Tamisten – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga patsientidel.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Tamisten ja milleks seda kasutatakse

Tamisten’i toimeaine kuulub antikolinergiliste ainete rühma. Need ravimid leevendavad üliaktiivse kusepõie sümptomeid. See võimaldab hoida kusepõies rohkem uriini, mis vähendab teil vajadust sageli tualetis käia. Tamisten on mõeldud kasutamiseks „üliaktiivseks kusepõieks“ nimetatava seisundi sümptomite korral. Nende sümptomite hulka kuuluvad eelneva hoiatuseta tekkiv tugev äkiline tung urineerida, sage urineerimisvajadus või enesemärgamine selle tõttu, et te ei jõudnud õigeaegselt tualetti.

2. Mida on vaja teada enne Tamisten’i võtmist

Tamisten’i ei tohi võtta

• kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
• kui teil on võimetus urineerida või tühjendada oma põit täielikult (kusepeetus).
• kui teil on raske mao- või soolehaigus, (sh toksiline megakoolon, mis on haavandilise koliidiga

seotud tüsistus).

• kui teil on lihaste haigus, mida nimetatakse myasthenia gravis, haigus, mis võib põhjustada teatud

lihastes äärmist lihasnõrkust.

• kui teil on suurenenud silmasisene rõhk koos nägemise järk-järgulise halvenemisega (glaukoom).
• kui te saate neerudialüüsi.
• kui teil on raske maksahaigus.
• kui teil on raske neeruhaigus või mõõdukas maksahaigus JA kui teid ravitakse samaaegselt

ravimitega, mis võivad vähendada solifenatsiini eemaldumist organismist (nt ketokonasool). Kui teil on selline probleem, on teie arst seda teile kindlasti öelnud. Kui teil esineb või esines kunagi mõni ülalmainitud probleemidest, informeerige sellest kindlasti oma arsti enne ravi alustamist Tamisten’iga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Tamisten’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• kui teil on raskusi põie tühjendamisel (= põie obstruktsioon) või urineerimisraskused (nt nõrk uriinijuga). Risk uriini kogunemiseks põies (kusepeetus) on palju kõrgem.
• kui teil on mingi takistus seedetraktis (kõhukinnisus).

• kui teil on risk seedetrakti tegevuse (mao- ja soolestiku motoorika) aeglustumiseks. Sel juhul on teie arst teile sellest kindlasti rääkinud.
• kui teil on raske neeruhaigus.
• kui teil on mõõduka raskusega maksahaigus.
• kui teil on söögitorulahi song (hiaatushernia) või kõrvetised.
• kui teil on närvisüsteemiga seotud häire (autonoomne neuropaatia).

Kui teil esineb või esines kunagi mõni ülalmainitud probleemidest, informeerige sellest kindlasti oma arsti enne ravi alustamist Tamisten’iga. Enne ravi alustamist Tamisten’iga hindab teie arst seda, kas teie sagedasel urineerimisvajadusel on teisi põhjuseid (näiteks südamepuudulikkus (südame ebapiisav jõudlus pumbana) või neeruhaigus). Kui teil on kuseteede infektsioon, kirjutab teie arst teile välja antibiootikumi (ravimi konkreetse bakteriaalse infektsiooni vastu).

Lapsed ja noorukid Tamisten’i ei tohi kasutada lastel ega alla 18 aasta vanustel noorukitel (vt lõik 3).

Muud ravimid ja Tamisten Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. On eriti oluline, et informeeriksite oma arsti, kui te võtate järgnevaid ravimeid:

• teised antikolinergilised ravimid, kuna mõlema ravimi toimed ja kõrvaltoimed võivad võimenduda;
• kolinergilised ravimid, kuna need võivad solifenatsiini toimet vähendada;
• ravimid, nagu metoklopramiid ja tsisapriid, mis kiirendavad seedetrakti tööd. Solifenatsiin võib nende toimet vähendada.
• ravimid, nagu ketokonasool, ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool, verapamiil ja diltiaseem, mis vähendavad solifenatsini lagundamise kiirust organismis;
• ravimid, nagu rifampitsiin, fenütoiin ja karbamasepiin, kuna need võivad kiirendada solifenatsiini lagundamise kiirust organismis;
• ravimid, nagu bisfosfonaadid, mis võivad põhjustada söögitoru põletikku (ösofagiiti) või selle ägenemist.

Tamisten koos toidu ja joogiga Tamisten’i võib võtta koos toiduga või ilma, vastavalt teie eelistusele.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Raseduse ajal ei tohi Tamisten’i kasutada, kui see pole tingimata vajalik. Ärge kasutage Tamisten’i rinnaga toitmise ajal, kuna solifenatsiin võib erituda rinnapiima. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Solifenatsiin võib põhjustada nägemise hägustumist ja harva ka väsimust või unisust. Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui teil esinevad mainitud kõrvaltoimed.

3. Kuidas Tamisten’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline annus on 5 mg ööpäevas, välja arvatud juhul, kui teie arst on teile määranud 10 mg ööpäevas. Tablett tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma, nagu teile meeldib. Ärge purustage tablette.

Kasutamine lastel ja noorukitel Tamisten’i ei tohi kasutada lastel ega alla 18 aasta vanustel noorukitel.

Kui te võtate Tamisten’i rohkem, kui ette nähtud Kui te olete kogemata võtnud liiga palju Tamisten’i või kui Tamisten’i on kogemata võtnud mõni laps, võtke otsekohe ühendust oma arsti või apteekriga. Üleannustamise sümptomiteks võivad olla peavalu, suukuivus, pearinglus, unisus ja nägemise hägustumine, selliste asjade tundmine, mida tegelikult pole (hallutsinatsioonid), liigne erutuvus, krambihood (krambid), hingamisraskus, südame löögisageduse tõus (tahhükardia), uriini kogunemine põies (kusepeetus) ja pupillide laienemine (müdriaas).

Kui te unustate Tamisten’i võtta Kui te unustasite annuse tavapärasel ajal võtta, võtke see niipea, kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on juba järgmise annuse võtmise aeg. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Ärge kunagi võtke rohkem kui üks annus päevas. Kahtluse korral pidage alati nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Tamisten’i võtmise Kui te lõpetate Tamisten’i võtmise, võivad teie üliaktiivsest kusepõiest tingitud sümptomid uuesti tekkida või süveneda. Kui plaanite ravi lõpetamist, pidage alati nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib allergiahoog või raske nahareaktsioon (nt villid ja naha koorumine), peate te otsekohe informeerima oma arsti või apteekrit. Mõnel solifenatsiini võtval patsiendil on teatatud angioödeemi tekkest (nahaallergia, mis väljendub nahaaluse koe tursena) koos hingamisteede takistusega (hingamisraskused). Angioödeemi tekkimisel tuleb Tamisten’i võtmine otsekohe lõpetada ja rakendada vastavat ravi ja/või vajalikke meetmeid.

Solifenatsiin võib põhjustada järgnevaid kõrvaltoimeid:

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st)

• suukuivus.

Sage (võib esineda kuni ühel inimesel 10-st)

• ähmane nägemine.
• kõhukinnisus, iiveldus, seedehäired, nagu täiskõhutunne, kõhuvalu, röhitsemine, iiveldus ja kõrvetised (düspepsia), ebamugavustunne kõhus.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni ühel inimesel 100-st)

• kuseteede infektsioon, põiepõletik,
• unisus,
• maitsetundlikkuse häired (düsgeuusia),
• kuivad (ärritunud) silmad,
• kuivustunne ninas,
• reflukshaigus (gastroösofageaalne reflukshaigus),
• kurgu kuivus,
• kuiv nahk,
• urineerimisraskused,
• väsimus,
• vedeliku kogunemine jalgadesse (turse).

Harv (võib esineda kuni ühel inimesel 1000-st)

• suure koguse kõva rooja kogunemine jämesoolde (roojapeetus),
• uriini liigne kogunemine kusepõide suutmatusest kusepõit tühjendada (kusepeetus),
• pearinglus, peavalu,
• oksendamine,
• sügelus, nahalööve.

Väga harv (võib esineda kuni ühel inimesel 10000-st)

• hallutsinatsioonid, segasus,
• allergiline lööve.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• vähenenud söögiisu, suurenenud kaaliumisisaldus veres, mis võib põhjustada südame rütmihäireid,
• suurenenud silmarõhk,
• muutused südame elektrilises aktiivsuses (EKG), ebaregulaarsed südamelöögid, oma südamelöökide tunnetamine, kiired südamelöögid,
• hääleprobleemid,
• maksafunktsiooni häired,
• lihasnõrkus,
• neerufunktsiooni häired.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Tamisten’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingumusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Tamisten sisaldab

• Toimeaine on solifenatsiinsuktsinaat. Üks tablett sisaldab 5 mg või 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab vastavalt 3,8 mg või 7,5 mg solifenatsiinile.
• Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, kolloidne veevaba ränidoksiid, magneesiumstearaat, hüpromelloos, makrogool 400, titaandioksiid (E 171), kollane raudoksiid (E 172) (ainult 5 mg tugevusel), punane raudoksiid (E 172) (ainult 10 mg tugevusel).

Kuidas Tamisten välja näeb ja pakendi sisu Tamisten 5 mg tabletid on kollased, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 6 mm. Tamisten 10 mg tabletid on punased, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 8 mm.

Tabletid on pakendatud läbipaistvatesse PVC/PVDC-Alumiinium blistritesse ja külmsurvevormimisel saadud blistritesse, mis sisaldavad 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Medochemie Ltd. 1-10 Constantinoupoleos Street 3011 Limassol Küpros

Tootja Medochemie Ltd. Central Factory 1-10 Constantinoupoleos Street 3011 Limassol Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Pharmax Group Lelle 24 11318 Tallinn Tel: 56500840 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega: Eesti TAMISTEN Bulgaaria VESIMED Horvaatia FOLINAR Küpros VEZIMED Tšehhi FOLINAR Kreeka VILAND Leedu TAMISTEN Malta VEZIMED Rumeenia VEZIMED Slovakkia FOLINAR Sloveenia TAMISTEN Hispaania TAMISTEN Läti TAMISTEN

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2021.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tamisten 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Tamisten 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Tamisten 5 mg õhukese polümeerikattega tablett: üks tablett sisaldab 5 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,8 mg solifenatsiinile. Tamisten 10 mg õhukese polümeerikattega tablett: üks tablett sisaldab 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 7,5 mg solifenatsiinile.

INN. Solifenacinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Üks 5 mg õhukese polümeerikattega tablett on kollane, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, diameetriga 6 mm. Üks 10 mg õhukese polümeerikattega tablett on punane, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, diameetriga 8 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud, sealhulgas eakad Soovitatav annus on 5 mg solifenatsiinsuktsinaati üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 10 mg solifenatsiinsuktsinaadini üks kord ööpäevas.

Lapsed Ravimi ohutust ja efektiivsust lastel ei ole senini veel kindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi Tamisten’i lastel kasutada.

Neerukahjustusega patsiendid Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) patsiente tuleb ravida ettevaatusega ja annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh skoor 7...9) patsiente tuleb ravida ettevaatusega ja nende annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).

Tsütokroom P4503A4 tugevad inhibiitorid Tamisten’i maksimaalne annus ei tohi ületada 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ritonaviiri, nelfinaviiri, itrakonasooliga terapeutilistes annustes (vt lõik 4.5).

Manustamisviis Tamisten tuleb sisse võtta suu kaudu ja neelata alla tervelt koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Patsiendid, kellel esineb uriinipeetus, gastrointestinaalne raske seisund (sealhulgas toksiline megakoolon), myasthenia gravis või suletudnurga glaukoom ja kellel on risk nende seisundite tekkeks.
• Hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõik 5.2).
• Raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2).
• Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsiendid ning kes saavad ravi tugeva CYP3A4 inhibiitoriga, nt ketokonasool (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne ravi alustamist Tamisten’iga tuleb kaaluda sagenenud urineerimise teisi põhjuseid (südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kui esineb kuseteede infektsioon, tuleb alustada sobivat antibakteriaalset ravi.

Tamisten’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb:

• kliiniliselt oluline põie väljavoolu obstruktsioon, mille korral tekib uriini retentsiooni oht,
• seedetrakti obstruktiivsed häired,
• risk seedetrakti motoorika aeglustumisele,
• raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min; vt lõigud 4.2 ja 5.2) ja neil patsientidel ei tohi annus ületada 5 mg,
• mõõdukas maksakahjustus (Child-Pugh skoor 7 kuni 9; vt lõigud 4.2 ja 5.2) ja neil patsientidel ei tohi annus ületada 5 mg,
• samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ketokonasooli, kasutamine (vt lõigud 4.2 ja 4.5),
• hiaatuse hernia (lahisong)/gastroösofageaalne reflukshaigus ja/või kes võtavad samaaegselt ravimeid (nt bisfosfonaadid), mis võivad põhjustada või ägestada ösofagiiti,
• autonoomne neuropaatia.

QT intervalli pikenemine ja torsade de pointes on tekkinud patsientidel, kellel on riskifaktorid, nt eelnev pikenenud QT sündroom ja hüpokaleemia.

Neuroloogilise geneesiga detruusorlihase hüperaktiivsusega patsientidel ei ole ravimi ohutust ja efektiivsust seni uuritud.

Mõnel solifenatsiinsuktsinaati kasutaval patsiendil on tekkinud angioödeem koos hingamisteede obstruktsiooniga. Angioödeemi tekkimisel tuleb solifenatsiinsuktsinaadi võtmine lõpetada ja rakendada vastavat ravi ja/või vajalikke meetmeid.

Mõnedel patsientidel, keda on ravitud solifenatsiinsuktsinaadiga on tekkinud anafülaktiline reaktsioon. Patsientidel, kellel tekib anafülaktiline reaktsioon, tuleb solifenatsiinsuktsinaadi manustamine lõpetada ja rakendada vastavat ravi ja/või vajalikke meetmeid.

Solifenatsiini maksimaalne toime avaldub kõige varem 4 nädala pärast.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakoloogilised koostoimed Samaaegne antikolinergiliste ravimite kasutamine võib põhjustada nende toime tugevnemist ning soovimatute kõrvaltoimete ilmnemist. Pärast ravi lõpetamist solifenatsiiniga ja enne teise antikolinergilise ravimi kasutamist tuleb pidada ligikaudu üks nädal vahet. Samaaegsel kolinoretseptorite agonistide manustamisel võib solifenatsiini terapeutiline toime väheneda. Solifenatsiin võib nõrgendada seedetrakti motoorikat stimuleerivate ravimite, nt metoklopramiidi ja tsisapriidi toimet.

Farmakokineetilised koostoimed In vitro uuringutes on selgunud, et terapeutilistes kontsentratsioonides ei inhibeeri solifenatsiin CYP1A1/2, 2C9, 2C19, 2D6 või 3A4 isoensüüme, mis pärinevad inimese maksa mikrosoomidest. Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiin muudaks nende CYP isoensüümide poolt metaboliseeritavate ravimite kliirensit.

Teiste ravimite toime solifenatsiini farmakokineetikale Solifenatsiini metaboliseerib maksas ensüüm CYP3A4. Samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli (200 mg ööpäevas) manustamine põhjustas solifenatsiini AUC kahekordse tõusu, samas kui ketokonasooli manustamine annuses 400 mg ööpäevas tekitas solifenatsiini AUC kolmekordse tõusu. Seetõttu peab solifenatsiini maksimaalne ööpäevane annus olema kuni 5 mg, kui seda kasutada samaaegselt ketokonasooliga või mõne teise tugeva CYP3A4 inhibiitoriga (nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool) terapeutilises annuses (vt lõik 4.2). Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsientidel on solifenatsiini ja tugeva CYP3A4 inhibiitori samaaegne kasutamine vastunäidustatud. Ensüümi induktsiooni toimet solifenatsiini ja tema metaboliitide farmakokineetikale ei ole uuritud, samuti ei ole uuritud suurema afiinsusega CYP3A4 substraatide toimet kokkupuutel solifenatsiiniga. Kuna solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4, on farmakokineetilised koostoimed võimalikud teiste, suurema afiinsusega CYP3A4 substraatidega (nt verapamiil, diltiaseem) ja CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin).

Solifenatsiini toime teiste ravimite farmakokineetikale Suukaudsed rasestumisvastased ravimid Solifenatsiini manustamine ei ole põhjustanud solifenatsiini farmakokineetilist koostoimet kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega (etünüülöstradiool/levonorgestreel).

Varfariin Solifenatsiini manustamine ei mõjutanud R-varfariini või S-varfariini farmakokineetikat ega nende mõju protrombiini ajale. Digoksiin Solifenatsiini kasutamisel ei täheldatud toimet digoksiini farmakokineetikale.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliinilised andmed naiste kohta, kes on rasestunud solifenatsiini võtmise ajal. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet viljakusele, embrüo/loote arengule või sünnitusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Ravimi määramisel rasedatele on vajalik ettevaatus.

Imetamine Puuduvad andmed solifenatsiini eritumise kohta rinnapiima. Hiirtel eritusid solifenatsiin ja/või tema metaboliidid piima ja põhjustasid annusest sõltuvat arengupeetust vastsündinud hiirtel (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb imetamise ajal solifenatsiini kasutamist vältida.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna sarnaselt teistele antikolinergilistele ravimitele võib ka solifenatsiin põhjustada nägemise hägustumist ning aeg-ajalt unisust ja väsimust (vt lõik 4.8), võib ravim mõjuda autojuhtimisele ja masinate kasutamise võimele negatiivselt.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Solifenatsiini farmakoloogilise toime tõttu võib solifenatsiin põhjustada (tavaliselt) kergeid või mõõdukaid antikolinergilisi kõrvaltoimeid. Antikolinergiliste kõrvaltoimete sagedus sõltub annusest. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks oli solifenatsiini puhul suukuivus. See esines 11 %-l patsientidest, keda raviti annusega 5 mg üks kord ööpäevas, 22 %-l patsientidest, keda raviti annusega 10 mg üks kord ööpäevas ja 4 %-l platseeboga ravitud patsientidest. Suukuivus oli tavaliselt kerge ja viis ainult üksikjuhtudel ravi katkestamiseni. Üldiselt oli allumine ravirežiimile väga kõrge (ligikaudu 99 %) ja ligikaudu 90 % solifenatsiiniga ravitud patsientidest lõpetas täieliku 12-nädalase uuringuravi perioodi.

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte

MedDRA Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei organsüsteemi sage ≥1/100 ≥1/1000 kuni ≥ 1/10000 <1/10 000 saa hinnata klass ≥1/10 kuni <1/10 <1/100 kuni <1/1000 olemasolevate Infektsioonid ja Kuseteede infestatsioonid infektsioon

Immuun- Anafülaktiline süsteemi häired reaktsioon* Ainevahetus- ja Söögiisu toitumishäired vähenemine* Psühhiaatrilised Hallutsinat- Deliirium* häired sioonid* Närvisüsteemi Unisus, Pearinglus* häired Maitsetund- Peavalu*

Silma Ähmane Silmade Glaukoom* kahjustused nägemine kuivus Südame häired Torsade de Respiratoorsed, Ninakuivus Düsfoonia* rindkere ja mediastiinumi häired

Seedetrakti Suu Kõhu- Gastro- Jämesoole Iileus* häired kuivus kinnisus, ösofageaalne obstruktsioon Ebamugavus- Maksa ja Maksahäired* sapiteede häired Kõrvalekalded Naha ja Nahakuivus Pruuritus* Multiformne Eksfoliatiivne nahaaluskoe Lööve* erüteem* dermatiit* kahjustused Urtikaaria* Lihaste, luustiku Lihasnõrkus* ja sidekoe kahjustused

Neerude ja Urineerimis- Kusepeetus Neerukahjustus* kuseteede häired raskused Üldised häired Väsimus ja Perifeersed manustamiskoha tursed reaktsioonid *turuletulekujärgselt täheldatud

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamine võib põhjustada raskeid antikolinergilisi toimeid. Suurim solifenatsiinsuktsinaadi annus, mis kogemata ühele patsiendile on manustatud, oli 280 mg 5 tunni jooksul: selle tagajärjel tekkisid muutused vaimses seisundis, mis haiglaravi ei vajanud.

Ravi Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamise korral tuleb patsiendile manustada aktiivsütt. Maoloputus on kasulik teostatuna 1 tunni jooksul, kuid oksendamist ei tohi esile kutsuda. Nagu teistegi antikolinergiliste ravimitega, võib sümptomaatiline ravi olla järgmine:

• rasked antikolinergilised toimed kesknärvisüsteemile, nagu hallutsinatsioonid või väljendunud erutus: manustada füsostigmiini või karbakooli;
• krambid või väljendunud erutus: manustada bensodiasepiine;
• hingamispuudulikkus: kasutada kunstlikku ventilatsiooni;
• tahhükardia: manustada beetablokaatoreid;
• kusepeetus: kasutada kateteriseerimist;
• müdriaas: manustada pilokarpiini silmatilku ja/või paigutada patsient pimedasse ruumi.

Nagu teistegi antimuskariinergiliste ravimitega, tuleb üleannustamise korral pöörata erilist tähelepanu patsientidele, kellel on risk QT-intervalli pikenemisele (nt hüpokaleemia, bradükardia, samaaegne teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine) ja kellel on mõni südamehaigus (nt müokardi isheemia, rütmihäired, südame paispuudulikkus).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, sagekusesuse ning kusepidamatuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: G04BD08

Toimemehhanism Solifenatsiin on kolinoretseptori spetsiifiline konkureeriv antagonist.

Kusepõit innerveerivad parasümpaatilised kolinergilised närvid. Atsetüülkoliin kontraheerib detruusori silelihaskude muskariinergiliste retseptorite kaudu, millest enamik on M3- retseptorid. In vitro ja in vivo farmakoloogilised uuringud näitavad, et solifenatsiin on M3-tüüpi muskariiniretseptorite konkureeriv inhibiitor. Lisaks on näidatud, et solifenatsiin on spetsiifiline muskariiniretseptorite antagonist, mille afiinsus mitmete teiste uuritud retseptorite ja ioonkanalite suhtes on madal või puudub.

Farmakodünaamilised toimed Ravi solifenatsiiniga annuses 5 mg ja 10 mg ööpäevas uuriti mitmetes topeltpimedates randomiseeritud kontrollitud kliinilistes uuringutes üliaktiivse põie sündroomiga meestel ja naistel.

Allpool toodud tabelist nähtub, et nii 5 mg kui 10 mg solifenatsiini annus andis statistiliselt olulise paranemise nii esmaste kui teiseste tulemusnäitajate osas, võrreldes platseeboga. Tõhusust täheldati ühe nädala jooksul ravi alustamisest ning see stabiliseerus 12-nädalase perioodi vältel. Üks pikaajaline avatud uuring näitas, et tõhusus püsis vähemalt 12 kuud. 12-nädalase ravi järel ei esinenud ligikaudu 50%-l patsientidest, kes enne ravi kannatas inkontinentsi all, inkontinentsi episoode ning lisaks saavutas 35% patsientidest väiksema urineerimissageduse kui 8 korda ööpäevas. Üliaktiivse põie sündroomi sümptomite ravimine annab kasu ka mitmete elukvaliteedi näitajate osas, näiteks üldine tervisetaju, inkontinetsi mõju, rollipiirangud, kehalised piirangud, sotsiaalsed piirangud, emotsioonid, sümptomite raskus, haiguse raskuse mõõdikud ja uni/energia.

Nelja 12-nädalase ravi käsitlenud kontrolliga 3. faasi uuringu tulemused (ühendatud andmed)

Urineerimiste arv 24 tunni kohta Keskmine algväärtus 11,9 12,1 11,9 12,1 Keskmine vähenemine võrreldes 1,4 2,3 2,7 1,9 algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega (12%) (19%) (23%) (16%) n 1138 552 1158 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,004

Kusepakitsuse episoodide arv 24 tunni kohta Keskmine algväärtus 6,3 5,9 6,2 5,4 Keskmine vähenemine võrreldes 2,0 2,9 3,4 2,1 algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega (32%) (49%) (55%) (39%) n 1124 548 1151 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,031

Inkontinentsi episoodide arv 24 tunni kohta

Keskmine algväärtus 2,9 2,6 2,9 2,3

Keskmine vähenemine võrreldes 1,1 1,5 1,8 1,1 algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega (38%) (58%) (62%) (48%) n 781 314 778 157 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,009 Noktuuria episoodide arv 24 tunni kohta

Keskmine algväärtus 1,8 2,0 1,8 1,9 Keskmine vähenemine võrreldes 0,4 0,6 0,6 0,5 algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega (22%) (30%) (33%) (26%) n 1005 494 1035 232 p-väärtus* 0,025 <0,001 0,199

Urineerimisel väljunud uriini maht/urineerimiskord Keskmine algväärtus 166 ml 146 ml 163 ml 147 ml Keskmine suurenemine võrreldes 9 ml 32 ml 43 ml 24 ml algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega (5%) (21%) (26%) (16%) n 1135 552 1156 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 <0,001

Sidemete arv 24 tunni kohta Keskmine algväärtus 3,0 2,8 2,7 2,7 Keskmine vähenemine võrreldes 0,8 1,3 1,3 1,0 algväärtusega % muutus võrreldes algväärtusega (27%) (46%) (48%) (37%) n 238 236 242 250 p-väärtus* <0,001 <0,001 0,010

Märkus: Murdelise tähtsusega uuringutest neljas kasutati 10 mg solifenatsiinsuktsinaati ja platseebot. Neljast uuringust kahes kasutati ka 5 mg solifenatsiinsuktsinaati ja ühes lisaks tolterodiini 2 mg kaks korda ööpäevas. Üheski uuringus ei hinnatud kõiki parameetreid ja kõiki ravirühmi. Seetõttu võib märgitud patsientide arv parameetriti ja ravirühmiti erineda. * p-väärtus paariviisilise võrdlusena platseeboga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Solifenatsiini tablettide sissevõtmise järel saavutatakse maksimaalne solifenatsiini plasmakontsentratsioon (C ) 3 kuni 8 tunni järel. T annusest ei sõltu. C ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenevad annusevahemikus 5 kuni 40 mg annusega võrdeliselt. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 90%. Söömine ei mõjuta solifenatsiini C ega AUC. Jaotumine Solifenatsiini näiline jaotusruumala pärast intravenoosset manustamist on ligikaudu 600 l. Solifenatsiin seostub suures ulatuses (ligikaudu 98%) plasmavalkudega, peamiselt happelise alfa - glükoproteiiniga. Biotransformatsioon Solifenatsiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult, peamiselt tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt. Samas esineb ka alternatiivseid ainevahetusradasid, mis võivad solifenatsiini metabolismis osaleda. Solifenatsiini süsteemne kliirens on ligikaudu 9,5 l/h ja solifenatsiini lõplik poolväärtusaeg on

45...68 tundi. Suukaudse annustamise järel on plasmas lisaks solifenatsiinile tuvastatud üks farmakoloogiliselt aktiivne (4R-hüdroksüsolifenatsiin) ja kolm inaktiivset metaboliiti (solifenatsiini N- glükuroniid, N-oksiid ja 4R-hüdroksü-N-oksiid).

Eritumine Pärast 10 mg [14C-märgistatud]-solifenatsiini ühekordset manustamist leiti 26 päeva jooksul uriinis ligikaudu 70% radioaktiivsusest ja roojas 23%. Uriinis leiti ligikaudu 11% radioaktiivsusest muutumatu toimeainena, 18% N-oksiidmetaboliidina, 9% 4R-hüdroksü-N-oksiidmetaboliidina ja 8% 4R-hüdroksümetaboliidina (aktiivne metaboliit).

Lineaarsus/mittelineaarsus Terapeutilises annusevahemikus on farmakokineetika lineaarne.

Teised patsientide erirühmad Eakad Patsiendi vanusest lähtuvalt ei ole annuse kohandamine vajalik. Uuringud eakatel on näidanud, et AUC-na väljendatud ekspositsioon solifenatsiinile on solifenatsiinsuktsinaadi manustamise järel (5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas) tervetel eakatel (vanuses 65...80 aastat) sarnane tervete noorte uuritavatega (vanuses vähem kui 55 aastat). Keskmine absorptsioonimäär väljendatuna kui t oli eakatel veidi aeglasem ja lõplik poolväärtusaeg oli eakatel uuritavatel ligikaudu 20% pikem. Neid väheseid erinevusi ei peetud kliiniliselt olulisteks. Solifenatsiini farmakokineetika lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Sugu Sugu ei mõjuta solifenatsiini farmakokineetikat.

Rass Rassiline kuuluvus ei mõjuta solifenatsiini farmakokineetikat.

Neerukahjustus Solifenatsiini AUC ja C ei erinenud kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel oluliselt tervete vabatahtlike vastavatest näitajatest. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) oli ekspositsioon solifenatsiinile oluliselt suurem kui kontrollrühmas, kusjuures C suurenes ligikaudu 30%, AUC rohkem kui 100% ja t rohkem kui 60%. Kreatiniini kliirensi ja solifenatsiini kliirensi vahel täheldati statistiliselt olulist seost. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole farmakokineetikat uuritud. Maksakahjustus Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 7 kuni 9) C ei muutunud, AUC suurenes 60% võrra ja t kahekordistus. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole solifenatsiini farmakokineetikat uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, fertiilsuse, embrüo/loote arengu, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Pre- ja postnataalsetes uuringutes hiirtel põhjustas emasloomale solifenatsiini manustamine imetamisperioodil hiirepoegadel annusest sõltuva sünnijärgse elulemuse alanemise, sünnikaalu vähenemise ja füüsilise arengu aeglustumise kliiniliselt olulisel määral. Suurem annusest sõltuv suremus ilma eelnevate kliiniliste tunnusmärkideta ilmnes juveniilsetel hiirtel, kellele oli alates 10. või 21. postnataalsest päevast manustatud farmakoloogilist toimet põhjustavaid annuseid, mõlemal grupil oli suurem suremus võrreldes täiskasvanud isenditega. Juveniilsetel hiirtel, kellele manustati ravimit alates 10. postnataalsest päevast, oli plasmaekspositsioon suurem kui täiskasvanud hiirtel; alates 21. postnataalsest päevast oli süsteemne eksponeeritus võrreldav täiskasvanud hiirtega. Juveniilsete hiirte suurema suremuse kliiniline olulisus ei ole teada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos Naatriumkroskarmelloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat Hüpromelloos Makrogool 400 Titaandioksiid (E 171) Kollane raudoksiid (E 172) (ainult 5 mg tugevusel) Punane raudoksiid (E 172) (ainult 10 mg tugevusel)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on pakendatud läbipaistvatesse PVC/PVDC-alumiinium blistritesse ja külmsurvevormimisel saadud alumiinium/läbisurutav alumiinium blistritesse.

Pakendi suurused on 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. 1-10 Constantinoupoleos Street 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 932217 10 mg: 932317

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.02.2017

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025