RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

STAMARIL, süstesuspensiooni pulber ja lahusti süstlis Kollapalavikuvaktsiin (elus)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab vaktsiini üks annus (0,5 ml):

Kollapalaviku viiruse1 17D-204 tüvi (elus, lahjendatud)...........................mitte vähem kui 1000 RÜ-d

1toodetud patogeenivabadel kana embrüo koekultuuridel

Teadaolevat toimet omavad abiained See ravim sisaldab ligikaudu 8 mg sorbitooli (E420) ühes annuses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti.

Enne manustamiskõlblikuks muutmist on pulber homogeenne, beeži või oranžikasbeeži värvusega ja lahusti on selge ja värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

STAMARIL on näidustatud aktiivseks immuniseerimiseks kollapalaviku vastu:

• endeemilisele alale reisimiseks, sellise ala läbimiseks või nimetatud alal elamiseks, kus hetkel või perioodiliselt on kollapalaviku leviku oht;
• reisimine riiki, kus nõutakse sissesõidul rahvusvahelist vaktsineerimise tõendit (mis võib aga võib ka mitte sõltuda eelnevast marsruudist);
• võimalike nakkuslike ainete käsitlemine (näiteks laboritöötajad).

Märkus: Informatsiooni laste vaktsineerimise kohta eritingimustes alla miinimumvanust ja teiste spetsiifiliste patsientide vaktsineerimise juhiseid vt lõikudest 4.2, 4.3 ja 4.4. Kollapalaviku vaktsineerimise ajakohastatud nõuete ja soovituste kohta on teave WHO kodulehel või kohaliku tervishoiuasutuse kodulehel. Tagamaks ametliku tunnustuse kollapalaviku vaktsineerimise kohta, peab kollapalavikuvaktsiini manustama kvalifitseeritud ja koolitatud tervishoiutöötaja Maailma Terviseorganisatsiooni heakskiidetud vaktsineerimiskliinikus, kus saab väljastada rahvusvahelise vaktsineerimise tõendi. Tõendi kehtivusaeg vastab rahvusvaheliste tervishoiumääruste (International Health Regulations, IHR) soovitustele ja kehtib alates 10-ndast vaktsineerimisjärgsest päevast ja koheselt pärast revaktsineerimist (vt lõik 4.2).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Esmane vaktsineerimine Vaktsiin tuleks manustada vähemalt 10 päeva enne endeemilisse piirkonda sisenemist, kuna kaitsev immuunsus võib olla mitte saavutatud enne nimetatud vähima aja möödumist.

Täiskasvanud: ühekordne annus 0,5 ml manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini.

Eakad Annus on sama, mis täiskasvanutel. Siiski soovitatakse vaktsiini manustada ainult juhtudel, kui on märkimisväärne ja vältimatu kollapalaviku infektsiooni nakatumise risk, nagu reisimine piirkonda, kus hetkel või perioodiliselt on kollapalaviku leviku oht, kuna isikute puhul üle 60 eluaasta valitseb kollapalavikuvaktsiini poolt põhjustatav raskete ja võimalik et surmaga lõppevate haiguste oht (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Lapsed

• Lapsed vanuses 9 elukuud ja vanemad: ühekordne annus 0,5 ml manustamiskõlblikuks muudetud

vaktsiini.

• Lapsed vanuses 6 kuni 9 elukuud: Kollapalaviku vastu ei soovitata vaktsineerida 6...9 kuu vanuseid

lapsi, välja arvatud erandlikel juhtudel ja vastavalt kehtivatele ametlikele soovitustele (vt lõik 4.4), millisel juhul on annus sama mis 9 kuu vanustel ja vanematel lastel.

• Lapsed nooremad kui 6 elukuud: STAMARIL on vastunäidustatud noorematele kui 6 kuu

vanustele lastele (vt lõik 4.3).

Revaktsineerimine Kaitse kestus ühe STAMARIL’i 0,5 ml annuse manustamise järgselt peaks olema vähemalt 10 aastat ja võib olla eluaegne. Vastavalt WHO soovitustele ja rahvusvahelistele tervishoiumäärustele on kollapalaviku vastase vaktsineerimise tõend eluaegse kehtivusega. Siiski, võib revaktsineerimist ühe 0,5 ml annusega vaja minna mõnel inimesel, kellel oli ebapiisav immuunvastus pärast esmast vaktsineerimist, kui neil esineb jätkuvalt kollapalaviku viirusesse nakatumise oht. Revaktsineerimine võib vajalik olla ka juhul, kui see on kohaliku tervishoiuasutuse ametlik nõue.

Manustamisviis Soovitatav on vaktsiini manustada naha alla. Lihasesse võib manustada, kui see on kooskõlas ametliku soovitusega. Intramuskulaarsel manustamisel soovitatakse lastel (vanuses alla 12 elukuud) süstekohana kasutada reie anterolateraalset külge, 12 kuni 35 kuu vanustel lastel reie anterolateraalset külge (või deltalihast piisava lihasmassi olemasolul) ning alates 36 kuu vanuste laste ja täiskasvanute puhul deltalihast. MITTE MANUSTADA INTRAVASKULAARSELT.

Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või munade või kanaliha proteiinide suhtes.
• Rasked ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia) pärast kollapalavikuvaktsiini eelmist kasutamist.
• Vanus alla 6 elukuu (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
• Kaasasündinud või omandatud immunosupressioon. See hõlmab isikuid, kes saavad immunosupressiivset ravi, näiteks suurtes annustes süsteemseid kortikosteroide (nt prednisooni

ööpäevane annus 20 mg või 2 mg/kg kehakaalu kohta 2 nädalat või kauem või prednisooni ööpäevane annus 40 mg või rohkem kauem kui üks nädal), muid ravimeid, sealhulgas teadaolevate immunosupressiivsete omadustega bioloogilisi ravimeid, kiiritusravi, tsütotoksilisi ravimeid või mis tahes muud seisundid, mis võivad põhjustada immuunpuudulikkust.

• Harknäärme väärtalitlus anamneesis (sh myasthenia gravis, tümoom).
• Tümektoomia (mis tahes põhjusel).
• Sümptomaatiline HIV-infektsioon.
• Asümptomaatiline HIV-infektsioon, kui see esineb koos immuunsüsteemi kahjustusega (vt lõik 4.4).
• Mõõduka või kõrge palavikuga haigus või äge haigestumine.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, peab asjakohane meditsiiniline abi olema koheselt kättesaadav vaktsineerimise järgse võimaliku anafülaksia või muu ägeda ülitundlikkusreaktsiooni raviks.

Pärast või isegi enne mis tahes vaktsineerimist võib esineda psühhogeense reaktsioonina nõelaga süstimisele sünkoop (minestus). Oluline on rakendada meetmeid minestamisest põhjustatud vigastuste vältimiseks ja minestamisreaktsiooniga toimetulekuks.

MITTE MANUSTADA INTRAVASKULAARSELT.

Kuna intramuskulaarne manustamine võib tekitada süstekohal hematoomi, ei tohi STAMARIL’i manustada intramuskulaarselt patsientidele, kellel on mis tahes verejooksu oht, nagu näiteks hemofiilia või trombotsütopeenia või kes saavad antikoagulantravi. Sellistel juhtudel tuleb vaktsiin manustada naha alla.

STAMARIL’i tuleb manustada ainult inimestele, kellel on risk nakatuda kollapalavikku või keda peab vaktsineerima vastavalt rahvusvahelistele tervishoiumäärustele. Enne kollapalavikuvaktsiini manustamist tuleb selgitada, millistel inimestel on suurenenud risk vaktsineerimisjärgsete kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.3 ja alljärgnev). Kollapalavikuvaktsiinist põhjustatud neurotroopne haigus (Yellow Fever Vaccine-Associated Neurotropic Disease (YEL-AND)) Väga harva on teatatud kollapalaviku vaktsineerimise järgselt tekkinud YEL-AND’st, mis on mõnel juhul lõppenud jääknähtude või surmaga (vt lõik 4.8). Tänaseni on enamik YEL-AND juhtumitest esinenud vaid esmasel vaktsineerimisel ja avaldunud 30 päeva jooksul alates vaktsineerimisest. Risk on suurem üle 60-aastastel isikutel ja alla 9 kuu vanustel lastel (sealhulgas imikud, kes saavad vaktsiini rinnapiima kaudu), kuid on teatatud juhtumitest ka teistes vanuserühmades. Eelsoodumuseks peetakse ka kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkust (vt lõik 4.3). Siiski on teatatud YEL-AND juhtudest ka isikutel, kellel ei ole kindlaid riskifaktoreid. Vaktsineeritutel tuleb pöörduda arsti poole, kui pärast vaktsineerimist ilmnevad YEL-AND’le viitavad sümptomid, nagu kõrge palavik koos peavalu või segasusega, isiksuse muutus või kui neil on suur väsimus, kaela kangus, tõmblused, kas osaline või kogu keha liikumatus või tundlikkushäired. Samuti tuleb patsiente teavitada, et nad ütleksid oma tervishoiutöötajale, et neid on vaktsineeritud kollapalaviku vastu (vt lõik 4.8).

Kollapalavikuvaktsiinist põhjustatud vistserotroopne haigus (Yellow Fever Vaccine-Associated Viscerotropic Disease (YEL-AVD)) Väga harva on teatatud kollapalaviku vaktsineerimise järgselt tekkinud YEL-AVD’st, mis meenutab vaktsinatsioonile järgnevat „metsiku“ viiruse tüve poolt põhjustatud fulminantset infektsiooni (vt lõik 4.8). Suremus on olnud ligikaudu 60%. Tänaseni on enamik YEL-AVD juhtumitest esinenud vaid

esmasel vaktsineerimisel ja avaldunud 10 päeva jooksul alates vaktsineerimisest. Risk on suurem üle 60-aastastel isikutel, kuid on teatatud juhtumitest ka teistes vanuserühmades. Tümektoomiat või harknäärme väärtalitlust anamneesis peetakse samuti eelsoodumuseks (vt lõik 4.3). Siiski on teatatud YEL-AVD juhtudest ka isikutel, kellel ei ole kindlaid riskifaktoreid. Vaktsineeritutel tuleb pöörduda arsti poole, kui pärast vaktsineerimist ilmnevad YEL-AVD’le viitavad sümptomid, nagu palavik, müalgia, väsimus, peavalu või hüpotensioon, kuna need võivad kiiresti progresseeruda maksafunktsiooni häireni koos kollatõve, lihaskoe tsütolüüsi, trombotsütopeenia ning ägeda hingamis- ja neerupuudulikkuseni. Samuti tuleb patsiente teavitada, et nad ütleksid oma tervishoiutöötajale, et neid on vaktsineeritud kollapalaviku vastu (vt lõik 4.8).

Immunosupressiivsed isikud STAMARIL’i ei tohi manustada immunosupressiivsetele isikutele (vt lõik 4.3). Kui immunosupressioon on ajutine, tuleb vaktsineerimine edasi lükata, kuni immuunsus on taastunud. Patsientidel, kes on saanud süsteemselt kortikosteroide 14 või enama päeva jooksul, on soovitatav vaktsineerimine edasi lükata vähemalt üheks kuuks pärast ravi lõppu.

HIV-infektsioon STAMARIL’i ei tohi manustada isikutele, kellel on sümptomaatiline HIV-infektsioon või asümptomaatiline HIV-infektsioon, kui sellega kaasneb immuunsüsteemi kahjustus (vt lõik 4.3). Praegusel hetkel ei ole piisavalt andmeid, kuidas määrata immunoloogilisi parameetreid, mis võimaldaksid eristada inimesi, keda võib ohutult vaktsineerida ja kellel võib tekkida immuunsuskaitse nendest, kellele vaktsineerimine võib olla ohtlik ja kasutu. Sellest tulenevalt, kui asümptomaatilise HIV-infektsiooniga inimene ei saa vältida reisimist endeemilisse piirkonda, tuleb vaktsineerimise riski/kasu suhte määramisel võtta arvesse ametlikke juhiseid.

HIV-positiivsetel emadel sündinud lapsed Vähemalt 6 kuu vanuseid lapsi (vt lõigud 4.2 ja 4.3 ning alljärgnev) võib vaktsineerida, kui on kindel, et nad ei ole nakatunud HIV-ga. HIV-infektsiooniga laste puhul, kes on vähemalt 6 kuu vanused ning kes vajavad kaitset kollapalaviku vastu, tuleb vaktsineerimisotsus langetada tuginedes pediaatrite eksperthinnangule iga konkreetse patsiendi puhul.

Vanus Lapsed: nooremad kui 9 kuu vanused lapsed 6 kuni 9 kuu vanuseid lapsi võib vaktsineerida ainult teatud juhtudel (nt suuremate puhangute korral) ja lähtudes kohalikest juhistest. STAMARIL on vastunäidustatud noorematele kui 6 kuu vanustele lastele (vt lõik 4.3). Eakad: 60-aastased ja vanemad isikud Võrreldes teiste vanuserühmadega on 60-aastastel ja vanematel isikutel suurem oht tõsiste ja võimalik, et surmaga lõppevate kõrvaltoimete (sh süsteemsed ja neuroloogilised reaktsioonid, kestusega rohkem kui 48 tundi, YEL-AVD ja YEL-AND) tekkeks. Sellest tulenevalt peaks vaktsineerima ainult neid, kes külastavad piirkondi, kus reisimise ajal on kollapalaviku leviku oht. Riike, kelle WHO on määranud piirkondadeks, kus vaktsineerimist üldiselt ei soovitata või üldse ei soovitata, tuleb pidada madala haigestumise ohuga riikideks (vt WHO täpsustatud riikide nimekiri, kus esineb kollapalaviku leviku oht) (vt ülalmainitut ja lõik 4.8).

Rasedad ja rinnaga toitvad naised STAMARIL’i ei tohi kasutada rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel, välja arvatud siis, kui see on hädavajalik ning pärast kasu ja riskide hindamist (vt lõik 4.6).

Ülekanne On üksikuid teateid kollapalavikuvaktsiini viiruse ülekandumise võimalusest imikutele imetavatelt emadelt, kes said kollapalavikuvaktsiini pärast sünnitust. Pärast ülekandumist võib imikutel tekkida kollapalavikuvaktsiiniga seotud YEL-AND, millest imikud taastuvad (vt lõik 4.6).

Nagu kõigi vaktsiinide puhul, ei pruugi STAMARIL’iga vaktsineerimine esile kutsuda kaitsereaktsiooni kõigil vaktsineeritavatel.

Lateks Süstlite otsakorgid sisaldavad loodusliku kautšuki lateksderivaati, mis võib lateksitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone.

Teadaolevat toimet omavad abiained STAMARIL sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“. STAMARIL sisaldab vähem kui 1 mmol (39 mg) kaaliumi ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „kaaliumivaba“. STAMARIL sisaldab ligikaudu 8 mg sorbitooli (E420) ühes annuses.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

STAMARIL’i ei tohi samas süstlas segada ühegi teise vaktsiini ega ravimpreparaadiga.

Kui samal ajal STAMARIL’iga on vajalik manustada teine süstitav vaktsiin(id), tuleb iga vaktsiin süstida erinevasse süstekohta (ja soovitavalt erinevasse jäsemesse).

Seda vaktsiini võib manustada samaaegselt leetrite vaktsiiniga, kui see on vastavuses ametlike soovitustega.

Seda vaktsiini võib manustada samaaegselt tüüfuse Vi kapsli polüsahhariidi ja/või inaktiveeritud A- hepatiidi viirust sisaldavate vaktsiinidega.

Seda vaktsiini ei tohi manustada isikutele, kes saavad immunosupressiivset ravi, näiteks suurtes annustes süsteemseid kortikosteroide (nt prednisooni ööpäevane annus 20 mg või 2 mg/kg kehakaalu kohta 2 nädalat või kauem või prednisooni ööpäevane annus 40 mg või rohkem kauem kui üks nädal), muid ravimeid, sealhulgas teadaolevate immunosupressiivsete omadustega bioloogilisi ravimeid, kiiritusravi, tsütotoksilisi ravimeid või mis tahes muud seisundid, mis võivad põhjustada immuunpuudulikkust (vt lõik 4.3). Kui immunosupressiooni taseme osas pole kindlust, tuleb vaktsineerimisega oodata ja immuniseerimisspetsialistilt nõu küsida. See vaktsiin võib põhjustada valepositiivseid laboratoorsete ja/või diagnostiliste analüüside tulemusi teiste flaviviirusega seotud haiguste suhtes, nagu dengue palavik või jaapani entsefaliit.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus STAMARIL’iga ei ole tehtud loomkatseid arengu- ja reproduktsioonitoksilisuse uurimiseks ning potentsiaalne risk inimesele on teadmata. Piiratud arvu rasedate kohta saadud andmed ei näita kahjulikku toimet rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Sellegipoolest, kuna STAMARIL on nõrgestatud elusvaktsiin, ei tohi seda kasutada raseduse ajal välja arvatud juhul, kui see on kliiniliselt vajalik ning ainult pärast võimaliku riski/kasu suhte hoolikat kaalumist. Rasestumisest tuleb hoiduda üks kuu pärast vaktsineerimist.

Imetamine Kuna esineb vaktsiini viirusetüve tõenäoline ülekandumise risk imetavatelt emadelt imikutele, tohib STAMARIL´i manustada imetavatele emadele vaid selge vajaduse korral, nagu haiguspuhangu ajal, ja ainult juhul, kui potentsiaalne kasu emale kaalub üles võimalikud riskid, sealhulgas rinnaga toidetavale

lapsele (vt lõik 4.4). Vaktsineerimise vajaduse korral on soovitatav rinnaga toitmine pärast STAMARIL’iga vaktsineerimist vähemalt kaheks nädalaks katkestada.

Fertiilsus STAMARIL’iga ei ole läbi viidud loomkatseid fertiilsuse kohta ja mõju kohta inimeste fertiilsusele andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toime kohta autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte Turuletulekujärgselt on teatatud tõsistest kõrvaltoimetest, nagu rasked ülitundlikkus- või anafülaktilised reaktsioonid, neurotroopne või vistserotroopne haigus (YEL-AND; YEL- AVD) (vt alalõigud b. Kõrvaltoimete loend tabelina ja c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus).

Kõigis kliinilistes uuringutes sai STAMARIL’i 4896 isikut (üldpopulatsioon). Üldpopulatsiooni hõlmavas olulise tähtsusega uuringus olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (12% kuni 18% patsientidest) peavalu, asteenia, süstekoha valu ja müalgia. Väikelapsi hõlmavas olulise tähtsusega uuringus olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (32% kuni 35% väikelastest) ärrituvus, nutmine ja isutus.

Kõrvaltoimed tekkisid tavaliselt vaktsineerimisele järgneva esimese kolme päeva jooksul, välja arvatud palavik, mis tekkis 4. kuni 14. päeval.

Need reaktsioonid kestsid tavaliselt mitte kauem kui 3 päeva.

Nii lokaalsed kui süsteemsed reaktsioonid olid tavaliselt kerged; siiski esines vähemalt üks raske süstekoha reaktsioon 0,8% üldpopulatsioonist ja 0,3% väikelastest ning vähemalt üks raske süsteemne reaktsioon esines 1,4% üldpopulatsioonist ja 4,9% väikelastest.

b. Kõrvaltoimete loend tabelina Allolevas tabelis on toodud kõrvaltoimete esinemissagedused, mis on registreeritud pärast STAMARIL’iga vaktsineerimist kliiniliste uuringute käigus ja ülemaailmsest turuletulekujärgsest kogemusest. Need kõrvaltoimed on reastatud vastavalt esinemissagedusele, kasutades järgmist konventsiooni: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemide klass Sagedus Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja Harv Riniit infestatsioonid Väga harv YEL-AVD‡ Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata Lümfadenopaatia Immuunsüsteemi häired Teadmata Anafülaktoidne reaktsioon, sh angioödeem Ainevahetus- ja Väga sage Isutus* toitumishäired

Närvisüsteemi häired Väga sage Uimasus*, Peavalu

Seedetrakti häired Väga sage Oksendamine† Naha ja nahaaluskoe Sage Lööve kahjustused Aeg-ajalt Sügelus Lihaste, luustiku ja sidekoe Väga sage Müalgia kahjustused Sage Artralgia Üldised häired ja Väga sage Ärrituvus*, nutmine*, palavik†, asteenia, manustamiskoha süstekoha valu/hellus reaktsioonid Sage Süstekoha erüteem/punetus, süstekoha verevalum, * Esineb lastel (vt lõik d. Lapsed). ‡ Kliinilised tunnused vt lõik c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus. † Väga sage väikelastel (vt lõik d. Lapsed). Sage üldpopulatsioonis. c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus STAMARIL’i ja teiste kollapalavikuvaktsiinide manustamise järgselt on teatatud neurotroopse haiguse juhtumitest (tuntud kui YEL-AND), mis avaldusid 30 päeva jooksul alates vaktsineerimisest ja millest mõned on lõppenud surmaga. YEL-AND võib avalduda kas entsefaliidina (koos demüeliniseerumisega või ilma) või neuroloogilise haigusena, millega kaasneb perifeerse närvisüsteemi häire (nt Guillain- Barré sündroom). Entsefaliit algab tavaliselt kõrge palavikuga koos peavaluga, mis võib progresseeruda sh entsefalopaatia (nt segasus, letargia, isiksuse muutus, mis kestab üle 24 tunni), fokaalse närvipuudulikkuse, väikeaju düsfunktsiooni või krambihoogudena. Perifeerse närvisüsteemi osalusega YEL-AND avaldub tavaliselt jäsemete kahepoolse nõrkuse või perifeerse kraniaalnärvi pareesina koos kõõluse reflekside vähenemise või puudumisega (vt lõik 4.4).

On teatatud neuroloogilisest haigusest, mis ei vasta YEL-AND kriteeriumidele. Manifestatsioonid võivad hõlmata aseptilise meningiidi või krambihoogude juhtumeid, millel puuduvad fokaalsed neuroloogilised sümptomid. Need juhtumid on tavaliselt kerge või mõõduka raskusega ja mööduvad spontaanselt.

STAMARIL’i ja teiste kollapalavikuvaktsiinide manustamise järgselt on teatatud vistserotroopse haiguse juhtumitest (tuntud kui YEL-AVD ja varem kirjeldatud kui „Palavikuline hulgiorganpuudulikkus“), millest mõned on lõppenud surmaga. Enamik juhtumitest avaldus 10 päeva jooksul alates vaktsineerimisest. Esimesed sümptomid on mittespetsiifilised ja sealhulgas võivad esineda palavik, müalgia, väsimus, peavalu ja hüpotensioon, potentsiaalselt kiiresti progresseeruv maksafunktsiooni häire koos kollatõvega, lihaskoe tsütolüüs, trombotsütopeenia ning äge hingamis- ja neerupuudulikkus (vt lõik 4.4). d. Lapsed STAMARIL’i ohutust lastel on uuritud kliinilises uuringus, kus osales 393 väikelast vanuses 12 kuni 13 kuud ja kes said STAMARIL’i ning platseebot samaaegselt. Ohutusprofiili hinnati esimese 4 nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Kõige sagedamini esines järgmisi kõrvaltoimeid, neid teatati lastel „väga sageli“: ärrituvus (34,7%), isutus (33,7%), nutt (32,1%) ja unisus (22%). Teisi väikelastel teatatud kõrvaltoimeid esines ka üldpopulatsioonis läbi viidud uuringus:

• Süstekoha valu (17,6%), palavikku (16,5%) ja oksendamist (17,1%) teatati väikelastel "väga sageli".

Palavikku ja oksendamist esines sagedamini kui üldpopulatsioonis (vt tabel alalõigus b. Kõrvaltoimete loend tabelina).

• Süstekoha erüteemi (9,8%) ja süstekoha turset (4,4%) teatati väikelastel "sageli", nagu ka

üldpopulatsioonis, aga sagedus oli oluliselt suurem võrreldes üldpopulatsiooniga.

e. Teised eripopulatsioonid Kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkus on riskifaktoriks tõsiste kõrvaltoimete, sealhulgas YEL-AND, tekkeks (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Vanus üle 60 aasta (vt lõik 4.4) on riskifaktoriks YEL-AVD ja YEL-AND tekkeks. Vanus alla 9 elukuud (sealhulgas imikud, kes saavad vaktsiini rinnapiima kaudu) (vt lõik 4.4) on riskifaktoriks YEL-AND tekkeks. Harknäärme väärtalitlus anamneesis või tümektoomia (vt lõigud 4.3 ja 4.4) on eelsoodumuseks YEL- AVD tekkeks.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

STAMARIL’i manustamisel on esinenud juhte, kus manustati soovitatavast annusest suurem annus (ülannustamine). Teatatud kõrvaltoimed olid kooskõlas STAMARIL’i teadaoleva ohutusprofiiliga, mis on toodud lõigus 4.8.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Kollapalavikuvaktsiin (elus), ATC-kood: J07BL01

STAMARIL on kollapalaviku nõrgestatud elusvaktsiin. Nagu teistegi nõrgestatud viirusvaktsiinidega, tekib tervetel retsipientidel subkliiniline infektsioon, mille tulemusena toodetakse spetsiifilised B ja T rakud ja vastavad antikehad. Neutraliseerivate antikehade tiiter 1:10 eeldatakse olevat korrelatsioonis kaitsega. Kaitsev immuunsus tekib ligikaudu 10 päeva möödumisel vaktsineerimisest, kestab vähemalt 10 aastat ja võib olla eluaegne.

Kliinilistes uuringutes täiskasvanutel on leitud, et 28. päeval pärast STAMARIL’iga vaktsineerimist olid serokonversiooni määrad 93% ja 100%.

Lapsed Kliinilises uuringus, kus osales 337 väikelast vanuses 12 kuni 13 kuud, oli kollapalaviku seropositiivsuse määr 28. päeval pärast STAMARIL’i süsti 99,7% (98,5; 100,0) ja geomeetrilised keskmised tiitrid (Geometric Mean Titers) olid 423 (375; 478). Teises kliinilises uuringus, kus osales 30 last ja noorukit vanuses 2 kuni 17 aastat, oli serokonversiooni määr 90 kuni 100%, mis kinnitas varasemate kliiniliste uuringute tulemusi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetilisi uuringuid ei ole teostatud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilisi uuringuid ei ole teostatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber: laktoos sorbitool E420 L-histidiinvesinikkloriid L-alaniin naatriumkloriid kaaliumkloriid dinaatriumfosfaatdihüdraat kaaliumdivesinikfosfaat kaltsiumkloriid magneesiumsulfaat.

Lahusti: naatriumkloriid süstevesi.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda vaktsiini teiste ravimpreparaatidega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb see ravimpreparaat kasutada koheselt.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 ºC...8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida pulbriga viaal ja lahustiga süstal välispakendis, valguse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber viaalis (I tüüpi klaas), korgiga (klorobutüül) ja eemaldatava kattega (alumiinium) + 0,5 ml lahustit eeltäidetud süstlis (I tüüpi klaas), koos kolviga (halobutüül) ja kinnitatud nõelaga ja nõelakattega (looduslik kummi või polüisopreen) – pakendi suurus 1, 10 või 20.

Pulber viaalis (I tüüpi klaas), korgiga (klorobutüül) ja eemaldatava kattega (alumiinium) + 0,5 ml lahustit eeltäidetud süstlis (I tüüpi klaas), koos kolviga (halobutüül) ja otsakorgiga (stüreen-butadieen)

• pakendi suurus 1 või 10. Lahustiga süstlite otsakorgid sisaldavad loodusliku kautšuki lateksderivaati.

Pulber viaalis (I tüüpi klaas), korgiga (klorobutüül) ja eemaldatava kattega (alumiinium) + 0,5 ml lahustit eeltäidetud süstlis (I tüüpi klaas), koos kolviga (halobutüül) ja otsakorgiga (stüreen-butadieen) ja koos 1 või 2 eraldi blisterpakendisse lisatud nõelaga – pakendi suurus 1 või 10. Lahustiga süstlite otsakorgid sisaldavad loodusliku kautšuki lateksderivaati.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Ainult süstel ilma nõelata: pärast süstli otsakorgi eemaldamist tuleb nõel kinnitada hoolikalt süstli külge, keerates seda veerand ringi (90º). Vaktsiin lahustatakse, süstides eeltäidetud süstlist lahusti pulbriga viaali. Viaali raputatakse kuni täieliku lahustumiseni. Saadud lahus tõmmatakse tagasi samasse süstlisse patsiendile manustamiseks. Enne manustamist peab manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tugevalt raputama. Kasutada koheselt pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on suspensioon beež või roosakasbeež, veidi veiklev. Kontakti desinfektsioonivahenditega tuleb vältida, kuna need võivad viiruse inaktiveerida. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sanofi Winthrop Industrie 82 avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

301900

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.02.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.08.2008

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025