Theraflu nt – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Theraflu NT, 1000 mg/60 mg/30 mg/4 mg suukaudse lahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike lahustuvat pulbrit sisaldab 1000 mg paratsetamooli, 60 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi, 30 mg dekstrometorfaanvesinikbromiidi ja 4 mg kloorfenamiinmaleaati. INN. Paracetamolum, pseudoephedrinum, dextromethorphanum, chlorphenaminum

Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks kotike sisaldab 30 mg aspartaami (E951) ja 6,9 g sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse lahuse pulber. Jäme, hea voolavusega valkjas granulaarne pulber, mis võib sisaldada kollaseid osakesi, ei sisalda võõrosakesi ning tükke.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1. Näidustused

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonist ja gripist põhjustatud sümptomite (valu, palavik, ninalimaskesta turse ja köha) lühiajaline sümptomaatiline ravi.

Seda ravimit ei soovitata kasutada alla 16-aastastel lastel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis Täiskasvanud ja noorukid (16-aastased ja vanemad): 1 kotike iga 6 tunni järel.

Theraflu NT on mõeldud öiseks kasutamiseks. Päeval võib võtta Theraflu ND’d (ei sisalda kloorfenamiini).

Maksimaalne lubatud ööpäevane annus nii ühe ravimi kui ka Theraflu NT ja ND kombinatsioonis kasutamisel on kuni 4 kotikest lahustuvat pulbrit, mitte kauem kui 5 päeva jooksul.

Päeval võib võtta ka teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, kuid paratsetamooli ööpäevane kogus ei tohi ületada kokku 4000 mg 24-tunnise perioodi jooksul.

Mitte ületada ettenähtud annust või manustamise sagedust.

Kasutada väikseimat toime saavutamiseks vajaminevat annust lühima aja jooksul.

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkus

Pseudoefedriin eritub peamiselt neerude kaudu. Seda ravimit ei tohi võtta raske neerukahjustusega patsiendid, kelle GFR <30 ml/min (vt lõik 4.3) ja kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (GFR 30…59 ml/min) tuleb ravimit kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Kõigi teiste koostisosade kohta palun vt lõik 5.2 (farmakokineetilised omadused).

Maksapuudulikkus Patsiendid, kellel on diagnoositud maksakahjustus, peavad enne selle ravimi võtmist pöörduma arsti poole. Piirangud paratsetamooli + pseudoefedriinvesinikkloriidi + dekstrometorfaanvesinikbromiidi + kloorfenamiinmaleaadi kombinatsioonide kasutamisel maksakahjustusega patsientidel tulenevad peamiselt ravimis sisalduvast paratsetamoolist ja kloorfenamiinist (vt lõik 4.4).

Eakad Maksimaalne ööpäevane annus: 3 kotikest 24 tunni jooksul. Vt ka lõik 4.4.

Lapsed Seda ravimit ei soovitata kasutada alla 16-aastastel lastel.

Manustamisviis Kotikese sisu lahustada tassitäies (250 ml) kuumas (mitte keevas) vees. Juua, kui on jahutatud sobiva temperatuurini.

4.3. Vastunäidustused

See ravim on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

• ülitundlikkus paratsetamooli, pseudoefedriinvesinikkloriidi, dekstrometorfaanvesinikbromiidi, kloorfenamiinmaleaadi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
• raske hüpertensioon, või ravile allumatu hüpertensioon;
• raske neerukahjustus (GFR < 30 ml/min);
• raske äge või krooniline neeruhaigus/neerupuudulikkus;
• patsiendid, kes saavad teisi sümpatomimeetikume (nt dekongestandid, tritsüklilised antidepressandid, söögiisu pärssijad, amfetamiinilaadsed ravimid) (vt lõik 4.5);
• patsiendid, kes kasutavad või on viimase 2 nädala jooksul kasutanud monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid (vt lõik 4.5);
• patsiendid, kes võtavad oksasolidinooni klassi antibiootikumi linesoliidi (vt lõik 4.5);
• hingamispuudulikkus või risk selle tekkeks (nt kroonilise obstruktiivse hingamisteede haiguse või pneumooniaga patsiendid või astmahoog või astma süvenemine).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente tuleb nõustada mitte kasutama samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, kuna üleannustamise korral on risk maksakahjustuse tekkeks (vt lõik 4.9).

Samuti tuleb paratsetamooli manustada ettevaatusega patsientidele, kes saavad teisi maksafunktsiooni mõjutavaid ravimeid (vt lõik 4.5).

Vähenenud glutatiooni tasemega patsientidel (raske alatoitumus, anoreksia, väike kehamassiindeks või kroonilised alkoholisõltlased, kes tarbivad väga suuri alkoholi koguseid või kellel on sepsis) on teatatud maksafunktsiooni häiretest/maksapuudulikkusest.

Tuleb vältida samaaegset teiste köha- ja külmetushaiguste ravimite kasutamist.

Ravimi koostisse kuuluva dekstrometorfaani tõttu tuleb vältida samaaegset alkohoolsete jookide tarvitamist (vt lõik 4.5).

Theraflu NT’d tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on:

• kerge kuni mõõdukas neerukahjustus (vt lõik 4.2);

• maksakahjustus;
• vähenenud glutatiooni tase, sest paratsetamooli kasutamine võib suurendada metaboolse atsidoosi riski;
• kardiovaskulaarne haigus;
• arütmiad;
• hüpertensioon;
• hüpertüreoidism;
• diabeet;
• prostata hüperplaasia;
• psühhoosid;
• glaukoom;
• feokromotsütoom;
• epilepsia.
• bronhiit, bronhoektaasia, bronhiaalastma;
• krooniline või püsiv köha (nagu esineb astma või emfüseemi korral) või kui köhaga kaasneb rohke sekreet.

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud HAGMA kahtlusel on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

Patsiendid peavad konsulteerima arstiga:

• kui sümptomid ei leevene 5 päeva jooksul või esineb kõrge palavik, palavik püsib kauem kui 3 päeva, kaasneb lööve või püsiv peavalu.

Need võivad olla tõsisema seisundi sümptomiteks.

Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud ägedatest süsteemse vasokonstriktsiooni juhtudest. Olulised näited:

• äge koronaarsündroom (Acute Coronary Syndrome, ACS): sümptomid võivad olla äkki tekkiv valu või ebamugavustunne rinnus, kiirgav valu rinnus, pearinglus, higistamine ja düspnoe puhkeolekus. Pseudoefedriini kasutamine tuleb kohe lõpetada ja ACS-i sümptomite tekkimisel pöörduda kohe arsti poole.
• posterioorne pöörduva entsefalopaatia (Posterior reversible encephalopathy syndrome, PRES) ja pöörduva tserebraalse vasokonstriktsiooni sündroom (reversible cerebral vasoconstriction syndrome, RCVS). Pseudoefedriini sisaldavate ravimpreparaatide kasutamisel on teatatud PRES-i ja RCVS-i juhtudest (vt lõik 4.8). Risk on kellel on raske või ravile allumatu hüpertensioon või raske äge või krooniline neeruhaigus suurenenud patsientidel, /neerupuudulikkus (vt lõik 4.3). Pseudoefedriini kasutamine tuleb lõpetada ja vajalik on viivitamatu arstiabi, kui tekivad järgmised sümptomid: järsku algav tugev peavalu või tugev äkkpeavalu (thunderclap headache), iiveldus, oksendamine, segasus, krambihood ja/või nägemishäired. Enamik PRES-i ja RCVS-i teatatud juhtudest lahenesid pärast ravimi ärajätmist ja sobivat ravi.

Kuritarvitamise riskid Pseudoefedriiniga kaasneb kuritarvitamise risk. Suurenenud annused võivad lõpuks põhjustada toksilisust toimet. Pidev kasutamine võib põhjustada tolerantsust, mille tulemusena suureneb üleannustamise oht. Soovitatavat maksimaalset annust ja ravi kestust ei tohi ületada (vt lõik 4.2).

Ettevaatus on vajalik:

• patsientidel, kes võtavad beetablokaatoreid või teisi hüpertensioonivastaseid vasokonstriktiivseid aineid, nt tungaltera alkaloide (vt lõik 4.5);
• patsientidel, kes võtavad sedatiivse toimega ravimeid, nt anksiolüütikume ja uinuteid, sest kloorfenamiin võib põhjustada sedatiivsete toimete tugevnemist (vt lõik 4.5);

• operatsiooni korral on soovitatav ravi lõpetada paar päeva enne operatsiooni, kuna halogeenitud anesteetikumide kasutamisel võib suureneda hüpertensiivse kriisi risk (vt lõik 4.5).
• noorukitel ja noortel täiskasvanutel, samuti patsientidel, kellel on anamneesis ravimite või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine. Neis patsiendirühmades on teatatud dekstrometorfaani kuritarvitamise ja sõltuvuse juhtudest;
• CYP2D6 väikese aktiivsusega patsientidel või CYP2D6 inhibiitorite kasutajatel. Dekstrometorfaani metabolism toimub maksa tsütokroom P450 2D6 vahendusel. Selle ensüümi toime on geneetiliselt määratud. Ligikaudu 10% üldpopulatsioonist on CYP2D6 väikese aktiivsusega. Väikese aktiivsusega patsientidel ja samaaegselt CYP2D6 inhibiitoreid kasutavatel patsientidel võib dekstrometorfaani toime tugevneda ja/või pikeneda (vt lõik 4.5);
• eakatel on tõenäolisem neuroloogiliste antikoliinergiliste toimete ja paradoksaalse ärevuse teke (nt suurenenud energiatase, rahutus, närvilisus), mis on seotud kloorfenamiini komponendiga. Vältida kasutamist eakatel, kellel esineb segasus;
• samuti on soovitav kasutada seda ravimit ettevaatusega üle 60-aastastel patsientidel, sest selles vanuserühmas on patsientidel suurem risk kõrvaltoimete tekkeks neerufunktsiooni vähenemise tõttu ning neil esineb tõenäolisemalt kõrvaltoimeid suukaudsete sümpatomimeetiliste ainete kasutamisel;
• pseudoefedriini kasutamisel on teatatud mõnest isheemilise koliidi juhust. Pseudoefedriini kasutamine tuleb lõpetada ja otsida arstiabi, kui esineb järsku tekkinud kõhuvalu, veritsus pärasoolest või teised isheemilise koliidi sümptomid.

Pseudoefedriin võib põhjustada dopingutesti valepositiivset tulemust.

Serotoniinisündroom Serotonergilistest toimetest, sealhulgas potentsiaalselt eluohtliku serotoniinisündroomi tekkest on teatatud dekstrometorfaani manustamisel samaaegselt serotonergiliste ainetega, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), ravimid, mis kahjustavad serotoniini metabolismi (sealhulgas monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d)) ja CYP2D6 inhibiitorid. Serotoniinisündroom võib hõlmata vaimse seisundi muutusi, autonoomset ebastabiilsust, neuromuskulaarseid häireid ja/või seedetrakti sümptomeid. Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb ravi Theraflu NT’ga katkestada.

Nägemisnärvi isheemiline neuropaatia Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud nägemisnärvi isheemilise neuropaatia juhtudest. Äkilise nägemiskaotuse või nägemisteravuse vähenemise, nt skotoomi tekkimise korral tuleb pseudoefedriini kasutamine lõpetada. Rasked nahareaktsioonid Pseudoefedriini sisaldavate ravimite kasutamisel võivad tekkida rasked nahareaktsioonid, nt äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos (AGEP). See äge pustulaarne lööve võib tekkida esimese kahe ravipäeva jooksul koos palavikuga ja arvukate väikeste, enamasti mittefollikulaarsete pustulitega, mis tekivad laiaulatuslikul ödematoossel erüteemil ning paiknevad peamiselt nahavoltides, kehatüvel ja ülajäsemetel. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui täheldatakse vastavaid nähte ja sümptomeid, nt püreksiat, erüteemi või arvukalt väikseid pustuleid, tuleb Theraflu NT manustamine lõpetada ja rakendada vajadusel asjakohaseid meetmeid.

Teave abiainete kohta See ravim sisaldab:

• 30 mg aspartaami (E951) ühes kotikeses. Aspartaam on fenüüalaniini allikas. See võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga patsientidele.
• 6,9 g sahharoosi ühes kotikeses. Seda tuleb arvesse võtta diabeediga patsientide puhul. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoosi malabsorptsiooni või sahharaas- isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paratsetamool

Paratsetamooli pikaajaline regulaarne kasutamine võib põhjustada varfariini ja kumariini antikoagulatiivse toime tugevnemist, mistõttu suureneb verejooksu risk. Paratsetamooli lühiajalise kasutamise korral oluline toime puudub. Hepatotoksilised ained võivad suurendada paratsetamooli kumuleerumise ja üleannustamise võimalust. Paratsetamooli hepatotoksilisust võivad suurendada ravimid, mis indutseerivad maksa mikrosomaalseid ensüüme nagu barbituraadid, antiepileptikumid (nt fenütoiin, fenobarbitaal, karbamasepiin) ja tuberkuloosi ravimid rifampitsiin ja isoniasiid. Metoklopramiid suurendab paratsetamooli imendumist, mistõttu suureneb selle maksimaalne tase vereplasmas. Ka domperidoon võib suurendada paratsetamooli imendumist. Paratsetamool võib põhjustada klooramfenikooli poolväärtusaja pikenemist. Samaaegsel manustamisel koos kolestüramiiniga võib paratsetamooli imendumine väheneda, kuid see on minimaalne kui kolestüramiini manustada 1 tund hiljem. Paratsetamooli regulaarne kasutamine koos zidovudiiniga võib põhjustada neutropeeniat ja suurendada maksakahjustuse riski. Probenetsiid mõjutab paratsetamooli metabolismi. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt probenetsiidi, tuleb paratsetamooli annust vähendada. Paratsetamooli hepatotoksilisust võib tugevdada krooniline või liigne alkoholi tarvitamine (vt lõik 4.4). Kui paratsetamooli kasutatakse samaaegselt koos flukloksatsilliiniga, tuleb rakendada ettevaatust, sest samaaegset kasutamist on seostatud suure anioonide vahedega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

Pseudoefedriinvesinikkloriid Theraflu NT on vastunäidustatud patsientidele, kes võtavad või on viimase 2 nädala jooksul võtnud MAO-inhibiitoreid (vt lõik 4.3). Pseudoefedriin võib potentseerida MAO-inhibiitorite toimet ja indutseerida hüpertensiivset kriisi. Theraflu NT on vastunäidustatud patsientidele, kes võtavad oksasolidinooni klassi antibiootikume (sh furasolidoon ja linesoliid). Oksasolidinooni klassi antibiootikumid (sh furasolidoon ja linesoliid) põhjustavad teadaolevalt annusest sõltuvat monoamiini oksüdaasi inhibeerimist. Seetõttu ei tohi neid võtta samaaegselt, sest nad võivad põhjustada hüpertensiivset kriisi (vt lõik 4.3). Pseudoefedriin võib vähendada mõnede antihüpertensiivsete ravimite (beetablokaatorid), debrisokviin, guanetidiin, reserpiin, metüüldopa) toimet. Hüpertensiooni ja teiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete risk võib suureneda. Pseudoefedriinil võib esineda koostoimeid halogeenitud anesteetikumidega (vt lõik 4.4). Pseudoefedriini samaaegne kasutamine koos teiste sümpatomimeetiliste ainetega või tritsükliliste antidepressantidega võib suurendada kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riski. Tungaltera alkaloidide (ergotamiin ja metüsergiid) samaaegne kasutamine võib suurendada ergotismi riski. Dekstrometorfaanvesinikbromiid Dekstrometorfaani sisaldavate ravimite ja MAO-inhibiitorite kooskasutamine võib aeg-ajalt põhjustada selliseid sümptomeid nagu kõrge palavik, hallutsinatsioonid, tugev ärevus, kooma ja surm. Dekstrometorfaani samaaegne kasutamine selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRI- d) või tritsükliliste antidepressantidega (TCA-d) võib põhjustada serotoniinisündroomi koos vaimse seisundi muutuste, hüpertensiooni, rahutuse, müokloonuse, hüperrefleksia, diaforeesi, külmavärinate ja treemoriga (vt lõik 4.4). See ravim sisaldab pseudoefedriini ning seetõttu on TCA-de samaaegne kasutamine selle ravimiga vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Dekstrometorfaani metabolism toimub tsütokroom P450 2D6 (CYP2D6) vahendusel ja sellel on ulatuslik esmase maksapassaaži metabolism. Tugevate CYP2D6 ensüümi inhibiitorite samaaegne kasutamine suurendab organismis seerumi dekstrometorfaanisisaldust. See suurendab patsiendil riski dekstrometorfaani toksiliste toimete (agiteeritus, segasus, treemor, unetus, kõhulahtisus ja respiratoorne depressioon) ja serotoniinisündroomi tekkeks. CYP2D6 inhibeerivate ravimite hulka kuuluvad arütmiavastased ravimid kinidiin ja amiodaroon, antidepressandid, nagu fluoksetiin ja paroksetiin, või teised ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6, nagu haloperidool ja tioridasiin. Kui dekstrometorfaani samaaegne kasutamine CYP2D6 inhibiitoriga on vajalik, tuleb patsienti jälgida ja võimalik, et tuleb vähendada dekstrometorfaani annust (vt lõik 4.4).

Dekstrometorfaani samaaegne kasutamine alkoholiga võib suurendada mõlema aine KNS depressiivseid toimeid (vt lõik 4.4).

Kloorfenamiinmaleaat Antihistamiinid nagu kloorfenamiin võivad potentseerida opioidanalgeetikumide, antikonvulsantide, antidepressantide (tritsüklilised ja MAOI-d), antihistamiinide, antiemeetikumide, antipsühhootikumide, anksiolüütikumide, uinutite, alkoholi ja teiste kesknärvisüsteemi depressantide toimet. Kuna kloorfenamiinil on mõningane antikoliinergiline aktiivsus, võib see ravim potentseerida antikoliinergiliste ravimite (nt mõned psühhotroopsed ravimid, atropiin ja uriinipeetuse raviks kasutatavad ravimid) toimet. Selle tulemusena võib tekkida tahhükardia, suukuivus, seedetrakti häired (nt koolikud), uriinipeetus ja peavalu. Kloorfenamiin võib inhibeerida fenütoiini metabolismi ning võib tekkida fenütoiini toksilisus.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Theraflu NT kasutamine raseduse ja imetamise ajal ei ole soovitatav. Theraflu NT kasutamise ohutust raseduse ja imetamise ajal ei ole uuritud. Saadaolevaid andmed iga koostisosa kohta nende võimalike toimete kohta rasedusele ja imetamisele on kirjeldatud allpool.

Rasedus Nelja toimeaine kombinatsiooni kohta andmed puuduvad. Theraflu NT’d ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal.

Paratsetamool Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid näitab, et paratsetamooli kasutamisel ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Üsasiseselt paratsetamooliga kokkupuutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib pärast hoolikat riski/kasu suhte kaalumist paratsetamooli kasutada, kuid vähimas efektiivses annuses, lühima võimaliku aja jooksul ja vähima võimaliku sagedusega.

Dekstrometorfaanvesinikbromiid Prekliinilised uuringud dekstrometorfaaniga ei viita teratogeensele toimele või muule paljunemist kahjustavale toimele. Rasedate jälgimisuuringud viitavad, et dekstrometorfaan ei ole seotud sünnidefektide suurenemisega.

Pseudoefedriinvesinikkloriid Sarnaselt kõigi ravimite kasutamisega peavad rasedad naised enne pseudoefedriini võtmist konsulteerima arstiga. Kuigi pseudoefedriin on olnud laialt kasutusel paljude aastate jooksul, ei ole selle ohutu kasutamine raseduse ajal tõestatud. Kloorfenamiinmaleaat Kloorfenamiinmaleaadi kasutamise kohta rasedatel naistel ei ole piisavalt andmeid. Võimalik risk inimesele on teadmata.

Imetamine Pseudoefedriini kasutamise kohta on vähe teavet ning nelja toimeaine kombinatsiooni kohta andmed puuduvad. Theraflu NT’d ei ole soovitatav kasutada imetamise ajal. Paratsetamool eritub rinnapiima, kuid mitte kliiniliselt olulises koguses. Saadaolevate avaldatud andmete põhjal ei ole paratsetamooli kasutamine imetamise ajal vastunäidustatud. Dekstrometorfaan eritub rinnapiima väikestes kogustes. Rinnapiima erituva dekstrometorfaani mõju kohta imikule andmed puuduvad. Pseudoefedriin eritub väikestes kogustes rinnapiima, kuid selle toime rinnaga toidetavale imikule on teadmata. Kloorfenamiinmaleaat võib pärssida laktatsiooni ning erituda rinnapiima.

Fertiilsus Theraflu NT toimet viljakusele ei ole uuritud. Paratsetamooli, dekstrometorfaani ja kloorfenamiini prekliinilised uuringud ei viita fertiilsust mõjutavale toimele, kui neid kasutatakse terapeutilistes annustes. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud pseudoefedriiniga puuduvad.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Ravim võib mõnel patsiendil põhjustada uimasust, pearinglust, hägust nägemist ja psühhomotoorseid häireid, mis võib tõsiselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8. Kõrvaltoimed

Allpool on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemide klassi ja sageduse alusel. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kui võimalik, on kliinilistes uuringutes täheldatud ja turuletulekujärgsel kasutamisel teatatud kõrvaltoimed ravi-/näidustatud annuste kasutamisel esitatud eraldi. Kõrvaltoimed on esitatud tabelina MedDRA organsüsteemi klasside järgi. Kuna turuletulekujärgselt on kõrvaltoimetest teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonis, siis on nende kõrvaltoimete esinemissageduseks „teadmata“, kuid tõenäoliselt esinevad need harva või väga harva.

Paratsetamool Turuletulekujärgsed andmed MedDRA organsüsteemi Kõrvaltoime Esinemissagedus klass Vere ja lümfisüsteemi häired Trombotsütopeenia, Väga harv Immuunsüsteemi häired Anafülaksia Väga harv Respiratoorsed, rindkere ja Bronhospasm patsientidel, Väga harv mediastiinumi häired kellel on ülitundlikkus Maksa ja sapiteede häired Maksafunktsiooni häire Väga harv Ainevahetus- ja toitumishäired Suure anioonide vahega Teadmata

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud suure anioonide vahega metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi. Pseudoefedriin Pseudoefedriini kasutamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Psühhiaatrilised häired Närvilisus, unetus Sage Närvisüsteemi häired Pearinglus Sage

Südame häired Tahhükardia, palpitatsioonid Harv Vaskulaarsed häired Vererõhu tõus* Harv Seedetrakti häired Isheemiline koliit, Sage Naha ja nahaaluskoe Äge generaliseerunud Harv kahjustused eksantematoosne pustuloos Neerude ja kuseteede häired Uriinipeetus***, düsuuria Aeg-ajalt Silma kahjustused Nägemisnärvi isheemiline Teadmata *On täheldatud süstoolse vererõhu tõusu. Raviannustes ei ole pseudoefedriini mõju vererõhule kliiniliselt oluline. **Pärast pseudoefedriini kasutamist on teatatud mitmesugustest allergilistest reaktsioonidest koos süsteemsete nähtudega ja ilma, nagu bronhospasm ja angioödeem. ***Uriinipeetus võib kõige tõenäolisemalt tekkida patsientidel, kellel on kusepõiest väljaviiva osa obstruktsioon, nagu eesnäärme hüpertroofia korral. Dekstrometorfaan Kliiniliste uuringute andmed Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Närvisüsteemi häired Pearinglus, uimasus Aeg-ajalt Seedetrakti häired Seedetrakti häired, Aeg-ajalt

Turuletulekujärgsed andmed Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Allergilised reaktsioonid (nt Harv Närvisüsteemi häired Serotoniinisündroomist (koos Harv

Kloorfenamiin Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Anafülaktilised reaktsioonid, Teadmata

Ainevahetus- ja toitumishäired Isutus Teadmata Psühhiaatrilised häired* Segasus, erutus, ärrituvus, Teadmata Närvisüsteemi häired* Sedatsioon, somnolentsus Väga sage Silma kahjustused Hägune nägemine Sage Vaskulaarsed häired Hüpotensioon Teadmata Respiratoorsed, rindkere ja Bronhisekreedi tihkenemine Teadmata mediastiinumi häired Seedetrakti häired Iiveldus, suukuivus Sage Naha ja nahaaluskoe Eksfoliatiivne dermatiit, lööve, Teadmata kahjustused urtikaaria, valgusülitundlikkus Lihaste, luustiku ja sidekoe Lihastõmblused, lihasnõrkus Teadmata kahjustused Neerude ja kuseteede häired Uriinipeetus Teadmata Üldised häired ja Väsimus Sage manustamiskoha reaktsioonid Pitsitustunne rinnus Teadmata *Lapsed ja eakad on neuroloogilistele antikolinergilistele toimetele ja paradoksaalsele ärevusele vastuvõtlikumad. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Ravi seisneb standardsetes toetavates meetmetes. Ravi peab toimuma vastavalt kliinilisele näidustusele või riikliku mürgistuskeskuse soovituste alusel, kui need on saadaval. Üleannustamise korral on kõige domineerivamad paratsetamoolist üleannusest tulenevad kõrvaltoimed.

Paratsetamool Massiivse üleannustamise korral võib paratsetamool põhjustada hepatotoksilist toimet või isegi maksanekroosi. Paratsetamooli üleannustamine, sealhulgas suure koguannuse taseme hoidmine pika perioodi jooksul võib põhjustada analgeetikumi põhjustatud nefropaatiat koos pöördumatu maksakahjustusega. Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Mürgistuse risk esineb maksahaigusega patsientidel, alkohoolikutel, alatoitunud inimestel ja patsientidel, kes saavad ensüümi indutseerijaid. Paratsetamooli üleannustamise tulemusel võib tekkida maksapuudulikkus, entsefalopaatia, kooma ja surm. Paratsetamooli üleannustamise sümptomiteks esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine ja isutus. Kõhuvalu võib olla esimeseks maksakahjustusele viitavaks sümptomiks, mis ei ilmne tavaliselt enne 24…48 tunni, mõnikord 6 kuni 8 päeva möödumist pärast manustamist. Tavaliselt on maksakahjustus maksimaalne 72 kuni 96 tundi pärast manustamist. Võivad esineda häired glükoosi metabolismis ja võib tekkida metaboolne atsidoos. On teatatud pankreatiidi tekkest.

Paratsetamooli üleannustamisel on vajalik viivitamatu ravi. Kuni 48 tunni jooksul pärast üleannustamist võib olla abi varajasest N-atsetüültsüsteiini kui paratsetamooli antidoodi

manustamisest (intravenoosselt või peroraalselt), maoloputusest ja/või metioniini suukaudsest manustamisest. Kasu võib olla hingamise ja vereringe jälgimisest.

Pseudoefedriinvesinikkloriid Pseudoefedriini üleannustamine võib põhjustada kesknärvisüsteemi sümptomeid ja kardiovaskulaarset stimulatsiooni, nt ärevus, rahutus, hallutsinatsioonid, hüpertensioon ja arütmiad. Rasketel juhtudel võivad esineda psühhoos, konvulsioonid, kooma ja hüpertensiivne kriis. Kaaliumi liikumise tõttu ekstratsellulaarselt intratsellulaarsele võivad väheneda kaaliumi kontsentratsioonid seerumis. Üldised andmed näitavad, et soovitatavas annuses on pseudoefedriin hästi talutav ning ei põhjusta pöördumatut toksilisust isegi ulatusliku üleannustamise korral.

Väga ulatusliku üleannustamise korral võib olla vajalik võtta meetmed krampide kontrollimiseks. Tuleb võtta meetmed hingamisfunktsiooni säilitamiseks. Võimalike kõrvaltoimete, nagu tahhükardia, arütmia ja hüpokaleemia kontrollimiseks võib kasutada beeta-blokaatoreid.

Pseudoefedriini eritumist on võimalik kiirendada dialüüsi või happelise diureesiga. Vajalik võib olla põiekateetri kasutamine.

Dekstrometorfaanvesinikbromiid Sümptomid ja nähud Dekstrometorfaani üleannustamisel võivad esineda iiveldus, oksendamine, düstoonia, agiteeritus, segasus, unisus, stuupor, nüstagm, kardiotoksilisus (tahhükardia, ebanormaalne EKG, sealhulgas QTc- intervalli pikenemine), ataksia, visuaalsete hallutsinatsioonidega toksiline psühhoos ja ülierutuvus. Ulatusliku üleannustamise korral võib täheldada järgmisi sümptomeid: kooma, hingamisdepressioon, krambid.

Ravi Asümptomaatilistele patsientidele, kes on eelneva tunni jooksul üleannustanud dekstrometorfaani, võib manustada aktiveeritud sütt. Patsientide puhul, kes on neelanud alla dekstrometorfaani ja on uimased või koomas, võib kaaluda naloksooni manustamist opioidide üleannustamise korral kasutatavate tavapärastes annustes. Krampide puhul võib kasutada bensodiasepiine ja serotoniinisündroomist tingitud hüpertermia puhul nii bensodiasepiine kui ka väliseid jahutuse meetmeid.

Kloorfenamiinmaleaat Üleannustamise sümptomid on toksiline psühhoos, sedatsioon, hingamisseiskus, krambid, antikoliinergilised toimed, düstoonilised reaktsioonid ja kardiovaskulaarne kollaps, sh arütmiad. Väikelastel ja lastel võivad üleannustamise sümptomiteks olla koordinatsioonihäired, ärevus, värinad ja käitumise muutused, hallutsinatsioonid, krambihood ja antikoliinergilised toimed. Võib manustada puhastavaid aineid, et vähendada imendumist. Krampide esinemise korral tuleb manustada lihasesiseselt paraldehüüdi või fenütoiini. Rasketel juhtudel võib kasutada hemoperfusiooni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: ATC-kood: N02BE81

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Paratsetamool Paratsetamool on valuvaigistava ja palavikku alandava toimega ning toimib prostaglandiinide inhibeerimise teel kesknärvisüsteemis. Lühiajalisel kasutamisel puudub oluline toime trombotsüütide funktsioonile ja hemostaasile.

Pseudoefedriinvesinikkloriid Pseudoefedriinil on otsene ja kaudne sümpatomimeetiline aktiivsus, mis suukaudsel manustamisel vähendab efektiivselt ülemiste hingamisteede, eriti nina limaskesta ja siinuste, turset.

Dekstrometorfaanvesinikbromiid Dekstrometorfaan on köha pärssija, mida kasutatakse mittereproduktiivse köha leevendamiseks. Sellel on tsentraalne toime köhakeskusele ning see tõstab köharefleksi läve.

Kloorfenamiinmaleaat Kloorfenamiinmaleaat on antihistamiin, mis toimib H -retseptoritele. See leevendab hingamisteedega seotud allergilisi sümptomeid. See põhjustab mõõdukat sedatsiooni ja sellel on ka antimuskariinne toime.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Paratsetamool Paratsetamool imendub kiiresti ning peaaegu täielikult seedetraktist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 10…60 minutit pärast suukaudset manustamist. Paratsetamool jaotub kudedes ühtlaselt. See läbib platsentat ja imendub rinnapiima. Terapeutilistes annustes seondub plasmavalkudega vähesel määral, kuid kontsentratsioonide suurenemisel suureneb seondumine plasmavalkudega samuti. Paratsetamool metaboliseeritakse peamiselt maksas kahe metabolismitee kaudu: glükuronisatsioon ja sulfeerimine. See eritub peamiselt uriiniga, glükuroniid- ja sulfaatkonjugaadina. Paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub 1…3 tunnini.

Pseudoefedriinvesinikkloriid Pärast suukaudset manustamist imendub pseudoefedriinvesinikkloriid seedetraktist kiiresti ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1..3 tundi pärast suukaudset manustamist. Alla 1% demetüleeritakse maksas nor-pseudoefedriiniks (aktiivne metaboliit). See eritatakse uriiniga metaboliseerimata kujul 96,3% ulatuses 24 tunni jooksul; aktiivsed metaboliidid, mis mõjutaksid efektiivsust, puuduvad (peamine metaboliit on nor-pseudoefedriin). Poolväärtusaeg on 5…8 tundi, kuid see sõltub uriini happesusest. Happelisema uriini korral on eritumine neerude kaudu suurenenud ja poolväärtusaeg seega väheneb. Pseudoefedriini tubulaarne imendumine on suurenenud aluselise uriini korral. Dekstrometorfaanvesinikbromiid Dekstrometorfaan imendub seedetraktist hästi, maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 2,5 tundi pärast suukaudset manustamist. Peamise metaboliidi dekstrorfaani maksimaalne kontsentratsioon saabub ligikaudu 2 tundi pärast manustamist. Kvantitatiivsed andmed dekstrometorfaani ja dekstrorfaani jaotumise kohta puuduvad. Dekstrometorfaan läbib ulatuslikult esmase maksapassaaži, see metaboliseeritakse pärast küllastumist tsütokroom P450 isoensüümi CYP2D6 poolt. Peamised metaboliidid pärast O-demetüleerimist ja N- demetüleerimist on dekstrorfaan (farmakoloogiliselt aktiivne) ja selle inaktiivsed glükuroniseeritud ja sulfeeritud derivaadid. Teised metaboliidid on metoksümetorfaan ja hüdroksümetorfaan. Dekstrometorfaan ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga; kuni 50% suukaudselt manustatud annusest eritub 24 tunni jooksul. Uriinist on võimalik tuvastada dekstrometorfaani muutumatul kujul vaid väga väikestes kogustes. Dekstrometorfaani eliminatsiooni poolväärtusaeg sõltub manustatud annuse suurusest ja patsiendi CYP2D6 fenotüübist. Ühes uuringus oli see ensüümi väikese aktiivsusega isikutel mittemõõdetav, teistel aga suurenes rohkem kui 40 tunnini. Dekstrometorfaani poolväärtusaeg on 2,5...3,5 tundi.

Kloorfenamiinmaleaat Imendumine: maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 2,5...6 tundi pärast manustamist. Biosaadavus on väike: teatatud on väärtustest 25...50%.

Jaotumine: ligikaudu 70% tsirkuleerivast kloorfenamiinist on seondunud plasmavalkudele. See jaotub kehas, kaasa arvatud KNS. Metabolism: kloorfenamiin läbib arvestatava esmase maksapassaaži. Kloorfenamiin metaboliseerub ulatuslikult demetüülimise teel maksas, moodustades desmetüül- ja didesmetüülkloorfenamiini. Eritumine: kloorfenamiini farmakokineetikas esinevad arvestatavad isikutevahelised erinevused, poolväärtusaeg ulatub 2 tunnist 43 tunnini. Muutumatu ravim ja metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised uuringud Theraflu NT’ga puuduvad. Toimeainete paratsetamooli, dekstrometorfaani ja kloorfenamiini toksilisus on hästi dokumenteeritud. Paratsetamooli farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse tavapärased mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele raviannuste kasutamisel. Puuduvad praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad tavapärased uuringud reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamiseks. Dekstrometorfaani ja kloorfenamiini korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, teratogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse tavapärased mittekliinilised uuringud ei ole näidanud erilist ohtu inimestele raviannuste kasutamisel.

Pseudoefedriiniga teostatud prekliiniliste uuringute andmed on piiratud. Antud ravimi puhul põhineb ohutuse hindamine kliinilisel kogemusel. Pseudoefedriini sisaldavad ravimid on laialdaselt kasutusel olnud aastakümnete jooksul, sh heade ohutuse andmetega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1. Abiainete loetelu

Veevaba sidrunhape looduslik sidruni lõhna- ja maitseaine hüdreeritud kolloidne ränidioksiid naatriumtsitraatdihüdraat sahharoos trikaltsiumfosfaat kinoliinkollane maltodekstriin aspartaam kaaliumatsesulfaam looduslik patenteeritud lõhna- ja maitseaine Durarome 861.403/TD 10.90. 6.2. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.3. Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.4. Pakendi iseloomustus ja sisu

Kotike, mis on tehtud LDPE/PET/paberist kihilistest lamineeritud lehtedest.

Pakendi suurus(ed): 6 või 10 kotikest.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks Ühe kotikese sisu lahustada tassis kuumas vees.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Haleon Hungary Kft. 1124 Budapest, Csörsz utca 43 Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER

283599

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.10.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2025