooni tekkerisk on suurem suuremate annuste kasutamisel, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ning eakatel. Need patsiendid peavad ravi alustama väikseima võimaliku annusega. Nendel patsientidel ning samuti patsientidel, kes vajavad samaaegset ravi väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe või teiste ravimitega, mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti kõrvaltoimete riski, tuleb kaaluda samaaegset protektiivset ravi (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid) (vt allpool ja lõik 4.5). Seedetrakti kahjustuse anamneesiga patsiendid, eriti kui nad on eakad, peaksid teatama kõigist ebatavalistest seedetrakti sümptomitest (eriti veritsusest) juba ravi algstaadiumis. Ettevaatlik peab olema patsientidel, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad suurendada haavandi ja verejooksu tekkeriski, näiteks suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ained nagu aspiriin (vt lõik 4.5).
Seedetrakti verejooksu või haavandi tekkimisel tuleb ravi Upsarin C kihisevate tablettidega lõpetada.
Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kellel on seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest nende haigus võib ägeneda (vt lõik 4.8).
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamisega seoses on väga harva teatatud rasketest allergilistest reaktsioonidest, millest mõned on lõppenud surmaga, sh eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksilie epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.8). Nende reaktsioonide tekkerisk on suurim ravi alguses; enamik juhtudest on tekkinud esimesel ravikuul. Nahalööbe, limaskestakahjustuse või muude ülitundlikkusnähtude ilmnemisel tuleb ravi Upsarin C kihisevate tablettidega kohe lõpetada. Patsientidel, kes saavad ravi tenofoviirdisoproksiilfumaraadiga ja kellel esinevad neerufuktsiooni häirete riskifaktorid, on teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest pärast suures annuses või mitme mittesteroidse põletikuvastase ravimiga ravi alustamist. Tenofoviirdisoproksiilfumaraadi manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega on vajalik neerufunktsiooni adekvaatne jälgimine.
Lapsi tuleb jälgida salitsüleemia suhtes, eriti ravi alguses.
Imetamise ajal ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav.
Trombotsüüte inhibeerivast toimest, mis ilmneb väga väikeste annuste puhul ja püsib mõned päevad, tuleb patsienti hoiatada, pidades silmas hemorraagia riski ka pisimate kirurgiliste operatsioonide korral (näiteks hamba ekstraheerimine).
C-vitamiini sisaldusest tingitud kerge stimuleeriva toime tõttu ei tohiks ravimit võtta päeva lõpus.
Seda ravimit ei ole soovitatav manustada koos järgmiste ravimitega: atsetasolamiid; anagreliid; suukaudsed antikoagulandid atsetüülsalitsüülhappe analgeetiliste või antipüreetiliste annuste puhul (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) ning patsientidel, kellel ei ole anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandit; suukaudsed antikoagulandid atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivate annuste puhul (50…375 mg ööpäevas) ning patsientidel, kellel on anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand (vt lõik 4.5); mittesteroidsed põletikuvastased ravimid atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul; klopidogreel (selle kombinatsiooni muude heaks kiidetud näidustuste puhul kui äge koronaarsündroom); glükokortikoidid (välja arvatud asendusravi hüdrokortisooniga) atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) puhul (vt lõik 4.5); madalmolekulaarsed (ja sarnased) hepariinid ning fraktsioneerimata hepariinid: raviannused, ja/või eakatel ning atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul; pemetrekseed kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (vt lõik 4.2); tikagreloor; tiklopidiin; urikosuurilised ravimid (vt lõik 4.5).
Ravim sisaldab 485 mg naatriumi ühes kihisevas tabletis, mis on võrdne 24,3%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. Ravimi maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on võrdne 218,3%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel. Upsarin C kihisevad tabletid on suure naatriumisisaldusega. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevatel patsientide puhul.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Trombotsüütide agregatsiooni pärssiva toimega seotud riskid Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad tugevdada antikoagulantide, näiteks varfariini toimet (vt lõik 4.4). Vastunäidustatud kombinatsioonid
Suukaudsed antikoagulandid Salitsülaadid suures annuses (täiskasvanutel ≥ 3 g ööpäevas): hemorraagia riski suurenemine (trombotsüütide funktsiooni inhibeerimine ja seedetrakti kahjustus, lisaks antikoagulandi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega), eriti peptilise haavandi anamneesiga patsientidel.
Metotreksaat annuses ≥ 15 mg nädalas Metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (põletikuvastaste ainete toimel metotreksaadi renaalse kliirensi üldine aeglustumine ja salitsülaatide poolt metotreksaadi väljatõrjumine seosest plasmavalkudega).
Ebasoovitavad kombinatsioonid
Atsetasolamiid Atsetüülsalitsüülhappe suurte annuste ja atsetasolamiidi koosmanustamisel suureneb kõrvaltoimete ja eeskätt metaboolse atsidoosi tekkerisk, sest atsetasolamiid vähendab atsetüülsalitsüülhappe eritumist.
Anagreliid Verejooksude tekkeriski suurenemine.
Suukaudsed antikoagulandid Atsetüülsalitsüülhappe analgeetiliste või antipüreetiliste annuste puhul (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) ning patsientidel, kellel ei ole anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandit: verejooksu riski on suurenenud. Atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivate annuste (50…375 mg ööpäevas) ning mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandi anamneesi puhul: verejooksu risk on suurenenud, eriti kui anamneesis on mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand. Vajalik on veritsusaja jälgimine.
Teised MSPVR (sealhulgas salitsülaadid) Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: haavandi tekke ja seedetrakti hemorraagia riski suurenemine (summeeruv sünergism).
Klopidogreel (selle kombinatsiooni muude heakskiidetud näidustuste puhul kui äge koronaarsündroom): verejooksu riski suurenemine trombotsüütide agregatsiooni pärssiva toime tõttu.
Glükokortikoidid (välja arvatud asendusravi hüdrokortisooniga) Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) puhul: verejooksu riski suurenemine.
Madalmolekulaarsed (ja sarnased) hepariinid ning fraktsioneerimata hepariinid: raviannused ja/või eakad patsiendid Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: veritsuse riski suurenemine (trombotsüütide funktsiooni inhibeerimine) ja seedetrakti limaskesta kahjustus atsetüülsalitsüülhappe toimel. Kasutada tuleks teisi põletikuvastase või analgeetilise või antipüreetilise toimega ravimeid.
Pemetrekseed Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) kasutamisel kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (vt lõik 4.2) suureneb pemetrekseedi toksilisuse risk (atsetüülsalitsüülhappe toimel tekkiva renaalse kliirensi vähenemise tõttu).
Tikagreloor (selle kombinatsiooni muude heakskiidetud näidustuste puhul kui äge koronaarsündroom): verejooksu riski suurenemine trombotsüütide agregatsiooni pärssiva toime tõttu. Tiklopidiin Hemorraagia riski suurenemine (trombotsüüte inhibeerivate toimete sünergism). Kui kombinatsiooni ei ole võimalik vältida, on vajalik range kliiniline ja laboratoorne järelevalve (koos veritsusaja mõõtmisega).
Antidepressandid ja tsentraalse toimega ülekaalulisuse ravimid (sibutramiin) Võimalik on seedetrakti hemorraagia riski suurenemine kombineerimisel SSTI rühma antidepressantidega. Seedetrakti veritsuse riski suurenemine (vt lõik 4.4).
Podagravastased ravimid (bensbromaroon, probenetsiid) Podagravastase toime nõrgenemine (konkureeriv kusihappe elimineerimine neerutuubulites). Kasutada tuleks teisi analgeetikume.
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
Klopidogreel (selle kombinatsiooni muude heakskiidetud näidustuste puhul kui äge koronaarsündroom): verejooksu riski suurenemine trombotsüütide agregatsiooni pärssiva toime tõttu. Vajalik kliiniline jälgimine.
Diureetikumid Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: äge neerupuudulikkus dehüdreeritud patsientidel glomerulaarfiltratsiooni kiiruse vähenemise tagajärjel, mis tekib renaalsete prostaglandiinide vähenenud sünteesi tõttu. Lisaks võib väheneda antihüpertensiivne toime. Ravi alguses tuleb tagada patsiendi piisav hüdratsioon ja neerufunktsiooni jälgimine.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiin II retseptori antagonistid Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: äge neerupuudulikkus dehüdreeritud patsientidel glomerulaarfiltratsiooni kiiruse vähenemise tagajärjel, mis tekib renaalsete prostaglandiinide vähenenud sünteesi tõttu. Lisaks võib väheneda antihüpertensiivne toime. Ravi alguses tuleb tagada patsiendi piisav hüdratsioon ja neerufunktsiooni jälgimine.
Diabeedivastased ained (insuliin, kloorpropamiid) Suure atsetüülsalitsüülhappe annuse tõttu tugevneb hüpoglükeemiline toime (atsetüülsalitsüülhappe hüpoglükeemiline toime ja diabeedivastase ravimi väljatõrjumine kompleksist plasmavalkudega). Patsienti tuleb sellest informeerida ja nõuda rangemat glükoositaseme kontrollimist.
Glükokortikosteroidid (süsteemseks manustamiseks) Glükokortikosteroidravi ajal salitsülaatide taseme langemine veres ja salitsülaatide üleannustamise risk pärast glükokortikosteroidravi lõpetamist (glükokortikosteroidid kiirendavad salitsülaatide eliminatsiooni). Glükokortikosteroidravi ajal ja selle lõpetamisel tuleb salitsülaatide annust korrigeerida. Seedetrakti haavandi või veritsuse riski suurenemine (vt lõik 4.4).
Metotreksaat annuses 15 mg nädalas Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (põletikuvastaste ainete toimel metotreksaadi renaalse kliirensi aeglustumine). Kombineeritud ravi esimestel nädalatel tuleb iga nädal kontrollida täielikku verepilti. Isegi kerge neerufunktsiooni languse korral ning ka eakatel patsientidel peab jälgimine olema sagedasem.
Metotreksaat annuses > 15 mg nädalas Atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivate annuste (50…375 mg ööpäevas) puhul: metotreksaadi hematoloogilise toksilisuse suurenemine (põletikuvastaste ainete toimel metotreksaadi renaalse kliirensi aeglustumine). Kombineeritud ravi esimestel nädalatel tuleb iga nädal kontrollida täielikku verepilti. Isegi kerge neerufunktsiooni languse korral ning ka eakatel patsientidel peab jälgimine olema sagedasem. Pemetrekseed Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel esineb pemetrekseedi toksilisuse suurenemise risk (renaalse kliirensi vähenemine atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) toimel). Vajalik neerufunktsiooni jälgimine.
Tikagreloor (selle kombinatsiooni muude heakskiidetud näidustuste puhul kui äge koronaarsündroom): verejooksu riski suurenemine trombotsüütide agregatsiooni pärssiva toime tõttu. Vajalik on kliiniline jälgimine.
Seedetraktis paikselt toimivad antatsiidid ja aktiveeritud süsi Atsetüülsalitsüülhappe vähenenud imendumine seedetraktis. Seedetraktis paikselt toimivaid antatsiide või aktiveeritud sütt on soovitatav manustada atsetüülsalitsüülhappest eraldi (vähemalt 2-tunnine vahe).
Kombinatsioonid, mille otstarbekust tuleb kaaluda
Suukaudsed antikoagulandid Atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivate annuste (50…375 mg ööpäevas) puhul: suurenenud verejooksu risk, eriti mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite korral.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid Atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivate annuste (50…375 mg ööpäevas ühe või enama annusena) puhul: seedetrakti haavandi ja veritsuseu riski suurenemine.
Deferasiroks Atsetüülsalitsüülhappe põletikuvastaste annuste (≥ 1 g annuse kohta ja/või ≥ 3 g ööpäevas) või analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annus ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: seedetrakti haavandi ja veritsuse riski suurenemine.
Glükokortikoidid (välja arvatud asendusravi hüdrokortisooniga) Atsetüülsalitsüülhappe analgeetiliste või antipüreetiliste annuste (≥ 500 mg annuse kohta ja/või < 3 g ööpäevas) puhul: seedetrakti haavandi või veritsuse riski suurenemine (vt lõik 4.4).
Madalmolekulaarsed (ja sarnased) hepariinid ning fraktsioneerimata hepariinid: raviannused ja/või eakad patsiendid Atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssivate annuste (50…375 mg ööpäevas) puhul: veritsuse riski suurenemine (trombotsüütide funktsiooni inhibeerimine) ja seedetrakti limaskesta kahjustus atsetüülsalitsüülhappe toimel.
Madalmolekulaarsed (ja sarnased) hepariinid ning fraktsioneerimata hepariinid: profülaktilised annused Koosmanustamisel, mis mõjutab erinevaid hemostaasi tasandeid, suureneb veritsuse risk. Seetõttu tuleb alla 65-aastastel patsientidel hepariinide profülaktiliste annuste (madalmolekulaarsed ja sarnased hepariinid või fraktsioneerimata hepariinid) ning atsetüülsalitsüülhappe (sõltumata annusest) kombineerimisel kaaluda kliinilist ja potentsiaalselt bioloogilist jälgimist.
Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (tsitalopraam, dapoksetiin, estsitalopraam, fluoksetiin, fluvoksamiin, paroksetiin, sertraliin): suurenenud risk seedetrakti veritsuse tekkeks (vt lõik 4.4). Suurenenud verejooksu risk. Trombolüütikumid Suurenenud verejooksu risk.
Koostoimed C-vitamiiniga C-vitamiini 2 g ületavate ööpäevaste annuste kasutamisel võib askorbiinhape mõjutada järgmisi laboratoorseid analüüse: kreatiniini analüüsid ning vere ja uriini glükoosisisalduse määramine (glükoosoksüdaasi meetodil).
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
Deferoksamiin Askorbiinhappe suurte annuste intravenoossel manustamisel: südame häired või isegi äge südamepuudulikkus (tavaliselt pöörduv pärast C-vitamiini manustamise lõpetamist). Hemokromatoosi korral manustada C-vitamiini ainult pärast deferoksamiiniga ravi alustamist. Kombineeritud kasutamisel jälgida südametalitlust.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Atsetüülsalitsüülhappel on loomkatsetes täheldatud teratogeenset toimet.
Väärarenguid puudutavad kliinilised andmed (esimene trimester)
Atsetüülsalitsüülhape sümptomaatilises ravis: Vaatlustulemustest ilmneb, et raseduse esimesel trimestril ei ole atsetüülsalitsüülhappe kasutamine seostatav väärarengute tekkega. Atsetüülsalitsüülhape pikaajalises ravis: Praeguseni ei ole piisavalt andmeid, et hinnata atsetüülsalitsüülhappe väärarengut tekitavat toimet atsetüülsalitsüülhappe pikaajalisel manustamisel rohkem kui 150 mg ööpäevas raseduse esimesel trimestril.
Embrüotoksilisust puudutavad kliinilised andmed (teine ja kolmas trimester)
Suure arvu raseduste analüüsimisel ei ole ravimi lühiajaline kasutamine 4. ja 5. raseduskuul selgelt seostatav ühegi embrüotoksilise toimega. Siiski on riski puudumist võimalik tõestada ainult epidemioloogiliste uuringutega. Nagu kõigi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite võib ka atsetüülsalitsüülhappe manustamine alates 6. raseduskuust analgeetilises, antipüreetilises ja põletikuvastases annuses (500 mg ööpäevas) põhjustada lootel: enneaegse arteriaalkanali sulgumisega kardiopulmonaarset toksilisust ja pulmonaalset hüpertensiooni; neerufunktsiooni häiret (neerupuudulikkus), millega kaasneb lootevee vähesus. Emal ja lapsel võib raseduse lõpul veritsusaeg pikeneda. See antiagregatiivne toime võib väljenduda isegi väga väikeste annuste puhul.
Kokkuvõtteks
Viis esimest raseduskuud Atsetüülsalitsüülhapet võib sümptomaatiliseks raviks vajadusel ordineerida. Ettevaatusabinõuna on soovitatav atsetüülsalitsüülhapet mitte kasutada pikaajaliseks raviks annuses üle 150 mg ööpäevas. Raseduse viimane trimester Välja arvatud väga harvad kardioloogilised ja günekoloogilised juhud, mis nõuavad erilist järelevalvet, on alates kuuendast raseduskuust atsetüülsalitsüülhappel põhinevad ravimid vastunäidustatud.
Imetamine Ravimit ei soovitata rinnaga toitmise ajal kasutada, kuna atsetüülsalitsüülhape imendub rinnapiima.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Upsarin C ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Atsetüülsalitsüülhape
Infektsioonid ja infestatsioonid Reye’ sündroom (vt lõik 4.4).
Vere- ja lümfisüsteemi häired Pikenenud veritsusajaga hemorraagilised sündroomid (ninaverejooks, igemete veritsus, purpur jne). See toime püsib 4...8 päeva pärast atsetüülsalitsüülhappe kasutamise lõpetamist. Kirurgilisele operatsioonile mineval patsiendil võib see põhjustada hemorraagia riski. Ajuverejooks ja koljusisene verejooks.
Närvisüsteemi häired Peavalu, mis on tavaliselt üleannustamise tunnus.
Kõrva ja labürindi kahjustused Kohin kõrvus. Kuulmishäired.
Seedetrakti häired Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seedetrakti häired. Tekkida võib peptiline haavand, seedetrakti perforatsioon või veritsus, mis mõnikord võivad lõppeda surmaga, eriti eakatel (vt lõik 4.4). Teatatud on iivelduse, oksendamise, kõhulahtisuse, kõhupuhituse, kõhukinnisuse, düspepsia, kõhuvalu, veriroe, veriokse, haavandilise stomatiidi, koliidi ja Crohni tõve ägenemise tekkest (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti.
Südame häired ja vaskulaarsed häired MSPVR-raviga seoses on teatatud tursete, hüpertensiooni ja südamepuudulikkuse tekkest.
Immuunsüsteemi häired Sensibilisatsiooni reaktsioonid: anafülaktiline reaktsioon, Quincke ödeem, astma, allergilised nahareaktsioonid, urtikaaria.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Villilised reaktsioonid, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (väga harv).
Askorbiinhape
Vere- ja lümfisüsteemi häired 3 g ületavates ööpäevastes annustes: hemolüüs G6PD puudulikkusega patsientidel.
Närvisüsteemi häired Pearinglus.
Seedetrakti häired 1 g ületavates ööpäevastes annustes: seedehäired (kõrvetised, kõhulahtisus, kõhuvalu).
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Urtikaaria, lööbed. Neerude ja kuseteede häired Kromatuuria. 1 g ületavates ööpäevastes annustes: kuseteede häired (oksalaat-, tsüstiin- ja uraatneerukivide moodustumine).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Mürgistuse suhtes tuleb olla tähelepanelik vanemaealiste ja eriti väikeste laste puhul (esineb terapeutilisi üleannustamisi ja sageli juhuslikke mürgistusi), kellel see võib olla letaalne.
Kliinilised sümptomid Mõõdukas mürgistus: kohin kõrvus, kuulmishäired, peavalu, pearinglus ja iiveldus on üleannustamise tunnused ja neid saab leevendada annuse vähendamisega. Raske mürgistus: palavik, hüperventilatsioon, ketoos, respiratoorne alkaloos, metaboolne atsidoos, tsirkulatoorne kollaps, hingamispuudulikkus, märkimisväärne hüpoglükeemia.
Ravi Kiire hospitaliseerimine. Maoloputus sissevõetud ravimi kiireks eemaldamiseks. Happe-leelise tasakaalu jälgimine. Forsseeritud leeliseline diurees ning vajadusel hemodialüüs või peritoneaaldialüüs. Sümptomaatiline ravi.
Askorbiinhape Organismi vajadusi ületavad askorbiinhappe kogused erituvad kiiresti muutumatul kujul uriiniga: see leiab üldiselt aset 200 mg ületavate ööpäevaste annuste puhul. Askorbiinhape on eemaldatav hemodialüüsi teel. C-vitamiini annused üle 3 g ööpäevas võivad G6PD puudulikkusega patsientidel põhjustada hemolüüsi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid. ATC-kood: N02BA51
Atsetüülsalitsüülhape kuulub happeliste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühma, millel on valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toime. Toimemehhanism põhineb prostaglandiinide biosünteesis osalevate tsüklooksügenaaside pöördumatul inhibeerimisel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Atsetüülsalitsüülhape Atsetüülsalitsüülhape hüdrolüüsitakse plasmas aktiivseks metaboliidiks salitsüülhappeks. Salitsüülhape seondub ulatuslikult plasmavalkudega. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 2...4 tunni pärast. Eliminatsioon uriiniga suureneb uriini pH taseme tõstmisel. Salitsüülhappe poolväärtusaeg on annusest sõltuvalt 3...9 tundi.
Askorbiinhape Askorbiinhape imendub seedetraktist muutumatult ja kiiresti ning jaotub laialdaselt organismi kudedes. Askorbiinhape oksüdeerub pöörduvalt dehüdroaskorbiinhapeks, osa metaboliseerub ka askorbaat-2-sulfaadiks, mis on inaktiivne ja oksalaadiks, mis eritub uriiniga. Organismi vajadusi ületav liigne askorbiinhape eritub kiiresti muutumatul kujul uriiniga.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ei kohaldata.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Veevaba sidrunhape naatriumvesinikkarbonaat naatriumbensoaat povidoon.
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida silinder tihedalt suletuna. Hoida niiskuse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Polüpropüleensilinder polüetüleenkorgiga, milles on niiskust siduv aine. Pakendis on 10 või 20 kihisevat tabletti.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
UPSA SAS 3, rue Joseph Monier 92500 Rueil-Malmaison Prantsusmaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
149196
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.10 1996 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.01.2012
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
November 2021