Sumamed – infoleht ja ravimi omaduste kokkuvõte

Näidustus: Asitromütsiin on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks: * täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga vähemalt 45 kg: - streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit; - äge bakteriaalne sinusiit; - äge bakteriaalne keskkõrvapõletik; - olmetekkeline kopsupõletik; - naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid; - migreeruv erüteem (Lyme’i tõve varane paikne vorm); - Chlamydia trachomatis’e põhjustatud kusitipõletik ja emakakaelapõletik. * täiskasvanutel, kellel on kroonilise bronhiidi ägenemine. Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Sumamed ja milleks seda kasutatakse

Sumamed sisaldab toimeainet asitromütsiini. Asitromütsiin on antibiootikum, mis kuulub makroliidantibiootikumide rühma, mis takistab toimeaine suhtes tundlike bakterite kasvu.

Sumamed´i võetakse järgmiste infektsioonide (nakkuste) raviks. Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga 45 kg ja rohkem:

• streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik (tonsilliit) või kurguinfektsioon (farüngiit);
• siinuste ehk ninakõrvalkoobaste bakteriaalne infektsioon (sinusiit);
• keskkõrva bakteriaalsed infektsioonid (keskkõrvapõletik);
• kopsupõletik (olmetekkeline kopsupõletik, millesse ei haigestuta haiglas);
• naha ja nahaaluste kudede bakteriaalsed infektsioonid;
• Lyme’i tõve varane paikne vorm (migreeruv erüteem, mida põhjustab peamiselt

puugihammustus);

• Chlamydia trachomatis’e põhjustatud infektsioonid kusitis ja emakakaelas.

Täiskasvanud:

• bakteriaalsed infektsioonid hingamisteede pikaajalise põletikuga patsientidel (krooniline bronhiit).

2. Mida on vaja teada enne Sumamed’i võtmist

Sumamed’i ei tohi kasutada

• kui olete asitromütsiini, erütromütsiini, mistahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Kui teil on või on kunagi olnud mõni allpool nimetatud seisunditest, pidage enne Sumamed´i võtmist nõu oma arsti või apteekriga:

• südameprobleemid (nt probleemid südamerütmiga või südamepuudulikkus) või vere väike kaaliumi-

või magneesiumisisaldus: need seisundid võivad kaasa aidata asitromütsiiniga seostatavate südamega seotud tõsisete kõrvaltoimete tekkele;

• maksaprobleemid: arst peab võib-olla jälgima teie maksatalitlust või ravi lõpetama;
• raske kõhulahtisus pärast ükskõik millise teise antibiootikumi manustamist;

• paikne lihasenõrkus (myasthenia gravis), sest selle haiguse sümptomid võivad ravi ajal halveneda
• või kui te võtate tungaltera mis tahes derivaate, nt ergotamiini (kasutatakse migreeni raviks), sest

neid ravimeid ei tohi koos Sumamed´iga võtta. Lõpetage selle ravimi võtmine ja võtke kohe ühendust oma arstiga (vt ka lõik 4 „Tõsised kõrvaltoimed“):

• kui tunnete, et teil tekib allergiline reaktsioon (nt hingamisraskus, näo või kurgu turse, lööve, villide

teke);

• kui täheldate lõigus 4 kirjeldatud mis tahes sümptomeid, mis on seotud raskete nahareaktsioonidega,

sh Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs, ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, millest on teatatud seoses asitromütsiiniga raviga;

• kui tunnete Sumamed´i võtmise ajal, et teil on südamerütmihäired või südamepekslemine, teil tekib

pearinglus või te minestate;

• kui teil tekivad maksaprobleemide nähud (nt tume uriin, söögiisu kadumine või naha või

silmavalgete muutumine kollaseks);

• kui teil tekib ravi ajal või pärast selle lõppu raske kõhulahtisus. Ärge võtke ilma arstiga nõu pidamata

ühtegi ravimit kõhulahtisuse ravimiseks. Kui kõhulahtisus jätkub või tekib esimestel nädalatel pärast ravi uuesti, teavitage ka sellest oma arsti.

Superinfektsioon Arst võib teid jälgida nende täiendavate bakteriaalsete või seeninfektsioonide nähtude suhtes, mida ei saa Sumamed´iga ravida (superinfektsioon).

Sugulisel teel levivad infektsioonid Arst võib teile teha analüüse, et välistada võimalik nakatumine sugulisel teel levivasse haigusse süüfilisse, sest vastasel juhul võib see märkamatult progresseeruda ja selle diagnoosimine viibida. Lisaks alustab arst kõigi sugulisel teel levivate infektsioonide korral ravi edukuse jälgimiseks laboratoorsete järelkontrollianalüüside tegemist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimpreparaati ei ole soovitatav kasutada, kui kehakaal on alla 45 kg. Saadaval on teised asitromütsiini sisaldavad ravimpreparaadid, mida on mugavam võtta.

Muud ravimid ja Sumamed Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Sumamed´i võtmine samaaegselt mõnede teiste ravimitega võib põhjustada kõrvaltoimeid. Seetõttu on eriti oluline öelda oma arstile, kui te kasutate mõnda järgmist ravimit:

• atorvastatiin ja statiinide rühma kuuluvad muud ravimid (kasutatakse vere kolesteroolisisalduse

vähendamiseks ja südamehaiguse, sh südameinfarkti ja insuldi ennetamiseks);

• tsüklosporiin (kasutatakse selleks, et organism ei tõukaks siiratud elundit ära);
• kolhitsiin (kasutatakse podagra ja perekondliku Vahemere palaviku raviks);
• dabigatraan (kasutatakse verehüüvete ehk trombide ennetamiseks ja raviks (antikoagulant));
• digoksiin (kasutatakse südamehaiguste raviks);
• varfariin või sarnased ravimid, mida kasutatakse vere hüübimise pärssimiseks (antikoagulandid);
• ravimid, mis võivad muuta südamelihase kokkutõmbed ja lõtvumise aeglasemaks kui tavaliselt

(QT-pikenemine), nt järgmised ravimid: − kinidiin, prokainamiid, dofetiliid, amiodaroon ja sotalool (nendega ravitakse südame rütmihäireid ehk arütmiat, sh siis, kui süda lööb liiga kiiresti või liiga aeglaselt); − pimosiid (kasutatakse psüühiliste haiguste raviks); − tsitalopraam (kasutatakse depressiooni raviks); − moksifloksatsiin ja levofloksatsiin (antibiootikumid); − tsisapriid (kasutatakse seedetrakti häirete raviks); − hüdroksüklorokviin või klorokviin (kasutatakse autoimmuunhaiguste, sh reumatoidartriidi raviks või malaaria raviks või ennetamiseks).

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Arst otsustab, kas võite seda ravimit raseduse ajal võtta, alles siis, kui ta on teinud kindlaks, et kasu on suurem kui võimalikud riskid.

Imetamine Sumamed eritub rinnapiima. Arst otsustab, kas peate lõpetama rinnaga toitmise või vältima ravi Sumamed´iga, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu teile.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Sumamed mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. On teatatud, et Sumamed põhjustab pearinglust, unisust ja krambihooge ning mõnel inimesel ka nägemis- ja kuulmishäireid. Need võimalikud kõrvaltoimed võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Sumamed sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Sumamed’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Sumamed´i ööpäevas võetav kogus oleneb teil ravitavast bakteriaalsest infektsioonist ja konkreetsest ravikuurist, mida peate arsti või apteekri juhiste kohaselt järgima.

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga vähemalt 45 kg

Infektsioon Ravikuur asitromütsiiniga Streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik (tonsilliit) või kurguinfektsioon (farüngiit) 3-päevane ravikuur Siinuste ehk ninakõrvalkoobaste bakteriaalne infektsioon (sinusiit) Keskkõrva bakteriaalsed infektsioonid (keskkõrvapõletik)

Kopsupõletik (olmetekkeline kopsupõletik, millesse ei haigestuta haiglas)#

Naha ja nahaaluste kudede bakteriaalsed infektsioonid

Lyme’i tõve varane paikne vorm (migreeruv 1000 mg esimesel ravipäeval ja seejärel erüteem, mida põhjustab peamiselt 500 mg üks kord ööpäevas järgmise 9 päeva puugihammustus) jooksul

Chlamydia trachomatis’e põhjustatud 1000 mg üksikannusena infektsioonid kusitis ja emakakaelas

# Täiskasvanud patsientidel võib suukaudne ravi järgneda esmasele intravenoossele ravile.

Kasutamine lastel ja noorukitel Kui teie kehakaal on alla 45 kg või te ei ole suuteline seda ravimpreparaati alla neelama, pidage nõu oma arsti või apteekriga, sest saadaval on asitromütsiini sisaldavad teised ravimpreparaadid, mis võivad teile paremini sobida.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Sumamed´i tuleb manustada suu kaudu ühekordse ööpäevase annusena. Kapslid tuleb alla neelata tervelt koos veega. Kapslid tuleb võtta vähemalt üks tund enne või kaks tundi pärast einet.

Kui te võtate Sumamed´i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate Sumamed´i rohkem, kui ette nähtud, võib teie enesetunne halveneda. Üleannustamise tüüpilised nähud on oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja iiveldus. Teatage sellest kohe oma arstile või võtke ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga.

Kui te unustate Sumamed´i võtta Kui te unustate Sumamed´i võtta, võtke see niipea, kui saate, tingimusel et teete seda vähemalt 12 tundi enne järgmise annuse plaanipärase võtmise aega. Kui järgmise annuse võtmiseni on alla 12 tunni, ärge võtke vahelejäänud annust ja võtke järgmine annus tavapärasel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Sumamed´i võtmise Kui te lõpetate Sumamed´i võtmise liiga vara, võib infektsioon tagasi tulla. Võtke Sumamed´i raviperioodi lõpuni isegi juhul, kui teie enesetunne hakkab paranema.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tõsised kõrvaltoimed Lõpetage Sumamed´i kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui märkate endal ükskõik millist järgmist sümptomit:

• äkki tekkiv vilistav hingamine; hingamisraskused; silmalaugude, näo või huulte turse; lööve või

sügelus, eriti kui see haarab kogu keha (anafülaktiline reaktsioon, esinemissagedus teadmata);

• kiire või ebakorrapärane südametöö (südame arütmia või torsade de pointes, tahhükardia,

esinemissagedus teadmata);

• tume uriin, söögiisu kadumine või naha või silmavalgete muutumine kollaseks, mis on maksahäirete

nähud (maksapuudulikkus või maksanekroos (esinemissagedus teadmata), hepatiit (aeg-ajalt: võib esineda 1 inimesel 100-st));

• raske kõhulahtisus koos valulike soolespasmidega, veri roojas ja/või palavik võivad tähendada, et teil

on jämesoole infektsioon (antibiootikumiga seostatav koliit, esinemissagedus teadmata). Ärge võtke roojamissagedust vähendavaid kõhulahtisuse vastaseid ravimeid (antiperistaltikumid);

• kehatüvele tekkivad punakad tasased märklauasarnased või ümmargused laigud, mille keskel on

sageli villid; naha koorumine; haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom# või toksiline epidermise nekrolüüs, esinemissagedus teadmata);

• laiaulatuslik lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-sündroom või ravimi

ülitundlikkusreaktsioon, harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st));

• punane ketendav laiaulatuslik lööve koos nahaaluste kühmude ja villidega, millega kaasneb palavik.

Sümptomid tekivad tavaliselt ravi alustamisel (äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)).

Muud kõrvaltoimed Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

• kõhulahtisus;

• ebamugavustunne kõhus.

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• peavalu;

• oksendamine, kõhuvalu, iiveldus;
• muutused vereanalüüsi tulemustes (lümfotsüütide arvu vähenemine, eosinofiilide arvu

suurenemine, basofiilide arvu suurenemine, monotsüütide arvu suurenemine, neutrofiilide arvu suurenemine, vere bikarbonaadisisalduse vähenemine). Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

• soor (kandidiaas) – suu ja tupe seeninfektsioon, muud seeninfektsioonid;

• kopsupõletik, kurgu bakteriaalne infektsioon, seedetrakti põletik, hingamishäired, nina limaskesta

põletik, tupeinfektsioon;

• vere valgeliblede arvu muutused (leukopeenia, neutropeenia, eosinofiilia);
• vereliistakute arvu suurenemine;
• kõigi vererakkude osakaalu vähenemine vere kogumahus (hematokriti väärtuse vähenemine);
• allergilised reaktsioonid, käe- ning jalalabade ja näo turse (angioödeem);
• isutus;
• närvilisus, unehäired (insomnia);
• pearinglus, unisus (somnolentsus), maitsetundlikkuse muutus (düsgeusia), torkimistunne või

tuimus (paresteesia);

• nägemishäire;
• kuulmishäire;
• peapööritustunne (vertiigo);
• oma südamelöökide tundmine (südamepekslemine);
• kuumahood;
• järsku tekkiv vilistav hingamine, ninaverejooks;
• kõhukinnisus, kõhupuhitus, seedehäired (düspepsia), maolimaskesta põletik (gastriit),

neelamisraskus (düsfaagia), kõhupaistetus, suukuivus, röhitsused, suuhaavandid, suurenenud süljeeritus;

• lööve, sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), nahapõletik (dermatiit), nahakuivus, liighigistamine

(hüperhidroos);

• liigeste turse ja valu (osteoartriit), lihasevalu, seljavalu, kaelavalu;
• valulik urineerimine (düsuuria), neeruvalu;
• ebaregulaarne menstruatsiooniveritsus (metrorraagia), munandite kahjustus;
• turse vedeliku kogunemise tõttu organismi kudedesse, eriti näol, pahkluudel ja jalalabadel;
• nõrkus, väsimus, üldine halb enesetunne, palavik;
• valu rinnus, valu;
• kõrvalekalded laboratoorsete analüüside tulemustes (nt vere- või maksaanalüüsid);
• protseduurijärgne tüsistus.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• ärritatuse tunne;
• maksaprobleemid, naha või silmavalgete muutumine kollaseks;
• suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes.

Teadmata (esinemissagedust saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• vere punaliblede arvu vähenemine vererakkude lagunemise kiirenemise tõttu, mis võib põhjustada

väsimust ja naha kahvatust (hemolüütiline aneemia);

• vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada veritsust ja verevalumeid

(trombotsütopeenia);

• viha-, agressiivsuse tunne; hirmu- ja muretunne (ärevus); äge segasusseisund (deliirium);

• hallutsinatsioonid;
• minestamine (sünkoop);
• krambid;
• puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse vähenemine (hüpesteesia);
• hüperaktiivsuse tunne;
• lõhnatundlikkuse muutused (anosmia, parosmia);
• maitsetundlikkuse täielik kadumine (ageusia);
• lihasenõrkus (myasthenia gravis);
• kõrvalekalded südame töös, mis on näha elektrokardiogrammil (EKG) (QT-pikenemine);
• kurtus, kuulmise halvenemine või helin kõrvus (tinnitus);
• madal vererõhk;
• kõhunäärmepõletik, mis põhjustab tugevat kõhu- ja seljavalu (pankreatiit);
• keele värvuse muutus;
• liigesevalu (artralgia);
• neerupõletik (interstitsiaalne nefriit) ja neerupuudulikkus.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Sumamed’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 25°C. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sumamed sisaldab

• Toimeaine on asitromütsiin. Üks kõvakapsel sisaldab 250 mg asitromütsiini (asitromütsiindihüdraadina).
• Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat. Želatiinkapslid: titaandioksiid (E171), indigokarmiin (E132), želatiin.

Kuidas Sumamed välja näeb ja pakendi sisu Kapslid 250 mg, 6 kapslit blisterpakendis. Läbipaistmatud, helesinise kapslikeha ja tumesinise kapslikaanega kõvad želatiinkapslid, mis sisaldavad valget kuni kergelt kollakat kristalset pulbrit.

Müügiloa hoidja ja tootjad Müügiloa hoidja Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

Tootjad Teva Operations Poland Sp. z o.o. Mogilska 80 31 546 Krakow

Poola

PLIVA Hrvatska d.o.o. (PLIVA Croatia Ltd.) Prilaz baruna Filipovica 25 10000 Zagreb Horvaatia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel.: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2025.

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Sumamed ja milleks seda kasutatakse

Sumamed sisaldab toimeainet asitromütsiini. Asitromütsiin on antibiootikum, mis kuulub makroliidantibiootikumide rühma, mis takistab toimeaine suhtes tundlike bakterite kasvu.

Sumamed´i võetakse järgmiste infektsioonide (nakkuste) raviks. Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga 45 kg ja rohkem:

• streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik (tonsilliit) või kurguinfektsioon (farüngiit);
• siinuste ehk ninakõrvalkoobaste bakteriaalne infektsioon (sinusiit);
• keskkõrva bakteriaalsed infektsioonid (keskkõrvapõletik);
• kopsupõletik (olmetekkeline kopsupõletik, millesse ei haigestuta haiglas);
• naha ja nahaaluste kudede bakteriaalsed infektsioonid;

• Lyme’i tõve varane paikne vorm (migreeruv erüteem, mida põhjustab peamiselt

puugihammustus);

• Chlamydia trachomatis’e põhjustatud infektsioonid kusitis ja emakakaelas.

Täiskasvanud:

• bakteriaalsed infektsioonid hingamisteede pikaajalise põletikuga patsientidel (krooniline bronhiit).

2. Mida on vaja teada enne Sumamed’i võtmist

Sumamed’i ei tohi kasutada

• kui olete asitromütsiini, erütromütsiini, mistahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Kui teil on või on kunagi olnud mõni allpool nimetatud seisunditest, pidage enne Sumamed´i võtmist nõu oma arsti või apteekriga:

• südameprobleemid (nt probleemid südamerütmiga või südamepuudulikkus) või vere väike kaaliumi-

või magneesiumisisaldus: need seisundid võivad kaasa aidata asitromütsiiniga seostatavate südamega seotud tõsisete kõrvaltoimete tekkele;

• maksaprobleemid: arst peab võib-olla jälgima teie maksatalitlust või ravi lõpetama;
• raske kõhulahtisus pärast ükskõik millise teise antibiootikumi manustamist;

• paikne lihasenõrkus (myasthenia gravis), sest selle haiguse sümptomid võivad ravi ajal halveneda
• või kui te võtate tungaltera mis tahes derivaate, nt ergotamiini (kasutatakse migreeni raviks), sest

neid ravimeid ei tohi koos Sumamed´iga võtta. Lõpetage selle ravimi võtmine ja võtke kohe ühendust oma arstiga (vt ka lõik 4 „Tõsised kõrvaltoimed“):

• kui tunnete, et teil tekib allergiline reaktsioon (nt hingamisraskus, näo või kurgu turse, lööve, villide

teke);

• kui täheldate lõigus 4 kirjeldatud mis tahes sümptomeid, mis on seotud raskete nahareaktsioonidega,

sh Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs, ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, millest on teatatud seoses asitromütsiiniga raviga;

• kui tunnete Sumamed´i võtmise ajal, et teil on südamerütmihäired või südamepekslemine, teil tekib

pearinglus või te minestate;

• kui teil tekivad maksaprobleemide nähud (nt tume uriin, söögiisu kadumine või naha või

silmavalgete muutumine kollaseks);

• kui teil tekib ravi ajal või pärast selle lõppu raske kõhulahtisus. Ärge võtke ilma arstiga nõu pidamata

ühtegi ravimit kõhulahtisuse ravimiseks. Kui kõhulahtisus jätkub või tekib esimestel nädalatel pärast ravi uuesti, teavitage ka sellest oma arsti.

Superinfektsioon Arst võib teid jälgida nende täiendavate bakteriaalsete või seeninfektsioonide nähtude suhtes, mida ei saa Sumamed´iga ravida (superinfektsioon).

Sugulisel teel levivad infektsioonid Arst võib teile teha analüüse, et välistada võimalik nakatumine sugulisel teel levivasse haigusse süüfilisse, sest vastasel juhul võib see märkamatult progresseeruda ja selle diagnoosimine viibida. Lisaks alustab arst kõigi sugulisel teel levivate infektsioonide korral ravi edukuse jälgimiseks laboratoorsete järelkontrollianalüüside tegemist.

Lapsed ja noorukid Seda ravimpreparaati ei ole soovitatav kasutada, kui kehakaal on alla 45 kg. Saadaval on teised asitromütsiini sisaldavad ravimpreparaadid, mida on mugavam võtta.

Muud ravimid ja Sumamed Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Sumamed´i võtmine samaaegselt mõnede teiste ravimitega võib põhjustada kõrvaltoimeid. Seetõttu on eriti oluline öelda oma arstile, kui te kasutate mõnda järgmist ravimit:

• atorvastatiin ja statiinide rühma kuuluvad muud ravimid (kasutatakse vere kolesteroolisisalduse

vähendamiseks ja südamehaiguse, sh südameinfarkti ja insuldi ennetamiseks);

• tsüklosporiin (kasutatakse selleks, et organism ei tõukaks siiratud elundit ära);
• kolhitsiin (kasutatakse podagra ja perekondliku Vahemere palaviku raviks);
• dabigatraan (kasutatakse verehüüvete ehk trombide ennetamiseks ja raviks (antikoagulant));
• digoksiin (kasutatakse südamehaiguste raviks);
• varfariin või sarnased ravimid, mida kasutatakse vere hüübimise pärssimiseks (antikoagulandid);
• ravimid, mis võivad muuta südamelihase kokkutõmbed ja lõtvumise aeglasemaks kui tavaliselt

(QT-pikenemine), nt järgmised ravimid: − kinidiin, prokainamiid, dofetiliid, amiodaroon ja sotalool (nendega ravitakse südame rütmihäireid ehk arütmiat, sh siis, kui süda lööb liiga kiiresti või liiga aeglaselt); − pimosiid (kasutatakse psüühiliste haiguste raviks); − tsitalopraam (kasutatakse depressiooni raviks); − moksifloksatsiin ja levofloksatsiin (antibiootikumid); − tsisapriid (kasutatakse seedetrakti häirete raviks); − hüdroksüklorokviin või klorokviin (kasutatakse autoimmuunhaiguste, sh reumatoidartriidi raviks või malaaria raviks või ennetamiseks).

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Arst otsustab, kas võite seda ravimit raseduse ajal võtta, alles siis, kui ta on teinud kindlaks, et kasu on suurem kui võimalikud riskid.

Imetamine Sumamed eritub rinnapiima. Arst otsustab, kas peate lõpetama rinnaga toitmise või vältima ravi Sumamed´iga, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu teile.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Sumamed mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. On teatatud, et Sumamed põhjustab pearinglust, unisust ja krambihooge ning mõnel inimesel ka nägemis- ja kuulmishäireid. Need võimalikud kõrvaltoimed võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Sumamed sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Sumamed’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Sumamed´i ööpäevas võetav kogus oleneb teil ravitavast bakteriaalsest infektsioonist ja konkreetsest ravikuurist, mida peate arsti või apteekri juhiste kohaselt järgima.

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga vähemalt 45 kg

Infektsioon Ravikuur asitromütsiiniga Streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik (tonsilliit) või kurguinfektsioon (farüngiit) 3-päevane ravikuur Siinuste ehk ninakõrvalkoobaste bakteriaalne infektsioon (sinusiit) Keskkõrva bakteriaalsed infektsioonid (keskkõrvapõletik)

Bakteriaalsed infektsioonid hingamisteede pikaajalise põletikuga patsientidel (krooniline bronhiit)*

Kopsupõletik (olmetekkeline kopsupõletik, millesse ei haigestuta haiglas)#

Naha ja nahaaluste kudede bakteriaalsed infektsioonid

Lyme’i tõve varane paikne vorm (migreeruv 1000 mg esimesel ravipäeval ja seejärel erüteem, mida põhjustab peamiselt 500 mg üks kord ööpäevas järgmise 9 päeva puugihammustus) jooksul

Chlamydia trachomatis’e põhjustatud 1000 mg üksikannusena infektsioonid kusitis ja emakakaelas * Ainult täiskasvanud patsientidel. # Täiskasvanud patsientidel võib suukaudne ravi järgneda esmasele intravenoossele ravile.

Kasutamine lastel ja noorukitel Kui teie kehakaal on alla 45 kg või te ei ole suuteline seda ravimpreparaati alla neelama, pidage nõu oma arsti või apteekriga, sest saadaval on asitromütsiini sisaldavad teised ravimpreparaadid, mis võivad teile paremini sobida.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Sumamed´i tuleb manustada suu kaudu ühekordse ööpäevase annusena. Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos veega, kas koos toiduga või ilma. Ravimi võtmine vahetult enne einet võib aidata maol ravimit paremini taluda.

Kui te võtate Sumamed´i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate Sumamed´i rohkem, kui ette nähtud, võib teie enesetunne halveneda. Üleannustamise tüüpilised nähud on oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja iiveldus. Teatage sellest kohe oma arstile või võtke ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga.

Kui te unustate Sumamed´i võtta Kui te unustate Sumamed´i võtta, võtke see niipea, kui saate, tingimusel et teete seda vähemalt 12 tundi enne järgmise annuse plaanipärase võtmise aega. Kui järgmise annuse võtmiseni on alla 12 tunni, ärge võtke vahelejäänud annust ja võtke järgmine annus tavapärasel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Sumamed´i võtmise Kui te lõpetate Sumamed´i võtmise liiga vara, võib infektsioon tagasi tulla. Võtke Sumamed´i raviperioodi lõpuni isegi juhul, kui teie enesetunne hakkab paranema.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tõsised kõrvaltoimed Lõpetage Sumamed´i kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui märkate endal ükskõik millist järgmist sümptomit:

• äkki tekkiv vilistav hingamine; hingamisraskused; silmalaugude, näo või huulte turse; lööve või

sügelus, eriti kui see haarab kogu keha (anafülaktiline reaktsioon, esinemissagedus teadmata);

• kiire või ebakorrapärane südametöö (südame arütmia või torsades de pointes, tahhükardia,

esinemissagedus teadmata);

• tume uriin, söögiisu kadumine või naha või silmavalgete muutumine kollaseks, mis on maksahäirete

nähud (maksapuudulikkus või maksanekroos (esinemissagedus teadmata), hepatiit* (aeg-ajalt: võib esineda 1 inimesel 100-st));

• raske kõhulahtisus koos valulike soolespasmidega, veri roojas ja/või palavik võivad tähendada, et teil

on jämesoole infektsioon (antibiootikumiga seostatav koliit, esinemissagedus teadmata). Ärge võtke roojamissagedust vähendavaid kõhulahtisuse vastaseid ravimeid (antiperistaltikumid);

• kehatüvele tekkivad punakad tasased märklauasarnased või ümmargused laigud, mille keskel on

sageli villid; naha koorumine; haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile

tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom# või toksiline epidermise nekrolüüs, esinemissagedus teadmata);

• laiaulatuslik lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-sündroom või ravimi

ülitundlikkusreaktsioon, harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st));

• punane ketendav laiaulatuslik lööve koos nahaaluste kühmude ja villidega, millega kaasneb palavik.

Sümptomid tekivad tavaliselt ravi alustamisel (äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)). Muud kõrvaltoimed Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

• kõhulahtisus;
• ebamugavustunne kõhus.

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• peavalu;
• oksendamine, kõhuvalu, iiveldus;
• muutused vereanalüüsi tulemustes (lümfotsüütide arvu vähenemine, eosinofiilide arvu

suurenemine, basofiilide arvu suurenemine, monotsüütide arvu suurenemine, neutrofiilide arvu suurenemine, vere bikarbonaadisisalduse vähenemine).

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

• soor (kandidiaas) – suu ja tupe seeninfektsioon, muud seeninfektsioonid;
• kopsupõletik, kurgu bakteriaalne infektsioon, seedetrakti põletik, hingamishäired, nina limaskesta

põletik, tupeinfektsioon;

• vere valgeliblede arvu muutused (leukopeenia, neutropeenia, eosinofiilia);
• vereliistakute arvu suurenemine;
• kõigi vererakkude osakaalu vähenemine vere kogumahus (hematokriti väärtuse vähenemine);
• allergilised reaktsioonid, käe- ning jalalabade ja näo turse (angioödeem);
• isutus;
• närvilisus, unehäired (insomnia);

• pearinglus, unisus (somnolentsus), maitsetundlikkuse muutus (düsgeusia), torkimistunne või

tuimus (paresteesia);

• nägemishäire;
• kuulmishäire;
• peapööritustunne (vertiigo);
• oma südamelöökide tundmine (südamepekslemine);
• kuumahood;
• järsku tekkiv vilistav hingamine, ninaverejooks;
• kõhukinnisus, kõhupuhitus, seedehäired (düspepsia), maolimaskesta põletik (gastriit),

neelamisraskus (düsfaagia), kõhupaistetus, suukuivus, röhitsused, suuhaavandid, suurenenud süljeeritus;

• lööve, sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), nahapõletik (dermatiit), nahakuivus, liighigistamine

(hüperhidroos);

• liigeste turse ja valu (osteoartriit), lihasevalu, seljavalu, kaelavalu;
• valulik urineerimine (düsuuria), neeruvalu;
• ebaregulaarne menstruatsiooniveritsus (metrorraagia), munandite kahjustus;
• turse vedeliku kogunemise tõttu organismi kudedesse, eriti näol, pahkluudel ja jalalabadel;
• nõrkus, väsimus, üldine halb enesetunne, palavik;
• valu rinnus, valu;
• kõrvalekalded laboratoorsete analüüside tulemustes (nt vere- või maksaanalüüsid);
• protseduurijärgne tüsistus.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• ärritatuse tunne;
• maksaprobleemid, naha või silmavalgete muutumine kollaseks;

• suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes.

Teadmata (esinemissagedust saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• vere punaliblede arvu vähenemine vererakkude lagunemise kiirenemise tõttu, mis võib põhjustada

väsimust ja naha kahvatust (hemolüütiline aneemia);

• vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada veritsust ja verevalumeid

(trombotsütopeenia);

• viha-, agressiivsuse tunne; hirmu- ja muretunne (ärevus); äge segasusseisund (deliirium);
• hallutsinatsioonid;
• minestamine (sünkoop);
• krambid;
• puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse vähenemine (hüpesteesia);
• hüperaktiivsuse tunne;
• lõhnatundlikkuse muutused (anosmia, parosmia);
• maitsetundlikkuse täielik kadumine (ageusia);
• lihasenõrkus (myasthenia gravis);
• kõrvalekalded südame töös, mis on näha elektrokardiogrammil (EKG) (QT-pikenemine);
• kurtus#, kuulmise halvenemine# või helin kõrvus (tinnitus)#;
• madal vererõhk;
• kõhunäärmepõletik, mis põhjustab tugevat kõhu- ja seljavalu (pankreatiit);
• keele värvuse muutus;
• liigesevalu (artralgia);
• neerupõletik (interstitsiaalne nefriit) ja neerupuudulikkus.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Sumamed’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sumamed sisaldab

• Toimeaine on asitromütsiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (asitromütsiindihüdraadina).
• Teised koostisosad on tableti sisus: veevaba kaltsiumvesinikfosfaat, hüpromelloos, maisitärklis, eelželatiniseeritud tärklis, mikrokristalliline tselluloos, naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat. Tableti kate: hüpromelloos, indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171), polüsorbaat 80, talk.

Kuidas Sumamed välja näeb ja pakendi sisu Tabletid 500 mg, 3 tabletti blisterpakendis. Kahvatusinised piklikud kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on trükitud „PLIVA“ ja teisele „500“.

Müügiloa hoidja ja tootjad

Müügiloa hoidja Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

Tootjad Teva Operations Poland Sp. z o.o. Mogilska 80 31 546 Krakow Poola

PLIVA Hrvatska d.o.o. (PLIVA Croatia Ltd.) Prilaz baruna Filipovica 25 10000 Zagreb Horvaatia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SUMAMED, 250 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 250 mg asitromütsiini (asitromütsiindihüdraadina). INN. Azitromycinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel. Läbipaistmatud, helesinise kapslikeha ja tumesinise kapslikaanega kõvad želatiinkapslid, mis sisaldavad valget kuni kergelt kollakat kristalset pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Asitromütsiin on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks:

• täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga vähemalt 45 kg (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
• streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit;
• äge bakteriaalne sinusiit;
• äge bakteriaalne keskkõrvapõletik;
• olmetekkeline kopsupõletik;
• naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid;
• migreeruv erüteem (Lyme’i tõve varane paikne vorm);
• Chlamydia trachomatis’e põhjustatud kusitipõletik ja emakakaelapõletik.

• täiskasvanutel, kellel on kroonilise bronhiidi ägenemine.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga vähemalt 45 kg Asitromütsiini tuleb manustada ühekordse ööpäevase annusena.

Tabel 1. Annustamissoovitused täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga vähemalt 45 kg Näidustus Asitromütsiini manustamisskeem Streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit

Äge bakteriaalne sinusiit Äge bakteriaalne keskkõrvapõletik või

Kroonilise bronhiidi 500 mg 1. päeval, seejärel 250 mg ööpäevas 2. kuni 5. päeval ägenemine*

Olmetekkeline kopsupõletik#

Naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid

Migreeruv erüteem (Lyme’i 1000 mg 1. päeval, seejärel 500 mg ööpäevas 2. kuni 10. päeval tõve varane paikne vorm) Chlamydia trachomatis’e 1000 mg üksikannusena põhjustatud kusitipõletik ja emakakaelapõletik * Ainult täiskasvanute raviks # Täiskasvanutel võib intravenoossele ravile järgneda ka suukaudne ravi kuni 7- või 10-päevase täieliku ravikuuri lõpuni, kui see on kliiniliselt näidustatud (täpne teave vt asitromütsiini i.v. ravimvormide ravimi omaduste kokkuvõte). + Suukaudselt manustatavat asitromütsiini ei tohi kasutada väikevaagnapõletiku esmaseks raviks (täpne teave vt asitromütsiini i.v. ravimvormide ravimi omaduste kokkuvõte).

Iga näidustuse korral tuleb arvesse võtta uuendatud ravijuhendites esitatud soovitusi raviskeemide, annuste ja ravi kestuse kohta.

Vahelejäänud annus Kui vahelejäänud annusest on möödunud 12 tundi või vähem, tuleb patsiendile soovitada annus võtta niipea kui võimalik ja seejärel võtta järgmine annus tavapäraselt ettenähtud ajal. Kui annuse võtmiseks tavapäraselt ettenähtud ajast on möödunud rohkem kui 12 tundi, tuleb patsiendil soovitada oodata kuni järgmise annuse võtmiseks plaanitud ajani.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Patsientidel, kellel on GFR ≥ 10 ml/min, ei ole vaja annust kohandada. Patsientidele, kellel on GFR < 10 ml/min, tuleb asitromütsiini manustada ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge (Childi-Pugh’ A-klass) või mõõduka (Childi-Pugh’ B-klass) maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Andmed raske (Childi-Pugh’ C-klass) maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad. Seetõttu tuleb neile patsientidele manustada asitromütsiini ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Eakad Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Kuna eakatel tekivad proarütmilised seisundid suurema tõenäosusega, tuleb nendel olla südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeriski tõttu eriti ettevaatlik (vt lõik 4.4). Lapsed Puudub Sumamedi asjakohane kasutus lastel kroonilise bronhiidi ägenemise ravi näidustusel.

Patsientidele, kes ei ole suutelised alla neelama kapsleid, samuti lastele kehakaaluga alla 45 kg on saadaval sobivamad ravimvormid.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Kapslid tuleb alla neelata tervelt ühekordse ööpäevase annusena kas üks tund enne või kaks tundi pärast toidukorda.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, erütromütsiini, mis tahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Resistentsuse tekkevõimalus Kuna pärast ravi lõppu püsib asitromütsiini väike kontsentratsioon plasmas ning kudedes pikka aega, võib see soodustada resistentsuse teket (vt lõik 5.2). Asitromütsiiniga ravi tohib alustada alles pärast kasulikkuse ja riskide hoolikat hindamist, võttes arvesse resistentsuse kohalikku levikut, ja juhul, kui eelistatud raviskeemi ei ole esitatud.

Rasked naha- ja ülitundlikkusreaktsioonid Asitromütsiini raviga seoses on teatatud harvaesinevatest tõsistest allergilistest reaktsioonidest, sh angioödeem ja anafülaksia (harva surmaga lõppev), rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest, sh Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermise nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalised exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramise ajal tuleb patsiente teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb nende suhtes tähelepanelikult jälgida. Mõned asitromütsiini manustamise tagajärjel tekkinud nimetatud reaktsioonid on olnud korduvad ja vajanud pikemaajalist jälgimist ning ravi. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb asitromütsiiniga ravi lõpetada ja rakendada asjakohast ravi. Arstid peavad olema teadlikud, et sümptomaatilise ravi lõpetamisel võivad allergia sümptomid uuesti tekkida. QT-intervalli pikenemine Teiste makroliididega (sh asitromütsiin) ravi ajal on täheldatud südame repolarisatsiooni ja QT-intervalli pikenemist, mis võib põhjustada südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeriski (vt lõik 4.8). Järgmised olukorrad võivad viia ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade de pointes) tekkeriski suurenemiseni, mis omakorda võivad põhjustada südameseiskust, mistõttu tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatusega patsientidel (eriti naised ja eakad), kellel esinevad proarütmilised seisundid, nt patsiendid:

• kellel on kaasasündinud või dokumenteeritud QT-intervalli pikenemine;
• kes saavad samaaegset ravi teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (vt lõik 4.5);
• kellel on elektrolüütide tasakaalu häire, eriti hüpokaleemia ja hüpomagneseemia;
• kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, südame rütmihäire või raske südamepuudulikkus;
• kes on eakad: eakad patsiendid võivad olla tundlikumad ravimite toimete suhtes QT-intervallile.

Maksatoksilisus Kuna asitromütsiin eritub peamiselt maksa kaudu, tuleb olulise maksahaigusega patsientide ravimisel asitromütsiiniga olla ettevaatlik. Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud fulminantse hepatiidi juhtudest, mis võivad lõppeda eluohtliku maksapuudulikkusega. Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud hepatiidi, kolestaatilise ikteruse, maksanekroosi ja maksapuudulikkuse juhtudest, millest mõned on lõppenud surmaga (vt lõik 4.8). Võimalik, et mõnel patsiendil oli olemasolev maksahaigus või nad võtsid teisi maksatoksilisi ravimpreparaate. Patsientidele tuleb öelda, et maksa funktsioonihäire nähtude ja sümptomite, nt kiiresti arenev asteenia, millega kaasnevad ikterus, tume uriin, kalduvus veritsuste tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia, tekkimise korral tuleb asitromütsiini manustamine lõpetada ja võtta ühendust oma arstiga. Sellistel juhtudel tuleb kohe teha maksafunktsiooni analüüsid ja/või uuringud.

Clostridioides difficile’iga seostatav kõhulahtisus ja pseudomembranoosne koliit Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud Clostridioides difficile’iga seostatavast kõhulahtisusest (Clostridioides difficile associated diarrhoea, CDAD) ja pseudomembranoossest koliidist, mille raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini (vt lõik 4.8). CDAD-i ja pseudomembranoosse koliidi esinemisvõimalust tuleb kaaluda patsientidel, kellel tekib kõhulahtisus

asitromütsiini manustamise ajal või pärast seda. Tuleb kaaluda asitromütsiiniga ravi lõpetamist ja toetavate meetmete võtmist koos spetsiifilise ravi alustamisega C. difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimpreparaate ei tohi manustada.

Sugulisel teel levivad infektsioonid Neisseria gonorrhoeae on suure tõenäosusega resistentne makroliidide, sh asaliidide klassi kuuluva asitromütsiini suhtes (vt lõik 5.1). Seetõttu ei soovitata kasutada asitromütsiini tüsistumata gonorröa ega väikevaagnapõletiku raviks, välja arvatud juhul, kui laboratoorsete uuringute tulemused on kinnitanud organismi tundlikkust asitromütsiini suhtes. Ravimata või suboptimaalselt ravitud kujul võib see seisund põhjustada hilistüsistusi, sh viljatust ja emakavälist rasedust.

Täiendavalt tuleb asitromütsiini üksikannuse määramisel N. gonorrhoeae või C. trachomatis’e põhjustatud kusitipõletiku ja emakakaelapõletiku raviks (vt lõik 4.2) välistada samaaegne Mycoplasma genitalium’i põhjustatud urogenitaalne infektsioon, sest selle organismi puhul on resistentsuse tekkerisk suur.

Lisaks tuleb sugulisel teel levivatest infektsioonidest välistada Treponema pallidum’i põhjustatud kaasuv infektsioon, sest peiteajal võivad süüfilise sümptomid olla varjatud, mille tõttu võib diagnoosimine hilineda.

Kõigil sugulisel teel levivate urogenitaalsete infektsioonidega patsientidel tuleb alustada asjakohast antibakteriaalset ravi ja teha järelkontrolli analüüse.

Myasthenia gravis Asitromütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite ägenemisest ja müasteenilise sündroomi tekkest (vt lõik 4.8).

Mittetundlikud organismid Asitromütsiini kasutamise tagajärjel võib tekkida mittetundlike organismide ülekasv. Superinfektsioonide tekke korral võib olla vaja ravi katkestada või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

Tungaltera derivaadid Tungaltera derivaate saavatel patsientidel on mõne makroliidantibiootikumi samaaegne manustamine esile kutsunud ergotismi. Tungaltera ja asitromütsiini vahelise võimaliku koostoime kohta andmed puuduvad. Siiski ei tohi asitromütsiini ja tungaltera derivaate ergotismi teoreetilise tekkevõimaluse tõttu samaaegselt manustada. Abiained

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuigi asitromütsiin on CYP450 nõrk inhibiitor ega oma olulist koostoimet CYP450 substraatidega, ei saa CYP3A4 inhibeerimist täielikult välistada. Seetõttu on soovitatav olla ettevaatlik koosmanustamisel kitsa terapeutilise vahemikuga CYP3A4 substraatidega. Asitromütsiin on transporteri P-glükoproteiini (P-gp) inhibiitor. Asitromütsiini koosmanustamine P-gp substraatidega, nt digoksiini ja kolhitsiiniga, võib suurendada nende ekspositsiooni. Kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite puhul on soovitatav olla ettevaatlik ja teha nõuetekohast kliinilist ja/või terapeutilist ravimiseiret ning vajaduse korral annust kohandada. Seejuures tuleb arvesse võtta asitromütsiini suhteliselt pikka poolväärtusaega (vt lõik 5.2).

Teadaolevalt QT-intervalli pikendavad ravimid Asitromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad teadaolevalt QT-intervalli pikendavaid ravimeid (vt lõik 4.4), nt IA klassi antiarütmikumid (nt kinidiin ja prokaiinamiid) ja

III klassi antiarütmikumid (nt dofetiliid, amiodaroon ja sotalool), antipsühhootikumid (nt pimosiid), antidepressandid (nt tsitalopraam), fluorokinoloonid (nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin), tsisapriid, klorokviin ja hüdroklorokviin.

Teave asitromütsiini ja võimalike koosmanustatavate ravimpreparaatide koostoimete kohta on esitatud allolevas tabelis ja tekstis. Ravimite kirjeldatud koostoimed põhinevad asitromütsiiniga tehtud kliiniliste koostoimeuuringute tulemustel või, kui on märgitud, on tegemist asitromütsiiniga kooskasutamisel tekkida võivate koostoimetega.

Tabel 2. Asitromütsiini ja teiste ravimpreparaatide kliiniliselt olulised koostoimed Ravimpreparaat Koostoime Mehhanism Soovitus (ravivaldkond) Toime koosmanustamise Atorvastatiin Asitromütsiin: ND Atorvastatiin on Tuleb olla ettevaatlik, (3-hüdroksü-3-metüülgl CYP3A4 ja P-gp sest utarüüli koensüüm A Atorvastatiin: substraat. turuletulekujärgselt on [3-hydroxy-3-methylglut ↔ AUC asitromütsiini ja aryl coenzyme A, HMG ↔ C statiine CoA] reduktaasi koosmanustanud inhibiitor) patsientidel teatatud Asitromütsiini annus juhtudest. 500 mg suukaudselt üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul. Atorvastatiini annus 10 mg suukaudselt üks kord ööpäevas. Tsüklosporiin Asitromütsiin: ND Tsüklosporiin on Asitromütsiiniga ravi (immunosupressant) CYP3A4 ja P-gp kitsa ajal ja pärast selle Asitromütsiini annus ↔ AUC vahemikuga substraat asjakohane kliiniline 500 mg suukaudselt üks ↑ C 24% ja/või konkureerib sapi jälgimine ja kord ööpäevas 3 päeva kaudu eritumisel. terapeutiline jooksul. ravimiseire. Vajaduse Tsüklosporiini tsüklosporiini annust üksikannus 10 mg/kg kohandada. suukaudselt. Kolhitsiin (podagra) Asitromütsiin: ND Kolhitsiin on P-gp Asitromütsiiniga ravi Dabigatraan (suukaudne ND Dabigatraan on P-gp Tuleb olla ettevaatlik, antikoagulant) kitsa terapeutilise sest

Digoksiin ND Digoksiin on P-gp Asitromütsiiniga ravi (südameglükosiidid) kitsa terapeutilise ajal ja pärast selle Varfariin (suukaudne Asitromütsiin: ND Ei ole teada. Asitromütsiiniga ravi antikoagulant) ajal ja pärast selle Asitromütsiini annus protrombiiniaja 500 mg suukaudselt üks Kliinilises sagedasemat jälgimist. kord ööpäevas 1. päeval koostoimeuuringus ja seejärel 250 mg protrombiiniaja suukaudselt üks kord muutusi ei täheldatud, ööpäevas 4 päeva kuid jooksul. turuletulekujärgselt on Varfariini üksikannus koosmanustamise 15 mg suukaudselt. korral asitromütsiiniga Märkus: „↑“ või „↓“ = üle 10-protsendilised statistiliselt olulised muutused; „↔“ = muutusteta; ND (not determined) = ei ole kindlaks tehtud.

Kliinilistes uuringutes, milles hinnati võimalikke koostoimeid asitromütsiini koosmanustamisel suukaudsete antatsiidide (alumiiniumhüdroksiid/magneesiumhüdroksiid), karbamasepiini, tsetirisiini, tsimetidiini, efavirensi, flukonasooli, metüülprednisolooni, midasolaami, rifabutiini, sildenafiili, teofülliini, triasolaami, trimetoprimi/sulfametoksasooli ja zidovudiiniga, ei täheldatud asitromütsiini ega koosmanustatud ravimpreparaatide ekspositsiooni kliiniliselt olulisi muutusi.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus Reproduktsiooniuuringud loomadel on tehtud annustega, millega saavutatakse emasloomale mõõdukalt toksilised kontsentratsioonid. Nendes uuringutes ei leitud tõendeid teratogeensete toimete kohta. Siiski puuduvad piisavad ja põhjaliku kontrolliga uuringud rasedatel.

Vaatlusuuringutest on saadud suur hulk andmeid asitromütsiinile ekspositsiooni kohta raseduse ajal (rohkem kui 7000 asitromütsiinile eksponeeritud raseda andmed). Enamik neist uuringutest saadud tulemusi ei viidanud lootele avalduvate kahjulike toimete, nt raskete kaasasündinud väärarendite või kardiovaskulaarsete väärarendite tekkeriski suurenemisele. Epidemioloogilised tõendid raseduse katkemise riski kohta pärast ekspositsiooni asitromütsiinile raseduse varajases etapis ei ole selged. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Asitromütsiini tohib kasutada raseduse ajal üksnes siis, kui see on kliiniliselt vajalik.

Imetamine Asitromütsiin eritub rinnapiima olulisel määral. Rinnaga toidetavatel imikutel ei ole asitromütsiini tõsiseid kõrvaltoimeid täheldatud; samas võib isegi subterapeutiliste annuste manustamisel esineda vastsündinutel / rinnaga toidetavatel imikutel selliseid kõrvaltoimeid nagu kõhulahtisus, limaskestade

seeninfektsioon ja ülitundlikkus. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine / mitte alustamine asitromütsiiniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Rottidel tehtud fertiilsusuuringutes täheldati pärast asitromütsiini manustamist tiinestumise määra vähenemist. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole teada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sumamed mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõnel asitromütsiini võtval patsiendil on teatatud pearinglusest, unisusest ja krambihoogudest ning mõnel patsiendil esines nägemis- ja/või kuulmishäire. Patsiendi autojuhtimise ja masinatega töötamise võime hindamisel tuleb sellega arvestada (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ravi ajal kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed olid muu hulgas kõhulahtisus, peavalu, oksendamine, kõhuvalu, iiveldus ja kõrvalekalded laboratoorsete analüüside väärtustes. Teised olulised kõrvaltoimed on muu hulgas anafülaktilised reaktsioonid; torsade de pointes; arütmiad, sh ventrikulaarne tahhükardia; pseudomembranoosne koliit ja maksapuudulikkus (vt lõik 4.4). Asitromütsiiniga raviga seoses on teatatud rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest, sh Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermise nekrolüüsist (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (AGEP) (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Allpool on esitatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse jälgimise ajal tuvastatud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduste järgi.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 3. Kõrvaltoimete loend tabelis Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass Infektsioonid ja kandidiaas, infestatsioonid kopsupõletik, Vere ja lümfotsüütide leukopeenia, trombotsütop lümfisüsteemi arvu neutropeenia, eenia, häired vähenemine, eosinofiilia, hemolüütilin

Immuunsüsteem angioödeem, anafülaktilin i häired ülitundlikkus e reaktsioon Ainevahetus- ja söögiisu toitumishäired vähenemine#2 Psühhiaatrilised närvilisus, agiteeritus ärevus, häired unetus deliirium, Närvisüsteemi peavalu pearinglus, myasthenia häired düsgeusia, gravis (vt Silma nägemishäire#2 kahjustused Kõrva ja kuulmishäire, kurtus#2, labürindi vertiigo kuulmislangu kahjustused s#3, Südame häired südamepeksle torsade de Vaskulaarsed kuumahood hüpotensioon häired Respiratoorsed, düspnoe, rindkere ja respiratoorne mediastiinumi häire, häired ninaverejooks

Seedetrakti kõhulahtisus, oksendamine, gastriit, pankreatiit, häired ebamugavust kõhuvalu, kõhukinnisus, pseudomemb Maksa ja hepatiit*, maksafunktsio maksapuudul sapiteede häired aspartaadi oni ikkus (vt Naha ja naha lööve, generaliseerun toksiline aluskoe sügelus, ud epidermise kahjustused urtikaaria, eksantematoos nekrolüüs, Lihaste, luustiku osteoartriit, artralgia ja sidekoe müalgia, kahjustused seljavalu, Neerude ja düsuuria, äge kuseteede häired neeruvalu, neerukahjust Reproduktiivse menstruatsioo süsteemi ja niväline

rinnanäärme munandite häired kahjustus Üldised häired ja turse, manustamiskoha asteenia, reaktsioonid üldine halb Uuringud vere kõrvalekalded Vigastus, protseduurijär mürgistus ja gne tüsistus protseduuri tüsistused #2 Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktika/ravi puhul oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus „sage“ (> 1/100 kuni < 1/10). #3 Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktika/ravi puhul oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus „aeg- ajalt“ (> 1/1000 kuni < 1/100). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Soovitatutest suuremate annuste kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed sarnanesid tavaannuste kasutamisel täheldatutega (vt lõik 4.8). Asitromütsiiniga üleannustamise tüüpilised sümptomid hõlmavad muu hulgas seedetrakti sümptomeid, st oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja iiveldust.

Üleannustamise korral on näidustatud üldine sümptomaatiline ravi ja elutähtsate funktsioonide toetamine ning vajaduse korral aktiivsöe manustamine või maoloputus. Dialüüsi toime kohta asitromütsiini eritumisele andmed puuduvad. Arvestades asitromütsiini eritumise mehhanismi, ei eemalda dialüüs tõenäoliselt toimeainet olulisel määral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid; ATC-kood: J01FA10

Toimemehhanism Asitromütsiini toimemehhanism põhineb bakteriaalse valgusünteesi inhibeerimisel, seondudes ribosoomi 50S alaühikuga ja inhibeerides peptiidide translokatsiooni.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe Haigust tekitava mikroobi puhul oleneb efektiivsus peamiselt kõveraaluse pindala (area under the curve, AUC) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) vahelisest suhtest.

Resistentsuse mehhanismid Resistentsus asitromütsiini suhtes võib põhineda järgmistel mehhanismidel.

• Väljapumpamine: resistentsust võib põhjustada rakumembraanis olevate väljavoolupumpade arvu suurenemine. See puudutab ainult 14- ja 15-lülilise ringiga makroliide (nn M-fenotüüp). Seondumiskoha struktuuri muutus: 23S rRNA metüülimine vähendab afiinsust ribosomaalsete seondumiskohtade suhtes, põhjustades resistentsust makroliidide (M), linkoosamiidide (L) ja B-tüüpi streptogramiinide (SB) suhtes (nn MLSB-fenotüüp). Resistentsust põhjustavaid metülaase kodeerivad erm-geenid. Afiinsust ribosomaalsete seondumiskohtade suhtes vähendavad ka mutatsioonid 23S rRNA seondumiskohtade struktuurides või mutatsioonid ribosomaalsete valkude suurtes alaühikutes. Makroliidide ensümaatiline inaktiveerimine pakub ainult vähest kliinilist huvi.

M-fenotüübi puhul täheldatakse täielikku ristresistentsust asitromütsiini, klaritromütsiini, erütromütsiini ja roksitromütsiini vahel. MLSB-fenotüübi puhul esineb täiendav ristresistentsus klindamütsiini ja B-tüüpi streptogramiini suhtes. 16-lülilise ringiga makroliidi spiramütsiini suhtes esineb osaline ristresistentsus.

Välismembraani väikese permeaabluse tõttu on enamik gram-negatiivseid liike makroliidide suhtes loomuomaselt resistentsed.

Tundlikkustestide tõlgendamise kriteeriumid European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing (EUCAST) on asitromütsiini jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise MIK (minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon) tõlgendamise kriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum- inhibitory-concentration-mic-breakpoints_en.xlsx. Omandatud resistentsuse levik Teatud liikide puhul võib omandatud resistentsuse levik olla geograafiliselt ja ajaliselt erinev, seetõttu on eelkõige raskete infektsioonide ravimisel soovitatav lähtuda kohalikust resistentsust puudutavast teabest. Kui resistentsuse kohalik levik muudab ravimi kasulikkuse vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral küsitavaks, tuleb vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt. Eelkõige raskete infektsioonide või ravi ebaõnnestumise korral on oluline mikrobioloogiline diagnoos koos patogeeni tuvastamise ja selle tundlikkuse kindlakstegemisega asitromütsiini suhtes.

Tabel 4. Omandatud resistentsuse levik

Tavaliselt tundlikud liigid Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid Streptococcus pyogenes Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Haemophilus ducreyi Haemophilus influenzae Legionella pneumophila° Moraxella catarrhalis Anaeroobsed mikroorganismid Peptostreptococcus spp. Porphyromonas gingivalis Tannerella forsythia Treponema denticola Muud mikroorganismid Aggregatibacter actinomycetemcomitans (varasem nimetus Actinobacillus actinomycetemcomitans) Borrelia burgdorferi Chlamydia trachomatis° Chlamydophila pneumoniae° Chlamydophila psittaci Mycoplasma pneumoniae° Prevotella intermedia Liigid, mille puhul võib esineda probleem omandatud resistentsusega Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid Staphylococcus aureus+ Staphylococcus epidermidis Staphylococcus haemolyticus Staphylococcus hominis Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae++ Viridans-streptokokid Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Neisseria gonorrhoeae Anaeroobsed mikroorganismid Fusobacterium spp. Prevotella spp. Loomuomaselt resistentsed organismid Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Escherichia coli Klebsiella spp. Pseudomonas aeruginosa Anaeroobsed mikroorganismid Bacteroides spp.

° Tabeli koostamise ajal uuendatud andmed puudusid. Kirjanduses, standardses teaduskirjanduses ja ravijuhistes avaldatud esmaste andmete kohaselt eeldatakse tundlikkust. + Vähemalt ühes piirkonnas täheldati metitsilliini suhtes resistentse Staphylococcus aureus’e korral resistentsuse üle 50%-list esinemissagedust. ++ Streptococcus pneumoniae penitsilliini suhtes tundlikud tüved on suurema tõenäosusega asitromütsiini suhtes tundlikud kui Streptococcus pneumoniae penitsilliini suhtes resistentsed tüved.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Asitromütsiini tippkontsentratsioon seerumis (C ) oli pärast tervetele vabatahtlikele 500 mg suukaudse suspensiooni (40 mg/ml), 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri, 500 mg (2 x 250 mg) tablettide ja 1000 mg (4 x 250 mg) kapslite manustamist tühja kõhuga vastavalt 0,29; 0,75; 0,34 ja

1,07 mg/l. Pärast asitromütsiini suukaudset manustamist on plasmas tippkontsentratsiooni saavutamiseks kuluv aeg (T ) vahemikus 2...3 tundi. Tervetel vabatahtlikel oli keskmine absoluutne biosaadavus pärast 500 mg suukaudse suspensiooni ja 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri (kotikeses) manustamist tühja kõhuga vastavalt 37% ja 44%. Toidu mõju asitromütsiini suhtelisele suukaudsele biosaadavusele oleneb ravimvormist. Pärast asitromütsiini 500 mg suukaudse suspensiooni (40 mg/ml), 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri ja 500 mg tablettide (2 x 250 mg) suukaudset manustamist olid ekspositsioonid suure rasvasisaldusega eine järel ja tühja kõhuga manustamise korral sarnased. Pärast asitromütsiini 500 mg üksikannuse (2 x 250 mg kapslitena) manustamist suure rasvasisaldusega eine järel olid C -i ja AUC keskmised suhted vastavalt 52% ja 43% väiksemad kui tühja kõhu korral. Tabelis 5 on esitatud farmakokineetika keskmised (standardhälve) parameetrid tervetel täiskasvanud vabatahtlikel pärast tablettide ja kapslite manustamist standardsete raviskeemide järgi.

Tabel 5. Asitromütsiini C ja C manustamise viimasel päeval 3-päevase ja 5-päevase raviskeemi korral Raviskeem, AUC (µg•h/ml) C (µg/ml) ravimvorm 3-päevane raviskeem 1,88 (0,96) 0,42 (0,21) (500 mg ööpäevas), tablett 5-päevane raviskeem 0,80 (0,42) 0,18 (0,10) (500 mg 1. päeval, 250 mg 2. kuni

5. päeval), tablett

5-päevane raviskeem 2,1 (0,6) 0,24 (0,08) (500 mg 1. päeval, 250 mg 2. kuni

5. päeval), kapsel

Jaotumine Asitromütsiin jaotub plasmast ulatuslikult ja kiiresti ekstravasaalselt, sh kudedesse, nt kurgumandlitesse, kopsudesse ja günekoloogilistesse kudedesse, samuti ka rakusiseselt, eriti polümorfonukleaarsetesse leukotsüütidesse, makrofaagidesse ja monotsüütidesse. Farmakokineetika uuringutes on näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on teatud kudedes märgatavalt suurem (kuni 50 korda suurem kui plasmas täheldatud maksimaalne kontsentratsioon). See näitab ulatuslikku seondumist nende kudedega, jaotusruumala on tasakaalukontsentratsiooni tingimustes vahemikus 23...31 l/kg. Rakusisesest osast rakuvälisesse ossa ja seejärel plasmasse ümberjaotumise faasi tulemusel võib asitromütsiini väike kontsentratsioon püsida organismis pärast ravi lõpetamist pikka aega. Asitromütsiini seonduvus plasmavalkudega on väike, peamiselt seondub see happelise alfa-1-glükoproteiiniga ja antibiootikumi kontsentratsiooni suurenedes see väheneb: 0,05; 0,1 ja 1 mg/l puhul on seonduvus plasmavalkudega vastavalt 50%, 23% ja 7%. Biotransformatsioon Asitromütsiin metaboliseerub minimaalsel määral maksas. Biotransformatsiooni peamine tee on desosamiinsuhkru N-demetüülimine. Teised teed on muu hulgas O-demetüülimine, kladinoosi hüdrolüüs (kladinoossuhkru dekonjugeerimine) ja desosamiinsuhkru ja makroliidi ringi hüdroksüülimine. Puuduvad tõendid tsütokroom P450 CYP3A4 kliiniliselt olulise indutseerimise või inhibeerimise kohta maksas tsütokroomi-metaboliitide kompleksi moodustumise teel. Samuti ei ole selle tee puhul tuvastatud asitromütsiini autoindutseeritud metabolismi.

Eritumine

Asitromütsiin eritub (aktiivselt) peamiselt sapiga, enamasti muutumatul kujul ravimina, kuid ka metaboliitidena, millel puudub antibakteriaalne toime. Eritumine uriiniga on vähemoluline tee – uriiniga eritub alla 6% suukaudselt manustatud annusest ja ligikaudu 20% süsteemsesse vereringesse jõudnud ravimist. Muutumatul kujul ühend moodustab üle 50% roojaga ja 12% uriiniga erituvast asitromütsiinist.

Pärast asitromütsiini 500 mg üksikannuse manustamist oli hinnanguline kliirens plasmast 630 ml/min ja lõplik poolväärtusaeg ligikaudu 68 h. Kliirens neerude kaudu on üldiselt vahemikus 100...189 ml/min, mis on oluliselt aeglasem kui kliirens plasmast, nagu võib eeldada renaalse eritumistee suhteliselt väikest osatähtsust arvestades.

Lineaarsus/mittelineaarsus Pärast toimeainet kiiresti vabastava ravimvormi suukaudset manustamist olid AUC ja C annusevahemikus 250...1000 mg annusega proportsionaalsed. Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Asitromütsiini farmakokineetikat uuriti pärast 1,0 g üksikannuse (4 x 250 mg kapslit) suukaudset manustamist 43 täiskasvanule (vanuses 21...85 aastat), kellel oli GFR > 80 ml/min (n = 12), GFR vahemikus 10...80 ml/min (n = 12) ja GFR < 10 ml/min (n = 19).

Uuritavatel, kellel oli GFR vahemikus 10...80 ml/min, see asitromütsiini farmakokineetikat ei mõjutanud (keskmine C ja AUC suurenesid vastavalt 5,1% ja 4,2% võrreldes uuritavatega, kellel oli GFR > 80 ml/min). Uuritavatel, kellel oli GFR < 10 ml/min, suurenesid keskmine C ja AUC vastavalt 61% ja 35% võrreldes uuritavatega, kellel oli GFR > 80 ml/min. 0-120 Andmed dialüüsi saavate patsientide kohta puuduvad, kuid asitromütsiini eritumismehhanismi tõttu dialüüs tõenäoliselt ei eemalda toimeainet olulisel määral. Maksakahjustus Asitromütsiini farmakokineetikat uuriti pärast 500 mg üksikannuse (2 x 250 mg kapslit) suukaudset manustamist 22 täiskasvanule, kellel oli normaalne maksafunktsioon (n = 6), Childi-Pugh’ A-klassi maksakahjustus (n = 10) ja Childi-Pugh’ B-klassi maksakahjustus (n = 6). Uuritavatel, kellel oli Childi-Pugh’ A- ja B-klassi maksakahjustus, oli asitromütsiini AUC vastavalt 3% ja 19% väiksem ja C vastavalt 34% ja 72% suurem kui normaalse maksafunktsiooniga uuritavatel. max Eakad Eakatel (> 65 aastat) vabatahtlikel, kellele manustati tühja kõhuga 500 mg (2 x 250 mg kapslit) asitromütsiini 1. päeval ja seejärel 250 mg 2. kuni 5. päeval, oli AUC 1. ja 5. päeval vastavalt 3,0 ja 2,7 μg•h/ml. 5. päeval täheldati 29% suuremaid AUC , 8% suuremaid C -i ja 37,5% suuremaid T -i väärtusi kui noorematel (< 40 aastat) vabatahtlikel. Kuna neid erinevusi ei peeta kliiniliselt max olulisteks, ei ole normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga eakatel vaja annust kohandada. Lapsed Asitromütsiini suukaudse suspensiooni farmakokineetikat on kirjeldatud 14-l farüngiidiga lapsel vanuses 6...15 aastat ja 7-l keskkõrvapõletikuga lapsel vanuses 1...5 aastat. Nendes kahes kliinilises uuringus manustati asitromütsiini suukaudse suspensiooni annus 10 mg/kg 1. päeval ja seejärel 5 mg/kg 2. kuni 5. päeval. Pärast 5-päevast ravi olid AUC keskmised väärtused vastavalt 3,1 µg•h/ml ja 1,8 μg•h/ml. C -i keskmine väärtus ja T -i vastav keskmine väärtus olid lastel vanuses 6...15 aastat vastavalt 0,38 µg/ml ning 2,4 tundi ja lastel vanuses 1...5 aastat 0,22 μg/ml ja 1,9 tundi. C -i ja AUC keskmised väärtused on lastel vanuses 6...15 aastat 1,7 korda suuremad kui max 0-24 lastel vanuses 1...4 aastat. Asitromütsiini suukaudse suspensiooni 10 mg/kg ööpäevase annuse 3 päevase kuuri farmakokineetikat hinnati ka 16-l bakteriaalse infektsiooniga lapsel vanuses 6 kuud...10 aastat. AUC keskmine väärtus oli 7 lapsel vanuses 2...4 aastat 2,90 μg•h/ml, samas kui 8 lapsel vanuses 5...10 aastat oli see väärtus

2,08 μg•h/ml. Ühel lapsel vanuserühmas 6 kuud...2 aastat registreeriti AUC väike väärtus 0,74 μg•h/ml. Asitromütsiini üksikannuse farmakokineetikat ei ole uuritud 30 mg/kg annuse saanud lastel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei näidanud muid inimestele selgelt asjakohaseid kahjulikke toimeid, mida ei ole käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes juba käsitletud.

Siiski on pärast asitromütsiini mitme annuse manustamist täheldatud hiirte, rottide ja koerte erinevates kudedes fosfolipidoosi (fosfolipiidide rakusisest kuhjumist). Fosfolipidoosi on samas ulatuses täheldatud ka vastsündinud rottide ja koerte kudedes. Ilmnes, et see toime on pärast asitromütsiiniga ravi lõpetamist pöörduv. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole üldiselt teada.

Loomkatsetes, milles uuriti embrüotoksilisi toimeid emasloomale mõõdukalt toksiliste annuste (2...3 korda suuremad kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg) manustamisel, ei täheldatud hiirtel ega rottidel mingeid teratogeenseid toimeid. Tuvastati, et asitromütsiin läbib platsentaarbarjääri. Asitromütsiini annuste 100 mg ja 200 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas (2...3 korda suuremad annused kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg) manustamine põhjustas rottidel loodete luustumise ja emasloomade kehakaalu suurenemise kerget pidurdumist. Rottidel tehtud peri- ja postnataalsetes uuringutes täheldati kerget pidurdumist pärast ravi asitromütsiini annustega 200 mg/kg ööpäevas (3 korda suurem annus kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos, naatriumlaurüülsulfaat, magneesiumstearaat. Želatiinkapslid: titaandioksiid (E171), indigokarmiin (E132), želatiin.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

250 mg kapslid, PVC/PVdC/Al blisterpakend, 6 tk pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

292599

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.12.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SUMAMED, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (asitromütsiindihüdraadina). INN. Azitromycinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Kahvatusinised piklikud kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on trükitud „PLIVA“ ja teisele „500“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Asitromütsiin on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks:

• täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga vähemalt 45 kg (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
• streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit;
• äge bakteriaalne sinusiit;
• äge bakteriaalne keskkõrvapõletik;
• olmetekkeline kopsupõletik;
• naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid;
• migreeruv erüteem (Lyme’i tõve varane paikne vorm);
• Chlamydia trachomatis’e põhjustatud kusitipõletik ja emakakaelapõletik;

• täiskasvanutel, kellel on kroonilise bronhiidi ägenemine.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga vähemalt 45 kg Asitromütsiini tuleb manustada ühekordse ööpäevase annusena.

Tabel 1. Annustamissoovitused täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga vähemalt 45 kg Näidustus Asitromütsiini manustamisskeem Streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit

Äge bakteriaalne sinusiit Äge bakteriaalne keskkõrvapõletik

Kroonilise bronhiidi ägenemine* 500 mg 1. päeval, seejärel 250 mg ööpäevas 2. kuni 5. päeval Olmetekkeline kopsupõletik#

Naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid

Migreeruv erüteem (Lyme’i 1000 mg 1. päeval, seejärel 500 mg ööpäevas 2. kuni 10. päeval tõve varane paikne vorm) Chlamydia trachomatis’e 1000 mg üksikannusena põhjustatud kusitipõletik ja emakakaelapõletik * Ainult täiskasvanute raviks # Täiskasvanutel võib intravenoossele ravile järgneda ka suukaudne ravi kuni 7- või 10-päevase täieliku ravikuuri lõpuni, kui see on kliiniliselt näidustatud (täpne teave vt asitromütsiini i.v. ravimvormide ravimi omaduste kokkuvõte).

Iga näidustuse korral tuleb arvesse võtta uuendatud ravijuhendites esitatud soovitusi raviskeemide, annuste ja ravi kestuse kohta.

Vahelejäänud annus Kui vahelejäänud annusest on möödunud 12 tundi või vähem, tuleb patsiendile soovitada annus võtta niipea kui võimalik ja seejärel võtta järgmine annus tavapäraselt ettenähtud ajal. Kui annuse võtmiseks tavapäraselt ettenähtud ajast on möödunud rohkem kui 12 tundi, tuleb patsiendil soovitada oodata kuni järgmise annuse võtmiseks plaanitud ajani.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Patsientidel, kellel on GFR ≥ 10 ml/min, ei ole vaja annust kohandada. Patsientidele, kellel on GFR < 10 ml/min, tuleb asitromütsiini manustada ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge (Childi-Pugh’ A-klass) või mõõduka (Childi-Pugh’ B-klass) maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Andmed raske (Childi-Pugh’ C-klass) maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad. Seetõttu tuleb neile patsientidele manustada asitromütsiini ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Eakad Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Kuna eakatel tekivad proarütmilised seisundid suurema tõenäosusega, tuleb nendel olla südame rütmihäirete ja torsades de pointes’i tekkeriski tõttu eriti ettevaatlik (vt lõik 4.4). Lapsed Patsientidele, kes ei ole suutelised alla neelama tablette/kapsleid, samuti lastele kehakaaluga alla 45 kg on saadaval sobivamad ravimvormid.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Tabletid tuleb alla neelata tervelt ühekordse ööpäevase annusena ja neid võib võtta koos toiduga või ilma. Manustamine vahetult enne toidukorda võib parandada ravimi taluvust seedetraktis.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, erütromütsiini, mis tahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Resistentsuse tekkevõimalus Kuna pärast ravi lõppu püsib asitromütsiini väike kontsentratsioon plasmas ning kudedes pikka aega, võib see soodustada resistentsuse teket (vt lõik 5.2). Asitromütsiiniga ravi tohib alustada alles pärast kasulikkuse ja riskide hoolikat hindamist, võttes arvesse resistentsuse kohalikku levikut, ja juhul, kui eelistatud raviskeemi ei ole esitatud.

Rasked naha- ja ülitundlikkusreaktsioonid Asitromütsiini raviga seoses on teatatud harvaesinevatest tõsistest allergilistest reaktsioonidest, sh angioödeem ja anafülaksia (harva surmaga lõppev), rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest, sh Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermise nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalised exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramise ajal tuleb patsiente teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb nende suhtes tähelepanelikult jälgida. Mõned asitromütsiini manustamise tagajärjel tekkinud nimetatud reaktsioonid on olnud korduvad ja vajanud pikemaajalist jälgimist ning ravi. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb asitromütsiiniga ravi lõpetada ja rakendada asjakohast ravi. Arstid peavad olema teadlikud, et sümptomaatilise ravi lõpetamisel võivad allergia sümptomid uuesti tekkida.

QT-intervalli pikenemine Teiste makroliididega (sh asitromütsiin) ravi ajal on täheldatud südame repolarisatsiooni ja QT-intervalli pikenemist, mis võib põhjustada südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeriski (vt lõik 4.8). Järgmised olukorrad võivad viia ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade de pointes) tekkeriski suurenemiseni, mis omakorda võivad põhjustada südameseiskust, mistõttu tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatusega patsientidel (eriti naised ja eakad), kellel esinevad proarütmilised seisundid, nt patsiendid:

• kellel on kaasasündinud või dokumenteeritud QT-intervalli pikenemine;
• kes saavad samaaegset ravi teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (vt lõik 4.5);
• kellel on elektrolüütide tasakaalu häire, eriti hüpokaleemia ja hüpomagneseemia;
• kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, südame rütmihäire või raske südamepuudulikkus;
• kes on eakad: eakad patsiendid võivad olla tundlikumad ravimite toimete suhtes QT-intervallile.

Maksatoksilisus Kuna asitromütsiin eritub peamiselt maksa kaudu, tuleb olulise maksahaigusega patsientide ravimisel asitromütsiiniga olla ettevaatlik. Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud fulminantse hepatiidi juhtudest, mis võivad lõppeda eluohtliku maksapuudulikkusega. Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud hepatiidi, kolestaatilise ikteruse, maksanekroosi ja maksapuudulikkuse juhtudest, millest mõned on lõppenud surmaga (vt lõik 4.8). Võimalik, et mõnel patsiendil oli olemasolev maksahaigus või nad võtsid teisi maksatoksilisi ravimpreparaate. Patsientidele tuleb öelda, et maksa funktsioonihäire nähtude ja sümptomite, nt kiiresti arenev asteenia, millega kaasnevad ikterus, tume uriin, kalduvus veritsuste tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia, tekkimise korral tuleb asitromütsiini manustamine lõpetada ja võtta ühendust oma arstiga. Sellistel juhtudel tuleb kohe teha maksafunktsiooni analüüsid ja/või uuringud.

Clostridioides difficile’iga seostatav kõhulahtisus ja pseudomembranoosne koliit Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud Clostridioides difficile’iga seostatavast kõhulahtisusest (Clostridioides difficile associated diarrhoea, CDAD) ja pseudomembranoossest koliidist, mille raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini (vt lõik 4.8). CDAD-i ja pseudomembranoosse koliidi esinemisvõimalust tuleb kaaluda patsientidel, kellel tekib kõhulahtisus asitromütsiini manustamise ajal või pärast seda. Tuleb kaaluda asitromütsiiniga ravi lõpetamist ja toetavate meetmete võtmist koos spetsiifilise ravi alustamisega C. difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimpreparaate ei tohi manustada.

Sugulisel teel levivad infektsioonid Neisseria gonorrhoeae on suure tõenäosusega resistentne makroliidide, sh asaliidide klassi kuuluva asitromütsiini suhtes (vt lõik 5.1). Seetõttu ei soovitata kasutada asitromütsiini tüsistumata gonorröa ega väikevaagnapõletiku raviks, välja arvatud juhul, kui laboratoorsete uuringute tulemused on kinnitanud organismi tundlikkust asitromütsiini suhtes. Ravimata või suboptimaalselt ravitud kujul võib see seisund põhjustada hilistüsistusi, sh viljatust ja emakavälist rasedust.

Täiendavalt tuleb asitromütsiini üksikannuse määramisel N. gonorrhoeae või C. trachomatis’e põhjustatud kusitipõletiku ja emakakaelapõletiku raviks (vt lõik 4.2) välistada samaaegne Mycoplasma genitalium’i põhjustatud urogenitaalne infektsioon, sest selle organismi puhul on resistentsuse tekkerisk suur.

Lisaks tuleb sugulisel teel levivatest infektsioonidest välistada Treponema pallidum’i põhjustatud kaasuv infektsioon, sest peiteajal võivad süüfilise sümptomid olla varjatud, mille tõttu võib diagnoosimine hilineda.

Kõigil sugulisel teel levivate urogenitaalsete infektsioonidega patsientidel tuleb alustada asjakohast antibakteriaalset ravi ja teha järelkontrolli analüüse.

Myasthenia gravis Asitromütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite ägenemisest ja müasteenilise sündroomi tekkest (vt lõik 4.8).

Mittetundlikud organismid Asitromütsiini kasutamise tagajärjel võib tekkida mittetundlike organismide ülekasv. Superinfektsioonide tekke korral võib olla vaja ravi katkestada või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

Tungaltera derivaadid Tungaltera derivaate saavatel patsientidel on mõne makroliidantibiootikumi samaaegne manustamine esile kutsunud ergotismi. Tungaltera ja asitromütsiini vahelise võimaliku koostoime kohta andmed puuduvad. Siiski ei tohi asitromütsiini ja tungaltera derivaate ergotismi teoreetilise tekkevõimaluse tõttu samaaegselt manustada.

Abiained

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuigi asitromütsiin on CYP450 nõrk inhibiitor ega oma olulist koostoimet CYP450 substraatidega, ei saa CYP3A4 inhibeerimist täielikult välistada. Seetõttu on soovitatav olla ettevaatlik koosmanustamisel kitsa terapeutilise vahemikuga CYP3A4 substraatidega. Asitromütsiin on transporteri P-glükoproteiini (P-gp) inhibiitor. Asitromütsiini koosmanustamine P-gp substraatidega, nt digoksiini ja kolhitsiiniga, võib suurendada nende ekspositsiooni. Kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite puhul on soovitatav olla ettevaatlik ja teha nõuetekohast kliinilist ja/või terapeutilist ravimiseiret ning vajaduse korral annust kohandada. Seejuures tuleb arvesse võtta asitromütsiini suhteliselt pikka poolväärtusaega (vt lõik 5.2).

Teadaolevalt QT-intervalli pikendavad ravimid Asitromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad teadaolevalt QT-intervalli pikendavaid ravimeid (vt lõik 4.4), nt IA klassi antiarütmikumid (nt kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi antiarütmikumid (nt dofetiliid, amiodaroon ja sotalool), antipsühhootikumid (nt pimosiid), antidepressandid (nt tsitalopraam), fluorokinoloonid (nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin), tsisapriid, klorokviin ja hüdroklorokviin.

Teave asitromütsiini ja võimalike koosmanustatavate ravimpreparaatide koostoimete kohta on esitatud allolevas tabelis ja tekstis. Ravimite kirjeldatud koostoimed põhinevad asitromütsiiniga tehtud kliiniliste koostoimeuuringute tulemustel või, kui on märgitud, on tegemist asitromütsiiniga kooskasutamisel tekkida võivate koostoimetega.

Tabel 2. Asitromütsiini ja teiste ravimpreparaatide kliiniliselt olulised koostoimed Ravimpreparaat Koostoime Mehhanism Soovitus (ravivaldkond) Toime koosmanustamise Atorvastatiin Asitromütsiin: ND Atorvastatiin on Tuleb olla ettevaatlik, (3-hüdroksü-3-metüülgl CYP3A4 ja P-gp sest utarüüli koensüüm A Atorvastatiin: substraat. turuletulekujärgselt on [3-hydroxy-3-methylglut ↔ AUC asitromütsiini ja aryl coenzyme A, HMG ↔ C statiine CoA] reduktaasi koosmanustanud inhibiitor) patsientidel teatatud Asitromütsiini annus juhtudest. 500 mg suukaudselt üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul. Atorvastatiini annus 10 mg suukaudselt üks kord ööpäevas. Tsüklosporiin Asitromütsiin: ND Tsüklosporiin on Asitromütsiiniga ravi (immunosupressant) CYP3A4 ja P-gp kitsa ajal ja pärast selle Asitromütsiini annus ↔ AUC vahemikuga substraat asjakohane kliiniline 500 mg suukaudselt üks ↑ C 24% ja/või konkureerib sapi jälgimine ja kord ööpäevas 3 päeva kaudu eritumisel. terapeutiline jooksul. ravimiseire. Vajaduse Tsüklosporiini tsüklosporiini annust üksikannus 10 mg/kg kohandada. suukaudselt. Kolhitsiin (podagra) Asitromütsiin: ND Kolhitsiin on P-gp Asitromütsiiniga ravi Dabigatraan (suukaudne ND Dabigatraan on P-gp Tuleb olla ettevaatlik, antikoagulant) kitsa terapeutilise sest Digoksiin ND Digoksiin on P-gp Asitromütsiiniga ravi (südameglükosiidid) kitsa terapeutilise ajal ja pärast selle

Varfariin (suukaudne Asitromütsiin: ND Ei ole teada. Asitromütsiiniga ravi antikoagulant) ajal ja pärast selle Asitromütsiini annus protrombiiniaja 500 mg suukaudselt üks Kliinilises sagedasemat jälgimist. kord ööpäevas 1. päeval koostoimeuuringus ja seejärel 250 mg protrombiiniaja suukaudselt üks kord muutusi ei täheldatud, ööpäevas 4 päeva kuid jooksul. turuletulekujärgselt on Varfariini üksikannus koosmanustamise 15 mg suukaudselt. korral asitromütsiiniga Märkus: „↑“ või „↓“ = üle 10-protsendilised statistiliselt olulised muutused; „↔“ = muutusteta; ND (not determined) = ei ole kindlaks tehtud.

Kliinilistes uuringutes, milles hinnati võimalikke koostoimeid asitromütsiini koosmanustamisel suukaudsete antatsiidide (alumiiniumhüdroksiid/magneesiumhüdroksiid), karbamasepiini, tsetirisiini, tsimetidiini, efavirensi, flukonasooli, metüülprednisolooni, midasolaami, rifabutiini, sildenafiili, teofülliini, triasolaami, trimetoprimi/sulfametoksasooli ja zidovudiiniga, ei täheldatud asitromütsiini ega koosmanustatud ravimpreparaatide ekspositsiooni kliiniliselt olulisi muutusi.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus Reproduktsiooniuuringud loomadel on tehtud annustega, millega saavutatakse emasloomale mõõdukalt toksilised kontsentratsioonid. Nendes uuringutes ei leitud tõendeid teratogeensete toimete kohta. Siiski puuduvad piisavad ja põhjaliku kontrolliga uuringud rasedatel.

Vaatlusuuringutest on saadud suur hulk andmeid asitromütsiinile ekspositsiooni kohta raseduse ajal (rohkem kui 7000 asitromütsiinile eksponeeritud raseda andmed). Enamik neist uuringutest saadud tulemusi ei viidanud lootele avalduvate kahjulike toimete, nt raskete kaasasündinud väärarendite või kardiovaskulaarsete väärarendite tekkeriski suurenemisele. Epidemioloogilised tõendid raseduse katkemise riski kohta pärast ekspositsiooni asitromütsiinile raseduse varajases etapis ei ole selged. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Asitromütsiini tohib kasutada raseduse ajal üksnes siis, kui see on kliiniliselt vajalik.

Imetamine Asitromütsiin eritub rinnapiima olulisel määral. Rinnaga toidetavatel imikutel ei ole asitromütsiini tõsiseid kõrvaltoimeid täheldatud; samas võib isegi subterapeutiliste annuste manustamisel esineda vastsündinutel / rinnaga toidetavatel imikutel selliseid kõrvaltoimeid nagu kõhulahtisus, limaskestade seeninfektsioon ja ülitundlikkus. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine / mitte alustamine asitromütsiiniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Rottidel tehtud fertiilsusuuringutes täheldati pärast asitromütsiini manustamist tiinestumise määra vähenemist. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole teada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sumamed mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõnel asitromütsiini võtval patsiendil on teatatud pearinglusest, unisusest ja krambihoogudest ning mõnel patsiendil esines nägemis- ja/või kuulmishäire. Patsiendi autojuhtimise ja masinatega töötamise võime hindamisel tuleb sellega arvestada (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ravi ajal kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed olid muu hulgas kõhulahtisus, peavalu, oksendamine, kõhuvalu, iiveldus ja kõrvalekalded laboratoorsete analüüside väärtustes. Teised olulised kõrvaltoimed on muu hulgas anafülaktilised reaktsioonid; torsades de pointes; arütmiad, sh ventrikulaarne tahhükardia; pseudomembranoosne koliit ja maksapuudulikkus (vt lõik 4.4). Asitromütsiiniga raviga seoses on teatatud rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest, sh Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermise nekrolüüsist (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (AGEP) (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Allpool on esitatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse jälgimise ajal tuvastatud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduste järgi.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 3. Kõrvaltoimete loend tabelis Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass Infektsioonid ja kandidiaas, infestatsioonid kopsupõletik, Vere ja lümfotsüütide leukopeenia, trombotsütop lümfisüsteemi arvu neutropeenia, eenia, häired vähenemine, eosinofiilia, hemolüütilin

Immuunsüsteem angioödeem, anafülaktilin i häired ülitundlikkus e reaktsioon Ainevahetus- ja söögiisu toitumishäired vähenemine Psühhiaatrilised närvilisus, agiteeritus ärevus, häired unetus deliirium, Närvisüsteemi peavalu pearinglus, myasthenia häired düsgeusia, gravis (vt Silma nägemishäire#2 kahjustused Kõrva ja kuulmishäire, kurtus, labürindi vertiigo kuulmislangu kahjustused s, Südame häired südamepeksle torsade de Vaskulaarsed kuumahood hüpotensioon häired Respiratoorsed, düspnoe, rindkere ja respiratoorne mediastiinumi häire, häired ninaverejooks Seedetrakti kõhulahtisus, oksendamine, gastriit, pankreatiit, häired ebamugavust kõhuvalu, kõhukinnisus, pseudomemb

Maksa ja hepatiit*, maksafunktsio maksapuudul sapiteede häired aspartaadi oni ikkus (vt Naha ja naha lööve, generaliseerun toksiline aluskoe sügelus, ud epidermise kahjustused urtikaaria, eksantematoos nekrolüüs, Lihaste, luustiku osteoartriit, artralgia ja sidekoe müalgia, kahjustused seljavalu, Neerude ja düsuuria, äge kuseteede häired neeruvalu, neerukahjust Reproduktiivse menstruatsioo süsteemi ja niväline rinnanäärme veritsus, häired munandite

Üldised häired ja turse, manustamiskoha asteenia, reaktsioonid üldine halb Uuringud vere kõrvalekalded Vigastus, protseduurijär mürgistus ja gne tüsistus protseduuri tüsistused * Neid kõrvaltoimeid täheldati ainult asitromütsiini manustamisel Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktikaks ja/või raviks. #2 Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktika/ravi puhul oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus „sage“ (> 1/100 kuni < 1/10). #3 Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktika/ravi puhul oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus „aeg- ajalt“ (> 1/1000 kuni < 1/100). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Soovitatutest suuremate annuste kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed sarnanesid tavaannuste kasutamisel täheldatutega (vt lõik 4.8). Asitromütsiiniga üleannustamise tüüpilised sümptomid hõlmavad muu hulgas seedetrakti sümptomeid, st oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja iiveldust.

Ravi Üleannustamise korral on näidustatud üldine sümptomaatiline ravi ja elutähtsate funktsioonide toetamine ning vajaduse korral aktiivsöe manustamine või maoloputus.

Dialüüsi toime kohta asitromütsiini eritumisele andmed puuduvad. Arvestades asitromütsiini eritumise mehhanismi, ei eemalda dialüüs tõenäoliselt toimeainet olulisel määral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid; ATC-kood: J01FA10

Toimemehhanism Asitromütsiini toimemehhanism põhineb bakteriaalse valgusünteesi inhibeerimisel, seondudes ribosoomi 50S alaühikuga ja inhibeerides peptiidide translokatsiooni.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe Haigust tekitava mikroobi puhul oleneb efektiivsus peamiselt kõveraaluse pindala (area under the curve, AUC) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) vahelisest suhtest.

Resistentsuse mehhanismid Resistentsus asitromütsiini suhtes võib põhineda järgmistel mehhanismidel.

• Väljapumpamine: resistentsust võib põhjustada rakumembraanis olevate väljavoolupumpade arvu suurenemine. See puudutab ainult 14- ja 15-lülilise ringiga makroliide (nn M-fenotüüp). Seondumiskoha struktuuri muutus: 23S rRNA metüülimine vähendab afiinsust ribosomaalsete seondumiskohtade suhtes, põhjustades resistentsust makroliidide (M), linkoosamiidide (L) ja B-tüüpi streptogramiinide (SB) suhtes (nn MLSB-fenotüüp). Resistentsust põhjustavaid metülaase kodeerivad erm-geenid. Afiinsust ribosomaalsete seondumiskohtade suhtes vähendavad ka mutatsioonid 23S rRNA seondumiskohtade struktuurides või mutatsioonid ribosomaalsete valkude suurtes alaühikutes. Makroliidide ensümaatiline inaktiveerimine pakub ainult vähest kliinilist huvi.

M-fenotüübi puhul täheldatakse täielikku ristresistentsust asitromütsiini, klaritromütsiini, erütromütsiini ja roksitromütsiini vahel. MLSB-fenotüübi puhul esineb täiendav ristresistentsus klindamütsiini ja B-tüüpi streptogramiini suhtes. 16-lülilise ringiga makroliidi spiramütsiini suhtes esineb osaline ristresistentsus.

Välismembraani väikese permeaabluse tõttu on enamik gram-negatiivseid liike makroliidide suhtes loomuomaselt resistentsed.

Tundlikkustestide tõlgendamise kriteeriumid European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing (EUCAST) on asitromütsiini jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise MIK (minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon) tõlgendamise kriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum- inhibitory-concentration-mic-breakpoints_en.xlsx. Omandatud resistentsuse levik Teatud liikide puhul võib omandatud resistentsuse levik olla geograafiliselt ja ajaliselt erinev, seetõttu on eelkõige raskete infektsioonide ravimisel soovitatav lähtuda kohalikust resistentsust puudutavast teabest. Kui resistentsuse kohalik levik muudab ravimi kasulikkuse vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral küsitavaks, tuleb vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt. Eelkõige raskete infektsioonide või ravi ebaõnnestumise korral on oluline mikrobioloogiline diagnoos koos patogeeni tuvastamise ja selle tundlikkuse kindlakstegemisega asitromütsiini suhtes.

Tabel 4. Omandatud resistentsuse levik Tavaliselt tundlikud liigid Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid

Mycobacterium avium’i kompleks° Streptococcus pyogenes Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Haemophilus ducreyi Haemophilus influenzae Legionella pneumophila° Moraxella catarrhalis Anaeroobsed mikroorganismid Peptostreptococcus spp. Porphyromonas gingivalis Tannerella forsythia Treponema denticola Muud mikroorganismid Aggregatibacter actinomycetemcomitans (varasem nimetus Actinobacillus actinomycetemcomitans) Borrelia burgdorferi Chlamydia trachomatis° Chlamydophila pneumoniae° Chlamydophila psittaci Mycoplasma pneumoniae° Prevotella intermedia Liigid, mille puhul võib esineda probleem omandatud resistentsusega Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid Staphylococcus aureus+ Staphylococcus epidermidis Staphylococcus haemolyticus Staphylococcus hominis Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae++ Viridans-streptokokid Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Neisseria gonorrhoeae Anaeroobsed mikroorganismid Fusobacterium spp. Prevotella spp. Loomuomaselt resistentsed organismid Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Escherichia coli Klebsiella spp. Pseudomonas aeruginosa Anaeroobsed mikroorganismid Bacteroides spp. ° Tabeli koostamise ajal uuendatud andmed puudusid. Kirjanduses, standardses teaduskirjanduses ja ravijuhistes avaldatud esmaste andmete kohaselt eeldatakse tundlikkust. + Vähemalt ühes piirkonnas täheldati metitsilliini suhtes resistentse Staphylococcus aureus’e korral resistentsuse üle 50%-list esinemissagedust. ++ Streptococcus pneumoniae penitsilliini suhtes tundlikud tüved on suurema tõenäosusega asitromütsiini suhtes tundlikud kui Streptococcus pneumoniae penitsilliini suhtes resistentsed tüved.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Asitromütsiini tippkontsentratsioon seerumis (C ) oli pärast tervetele vabatahtlikele 500 mg suukaudse suspensiooni (40 mg/ml), 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri, 500 mg (2 x 250 mg) tablettide ja 1000 mg (4 x 250 mg) kapslite manustamist tühja kõhuga vastavalt 0,29; 0,75; 0,34 ja 1,07 mg/l. Pärast asitromütsiini suukaudset manustamist on plasmas tippkontsentratsiooni

saavutamiseks kuluv aeg (T ) vahemikus 2...3 tundi. Tervetel vabatahtlikel oli keskmine absoluutne biosaadavus pärast 500 mg suukaudse suspensiooni ja 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri (kotikeses) manustamist tühja kõhuga vastavalt 37% ja 44%. Toidu mõju asitromütsiini suhtelisele suukaudsele biosaadavusele oleneb ravimvormist. Pärast asitromütsiini 500 mg suukaudse suspensiooni (40 mg/ml), 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri ja 500 mg tablettide (2 x 250 mg) suukaudset manustamist olid ekspositsioonid suure rasvasisaldusega eine järel ja tühja kõhuga manustamise korral sarnased. Pärast asitromütsiini 500 mg üksikannuse (2 x 250 mg kapslitena) manustamist suure rasvasisaldusega eine järel olid C -i ja AUC keskmised suhted vastavalt 52% ja 43% väiksemad kui tühja kõhu korral. Tabelis 5 on esitatud farmakokineetika keskmised (standardhälve) parameetrid tervetel täiskasvanud vabatahtlikel pärast tablettide ja kapslite manustamist standardsete raviskeemide järgi.

Tabel 5. Asitromütsiini C ja C manustamise viimasel päeval 3-päevase ja 5-päevase raviskeemi korral Raviskeem, AUC (µg•h/ml) C (µg/ml) ravimvorm 3-päevane raviskeem 1,88 (0,96) 0,42 (0,21) (500 mg ööpäevas), tablett 5-päevane raviskeem 0,80 (0,42) 0,18 (0,10) (500 mg 1. päeval, 250 mg 2. kuni

5. päeval), tablett

5-päevane raviskeem 2,1 (0,6) 0,24 (0,08) (500 mg 1. päeval, 250 mg 2. kuni

5. päeval), kapsel

Jaotumine Asitromütsiin jaotub plasmast ulatuslikult ja kiiresti ekstravasaalselt, sh kudedesse, nt kurgumandlitesse, kopsudesse ja günekoloogilistesse kudedesse, samuti ka rakusiseselt, eriti polümorfonukleaarsetesse leukotsüütidesse, makrofaagidesse ja monotsüütidesse. Farmakokineetika uuringutes on näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on teatud kudedes märgatavalt suurem (kuni 50 korda suurem kui plasmas täheldatud maksimaalne kontsentratsioon). See näitab ulatuslikku seondumist nende kudedega, jaotusruumala on tasakaalukontsentratsiooni tingimustes vahemikus 23...31 l/kg. Rakusisesest osast rakuvälisesse ossa ja seejärel plasmasse ümberjaotumise faasi tulemusel võib asitromütsiini väike kontsentratsioon püsida organismis pärast ravi lõpetamist pikka aega. Asitromütsiini seonduvus plasmavalkudega on väike, peamiselt seondub see happelise alfa-1-glükoproteiiniga ja antibiootikumi kontsentratsiooni suurenedes see väheneb: 0,05; 0,1 ja 1 mg/l puhul on seonduvus plasmavalkudega vastavalt 50%, 23% ja 7%. Biotransformatsioon Asitromütsiin metaboliseerub minimaalsel määral maksas. Biotransformatsiooni peamine tee on desosamiinsuhkru N-demetüülimine. Teised teed on muu hulgas O-demetüülimine, kladinoosi hüdrolüüs (kladinoossuhkru dekonjugeerimine) ja desosamiinsuhkru ja makroliidi ringi hüdroksüülimine. Puuduvad tõendid tsütokroom P450 CYP3A4 kliiniliselt olulise indutseerimise või inhibeerimise kohta maksas tsütokroomi-metaboliitide kompleksi moodustumise teel. Samuti ei ole selle tee puhul tuvastatud asitromütsiini autoindutseeritud metabolismi.

Eritumine Asitromütsiin eritub (aktiivselt) peamiselt sapiga, enamasti muutumatul kujul ravimina, kuid ka metaboliitidena, millel puudub antibakteriaalne toime. Eritumine uriiniga on vähemoluline tee –

uriiniga eritub alla 6% suukaudselt manustatud annusest ja ligikaudu 20% süsteemsesse vereringesse jõudnud ravimist. Muutumatul kujul ühend moodustab üle 50% roojaga ja 12% uriiniga erituvast asitromütsiinist.

Pärast asitromütsiini 500 mg üksikannuse manustamist oli hinnanguline kliirens plasmast 630 ml/min ja lõplik poolväärtusaeg ligikaudu 68 h. Kliirens neerude kaudu on üldiselt vahemikus 100...189 ml/min, mis on oluliselt aeglasem kui kliirens plasmast, nagu võib eeldada renaalse eritumistee suhteliselt väikest osatähtsust arvestades.

Lineaarsus/mittelineaarsus Pärast toimeainet kiiresti vabastava ravimvormi suukaudset manustamist olid AUC ja C annusevahemikus 250...1000 mg annusega proportsionaalsed. Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Asitromütsiini farmakokineetikat uuriti pärast 1,0 g üksikannuse (4 x 250 mg kapslit) suukaudset manustamist 43 täiskasvanule (vanuses 21...85 aastat), kellel oli GFR > 80 ml/min (n = 12), GFR vahemikus 10...80 ml/min (n = 12) ja GFR < 10 ml/min (n = 19).

Uuritavatel, kellel oli GFR vahemikus 10...80 ml/min, see asitromütsiini farmakokineetikat ei mõjutanud (keskmine C ja AUC suurenesid vastavalt 5,1% ja 4,2% võrreldes uuritavatega, kellel oli GFR > 80 ml/min). Uuritavatel, kellel oli GFR < 10 ml/min, suurenesid keskmine C ja AUC vastavalt 61% ja 35% võrreldes uuritavatega, kellel oli GFR > 80 ml/min. 0-120 Andmed dialüüsi saavate patsientide kohta puuduvad, kuid asitromütsiini eritumismehhanismi tõttu dialüüs tõenäoliselt ei eemalda toimeainet olulisel määral. Maksakahjustus Asitromütsiini farmakokineetikat uuriti pärast 500 mg üksikannuse (2 x 250 mg kapslit) suukaudset manustamist 22 täiskasvanule, kellel oli normaalne maksafunktsioon (n = 6), Childi-Pugh’ A-klassi maksakahjustus (n = 10) ja Childi-Pugh’ B-klassi maksakahjustus (n = 6). Uuritavatel, kellel oli Childi-Pugh’ A- ja B-klassi maksakahjustus, oli asitromütsiini AUC vastavalt 3% ja 19% väiksem ja C vastavalt 34% ja 72% suurem kui normaalse maksafunktsiooniga uuritavatel. max Eakad Eakatel (> 65 aastat) vabatahtlikel, kellele manustati tühja kõhuga 500 mg (2 x 250 mg kapslit) asitromütsiini 1. päeval ja seejärel 250 mg 2. kuni 5. päeval, oli AUC 1. ja 5. päeval vastavalt 3,0 ja 2,7 μg•h/ml. 5. päeval täheldati 29% suuremaid AUC , 8% suuremaid C -i ja 37,5% suuremaid T -i väärtusi kui noorematel (< 40 aastat) vabatahtlikel. Kuna neid erinevusi ei peeta kliiniliselt max olulisteks, ei ole normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga eakatel vaja annust kohandada. Lapsed Asitromütsiini suukaudse suspensiooni farmakokineetikat on kirjeldatud 14-l farüngiidiga lapsel vanuses 6...15 aastat ja 7-l keskkõrvapõletikuga lapsel vanuses 1...5 aastat. Nendes kahes kliinilises uuringus manustati asitromütsiini suukaudse suspensiooni annus 10 mg/kg 1. päeval ja seejärel 5 mg/kg 2. kuni 5. päeval. Pärast 5-päevast ravi olid AUC keskmised väärtused vastavalt 3,1 µg•h/ml ja 1,8 μg•h/ml. C -i keskmine väärtus ja T -i vastav keskmine väärtus olid lastel vanuses 6...15 aastat vastavalt 0,38 µg/ml ning 2,4 tundi ja lastel vanuses 1...5 aastat 0,22 μg/ml ja 1,9 tundi. C -i ja AUC keskmised väärtused on lastel vanuses 6...15 aastat 1,7 korda suuremad kui max 0-24 lastel vanuses 1...4 aastat. Asitromütsiini suukaudse suspensiooni 10 mg/kg ööpäevase annuse 3 päevase kuuri farmakokineetikat hinnati ka 16-l bakteriaalse infektsiooniga lapsel vanuses 6 kuud...10 aastat. AUC keskmine väärtus oli 7 lapsel vanuses 2...4 aastat 2,90 μg•h/ml, samas kui 8 lapsel vanuses 5...10 aastat oli see väärtus 2,08 μg•h/ml. Ühel lapsel vanuserühmas 6 kuud...2 aastat registreeriti AUC väike väärtus 0,74 μg•h/ml.

Asitromütsiini üksikannuse farmakokineetikat ei ole uuritud 30 mg/kg annuse saanud lastel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei näidanud muid inimestele selgelt asjakohaseid kahjulikke toimeid, mida ei ole käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes juba käsitletud.

Siiski on pärast asitromütsiini mitme annuse manustamist täheldatud hiirte, rottide ja koerte erinevates kudedes fosfolipidoosi (fosfolipiidide rakusisest kuhjumist). Fosfolipidoosi on samas ulatuses täheldatud ka vastsündinud rottide ja koerte kudedes. Ilmnes, et see toime on pärast asitromütsiiniga ravi lõpetamist pöörduv. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole üldiselt teada.

Loomkatsetes, milles uuriti embrüotoksilisi toimeid emasloomale mõõdukalt toksiliste annuste (2...3 korda suuremad kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg) manustamisel, ei täheldatud hiirtel ega rottidel mingeid teratogeenseid toimeid. Tuvastati, et asitromütsiin läbib platsentaarbarjääri. Asitromütsiini annuste 100 mg ja 200 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas (2...3 korda suuremad annused kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg) manustamine põhjustas rottidel loodete luustumise ja emasloomade kehakaalu suurenemise kerget pidurdumist. Rottidel tehtud peri- ja postnataalsetes uuringutes täheldati kerget pidurdumist pärast ravi asitromütsiini annustega 200 mg/kg ööpäevas (3 korda suurem annus kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: veevaba kaltsiumvesinikfosfaat hüpromelloos maisitärklis eelželatiniseeritud tärklis mikrokristalliline tselluloos naatriumlaurüülsulfaat magneesiumstearaat Tableti kate: hüpromelloos indigokarmiin (E132) titaandioksiid (E171) polüsorbaat 80 talk

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

500 mg tabletid, PVC/Al blisterpakend, 3 tk pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

292499

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.12.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2025