Trileptal – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Epilepsia.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Trileptal, 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid Trileptal, 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Trileptal ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Trileptali kasutamist

3. Kuidas Trileptali kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Trileptali säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Trileptal ja milleks seda kasutatakse

Trileptal sisaldab toimeainet okskarbasepiini. Trileptal kuulub antikonvulsantide (krambivastaste ravimite) ehk epilepsiavastaste ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia raviks.

Epilepsia on seisund, mille korral tekivad korduvad krambid (epileptilised hood). Krampide põhjuseks on ajutised häired aju bioelektrilises aktiivsuses. Normaalselt saadavad ajurakud mööda närve signaale lihasteni korrapärasel viisil, juhtides niimoodi keha liigutusi. Epilepsia korral on neid signaale liiga palju ja nad on ebakorrapärased. Selle tulemuseks on koordineerimatud lihaste liigutused, mida nimetatakse epilepsiahooks. Trileptal vähendab ajurakkude ülierutuvust ja seeläbi nende hoogude esinemissagedust.

Eristatakse kahte tüüpi epilepsiahooge: generaliseerunud ja partsiaalsed. Generaliseerunud hoogude korral on häirunud suur osa ajust, patsient kaotab teadvuse ja lihaskrambid haaravad kogu keha. Generaliseerunud hood on peamiselt kahte tüüpi: toonilis- kloonilised (grand mal) ja väikesed (petit mal).

Partsiaalhoo korral on häirunud piiratud ajuosa, nt fokaalhoog, kuid see võib levida üle kogu aju ja põhjustada generaliseerunud toonilis-kloonilist hoogu. Eristatakse kahte tüüpi partsiaalseid hooge: lihtne ja kompleksne. Lihtsa partsiaalse hoo korral on patsient teadvusel, kompleksse hooga kaasneb teadvushäire. Trileptal on näidustatud partsiaalse ja generaliseerunud toonilis-kloonilise epilepsia raviks.

Tavaliselt püüab arst leida teile ühe sobiva ravimi, kuid raskema epilepsia korral on hoogude vältimiseks vajalik kahe või enama ravimi võtmine. Trileptali võib võtta ainsa ravimina (monoteraapia) või koos teiste epilepsiavastaste ravimitega.

Kui teil on küsimusi selle kohta, kuidas Trileptal töötab või miks see ravim on teile välja kirjutatud, palun küsige oma arstilt.

2. Mida on vaja teada enne Trileptali kasutamist

Järgige hoolikalt kõiki arsti ettekirjutusi. Seda ka juhul, kui need erinevad siin esitatud üldisest informatsioonist. Jälgimine ravi ajal Trileptaliga Enne Trileptali ravi alustamist ja ravi ajal võib teie arst raviannuse määramiseks või korrigeerimiseks teilt vereanalüüse võtta. Teie arst ütleb teile, kui teil on vaja vereanalüüs anda.

Trileptali ei tohi kasutada

• kui te olete okskarbasepiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) või eslikarbasepiini suhtes allergiline.

Kui midagi järgnevast kehtib teie kohta, teatage sellest oma arstile enne Trileptali võtmist. Kui te arvate, et te olete allergiline, pidage eelnevalt nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Rääkige oma arsti või apteekriga, enne Trileptali võtmist:

• kui teil on kunagi esinenud ülitundlikkus (lööve või mõni muu allergia sümptom) karbamasepiini või mõne teise ravimi suhtes. Kui te olete allergiline karbamasepiini suhtes, on tõenäosus, et te olete allergiline ka okskarbasepiini suhtes 1:4 (25%);
• kui te põete neeruhaigust;
• kui te põete rasket maksahaigust;
• kui te võtate diureetikume (ravimid, mida kasutatakse soola ja vedeliku uriiniga eritumise intensiivistamiseks);
• kui te põete hingelduse ja/või vedeliku peetusest tingitud käte ja jalgade tursetega kaasnevat südamehaigust;
• kui teil on naatriumi sisaldus veres madal;
• kui te kasutate teisi ravimeid;
• kui te kasutate hormonaalseid rasestumisvastaseid ravimeid (nagu rasestumisvastased pillid), võib Trileptal nende toimet vähendada. Seetõttu peaks ravi ajal Trileptaliga kasutama teist või täiendavat mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit soovimatu raseduse vältimiseks. Teavitage kohe oma arsti ebaregulaarsest veritsusest või määrimisest. Täiendava informatsiooni saamiseks pöörduge oma arsti poole.

Enne Trileptali võtmist pidage nõu oma arstiga.

Kui teil tekib peale Trileptali võtmist mõni järgnevatest sümptomitest, võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse:

• kui teil tekib allergiline reaktsioon, nt huulte, silmalaugude, näo, kurgu või suu turse või äkilised hingamishäired, palavik koos näärmete tursega (lümfisõlmede turse), tugev lööve või villid nahal;
• kui teil sagenevad krambihood. See on eriti oluline lastel, kuid võib esineda ka täiskasvanutel;
• kui te täheldate sümptomeid, mis võivad viidata kollatõvele, nt naha ja silmade kollane värvus;
• kui te täheldate sümptomeid, mis võivad viidata vereloomehäiretele. Nendeks sümptomiteks võivad olla väsimus, hingeldus füüsilise koormuse korral, kahvatus, peavalu, külmavärinad, uimasus, sagedased infektsioonid, millega kaasneb ka palavik, kurguvalu, haavandid suu limaskestal, tavaliselt sagedasemad veritsus või verevalumid, ninaverejooks, seletamatud punakad või lillakad laigud või kublad nahal;

• vähestel inimestel, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu Trileptal, on esinenud enesevigastamise või enesetapumõtteid. Võtke koheselt ühendust oma arstiga, kui teil tekivad sellised mõtted;
• kui teie südamelöögid on kiired või ebaharilikult aeglased.

Enne Trileptali võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Okskarbasepiini, karbamasepiini või keemiliselt sarnaste ühendite kasutamisel on teatatud eluohtlikest nahareaktsioonidest (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs), mille puhul võivad ilmneda haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja konjunktiivil (silmad on punased ja paistes). Sageli eelnevad gripile või külmetusele sarnased nähud nagu palavik, peavalu, üldine valulikkus. Lööbe arenedes võib nahk kattuda ulatuslikult villidega või hakata kooruma. Kõrgeim risk nahareaktsioonide avaldumiseks on esimeste ravikuude jooksul. Sellised reaktsioonid on tavalisemad mõnedest Aasia riikidest pärit patsientidel. Hiina ja Tai päritolu patsientidel saab ohtu hinnata vereproovi abil. Vereproovi vajalikkuse kohta enne okskarbasepiini kasutamist saate infot oma arstilt.

Kui teil tekib lööve või mõni kirjeldatud nahanähtudest, siis lõpetage okskarbasepiiini kasutamine ja teavitage koheselt oma arsti.

Ärge lõpetage ravi Trileptaliga arstiga konsulteerimata. Äkilise hoogude halvenemise vältimiseks ärge lõpetage ravi järsku.

Lapsed ja noorukid Trileptali võib kasutada lastel. Lastel võib arst soovitada jälgida kilpnäärme funktsiooni enne ravi ja ravi ajal.

Eakad Trileptali võib kasutada üle 65-aastastel inimestel.

Muud ravimid ja Trileptal Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Kindlasti öelge, kui võtate:

• hormonaalseid rasestumisvastaseid ravimeid (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
• teisi epilepsiavastaseid ja ensüümi indutseerivaid ravimeid (nagu karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, lamotrigiin või rifampitsiin);
• felodipiini (kõrge vererõhu ravim);
• vere naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid, nt diureetikumid (ravimid, mida kasutatakse soola ja vedeliku uriiniga eritumise parandamiseks);
• liitiumi (kasutatakse meeleolu kõikumiste ja teatud tüüpi depressiooni raviks);
• immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid (nagu tsüklosporiin).

Trileptal koos toidu, joogi ja alkoholiga Trileptali võib võtta koos toiduga või ilma. Alkohol võib tugevdada Trileptali rahustavat toimet. Vältige igati alkoholi tarvitamist ja vajadusel konsulteerige oma arstiga.

Fertiilses eas naised ja rasestumisvastased vahendid Kui te olete naine, kes kasutab hormonaalset rasestumisvastast vahendit (nt rasestumisvastaseid tablette), võib Trileptal muuta selle rasestumisvastase vahendi ebatõhusaks. Seetõttu peaksite Trileptali võtmise ajal kasutama teistsugust või täiendavat mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit (nt emakasisest vahendit).

Rasedus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Raseduse ajal on oluline epileptiliste hoogude vältimine. Raseduse ajal kasutatavad epilepsiavastased ravimid võivad olla lapsele ohtlikud. Sünnidefektid Uuringud ei ole näidanud okskarbasepiini raseduse ajal kasutamisega seotud sünnidefektide riski suurenemist, kuid teie sündimata lapse sünnidefektide riski ei saa täielikult välistada.

Närvisüsteemi arenguhäired Mõned uuringud on näidanud, et kokkupuude okskarbasepiiniga emaüsas mõjutab negatiivselt ajutalitluse arengut (närvisüsteemi areng) lastel, samas kui teised uuringud ei ole sellist mõju leidnud. Ei saa välistada võimalust, et see avaldab mõju närvisüsteemi arengule.

Sünnikaal Kui kasutate raseduse ajal ravimit Trileptal, võib teie laps olla väiksem ja kaaluda sündides eeldatust vähem (väike sünnikaal). Ühes epilepsiaga naiste uuringus olid ligikaudu 15 last 100st, kes sündisid raseduse ajal okskarbasepiini kasutanud naistel, sündides eeldatust väiksemad ja väiksema sünnikaaluga, võrreldes ligikaudu 11 lapsega 100st, kes sündisid naistel, kes ei kasutanud raseduse ajal epilepsiaravimeid.

Arst informeerib teid sellega seotud kasust ja võimalikust riskist ning aitab otsustada Trileptali kasutamise üle.

Ärge katkestage ravi Trileptaliga raseduse ajal ilma arstiga nõu pidamata.

Imetamine Kui te kasutate seda ravimit, pidage enne rinnaga toitmise alustamist nõu oma arstiga. Trileptali toimeaine eritub rinnapiima. Kuigi olemasolevad andmed viitavad sellele, et rinnaga toidetavale lapsele eritub väike kogus Trileptali, ei saa välistada kõrvaltoimete riski lapsele. Teie arst arutab teiega rinnaga toitmisest tulenevat kasu ja võimalikke riske Trileptali võtmise ajal. Kui toidate last rinnaga Trileptali võtmise ajal ja arvate, et teie lapsel on kõrvaltoimed, nagu liigne unisus või vähene kaalutõus, teavitage sellest kohe oma arsti.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Te peate arstiga nõu pidama, kas võite juhtida autot või töötada masinatega, kuna Trileptal võib põhjustada unisust ja pearinglust või hägust nägemist, topeltnägemist, lihaste töö koordinatsiooni häireid või teadvuse langust, eriti ravi alustamise ning raviannuse tõstmise ajal.

3. Kuidas Trileptali kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus Täiskasvanud Teiste ettekirjutuste puudumisel tuleb Trileptali võtta kaks korda ööpäevas, iga päev samal ajal. See aitab kõige paremini saavutada kontrolli epilepsiahoogude üle.

Tavaliselt on täiskasvanu, sh eaka algannus 600 mg ööpäevas, s.o üks 300 mg-ne tablett kaks korda ööpäevas. Vajadusel võib seda annust suurendada. Säilitusannus on tavaliselt

600…2400 mg ööpäevas. Teiste epilepsiavastaste ravimite samaaegsel kasutamisel on Trileptali annus sama.

Neerupuudulikkusega patsiendil on algannus poole väiksem.

Lapsed ja noorukid Lapse annus sõltub tema kehakaalust. Algannus on 8…10 mg/kg ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks. Näiteks 30 kg kaaluva lapse algannus on 150 mg kaks korda ööpäevas. Vajadusel võib seda annust järk-järgult suurendada. Tavaline säilitusannus on 30 mg/kg ööpäevas. Maksimaalne annus on 46 mg/kg ööpäevas. Kuidas Trileptali võtta Neelake tablett alla koos vähese hulga veega. Vajadusel võib tabletti allaneelamise kergendamiseks poolitada. Trileptal 600 mg tableti poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist. Ärge poolitage Trileptal 600 mg tablette selleks, et püüda neid võrdseteks annusteks jagada. Trileptal 300 mg tablette saab poolitusjoone abil jagada võrdseteks annusteks.

Millal ja kui kaua Trileptali võtta Arst ütleb teile, kui kaua kestab ravi Trileptaliga. Ravi kestvus sõltub epilepsiahoo tüübist. Mõnikord võib olla vajalik aastatepikkune ravi. Ärge muutke annust ega lõpetage ravi arstiga konsulteerimata.

Kui te võtsite Trileptali rohkem, kui ette nähtud Kui võtsite määratust rohkem tablette, võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse. Trileptali üleannustamise sümptomid on järgmised: unisus, peapööritus, iiveldus, oksendamine, suurenenud kontrollimatud liigutused, letargia, segadus, lihastõmblused või krampide oluline halvenemine, koordinatsiooniprobleemid ja/või tahtmatud silmaliigutused, kahelinägemine, pupilli ahenemine, hägune nägemine, väsimus, hingeldus või pinnapealne hingamine (hingamise pärssumine), ebaregulaarne südame löögisagedus (QT intervalli pikenemine), värisemine, peavalu, kooma, teadvuse ähmastumine, suu, keele ja jäsemete kontrollimatud liigutused, agiteeritus, madal vererõhk ja hingeldus.

Kui te unustate Trileptali võtta Kui te unustasite Trileptali annuse võtmata, võtke see kohe, kui teile meenub. Kui on peaaegu järgmise annuse võtmise aeg, ärge võtke unustatud annust, võtke vaid järgmine annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Kui te pole kindel, või olete unustanud võtta mitu järjestikust annust, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Võtke otsekohe arstiga ühendust või pöörduge lähimasse haiglasse, kui teil tekib mõni järgnevatest kõrvaltoimetest:

Järgnevalt loetletud kõrvaltoimed on tekkinud aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st), harva (võib mõjutada kuni 1 inimest 1 000-st) või väga harva (võib

mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st), kuid need võivad olla tõsised ja vajada kiiret ravi. Arst otsustab, kas ravi Trileptaliga on vaja katkestada ja millist ravi jätkata.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

• kehakaalu tõus, väsimus, juuste väljalangemine, lihasnõrkus, külmatunne (kilpnäärme alatalituse tunnused).

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1 000-st):

• huulte, silmalaugude, näo, kurgu või suu turse, millega kaasneb hingamis-, kõnelemis- või neelamisraskus (anafülaktilise reaktsiooni ja angioödeemi sümptomid) või teised ülitundlikkusreaktsiooni sümptomid, nt lööve, palavik, lihas- ja liigesvalu;
• väsimus, hingeldus füüsilise koormuse korral, kahvatus, peavalu, külmavärinad, uimasus, sagedased infektsioonid millega kaasneb palavik, kurguvalu, suuhaavandid, tavalisest kergemini tekkiv veritsus või verevalumid, ninaverejooks, seletamatud sinised, punased või lillad laigud nahal (trombotsüütide või leukotsüütide hulga languse sümptomid).

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

• palju ville nahal ja/või huulte, silmade, suu, nina või suguelundite limaskestadel (tõsise allergilise reaktsiooni sümptomid);
• punaselaiguline lööve peamiselt näol, millega võib kaasneda kurnatus, palavik, iiveldus, söögiisu kaotus (süsteemse erütematoosse luupuse sümptomid);
• letargia, segasusseisund, lihastõmblused või krampide märkimisväärne halvenemine (sümptomid, mis võivad olla seotud madala naatriumisisaldusega veres) (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
• gripitaolised sümptomid koos naha kollase värvusega (maksapõletiku sümptomid);
• tugev valu ülakõhus, oksendamine, söögiisu kaotus (kõhunäärmepõletiku tunnused).

Kui teil tekib mõni alljärgnevatest kõrvaltoimetest, võtke arstiga ühendust niipea kui võimalik: Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

• värisemine, koordinatsioonihäired, silmade tahtmatud liigutused, ärevus, närvilisus, depressioon, meeleolu kõikumine, lööve.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

• ebaregulaarne, väga kiire või aeglane südemelöögi sagedus.

Teavitage oma arsti, kui teil esinevad järgmised häirivad kõrvaltoimed: Need on tavaliselt kerged kuni mõõdukad Trileptali kõrvaltoimed. Enamus nendest kõrvaltoimetest on mööduvad ja vähenevad ajaga. Väga sage (võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

• väsimus, peavalu, pearinglus, uimasus, iiveldus, oksendamine, topeltnägemine.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

• nõrkus, mäluhäired, kontsentreerumise häired, ükskõiksus, agiteeritus, segasusseisund, hägune nägemine, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu, vistrikuline lööve, juuste väljalangemine, tasakaaluhäired, kehakaalu tõus, kõnehäire.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

• kõrge vererõhk, nõgestõbi;
• Trileptali võtmise ajal võib maksaensüümide tase tõusta.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1 000-st):

• Teatatud on luukoe häiretest, sealhulgas osteopeenia ja osteoporoos (luuhõrenemine) ning luumurdudest. Teatage oma arstile või apteekrile, kui te olete pikaajalisel antiepileptilisel ravil, teil on olnud osteoporoos või te võtate steroide.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Trileptali säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et pakend on kahjustatud või avamise tunnustega. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Trileptal sisaldab Toimeaine on okskarbasepiin. Õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 300 mg või 600 mg okskarbasepiini. Teised koostisosad on: Tableti sisu: kolloidne veevaba ränidioksiid, mikrokristalliline tselluloos, hüpromelloos, krospovidoon, magneesiumstearaat. Tableti kate:

• 300 mg tablett: hüpromelloos, makrogool 8000, kollane raudoksiid (E172), talk, titaandioksiid (E171);
• 600 mg tablett: hüpromelloos, makrogool 4000, punane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172), talk, titaandioksiid (E171).

Kuidas Trileptal välja näeb ja pakendi sisu 10 tabletti PVC/PE/PVDC ja alumiiniumfooliumist blistris. Pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.

300 mg õhukese polümeerikattega tabletid on kollased, ovaalsed tabletid, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on pressitud „TE/TE“ ja teisele poole „CG/CG“. 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid on kahvaturoosad, ovaalsed tabletid, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on pressitud „TF/TF“ ja teisele poole „CG/CG“.

Müügiloa hoidja SIA Novartis Baltics Skanstes iela 25 LV-1013 Rīga Läti Tootja Novartis Farma S.p.A

Via Provinciale Schito, 131 80058 Torre Annunziata (NA) Itaalia

Novartis Farmacéutica S.A. Gran Via de les Corts Catalanes 764 08013 Barcelona Hispaania Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

SIA Novartis Baltics Eesti filiaal Telefon: 663 0810

Infoleht on viimati uuendatud juulis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Trileptal, 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid Trileptal, 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Trileptal 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 300 mg okskarbasepiini.

Trileptal 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 600 mg okskarbasepiini. INN. Oxcarbazepinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Trileptal 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid Kollane, ovaalne, kergelt kaksikkumer tablett, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on pressitud „TE/TE“ ja teisele poole „CG/CG“.

Trileptal 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid Kahvaturoosa, ovaalne, kergelt kaksikkumer tablett, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on pressitud „TF/TF“ ja teisele poole „CG/CG“. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED OMADUSED

4.1 Näidustused

Epilepsia. Märkus. Trileptal on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Trileptal on näidustatud juhul, kui ravi teiste epilepsiavastaste ravimitega ei ole tulemuslik. Trileptali kasutatakse partsiaalsete epilepsiahoogude (lihtsad või komplekssed ja partsiaalsed sekundaarse generalisatsiooniga krambid) ja generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Trileptali võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Mõlemal juhul tuleb ravi alustada kliiniliselt toimiva ööpäevase annusega jagatuna kaheks võtmiskorraks (vt lõik 5.1). Vajadusel võib annust järk-järgult suurendada. Kui Trileptaliga asendatakse mõnda teist epilepsiavastast ravimit, tuleb Trileptaliga ravi alustamisel asendatava ravimi

annust vähendada järk-järgult. Kombinatsioonis teis(t)e epilepsiavastas(t)e ravimi(te)ga suureneb üldine epilepsiavastase ravimi kogus, mistõttu võib osutuda vajalikuks vähendada teis(t)e ravimi(te) annust ja/või suurendada Trileptali annust aeglasemalt (vt lõik 4.5).

Trileptali võib võtta koos söögiga või ilma.

Tablettidel on poolitusjoon ning neid võib neelamise kergendamiseks poolitada.

Ravimi terapeutiline jälgimine Okskarbasepiini terapeutiline toime avaldub peamiselt tema aktiivse metaboliidi 10-monohüdroksüderivaat (MHD) kaudu (vt lõik 5). Okskarbasepiini või MHD plasmakontsentratsiooni jälgimine ei ole tavaliselt põhjendatud. Sellele vaatamata võib ravi ajal Trileptaliga kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni jälgimist, et välistada sobimatust või ka situatsioonides, kus on oodata muutusi MHD kliirensis, sealhulgas:

• neerufunktsiooni muutus (vt lõik „Neerupuudulikkus“)
• rasedus (vt lõigud 4.6 ja 5)
• samaaegne kasutamine maksaensüüme indutseerivate ravimitega (vt lõik 4.5)

Kui tekib mõni neist olukordadest, siis Trileptali annust tuleb kohandada nii (põhineb plasmakontsentratsiooni mõõtmisel 2-4 tunni jooksul peale annustamist), et maksimaalne MHD plasmakontsentratsioon ei ületaks 35 mg/l.

Täiskasvanud Monoteraapia Soovitatav algannus Soovitatav algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks.

Säilitusannus Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime saabumiseni. Monoteraapia kontrollitud uuringud antiepileptilist ravi mittesaavatel patsientidel näitasid, et efektiivseks annuseks on 1200 mg ööpäevas; üleminekul teistelt epilepsiavastastelt ravimitelt Trileptal-monoteraapiale ravile raskesti alluvate patsientide puhul oli efektiivseks annuseks 2400 mg.

Maksimaalne soovitatav annus Haigla tingimustes on ööpäevast annust suurendatud 2400 mg-ni 48 tunni jooksul.

Kombineeritud ravi Soovitatav algannus Soovitatav algannus on 600 mg (8…10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks.

Säilitusannus Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime saabumiseni. Maksimaalne soovitatav annus Kontrollitud kliinilistes uuringutes olid kombineeritud ravi puhul efektiivsed annused vahemikus 600…2400 mg ööpäevas, kuigi enamik patsiente ei talunud 2400 mg ööpäevas ilma teise antiepileptilise ravimi annuse vähendamiseta peamiselt kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete tõttu. Järjepidevad uuringud 2400 mg ületavate ööpäevaste annustega puuduvad.

Patsientide erirühmad Eakad Eakatel häiritud neerufunktsiooniga patsientidel on vajalik annuse kohandamine (vt „Neerupuudulikkusega patsiendid“). Hüponatreemia riskiga patsiendid: vt lõik 4.4.

Lapsed

Soovitatav algannus Monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega on algannuseks 8…10 mg/kg ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks.

Säilitusannus Kombinatsioonravis on säilitusannuse eesmärgiks 30...46 mg/kg ööpäevas ning see tuleb saavutada kahe nädala jooksul. Kombinatsioonravi uuringutes on terapeutiline toime saavutatud keskmise säilitusannusega ligikaudu 30 mg/kg ööpäevas.

Maksimaalne soovitatav annus Vajadusel võib ööpäevast algannust suurendada maksimaalselt 10 mg/kg/ööpäevas kaupa nädalase intervalliga maksimaalselt kuni 46 mg/kg/ööpäevas kuni soovitud toime saabumiseni (vt lõik 5.2). Trileptal on soovitatav lastele alates 6. eluaastast. Ohutust ja efektiivsust on hinnatud kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis hõlmas ligikaudu 230 last vanuses 1 elukuust kuni 6 aastani. Trileptal ei ole soovitatav lastele vanuses alla 6 eluaasta, sest selle ohutus ja efektiivsus ei ole piisavalt tõestatud. Kõik annustamissoovitused (täiskasvanud, eakad ja lapsed) põhinevad annustele, mis on uuritud kõigile vanusegruppidele kliinilistes uuringutes. Vajadusel võib siiski kasutada madalamaid annuseid.

Eakad (üle 65 aasta) Eakatele puuduvad spetsiifilised annustamissoovitused, sest terapeutiline annus tuleb kohandada individuaalselt. Neerupuudulikkusega eakatel (kreatiniini kliirens <30 ml/min) on annuse kohandamine soovitatav (vt ka „Neerupuudulikkus“). Hüponatreemia riskiga patsientidel on vajalik naatriumitaseme hoolikas jälgimine (vt lõik 4.4).

Ülaltoodud annustamissoovitused põhinevad kõiki vanusegruppe käsitlevates kliinilistes uuringutes kasutatud annustel. Siiski võib mõnikord tekkida vajadus kasutada ravi alguses väiksemaid annuseid.

Maksapuudulikkus Kerge ja mõõduka maksapuudulikkuse korral ei ole annuse muutmine vajalik. Trileptali kasutamist raske maksapuudulikkusega patsientidel ei ole uuritud, seega on raske maksapuudulikkusega patsientide puhul vajalik ettevaatus (vt lõik 5.2).

Neerupuudulikkus Neerufunktsiooni häiretega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) tuleks ravi Trileptaliga alustada soovitatust poole väiksema annusega (300 mg ööpäevas) ja annust aeglaselt suurendada soovitud toime saabumiseni (vt lõik 5.2). Annuse järk-järgulisel suurendamisel tuleb neerupuudulikkusega patsiente hoolikamalt jälgida.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, eslikarbasepiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus Turuletulekujärgselt on teatatud I tüüpi (varajast tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatud lööve, sügelus, urtikaaria, angioödeem ja anafülaksia. Trileptali esmakordselt või korduvalt saanud patsientidel on teatatud anafülaksiast ja angioödeemist, mis haaras kõripiirkonna, huuled ning silmalaud. Kui patsiendil tekivad ravi ajal Trileptaliga sellised reaktsioonid, siis tuleb ravi katkestada ning alustada alternatiivset ravi.

Patsiente, kellel esineb ülitundlikkus karbamasepiini suhtes, tuleb informeerida sellest, et umbes 25…30%-l neist võib esineda ülitundlikkus okskarbasepiini suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida ka nendel patsientidel, kes ei ole karbamasepiini suhtes ülitundlikud. Ülitundlikkusreaktsioonid võivad haarata naha, maksa, vere ja lümfisüsteemi või muud organid individuaalselt või süsteemse reaktsioonina. Ülitundlikkuse sümptomite tekkimisel tuleb ravi

Trileptaliga kohe lõpetada. Ravi katkestamisel ülitundlikkusreaktsiooni tõttu ei tohi ravi uuesti alustada (vt lõik 4.8).

Nahareaktsioonid Väga harva on seoses Trileptali kasutamisega teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, kaasa arvatud Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (Lyelli sündroom) ja multiformne erüteem. Tõsise nahareaktsiooniga patsiendid võivad vajada haiglaravi, kuna need seisundid võivad olla eluohtlikud ja väga harva lõppeda isegi surmaga. Neid juhtumeid esines nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sümptomite ilmnemise alguseni kulus keskmiselt 19 päeva. Üksikjuhtudel on teatatud tõsise nahareaktsiooni taastekkimisest, kui Trileptali hakati uuesti kasutama. Kui patsiendil tekib Trileptali kasutamisel tõsine nahareaktsioon, tuleks kaaluda ravi lõpetamist Trileptaliga ja teise antiepileptilise ravimi väljakirjutamist.

Üha rohkem on tõendeid erinevate HLA alleelide rolli kohta immuunreaktsioonide tekkes vastava eelsoodumusega patsientidel.

HLA-B*1502 alleel hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu populatsioonis Karbamasepiinravi saavate hanidel (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu patsientidel on täheldatud neil esineva HLA-B*1502 alleeli ja ägedate nahareaktsioonide, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS)/toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), tekke riski vahel tugevat seost. Okskarbasepiini keemiline struktuur on sarnane karbamasepiiniga ja on võimalik, et okskarbasepiinravi saavate HLA-B*1502 kandlusega patsientidel on samuti oht SJS tekkeks. Hanide (Hiina Hani dünastia järeltulijad) ja Tai päritolu populatsioonis on HLA-B*1502 alleeli kandlus ligikaudu 10%. Enne karbamasepiiniga või keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustamist peavad alleeli esinemise riskigruppi kuuluvad patsiendid olema skriinitud. HLA-B*1502 kandlusega patsientidel võib oksarbamasepiiniga ravi alustada kui eeldatav kasu on suurem kui riskist tulenev võimalik kahju.

HLA-B*1502 alleeli esindatuse tõttu teiste Aasia rahvuste seas (nt üle 15% filipiinlaste ja malaisialaste seas) tuleks riskipopulatsiooni hulgas mõelda geneetilisele testimisele HLA-B*1502 alleeli suhtes.

HLA-B*1502 esindatus testitud Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvastikus ja jaapanlaste ja korealaste hulgas (<1%) on tähtsusetu.

Siin nimetatud alleeli sagedused näitavad määratletud elanikkonnas alleeli kandvate kromosoomide osakaalu, st patsientide osakaalu, kes kannavad alleelikoopiat vähemalt ühel kromosoomil kahest (s.o. „kandesagedus“), mis on ligikaudu kaks korda suurem alleeli esinemissagedusest. Seetõttu patsientide osakaal, kes võivad olla riskigrupis, on alleeli esinemissagedusest ligi kaks korda suurem. HLA-A*3101 alleel Euroopa ja Jaapani populatsioonis Osad tõendid viitavad, et HLA-A*3101 alleel on seotud suurenenud riskiga karbamasepiinist tingitud nahakõrvaltoimete, näiteks SJS, TEN, DRESS-sündroomi (ravimlööve koos eosinofiiliaga), ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (AGEP) ja makulopapuloosse lööbe (vt lõik 4.8) tekkeks eurooplaste ja jaapanlaste seas. HLA-A*3101 alleeli esinemissagedus varieerub etniliste gruppide vahel ulatuslikult. Euroopa populatsioonides on selle alleeli esinemissagedus 2...5% ja jaapanlaste hulgas ligikaudu 10%. HLA-A*3101 alleeli esinemine võib suurendada karbamasepiinist tingitud vähemtõsiste naharaekatsioonide esinemissagedust 5%-lt üldrahvastiku hulgas kuni 26%-le eurooplaste hulgas, kusjuures alleeli puudumine vähendab esinemissagedust 5%-lt 3,8%-le.

Selle alleeli sageduseks on hinnanguliselt vähem kui 5% enamusest Austraalia, Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika elanikkonnast, mõningate eranditega vahemikus 5...12%. Sagedus üle 15% on hinnanguliselt mõnede Lõuna-Ameerika (Argentiina ja Brasiilia), Põhja-Ameerika (USA Navajo ja Sioux ja Mehhiko Sonora Seri) ja Lõuna-India (Tamili Nadu) etnilistes rühmades ning vahemikus 10...15% teiste sama regiooni etniliste rahvuste populatsioonides.

Siin nimetatud alleeli sagedused näitavad määratletud elanikkonnas alleeli kandvate kromosoomide osakaalu, st patsientide osakaal, kes kannavad alleelikoopiat vähemalt ühel kromosoomil kahest (s.o. „kandesagedus“), on ligikaudu kaks korda suurem alleeli esinemissagedusest. Seetõttu patsientide osakaal, kes võivad olla riskigrupis, on alleeli esinemissagedusest ligi kaks korda suurem.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole skriinimine HLA-A*3101 suhtes enne karbamasepiiniga või keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustamist nõutav. Kui Euroopa või Jaapani päritolu patsientidel on teada HLA-A*3101 alleeli kandlus, võib karbamasepiiniga või keemiliselt sarnaste ühenditega ravi alustada kui eeldatav kasu on suurem kui riskist tulenev võimalik kahju.

Geneetilise skriinimise piirangud Geneetilise skriinimise tulemused ei tohi kunagi asendada asjakohast kliinilist valvsust ja patsiendi ravi. Paljudel aasia patsientidel, kes on HLA-B*1502-positiivsed ja kes on saanud ravi Trileptaliga, ei teki SJS/TEN ning mis tahes muudel erinevat etnilist päritolu HLA-B*1502-negatiivsetel patsientidel võib tekkida SJS/TEN. Samuti paljudel HLA-A*3101-positiivsetel patsientidel, kes on saanud ravi Trileptaliga, ei teki SJS, TEN, DRESS, AGEP või makulopapuloosne lööve ning mis tahes muudel erinevat etnilist päritolu HLA-A*3101-negatiivsetel patsientidel võivad need rasked naha kõrvaltoimed ikkagi tekkida. Teiste võimalike tegurite rolli antiepileptiliste ravimite annuse, vastavuse, kaasuvate ravimite, haiguste ja dermatoloogilise monitoorimise kohta nende raskete naha kõrvaltoimete tekkes ja suremuses ei ole uuritud.

Teave tervishoiutöötajatele Kui testitakse HLA-B*1502 alleeli olemasolu, siis on soovitatav kõrge resolutsiooniga „HLA-B*1502 genotüpiseerimine“. Test on positiivne, kui leitakse kas üks või kaks HLA-B*1502 alleeli ja negatiivne, kui HLA-B*1502 alleeli ei leita. Samuti, kui testitakse HLA-A*3101 alleeli olemasolu, siis on soovitatav kõrge resolutsiooniga „HLA-A*3101 genotüpiseerimine“. Test on positiivne, kui leitakse kas üks või kaks HLA-A*3101 alleeli ja negatiivne, kui HLA-A*3101 alleeli ei leita.

Krambihoogude süvenemine Trileptaliga on teatatud krambihoogude süvenemisest. Peamiselt on süvenemise risk lastel, kuid seda võib esineda ka täiskasvanutel. Krambihoogude süvenemise korral tuleb Trileptal ravi katkestada.

Hüponatreemia Kuni 2,7%-l Trileptaliga ravi saavatest patsientidest on esinenud tavaliselt asümptomaatiline, ravi muutmist mitte vajav naatriumi sisalduse langus seerumis alla 125 mmol/l. Kliinilistes uuringutes on seerumi naatriumisisaldus normaliseerunud ravimi annuse vähendamisel, ravi lõpetamisel või konservatiivse ravi rakendamisel, nt tarvitatava vedeliku vähendamisel. Enne ravi alustamist Trileptaliga tuleb seerumi naatriumisisaldus määrata madala seerumi naatriumisisaldusega neerupuudulikkusega patsientidel (nt ADH sekretsiooni kõrvalekaldest tingitud sündroomid) ja seerumi naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid (nt diureetikumid, desmopressiin) ning ka NSAID-e (nt indometatsiin) tarvitavatel patsientidel. Seejärel tuleb seerumi naatriumisisaldus määrata umbes 2 nädala pärast ja edasi kord kuus kolme esimese ravikuu jooksul või vastavalt vajadusele. Seerumi naatriumisisalduse jälgimine on eriti vajalik vanemaealistel patsientidel. Samad ettevaatusabinõud on vajalikud, kui ravi ajal Trileptaliga hakkab patsient võtma seerumi naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid. Seerumi naatriumisisaldust tuleb kontrollida kõigi hüponatreemiale viitavate sümptomite ilmnemisel (vt lõik 4.8). Teistel patsientidel tuleks naatriumisisaldust kontrollida rutiinsete analüüside käigus. Kõigil südamepuudulikkusega patsientidel tuleb vedelikupeetuse avastamiseks regulaarselt jälgida kehakaalu. Tursete tekkimisel või südamepuudulikkuse süvenemisel tuleb kontrollida seerumi naatriumisisaldust. Hüponatreemia ilmnemisel tuleb piirata vedeliku tarbimist. Kuna okskarbasepiin võib väga harva mõjutada südame erutusjuhtesüsteemi, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on anamneesis südame erutusjuhtehäired (atrioventrikulaarne blokaad, arütmia).

Hüpotüreoidism Hüpotüreoidism on okskarbasepiini kõrvaltoime („aeg-ajalt“ sagedusega, vt lõik 4.8). Arvestades kilpnäärme hormoonide olulisust lapse sünnijärgses arengus, on soovitatav jälgida lastel kilpnäärme funktsiooni ravi ajal Trileptaliga.

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine: Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul kasutanud patsientidel on teatatud enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism okskarbasepiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seetõttu tuleb patsiente jälgida enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas ning vajadusel rakendada sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et enesetapumõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Muud hoiatused Maksafunktsioon Väga harva on Trileptali raviga teatatud hepatiidi tekkimisest, mis enamikel juhtudel on taandunud. Hepatiidi kahtlusel on soovitatav hinnata maksafunktsiooni ja kaaluda ravi lõpetamist Trileptaliga. Raske maksapuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Neerufunktsioon Neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsiente tuleb Trileptaliga ravida ettevaatusega, eriti ravi algannuse määramisel ning annuse ülestiitrimisel (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Hematoloogilised reaktsioonid Harva on turuletulekujärgselt teatatud agranulotsütoosi, aplastilise aneemia ja pantsütopeenia juhtudest (vt lõik 4.8). Nende juhtude väikese arvu ning mitmete täiendavate tegurite (nt kaasnevad haigused, samaaegselt kasutatavad ravimid) tõttu ei ole otsest põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Ravi Trileptaliga tuleb katkestada, kui ilmnevad olulised luuüdi depressiooni tunnused.

Hormonaalsed kontratseptiivid Fertiilses eas naisi tuleb informeerida sellest, et Trileptal võib vähendada hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust (vt lõik 4.5). Seetõttu on ravi ajal Trileptaliga soovitatav kasutada täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Alkohol Alkoholi tarvitamine ravi ajal Trileptaliga võib suurendada ravimi sedatiivset toimet.

Ravi lõpetamine Sarnaselt teistele epilepsiavastastele ravimitele tuleb ravi Trileptaliga lõpetada järk-järgulise annuse vähendamise teel, et vähendada võimalikku krampide esinemise sagenemist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed.

Ensüümide indutseerimine In vitro ja in vivo indutseerivad okskarbasepiin ja MHD vähesel määral ensüüme CYP450 3A4 ja CYP450 3A5, mis osalevad immuunosupressantide (nt tsüklosporiin, takroliimus), suukaudsete kontratseptiivsete ainete (vt allpool) ja teiste epilepsiavastaste ravimite (nt karbamasepiin) metabolismis, mille tulemusena langeb nende ravimite kontsentratsioon plasmas.

In vitro on okskarbasepiin ja MHD UDP-glükuronüültransferaasi nõrgad indutseerijad (mittespetsiifiline UGT-ensüüm uuring), mistõttu on in vivo selle ensüümiga konjugeerumise teel elimineeruvate ravimitega (nt valproehape, lamotrigiin) koostoime vähetõenäoline. Sellest hoolimata võib Trileptaliga koosmanustamisel olla vajalik CYP3A4 ja UDP-glükuronüültransferaasi vahendusel

metaboliseeruvate ravimite annuse suurendamine. Ravi lõpetamisel Trileptaliga võib osutuda vajalikuks nende ravimite annuse vähendamine.

Hormonaalsed kontratseptiivid Trileptal mõjustab nende kahte toimeainet - etinüülöstradiooli (EE) ja levonorgestreeli (LNG). EE ja LNG keskmised AUC väärtused langesid vastavalt 48…52% ja 32…52%. Trileptali samaaegne kasutamine võib muuta hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ebaefektiivseks (vt lõik 4.4) ning täiendavalt tuleb kasutada usaldusväärset meetodit.

Kaltsiumikanali blokaatorid Pärast korduvat Trileptaliga koosmanustamist langesid felodipiini AUC väärtused 28%. Seejuures jäid plasmakontsentratsioonid soovitatud terapeutilisse vahemikku. Samas põhjustas verapamiil 20%-lise MHD plasmakontsentratsiooni languse, kuigi seda langust ei peeta kliiniliselt oluliseks.

Ensüümide inhibeerimine Okskarbasepiin ja tema farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD) inhibeerivad CYP450 2C19-t. Seetõttu võivad koostoimed esineda Trileptali suurte annuste manustamisel koos CYP450 2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega, nt fenobarbitaal, fenütoiin. Suurema kui 1200 mg Trileptali annuse manustamisel suurenes fenütoiini plasmakontsentratsioon kuni 40% võrra (vt allpool olevat kokkuvõtvat tabelit teiste epilepsiavastaste ravimite kohta). Sellisel juhul võib olla vajalik fenütoiini annuse vähendamine (vt lõik 4.2).

Epilepsiavastased ja ensüümi indutseerivad ravimid Kliinilistes uuringutes on hinnatud Trileptali ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) võimalikke koostoimeid. Alljärgnevas tabelis (tabel 1) on toodud nende koostoimete mõju keskmistele AUC-dele (kontsentratsioonikõvera alune pindala) ja C -le. Tabel 1 Kokkuvõte Trileptali ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) koostoimetest.

Samaaegselt Trileptali mõju TER-ide mõju manustatavad TER-ide MHD TER-id C -le AUC-le Karbamasepiin 0…22% langus 40% langus Klobasaam Ei ole uuritud Ei mõjuta Felbamaat Ei ole uuritud Ei mõjuta Lamotrigiin Ei mõjuta Ei mõjuta Fenobarbitaal 14…15% tõus 30…31% langus Fenütoiin 0…40% tõus 29…35% langus Valproehape Ei mõjuta 0…18% langus Tsütokroom P450 ensüümide tugevad indutseerijad, nt rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja fenobarbitaal langetavad täiskasvanutel MHD kontsentratsiooni plasmas/seerumis (29…49%). Koosmanustamisel mõne eespool nimetatud ensüüme indutseeriva epilepsiavastase ravimiga tõusis MHD kliirens 4...12-aastastel lastel ligikaudu 35% võrreldes monoteraapiaga. Trileptali koosmanustamist lamotrigiiniga seostatakse kõrvaltoimete (iiveldus, unisus, pearinglus ja peavalu) sageduse suurenemisega. Kui üht või mitut epilepsiavastast ravimit manustatakse koos okskarbasepiiniga, võib vajalikuks osutuda hoolikas annuse kohandamine ja/või plasmakontsentratsiooni jälgimine, eriti samaaegselt lamotrigiiniga ravitavatel pediaatrilistel patsientidel. Trileptali puhul ei ole täheldatud autoinduktsiooni. Koostoimed teiste ravimitega Tsimetidiin, erütromütsiin, viloksasiin, varfariin ja dekstropropoksüfeen ei mõjutanud MHD farmakokineetikat.

Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei täheldatud uuringutes osalenud tritsüklilisi antidepressante kasutanud patsientidel. Liitiumi kombineerimine okskarbasepiiniga võib suurendada neurotoksilisust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised ja rasestumisvastased vahendid Fertiilses eas naistel on soovitatav kasutada ravi ajal Trileptaliga ülitõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid (soovitatavalt mittehormonaalsed, näiteks emakasisene vahend). Trileptal võib vähendada suukaudsete rasestumisvastaste ravimite toimet, mis sisaldavad etinüülöstradiooli ja levonorgestreeli (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Üldised riskid, mis on seotud epilepsia ning epilepsiavastaste ravimitega Epilepsiaga naiste lastel on väärarengute oht kaks kuni kolm korda suurem kui on üldpopulatsiooni keskmine (3%). Sagedaseimad väärarengud, mida on täheldatud okskarbasepiini kasutamise ajal, olid vatsakeste vaheseina defekt, vatsakeste ja kodade vaheseina defekt, suulaelõhe koos huulelõhega, Downi sündroom, düsplastiline puus (nii ühe- kui kahepoolne), tuberoosne skleroos ja kõrva väärarengud. Põhja-Ameerika raseduseregistri ja EURAP registri (epilepsiavastaste ravimite ja raseduse rahvusvaheline register, i.k. International Registry of Antiepileptic Drugs and Pregnancy) andmete kohaselt oli naiste hulgas, kes said okskarbasepiini esimesel trimestril, sünnijärgse 12 nädala jooksul diagnoositud tõsiste väärarengute, defineeritud kui kirurgiliselt, meditsiiniliselt või kosmeetiliselt olulised strukturaalsed ebanormaalsused, esinemissagedus 2,2% (95% CI 0,6...5,5) ning sünnijärgse 1 aasta jooksul 3,0% (95% CI 1,4...5,4). Võrreldes naistega, kes ei saanud epilepsiavastast ravi, on okskarbasepiini saanud naistel väärarengu tekke suhteline risk 1,6% (95% CI 0,46...5,7). Ravi saanud populatsioonis on täheldatud väärarengute sagenemist polüteraapia puhul, siiski pole kindlaks tehtud, kui suurel määral on väärarengute kujunemisel oluline haigus ise ja/või selle ravi. Võimaliku teratogeensuse ja närvisüsteemi arenguhäirete riski ei saa täielikult välistada. Efektiivset epilepsia ravi ei tohi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui ka lapsele.

Rasedus Okskarbasepiiniga seotud riskid. Ravimi kasutamise kogemused raseduse ajal on piiratud.

Kui naine rasestub ravi ajal Trileptaliga, kavatseb rasestuda või kui raseduse ajal tekib vajadus ravi alustada, tuleb hoolikalt kaaluda ravi kasu ja loote väärarengute riski vahekorda. Eriti oluline on see raseduse esimesel trimestril. Kasutada tuleks okskarbasepiini minimaalset toimivat annust. Kui vähegi võimalik, tuleks fertiilses eas naistel kasutada Trileptali monoteraapiat vähemalt raseduse esimesel trimestril. Loote väärarengute tekkevõimalus kombineeritud ravi saavatel naistel on suurem kui monoteraapiat saavatel naistel. Patsiente tuleb informeerida loote väärarengute suurenenud riskist ning võimaldada antenataalsed uuringud. Okskarbasepiiniga raseduse ajal kokku puutunud laste närvisüsteemi arenguhäirete riskiga seotud uuringutulemused on vastuolulised ja riski ei saa välistada. Põhjamaade rahvastikupõhisest registriuuringust saadud andmed näitavad, et pärast sünnieelset kokkupuudet okskarbasepiiniga suureneb risk, et laps on väikse sünnikaaluga (määratletud kui sünnikaal alla 10 protsentiili lapse soo ja rasedusnädala järgi). Väikse sünnikaalu risk okskarbasepiini kasutanud epilepsiaga naiste lastel oli 15,2% ja epilepsiaravimit mitte kasutanud epilepsiaga naiste lastel oli see risk 10,9%. Raseduse ajal ei tohi efektiivset epilepsiavastast okskarbasepiin-ravi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui lapsele. Monitoorimine ja profülaktika. Epilepsiavastased ravimid võivad põhjustada foolhappe puudust, mis omakorda võib põhjustada loote väärarenguid. Seetõttu on enne rasestumist ja raseduse ajal soovitatav täiendavalt manustada foolhapet. Kasu võib olla foolhappe manustamisest kaks kuud enne ja üks kuu pärast rasestumist. Antenataalsed uuringud tuleb võimaldada ka foolhapet saavatele naistele.

Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul okskarbasepiini aktiivse metaboliidi, 10-monohüdroksüderivaadi (MHD) kontsentratsioon plasmas järk-järgult väheneda. Soovitatav on hoolikalt jälgida kliinilist ravivastust raseduse ajal ning kogu raseduse vältel hoogude üle adekvaatse kontrolli tagamiseks tuleks kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni muutuste määramist. Samuti võib kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni määramist pärast sünnitust, eriti juhul, kui raseduse ajal suurendati ravimi annust.

Vastsündinu On andmeid epilepsiavastastest ravimitest tingitud veritsustest vastsündinul. Seetõttu on soovitatav profülaktiliselt manustada vitamiini K raseduse viimastel nädalatel emale ja ka vastsündinule. Üksikjuhtudel on epilepsiavastaste ravimite kasutamisel esinenud vastsündinutel hüpokaltseemiat, mis on fosfori-kaltsiumi metabolismi ja luu mineralisatsiooni häire tulemus. Profülaktilise abinõuna on soovitatav kasutada raseduse kolmandal trimestril D-vitamiini.

Imetamine Okskarbasepiin ja tema aktiivne metaboliit MHD erituvad inimese rinnapiima. Piiratud andmed näitavad, et rinnaga toidetavate imikute MDH plasmakontsentratsioonid on 0,2…0,8 µg/ml, mis vastab kuni 5% ema MDH plasmakontsentratsioonist. Kuigi kokkupuude näib olevat väike, ei saa välistada ohtu imikule. Seetõttu tuleb Trileptali kasutamise ajal rinnaga toitmisel võtta arvesse nii imetamisest saadavat kasu kui võimalikku kõrvaltoimete riski imikule Kui imikut toidetakse rinnaga, tuleb teda jälgida selliste kõrvaltoimete osas nagu unisus ja vähene kaalutõus.

Fertiilsus Puuduvad andmed toime kohta inimeste fertiilsusele.

Okskarbasepiin ega MHD annustes vastavalt kuni 150 ja 450 mg/kg/ööpäevas ei avaldanud mõju kummastki soost rottide fertiilsusele. Siiski häirus emaste rottide indlustsükkel ning vähenes kollaskehade, implantatsioonide ja elusloodete arv suurima MHD annuse korral.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Trileptal mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Trileptal võib põhjustada uimasust, unisust, ataksiat, diploopiat, hägust nägemist, nägemishäireid, hüponatreemiat ja teadvuse häireid (vt lõik 4.8). Ravi alguses ja annuse kohandamisel (sagedamini ülestiitrimise ajal) tuleb autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel olla väga ettevaatlik. Trileptalil on toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on unisus, peavalu, pearinglus, diploopia, iiveldus, oksendamine ja väsimus, mis ilmnevad rohkem kui 10% patsientidest.

Ohutusprofiil põhineb Trileptaliga seotud kõrvaltoimete andmetel kliinilistest uuringutest. Lisaks on arvesse võetud ka kliiniliselt olulisi teateid patsiendiprogrammidest (named patient programs) ja turuletulekujärgsest kogemusest.

Kõrvaltoimete tabel Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedasemast ning kasutades järgmist klassifikatsiooni: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100...<1/10); aeg-ajalt (≥1/1000...<1/100); harv (≥1/10 000...<1/1000); väga harv (<1/10 000), sealhulgas üksikjuhud. Igas sageduse rühmas on kõrvaltoimed järjestatud kõrvaltoime tõsiduse järgi, alustades kõige tõsisemast.

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Leukopeenia

Harv Luuüdi depressioon, aplastiline aneemia, agranulotsütoos, Väga harv Trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Harv Anafülaktilised reaktsioonid Väga harv Ülitundlikkus* Endokriinsüsteemi häired Sage Kehakaalu tõus Aeg-ajalt Hüpotüreoidism Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Hüponatreemia † Harv ADH sekretsiooni kõrvalekaldest tingitud sündroom Psühhiaatrilised häired Sage Agiteeritus (nt närvilisus), emotsionaalne labiilsus, Närvisüsteemi häired Väga sage Unisus, peavalu, pearinglus Sage Ataksia, treemor, nüstagm, tähelepanu häired, amneesia, Silma kahjustused Väga sage Diploopia Sage Hägune nägemine, nägemishäired Kõrva ja labürindi kahjustused Vertiigo Sage Südame häired Väga harv Atrioventrikulaarne blokaad, arütmia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpertensioon Seedetrakti häired Väga sage Oksendamine, iiveldus Sage Kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus Väga harv Pankreatiit ja/või lipaasi ja/või amülaasi taseme tõus Maksa ja sapiteede häired Väga harv Hepatiit Naha ja naha aluskoe kahjustused Sage Lööve, alopeetsia, akne Aeg-ajalt Urtikaaria Harv Ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega Väga harv Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Harv Luu mineraalse tiheduse vähenemine, osteopeenia, osteoporoos Väga harv Süsteemne erütematoosne luupus Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage Väsimus

Sage Asteenia Uuringud Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus, alkaalse fosfataasi aktiivsuse Harv Türoksiini sisalduse langus (kliiniline olulisus ebaselge) Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Aeg-ajalt Kukkumine Teatud kõrvaltoimete kirjeldus *Ülitundlikkus (sealhulgas multiorganülitundlikkus), mille iseloomulikeks tunnusteks on lööve ja palavik. Haaratud võivad olla ka teised organsüsteemid, nagu vere- ja lümfisüsteem (nt eosinofiilia, trombotsütopeenia, leukopeenia, lümfadenopaatia, splenomegaalia), maks (nt hepatiit, muutused maksafunktsiooni testides), lihased ja liigesed (nt liigeste turse, müalgia, artralgia), närvisüsteem (nt hepaatiline entsefalopaatia), neerud (nt neerupuudulikkus, interstitsiaalne nefriit, proteinuuria), kopsud (nt kopsuturse, astma, bronhospasm, interstitsiaalne kopsuhaigus, düspnoe), angioödeem.

† Kuni 2,7% Trileptaliga ravi saanud patsientidest langes seerumi naatriumisisaldus alla 125 mmol/l esinemissagedusega „sage“ (vt lõik 4.4). Enamusel juhtudest on hüponatreemia asümptomaatiline ega vaja ravi kohaldamist.

Väga harva on teatatud hüponatreemiast, mis on seotud sümptomitega nagu krambid, entsefalopaatia, teadvuse hägusus, segasusseisund, (vt ka „Närvisüsteemi häired edasiste kõrvaltoimete jaoks“), nägemise häired (nt nägemise ähmastumine), hüpotüroidism, oksendamine ja iiveldus. Madal seerumi naatriumisisaldus tekkis enamasti Trileptaliga ravi 3 esimese kuu jooksul, kuigi mõnedel patsientidel langes seerumi naatriumisisaldus esmakordselt alla <125 mmol/l rohkem kui üks aasta pärast ravi alustamist (vt lõik 4.4).

Lapsed Üldiselt oli ohutusprofiil lastel sarnane täiskasvanute omaga (vt lõik 5.1).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

On teatatud üksikutest üleannustamise juhtumitest. Maksimaalne võetud annus oli ligikaudu 48 000 mg.

Üleannustamise sümptomid on: Elektrolüütide ja vedelikutasakaalu häired: hüponatreemia; Silma kahjustused: diploopia, mioos, hägune nägemine; Seedetrakti häired: iiveldus, oksendamine, hüperkineesia; Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: väsimus; Monitoorimisel leitavad muutused: hingamise depressioon, QTc intervalli pikenemine; Närvisüsteemi häired: uimasus ja unisus, pearinglus, ataksia ja nüstagm, treemor, koordinatsioonihäired (ebanormaalne koordinatsioon), krambid, peavalu, kooma, teadvuse kadu, düskineesia; Psühhiaatrilised häired: agressiivsus, agitatsioon, segasusseisund; Vaskulaarsed häired: hüpotensioon; Respiratoorsed, rindkere ja mediastiiniumi häired: düspnoe. Spetsiifilist antidooti ei ole. Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Võib teha maoloputust ja/või manustada aktiivsütt.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Epilepsiavastased ained, karboksamiidi derivaadid; ATC-kood: N03AF02

Farmakodünaamilised toimed Lisaks okskarbasepiinile avaldab terapeutilist toimet tema aktiivne metaboliit MHD (vt lõik 5.2 „Biotransformatsioon“). Okskarbasepiini ja MHD krambivastane toime võib olla tingitud voltaaž- sõltuvate naatriumikanalite blokaadist, mille tulemusena stabiliseeruvad üleerutatud närvirakkude membraanid ja väheneb sünaptiliste impulsside levik. Lisaks sellele on krambivastane toime seotud kaaliumikanalitega.

Okskarbasepiini ja MHD avaldavad loomadel tugevat ja efektiivset krambivastast toimet. Nad hoidsid närilistel ära generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid ning vähemal määral kloonilised krambid. Alumiinium-implantaadiga reesusahvidel hoidsid nad ära või vähendasid korduvate partsiaalsete krampide teket. Toime nõrgenemist toonilis-klooniliste krampide vähendamisel ei täheldatud okskarbasepiini ja MHD manustamisel hiirtele ja rottidele vastavalt 5 päeva ja 4 nädala jooksul.

Indias viidi läbi prospektiivne, avatud, mitmekeskuseline, mittevõrdlev, 24-nädalane turuletulekujärgne vaatlusuuring. 816 patsienti hõlmanud uuringupopulatsioonis raviti 256 generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega (kas sekundaarne või primaarne) last (vanuses 1 kuu kuni 19 aastat) okskarbasepiini monoteraapiaga. Okskarbasepiini algannus kõigile >6-aastastele lastele oli 8-10 mg/kg/ööpäevas jaotatuna 2 annuseks. 27 lapsel vanuses 1 kuu kuni 6 aastat oli algannuse annustamisvahemik 4,62-27,27 mg/kg/ööpäevas ja säilitusannus 4,29-30,0 mg/kg/ööpäevas. Esmane tulemusnäitaja oli krambihoogude esinemissageduse vähenemine algsest 24. nädalal. Vanuserühmas 1 kuu kuni 6 aastat (n=27) muutus krambihoogude arv 1-st [vahemik 1-12] kuni 0-ni [0-2], vanuserühmas 7 aastat kuni 12 aastat (n=77) muutus krambihoogude arv 1-st [1-22] kuni 0-ni [0-1] ja vanuserühmas 13-19 aastat (n=152) muutus sagedus 1-st [1-32] kuni 0-ni [0-3]. Erilisi ohutusprobleeme lastel ei tuvastatud. Uuringuandmed kasu/riski tõestamiseks lastel alla 6 aasta ei ole lõplikud (vt lõik 4.2). Randomiseeritud kontrollitud uuringute andmete põhjal ei soovitata okskarbasepiini kasutada alla 6- aastastel lastel, kuna ohutus ja efektiivsus ei ole piisavalt tõestatud (vt lõik 4.2).

Lapsed Kaks randomiseeritud, pimendatud hindamisega annusekontrolliga efektiivsusuuringut (uuring 2339 ja uuring 2340) viidi läbi lastel vanuses 1 kuu kuni 17 aastat (n=31 patsienti vanuses 6 kuni 17 aastat; n=189 patsienti vanuses kuni 6 aastat). Lisaks viidi läbi mitu lapsi kaasanud avatud uuringut. Üldiselt oli okskarbasepiini ohutusprofiil noorematel lastel (alla 6-aastased) sarnane vanemate laste omaga (6-aastased ja vanemad). Siiski täheldati mõnes uuringus nooremate laste (alla 4-aastased) ja vanemate laste (4-aastased ja vanemad) vahel üle 5-kordset erinevust krampidega (vastavalt 7,9% ja 1,0%) ja epileptilise staatusega (vastavalt 5,0% ja 1,0%) patsientide osakaalus.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast Trileptali suukaudset manustamist imendub okskarbasepiin täielikult ja metaboliseerub farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks (10-monohüdroksüderivaadiks, MHD). Pärast 600 mg Trileptali ühekordset manustamist enne sööki tervetele meessoost vabatahtlikele oli MHD keskmine C 34 mol/l ja vastav keskmine t 4,5 tundi. max max Vaid 2% toimeainest esineb plasmas muutumatult, umbes 70% MHD-na ja ülejäänud kiiresti erituvate sekundaarsete metaboliitidena. Toit ei mõjuta okskarbasepiini imendumise kiirust ega hulka, mistõttu Trileptali võib manustada koos toiduga või ilma.

Jaotumine MHD jaotusruumala on 49 liitrit. Umbes 40% MHD-st seondub plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga. Terapeutiliselt olulises vahemikus ei sõltu valkudega seondumise määr kontsentratsioonist seerumis. Okskarbasepiin ja MHD ei seondu alfa-1-happe-glükoproteiiniga. Okskarbasepiin ja selle aktiivne metaboliit (MHD) läbivad platsenta. Ühel juhul olid MHD kontsentratsioonid loote ja ema plasmas võrdsed.

Biotransformatsioon Okskarbasepiin taandatakse tsütosoolsete maksaensüümide poolt kiiresti farmakoloogiliselt aktiivseks MHD-ks. MHD metaboliseerub edasi konjugeerumise teel glükuroonhappega. Väike osa (4%) annusest oksüdeeritakse inaktiivseks metaboliidiks (10,11-dihüdroksüderivaadiks, DHD).

Eritumine Enam kui 95% okskarbasepiini manustatud annusest eritub organismist uriiniga valdavalt metaboliitidena ja vaid 1% ulatuses muutumatult. Alla 4% manustatud annusest eritub sapiga. Umbes 80% annusest eritub uriiniga kas MHD glükuroniididena (49%) või muutumatu MHD-na (27%), umbes 3% inaktiivse DHD-na ja 13% okskarbasepiini konjugaatidena. Okskarbasepiin elimineerub plasmast kiiresti, selle poolväärtusaeg on 1,3…2,3 h. MHD poolväärtusaeg plasmas on 9,3 + 1,8 h.

Lineaarsus/mittelineaarsus Trileptali manustamisel 2 korda ööpäevas saabub MHD püsiv kontsentratsioon plasmas 2…3 päeva jooksul. Ööpäevase annuse vahemikus 300…2400 mg on MHD farmakokineetilised näitajad lineaarses sõltuvuses annusest.

Patsientide erirühmad Maksapuudulikkus Okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat ja metabolismi on võrreldud pärast 900 mg ühekordset suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ja maksapuudulikkusega patsientidele. Kerge kuni mõõdukas maksapuudulikkus ei mõjutanud okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat. Uuringuid raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole tehtud.

Neerupuudulikkus Kreatiniini kliirensi ja MHD renaalse kliirensi vahel on lineaarne sõltuvus. 300 mg Trileptali ühekordsel manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) pikeneb MHD eliminatsiooni poolväärtusaeg kuni 19 tunni võrra ning AUC suureneb kaks korda. Lapsed Pärast 5 või 15 mg/kg Trileptali ühekordset annustamist olid 2…5-aastastel lastel MHD vastavad AUC väärtused 30% madalamad kui 6…12-aastastel lastel. Lastel on MHD eliminatsiooni poolväärtusaeg (5…9 h) 10…50% lühem kui täiskasvanutel (10 h).

Rasedus Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul (MHD) kontsentratsioon plasmas järk-järgult väheneda (vt lõik 4.6).

Eakad Pärast ühekordset (300 mg) ja korduvat (600 mg/ööpäevas) Trileptali manustamist eakatele (60…82-aastased) vabatahtlikele olid MHD maksimaalne kontsentratsioon plasmas ja AUC väärtused 30…60% kõrgemad kui noortel (18…32-aastased) vabatahtlikel. Selle vahe põhjuseks on vanusest tingitud kreatiniini kliirensi erinevus noortel ja eakatel. Spetsiaalseid annustamise soovitusi eakatel ei ole, kuna ravimi annustamine on individuaalne.

Sugu Lastel, täiskasvanutel ega eakatel ei ole täheldatud soost tingitud farmakokineetilisi erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud okskarbasepiini ega tema aktiivse metaboliidi (monohüdroksüderivaat, MHD) kahjulikku toimet inimesele.

Immuunotoksilisus Immuunostimulatsiooni testid hiirtel näitasid, et MHD (ja vähemal määral okskarbasepiin) võivad esile kutsuda hilistüüpi ülitundlikkusreaktsioone.

Mutageensus Okskarbasepiin suurendas viiest bakteritüvest ühes mutatsioonide esinemissagedust ühes in vitro Ames’i katses ilma metaboolse aktivatsioonita. Okskarbasepiin ja MHD suurendasid in vitro katses ilma metaboolse aktivatsioonita kromosoomaberratsioonide ja/või polüploidsuse esinemist hiina hamstri munasarjades. MHD andis negatiivse vastuse Ames’i katses ning okskarbasepiin ega MHD ei näidanud in vitro mutageenset ega klastogeenset toimet V79 hiina hamstri rakkudele. Okskarbasepiin ja MHD andsid negatiivse vastuse klastogeense ja aneugeense toime (mikrotuumade teke) in vivo uuringus roti luuüdis.

Reproduktsioonitoksilisus Näriliste ja küülikute standardsetes reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ilmnesid emasloomale toksilistes annustes loote surma sagenemine ja/või mõningane antenataalse ja/või postnataalse kasvu aeglustumine. Ühes kaheksast okskarbasepiini või MHD läbi viidud embrüotoksilisuse uuringust ilmnes emasloomale toksilistes annustes loote väärarengute sagenemine rottidel (vt lõik 4.6). Andmed kõikidest loomadel tehtud uuringutest viitavad okskarbasepiini vähesele teratogeensele potentsiaalile kasutatuna inimestele olulistes annustes. Siiski ei ole loomadel tehtud uuringute tulemused piisavad välistamaks okskarbasepiini teratogeenset toimet.

Kartsinogeensus Kartsinogeensuse uuringutes sagenes katseloomadel maksa- (rotid ja hiired), testiste- ja emasloomade genitaaltrakti granulaarrakkude (rotid) kasvajate esinemissagedus. Maksakasvajate esinemine oli ilmselt maksa mikrosomaalsete ensüümide induktsiooni tulemus; selline indutseeriv efekt on Trileptaliga ravitud patsientidel väike või puudub, kuigi seda ei saa täielikult välistada. Testiste kasvajaid võib esile kutsuda luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni suurenemine. Kuna taolist suurenemist inimestel ei esine, ei ole nende kasvajate tekkimine ilmselt kliiniliselt oluline. Kartsinogeensuse uuringus rottidel MHD-ga täheldati emasloomadel annusest sõltuvat genitaaltrakti granulaarsete rakkude (emakakaela ja tupe) kasvajate esinemissageduse tõusu. Need toimed ilmnesid eeldatava kliinilise ekspositsiooniga võrreldavates annustes. Nende kasvajate tekkemehhanismi pole täielikult kindlaks tehtud, kuid see võib olla seotud rottidele omase kõrgema östrogeenitasemega. Seega on ka antud kasvajate kliiniline tähendus ebaselge.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Kolloidne veevaba ränidioksiid Mikrokristalliline tselluloos Hüpromelloos Krospovidoon Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Talk Titaandioksiid (E171)

300 mg tableti kate sisaldab lisaks: Makrogool 8000 Kollane raudoksiid (E172)

600 mg tableti kate sisaldab lisaks: Makrogool 4000 Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Trileptali tuleb hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 tabletti PVC/PE/PVDC ja alumiiniumfooliumist blistris. Pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

SIA Novartis Baltics Skanstes iela 25 LV-1013 Rīga Läti

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Trileptal, 300 mg kaetud tablett: 346501 Trileptal, 600 mg kaetud tablett: 346601

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21.04.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2025