Sumamed forte – Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SUMAMED FORTE, 200 mg/5 ml suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

5 ml valmis suspensiooni sisaldab 200 mg (40 mg/ml) asitromütsiini (asitromütsiindihüdraadina). INN. Azithromycinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 5 ml valmissuspensiooni sisaldab 3,76 g sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber.

Pulber on valge kuni kollakasvalge värvusega. Valmissuspensioon on iseloomuliku kirsi/banaani/vanilli lõhna ja maitsega valge kuni kollakasvalge värvusega homogeenne suspensioon.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Asitromütsiini suspensioon on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Lapsed vanuses 6 kuud ja vanemad kehakaaluga alla 45 kg:

• streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit;
• äge bakteriaalne sinusiit;
• äge bakteriaalne keskkõrvapõletik;
• olmetekkeline kopsupõletik;
• naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid;
• migreeruv erüteem (Lyme’i tõve varane paikne vorm).

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga vähemalt 45 kg, kes ei ole suutelised alla neelama tahkeid ravimvorme on lisaks eespool loetletutele näidustatud ka

• Chlamydia trachomatis’e põhjustatud kusitipõletik ja emakakaelapõletik.

Täiskasvanutel, kellel on kroonilise bronhiidi ägenemine.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Lapsed vanuses 6 kuud ja vanemad kehakaaluga alla 45 kg Asitromütsiini tuleb manustada ööpäevase üksikannusena

Tabel 1. Annustamissoovitused lastele vanuses 6 kuud ja vanemad kehakaaluga alla 45 kg Näidustus Asitromütsiini manustamisskeem Äge bakteriaalne sinusiit

Olmetekkeline kopsupõletik 10 mg/kg ööpäevas 3 päeva jooksul Naha ja nahaaluskoe ägedad või bakteriaalsed infektsioonid 10 mg/kg 1. päeval, seejärel 5 mg/kg ööpäevas 2. kuni 5. päeval

Äge bakteriaalne Üksikannus 30 mg/kg või keskkõrvapõletik 10 mg/kg ööpäevas 3 päeva jooksul

Streptokokkide põhjustatud äge 20 mg/kg ööpäevas 3 päeva jooksul tonsilliit ja farüngiit või

Migreeruv erüteem (Lyme’i 20 mg/kg üks kord ööpäevas esimesel päeval, seejärel 10 mg/kg tõve varane paikne vorm) üksikannus 2. kuni 10. päeval Iga näidustuse korral tuleb arvesse võtta uuendatud ravijuhendites esitatud soovitusi raviskeemide, annuste ja ravi kestuse kohta.

Asitromütsiini ööpäevane annus ei tohi olla suurem kui täiskasvanute ööpäevane annus 500 mg, välja arvatud 1-päevane ravikuur (üksikannus) ägeda bakteriaalse keskkõrvapõletiku korral, kui maksimaalne koguannus ei tohi olla suurem kui 1500 mg. Maksimaalne soovitatav koguannus on lastel kehakaaluga alla 45 kg mis tahes ravi korral 1500 mg, välja arvatud 5-päevane raviskeem streptokokkide põhjustatud ägeda tonsilliidi ja farüngiidi ning migreeruva erüteemi (Lyme’i tõve varane paikne vorm) korral. Vt tabel 2.

Tabel 2. Asitromütsiini maksimaalne soovitatav ööpäevane annus iga raviskeemi korral Kehakaal Asitromütsiini maksimaalne annus ööpäevas (kg) 5 mg/kg 10 mg/kg 12 mg/kg 20 mg/kg 30 mg/kg (5-päevase (3-päevase (5-päevane (3-päevane (üksikannusega raviskeemi raviskeemi raviskeem raviskeem raviskeem ägeda

2. kuni või streptokokkide streptokokkide keskkõrvapõletiku

5. päev) 5-päevase põhjustatud põhjustatud korral)

7 35 mg 70 mg 84 mg 140 mg 210 mg 8 40 mg 80 mg 96 mg 160 mg 240 mg 9 45 mg 90 mg 108 mg 180 mg 270 mg 10 50 mg 100 mg 120 mg 200 mg 300 mg 11 55 mg 110 mg 132 mg 220 mg 330 mg 12 60 mg 120 mg 144 mg 240 mg 360 mg 13 65 mg 130 mg 156 mg 260 mg 390 mg 14 70 mg 140 mg 168 mg 280 mg 420 mg 15 75 mg 150 mg 180 mg 300 mg 450 mg 16...25 100 mg 200 mg 250 mg 400 mg 600 mg 26...35 150 mg 300 mg 350 mg 500 mg# 900 mg

36...< 45 200 mg 400 mg 450 mg 500 mg# 1200 mg # Ei tohi ületada täiskasvanute maksimaalset ööpäevast annust 500 mg. Eespool nimetatud annuste saamiseks manustatavad kogused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Suukaudse suspensiooni (40 mg/ml) maksimaalsed soovitatavad annused ööpäevas ja nendele vastavad kogused lastele vanuses 6 kuud ja vanemad kehakaaluga alla 45 kg

Kehakaal Asitromütsiini maksimaalne annus ööpäevas (kg) 5 mg/kg 10 mg/kg 12 mg/kg 20 mg/kg 30 mg/kg 7 1,00 ml 1,75 ml (70 mg)* 2,25 ml (90 mg)++ 3,50 ml (140 mg) 5,25 ml (40 mg)+* (210 mg) 8 1,00 ml 2,00 ml (80 mg)* 2,50 ml 4,00 ml (160 mg) 6,00 ml (40 mg)* (100 mg)++ (240 mg) 9 1,25 ml 2,25 ml (90 mg) 2,75 ml 4,50 ml (180 mg) 6,75 ml (50 mg)+* (110 mg)++ (270 mg) 10 1,25 ml 2,50 ml (100 mg) 3,00 ml (120 mg) 5,00 ml (200 mg) 7,50 ml (50 mg)* (300 mg) 11 1,50 ml 2,75 ml (110 mg) 3,25 ml 5,50 ml (220 mg) 8,25 ml (60 mg)+* (130 mg)++ (330 mg) 12 1,50 ml 3,00 ml (120 mg) 3,75 ml 6,00 ml (240 mg) 9,00 ml (60 mg)* (150 mg)++ (360 mg) 13 1,75 ml 3,25 ml (130 mg) 4,00 ml 6,50 ml (260 mg) 9,75 ml (70 mg)+* (160 mg)++ (390 mg) 14 1,75 ml 3,50 ml (140 mg) 4,25 ml 7,00 ml (280 mg) 10,50 ml (70 mg)* (170 mg)++ (420 mg) 15 2,00 ml 3,75 ml (150 mg) 4,50 ml (180 mg) 7,50 ml (300 mg) 11,25 ml (80 mg)+* (450 mg) 16...25 2,50 ml 5,00 ml (200 mg) 6,25 ml (250 mg) 10,00 ml 15,00 ml (100 mg) (400 mg) (600 mg) 26...35 3,75 ml 7,50 ml (300 mg) 8,75 ml (350 mg) 12,50 ml 22,50 ml (150 mg) (500 mg)# (900 mg) 36...< 45 5,00 ml 10,00 ml 11,25 ml (450 mg) 12,50 ml 30,00 ml (200 mg) (400 mg) (500 mg)# (1200 mg) + Annus 5 mg/kg: soovitatavad annused on 0,875 ml (35 mg); 1,125 ml (45 mg); 1,375 ml (55 mg); 1,625 ml (65 mg) ja 1,875 ml (75 mg). Õige manustatava annuse saamiseks on need väärtused ümardatud. ++ Annus 12 mg/kg: soovitatavad annused on 2,10 ml (84 mg); 2,40 ml (96 mg); 2,70 ml (108 mg); 3,30 ml (132 mg); 3,60 ml (144 mg); 3,9 ml (156 mg) ja 4,2 ml (168 mg). Õige manustatava annuse saamiseks on need väärtused ümardatud. * Nende patsientide ravimiseks on kõige sobivam asitromütsiini 20 mg/ml (100 mg / 5 ml) suukaudse suspensiooni pulber. # Ei tohi ületada täiskasvanute maksimaalset ööpäevast annust 500 mg. Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga vähemalt 45 kg, kes ei ole suutelised alla neelama tahkeid ravimvorme

Asitromütsiini tuleb manustada ühekordse ööpäevase annusena (vt tabel 4).

Tabel 4. Annustamissoovitused täiskasvanutele ja noorukitele kehakaaluga vähemalt 45 kg, kes ei ole suutelised alla neelama tahkeid ravimvorme Näidustus Asitromütsiini manustamisskeem

Streptokokkide põhjustatud äge tonsilliit ja farüngiit Äge bakteriaalne sinusiit 500 mg ööpäevas 3 päeva jooksul

Äge bakteriaalne keskkõrvapõletik või

Kroonilise bronhiidi ägenemine* Olmetekkeline kopsupõletik# Naha ja nahaaluskoe ägedad bakteriaalsed infektsioonid

Migreeruv erüteem (Lyme’i tõve varane paikne 1000 mg 1. päeval, seejärel 500 mg ööpäevas 2. vorm) kuni 10. päeval

Chlamydia trachomatis’e põhjustatud 1000 mg üksikannusena kusitipõletik ja emakakaelapõletik

* Ainult täiskasvanute raviks. # Täiskasvanutel võib intravenoossele ravile järgneda ka suukaudne ravi kuni 7- või 10-päevase täieliku ravikuuri lõpuni, kui see on kliiniliselt näidustatud (täpne teave vt asitromütsiini i.v. ravimvormide ravimi omaduste kokkuvõte). + Suukaudselt manustatavat asitromütsiini ei tohi kasutada väikevaagnapõletiku esmaseks raviks (täpne teave vt asitromütsiini i.v. ravimvormide ravimi omaduste kokkuvõte). Iga näidustuse korral tuleb arvesse võtta uuendatud ravijuhendites esitatud soovitusi raviskeemide, annuste ja ravi kestuse kohta.

Vahelejäänud annus Kui vahelejäänud annusest on möödunud 12 tundi või vähem, tuleb patsiendile soovitada annus võtta niipea kui võimalik ja seejärel võtta järgmine annus tavapäraselt ettenähtud ajal. Kui annuse võtmiseks tavapäraselt ettenähtud ajast on möödunud rohkem kui 12 tundi, tuleb patsiendil soovitada oodata kuni järgmise annuse võtmiseks plaanitud ajani.

Patsientide erirühmad Neerukahjustus Patsientidel, kellel on GFR ≥ 10 ml/min, ei ole vaja annust kohandada. Patsientidele, kellel on GFR < 10 ml/min, tuleb asitromütsiini manustada ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge (Childi-Pugh’ A-klass) või mõõduka (Childi-Pugh’ B-klass) maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Andmed raske (Childi-Pugh’ C-klass) maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad. Seetõttu tuleb neile patsientidele manustada asitromütsiini ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Eakad Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Kuna eakatel tekivad proarütmilised seisundid suurema tõenäosusega, tuleb nendel olla südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeriski tõttu eriti ettevaatlik (vt lõik 4.4). Lapsed Asitromütsiini ohutus ja efektiivsus ühelgi lõigus 4.1 nimetatud näidustusel ei ole tõestatud alla 6 kuu vanustel lastel.

Puudub Sumamed Forte asjakohane kasutus lastel kroonilise bronhiidi ägenemise ravi näidustusel.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Suukaudse suspensiooni tuleb võtta ühekordse ööpäevase annusena koos toiduga või ilma. Manustamine vahetult enne toidukorda võib parandada ravimi taluvust seedetraktis. Patsientidele tuleb öelda, et manustamiskõlblikuks muudetud suukaudse suspensiooni pudelit tuleb enne iga annuse võtmist loksutada.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

Manustamiskõlblikuks muutmise juhised Täieliku annuse manustamiseks on igas pudelis täiendavalt 5 ml suspensiooni. Manustamiskõlblikuks muutmiseks tuleb suusüstlaga (sisaldub pakendis) lisada graanulitega pudelisse sobiv kogus vett, kuni tekib homogeenne suspensioon.

• 20 ml saamiseks tuleb lisada 12 ml vett.

• 30 ml saamiseks tuleb lisada 16,5 ml vett.
• 37,5 ml saamiseks tuleb lisada 20 ml vett.

Ravimi annus tuleb välja mõõta pakendis oleva suusüstlaga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, erütromütsiini, mis tahes makroliid- või ketoliidantibiootikumi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Resistentsuse tekkevõimalus Kuna pärast ravi lõppu püsib asitromütsiini väike kontsentratsioon plasmas ning kudedes pikka aega, võib see soodustada resistentsuse teket (vt lõik 5.2). Asitromütsiini ravi tohib alustada alles pärast kasulikkuse ja riskide hoolikat hindamist, võttes arvesse resistentsuse kohalikku levikut, ja juhul, kui eelistatud raviskeemi ei ole esitatud.

Rasked naha- ja ülitundlikkusreaktsioonid Asitromütsiiniga raviga seoses on teatatud harvaesinevatest tõsistest allergilistest reaktsioonidest, sh angioödeem ja anafülaksia (harva surmaga lõppev), rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest, sh Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermise nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalised exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Ravimi määramise ajal tuleb patsiente teavitada nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest ning patsiente tuleb nende suhtes tähelepanelikult jälgida. Mõned asitromütsiini manustamise tagajärjel tekkinud nimetatud reaktsioonid on olnud korduvad ja vajanud pikemaajalist jälgimist ning ravi. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb asitromütsiiniga ravi lõpetada ja rakendada asjakohast ravi. Arstid peavad olema teadlikud, et sümptomaatilise ravi lõpetamisel võivad allergia sümptomid uuesti tekkida.

QT-intervalli pikenemine Teiste makroliididega (sh asitromütsiin) ravi ajal on täheldatud südame repolarisatsiooni ja QT-intervalli pikenemist, mis võib põhjustada südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeriski (vt lõik 4.8). Järgmised olukorrad võivad viia ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade de pointes) tekkeriski suurenemiseni, mis omakorda võivad põhjustada südameseiskust, mistõttu tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatusega patsientidel (eriti naised ja eakad), kellel esinevad proarütmilised seisundid, nt patsiendid:

• kellel on kaasasündinud või dokumenteeritud QT-intervalli pikenemine;
• kes saavad samaaegset ravi teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (vt

lõik 4.5);

• kellel on elektrolüütide tasakaalu häire, eriti hüpokaleemia ja hüpomagneseemia;
• kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, südame rütmihäire või raske südamepuudulikkus;

• kes on eakad: eakad patsiendid võivad olla tundlikumad ravimite toimete suhtes QT-intervallile.

Maksatoksilisus Kuna asitromütsiin eritub peamiselt maksa kaudu, tuleb olulise maksahaigusega patsientide ravimisel asitromütsiiniga olla ettevaatlik. Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud fulminantse hepatiidi juhtudest, mis võivad lõppeda eluohtliku maksapuudulikkusega. Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud hepatiidi, kolestaatilise ikteruse, maksanekroosi ja maksapuudulikkuse juhtudest, millest mõned on lõppenud surmaga (vt lõik 4.8). Võimalik, et mõnel patsiendil oli olemasolev maksahaigus või nad võtsid teisi maksatoksilisi ravimpreparaate. Patsientidele tuleb öelda, et maksa funktsioonihäire nähtude ja sümptomite, nt kiiresti arenev asteenia, millega kaasnevad ikterus, tume uriin, kalduvus veritsuste tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia, tekkimise korral tuleb asitromütsiini manustamine lõpetada ja võtta ühendust oma arstiga. Sellistel juhtudel tuleb kohe teha maksafunktsiooni analüüsid ja/või uuringud.

Clostridioides difficile’iga seostatav kõhulahtisus ja pseudomembranoosne koliit Asitromütsiiniga ravi ajal on teatatud Clostridioides difficile’iga seostatavast kõhulahtisusest (Clostridioides difficile associated diarrhoea, CDAD) ja pseudomembranoossest koliidist, mille raskusaste võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini (vt lõik 4.8). CDAD-i ja pseudomembranoosse koliidi esinemisvõimalust tuleb kaaluda patsientidel, kellel tekib kõhulahtisus asitromütsiini manustamise ajal või pärast seda. Tuleb kaaluda asitromütsiiniga ravi lõpetamist ja toetavate meetmete võtmist koos spetsiifilise ravi alustamisega C. difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimpreparaate ei tohi manustada.

Sugulisel teel levivad infektsioonid Neisseria gonorrhoeae on suure tõenäosusega resistentne makroliidide, sh asaliidide klassi kuuluva asitromütsiini suhtes (vt lõik 5.1). Seetõttu ei soovitata kasutada asitromütsiini tüsistumata gonorröa ega väikevaagnapõletiku raviks, välja arvatud juhul, kui laboratoorsete uuringute tulemused on kinnitanud organismi tundlikkust asitromütsiini suhtes. Ravimata või suboptimaalselt ravitud kujul võib see seisund põhjustada hilistüsistusi, sh viljatust ja emakavälist rasedust.

Täiendavalt tuleb asitromütsiini üksikannuse määramisel N. gonorrhoeae või C. trachomatis’e põhjustatud kusitipõletiku ja emakakaelapõletiku raviks (vt lõik 4.2) välistada samaaegne Mycoplasma genitalium’i põhjustatud urogenitaalne infektsioon, sest selle organismi puhul on resistentsuse tekkerisk suur.

Lisaks tuleb sugulisel teel levivatest infektsioonidest välistada Treponema pallidum’i põhjustatud kaasuv infektsioon, sest peiteajal võivad süüfilise sümptomid olla varjatud, mille tõttu võib diagnoosimine hilineda. Kõigil sugulisel teel levivate urogenitaalsete infektsioonidega patsientidel tuleb alustada asjakohast antibakteriaalset ravi ja teha järelkontrolli analüüse.

Myasthenia gravis Asitromütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite ägenemisest ja müasteenilise sündroomi tekkest (vt lõik 4.8).

Mittetundlikud organismid Asitromütsiini kasutamise tagajärjel võib tekkida mittetundlike organismide ülekasv. Superinfektsioonide tekke korral võib olla vaja ravi katkestada või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

Tungaltera derivaadid Tungaltera derivaate saavatel patsientidel on mõne makroliidantibiootikumi samaaegne manustamine esile kutsunud ergotismi. Tungaltera ja asitromütsiini vahelise võimaliku koostoime kohta andmed puuduvad. Siiski ei tohi asitromütsiini ja tungaltera derivaate ergotismi teoreetilise tekkevõimaluse tõttu samaaegselt manustada.

Lapsed

Infantiilne hüpertroofiline pülorostenoos (IHPS) Pärast asitromütsiini kasutamist esimese 42 päeva jooksul pärast sündi on teatatud IHPS-ist. Lapsevanematele ja hooldajatele tuleb öelda, et fontäänina oksendamise või ärrituvuse ilmnemisel lapse toitmise ajal tuleb ühendust võtta arstiga.

Oluline teave abiainete kohta Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

Sahharoos Päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoosi malabsorptsiooni või sahharaas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kuigi asitromütsiin on CYP450 nõrk inhibiitor ega oma olulist koostoimet CYP450 substraatidega, ei saa CYP3A4 inhibeerimist täielikult välistada. Seetõttu on soovitatav olla ettevaatlik koosmanustamisel kitsa terapeutilise vahemikuga CYP3A4 substraatidega. Asitromütsiin on transporteri P-glükoproteiini (P-gp) inhibiitor. Asitromütsiini koosmanustamine P-gp substraatidega, nt digoksiini ja kolhitsiiniga, võib suurendada nende ekspositsiooni. Kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite puhul on soovitatav olla ettevaatlik ja teha nõuetekohast kliinilist ja/või terapeutilist ravimiseiret ning vajaduse korral annust kohandada. Seejuures tuleb arvesse võtta asitromütsiini suhteliselt pikka poolväärtusaega (vt lõik 5.2).

Teadaolevalt QT-intervalli pikendavad ravimid Asitromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad teadaolevalt QT-intervalli pikendavaid ravimeid (vt lõik 4.4), nt IA klassi antiarütmikumid (nt kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi antiarütmikumid (nt dofetiliid, amiodaroon ja sotalool), antipsühhootikumid (nt pimosiid), antidepressandid (nt tsitalopraam), fluorokinoloonid (nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin), tsisapriid, klorokviin ja hüdroklorokviin.

Teave asitromütsiini ja võimalike koosmanustatavate ravimpreparaatide koostoimete kohta on esitatud allolevas tabelis ja tekstis. Ravimite kirjeldatud koostoimed põhinevad asitromütsiiniga tehtud kliiniliste koostoimeuuringute tulemustel või, kui on märgitud, on tegemist asitromütsiiniga kooskasutamisel tekkida võivate koostoimetega.

Tabel 4. Asitromütsiini ja teiste ravimpreparaatide kliiniliselt olulised koostoimed

Ravimpreparaat Koostoime Mehhanism Soovitus (ravivaldkond) Toime ekspositsioonile koosmanustamise Atorvastatiin Asitromütsiin: ND Atorvastatiin on Tuleb olla ettevaatlik, (3-hüdroksü-3-metüülglu CYP3A4 ja P-gp sest tarüüli koensüüm A Atorvastatiin: substraat. turuletulekujärgselt on [3-hydroxy-3-methylgluta ↔ AUC asitromütsiini ja ryl coenzyme A, HMG ↔ C statiine CoA] reduktaasi koosmanustanud inhibiitor) patsientidel teatatud Asitromütsiini annus juhtudest. 500 mg suukaudselt üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul. Atorvastatiini annus 10 mg suukaudselt üks kord ööpäevas. Tsüklosporiin Asitromütsiin: ND Tsüklosporiin on Asitromütsiiniga ravi (immunosuppressant) CYP3A4 ja P-gp kitsa ajal ja pärast selle Asitromütsiini annus ↔ AUC vahemikuga substraat asjakohane kliiniline 500 mg suukaudselt üks ↑ C 24% ja/või konkureerib sapi jälgimine ja kord ööpäevas 3 päeva kaudu eritumisel. terapeutiline jooksul. ravimiseire. Vajaduse Tsüklosporiini üksikannus tsüklosporiini annust 10 mg/kg suukaudselt. kohandada. Kolhitsiin (podagra) Asitromütsiin: ND Kolhitsiin on P-gp kitsa Asitromütsiiniga ravi Dabigatraan (suukaudne ND Dabigatraan on P-gp Tuleb olla ettevaatlik, antikoagulant) kitsa terapeutilise sest Digoksiin ND Digoksiin on P-gp kitsa Asitromütsiiniga ravi (südameglükosiidid) terapeutilise ajal ja pärast selle Varfariin (suukaudne Asitromütsiin: ND Ei ole teada. Asitromütsiiniga ravi antikoagulant) ajal ja pärast selle

Asitromütsiini annus protrombiiniaja 500 mg suukaudselt üks Kliinilises sagedasemat jälgimist. kord ööpäevas 1. päeval koostoimeuuringus ja seejärel 250 mg protrombiiniaja suukaudselt üks kord muutusi ei täheldatud, ööpäevas 4 päeva kuid jooksul. turuletulekujärgselt on Varfariini üksikannus koosmanustamise 15 mg suukaudselt. korral asitromütsiiniga Märkus: „↑“ või „↓“ = üle 10-protsendilised statistiliselt olulised muutused; „↔“ = muutusteta; ND (not determined) = ei ole kindlaks tehtud.

Kliinilistes uuringutes, milles hinnati võimalikke koostoimeid asitromütsiini koosmanustamisel suukaudsete antatsiidide (alumiiniumhüdroksiid/magneesiumhüdroksiid), karbamasepiini, tsetirisiini, tsimetidiini, efavirensi, flukonasooli, metüülprednisolooni, midasolaami, rifabutiini, sildenafiili, teofülliini, triasolaami, trimetoprimi/sulfametoksasooli ja zidovudiiniga, ei täheldatud asitromütsiini ega koosmanustatud ravimpreparaatide ekspositsiooni kliiniliselt olulisi muutusi.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus Reproduktsiooniuuringud loomadel on tehtud annustega, millega saavutatakse emasloomale mõõdukalt toksilised kontsentratsioonid. Nendes uuringutes ei leitud tõendeid teratogeensete toimete kohta. Siiski puuduvad piisavad ja põhjaliku kontrolliga uuringud rasedatel.

Vaatlusuuringutest on saadud suur hulk andmeid asitromütsiinile ekspositsiooni kohta raseduse ajal (rohkem kui 7000 asitromütsiinile eksponeeritud raseda andmed). Enamik neist uuringutest saadud tulemusi ei viidanud lootele avalduvate kahjulike toimete, nt raskete kaasasündinud väärarendite või kardiovaskulaarsete väärarendite tekkeriski suurenemisele. Epidemioloogilised tõendid raseduse katkemise riski kohta pärast ekspositsiooni asitromütsiinile raseduse varajases etapis ei ole selged. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Asitromütsiini tohib kasutada raseduse ajal üksnes siis, kui see on kliiniliselt vajalik.

Imetamine Asitromütsiin eritub rinnapiima olulisel määral. Rinnaga toidetavatel imikutel ei ole asitromütsiini tõsiseid kõrvaltoimeid täheldatud; samas võib isegi subterapeutiliste annuste manustamisel esineda vastsündinutel / rinnaga toidetavatel imikutel selliseid kõrvaltoimeid nagu kõhulahtisus, limaskestade seeninfektsioon ja ülitundlikkus. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine / mitte alustamine asitromütsiiniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Rottidel tehtud fertiilsusuuringutes täheldati pärast asitromütsiini manustamist tiinestumise määra vähenemist. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole teada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sumamed Forte mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mõnel asitromütsiini võtval patsiendil on teatatud pearinglusest, unisusest ja krambihoogudest ning mõnel patsiendil esines nägemis- ja/või kuulmishäire. Patsiendi autojuhtimise ja masinatega töötamise võime hindamisel tuleb sellega arvestada (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ravi ajal kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed olid muu hulgas kõhulahtisus, peavalu, oksendamine, kõhuvalu, iiveldus ja kõrvalekalded laboratoorsete analüüside väärtustes. Teised olulised kõrvaltoimed on muu hulgas anafülaktilised reaktsioonid; torsade de pointes; arütmiad, sh ventrikulaarne tahhükardia; pseudomembranoosne koliit ja maksapuudulikkus (vt lõik 4.4). Asitromütsiiniga raviga seoses on teatatud rasketest kutaansetest kõrvaltoimetest, sh Stevensi-Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermise nekrolüüsist (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (AGEP) (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Allpool on esitatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse jälgimise ajal tuvastatud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduste järgi.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 5. Kõrvaltoimete loetelu tabelina Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass Infektsioonid ja kandidiaas, infestatsioonid kopsupõletik, Vere ja lümfotsüütide leukopeenia, trombotsütop lümfisüsteemi arvu neutropeenia, eenia, häired vähenemine, eosinofiilia, hemolüütilin

Immuunsüsteem angioödeem, anafülaktilin i häired ülitundlikkus e reaktsioon Ainevahetus- ja söögiisu toitumishäired vähenemine# Psühhiaatrilised närvilisus, agiteeritus ärevus, häired unetus deliirium, Närvisüsteemi peavalu pearinglus#2, myasthenia häired düsgeusia#2, gravis (vt Silma nägemishäire kahjustused #2 Kõrva ja kõrvakahjust kurtus#2, labürindi us, kuulmisnõrk kahjustused vertiigo us#3, Südame häired südamepeksl torsades de Vaskulaarsed kuumahood hüpotensioon häired Respiratoorsed, düspnoe, rindkere ja respiratoorne mediastiinumi häire, häired ninaverejook Seedetrakti kõhulahtisus, oksendamine, gastriit, pankreatiit, häired ebamugavust kõhuvalu#1, kõhukinnisus pseudomemb

Maksa ja hepatiit*, maksafunktsio maksapuudul sapiteede häired aspartaadi oni ikkus (vt Naha ja naha lööve#2, generaliseerun toksiline aluskoe sügelus#2, ud epidermise kahjustused urtikaaria, eksantematoos nekrolüüs, Lihaste, luustiku osteoartriit, artralgia#2 ja sidekoe müalgia, kahjustused seljavalu, Neerude ja düsuuria, äge kuseteede häired neeruvalu, neerukahjust

Reproduktiivse menstruatsio süsteemi ja oniväline rinnanäärme veritsus, häired munandite Üldised häired ja turse, manustamiskoha asteenia, reaktsioonid üldine halb Uuringud vere kõrvalekalde Vigastus, protseduurijä mürgistus ja rgne tüsistus protseduuri tüsistused * Neid kõrvaltoimeid täheldati ainult asitromütsiini manustamisel Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktikaks ja/või raviks. #2 Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktika/ravi puhul oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus „sage“ (> 1/100 kuni < 1/10). #3 Mycobacterium avium’i kompleksi profülaktika/ravi puhul oli nende kõrvaltoimete esinemissagedus „aeg-ajalt“ (> 1/1000 kuni < 1/100). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Soovitatutest suuremate annuste kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed sarnanesid tavaannuste kasutamisel täheldatutega (vt lõik 4.8). Asitromütsiiniga üleannustamise tüüpilised sümptomid hõlmavad muu hulgas seedetrakti sümptomeid, st oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja iiveldust.

Ravi Üleannustamise korral on näidustatud üldine sümptomaatiline ravi ja elutähtsate funktsioonide toetamine ning vajaduse korral aktiivsöe manustamine või maoloputus. Dialüüsi toime kohta asitromütsiini eritumisele andmed puuduvad. Arvestades asitromütsiini eritumise mehhanismi, ei eemalda dialüüs tõenäoliselt toimeainet olulisel määral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid; ATC-kood: J01FA10

Toimemehhanism Asitromütsiini toimemehhanism põhineb bakteriaalse valgusünteesi inhibeerimisel, seondudes ribosoomi 50S alaühikuga ja inhibeerides peptiidide translokatsiooni.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe Haigust tekitava mikroobi puhul oleneb efektiivsus peamiselt kõveraaluse pindala (area under the curve, AUC) ja minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) vahelisest suhtest.

Resistentsuse mehhanismid Resistentsus asitromütsiini suhtes võib põhineda järgmistel mehhanismidel.

• Väljapumpamine: resistentsust võib põhjustada rakumembraanis olevate väljavoolupumpade arvu suurenemine. See puudutab ainult 14- ja 15-lülilise ringiga makroliide (nn M-fenotüüp). Seondumiskoha struktuuri muutus: 23S rRNA metüülimine vähendab afiinsust ribosomaalsete seondumiskohtade suhtes, põhjustades resistentsust makroliidide (M), linkoosamiidide (L) ja B-tüüpi streptogramiinide (SB) suhtes (nn MLSB-fenotüüp). Resistentsust põhjustavaid metülaase kodeerivad erm-geenid. Afiinsust ribosomaalsete seondumiskohtade suhtes vähendavad ka mutatsioonid 23S rRNA seondumiskohtade struktuurides või mutatsioonid ribosomaalsete valkude suurtes alaühikutes. Makroliidide ensümaatiline inaktiveerimine pakub ainult vähest kliinilist huvi.

M-fenotüübi puhul täheldatakse täielikku ristresistentsust asitromütsiini, klaritromütsiini, erütromütsiini ja roksitromütsiini vahel. MLSB-fenotüübi puhul esineb täiendav ristresistentsus klindamütsiini ja B-tüüpi streptogramiini suhtes. 16-lülilise ringiga makroliidi spiramütsiini suhtes esineb osaline ristresistentsus. Välismembraani väikese permeaabluse tõttu on enamik gram-negatiivseid liike makroliidide suhtes loomuomaselt resistentsed.

Tundlikkustestide tõlgendamise kriteeriumid European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing (EUCAST) on asitromütsiini jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise MIK (minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon) tõlgendamise kriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum- inhibitory-concentration-mic-breakpoints_en.xlsx.

Omandatud resistentsuse levik Teatud liikide puhul võib omandatud resistentsuse levik olla geograafiliselt ja ajaliselt erinev, seetõttu on eelkõige raskete infektsioonide ravimisel soovitatav lähtuda kohalikust resistentsust puudutavast

teabest. Kui resistentsuse kohalik levik muudab ravimi kasulikkuse vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral küsitavaks, tuleb vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt. Eelkõige raskete infektsioonide või ravi ebaõnnestumise korral on oluline mikrobioloogiline diagnoos koos patogeeni tuvastamise ja selle tundlikkuse kindlakstegemisega asitromütsiini suhtes.

Tabel 6. Omandatud resistentsuse levik

Tavaliselt tundlikud liigid Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid Mycobacterium avium’i kompleks° Streptococcus pyogenes

Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Haemophilus ducreyi Haemophilus influenzae Legionella pneumophila°

Moraxella catarrhalis Anaeroobsed mikroorganismid Peptostreptococcus spp. Porphyromonas gingivalis

Tannerella forsythia Treponema denticola Muud mikroorganismid

Aggregatibacter actinomycetemcomitans (varasem nimetus Actinobacillus actinomycetemcomitans) Borrelia burgdorferi Chlamydia trachomatis° Chlamydophila pneumoniae°

Chlamydophila psittaci Mycoplasma pneumoniae° Prevotella intermedia Liigid, mille puhul võib esineda probleem omandatud resistentsusega

Aeroobsed gram-positiivsed mikroorganismid Staphylococcus aureus+ Staphylococcus epidermidis Staphylococcus haemolyticus

Staphylococcus hominis Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae++ Viridans-streptokokid

Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Neisseria gonorrhoeae Anaeroobsed mikroorganismid Fusobacterium spp.

Prevotella spp. Loomuomaselt resistentsed organismid Aeroobsed gram-negatiivsed mikroorganismid Escherichia coli

Klebsiella spp. Pseudomonas aeruginosa Anaeroobsed mikroorganismid Bacteroides spp.

° Tabeli koostamise ajal uuendatud andmed puudusid. Kirjanduses, standardses teaduskirjanduses ja ravijuhistes avaldatud esmaste andmete kohaselt eeldatakse tundlikkust. + Vähemalt ühes piirkonnas täheldati metitsilliini suhtes resistentse Staphylococcus aureus’e korral resistentsuse üle 50%-list esinemissagedust. ++ Streptococcus pneumoniae penitsilliini suhtes tundlikud tüved on suurema tõenäosusega asitromütsiini suhtes tundlikud kui Streptococcus pneumoniae penitsilliini suhtes resistentsed tüved.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Asitromütsiini tippkontsentratsioon seerumis (C ) oli pärast tervetele vabatahtlikele 500 mg suukaudse suspensiooni (40 mg/ml), 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri, 500 mg (2 x 250 mg) tablettide ja 1000 mg (4 x 250 mg) kapslite manustamist tühja kõhuga vastavalt 0,29; 0,75; 0,34 ja 1,07 mg/l. Pärast asitromütsiini suukaudset manustamist on plasmas tippkontsentratsiooni saavutamiseks kuluv aeg (T ) vahemikus 2...3 tundi. Tervetel vabatahtlikel oli keskmine absoluutne biosaadavus pärast 500 mg suukaudse suspensiooni ja 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri (kotikeses) manustamist tühja kõhuga vastavalt 37% ja 44%. Toidu mõju asitromütsiini suhtelisele suukaudsele biosaadavusele oleneb ravimvormist. Pärast asitromütsiini 500 mg suukaudse suspensiooni (40 mg/ml), 1000 mg suukaudse suspensiooni pulbri ja 500 mg tablettide (2 x 250 mg) suukaudset manustamist olid ekspositsioonid suure rasvasisaldusega eine järel ja tühja kõhuga manustamise korral sarnased. Pärast asitromütsiini 500 mg üksikannuse (2 x 250 mg kapslitena) manustamist suure rasvasisaldusega eine järel olid C -i ja AUC keskmised suhted vastavalt 52% ja 43% väiksemad kui tühja kõhu korral. Tabelis 5 on esitatud farmakokineetika keskmised (standardhälve) parameetrid tervetel täiskasvanud vabatahtlikel pärast tablettide ja kapslite manustamist standardsete raviskeemide järgi. Tabel 5. Asitromütsiini C ja C manustamise viimasel päeval 3-päevase ja 5-päevase raviskeemi korral Raviskeem, AUC (µg•h/ml) C (µg/ml) ravimvorm 3-päevane raviskeem 1,88 (0,96) 0,42 (0,21) (500 mg ööpäevas), tablett 5-päevane raviskeem 0,80 (0,42) 0,18 (0,10) (500 mg 1. päeval, 250 mg 2. kuni

5. päeval), tablett

5-päevane raviskeem 2,1 (0,6) 0,24 (0,08) (500 mg 1. päeval, 250 mg 2. kuni

5. päeval), kapsel

Jaotumine Asitromütsiin jaotub plasmast ulatuslikult ja kiiresti ekstravasaalselt, sh kudedesse, nt kurgumandlitesse, kopsudesse ja günekoloogilistesse kudedesse, samuti ka rakusiseselt, eriti polümorfonukleaarsetesse leukotsüütidesse, makrofaagidesse ja monotsüütidesse. Farmakokineetika uuringutes on näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on teatud kudedes märgatavalt suurem (kuni 50 korda suurem kui plasmas täheldatud maksimaalne kontsentratsioon). See näitab ulatuslikku seondumist nende kudedega, jaotusruumala on tasakaalukontsentratsiooni tingimustes vahemikus

23...31 l/kg. Rakusisesest osast rakuvälisesse ossa ja seejärel plasmasse ümberjaotumise faasi tulemusel võib asitromütsiini väike kontsentratsioon püsida organismis pärast ravi lõpetamist pikka aega. Asitromütsiini seonduvus plasmavalkudega on väike, peamiselt seondub see happelise alfa-1-glükoproteiiniga ja antibiootikumi kontsentratsiooni suurenedes see väheneb: 0,05; 0,1 ja 1 mg/l puhul on seonduvus plasmavalkudega vastavalt 50%, 23% ja 7%.

Biotransformatsioon Asitromütsiin metaboliseerub minimaalsel määral maksas. Biotransformatsiooni peamine tee on desosamiinsuhkru N-demetüülimine. Teised teed on muu hulgas O-demetüülimine, kladinoosi hüdrolüüs (kladinoossuhkru dekonjugeerimine) ja desosamiinsuhkru ja makroliidi ringi hüdroksüülimine.

Puuduvad tõendid tsütokroom P450 CYP3A4 kliiniliselt olulise indutseerimise või inhibeerimise kohta maksas tsütokroomi-metaboliitide kompleksi moodustumise teel. Samuti ei ole selle tee puhul tuvastatud asitromütsiini autoindutseeritud metabolismi.

Eritumine Asitromütsiin eritub (aktiivselt) peamiselt sapiga, enamasti muutumatul kujul ravimina, kuid ka metaboliitidena, millel puudub antibakteriaalne toime. Eritumine uriiniga on vähemoluline tee – uriiniga eritub alla 6% suukaudselt manustatud annusest ja ligikaudu 20% süsteemsesse vereringesse jõudnud ravimist. Muutumatul kujul ühend moodustab üle 50% roojaga ja 12% uriiniga erituvast asitromütsiinist.

Pärast asitromütsiini 500 mg üksikannuse manustamist oli hinnanguline kliirens plasmast 630 ml/min ja lõplik poolväärtusaeg ligikaudu 68 h. Kliirens neerude kaudu on üldiselt vahemikus 100...189 ml/min, mis on oluliselt aeglasem kui kliirens plasmast, nagu võib eeldada renaalse eritumistee suhteliselt väikest osatähtsust arvestades.

Lineaarsus/mittelineaarsus Pärast toimeainet kiiresti vabastava ravimvormi suukaudset manustamist olid AUC ja C annusevahemikus 250...1000 mg annusega proportsionaalsed. Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Asitromütsiini farmakokineetikat uuriti pärast 1,0 g üksikannuse (4 x 250 mg kapslit) suukaudset manustamist 43 täiskasvanule (vanuses 21...85 aastat), kellel oli GFR > 80 ml/min (n = 12), GFR vahemikus 10...80 ml/min (n = 12) ja GFR < 10 ml/min (n = 19). Uuritavatel, kellel oli GFR vahemikus 10...80 ml/min, see asitromütsiini farmakokineetikat ei mõjutanud (keskmine C ja AUC suurenesid vastavalt 5,1% ja 4,2% võrreldes uuritavatega, kellel oli GFR > 80 ml/min). Uuritavatel, kellel oli GFR < 10 ml/min, suurenesid keskmine C ja AUC vastavalt 61% ja 35% võrreldes uuritavatega, kellel oli GFR > 80 ml/min. Andmed dialüüsi saavate patsientide kohta puuduvad, kuid asitromütsiini eritumismehhanismi tõttu dialüüs tõenäoliselt ei eemalda toimeainet olulisel määral. Maksakahjustus Asitromütsiini farmakokineetikat uuriti pärast 500 mg üksikannuse (2 x 250 mg kapslit) suukaudset manustamist 22 täiskasvanule, kellel oli normaalne maksafunktsioon (n = 6), Childi-Pugh’ A-klassi maksakahjustus (n = 10) ja Childi-Pugh’ B-klassi maksakahjustus (n = 6). Uuritavatel, kellel oli Childi- Pugh’ A- ja B-klassi maksakahjustus, oli asitromütsiini AUC vastavalt 3% ja 19% väiksem ja C vastavalt 34% ja 72% suurem kui normaalse maksafunktsiooniga uuritavatel. Eakad Eakatel (> 65 aastat) vabatahtlikel, kellele manustati tühja kõhuga 500 mg (2 x 250 mg kapslit) asitromütsiini 1. päeval ja seejärel 250 mg 2. kuni 5. päeval, oli AUC 1. ja 5. päeval vastavalt 3,0 ja 2,7 μg•h/ml. 5. päeval täheldati 29% suuremaid AUC , 8% suuremaid C -i ja 37,5% suuremaid

T -i väärtusi kui noorematel (< 40 aastat) vabatahtlikel. Kuna neid erinevusi ei peeta kliiniliselt max olulisteks, ei ole normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga eakatel vaja annust kohandada. Lapsed Asitromütsiini suukaudse suspensiooni farmakokineetikat on kirjeldatud 14-l farüngiidiga lapsel vanuses 6...15 aastat ja 7-l keskkõrvapõletikuga lapsel vanuses 1...5 aastat. Nendes kahes kliinilises uuringus manustati asitromütsiini suukaudse suspensiooni annus 10 mg/kg 1. päeval ja seejärel 5 mg/kg 2. kuni 5. päeval. Pärast 5-päevast ravi olid AUC keskmised väärtused vastavalt 3,1 µg•h/ml ja 1,8 μg•h/ml. C -i keskmine väärtus ja T -i vastav keskmine väärtus olid lastel vanuses 6...15 aastat max max vastavalt 0,38 µg/ml ning 2,4 tundi ja lastel vanuses 1...5 aastat 0,22 μg/ml ja 1,9 tundi. C -i ja AUC keskmised väärtused on lastel vanuses 6...15 aastat 1,7 korda suuremad kui lastel vanuses 1...4 aastat. Asitromütsiini suukaudse suspensiooni 10 mg/kg ööpäevase annuse 3 päevase kuuri farmakokineetikat hinnati ka 16-l bakteriaalse infektsiooniga lapsel vanuses 6 kuud...10 aastat. AUC keskmine väärtus oli 7 lapsel vanuses 2...4 aastat 2,90 μg•h/ml, samas kui 8 lapsel vanuses 5...10 aastat oli see väärtus 2,08 μg•h/ml. Ühel lapsel vanuserühmas 6 kuud...2 aastat registreeriti AUC väike väärtus 0,74 μg•h/ml. Asitromütsiini üksikannuse farmakokineetikat ei ole uuritud 30 mg/kg annuse saanud lastel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei näidanud muid inimestele selgelt asjakohaseid kahjulikke toimeid, mida ei ole käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes juba käsitletud. Siiski on pärast asitromütsiini mitme annuse manustamist täheldatud hiirte, rottide ja koerte erinevates kudedes fosfolipidoosi (fosfolipiidide rakusisest kuhjumist). Fosfolipidoosi on samas ulatuses täheldatud ka vastsündinud rottide ja koerte kudedes. Ilmnes, et see toime on pärast asitromütsiiniga ravi lõpetamist pöörduv. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole üldiselt teada. Loomkatsetes, milles uuriti embrüotoksilisi toimeid emasloomale mõõdukalt toksiliste annuste (2...3 korda suuremad kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg) manustamisel, ei täheldatud hiirtel ega rottidel mingeid teratogeenseid toimeid. Tuvastati, et asitromütsiin läbib platsentaarbarjääri. Asitromütsiini annuste 100 mg ja 200 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas (2...3 korda suuremad annused kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg) manustamine põhjustas rottidel loodete luustumise ja emasloomade kehakaalu suurenemise kerget pidurdumist. Rottidel tehtud peri- ja postnataalsetes uuringutes täheldati kerget pidurdumist pärast ravi asitromütsiini annustega 200 mg/kg ööpäevas (3 korda suurem annus kui täiskasvanutele soovitatav maksimaalne, kehapindalal põhinev ööpäevane annus 500 mg).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sahharoos Veevaba trinaatriumfosfaat (E339) Hüdroksüpropüültselluloos Ksantaankummi Vanilli lõhna- ja maitseaine (vahamaisi maltodekstriin, propüleenglükool E1520, kaltsiumfosfaat E341) Kirsi lõhna- ja maitseaine (tapiokk-dekstriin, akaatsiakummi E414, triatsetiin E1518) Banaani lõhna- ja maitseaine (maisi maltodekstriin ja modifitseeritud tärklis (vahamaisist)) Kolloidne veevaba ränidioksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Pulber: 2 aastat.

15 ml valmissuspensioon säilib 5 päeva temperatuuril kuni 25°C. 30 ml valmissuspensioon säilib 10 päeva temperatuuril kuni 25°C.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

50 ml plastpudelis (HDPE) on 15 ml suukaudse suspensiooni pulbrit, millest saab valmistada 20 ml suukaudset suspensiooni (sisaldab 600 mg asitromütsiini). Pudel on suletud lastekindla polüpropüleenist või polüetüleenist korgiga.

100 ml plastpudelis (HDPE) on 30 ml suukaudse suspensiooni pulbrit, millest saab valmistada 35 ml suukaudset suspensiooni (sisaldab 1200 mg asitromütsiini). Pudel on suletud lastekindla polüpropüleenist või polüetüleenist korgiga.

Pudel on pappkarbis, kaasas suusüstal.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Suspensiooni valmistamine

• 15 ml pulbrist 20 ml homogeense suspensiooni saamiseks lisada pudelis olevale pulbrile 9,5 ml destilleeritud või keedetud ja jahutatud vett.
• 30 ml pulbrist 35 ml homogeense suspensiooni saamiseks lisada pudelis olevale pulbrile 16,5 ml destilleeritud või keedetud ja jahutatud vett.

Täpsemad juhised suspensiooni valmistamise kohta on kirjas pakendi infolehes. Iga Sumamed Forte suspensioon sisaldab 5 ml rohkem suspensiooni, et kindlustada täielik annustamine.

Loksutada hoolikalt enne kasutamist. Pärast ravimi andmist lapsele tuleb koheselt peale juua teed või mahla, et neelata alla suhu jäänud ravimijäägid.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

357201

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17.08.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2025