Sertraline-teva 50 mg – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sertraline-Teva 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg sertraliini (vesinikkloriidina).

INN. Sertralinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Helesinine, õhukese polümeerikattega, ellipsikujuline tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon, millest ühele poole on pressitud „9” ja teisele poole „3”. Tableti vastasküljele on pressitud „7176”.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Depressioon. Depressiooni retsidiivide vältimine. Paanikahäire agorafoobiaga või ilma. Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) täiskasvanutel ja lastel vanuses 6…17 aastat. Sotsiaalne ärevushäire. Posttraumaatiline stresshäire (PTSH).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi alustamine

Depressioon ja OKH Ravi sertraliiniga alustatakse annusega 50 mg ööpäevas.

Paanikahäire, PTSH ja sotsiaalne ärevushäire Ravi alustatakse annusega 25 mg ööpäevas. Ühe nädala pärast suurendatakse annust 50 mg-ni üks kord ööpäevas. On tõestatud, et selline annustamisskeem vähendab paanikahäirele iseloomulike ravi alustamisel tekkivate kõrvaltoimete esinemissagedust.

Annuse kohandamine

Depressioon, OKH, paanikahäire, sotsiaalne ärevushäire ja PTSH Patsientidele, kelle ravivastus annusele 50 mg ei ole piisav, võib manustada suuremaid annuseid. Annust võib suurendada 50 mg kaupa vähemalt ühenädalase intervalliga kuni maksimaalse annuseni

200 mg ööpäevas. Annust ei tohi muuta sagedamini kui üks kord nädalas, sest sertraliini

eliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi. Ravitoime hakkab ilmnema ligikaudu 7 päeva pärast. Siiski on täieliku ravitoime saavutamiseks

tavaliselt vajalikud pikemad perioodid, seda eeskätt OKH puhul. Säilitusravi

Pikaajalise ravi korral tuleb kasutada väikseimat toimivat annust, mida võib sõltuvalt ravivastusest vastavalt vajadusele kohandada.

Depressioon Pikaajaline ravi võib olla samuti sobiv raskete depressiivsete episoodide (major depressive episodes,

MDE) retsidiivide vältimiseks. Enamustel juhtudel on soovitatav annus MDE retsidiivi vältimiseks sama, mida kasutatakse olemasoleva episoodi puhul. Depressiooniga patsiente tuleb ravida piisavalt pika aja vältel (vähemalt 6 kuud), et kindlustada sümptomite täielik kadumine.

Paanikahäire ja OKH Paanikahäire ja OKH pidevat ravi tuleb regulaarselt uuesti hinnata, sest retsidiive ennetav toime ei ole nende häirete puhul tõestatud. Eakad patsiendid Eakatele patsientidele tuleb ravimit annustada ettevaatusega, sest neil võib olla suurem hüponatreemia risk (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid Maksahaigusega patsientidele tuleb sertraliini manustada ettevaatusega. Maksakahjustusega patsiendid peavad kasutama väiksemaid annuseid või manustama ravimit harvemini (vt lõik 4.4). Sertraliini ei tohi kasutada raske maksakahjustuse korral, sest selle kohta puuduvad kliinilised andmed (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientide puhul ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Lapsed Obsessiiv-kompulsiivse häirega lapsed ja noorukid 13…17-aastased: algannus on 50 mg üks kord ööpäevas. 6…12-aastased: algannus on 25 mg üks kord ööpäevas. Ühe nädala pärast võib annust suurendada Edasi võib soovitust nõrgema ravivastuse korral mõne nädala jooksul suurendada annuseid vastavalt vajadusele, lisades korraga 50 mg. Maksimaalne annus on 200 mg ööpäevas. Annuse suurendamisel üle 50 mg tuleb siiski arvestada asjaoluga, et laste kehakaal on üldjuhul väiksem kui täiskasvanutel. Annust ei tohi muuta sagedamini kui ühenädalaste intervallide järel. Tõhusust laste depressiooni korral ei ole näidatud. Andmed alla 6-aastaste laste kohta puuduvad (vt ka lõik 4.4).

Sertraliini ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud Ravi järsku katkestamist tuleks vältida. Ravi lõpetamisel tuleb sertraliini annust järk-järgult vähemalt ühe kuni kahe nädala jooksul vähendada, et vähendada ärajätunähtude tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui ärajätunähud muutuvad pärast ravimi annuse vähendamist või ravi lõpetamist talumatuks, võib kaaluda tagasipöördumist eelnevalt väljakirjutatud annuste juurde. Seejärel võib arst annuste vähendamist jätkata, kuid väiksemate astmete kaupa kui varem.

Manustamisviis Sertraliini võetakse üks kord ööpäevas, kas hommikuti või õhtuti. Õhukese polümeerikattega tablette võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Samaaegne ravi pöördumatu toimega monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI) on vastunäidustatud serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu. Serotoniinisündroomi sümptomid on agiteeritus, treemor ja hüpertermia. Ravi sertraliiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva vältel pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega MAOI-ga. Ravi sertraliiniga tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu MAOI-ga (vt lõik 4.5).

Samaaegne kasutamine pimosiidiga on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Serotoniinisündroom (SS) või maliigne neuroleptiline sündroom (MNS) SSRI-de, sealhulgas sertraliini kasutamisel on teatatud potentsiaalselt eluohtlike sündroomide, nagu serotoniinisündroomi (SS) või maliigse neuroleptilise sündroomi (MNS) tekkest. SS-i või MNS-i tekkeoht suureneb, kui SSRI-dega samal ajal kasutatakse teisi serotoninergilisi ravimeid (sh teised serotoninergilised antidepressandid, amfetamiinid, triptaanid), serotoniini metabolismi kahjustavaid ravimeid (sh MAO inhibiitorid, nt metüleensinine), antipsühhootikume ja teisi dopamiini antagoniste ning opioide. Patsiente tuleb jälgida SS-i või MNS-i sündroomi nähtude ja sümptomite ilmnemise suhtes (vt lõik 4.3).

Üleviimine selektiivsetelt serotoniini tagasihaarde inhibiitoritelt (SSRI-delt), antidepressantidelt või antiobsessiivsetelt ravimitelt Teistelt SSRI-delt, antidepressantidelt ja antiobsessiivsetelt ravimitelt sertraliinile üleviimise optimaalse ajastamise kohta on vähe kontrollitud andmeid. Nimetatud ravimitelt, eriti pikatoimelistelt ravimitelt, nagu fluoksetiin, peab sertraliinile üleviimine toimuma ettevaatlikult ja arstliku kontrolli all.

Teised serotoninergilised ravimid, nagu trüptofaan, fenfluramiin ja 5-HT agonistid Sertraliini manustamine koos teiste ravimitega, mis tugevdavad serotoninergilise neurotransmissiooni toimeid, nagu amfetamiinid, trüptofaan, fenfluramiin või 5-HT agonistid, või taimsete ravimitega, nagu liht-naistepuna (Hypericum perforatum), peab toimuma ettevaatlikult ning võimaluse korral tuleb seda vältida, sest esineb farmakodünaamilise koostoime võimalus.

QTc-intervalli pikenemine/torsade de pointes Sertraliini turuletulekujärgsel kasutamisel on teatatud QTc-intervalli pikenemise ja torsade de pointes’i juhtudest. Enamik juhtudest esinesid patsientidel, kellel olid muud QTc-intervalli pikenemise ja/või torsade de pointes’i riskifaktorid. QTc-intervalli pikendav toime leidis kinnitust tervetel vabatahtlikel läbiviidud põhjalikus QTc uuringus, kus leiti statistiliselt oluline positiivne seos ekspositsiooni ja vastuse vahel. Seetõttu tuleb sertraliini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esinevad täiendavad QTc-intervalli pikenemise riskifaktorid, nagu südamehaigus, hüpokaleemia või hüpomagneseemia, perekondlikus anamneesis QTc-intervalli pikenemine, bradükardia ja samaaegne teiste QTc-intervalli pikendavate ravimite kasutamine (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Mania või hüpomania aktiveerumine Väikesel osal patsientidest, keda raviti kasutusel olevate antidepressantide ja antiobsessiivsete ravimite, sealhulgas sertraliiniga, on täheldatud mania/hüpomania sümptomite tekkimist. Seetõttu tuleb sertraliini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel anamneesis esineb mania/hüpomania. Vajalik on põhjalik arstlik järelevalve. Sertraliini manustamine tuleb lõpetada, kui patsiendil algab maniafaas.

Skisofreenia Skisofreenilistel patsientidel võivad psühhootilised sümptomid süveneda.

Krambihood

Ravi ajal sertraliiniga võivad tekkida krambihood. Ebastabiilse epilepsiaga patsientidel tuleb selle ravimi kasutamist vältida ning kontrollitud epilepsiaga patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Ravi sertraliiniga tuleb lõpetada kõigil patsientidel, kellel tekivad krambihood.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda. Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks sertraliini kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel. Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või –katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga. Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Seksuaalfunktsiooni häired Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid (vt lõik 4.8). Teatatud on pikaajalise seksuaalfunktsiooni häire juhtudest, mille korral sümptomid on vaatamata SSRI kasutamise lõpetamisele püsinud.

Lapsed Sertraliini ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, välja arvatud obsessiiv-kompulsiivse häirega 6…17 aasta vanuste patsientide puhul. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsidaalset käitumist (enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust, vastanduvat käitumist ja viha). Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti suitsidaalse käitumise sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida, eriti ravi alguses. Pikaajalist ohutust kognitiivsele, emotsionaalsele, füüsilisele ja puberteediealisele küpsemisele lastel ja noorukitel vanuses 6...16 aastat hinnati pikaajalises, kuni 3-aastases vaatlusuuringus (vt lõik 5.1). Turuletulekujärgselt on teatatud mõnest kasvupeetuse ja hilinenud puberteedi juhust. Nende leidude kliiniline tähtsus ja põhjuslikkus ei ole veel selge (vastavate prekliiniliste ohutusandmete kohta vt lõik 5.3). Arstid peavad pikaajalise ravi vältel jälgima lapsi ja noorukeid kasvamise ja arengu kõrvalekallete suhtes. Ebanormaalsed veritsused/hemorraagiad SSRI-de kasutamisega seoses on teatatud ebanormaalsetest veritsustest, sealhulgas nahaga seotud veritsused (ekhümoosid ja purpur) ning muud hemorraagilised sündmused, nagu gastrointestinaalne või günekoloogiline verejooks, sealhulgas surmaga lõppenud hemorraagiad. SSRI-d/SNRI-d võivad tõsta sünnitusjärgse hemorraagia riski (vt lõigud 4.6 ja 4.8). SSRI-sid on soovitav kasutada ettevaatusega, eriti patsientidel, kes kasutavad samaaegselt ravimeid, mis teadaolevalt mõjutavad trombotsüütide funktsiooni (nt antikoagulandid, atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, enamik tritsüklilisi antidepressante, atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d)) ning samuti patsientidel, kellel on varem esinenud veritsushäireid (vt lõik 4.5).

Hüponatreemia SSRI-de või SNRI-de, sealhulgas sertraliini ravi tulemusena võib esineda hüponatreemiat. Paljudel juhtudel näib hüponatreemia tekkivat antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (syndrome of inappropriate antidiuretic hormone, SIADH) tulemusena. On teatatud seerumi naatriumisisaldusest alla 110 mmol/l. Eakatel patsientidel on SSRI-de ja SNRI-de kasutamise korral suurem risk

hüponatreemia tekkeks. Ka diureetikume kasutavatel või muul viisil dehüdreeritud patsientidel võib esineda suurem risk (vt „Kasutamine eakatel“). Sümptomaatilise hüponatreemiaga patsiendid peavad sertraliini kasutamise lõpetama ja arstid peavad määrama sobivama ravi. Hüponatreemia nähud ja sümptomid hõlmavad peavalu, kontsentreerumisraskusi, mäluhäireid, segasust, nõrkust ja tasakaaluhäireid, mis võivad põhjustada kukkumisi. Raskemate ja/või ägedamate juhtudega kaasnevad nähud ja sümptomid hõlmavad hallutsinatsioone, minestust, krambihooge, koomat, hingamisseiskust ja surma.

Sertraliini ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud Ravi lõpetamisel esinevad sageli ärajätusümptomid ja seda eelkõige siis, kui ravi lõpetati järsult (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes sertraliiniga ravitud patsientidel esines ärajätunähte 23% patsientidest, kes lõpetasid sertraliini kasutamise, võrreldes 12%-ga patsientidel, kes jätkasid ravi sertraliiniga. Ärajätunähtude oht võib sõltuda erinevatest teguritest, sh ravi kestusest, annuse suurusest ning annuse vähendamise kiirusest. Kõige sagedamini teatatud reaktsioonideks on pearinglus, tundlikkuse häired (sh paresteesia), unehäired (sh unetus ja pingelised unenäod), agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor ja peavalu. Üldiselt on need sümptomid kerged kuni mõõdukad, kuid mõnedel patsientidel võivad need osutuda raskekujulisteks. Nimetatud sümptomid tekivad tavaliselt paari esimese päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, kuid väga harva on neid täheldatud ka patsientidel, kes on oma annuse kogemata vahele jätnud. Üldiselt kaovad need sümptomid iseenesest ning taanduvad tavaliselt 2 nädala jooksul, kuigi mõnedel isikutel võivad need püsida ka kauem (2…3 kuud või rohkem). Seetõttu soovitatakse ravi lõpetamisel mõne nädala või kuu jooksul sertraliini annust vastavalt patsiendi seisundile järk-järgult vähendada (vt lõik 4.2).

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus Sertraliini kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab suhteliselt ebameeldiv või häiriv rahutus ja liikumisvajadus, millega kaasneb sageli võimetus rahulikult seista või istuda. Kõige tõenäolisemalt tekib see paari esimese ravinädala jooksul. Kui patsiendil tekivad nimetatud sümptomid, võib annuse suurendamine osutuda kahjulikuks.

Maksakahjustus Sertraliin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Kergekujulise stabiilse maksatsirroosiga patsientidel läbi viidud korduvannuste farmakokineetiline uuring näitas eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemist ja ligikaudu kolm korda suuremat AUC-d ning maksimaalset plasmakontsentratsiooni (C ), võrreldes normaalse maksafunktsiooniga isikutega. Kahe grupi vahel ei täheldatud märkimisväärset erinevust ravimi seondumises plasmavalkudega. Sertraliini kasutamisele maksahaigusega patsientidel tuleb läheneda ettevaatusega. Sertraliini manustamisel maksakahjustusega patsientidele tuleb kasutada väiksemaid annuseid või suurendada manustamisintervalle. Sertraliini ei tohi kasutada raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 4.2). Neerukahjustus Sertraliin metaboliseerub ulatuslikult, ja ravimi eritumine uriiniga muutumatul kujul on vähemtähtis eliminatsioonitee. Uuringutes, mis viidi läbi kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30…60 ml/min) või mõõduka kuni raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 10…29 ml/min) patsientidel ei erinenud korduvannuste farmakokineetilised parameetrid (AUC või C ) oluliselt kontrollrühma vastavatest näitajatest. Sertraliini annust ei ole vaja korrigeerida lähtuvalt neerufunktsiooni kahjustuse astmest. Kasutamine eakatel Kliinilistes uuringutes on osalenud üle 700 eaka patsiendi (> 65-aastased). Kõrvaltoimed ja nende esinemissagedus eakatel patsientidel olid võrreldavad noorematel patsientidel täheldatuga. SSRI-sid või SNRI-sid, sealhulgas sertraliini, on siiski seostatud kliiniliselt olulise hüponatreemia juhtudega eakate patsientide puhul, kellel võib olla suurem risk selle kõrvaltoime esinemiseks (vt hüponatreemia kohta lõik 4.4).

Suhkurtõbi

Suhkurtõvega patsientidel võib SSRI kasutamine mõjutada glükeemilist kontrolli. Insuliini ja/või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annused võivad vajada kohandamist.

Elekter-krampravi (EKR) Kliinilisi uuringuid, mis hindaksid sertraliini ja EKR kombineeritud kasutamisest tulenevaid riske või eeliseid, ei ole läbi viidud.

Greibimahl Sertraliini ei ole soovitatav manustada koos greibimahlaga (vt lõik 4.5).

Mõju uriini skriiningtestidele Sertraliini võtvatel patsientidel on teatatud valepositiivsetest tulemustest uriini immuunanalüüsides bensodiasepiini määramiseks. Põhjuseks on skriiningtestide spetsiifilisuse puudumine. Valepositiivseid analüüsivastuseid võib oodata mitu päeva pärast ravi lõpetamist sertraliiniga. Sertraliini bensodiasepiinidest eristamiseks saab kasutada kinnitavat analüüsi, nt gaaskromatograafia / massispektromeetria uuringut.

Suletudnurga glaukoom SSRI-d, sh sertraliin võivad mõjutada pupilli suurust, põhjustades müdriaasi. See müdriaatiline toime võib kitsendada silma nurka, mille tulemusel võib suureneda silma siserõhk ning tekkida suletudnurga glaukoom, eeskätt eelsoodumusega patsientidel. Seetõttu tuleb sertraliini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on suletudnurga glaukoom või anamneesis glaukoom.

Abiained Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud

MAO inhibiitorid

• Pöördumatu toimega MAO inhibiitorid (nt selegiliin) Sertraliini ei tohi kasutada samaaegselt pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega, nagu selegiliin. Ravi sertraliiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva vältel pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga. Ravi sertraliiniga tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3).

• Pöörduva toimega selektiivne MAO inhibiitor (moklobemiid) Serotoniinisündroomi tekkeohu tõttu ei tohi sertraliini samaaegselt kasutada koos pöörduva toimega selektiivse MAO inhibiitoriga (nagu moklobemiid). Pärast pöörduva toimega MAO inhibiitori kasutamise lõpetamist võib ravi sertraliiniga alustada lühema võõrutusperioodi järel kui 14 päeva. Ravi sertraliiniga on soovitatav lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöörduva toimega MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.3).

• Pöörduva toimega mitteselektiivsed MAO inhibiitorid (linesoliid) Antibiootikum linesoliid on nõrk pöörduva toimega mitteselektiivne MAO inhibiitor, mida ei tohi kasutada samal ajal koos sertraliiniga (vt lõik 4.3).

On teatatud rasketest kõrvaltoimetest patsientidel, kes on hiljuti kasutanud mõnda MAO inhibiitorit (nt metüleensinine) ja kellel on alustatud ravi sertraliiniga või kes on mõni aeg enne ravi alustamist MAO inhibiitoriga kasutanud sertraliini. Nende kõrvaltoimete hulka kuuluvad treemor, müokloonus, diaforees, iiveldus, oksendamine, nahaõhetus, pearinglus ja hüpertermia koos neuroleptilist maliigset sündroomi meenutavate nähtudega, krambihood ning surm.

Pimosiid

Uuringus 2 mg pimosiidi ühekordse annusega täheldati pimosiidi plasmakontsentratsiooni suurenemist ligikaudu 35% võrra. Selle taseme tõusuga ei seostatud mingeid muutusi EKG-s. Arvestades kirjeldatud koostoime ebaselget toimemehhanismi ja pimosiidi kitsast terapeutilist indeksit, on sertraliini ja pimosiiidi koosmanustamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Manustamine koos sertraliiniga ei ole soovitatav

KNS-i depressandid ja alkohol Sertraliini 200 mg ööpäevase annuse manustamine koos alkoholi, karbamasepiini, haloperidooli või fenütoiiniga ei võimendanud viimaste toimet kognitiivsele ega psühhomotoorsele funktsioonile tervetel isikutel. Siiski ei ole ravi ajal sertraliiniga soovitav alkoholi tarbida.

Teised serotoninergilised ravimid Vt lõik 4.4.

Ettevaatus on samuti vajalik opioidide [nt fentanüül (kasutatakse üldanesteesias või kroonilise valu ravis)] ja teiste serotonergiliste ravimite (sh teised serotonergilised antidepressandid, amfetamiinid, triptaanid) puhul.

Spetsiaalsed ettevaatusabinõud

Ravimid, mis pikendavad QT-intervalli Kooskasutamisel QTc-intervalli pikendavate ravimitega (nt mõned antipsühhootikumid ja antibiootikumid) võib suureneda QTc-intervalli pikenemise ja/või ventrikulaarse arütmia (nt torsade de pointes) risk (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Liitium Platseeboga kontrollitud uuringus tervete vabatahtlikega ei muutnud sertraliini manustamine koos liitiumiga oluliselt liitiumi farmakokineetikat, kuid suurenes treemori esinemissagedus võrreldes platseeborühmaga, mis viitab farmakodünaamilise koostoime võimalusele. Sertraliini samaaegsel manustamisel koos liitiumiga tuleb patsiente vastavalt jälgida.

Fenütoiin Platseeboga kontrollitud uuring tervete vabatahtlikega näitab, et sertraliini korduv manustamine annuses 200 mg ööpäevas ei põhjusta fenütoiini metabolismi kliiniliselt olulist pärssimist. Sellele vaatamata soovitatakse fenütoiini plasmakontsentratsioone pärast sertraliiniga ravi alustamist jälgida ja fenütoiini annust vastavalt kohandada, sest mõnedel juhtudel on esinenud sertraliini kasutavatel patsientidel kõrge fenütoiini kontsentratsioon. Lisaks võib fenütoiini, teadaoleva CYP3A4 indutseerija, samaaegne manustamine põhjustada sertraliini taseme vähenemist plasmas.

Metamisool Sertraliini samaaegne manustamine metamisooliga, mis on metaboliseerivate ensüümide, sealhulgas CYP2B6 ja CYP3A4 indutseerija, võib põhjustada sertraliini plasmakontsentratsiooni vähenemist koos potentsiaalse kliinilise efektiivsuse vähenemisega. Seetõttu tuleb metamisooli ja sertraliini samaaegsel manustamisel olla ettevaatlik; kliinilist ravivastust ja/või ravimi sisaldust tuleb vastavalt vajadusele jälgida.

Triptaanid Harva on turuletulekujärgselt teatatud juhtudest, mis kirjeldavad nõrkuse, hüperrefleksia, koordinatsioonihäirete, segasuse, ärevuse ja agitatsiooni tekkimist patsientidel pärast sertraliini ja sumatriptaani koosmanustamist. Serotonergilise sündroomi sümptomid võivad tekkida ka teiste samasse klassi kuuluvate ravimitega (triptaanid). Kui kliiniliselt on õigustatud sertraliini ja triptaanide samaaegne kasutamine, soovitatakse patsienti vastavalt jälgida (vt lõik 4.4).

Varfariin

Sertraliini samaaegne manustamine annuses 200 mg ööpäevas koos varfariiniga põhjustas väikese,

kuid statistiliselt olulise protrombiiniaja pikenemise, mis harvadel juhtudel võib mõjutada INR-i väärtust. Seega tuleb sertraliiniga ravi alustamisel või lõpetamisel jälgida hoolikalt protrombiiniaega.

Muud koostoimed, digoksiin, atenolool, tsimetidiin Koosmanustamine tsimetidiiniga põhjustas sertraliini kliirensi olulist vähenemist. Nende muutuste kliiniline tähtsus ei ole teada. Sertraliin ei mõjuta atenolooli beeta-adrenoblokeerivat toimet. Samuti ei täheldatud sertraliini 200 mg ööpäevase annuse korral koostoimet digoksiiniga. Trombotsüütide funktsiooni mõjutavad ravimid

Kui trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid (nt MSPVA-d, atsetüülsalitsüülhape ja tiklopidiin) või teisi verejooksude tekkeriski suurendavaid ravimeid kasutatakse koos SSRI-dega, sh sertraliiniga, võib verejooksude risk suureneda (vt lõik 4.4). Neuromuskulaarsed blokaatorid SSRI-d võivad vähendada plasma koliinesteraasi aktiivsust, põhjustades mivakuuriumi või teiste neuromuskulaarsete blokaatorite neuromuskulaarse blokeeriva toime pikenemist.

Tsütokroom P450 vahendusel metaboliseeruvad ravimid Sertraliin võib toimida nõrga kuni mõõduka CYP2D6 inhibiitorina. Sertraliini 50 mg ööpäevase annuse korduval manustamisel esines mõõdukas desipramiini (isoensüüm CYP2D6 aktiivsuse parameeter) tasakaalukontsentratsiooni suurenemine plasmas (keskmiselt 23...37%). Kliiniliselt olulised koostoimed võivad esineda teiste CYP2D6 substraatidega, millel on kitsas terapeutiline indeks, nagu 1C klassi antiarütmikumidega (nt propafenoon ja flekainiid), tritsükliliste antidepressantide ja tüüpiliste antipsühhootikumidega, eriti suuremate sertraliini annuste korral. Sertraliin ei inhibeeri kliiniliselt olulisel määral CYP3A4, CYP2C9, CYP2C19 ega CYP1A2. See on tõestatud in vivo koostoime uuringutes CYP3A4 substraatidega (endogeenne kortisool, karbamasepiin, terfenadiin, alprasolaam), CYP2C19 substraadi diasepaamiga ning CYP2C9 substraatide tolbutamiidi, glibenklamiidi ja fenütoiiniga. In vitro uuringud näitavad, et sertraliinil on kas vähene CYP1A2 pärssiv toime või puudub see üldse. Ühes ristuuringus kaheksal tervel jaapani vabatahtlikul suurendas kolme klaasi greibimahla joomine päevas sertraliini taset plasmas ligikaudu 100% võrra. Seetõttu tuleb ravi ajal sertraliiniga hoiduda greibimahla joomisest (vt lõik 4.4). Tuginedes uuringutele, mis on läbi viidud koostoimete kohta greibimahlaga, ei saa välistada, et sertraliini manustamine koos tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, nagu proteaasi inhibiitorid, ketokonasool, itrakonasool, posakonasool, vorikonasool, klaritromütsiin, telitromütsiin ja nefasodoon, võib põhjustada veelgi ulatuslikumat sertraliini ekspositsiooni suurenemist. See kehtib ka mõõdukate CYP3A4 inhibiitorite kohta, nagu aprepitant, erütromütsiin, flukonasool, verapamiil ja diltiaseem. Ravi ajal sertraliiniga tuleb hoiduda tugevate CYP3A4 inhibiitorite kasutamisest.

Ei saa välistada, et CYP3A4 indutseerijad, nt fenobarbitaal, karbamasepiin, naistepuna ja rifampitsiin, võivad põhjustada sertraliini plasmasisalduse vähenemist.

CYP2C19 aeglastel metaboliseerijatel suurenesid sertraliini tasemed plasmas ligikaudu 50% võrreldes kiirete metaboliseerijatega (vt lõik 5.2). Ei saa välistada koostoimeid CYP2C19 tugevate inhibiitoritega, nagu omeprasool, lansoprasool, pantoprasool, rabeprasool, fluoksetiin ja fluvoksamiid.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad hästi kontrollitud uuringud rasedatel. Siiski ei näidanud oluline andmete hulk tõendeid kaasasündinud väärarendite põhjustamise kohta sertraliini poolt. Loomkatsetes esinesid toimed reproduktiivsusele, mille põhjuseks oli arvatavasti toksilisus emasloomale ravimi farmakodünaamilise toime ja/või otsese farmakodünaamilise toime tõttu lootele (vt lõik 5.3). On teatatud, et sertraliini kasutamine raseduse ajal põhjustab mõnedel vastsündinutel, kelle emad on saanud sertraliini, sümptomeid, mis on samalaadsed ärajätureaktsioonidega. Sellist fenomeni on

täheldatud ka teiste SSRI antidepressantide puhul. Sertraliini ei soovitata kasutada raseduse ajal, v.a

juhtudel, kui naise kliiniline seisund on selline, et ravi oodatav kasu ületab võimaliku riski. Vaatlusandmed näitavad sünnitusjärgse hemorraagia kõrgenenud riski (vähem kui 2-kordne) pärast kokkupuudet SSRI-de/SNRI-dega kuu aja jooksul enne sünnitust (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui ema on sertraliini kasutanud raseduse hilistes staadiumites, eriti kolmandal trimestril, tuleb vastsündinuid jälgida. Kui ema kasutas sertraliini raseduse hilistes staadiumites, võivad vastsündinul esineda järgmised sümptomid: hingamisdistress, tsüanoos, apnoe, krambihood, kehatemperatuuri ebastabiilsus, toitumisraskused, oksendamine, hüpoglükeemia, hüpertoonia, hüpotoonia, hüperrefleksia, treemor, värisemissoodumus, ärrituvus, letargia, pidev nutmine, unisus ja magamisraskused. Nende sümptomite põhjuseks võivad olla kas serotonergilised toimed või ärajätunähud. Enamikul juhtudel algavad tüsistused kohe või varsti (< 24 tundi) pärast sünnitust. Epidemioloogilised andmed on viidanud, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eelkõige raseduse hilises etapis, võib suurendada vastsündinute püsiva pulmonaalhüpertensiooni (persistent pulmonary hypertension in the newborn, PPHN) riski. Täheldatud risk oli ligikaudu viis juhtu 1000 raseduse kohta. Üldpopulatsioonis esineb 1…2 PPHN-i juhtu 1000 raseduse kohta.

Imetamine Avaldatud andmed sertraliini sisalduse kohta rinnapiimas näitavad, et rinnapiima eritub väheses koguses sertraliini ja selle metaboliiti N-desmetüülsertraliini. Üldiselt leiti imikute seerumist ebaolulisi kuni avastamatuid kontsentratsioone, välja arvatud ühel imikul, kellel esines seerumikontsentratsioon 50% ema omast (kuid ilma märgatavate mõjudeta tervisele). Senini ei ole sertraliini kasutavate imetavate emade lastel teatatud kõrvaltoimete esinemisest, kuid seda riski ei saa välistada. Imetavad emad tohivad sertraliini kasutada vaid siis, kui arst otsustab, et ravist saadav kasu kaalub üles võimalikud ohud. Fertiilsus Loomkatsed ei näita sertraliini toimet fertiilsuse parameetritele (vt lõik 5.3). Haigusjuhud inimestel mõnede SSRI-dega on näidanud, et toime sperma kvaliteedile on pöörduv. Mõju inimese fertiilsusele ei ole siiani täheldatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kliinilise farmakoloogia uuringud on tõestanud, et sertraliin ei mõjuta psühhomotoorseid funktsioone. Kuid patsienti tuleb hoiatada, et psühhotroopsed ravimid võivad nõrgendada vaimseid või füüsilisi võimeid, mis on vajalikud potentsiaalselt ohtlike toimingute sooritamiseks, nagu autojuhtimine või masinate käsitsemine.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedasem kõrvaltoime on iiveldus. Sotsiaalse ärevushäire ravimisel täheldati meestel seksuaalfunktsiooni häiret (ejakulatsioonihäire) sertraliini rühmas 14% ja platseebo rühmas 0%. Need kõrvaltoimed on annusest sõltuvad ja sageli mööduvad iseenesest ravi jätkamisel.

Topeltpimedates platseeboga kontrollitud uuringutes OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäirega patsientidel oli sageli täheldatud kõrvaltoimete profiil sarnane sellega, mida täheldati kliinilistes uuringutes depressiooniga patsientidel.

Tabelis 1 on toodud kõrvaltoimed, mis on saadud turuletulekujärgselt (sagedus teadmata) ja platseeboga kontrollitud kliinilistest uuringutest depressiooni, OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäirega patsientidel (hõlmab kokku 2542 sertraliiniga ravi saanud ja 2145 platseebot saanud patsienti). Mõnede tabelis 1 loetletud kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus võivad ravi käigus väheneda ja selle tõttu tavaliselt ravi ei lõpetata.

Kõrvaltoimete esinemissagedus platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes depressiooni, OKH, paanikahäire, PTSH ja sotsiaalse ärevushäirega patsientidel. Ühendatud analüüs ja turuletulekujärgne kogemus. Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Sagedus klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni < 1/10) (≥ 1/1000 kuni < 1/100) (≥ 1/10 000 kuni teadmata (ei Infektsioonid ja ülemiste gastroenteriit, divertikuliit§ infestatsioonid hingamisteede keskkõrvapõletik Hea-, kasvaja pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sh tsüstid ja polüübid) Vere ja lümfadenopaatia, lümfisüsteemi trombotsütopeenia*§, häired leukopeenia*§ Immuunsüsteemi ülitundlikkus*, anafülaktoidne häired hooajaline allergia* reaktsioon*

Endokriin- hüpotüreoidism* hüperprolaktineemia*§, süsteemi häired antidiureetilise Ainevahetus- ja vähenenud söögiisu, hüperkolesteroleemia, toitumishäired suurenenud söögiisu* suhkurtõbi*, Psühhiaatrilised unetus ärevus*, suitsiidimõtted/ konversiooni häire*§, häired depressioon*, suitsidaalne käitumine, paroniiria*§, Närvisüsteemi pearinglus, treemor, amneesia, hüpoesteesia*, kooma*, akatiisia (vt häired peavalu*, liigutushäired (sh tahtele allumatud lõik 4.4), düskineesia, somnolentsus ekstrapüramidaal- lihaskokkutõmbed*, hüperesteesia,

Silma nägemishäire* müdriaas* skotoom, glaukoom, makulopaatia kahjustused diploopia, fotofoobia, Kõrva ja tinnitus* kõrvavalu labürindi kahjustused Südame häired palpitatsioonid* tahhükardia*, südame müokardiinfarkt*§, Vaskulaarsed kuumahood* patoloogiline veritsus (nt perifeerne isheemia häired seedetrakti verejooks)*, Respiratoorsed, haigutamine* düspnoe, ninaverejooks*, hüperventilatsioon, rindkere ja bronhospasm* interstitsiaalne mediastiinumi kopsuhaigus*§, häired eosinofiilne Seedetrakti iiveldus, düspepsia, veriroe, hammaste haavandid suus, mikroskoopiline häired kõhulahtisus, kõhukinnisus*, kahjustus, ösofagiit, pankreatiit*§, koliit* suukuivus kõhuvalu*, glossiit, hemorroidid, hematotseesia, keele Maksa ja maksafunktsiooni sapiteede häired kõrvalekalded, tõsised

Naha ja hüperhidroos, lööve* periorbitaalne turse*, harva on teatatud nahaaluskoe urtikaaria*, alopeetsia*, rasketest naha kahjustused kihelus*, purpur*, kõrvaltoimetest, nagu Lihaste, luustiku seljavalu, artralgia*, osteoartriit, rabdomüolüüs*§, luu trism*, atsüül- ja sidekoe müalgia lihastõmblused, häired koensüüm A kahjustused lihaskrambid*, dehüdrogenaasi Neerude ja pollakisuuria, urineerimiskõhklus*, kuseteede häired mikturitsioonihäire, oliguuria Reproduktiivse ejakulatsiooni ebaregulaarne seksuaalfunktsiooni häire galaktorröa*, sünnitusjärgne süsteemi ja puudulikkus menstruatsioon*, (vt lõik 4.4), atroofililne hemorraagia#† rinnanäärme erektsioonihäire menorraagia, verejooks vulvovaginiit, eritis häired tupest, naistel suguelunditest, Üldised häired ja väsimus* halb enesetunne*, perifeersed tursed*, song, vähenenud manustamiskoha valu rindkeres*, külmavärinad, kõnnaku ravimitaluvus reaktsioonid asteenia*, püreksia* häire*, janu Uuringud suurenenud alaniinaminotransferaasi vere Vigastus, vigastus mürgistus ja protseduuri tüsistused Kirurgilised ja vasodilatsiooni meditsiinilised protseduur protseduurid

* Turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoimed. § Kõrvaltoimete esinemissagedus 95% usaldusvahemiku hinnangulise ülempiiri järgi, kasutades nn kolme reeglit. † Sellest kõrvaltoimest on teatatud SSRI/SNRI rühma ravimite puhul (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

Sertraliini ravi lõpetamisel ilmnevad ärajätunähud Sertraliiniga ravi lõpetamisel esinevad sageli ärajätusümptomid ja seda eelkõige siis, kui ravi lõpetati järsult. Kõige sagedamini on täheldatud pearinglust, tundlikkuse häireid (sh paresteesia), unehäireid (sh unetus ja pingelised unenäod), agiteeritust või ärevust, iiveldust ja/või oksendamist, treemorit ja peavalu. Need sümptomid on üldjuhul kerged kuni mõõdukad ja taanduvad iseeneslikult, kuid mõnel patsiendil võivad need olla ka raskekujulised ja/või kauapüsivad. Seetõttu on sertraliini ravi vajaduse lõppedes soovitav see lõpetada annust järk-järgult vähendades (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Eakad SSRI-sid või SNRI-sid, sealhulgas sertraliini, on seostatud kliiniliselt olulise hüponatreemia juhtudega eakate patsientide puhul, kellel võib olla suurem risk selle kõrvaltoime esinemiseks (vt lõik 4.4).

Lapsed Sertraliiniga ravitud enam kui 600 lapsel oli kõrvaltoimete profiil üldiselt samasugune kui täiskasvanutega läbi viidud uuringutes. Kontrollitud uuringutes (n = 281 sertraliiniga ravitud patsienti) täheldati järgmisi kõrvaltoimeid. Väga sage (≥ 1/10): peavalu (22%), unetus (21%), kõhulahtisus (11%) ja iiveldus (15%). Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10): valu rindkeres, mania, palavik, oksendamine, isutus, emotsionaalne labiilsus, agressiivsus, agiteeritus, erutuvus, tähelepanuhäire, pearinglus, hüperkineesia, migreen, unisus, treemor, nägemishäired, suukuivus, düspepsia, luupainajad, väsimus, kusepidamatus, lööve, akne, ninaverejooks, kõhupuhitus. Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100): EKG QT-intervalli pikenemine (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.1), suitsiidikatsed, krambid, ekstrapüramidaalsed häired, paresteesia, depressioon, hallutsinatsioonid, purpur, hüperventilatsioon, aneemia, maksatalitluse häired, alaniinaminotransferaasi aktiivsuse suurenemine, tsüstiit, herpes simplex, väliskõrvapõletik, kõrvavalu, silmavalu, müdriaas, halb enesetunne, hematuuria, mädavilliline lööve, riniit, vigastus, kehakaalu langus, lihastõmblused, ebanormaalsed unenäod, apaatia, albuminuuria, pollakisuuria, polüuuria, rindade valulikkus, menstruatsioonihäired, alopeetsia, dermatiit, nahakahjustused, ebanormaalne nahalõhn, urtikaaria, hammaste krigistamine, nahaõhetus. Sagedus teadmata: enurees.

Farmakoloogilisele klassile omased toimed Peamiselt 50-aastastel ja vanematel patsientidel läbi viidud epidemioloogilistes uuringutes näidati luumurdude riski suurenemist patsientidel, kes said SSRI-sid ja tritsüklilisi antidepressante. Seda riski põhjustav mehhanism ei ole teada.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Toksilisus Sertraliinil on üleannustamise korral ohutusvaru, mis sõltub patsiendi populatsioonist ja/või samaaegselt kasutatavast ravimist. Surmajuhtumeid on täheldatud seoses sertraliini üleannustamisega siis, kui ravimit on kasutatud üksinda või kombineeritud teiste ravimite ja/või alkoholiga. Seetõttu tuleb iga üleannustamist käsitleda kui intensiivravi vajavat juhtu. Sümptomid

Üleannustamise sümptomid on serotoniini vahendatud kõrvaltoimed, nagu unisus, seedetrakti häired

(nt iiveldus ja oksendamine), tahhükardia, treemor, agiteeritus ja pearinglus. Teatatud on ka koomast, kuid harvemini. Sertraliini üleannustamise korral on teatatud QTc-intervalli pikenemisest/torsade de pointes’i esinemisest, mistõttu on kõikide sertraliini üleannustamiste puhul soovitatav EKG-monitooring (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.1). Ravi Sertraliini jaoks ei ole spetsiifilist antidooti. Soovitav on vabastada hingamisteed ning vajadusel tagada piisav hapniku juurdepääs ja kopsude ventilatsioon. Üleannustamise ravis tuleb kaaluda aktiivsöe kasutamist, mida võib kasutada koos lahtistiga ja mis võib olla vähemalt sama tõhus kui maoloputus. Oksendamise esilekutsumine ei ole soovitatav. Samuti on soovitav jälgida südametööd (nt EKG) ja elutähtsaid näitajaid koos samaaegse üldiste sümptomaatiliste ja toetavate meetmete rakendamisega. Sertraliini suure jaotusruumala tõttu ei ole tõenäoliselt kasu forsseeritud diureesist, dialüüsist, hemoperfusioonist ega verevahetusest.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI), ATC-kood: N06AB06.

Toimemehhanism Sertraliin on tugev ja spetsiifiline neuronaalse serotoniini (5-HT) tagasihaarde inhibiitor in vitro, mis põhjustab 5-HT toimete võimendumist loomadel. Sertraliinil on vaid väga nõrk toime noradrenaliini ja dopamiini neuronaalsele tagasihaardele. Kliinilistes annustes blokeerib sertraliin inimesel serotoniini seondumist trombotsüütidega. See ei avalda loomadel stimuleerivat, sedatiivset ega antikolinergilist toimet ega kardiotoksilisust. Kontrollitud uuringutes tervete vabatahtlikega ei tekitanud sertraliin sedatsiooni ega mõjutanud psühhomotoorseid funktsioone. Kooskõlas 5-HT tagasihaarde selektiivse pärssimisega ei suurenda sertraliin katehhoolaminergilist aktiivsust. Sertraliinil puudub afiinsus muskariini- (kolinergiliste), serotoninergiliste, dopaminergiliste, adrenergiliste, histaminergiliste, GABA- või bensodiasepiiniretseptorite suhtes. Sertraliini korduva manustamisega loomadele kaasnes aju noradrenaliiniretseptorite tundlikkuse vähenemine, mida on täheldatud ka teiste kliiniliselt efektiivsete antidepressantide ja antiobsessiivsete ravimite puhul.

Sertraliin ei tekita sõltuvust. Platseeboga kontrollitud topeltpimedas randomiseeritud uuringus, milles võrreldi sertraliini, alprasolaami ja d-amfetamiini kalduvust inimestel sõltuvust tekitada, ei avaldanud sertraliin positiivseid subjektiivseid toimeid, mis viitaksid sõltuvust tekitavale potentsiaalile. Vastupidi, uuritavad isikud hindasid nii alprasolaami kui ka d-amfetamiini meeldivust, eufooriat ja sõltuvust tekitavat potentsiaali platseebost tunduvalt suuremaks. Sertraliin ei tekitanud d-amfetamiini kasutamisega kaasnevat stimulatsiooni ega ärevust ning alprasolaami kasutamisega kaasnevat sedatsiooni ega psühhomotoorsete funktsioonide häirumist. Sertraliin ei tekita iha reesusmakaakidel, keda on õpetatud endale ise kokaiini manustama, ka ei kujuta sertraliin endast aseainet reesusmakaake ergutavale d-amfetamiinile ega pentobarbitaalile.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Depressioon Korraldati uuring, milles osalesid depressiooniga ambulatoorsed haiged, kes esialgses 8-nädalases avatud ravifaasi uuringus olid reageerinud sertraliini annusele 50...200 mg ööpäevas. Need patsiendid (n = 295) randomiseeriti 44 nädalat kestnud topeltpimedasse uuringusse, milles neile jätkati sertraliini manustamist annuses 50...200 mg ööpäevas või anti platseebot. Sertraliini rühmas täheldati haigushoogude kordumise sageduse statistiliselt olulist vähenemist võrreldes platseebo rühmaga.

Uuringu lõpetajatel oli keskmine annus 70 mg ööpäevas. Ravile allunute protsent (defineeritud kui

patsiendid, kellel ei esinenud retsidiive) oli sertraliini ja platseebo rühmas vastavalt 83,4% ja 60,8%. Posttraumaatiline stressihäire (PTSH)

PTSH kohta üldpopulatsioonis teostatud kolme uuringu koondandmetel leiti, et meestel on ravivastuse määr väiksem kui naistel. Kahes positiivses üldpopulatsiooni uuringus olid sertraliin vs platseebo ravivastuste määrad meeste ja naiste seas sarnased (naised: 57,2% vs 34,5%; mehed: 53,9% vs 38,2%). Üldpopulatsiooni uuringutes osales kokku 184 mees- ja 430 naispatsienti ning seega on naiste tulemused kindlamad, meestel aga rohkem seotud teiste uuringueelsete muutujatega (suurem ainete kuritarvitamine, pikem kestus, trauma allikas jne), mis korreleeruvad vähenenud toimega. Südame elektrofüsioloogia Spetsiaalses põhjalikus QTc uuringus, mis viidi läbi tervetel vabatahtlikel tasakaaluseisundi

supraterapeutiliste ekspositsioonidega (raviti annusega 400 mg ööpäevas, mis on kahekordne soovitatav ööpäevane annus), oli QTcF-intervalli aegsobitatud vähimruutude keskmise erinevuse kahepoolse 90% usaldusintervalli ülempiir sertraliini ja platseebo võrdluses (11,666 millisek) suurem võrreldes eelnevalt määratletud lävendväärtusega 10 millisekundit ajahetkel 4 tundi pärast annustamist. Ekspositsiooni-vastuse analüüs näitas kergelt positiivset seost QTcF ja sertraliini plasmakontsentratsioonide vahel [0,036 millisek/(ng/ml); p < 0,0001]. Ekspositsiooni-vastuse mudeli alusel on kliiniliselt olulise QTcF-intervalli pikenemise lävendväärtus (st eelnevalt defineeritud 90% usaldusintervalli pikenemine 10 millisek) vähemalt 2,6 korda suurem võrreldes keskmise C väärtusega (86 nanogrammi/ml) pärast suurima soovitatava sertraliini annuse (200 mg ööpäevas) manustamist (vt lõigud 4.4, 4.5, 4.8 ja 4.9). OKH lastel Sertraliini ravi (50…200 mg ööpäevas) ohutust ja efektiivsust uuriti lapse- (vanuses 6…12 eluaastat) ja noorukieas (vanuses 13…17 eluaastat) ambulatoorsetel patsientidel, kellel esines obsessiiv- kompulsiivne häire (OKH) ilma depressioonita. Pärast ühenädalast sissejuhatavat üksikpimendatud platseebofaasi määrati patsientidele juhuvaliku alusel 12-nädalane paindliku annustamisega ravi kas sertraliini või platseeboga. Lastel (vanuses 6…12 eluaastat) alustati 25 mg annusega. Sertraliini rühma randomiseeritud patsientidel esines oluline paranemine võrreldes platseeborühma randomiseeritud patsientidega vastavalt hindamise aluseks olevatele mõõdikutele Children's Yale-Brown Obsessive Compulsive Scale CY-BOCS (p =0,005), NIMH Global Obsessive Compulsive Scale (p = 0,019) ja CGI Improvement (p = 0,002). Lisaks täheldati sertraliini vs platseebo rühmas kiiremat paranemist ka mõõdikul CGI Severity scale (p = 0,089). Platseebo rühmas oli keskmine ravieelne skoor CY-BOC skaalal 22,25 ± 6,15 ja muutus võrreldes ravieelse skooriga -3,4 ± 0,82, samas kui sertraliini rühmas oli keskmine ravieelne skoor 23,36 ± 4,56 ja muutus võrreldes ravieelse skooriga -6,8 ± 0,87. Post-hoc analüüsil defineeriti ravivastuse saavutanud patsientidena uuritavad, kellel uuringu lõpuks esines ravieelsega võrreldes 25% või suurem langus CY-BOC skaalal (esmane efektiivsusnäitaja); ravivastus esines 53% sertraliiniga ravi saanud patsientidest võrreldes 37%-ga platseeboravi saanud patsientidest (p = 0,03).

Pikaaegsed kliinilised uuringud efektiivsuse uurimiseks lastel puuduvad.

Lapsed Andmed alla 6-aastaste laste kohta puuduvad.

Turuletulekujärgne ohutusuuring SPRITES Kuni kolm aastat kestnud ravimi müügiloa saamise järgses vaatlusuuringus, milles osales 941 patsienti vanuses 6...16 aastat, võrreldi sertraliini ravi (koos psühhoteraapiaga ja ilma) pikaajalist ohutust psühhoteraapiaga kognitiivse, emotsionaalse, füüsilise ja puberteedi küpsemise osas. See uuring viidi läbi kliinilise praktika tingimustes lastel ja noorukitel, kellel oli esmaseks diagnoosiks obsessiiv- kompulsiivne häire, depressioon või muud ärevushäired ning keda oli hinnatud kognitsiooni [hinnatud Trails B testi ja täidesaatva funktsiooni käitumishinnangute loendi metakognitsiooni indeksiga (Behaviour Rating Inventory of Executive Function, BRIEF), käitumuslik/emotsionaalse regulatsiooni (hinnatud BRIEF-i käitumusregulatsiooni indeksiga) ja füüsilise/puberteediealise küpsemisega

(hinnatud standardiseeritud pikkuse/kehakaalu/ kehamassiindeksi (KMI) ja Tanneri skaalaga)] osas.

Sertraliin on heaks kiidetud ainult 6-aastastel ja vanematel OKH-ga lastel (vt lõik 4.1). Iga esmase tulemusnäitaja standardiseerimine soo ja vanusenormide alusel näitas, et üldised tulemused olid kooskõlas normaalse arenguga. Esmaste tulemusnäitajate puhul ei täheldatud statistiliselt olulisi erinevusi, välja arvatud kehakaal. Võrdlevates analüüsides täheldati statistiliselt olulist leidu standardiseeritud kehakaalu osas; kehakaalu muutuse suurus oli siiski väike [standardiseeritud z-skooride keskmine (SD) muutus < 0,5 SD]. Kehakaalu tõusu puhul täheldati annuse-ravivastuse suhet.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine 50...200 mg annuste suukaudsel manustamisel inimestele üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul saabub sertraliini maksimaalne kontsentratsioon plasmas 4,5…8,4 tundi pärast ravimi manustamist. Toit ei muuda oluliselt sertraliini tablettide biosaadavust.

Jaotumine Ligikaudu 98% veres ringlevast ravimist on seondunud plasmavalkudega.

Biotransformatsioon Sertraliin metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaažil. In vitro ja kliinilised andmed võimaldavad järeldada, et sertraliini metabolism toimub mitmeid radu pidi, sh CYP3A4, CYP2C19 (vt lõik 4.5) ja CYP2B6. Samuti on sertraliin ja selle peamine metaboliit desmetüülsertraliin P-glükoproteiini substraadiks in vitro.

Eritumine Sertraliini keskmine poolväärtusaeg on ligikaudu 26 tundi (vahemik 22...36 tundi). Kooskõlas lõpliku eliminatsiooni poolväärtusajaga kumuleerub aine peaaegu kahekordselt enne tasakaalukontsentratsiooni saabumist, mis saabub üks kord ööpäevas manustamise korral ühe nädala pärast. N-desmetüülsertraliini poolväärtusaeg on vahemikus 62…104 tundi. Sertraliin ja N- desmetüülsertraliin metaboliseeruvad inimestel ulatuslikult ja metaboliidid erituvad väljaheite ja uriiniga võrdsetes kogustes. Ainult väike kogus (< 0,2%) sertraliini eritub uriiniga muutumatul kujul.

Lineaarsus/ mittelineaarsus Annustevahemikus 50...200 mg on sertraliinil annusest sõltuv farmakokineetika.

Spetsiifiliste patsiendirühmade farmakokineetika

OKH-ga lapsed Sertraliini farmakokineetikat uuriti 29 lapsel vanuses 6…12 eluaastat ja 32 noorukieas patsiendil vanuses 13…17 eluaastat. Patsientide annused tiitriti 32 päeva jooksul järk-järgult ööpäevase annuseni 200 mg, alustades kas 25 mg algannusest koos perioodiliste annuse suurendamistega 25 mg võrra või 50 mg algannusest koos perioodiliste annuse suurendamistega 50 mg võrra. 25 mg ja 50 mg raviskeemid olid võrdselt talutavad. 200 mg annuse tasakaaluseisundis olid sertraliini plasmatasemed 6…12-aastaste vanuserühmas ligikaudu 35% kõrgemad, võrreldes 13…17-aastaste vanuserühmaga ning 21% kõrgemad, võrreldes täiskasvanute referentsrühmaga. Kliirensi osas ei leidunud olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Seetõttu on lastel, eeskätt väikese kehakaalu puhul, soovitatav kasutada väikest algannust ning annuse suurendamisi 25 mg võrra. Noorukite puhul tuleb annustada samamoodi kui täiskasvanutel.

Noorukid ja eakad Noorukite või eakate patsientide farmakokineetiline profiil ei erine oluliselt 18…65-aastaste täiskasvanute omast.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel on sertraliini poolväärtusaeg pikem ja AUC suureneb kolm korda (vt

lõigud 4.2 ja 4.4). Neerukahjustus

Mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel ei esinenud olulist sertraliini akumuleerumist. Farmakogenoomika

CYP2C19 aeglastel metaboliseerijatel oli sertraliini tase plasmas ligikaudu 50% kõrgem võrreldes kiirete metaboliseerijatega. Kliiniline tähendus on ebaselge, patsientide annuste kohandamisel tuleb lähtuda kliinilisest ravivastusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes loomadel ei täheldatud teratogeensust ega mõju isasloomade fertiilsusele. Täheldatud fetotoksilisus oli arvatavasti seotud toksilisusega emasloomale. Postnataalne poegade elulemus ja kehakaal olid vähenenud ainult esimestel sünnijärgsetel päevadel. Leiti tõendeid, et varase postnataalse suremuse põhjuseks oli in utero ekspositsioon pärast tiinuse 15. päeva. Postnataalse arengu pidurdumine, mis esines ravitud emasloomade poegadel, oli ilmselt tingitud mõjust emasloomadele ja ei ole seetõttu inimriski jaoks oluline. Andmed loomkatsetest närilistel ja mitte-närilistel ei näita toimet fertiilsusele.

Noorloomade uuringud Rottidel läbi viidud noorloomade toksilisuse uuringus manustati isastele ja emastele rottidele sertraliini suukaudselt 21…56. poegimisjärgsel päeval (annustes 10, 40 või 80 mg/kg ööpäevas), millele järgnes annusevaba taastumisfaas kuni 196. poegimisjärgse päevani. Seksuaalse küpsuse hilinemist esines isastel ja emastel loomadel erinevatel annustamise tasemetel (isastel 80 mg/kg ja emastel ≥ 10 mg/kg), kuid vaatamata sellele leiule puudus sertraliiniga seotud toime mis tahes isaste või emaste loomade hinnatavatele reproduktiivsetele tulemusnäitajatele. Lisaks täheldati 21…56. poegimisjärgsel päeval dehüdratsiooni, kromorinorröad ja keskmise kaaluiibe vähenemist. Kõik eelpool mainitud sertraliini manustamisele omistatavad toimed taandusid mingil hetkel uuringu annusevabas taastumisfaasis. Sertraliini saanud rottidel ei ole nende toimete kliinilist tähtsust tuvastatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Kaltsiumvesinikfosfaat (dihüdraadina) Povidoon K-30 Naatriumkroskarmelloos Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Makrogool 6000 Polüsorbaat 80 Indigokarmiin (E132)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvad ja valged läbipaistmatud PVC/PVdC alumiiniumblistrid. Pakendi suurused: 7, 10, 15, 20, 28, 30, 50, 60, 98, 100, 105, 200, 294 ja 300 õhukese polümeerikattega tabletti.

HDPE pudelid keeratava turvakorgiga. Pakendi suurused: 100, 250, 500 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

526906

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.10.2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2025