RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Theraflu ND, 1000 mg/60 mg/30 mg suukaudse lahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 kotike lahustuvat pulbrit sisaldab 1000 mg paratsetamooli, 60 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi ja 30 mg dekstrometorfaanvesinikbromiidi. INN. Paracetamolum, pseudoephedrinum, dextromethorphanum

Teadaolevat toimet omavad abiained: 1 kotike sisaldab 30 mg aspartaami (E951) ja 6,9 g sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse lahuse pulber. Jäme, hea voolavusega valkjas granulaarne pulber, mis võib sisaldada kollaseid osakesi; ei sisalda võõrosakesi ning tükke.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1. Näidustused

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonist ja gripist põhjustatud sümptomite (valu, palavik, ninalimaskesta turse ja köha) lühiajaline sümptomaatiline ravi.

Seda ravimit ei soovitata kasutada alla 16-aastastel lastel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis Täiskasvanud ja noorukid (16-aastased ja vanemad): 1 kotike iga 6 tunni järel.

Theraflu ND on mõeldud päevaseks kasutamiseks. Ööseks võib võtta Theraflu NT’d (sisaldab lisaks kloorfenamiini).

Maksimaalne lubatud ööpäevane annus nii ühe ravimi kui ka Theraflu NT ja ND kombinatsioonis kasutamisel on kuni 4 kotikest lahustuvat pulbrit, mitte kauem kui 5 päeva jooksul.

Paratsetamooli sisaldavaid teisi preparaate võib võtta ööseks, kuid paratsetamooli ööpäevane koguannus ei tohi 24-tunnise perioodi jooksul ületada 4000 mg).

Mitte ületada ettenähtud annust või manustamise sagedust.

Kasutada väikseimat toime saavutamiseks vajaminevat annust lühima aja jooksul.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Pseudoefriin eritub peamiselt neerude kaudu. Seda ravimit ei tohi kasutada raske neerukahjustusega (GFR <30 ml/min) patsientidel (vt lõik 4.3) ja tuleb kasutada ettevaatusega nendel patsientidel, kellel on nõrk või mõõdukas neerukahjustus GFR 30...59 ml/min (vt lõigud 4.4 ja 5.1)

Maksakahjustus Patsiendid, kellel on diagnoositud maksakahjustus, peavad enne selle ravimi kasutamist pidama nõu arstiga. Maksakahjustusega patsientidel on kasutamise piirangud seotud peamiselt ravimis sisalduva paratsetamooli toime tagajärgedega (vt lõik 4.4).

Eakad Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Lapsed Seda ravimit ei soovitata kasutada alla 16-aastastel lastel.

Manustamisviis Kotikese sisu lahustada tassitäies (250 ml) kuumas (mitte keevas) vees. Juua kui, on jahutatud sobiva temperatuurini.

4.3. Vastunäidustused

See ravim on vastunäidustatud järgmistele patsientidele:

• ülitundlikkus paratsetamooli, pseudoefedriinvesinikkloriidi, dekstrometorfaanvesinikbromiidi, või mis tahes lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes;
• raske hüpertensioon või ravile allumatu hüpertensioon;
• raske neerukahjustus (GFR < 30 ml/ min);
• raske äge või krooniline neeruhaigus/neerupuudulikkus;
• kes võtavad teisi sümpatomimeetikume (nt dekongestandid, tritsüklilised antidepressandid, isupärssijad ja amfetamiinilaadsed ravimid) (vt lõik 4.5);
• kes kasutavad või on viimase 2 nädala jooksul kasutanud monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid (vt lõik 4.5);
• kes võtavad oksasolidinoon-rühma antibiootikume, sh furasolidoon ja linesoliid (vt lõik 4.5);
• kellel on hingamispuudulikkus või esineb risk selle tekkeks (nt hingamisteede krooniline obstruktiivne haigus või kopsupõletik, astmahoog või astma ägenemine).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Patsiente tuleb nõustada mitte kasutama samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, kuna üleannustamise korral on risk maksakahjustuse tekkeks (vt lõik 4.9).

Paratsetamooli tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes võtavad kaasuvalt teisi ravimeid, mis mõjutavad maksafunktsiooni (vt lõik 4.5).

Vähenenud glutatiooni tasemega patsientidel (alatoitumus, anoreksia, väike kehamassiindeks või kroonilised alkoholisõltlased, kes tarbivad väga suuri alkoholi koguseid, või kellel on sepsis) on teatatud maksafunktsiooni häiretest/maksapuudulikkusest.

Tuleb vältida manustamist koos teiste köha ja ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonivastaste ravimitega.

Kombineeritud ravimis sisalduva dekstrometorfaani tõttu tuleb ravi ajal vältida alkoholi tarbimist (vt lõik 4.5).

Theraflu ND’d tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on:

• maksakahjustus;
• kerge või mõõdukas neerukahjustus (vt lõik 4.2);

• vähenenud glutatiooni tase, sest paratsetamooli kaasutamine võib suurendada metaboolse atsidoosi tekke riski;
• kardiovaskulaarne haigus;
• arütmiad;
• hüpertensioon;
• hüpertüreoidism;
• diabeet;
• prostata hüperplaasia;
• psühhoosid;
• glaukoom;
• feokromotsütoom.

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud HAGMA kahtlusel on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

Patsiendid peavad konsulteerima arstiga:

• kui esineb liigse rögaeritusega (lima) köha;
• kui esineb püsiv või krooniline köha, mis ilmneb seoses astma, emfüseemi või kroonilise bronhiidiga;
• kui sümptomid ei leevene 7 päeva jooksul või esineb kõrge palavik, palavik püsib kauem kui 3 päeva, kaasneb lööve või püsiv peavalu.

Need võivad olla tõsisema seisundi sümptomiteks.

Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud ägedatest süsteemse vasokonstriktsiooni juhtudest. Olulised näited:

• äge koronaarsündroom (Acute Coronary Syndrome, ACS): sümptomid võivad olla äkki tekkiv valu või ebamugavustunne rinnus, kiirgav valu rinnus, pearinglus, higistamine ja düspnoe puhkeolekus. Pseudoefedriini kasutamine tuleb kohe lõpetada ja ACS-i sümptomite tekkimisel pöörduda kohe arsti poole.
• posterioorne pöörduva entsefalopaatia sündroom (Posterior reversible encephalopathy syndrome, PRES) ja pöörduva tserebraalse vasokonstriktsiooni sündroom (reversible cerebral vasoconstriction syndrome, RCVS). Pseudoefedriini sisaldavate ravimpreparaatide kasutamisel on teatatud PRES-i ja RCVS-i juhtudest (vt lõik 4.8). Risk on suurem patsientidel, kellel on raske või ravile allumatu kontrollimata hüpertensiooniga või raske ägeda või hüpertensioon või raske äge või krooniline neeruhaigus/neerupuudulikkus (vt lõik 4.3). Pseudoefedriini kasutamine tuleb lõpetada ja vajalik on viivitamatu arstiabi, kui tekivad järgmised sümptomid: järsku algav tugev peavalu või tugev äkkpeavalu (thunderclap headache), iiveldus, oksendamine, segasus, krambihood ja/või nägemishäired. Enamik PRES i ja RCVS teatatud juhtudest lahenesid pärast ravimi ärajätmist ja sobivat ravi.

Kuritarvitamise riskid Pseudoefedriiniga kaasneb kuritarvitamise risk. Suurenenud annused võivad lõpuks põhjustada toksilisust. Pidev kasutamine võib põhjustada tolerantsust, mille tulemusena suureneb üleannustamise oht. Soovitatavat maksimaalset annust ja ravi kestust ei tohi ületada (vt lõik 4.2).

On esinenud dekstrometorfaani sõltuvuse juhtusid.

Ettevaatus on vajalik:

• patsientidel, kes kasutavad beetablokaatoreid või teisi antihüpertensiivseid ravimeid, selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d) või vasokonstriktiivseid aineid, nt tungaltera alkaloide (vt lõik 4.5);

• üle 60-aastastel patsientidel. Sellesse vanusegruppi kuuluvad patsiendid on suurema kõrvaltoimete tekke riskiga , sest nende neerufunktsioon on vähenenud, ning ebasoovitavate reaktsioonide tekke riskiga suukaudsete sümpatomimeetiliste ainete kasutamisel;
• operatsioonide korral; ravi on soovitatav lõpetada mõned päevad enne operatsiooni, sest halogeenitud üldanesteetikumide kasutamisel on suurem risk hüpertensiivse kriisi tekkeks (vt lõik 4.5);
• noorukitel ja noortel täiskasvanutel, aga ka patsientidel, kellel on anamneesis ravimite kuritarvitamine. Selles populatsioonis on teatatud dekstrometorfaani kuritarvitamisest;
• CYP2D6 väikese aktiivsusega patsientidel või kes kasutavad CYP2D6 inhibiitorite kasutajatel. Dekstrometorfaan metaboliseerub maksa tsütokroom P450 2D6 vahendusel. Selle ensüümi aktiivsus on geneetiliselt määratletud. Ligikaudu 10% üldisest populatsioonist on CYP2D6 väikese aktiivsusega. Väikese aktiivsusega patsiendid ja patsiendid, kes kasutavad samaaegselt CYP2D6 inhibiitoreid, võivad kogeda dekstrometorfaani tugevnenud ja/või pikenenud toimet (vt lõik 4.5).

Rasked nahareaktsioonid Pseudoefedriini sisaldavate ravimite kasutamisel võivad tekkida rasked nahareaktsioonid, nt äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos. See äge pustulaarne lööve võib tekkida esimese kahe ravipäeva jooksul koos palavikuga ja arvukate väikeste, enamasti mittefollikulaarsete pustulitega, mis tekivad laiaulatuslikul ödematoossel erüteemil ning paiknevad peamiselt nahavoltides, kehatüvel ja ülajäsemetel. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui täheldatakse vastavaid nähte ja sümptomeid, nt püreksiat, erüteemi või arvukalt väikseid pustuleid, tuleb Theraflu ND manustamine lõpetada ja rakendada vajadusel asjakohaseid meetmeid.

Nägemisnärvi isheemiline neuropaatia Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud nägemisnärvi isheemilise neuropaatia juhtudest. Äkilise nägemiskaotuse või nägemisteravuse vähenemise, nt skotoomi tekkimise korral tuleb pseudoefedriini kasutamine lõpetada.

Pseudoefedriin võib põhjustada dopingutesti valepositiivset tulemust.

Serotoniinisündroom Serotonergilisi toimeid, sealhulgas potentsiaalselt eluohtliku serotoniinisündroomi teket on ilmnenud dekstrometorfaani manustamisel koos serotonergiliste ainetega, nagu näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI), ravimid, mis kahjustavad serotoniini metabolismi (sealhulgas monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d)) ja CYP2D6 inhibiitorid. Serotoniinisündroom võib hõlmata vaimse seisundi muutusi, autonoomset ebastabiilsust, neuromuskulaarseid häireid ja/või seedetrakti sümptomeid. Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb ravi Theraflu ND’ga katkestada. Isheemiline koliit Mõnel juhul on pseudoefedriini kasutamisel teatatud isheemilise koliidi tekkest. Järsku algava kõhuvalu, rektaalse veritsuse või isheemilise koliidi teiste sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada pseudoefedriini kasutamine ja pöörduda arsti poole.

Informatsioon abiainete suhtes Ravim sisaldab 30 mg aspartaami (E951) ühes kotikeses. Aspartaam on fenüüalaniini allikas. See võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga patsientidele. Ravim 6,9 g sahharoosi ühes kotikeses. Seda tuleb arvesse võtta diabeediga patsientide puhul. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoosi malabsorptsiooni või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paratsetamool Paratsetamooli regulaarne kasutamine võib põhjustada varfariini ja kumariini antikoagulatiivse toime tugevnemist, mistõttu suureneb verejooksu risk. Paratsetamooli lühiajalise kasutamise korral oluline toime puudub.

Hepatotoksilised ained võivad suurendada paratsetamooli kumuleerumise ja üleannustamise võimalust. Paratsetamooli hepatotoksilisust võivad suurendada ravimid, mis indutseerivad maksa mikrosomaalseid ensüüme nagu barbituraadid, antiepileptikumid (nt fenütoiin, fenobarbitaal, karbamasepiin) ja tuberkuloosi ravimid rifampitsiin ja isoniasiid. Metoklopramiid suurendab paratsetamooli imendumist, mistõttu suureneb selle tase vereplasmas. Ka domperidoon võib suurendada paratsetamooli imendumist.

Paratsetamool võib põhjustada klooramfenikooli poolväärtusaja pikenemist.

Samaaegsel manustamisel koos kolestüramiiniga võib paratsetamooli imendumine väheneda, kuid see on minimaalne kui kolestüramiini manustada 1 tund hiljem.

Paratsetamooli regulaarne kasutamine koos zidovudiiniga võib põhjustada neutropeeniat ja suurendada maksakahjustuse riski.

Probenetsiid mõjutab paratsetamooli metabolismi. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt probenetsiidi, tuleb paratsetamooli annust vähendada.

Kui paratsetamooli kasutatakse samaaegselt koos flukloksatsilliiniga, tuleb rakendada ettevaatust, sest samaaegset kasutamist on seostatud suure anioonide vahedega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

Pseudoefedriinvesinikkloriid Theraflu ND on vastunäidustatud patsientidele, kes võtavad või on viimase 2 nädala jooksul võtnud MAO-inhibiitoreid (vt lõik 4.3). Pseudoefedriin võib potentseerida MAO-inhibiitorite toimet ja indutseerida hüpertensiivset kriisi.

Theraflu ND on vastunäidustatud patsientidele, kes võtavad oksasolidinoon-rühma antibiootikume (sh furasolidoon ja linesoliid). Oksasolidinoon-rühma antibiootikumid (sh furasolidoon ja linesoliid) inhibeerivad teadaolevalt monoamiini oksüdaasi annusest sõltuvalt. Seetõttu ei tohi neid kaasuvalt manustada, sest see võib põhjustada hüpertensiivset kriisi (vt lõik 4.3).

Pseudoefedriin võib vähendada mõnede antihüpertensiivsete ravimite (beetablokaatorid, debrisokviin, guanetidiin, reserpiin, metüüldopa) toimet. Hüpertensiooni ja teiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete risk võib suureneda (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Pseudoefedriinil võib esineda koostoimeid halogeenitud anesteetikumidega (vt lõik 4.4).

Pseudoefedriin samaaegne kasutamine koos teiste sümpatomimeetiliste ainetega või tritsükliliste antidepressantidega võib suurendada kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riski (vt lõik 4.3).

Tungaltera alkaloidide (ergotamiin, metüsergiid) samaaegne kasutamine võib suurendada ergotismi tekke riski (vt lõik 4.4).

Dekstrometorfaanvesinikbromiid Dekstrometorfaani sisaldavate ravimite ja MAO-inhibiitorite kooskasutamine võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu kõrge palavik, hallutsinatsioonid, tugev ärevus, isegi kooma ja surm (vt lõik 4.4).

Dekstrometorfaani manustamine koos selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI-d) või tritsükliliste antidepressantidega (TTA-d) võib tekitada serotoniini sündroomi koos vaimse seisundi muutuste, hüpertensiooni, rahutuse, müokloonuse, hüperrefleksia, diaforeesi, värisemise ja treemoriga (vt lõik 4.4). See ravim sisaldab pseudoefedriini ja seega on manustamine koos tritsükliliste antidepressantidega (TTA-d) vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Dekstrometorfaan metaboliseerub tsütokroom P450 2D6 (CYP2D6) vahendusel ja läbib ulatusliku esmase maksapassaaži. Kasutamine koos tugevate CYP2D6 ensüümi inhibiitoritega võib suurendada dekstrometorfaani sisaldust organismis. See suurendab patsiendil riski dekstrometorfaani toksiliste toimete tekkeks (agiteeritus, segasus, treemor, unetus, diarröa ja respiratoorne depressioon) ning serotoniini sündroomi kujunemist. Ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad CYP2D6, on antiarütmikumid kinidiin ja amiodaroon, antidepressandid, nt fluoksetiin ja paroksetiin või teised ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6, nt haloperidool ja tioridasiin. Kui CYP2D6 inhibiitorite ja dekstrometorfaani koosmanustamine on vajalik, tuleb patsienti jälgida ja vajadusel dekstrometorfaani annust vähendada.

Dekstrometorfaani manustamine koos alkoholiga võib suurendada mõlema aine KNS pärssivaid toimeid (vt lõik 4.4)

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Andmed kolme toimeaine kombinatsiooni kohta puuduvad. Theraflu ND kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav.

• Paratsetamool

Raseduse ajal peab enne paratsetamooli võtmist konsulteerima arstiga. Üsasiseselt paratsetamooliga kokkupuutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib pärast hoolikat riski/kasu suhte kaalumist paratsetamooli kasutada kogu raseduse vältel.

• Dekstrometorfaan

Prekliinilised uuringud dekstrometorfaaniga ei viita teratogeensele toimele või muule fertiilsust kahjustavale toimele. Rasedate jälgimisuuringud viitavad, et dekstrometorfaan ei ole seotud sünnidefektide suurenemisega.

• Pseudoefedriin

Raseduse ajal peab enne pseudoefedriini võtmist konsulteerima arstiga. Kuigi pseudoefedriini on laialdaselt kasutatud palju aastaid, ei ole raseduse aegne kasutamine tõestatud.

Imetamine Andmed kolme toimeaine kombinatsiooni kohta puuduvad. Theraflu ND kasutamine imetamise ajal ei ole soovitatav.

• Paratsetamool eritub rinnapiima, kuid mitte kliiniliselt olulises koguses. Saadaolevate avaldatud andmete põhjal ei ole paratsetamooli kasutamine imetamise ajal vastunäidustatud.
• Dekstrometorfaan eritub rinnapiima väikestes kogustes. Rinnapiima erituva dekstrometorfaani mõju kohta imikule andmed puuduvad.
• Pseudoefedriin eritub rinnapiima väikestes kogustes, kuid toime rinnapiimatoidul olevatele imikutele ei ole teada.

Fertiilsus Theraflu ND toimet viljakusele ei ole uuritud. Paratsetamooli ja dekstrometorfaani prekliinilised uuringud ei viita fertiilsust mõjutavale toimele, kui neid kasutatakse terapeutilistes annustes. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud pseudoefedriiniga puuduvad.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Theraflu ND võib mõjutada kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Uimasuse või pearingluse tekkimisel, tuleb patsientidele soovitada mitte juhtida autot või käsitseda masinaid.

4.8. Kõrvaltoimed

Allpool on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemide klassi ja sageduse alusel. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1,000 kuni

< 1/100); harv (≥ 1/10,000 kuni < 1/1,000); väga harv (< 1/10,000), või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Paratsetamool Ajaloolisest kliinilisest uuringust saadud kõrvaltoimed on väga harvad ja saadud väikeselt arvult patsientidelt. Seetõttu on allolevas tabelis esitatud ulatusliku turuletulekujärgse kogemuse käigus terapeutilisel eesmärgil kasutatud annuste korral teatatud kõrvaltoimed, mis on loetud asjakohasteks. Kuna kõikidest nendest kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonist, ei ole nende reaktsioonide esinemissagedus teada, kuid peetakse tõenäoliseks, et need esinevad väga harva.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Vere ja lümfisüsteemi häired Trombotsütopeenia, neutropeenia

Immuunsüsteemi häired Anafülaksia, naha ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas toksiline Respiratoorsed, rindkere ja Bronhospasm patsientidel, kes on tundlikud atsetüülsalitsüülhappe mediastiinumi häired ja teiste MSPVA-de suhtes. Maksa ja sapiteede häired Maksafunktsiooni häired Ainevahetus- ja toitumishäired Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos (esinemissagedus

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud suure anioonide vahega metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.

Pseudoefedriin Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Psühhiaatrilised häired Närvilisus, unetus Sage

Närvisüsteemi häired Pearinglus Sage Südame häired Tahhükardia, palpitatsioonid Harv Vaskulaarsed häired Vererõhu tõus* Harv Seedetrakti häired Oksendamine, suukuivus, iiveldus Sage Naha ja nahaaluskoe Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos Harv kahjustused (AGEP), allergiline dermatiit**, nahalööve, erüteem,

Neerude ja kuseteede Kusepeetus***, düsuuria Teadmata häired Silma kahjustused Nägemisnärvi isheemiline neuropaatia Teadmata

*On täheldatud süstoolse vererõhu tõusu. Terapeutilistes annustes ei ole peudoefedsriini toime vererõhule kliiniliselt oluline. ** Pseudoefedriini kasutamise järel on teatatud mitmesugustest allergilistest nahareaktsioonidest koos või ilma süsteemsete nähtudeta, nagu näiteks bronhospasm ja angioödeem. ***Kusepeetust esineb tõenäoliselt nendel, kelle on põiest kuseväljutamise probleemid, nt prostata hüpertroofia.

Dekstrometorfaan Kliinilistes uuringutes on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid ja need on tõenäoliselt aeg-ajalt esinevad dekstrometorfaani kõrvaltoimed.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Närvisüsteemi häired Pearinglus, uimasus Seedetrakti häired Seedetrakti häired, oksendamine, ebamugavustunne ülakõhus,

Dekstrometorfaani turuletulekujärgselt saadud kõrvaltoimed on loetletud allpool. Kuna kõikidest nendest kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonist, ei ole nende reaktsioonide esinemissagedus teada, kuid peetakse tõenäoliseks, et need esinevad harva või väga harva.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Immuunsüsteemi häired Allergilised reaktsioonid (sh angioödeem, nahalööve, urtikaaria) Närvisüsteemi häired Kui dekstrometorfaani on võetud koos MAOI-dega või

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Ravi peab koosnema standardsetest toetavatest meetmetest. Käsitlus peab olema nagu kliiniliselt näidustatud või riiklike mürgistuskeskuste soovitustele vastav. Üleannustamise korral on kõige domineerivamad paratsetamoolist tulenevad kõrvaltoimed.

Paratsetamool Sümptomid ja nähud Massiivse üleannustamise korral võib paratsetamool põhjustada hepatotoksilist toimet või isegi maksanekroosi. Paratsetamooli üleannustamine, sealhulgas maksimaalse lubatud koguannuse taseme hoidmine pika perioodi jooksul võib põhjustada analgeetikumi põhjustatud nefropaatiat koos pöördumatu maksakahjustusega. Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid.

Mürgistuse risk esineb maksahaigusega patsientidel, alkohoolikutel, alatoitunud inimestel ja patsientidel, kes saavad ensüümi indutseerijaid.

Paratsetamooli üleannustamise tulemusel võib tekkida maksapuudulikkus, entsefalopaatia, kooma ja surm.

Paratsetamooli üleannustamise sümptomiteks esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine ja isutus. Kõhuvalu võib olla esimeseks maksakahjustusele viitavaks sümptomiks, mis ei

ilmne tavaliselt enne 24…48 tunni, mõnikord 6 kuni 8 päeva möödumist pärast manustamist. Tavaliselt ilmneb maksakahjustus 72 kuni 96 tundi pärast manustamist. Võivad esineda häired glükoosi metabolismis ja metaboolne atsidoos. On teatatud pankreatiidi tekkest.

Ravi Paratsetamooli üleannustamisel on vajalik viivitamatu ravi. Kuni 48 tunni jooksul pärast üleannustamist võib olla abi N-atsetüültsüsteiini kui paratsetamooli antidoodi manustamisest (intravenoosselt või peroraalselt) ja/või metioniini suukaudsest manustamisest. Vajalik võib olla hingamise ja vereringe jälgimine.

Pseudoefedriin Sümptomid ja nähud Pseudoefedriini üleannustamine võib tekitada kesknärvisüsteemi ja kardiovaskularsüsteemi stimulatsiooni tulemusel järgmisi sümptome: ärrituvus, rahutus, hallutsinatsioonid, hüpertensioon ja arütmiad. Tõsistel juhtudel võib tekkida psühhoos, krambid, kooma ja hüpertensiivne kriis. Seerumi kaaliumisisaldus võib olla madal, sest rakuvälise kaaliumi sisaldus väheneb seoses kaaliumi liikumisega raku sisse.

Üldiselt näitavad andmed siiski, et pseudoefedriin on hästi talutav ja soovitatava annuse korral ei tekita pöördumatut toksilisust isegi märkimisväärse üleannustamise korral. Ravi Väga ulatusliku üleannustamise korral võib olla vajalik võtta kasutusele meetmed krampide kontrollimiseks. Toetavad meetmed on vajalikud, et säilitada hingamisfunktsioon. Kõrvaltoimete nagu tahhükardia, arütmia ja hüpokaleemia kontrollimiseks võib kasutada beeta-blokaatoreid.

Pseudoefedriini eritumist on võimalik kiirendada dialüüsi või happelise diureesiga. Vajalik võib olla põiekateetri kasutamine.

Dekstrometorfaanhüdrobromiid Sümptomid ja nähud Dekstrometorfaani üleannustamine võib olla seotud iivelduse, oksendamise, düstoonia, ärritatuse, meeltesegaduse, unisuse, stuupori, nüstagmi, kardiotoksilisuse (tahhükardia, ebanormaalne EKG, sealhulgas QTc-intervalli pikenemine), ataksia, visuaalsete hallutsinatsioonidega toksilise psühhoosi ja ülierutuvusega. Ulatusliku üleannustamise korral võib täheldada järgmisi sümptomeid: kooma, hingamisdepressioon, krambid, ataksia, krambid, ärevus, segasus, toksiline psühhoos, mida iseloomustab hüperaktiivne käitumine ja kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid. Ravi Naloksoon on efektiivne antidoot dekstrometorfaani üleannustamise raviks. Asümptomaatilistele patsientidele, kes on eelneva tunni jooksul üleannustanud dekstrometorfaani, võib manustada aktiveeritud sütt. Patsientide puhul, kes on neelanud alla dekstrometorfaani ja on uimased või koomas, võib kaaluda naloksooni manustamist opioidide üleannustamise korral kasutatavate tavapäraste annustena. Krampide puhul võib kasutada bensodiasepiine ja serotoniinisündroomist tingitud hüpertermia puhul nii bensodiasepiine kui ka väliseid jahutusmeetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid ATC-kood N02BE97

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Paratsetamool Paratsetamool on valuvaigistava ja palavikku alandava toimega ning toimib prostaglandiinide inhibeerimise teel kesknärvisüsteemis. Lühiajalisel kasutamisel puudub oluline toime trombotsüütidele ja hemostaasile.

Pseudoefedriinvesinikkloriid Pseudoefedriinil on otsene ja kaudne sümpatomimeetiline aktiivsus, mis suukaudsel manustamisel vähendab efektiivselt ülemiste hingamisteede, eriti nina limaskesta ja siinuste, turset.

Dekstrometorfaanvesinikbromiid Dekstrometorfaan on köha pärssija, mida kasutatakse mittereproduktiivse köha leevendamiseks. Sellel on tsentraalne toime köhakeskusele ning see tõstab köharefleksi läve.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Paratsetamool Paratsetamool imendub kiiresti ning peaaegu täielikult seedetraktist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 10…60 minutit pärast suukaudset manustamist. Paratsetamool jaotub kudedes ühtlaselt. See läbib platsentat ja imendub rinnapiima. Terapeutilistes annustes seondub plasmavalkudega vähesel määral, kuid kontsentratsioonide suurenemisel suureneb seondumine plasmavalkudega samuti. Paratsetamool metaboliseeritakse peamiselt maksas kahe metabolismitee kaudu: glükuronisatsioon ja sulfeerimine. See eritub peamiselt uriiniga, glükuroniid- ja sulfaatkonjugaadina. Paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub 1…3 tunnini.

Pseudoefedriinvesinikkloriid Pärast suukaudset manustamist imendub pseudoefedriinvesinikkloriid seedetraktist kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1..3 tundi pärast suukaudset manustamist. Alla 1% demetüleeritakse maksas nor-pseudoefedriiniks (aktiivne metaboliit). See metaboliseeritakse ja eritatakse uriiniga 96,3% ulatuses 24 tunni jooksul; aktiivsed metaboliidid, mis mõjutaksid efektiivsust, puuduvad (peamine metaboliit on nor-pseudoefedriin). Pooväärtusaeg on 5…8 tundi, sõltuvalt uriini happelisusest. Happelise uriini korral on eritumine neerude kaudu suurenenud ja poolväärtusaeg seega väheneb. Pseudoefedriini tubulaarne imendumine on suurenenud aluselise uriini korral.

Dekstrometorfaanvesinikbromiid Dekstrometorfaan imendub seedetraktist hästi, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 2,5 tundi pärast suukaudset manustamist. Peamise metaboliidi dekstrorfaani maksimaalne kontsentratsioon saabub 2 tundi pärast manustamist. Kvantitatiivsed andmed dekstrometorfaani ja dekstrorfaani jaotumise kohta puuduvad. Dekstrometorfaan läbib ulatuslikult esmase maksapassaaži, see metaboliseeritakse pärast küllastumist tsütokroom P450 isoensüümi CYP2D6 poolt. Peamised metaboliidid pärast O-demetüleerimist ja N- demetüleerimist on dekstrorfaan (farmakoloogiliselt aktiivne) ja selle inaktiivsed glükuroniseeritud ja sulfeeritud derivaadid. Teised metaboliidid on metoksümetorfaan ja hüdroksümetorfaan. Dekstrometorfaan ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga; 50% suukaudselt manustatud annusest eritub 24 tunni jooksul. Uriinist on võimalik dekstrometorfaani tuvastada muutumatul kujul väga väikestes kogustes. Dekstrometorfaani eliminatsiooni poolväärtusaeg sõltub manustatud annuse suurusest ja patsiendi CYP2D6 fenotüübist. Ühes uuringus oli see ensüümi väikese aktiivsusega isikutel mittemõõdetav, teistel aga tõusis rohkem kui 40 tunni jooksul. Dekstrometorfaani poolestusaeg on 2,5...3 tundi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised uuringud Theraflu ND- ga puuduvad. Kahe toimeaine, paratsetamooli ja dekstrometorfaani toksilisus on hästi dokumenteeritud.

Konventionaalsetest uuringutest saadud prekliinilised andmed ei viita inimese jaoks kahjulikele toimetele: paratsetamooliga teostatud ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud; dekstrometorfaaniga teostatud korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, teratogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse uuringud. Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud.

Pseudoefedriiniga teostatud prekliiniliste uuringute andmed on piiratud. Antud ravimi puhul põhineb ohutuse hindamine kliinilisel kogemusel. Pseudoefedriini sisaldavad ravimid on laialdaselt kasutusel olnud aastakümnete jooksul, sh heade ohutuse andmetega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Veevaba sidrunhape looduslik sidruni lõhna- ja maitseaine hüdreeritud kolloidne ränidioksiid naatriumtsitraatdihüdraat sahharoos trikaltsiumfosfaat kinoliinkollane maltodekstriin aspartaam kaaliumatsesulfaam looduslik komponent Durarome 861.403/TD 10.90.

6.2. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.3. Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.4. Pakendi iseloomustus ja sisu Kotike, mis koosneb LDPE/alumiiniumfoolium/LDPE/PET/paberist koosnevatest kihilistest lamineeritud lehtedest.

6 tk või 10 tk pakendis.

6.5. Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ühe kotikese sisu lahustada tassis kuumas vees.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Haleon Hungary Kft. 1124 Budapest, Csörsz utca 43 Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER

283499

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.10.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2025