Näidustus: Neuropaatiline valu Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel. Epilepsia Täiendav ravi täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Generaliseerunud ärevushäire Generaliseerunud ärevushäire ravi täiskasvanutel.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. − Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. − Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. − Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. − Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Siranalen ja milleks seda kasutatakse

Siranalen kuulub ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia, neuropaatilise valu ja generaliseerunud ärevushäire raviks täiskasvanutel.

Perifeerne ja tsentraalne neuropaatiline valu Siranaleni kasutatakse närvikahjustustest tingitud pikaajalise valu raviks. Perifeerset neuropaatilist valu võivad põhjustada erinevad haigused, nagu suhkurtõbi või vöötohatis. Valuaistingut võidakse kirjeldada kui kuuma, põletavat, pulseerivat, torkavat, lõikavat, teravat, kramplikku, valutavat, torkivat, tuima või nõelte torkimist. Perifeerne ja tsentraalne neuropaatiline valu võib olla seotud ka meeleolu kõikumistega, unehäiretega, väsimusega ning mõjutada kehalisi ja sotsiaalseid tegevusi ja üldist elukvaliteeti.

Epilepsia Siranaleni kasutatakse teatud epilepsia vormide (osalised ehk partsiaalsed krambihood koos või ilma sekundaarse generaliseerumiseta) raviks täiskasvanutel. Arst määrab teile Siranaleni epilepsia raviks juhul, kui senise raviga ei õnnestu haigust kontrolli all hoida. Te peate Siranaleni võtma lisaks senisele ravile. Siranalen ei ole ette nähtud kasutamiseks eraldi, vaid alati kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega.

Generaliseerunud ärevushäire Siranaleni kasutatakse generaliseerunud ärevushäire raviks. Generaliseerunud ärevushäire sümptomiteks on pikaajaline liigne ärevus ja mure, mida on raske kontrolli alla saada. Generaliseerunud ärevushäire võib samuti põhjustada rahutust, äärmuslikku närvilisust või pingetunnet, kergesti väsimist (väsimus), keskendumisraskusi, ärritustunnet, lihaspinget või unehäireid. See erineb igapäevaelu stressist ja pingetest.

2. Mida on vaja teada enne Siranaleni võtmist

Siranaleni ei tohi võtta

• kui olete pregabaliini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Siranaleni võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidel on tekkinud allergilise reaktsiooni sümptomid. Need sümptomid võivad olla näopiirkonna, huulte, keele ja kõri turse ning laialdane nahalööve. Nimetatud sümptomite tekkimise korral tuleb kohe ühendust võtta oma arstiga.
• Pregabaliiniga seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroomist ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist. Lõpetage pregabaliini kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mis tahes sümptomit, mis sarnaneb lõigus 4 kirjeldatud tõsiste nahareaktsioonidega.
• Pregabaliini on seostatud pearingluse ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumised) sagedust eakatel patsientidel. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik, kuni harjute ravimi võimalike toimetega.
• Pregabaliin võib põhjustada nägemise hägustumist või nägemiskaotust või teisi nägemise muutusi, millest paljud on ajutised. Ükskõik milliste muutuste ilmnemisel teie nägemises tuleb kohe ühendust võtta oma arstiga.
• Mõnedel suhkurtõvega patsientidel, kelle kehakaal tõuseb ravi aja pregabaliiniga, võib olla vajalik muuta suhkurtõve ravimite annuseid.
• Teatud kõrvaltoimed, näiteks unisus, võivad esineda sagedamini, sest seljaaju vigastusega patsiendid võivad kasutada valu või spastilisuse raviks muid ravimeid, millel on pregabaliinile sarnased kõrvaltoimed. Nende kõrvaltoimete raskusaste võib koos tarvitamisel süveneda.
• Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidel on teatatud südamepuudulikkuse juhtudest; need patsiendid olid enamasti eakad ning kaasuvate südame-veresoonkonna haigustega. Enne selle ravimi võtmist teavitage oma arsti, kui olete põdenud või põete mõnda südamehaigust.
• Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidel on teatatud neerupuudulikkuse tekkest. Teavitage oma arsti, kui te märkate ravimi võtmise ajal urineerimise vähenemist, sest ravimi võtmise lõpetamine võib seda parandada.
• Mõnedel patsientidel, keda on ravitud antiepileptikumidega, nagu pregabaliin, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid või on esinenud enesetapukatset. Kui teil tekkivad ükskõik mis ajal sellised mõtted või selline käitumine, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.
• Kui Siranaleni võetakse koos teiste kõhukinnisust põhjustavate ravimitega (nt teatud tüüpi valuvaigistid), võivad tekkida seedetrakti probleemid (nt kõhukinnisus, sooleummistus või -halvatus). Rääkige oma arstile, kui teil tekib kõhukinnisus, eriti kui teil on selle probleemi soodumus.
• Kui te olete kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või uimasteid või olete olnud neist sõltuvuses, teatage sellest oma arstile enne ravimi võtmist. Sellisel juhul võib teil olla suurem oht pregabaliinist sõltuvusse sattumiseks.
• Pregabaliini võtmise ajal või kohe pärast selle lõpetamist on täheldatud krampide teket. Kui teil tekivad krambid, võtke kiiresti ühendust oma arstiga.
• Mõnedel pregabaliiniga ravitud patsientidel on täheldatud ajutalitluse halvenemist (entsefalopaatia), kui neil on kaasuvad haigusseisundid. Öelge oma arstile, kui teil on olnud mõni tõsine haigus, sealhulgas maksa- või neeruhaigus.
• On teatatud hingamisraskustest. Kui teil on närvisüsteemi häired, hingamissüsteemi häired, neerukahjustus või kui te olete vanem kui 65 aastat, võib arst määrata teile teistsuguse annustamisskeemi. Kui teil tekivad hingamisraskused või pindmine hingamine, võtke ühendust oma arstiga.

Sõltuvus Mõned inimesed võivad sattuda Siranalenist sõltuvusse (vajadus jätkata ravimi võtmist). Neil võivad Siranaleni võtmise lõpetamisel tekkida ärajätunähud (vt lõik 3 „Kuidas Siranaleni võtta“ ja „Kui te lõpetate Siranaleni võtmise“). Kui teil on mure Siranalenist sõltuvusse sattumise pärast, on oluline pidada nõu oma arstiga. Kui te märkate Siranaleni võtmise ajal mis tahes järgmisi nähte, võivad need olla tekkinud sõltuvuse nähud.

• Teil on vajadus võtta ravimit kauem, kui on soovitanud ravimi määranud arst.

• Te tunnete vajadust võtta rohkem, kui on soovitatav annus.
• Te kasutate ravimit muul põhjusel, kui see on välja kirjutatud.
• Teil on korduvalt ebaõnnestunud ravimi kasutamist lõpetada või selle kasutamist kontrolli all hoida.
• Ravimi kasutamise lõpetamisel tunnete ennast halvasti ja ravimi kasutamise jätkamisel enesetunne paraneb.

Kui te täheldate mõnda eespool kirjeldatud nähtu, pidage nõu oma arstiga ja arutage, milline oleks teile kõige sobivam ravi jätkamise viis, sh millal oleks kõige õigem ravi lõpetada ja kuidas seda ohutult teha.

Lapsed ja noorukid Pregabaliini ohutus ja tõhusus lastel ning noorukitel (alla 18 aastased) ei ole kindlaks tehtud ja seetõttu ei tohi pregabaliini selles vanuserühmas kasutada.

Muud ravimid ja Siranalen Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Siranalen ja teatud teised ravimid võivad üksteist mõjutada (koostoimed). Kasutamisel koos teatud teiste ravimitega, millel on sedatiivne toime (sh opioidid), võib Siranalen võimendada neid toimeid ning põhjustada hingamispuudulikkust, koomat ja surma. Pearinglus, unisus ja kontsentratsioonivõime langus võivad süveneda, kui Siranaleni võetakse koos ravimitega, mis sisaldavad järgmisi aineid:

• oksükodoon – kasutatakse valuvaigistina,
• lorasepaam – kasutatakse ärevuse raviks,
• alkohol.

Siranaleni võib võtta koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega.

Siranalen koos toidu, joogi ja alkoholiga Siranaleni kõvakapsleid võib võtta koos toiduga või ilma. Ravi ajal Siranaleniga ei soovitata alkoholi tarvitada.

Rasedus, imetamine ja viljakus Siranaleni ei tohi kasutada raseduse ega rinnaga toitmise ajal, välja arvatud juhul, kui arst on teisiti määranud. Pregabaliini kasutamine raseduse esimese kolme kuu jooksul võib lootel põhjustada ravi vajavaid sünnidefekte. Uuringus, milles analüüsiti Põhjamaades kolme esimese raseduskuu jooksul pregabaliini võtnud naiste andmeid, esinesid sellised sünnidefektid kuuel vastsündinul 100-st. Samas uuringus esines pregabaliiniga mitteravitud naiste vastsündinutel sünnidefekte neljal lapsel 100-st. Teatatud on näo (näo-suulaelõhed), silmade, närvisüsteemi (sh aju), neerude ja suguelundite väärarenditest. Rasestuda võivad naised peavad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Siranalen võib tekitada pearinglust, unisust ja kontsentratsioonivõime langust. Ärge juhtige autot, hoiduge keeruliste masinate või mehhanismide käsitsemisest ja muudest võimalikult ohtlikest tegevustest kuni teate, kas ravim mõjutab teie võimet nimetatud tegevustega tegeleda. Siranalen sisaldab laktoosmonohüdraati Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Siranalen 300 mg kõvakapslid sisaldavad veel karmoisiini (E122), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Siranalen sisaldab naatriumi. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas Siranaleni võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge võtke ravimit rohkem, kui on määratud.

Arst määrab teile sobiva annuse. Siranalen on ainult suukaudseks manustamiseks.

Perifeerne ja tsentraalne neuropaatiline valu, epilepsia või generaliseerunud ärevushäire

• Võtke nii mitu kõvakapslit nagu teie arst määras.
• Annus, mis on kohandatud teile ja teie haigusseisundile, on tavaliselt vahemikus 150 mg kuni 600 mg iga päev.
• Teie arst ütleb teile, kas peate võtma Siranaleni kaks või kolm korda päevas. Kui võtate Siranaleni kaks korda ööpäevas, tuleb võtta määratud annus hommikul ja õhtul, iga päev ligikaudu samal ajal. Kui võtate Siranaleni kolm korda ööpäevas, tuleb võtta määratud annus hommikul, pärast lõunat ja õhtul, iga päev ligikaudu samal ajal.

75 mg väiksemaid annuseid ei saa Siranaleni saadaolevate ravimitugevustega rakendada. 75 mg väiksemate tugevuste jaoks on saadaval teised ravimid.

Kui teile tundub, et Siranaleni toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te olete eakas patsient (vanem kui 65 aastat), võite võtta Siranaleni tavalistes annustes, välja arvatud juhul, kui teie neerud ei tööta korralikult.

Arst võib määrata teistsuguse annustamisskeemi ja/või annuse, kui teil on probleeme neerudega.

Neelake kapsel koos veega tervelt alla.

Jätkake Siranaleni võtmist niikaua, kuni arst on määranud.

Kui te võtate Siranaleni rohkem, kui ette nähtud Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või minge lähima haigla erakorralise vastuvõtu osakonda. Võtke karp Siranaleni kapslitega endaga kaasa. Kui te olete võtnud Siranaleni rohkem, kui ette nähtud, võite tunda end unisena, segasena, erutatud või rahutuna. Teatatud on ka tõmbluste ja teadvusetuse (kooma) esinemisest. Kui te unustate Siranaleni võtta On tähtis, et te võtaksite Siranaleni kapsleid korrapäraselt iga päev samadel kellaaegadel. Kui te unustate ühe annuse võtmata, võtke kapsel niipea, kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on aeg juba järgmise annuse jaoks. Sel juhul võtke järgmine annus sel ajal, nagu pidite. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Siranaleni võtmise Ärge lõpetage Siranaleni võtmist järsku. Kui te soovite Siranaleni võtmise lõpetada, arutage seda esmalt oma arstiga. Arst ütleb teile, kuidas seda teha. Kui ravi lõpetatakse, tuleb seda teha järk-järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul. Peate teadma, et pärast pika- või lühiajalise ravi lõpetamist pregabaliiniga võivad teil esineda teatud kõrvaltoimed, nn ärajätunähud. Nende nähtude hulka kuuluvad magamisraskused, peavalu, iiveldus, ärevustunne, kõhulahtisus, gripilaadsed sümptomid, krambid, närvilisus, depressioon, enese vigastamise või enesetapumõtted, valu, higistamine ja pearinglus. Need nähud võivad esineda sagedamini või raskemal kujul siis, kui olete võtnud pregabaliini pikema aja vältel. Kui teil tekivad ärajätunähud, võtke ühendust oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sageli tekkivad kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st:

• pearinglus, unisus, peavalu.

Sageli tekkivad kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st:

• söögiisu suurenemine.
• ülev meeleolu, segasus, orientatsioonikaotus, seksuaalse huvi langus, ärrituvus.
• tähelepanuhäired, kohmakus, mälu halvenemine, mälu kaotus, värinad (treemor), kõnehäired, torkimistunne, tuimus, sedatsioon, tardumus, unisus, väsimus, ebanormaalne tunne.
• hägune nägemine, kahekordne nägemine.

• peapööritus, tasakaaluhäired, kukkumine.
• suukuivus, kõhukinnisus, oksendamine, kõhupuhitus, kõhulahtisus, iiveldus, turses kõht.
• erektsioonihäired.
• tursed, sealhulgas käte ja jalgade tursed.
• joobetunne, ebanormaalne kõnnak.
• kehakaalu suurenemine.
• lihaskrambid, liigeste valu, seljavalu, käte ja jalgade valu.
• kurgu valulikkus.

Aeg-ajalt tekkivad kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st:

• isutus, kehakaalu vähenemine, madal veresuhkru sisaldus, kõrge veresuhkru sisaldus.
• iseenese tunnetuse muutused, rahutus, depressioon, ärevus, meeleolu kõikumised, raskused sõnade leidmisel, hallutsinatsioonid, ebanormaalsed unenäod, paanikahood, apaatia, agressiivsus, meeleolu tõus, vaimsed häired, mõtlemisraskused, seksuaalse huvi tõus, seksuaalprobleemid, sealhulgas võimetus saavutada orgasmi, hiline seemnepurse.
• nägemise muutused, silmade ebanormaalne liikumine, nägemise muutused, sealhulgas nägemisvälja kitsenemine, valgussähvatused, tõmblused, reflekside langus, hüperaktiivsus, pearinglus seistes, tundlik nahk, maitsetundlikkuse kadumine, põletustunne, treemor liigutamisel, teadvuse hägunemine, teadvuse kadu, minestamine, kõrgenenud helitundlikkus, halb enesetunne.
• silmade kuivus, silmade turse, silmade valu, silmade nõrkus, vesised silmad, silmade ärritus.
• südame rütmihäired, pulsisageduse tõus, madal vererõhk, kõrge vererõhk, südamerütmi muutused, südamepuudulikkus.
• nahaõhetus, kuumahood.
• hingamisraskused, ninakuivus, ninakinnisus.
• suurenenud süljeeritus, kõrvetised, suuümbruse tuimus.
• higistamine, nahalööve, külmavärinad, palavik.
• lihastõmblused, liigeste turse, lihasjäikus, valu, sh lihasvalu, kaelavalu.
• rindade valulikkus.
• urineerimisraskused või valulik urineerimine, kusepidamatus.
• nõrkus, janu, pitsitustunne rindkeres.
• vereanalüüsi ja maksatalitluse laboratoorsete näitajate muutused (vere kreatiinfosfokinaasi suurenemine, alaniinaminotransferaasi suurenemine, aspartaataminotransferaasi suurenemine, vereliistakute arvu vähenemine, neutropeenia, vere kreatiniinisisalduse suurenemine, vere kaaliumisisalduse vähenemine).
• ülitundlikkus, näoturse, nahasügelus, nõgeslööve, nohu, ninaverejooks, köha, norskamine.
• valulikud menstruatsioonid.
• külmatunne kätes ja jalgades.

Harva tekkivad kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st:

• lõhnatundlikkuse muutused, lainetav nägemine, sügavuse tajumise muutus, ere nägemine, nägemiskaotus.
• pupillide laienemine, kõõrdsilmsus.

• külm higi, pitsitustunne kurgus, keeleturse.
• kõhunäärmepõletik.
• neelamisraskus.
• aeglased või piiratud liigutused.
• häired kirjutamisel.
• vedelikuhulga suurenemine kõhuõõnes.
• vedelik kopsudes.
• krambid.
• südame rütmihäireid kajastavad muutused elektrokardiograafias (EKG).
• lihaskahjustus.
• eritis rindadest, rindade ebaloomulik suurenemine, rindade suurenemine meestel.
• ebaregulaarsed menstruatsioonid.
• neerupuudulikkus, uriinikoguse vähenemine, uriinipeetus.
• vere valgeliblede arvu vähenemine.
• sobimatu käitumine, enesetapukatse, enesetapumõtted.
• allergilised reaktsioonid, sealhulgas hingamisraskused, silma sarvkesta põletik (keratiit) ja tõsine nahareaktsioon, mida iseloomustavad kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille keskel on sageli villid, naha koorumine, suu, kurgu, nina, suguelundite ja silmade haavandid. Neile tõsistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).
• kollatõbi (naha ja silmade kollasus).
• Parkinsonism, st sümptomid, mis sarnanevad Parkinsoni tõvele; nagu värin, bradükineesia (vähenenud liikumisvõime) ja jäikus (lihasjäikus).

Väga harva tekkivad kõrvaltoimed, mis võivad mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st:

• maksapuudulikkus.
• hepatiit (maksapõletik).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel:

• pregabaliinist sõltuvusse sattumine (ravimisõltuvus).

Peate teadma, et pärast pika- või lühiajalise ravi lõpetamist pregabaliiniga võivad teil esineda teatud kõrvaltoimed, nn ärajätunähud (vt lõik „Kui te lõpetate Siranaleni võtmise“).

Kui teil tekib näo või keele turse või teie nahk muutub punaseks ning tekivad villid või nahk hakkab kooruma, pöörduge otsekohe arsti poole.

Teatud kõrvaltoimed, näiteks unisus, võivad esineda sagedamini, sest seljaaju vigastusega patsiendid võivad kasutada näiteks valu või spastilisuse raviks teisi ravimeid, millel on pregabaliinile sarnased kõrvaltoimed. Nende kõrvaltoimete raskusaste võib koos tarvitamisel süveneda.

Turuletulekujärgselt on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: hingamisraskus, pindmine hingamine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Siranaleni säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Siranalen sisaldab

• Toimeaine on pregabaliin. Iga kõvakapsel sisaldab 75 mg, 150 mg või 300 mg pregabaliini.
• Teised koostisosad on

Kapsli sisu: maisitärklis, laktoosmonohüdraat, talk. Kapsli keha: želatiin, titaandioksiid (E171), naatriumlaurüülsulfaat, puhastatud vesi. Kapsli kaas 75 mg: želatiin, titaandioksiid (E171), V patentsinine (E131), naatriumlaurüülsulfaat, puhastatud vesi. 150 mg: želatiin, titaandioksiid (E171), naatriumlaurüülsulfaat, puhastatud vesi. 300 mg: želatiin, titaandioksiid (E171), erütrosiin (E127), asovärvaine karmoisiin (E 122), FCF briljantsinine (E133), naatriumlaurüülsulfaat, puhastatud vesi.

Kuidas Siranalen välja näeb ja pakendi sisu Siranalen 75 mg kõvakapslid: valkja pulbriga täidetud sini-valged kõvad želatiinikapslid, suurus „4“ (pikkus ligikaudu 14,3 mm). Siranalen 150 mg kõvakapslid: valkja pulbriga täidetud valge-valged kõvad želatiinikapslid, suurus „2“ (pikkus ligikaudu 18,0 mm). Siranalen 300 mg kõvakapslid: valkja pulbriga täidetud kastanpruun-valged kõvad želatiinikapslid, suurus „0“ (pikkus ligikaudu 21,4 mm).

PVC/Alumiinium blistrid ja PVC/PVDC/Alumiinium blistrid, mis sisaldavad 14, 21, 30, 56, 84, 100 või 112 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Medochemie Ltd. 1-10 Constantinoupoleos street 3011 Limassol Küpros Tootja Medochemie Ltd. Central Factory: 1-10 Constantinoupoleos street 3011 Limassol Küpros

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Pharmax Group Lelle 24 11318 Tallinn Tel: 56500840 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Siranalen 75 mg kõvakapslid Siranalen 150 mg kõvakapslid Siranalen 300 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kõvakapsel sisaldab 75 mg, 150 mg või 300 mg pregabaliini.

INN: Pregabalinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat. Siranalen 300 mg sisaldab ka karmoisiini (E122).

Üks 75 mg kõvakapsel sisaldab 8,25 mg laktoosmonohüdraati. Üks 150 mg kõvakapsel sisaldab 16,50 mg laktoosmonohüdraati. Üks 300 mg kõvakapsel sisaldab 33 mg laktoosmonohüdraati ja 0,088 mg karmoisiini (E122).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel. Siranalen 75 mg kõvakapslid: valkja pulbriga täidetud sini-valged kõvad želatiinikapslid, suurus „4“ (pikkus ligikaudu 14,3 mm). Siranalen 150 mg kõvakapslid: valkja pulbriga täidetud valge-valged kõvad želatiinikapslid, suurus „2“ (pikkus ligikaudu 18,0 mm). Siranalen 300 mg kõvakapslid: valkja pulbriga täidetud kastanpruun-valged kõvad želatiinikapslid, suurus „0“ (pikkus ligikaudu 21,4 mm).

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neuropaatiline valu Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel.

Epilepsia Täiendav ravi täiskasvanutel, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Generaliseerunud ärevushäire Generaliseerunud ärevushäire ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annusevahemik on 150...600 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks.

Neuropaatiline valu

Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja taluvuse alusel võib 3…7 päeva pärast annust suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas ning vajaduse korral kuni maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas pärast täiendavat 7-päevast perioodi.

Epilepsia Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas, mis jagatakse kaheks või kolmeks annuseks. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja taluvuse alusel võib 1 nädala pärast annust suurendada kuni annuseni 300 mg ööpäevas. Annust võib veel ühe nädala möödudes suurendada maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Generaliseerunud ärevushäire Annuse suurus on 150…600 mg ööpäevas, manustatuna kahe või kolme eraldi annusena. Ravivajadust tuleb regulaarselt hinnata. Ravi pregabaliiniga võib alustada annusega 150 mg ööpäevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse ja talutavuse alusel võib annust suurendada kuni 300 mg ööpäevas ühe nädala pärast. Veel ühe nädala pärast võib annust suurendada kuni 450 mg ööpäevas. Annust võib veel ühe nädala möödudes suurendada maksimaalse annuseni 600 mg ööpäevas.

Ravi katkestamine pregabaliiniga Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi pregabaliiniga katkestada järk-järgult, minimaalselt 1 nädala jooksul, näidustusest sõltumata (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Neerukahjustus Pregabaliin eemaldub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Et pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2), tuleb puuduliku neerutalitlusega patsientidel vähendada annust individualiseeritult, vastavalt kreatiniini kliirensile (CLcr), kasutades järgnevat valemit, nagu on toodud tabelis 1:

CLcr (ml/min) = (× 0,85 naispatsientidel)

Pregabaliini saab vereplasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsi teel (50% ravimist 4 tunniga). Hemodialüüsi saavatel patsientidel tuleb pregabaliini ööpäevast annust korrigeerida lähtuvalt neerutalitlusest. Ööpäevasele annusele lisaks tuleb manustada täiendav annus vahetult pärast iga 4- tunnist hemodialüüsiseanssi (vt tabel 1). Tabel 1. Pregabaliini annuse kohandamine neerutalitluse alusel

Kreatiniini kliirens (CL ) Pregabaliini koguannus ööpäevas* Annustamisskeem (ml/min) ≥ 60 150 600 2 või 3 korda ööpäevas ≥ 30…< 60 75 300 2 või 3korda ööpäevas ≥ 15…< 30 25…50** 150 1 või 2 korda ööpäevas < 15 25** 75 1 kord ööpäevas Täiendav annus pärast hemodialüüsi (mg) * Kogu ööpäevane annus (mg/ööpäevas) tuleb jagada vastavalt annustamisskeemile, et saada vajalik mg arv annuse kohta ööpäevas. ** Neid annuseid ei saa Siranaleni saadaolevate ravimitugevustega rakendada. 75 mg väiksemate tugevuste jaoks on saadaval teised ravimid.

+ Täiendav annus on ühekordne lisaannus.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidele ei pea annust kohandama (vt lõik 5.2).

Lapsed Pregabaliini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 12 aastat ja noorukitel (vanuses 12…17 aastat) ei ole kindlaks tehtud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad Eakatel patsientidel võib neerutalitluse languse tõttu olla vajalik pregabaliini annust vähendada (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Siranaleni võib võtta koos toiduga või ilma. Siranalen on ainult suukaudseks manustamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Diabeediga patsiendid Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale võib mõnedel diabeediga patsientidel, kelle kehakaal tõuseb ravi ajal pregabaliiniga, olla vajalik kohandada hüpoglükeemiliste ravimite annuseid.

Ülitundlikkusreaktsioonid Turuletulekujärgselt on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, k.a angioödeemi juhud. Angioödeemi sümptomite, nt näopiirkonna, suuümbruse või ülemiste hingamisteede turse, tekkimise korral tuleb ravi pregabaliiniga kohe katkestada.

Rasked naha kõrvaltoimed Pregabaliini raviga seoses on harva teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS) ja toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi määramise ajal peab patsiente teavitama nahareaktsioonide tunnustest ja sümptomitest ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgima. Kui ilmuvad sellistele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab ravi pregabaliiniga otsekohe lõpetama ja kaaluma muud (asjakohast) ravi. Pööritustunne, unisus, teadvusekadu, segasus ja vaimsed häired Ravi pregabaliiniga on seostatud pööritustunde ja unisusega, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumised) esinemissagedust eakatel. Turuletulekujärgselt on teatatud teadvuskaost, segasusest ja vaimsetest häiretest. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Nägemisega seotud kõrvaltoimed Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati pregabaliiniga ravitud patsientidel ähmast nägemist rohkem kui platseebot saanud patsientidel. Enamikul juhtudest möödus see ravi jätkamisel iseenesest. Kliinilistes uuringutes, milles kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid, täheldati pregabaliini rühmas nägemisteravuse vähenemist ja nägemisvälja muutusi sagedamini kui platseeborühmas, seevastu fundoskoopiliste muutuste esinemissagedus oli suurem platseeborühmas (vt lõik 5.1). Turuletulekujärgselt on samuti teatatud nägemisega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas nägemiskaotusest, nägemise hägustumisest ja muudest nägemisteravuse muutustest, millest paljud olid mööduvad.

Ravi lõpetamisel pregabaliiniga võivad need nägemisega seotud sümptomid taandareneda või paraneda.

Neerupuudulikkus On täheldatud neerupuudulikkuse juhte ja mõnel juhul oli see kõrvaltoime pöörduv pärast ravi katkestamist pregabaliiniga.

Kaasuva ravi lõpetamine epilepsiaravimitega Kaasuva ravi lõpetamise kohta epilepsiaravimitega, et jätkata monoravi pregabaliiniga pärast seda, kui pregabaliini lisamisel raviskeemi on saavutatud kontroll krambihoogude üle, ei ole piisavalt andmeid.

Südame paispuudulikkus Turuletulekujärgselt on teatatud südame paispuudulikkuse juhtudest mõnel pregabaliini saanud patsiendil. Sellised reaktsioonid tekivad enamasti eakatel kardiovaskulaarsete probleemidega patsientidel, keda ravitakse pregabaliiniga neuropaatiliste näidustuste tõttu. Nendel patsientidel peab pregabaliiniga ravimisel olema ettevaatlik. Pregabaliiniga ravi katkestamisel võib reaktsioon taanduda.

Tsentraalse neuropaatilise valu ravi seljaaju vigastusega patsientidel Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus. Selle põhjuseks võib olla pregabaliini ja antud seisundi raviks vajalike kaasuvate ravimite (nt spastilisuse vastased ravimid) toimete liitumine. Seda tuleb pregabaliini määramise puhul arvesse võtta.

Hingamise pärssimine Pregabaliini kasutamisega seoses on teatatud hingamise raskest pärssimisest. Selle raske kõrvaltoime esinemise risk võib olla suurem hingamisfunktsiooni häirega, respiratoorse või neuroloogilise haigusega, neerukahjustusega, samaaegselt kesknärvisüsteemi (KNS) depressante kasutavatel ja eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Antiepileptiliste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas samuti suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise riski vähest suurenemist. Sellise riski tekkemehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on pregabaliiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhte (vt lõik 4.8). Patsiendikeskse kontrolliga (self-control study design) epidemioloogilises uuringus (milles võrreldi ühe ja sama inimese raviperioodide andmeid mitteraviperioodide andmetega) ilmnes tõendeid suitsidaalse käitumise ja suitsiidisurmade uute juhtude tekkeriski suurenemisest pregabaliiniga ravitud patsientidel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente tuleb suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgida ning kaaluma sobivat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda pregabaliiniga ravi katkestamist. Seedetrakti alumise osa nõrgenenud talitlus Turuletulekujärgselt on teatatud seedetrakti alumise osa talitluse nõrgenemise juhtudest (nt sooleobstruktsioon, paralüütiline iileus, kõhukinnisus), kui pregabaliini kasutati samaaegselt ravimitega, mis võivad tekitada kõhukinnisust, nt opioidsed valuvaigistid. Kui pregabaliini kasutatakse samaaegselt opioididega, võiks kaaluda kõhukinnisust vältivate meetmete kasutamist (eriti naispatsientidel ja eakatel).

Samaaegne kasutamine koos opioididega Pregabaliini määramisel samaaegselt opioididega tuleb olla ettevaatlik, kuna esineb kesknärvisüsteemi depressiooni risk (vt lõik 4.5). Opioidide kasutajatel läbi viidud juhtkontrolluuringus oli opioididega seotud surma risk suurem neil patsientidel, kes võtsid pregabaliini samaaegselt koos opioididega võrreldes ainult opioide kasutanud patsientidega (kohandatud šansisuhe 1,68 [95% usaldusintervall; 1,19…2,36]). Seda suurenenud riski täheldati pregabaliini väikeste annustega (≤ 300 mg, kohandatud

šansisuhe 1,52 [95% usaldusintervall, 1,04...2,22]) ja pregabaliini suurte annustega täheldati riski suurenemist (> 300 mg, kohandatud šansisuhe 2,51 [95% usaldusintervall, 1,24...5,06]).

Väärkasutus, kuritarvitamise võimalikkus või sõltuvus Pregabaliin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtudest. Patsientidel, kellel on anamneesis ainete kuritarvitamine, võib pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkimise risk olla suurem ning neil patsientidel tuleb pregabaliini kasutada ettevaatusega. Enne pregabaliini määramist tuleb patsiendil väärkasutuse, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkimise riski hoolikalt hinnata. Pregabaliiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise või sõltuvuse sümptomite, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse eskaleerimise ja ravimi sõltuvuskäitumise tekkimise suhtes.

Ärajätunähtude sümptomid Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus, depressioon, enesetapumõtted, valu, krambid, hüperhidroos ja pearinglus. Ärajätunähtude sümptomite esinemine pärast pregabaliiniga ravi katkestamist võib viidata ravimisõltuvusele (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada. Kui ravi pregabaliiniga katkestatakse, soovitatakse seda teha järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, sõltumata näidustusest (vt lõik 4.2). Pregabaliini kasutamise ajal või kohe pärast pregabaliiniga ravi katkestamist võivad tekkida krambid, sealhulgas epileptiline staatus ja generaliseerunud toonilis-kloonilised (grand mal) krambid. Andmed viitavad sellele, et pikaajalise pregabaliiniga ravi katkestamisel võivad ärajätunähtude esinemissagedus ja raskusaste olla annusest sõltuvad.

Entsefalopaatia On teatatud entsefalopaatia juhtudest, eelkõige patsientidel, kellel on olnud tegemist entsefalopaatia teket soodustavate kaasuvate haigusseisunditega.

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Pregabaliini kasutamine raseduse esimesel trimestril võib lootel põhjustada raskeid kaasasündinud väärarendeid. Pregabaliini ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

Laktoositalumatus Siranalen sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Siranalen 300 mg sisaldab karmoisiini (E122), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Siranalen sisaldab naatriumi. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pregabaliini farmakokineetilised koostoimed ei ole tõenäolised, sest pregabaliin eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga; pregabaliini metabolism on inimesel peaaegu olematu (< 2% annusest leidub uriinis metaboliitidena), see ei pärsi in vitro ravimite metabolismi ja ei seondu vereplasmavalkudega.

In vivo uuringud ja populatsiooni farmakokineetika analüüs Eelnevaga kooskõlas ei täheldatud in vivo uuringutes kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid pregabaliini ja fenütoiini, karbamasepiini, valproehappe, lamotrigiini, gabapentiini, lorasepaami, oksükodooni või etanooli vahel. Populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas, et suukaudsed diabeedivastased ravimid, diureetikumid, insuliin, fenobarbitaal, tiagabiin ja topiramaat ei avaldanud kliiniliselt olulist mõju pregabaliini kliirensile.

Suukaudsed rasestumisvastased ravimid, noretisteroon ja/või etünüülöstradiool Pregabaliini samaaegne manustamine koos suukaudsete rasestumisvastaste ravimite noretisterooni ja/või etünüülöstradiooliga ei mõjuta püsitasakaaluseisundis kummagi ravimi farmakokineetikat.

Kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid Pregabaliin võib tugevdada etanooli ja lorasepaami toimet. Turuletulekujärgselt on pregabaliini ja opioidide ja/või teiste kesknärvisüsteemi depressantide koosmanustamisel täheldatud hingamispuudulikkust, koomat ja surma. Pregabaliin toimib aditiivselt oksükodooni poolt esilekutsutud kognitiivse ja motoorsete funktsioonide paranemisele.

Koostoimed ja eakad Eakatel vabatahtlikel ei ole tehtud spetsiifilisi farmakodünaamilisi koostoimeuuringuid. Koostoimeuuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.4).

Rasedus Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri (vt lõik 5.2). Pregabaliin võib läbida ka inimese platsentaarbarjääri.

Rasked kaasasündinud väärarendid Põhjamaades tehtud vaatlusuuringu andmetel, mis hõlmas üle 2700 esimesel trimestril pregabaliinile eksponeeritud raseduse, oli pregabaliinile eksponeeritud (elusalt või surnult sündinud) lastel suurem raskete kaasasündinud väärarendite levimus kui pregabaliinile eksponeerimata lastel (5,9% vs. 4,1%). Raseduse esimesel trimestril pregabaliinile eksponeeritud lastel oli raskete kaasasündinud väärarendite tekkerisk veidi suurem kui pregabaliinile eksponeerimata lastel (levimuse kohandatud suhe ja 95% usaldusvahemik 1,14 (0,96…1,35)) ning lamotrigiinile või duloksetiinile eksponeeritud lastel (vastavalt 1,29 (1,01…1,65) ja 1,39 (1,07…1,82)). Konkreetsete väärarendite kohta tehtud analüüs näitas närvisüsteemi ja silma väärarendite, näo- suulaelõhede, kuseteede ja genitaaltrakti väärarendite riski suurenemist, kuid väärarendite arv oli väike ja hinnangud seetõttu ebatäpsed. Pregabaliini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud siis, kui see on selgelt vajalik (juhul, kui kasu emale ületab selgelt võimaliku riski lootele). Imetamine Pregabaliin eritub inimese rinnapiima (vt lõik 5.2). Pregabaliini toime vastsündinutele/imikutele ei ole teada. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine pregabaliiniga tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed pregabaliini toimete kohta naiste fertiilsusele. Et hinnata pregabaliini mõju seemnerakkude liikuvusele, manustati kliinilistes uuringutes tervetele meestele pregabaliini annuses 600 mg ööpäevas. Pärast 3-kuulist ravi ei täheldatud mõju seemnerakkude liikuvusele. Fertiilsusuuringud emastel rottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele. Fertiilsusuuringud isastel rottidel on näidanud kahjulikke toimeid reproduktiivsusele ja arengule. Nende tulemuste kliiniline tähtsus ei ole teada (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Pregabaliin võib kergelt kuni mõõdukalt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pregabaliin võib põhjustada pööritustunnet ja unisust ning võib seega omada toimet autojuhtimise või

masinate käsitsemise võimele. Patsientidel soovitatakse mitte juhtida sõidukeid, käsitseda keerulisi masinaid või tegeleda muude võimalikult ohtlike tegevustega, kuni on teada, kas ravim mõjutab nende võimet teha nimetatud toiminguid.

4.8 Kõrvaltoimed

Pregabaliini kliiniline programm hõlmas üle 8900 pregabaliini saanud patsiendi, kellest üle 5600 patsiendi osalesid topeltpimemeetodil platseebokontrolliga uuringutes. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid pööritustunne ja unisus. Kõrvaltoimed olid enamasti kerge kuni mõõduka tugevusega. Kõikides kontrollitud uuringutes oli kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamise määr pregabaliiniga ravitud patsientidel 12% ning platseebot saanud patsientidel 5%. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis tingisid ravi katkestamise pregabaliiniga, olid pööritustunne ja unisus. Alltoodud tabelis on loetletud kõik kõrvaltoimed, mis tekkisid sagedamini kui platseeborühmas ja rohkem kui ühel patsiendil, organsüsteemide klasside ja esinemissageduse järgi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Loetletud kõrvaltoimed võivad ühtlasi olla seotud põhihaigusega ja/või samaaegselt kasutatavate ravimitega. Seljaaju vigastusest põhjustatud tsentraalse neuropaatilise valu ravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete ja eriti unisuse esinemissagedus (vt lõik 4.4). Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, on järgnevas loetelus kaldkirjas.

Organsüsteemi Kõrvaltoimed klass Infektsioonid ja infestatsioonid Sage Nasofarüngiit Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Neutropeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus Harv Angioödeem, allergiline reaktsioon Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Söögiisu suurenemine Aeg-ajalt Anoreksia, hüpoglükeemia Psühhiaatrilised häired Sage Eufooriline meeleolu, segasus, ärrituvus, desorienteeritus, insomnia, libiido Aeg-ajalt Hallutsinatsioonid, paanikahood, rahutus, agiteeritus, depressioon, Harv Pidurdamatus, suitsidaalne käitumine, suitsiidimõtted Teadmata Ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage Pearinglus, uimasus, peavalu Sage Ataksia, koordinatsioonihäired, treemor, düsartria, amneesia, mäluhäire, Aeg-ajalt Minestus, stuupor, müokloonus, teadvusekadu, psühhomotoorne Harv Krambid, parosmia, hüpokineesia, düsgraafia, parkinsonism Silma kahjustused Sage Ähmane nägemine, diploopia

Organsüsteemi Kõrvaltoimed klass Aeg-ajalt Perifeerse nägemise kadu, nägemishäire, silma turse, nägemisvälja defektid, Harv Nägemise kadu, keratiit, ostsillopsia, nägemiskauguse tajuhäire, müdriaas, Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo Aeg-ajalt Hüperakuusia Südame häired Aeg-ajalt Tahhükardia, esimese astme atrioventrikulaarne blokaad, siinusbradükardia, Harv QT-intervalli pikenemine, siinustahhükardia, siinusarütmia Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, hüpertensioon, kuumahood, nahaõhetus, perifeerne Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe, epistaksis, köha, ninakinnisus, riniit, norskamine, nina limaskesta Harv Kopsuturse, pigistustunne kõris Teadmata Hingamise pärssimine Seedetrakti häired Sage Oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhulihaste Aeg-ajalt Gastroösofageaalne reflukshaigus, sülje liignõristus, suuõõne hüpoesteesia Harv Astsiit, pankreatiit, keeleturse, düsfaagia Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Maksaensüümide aktiivsuse tõus* Harv Kollatõbi Väga harv Maksapuudulikkus, hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Papuloosne lööve, urtikaaria, hüperhidroos, sügelus Harv Toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom, külm higi Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage Lihaskrambid, liigesvalu, seljavalu, valu kätes-jalgades, kaela piirkonna Aeg-ajalt Liigeste turse, müalgia, lihastõmblused, kaelavalu, lihasjäikus Harv Rabdomüolüüs Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Kusepidamatus, düsuuria Harv Neerupuudulikkus, oliguuria, kusepeetus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage Erektsioonihäire Aeg-ajalt Seksuaalhäire, ejakulatsiooni hilinemine, düsmenorröa, valu rinnanäärmetes Harv Amenorröa, eritis rinnanäärmetest, rinnanäärmete suurenemine, Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Perifeerne turse, turse, ebatavaline kõnnak, kukkumine, purjusolekutunne, Aeg-ajalt Generaliseerunud turse, näoturse, pigistustunne rindkeres, valu, palavik, janu, Uuringud Sage Kehakaalu tõus

Organsüsteemi Kõrvaltoimed klass Aeg-ajalt Kreatiniinfosfokinaasi tõus veres, vere glükoosisisalduse suurenemine, Harv Valgete vererakkude arvu vähenemine * Alaniinaminotransferaasi tõus (ALAT) ja aspartaataminotransferaasi tõus (ASAT). Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist pregabaliiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. On teatatud järgmistest sümptomitest: unetus, peavalu, iiveldus, ärevus, kõhulahtisus, gripisündroom, krambid, närvilisus, depressioon, enesetapumõtted, valu, hüperhidroos ja pearinglus. Need sümptomid võivad viidata ravimisõltuvusele. Patsienti tuleb ravi alustamisel sellest teavitada. Andmed viitavad sellele, et pikaajalise pregabaliiniga ravi katkestamisel võivad ärajätunähtude esinemissagedus ja raskusaste olla annusest sõltuvad (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed Pregabaliini ohutusprofiil, mida täheldati sekundaarse generaliseerumisega või sekundaarse generaliseerumiseta partsiaalsete krambihoogudega lastel läbi viidud viies uuringus (4 kuni 16- aastastel patsientidel läbi viidud 12-nädalane efektiivsuse ja ohutuse uuring, n = 295; 14-päevane efektiivsuse ja ohutuse uuring 1 kuu vanustel kuni alla 4-aastastel patsientidel, n = 175; farmakokineetika ja taluvuse uuring, n = 65 ning sellele järgnenud kaks 1-aastast avatud ohutusuuringut, n = 54 ja n = 431), oli sarnane epilepsiat põdevate täiskasvanute uuringutes täheldatud profiiliga. Pregabaliini ravi 12-nädalases uuringus täheldati kõige sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: somnolentsus, püreksia, ülemiste hingamisteede infektsioon, söögiisu suurenemine, kehakaalu tõus ja nasofarüngiit. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed pregabaliini ravi 14-päevases uuringus olid somnolentsus, ülemiste hingamisteede infektsioon ja püreksia (vt lõigud 4.2, 5.1 ja 5.2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Turuletulekujärgselt on pregabaliini üleannustamise korral kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks muuhulgas somnolentsus, segasusseisund, agiteeritus ja rahutus. Teatatud on ka krambihoogudest. Harvadel juhtudel on teatatud koomast. Pregabaliini üleannuse ravi peab hõlmama üldisi toetavaid abinõusid ja vajadusel hemodialüüsi (vt lõik 4.2 tabel 1).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gabapentinoidid; ATC-kood: N02BF02

Toimeaine pregabaliin on gamma-aminovõihappe analoog [(S)-3-(aminometüül)-5- metüülheksanoehape].

Toimemehhanism Pregabaliin seondub kesknärvisüsteemi voltaaž-sõltuvate kaltsiumkanalite abialaühikuga (α2-δ proteiin).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Neuropaatiline valu

Ravimi efektiivsus on tõendatud diabeetilise neuropaatia, herpesejärgse neuralgia ja seljaaju vigastuse uuringutes. Ravimi efektiivsust ei ole uuritud teistes neuropaatilise valu mudelites. Pregabaliini on uuritud 10 kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestsid kuni 13 nädalat annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) ja kuni 8 nädalat annustamisega kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja efektiivsuse profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased. Perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu kliinilistes uuringutes kestusega kuni 12 nädalat ilmnes esimesel nädalal valu vähenemine, mis püsis kogu raviperioodi vältel. Kontrollitud kliinilistes uuringutes saavutati perifeerse neuropaatilise valu vähenemine 50% ulatuses valuskaalast 35% pregabaliiniga ravitud ja 18% platseeboga ravitud patsientidest. Patsientidel, kellel ei esinenud somnolentsust, saavutati nimetatud ulatuses paranemine 33% pregabaliiniga ravitud ja 18% platseeboga ravitud haigetest. Somnolentsetel patsientidel saadi ravivastus 48% pregabaliiniga ravitud ja 16% platseebot saanud patsientidest. Kontrollitud kliinilises uuringus paranes valuskoor 50% võrra 22% pregabaliiniga ravitud tsentraalse neuropaatilise valuga patsientidest ja 7% platseebot saanutest.

Epilepsia Täiendav ravi Pregabaliini on uuritud 3 kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestsid 12 nädalat, annustamisega kaks korda ööpäevas (BID) või kolm korda ööpäevas (TID). Kokkuvõttes olid ohutuse ja efektiivsuse profiilid BID ja TID annustamisrežiimide korral sarnased. Esimesel nädalal täheldati krambihoogude esinemissageduse vähenemist.

Lapsed Pregabaliini efektiivsus ja ohutus epilepsia lisaravina alla 12 aasta vanustel lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Farmakokineetika ja taluvuse uuringus, millesse kaasati partsiaalsete krambihoogudega patsiendid vanuses 3 kuud kuni 16 aastat (n = 65), olid täheldatud kõrvaltoimed sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Partsiaalsete krambihoogude ravis lisaravimina kasutatava pregabaliini efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks läbi viidud 12-nädalase platseebokontrolliga uuringu tulemused 295 lapsel vanuses 4 kuni 16 aastat ja 14-päevase platseebokontrolliga uuringu tulemused 175 lapsel vanuses 1 kuu kuni alla 4 aasta ning kahe 1-aastase avatud ohutusuuringu tulemused 54 ja 431 epilepsiaga lapsel vanuses vastavalt 3 kuud kuni 16 aastat näitavad, et neil täheldati kõrvaltoimetena palavikku ja ülemiste hingamisteede infektsioone sagedamini kui epilepsiaga täiskasvanute uuringutes (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.2).

12-nädalases platseebokontrolliga uuringus määrati lastele (vanuses 4 kuni 16 aastat) pregabaliini annuses 2,5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 150 mg ööpäevas), pregabaliini annuses 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Patsientide protsent, kellel partsiaalsete krambihoogude esinemine langes algtasemega võrreldes vähemalt 50%, oli 40,6% rühmas, keda raviti pregabaliini annusega 10 mg/kg ööpäevas (p = 0,0068 vs platseebo), 29,1% rühmas, keda raviti pregabaliiniga 2,5 mg/kg ööpäevas (p = 0,2600 vs platseebo) ja 22,6% platseebo rühmas. 14-päevases platseebokontrolliga uuringus määrati lastele (vanuses 1 kuu kuni alla 4 aastat) pregabaliini annuses 7 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuses 14 mg/kg ööpäevas või platseebot. 24- tunni krambihoogude esinemissageduse algtaseme ja lõppvisiidi mediaanid olid vastavalt 4,7 ja 3,8 pregabaliini puhul annuses 7 mg/kg ööpäevas, 5,4 ja 1,4 pregabaliini puhul annuses 14 mg/kg ööpäevas ning 2,9 ja 2,3 platseebo puhul. Pregabaliin annuses 14 mg/kg ööpäevas vähendas oluliselt partsiaalsete krambihoogude esinemissageduse logaritmiliselt teisendatud väärtusi võrreldes platseeboga (p = 0,0223); pregabaliini puhul annuses 7 mg/kg ööpäevas ei täheldatud paranemist võrreldes platseeboga.

12-nädalases platseebokontrolliga uuringus primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampidega patsientidel määrati 219-le uuringus osalejale (vanuses 5…65 aastat, kellest 66 olid vanuses 5…16 aastat) täiendava ravina pregabaliini annuses 5 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 300 mg ööpäevas), 10 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt 600 mg ööpäevas) või platseebot. Nende uuringus osalejate osakaal, kellel primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampide esinemissagedus vähenes vähemalt 50%, oli pregabaliini annuse 5 mg/kg ööpäevas, pregabaliini annuse 10 mg/kg ööpäevas ja platseebo puhul vastavalt 41,3%, 38,9% ja 41,7%.

Monoteraapia (esmase diagnoosiga patsiendid) Pregabaliini on uuritud ühes kontrollitud kliinilises uuringus, mis kestis 56 nädalat, annustamisega kaks korda ööpäevas (BID). 6-kuulise krambihoogudeta perioodi tulemusnäitaja osas ei saavutanud pregabaliin samaväärsust lamotrigiiniga. Nii pregabaliin kui ka lamotrigiin olid võrdselt ohutud ja hästi talutavad.

Generaliseerunud ärevushäire Pregabaliini on uuritud 6 kontrollitud 4…6 nädalat kestvas uuringus, 8 nädalat vältavas eakate patsientide uuringus ja pikaajalises retsidiivide vältimise uuringus, mille topeltpime retsidiivide vältimise faas kestis 6 kuud. Generaliseerunud ärevushäire sümptomid Hamiltoni ärevuse hindamise skaala (Hamilton Anxiety Rating Scale, HAM-A) alusel leevenesid esimese nädala jooksul. Kontrollitud kliinilistes uuringutes (kestusega 4…8 nädalat) paranes 52% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 38% platseebot saanud patsientidest HAM-A punktisumma tulemusnäitaja vähemalt 50% lähteväärtusega võrreldes. Kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati ähmast nägemist pregabaliiniga ravitud patsientidel rohkem kui platseebot saanud patsientidel. Enamusel juhtudest möödus see ravi jätkamiselt iseenesest. Kontrollitud kliinilistes uuringutes kasutati oftalmoloogilisi uurimismeetodeid enam kui 3600 patsiendi puhul, uuring hõlmas nägemisteravuse ja nägemisvälja määramist ning laiendatud fundoskoopilist uuringut. Nägemisteravuse vähenemist täheldati 6,5% patsientidest pregabaliini rühmas ja 4,8% patsientidest platseebo rühmas. Nägemisvälja muutusi leiti 12,4% pregabaliiniga ravitud patsientidest ja 11,7% platseebot saanud patsientidest. Fundoskoopilisi muutusi täheldati 1,7% patsientidest pregabaliini rühmas ja 2,1% patsientidest platseebo rühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pregabaliini püsitasakaalu farmakokineetika on tervetel vabatahtlikel, epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiaga patsientidel ja kroonilise valuga patsientidel sarnane.

Imendumine Manustamisel tühja kõhuga imendub pregabaliin kiiresti, saavutades maksimaalse kontsentratsiooni vereplasmas ühe tunni jooksul nii ühekordse kui korduva manustamise korral. Pregabaliini biosaadavus on suukaudsel manustamisel ≥ 90% ja ei sõltu annusest. Korduval manustamisel saavutatakse püsitasakaal 24…48 tunni jooksul. Pregabaliini imendumise kiirus väheneb manustamisel koos toiduga - C väheneb ligikaudu 25%...30% ja t pikeneb ligikaudu kuni 2,5 tunnini. Manustamine koos toiduga ei avalda siiski kliiniliselt olulist mõju pregabaliini imendumisele. Jaotumine Prekliinilistes uuringutes läbis pregabaliin hematoentsefaalbarjääri hiirtel, rottidel ja ahvidel. Rottidel läbis pregabaliin platsentaarbarjääri ja ravim eritus lakteerivate rottide piima. Inimesel on pregabaliini jaotusruumala suukaudsel manustamisel ligikaudu 0,56 l/kg. Pregabaliin ei seondu vereplasma valkudega. Biotransformatsioon Inimesel pregabaliin praktiliselt ei metaboliseeru. Pärast pregabaliini radioaktiivselt märgistatud annuse manustamist moodustas muutumatult eritunud pregabaliin ligikaudu 98% uriiniga eritunud radioaktiivsusest. Pregabaliini N-metüleeritud derivaat – peamine uriinis leiduv pregabaliini metaboliit

• moodustas 0,9% annusest. Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud pregabaliini S-enantiomeeri

ratsemiseerumist R- enantiomeeriks.

Eritumine Pregabaliin elimineerub süsteemsest ringlusest peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Pregabaliini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6,3 tundi. Pregabaliini plasmakliirens ja neerukliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga (vt lõik 5.2). Neerutalitluse häirega või hemodialüüsi saavatel patsientidel on vajalik annuseid korrigeerida (vt lõik 4.2 Tabel 1).

Lineaarsus/mittelineaarsus Pregabaliini farmakokineetika on soovitatud annusevahemiku ulatuses lineaarne. Pregabaliini patsientidevahelised farmakokineetilised erinevused on väikesed (< 20%). Korduvate annuste farmakokineetika on tuletatav ühekordse annuse andmetest. Seetõttu pregabaliini rutiinse plasmakontsentratsiooni järelvalve teostamine pole vajalik.

Sugu Kliinilised uuringud näitavad, et sugu ei avalda kliiniliselt olulist mõju pregabaliini sisaldusele plasmas.

Neerukahjustus Pregabaliini kliirens on otseses seoses kreatiniini kliirensiga. Lisaks saab pregabaliini vereplasmast tõhusalt eemaldada hemodialüüsiga (4-tunnise hemodialüüsi seansi järgselt langeb pregabaliini kontsentratsoon vereplasmas ligikaudu 50%). Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu, mistõttu peab neerukahjustusega patsientidel annust vähendama ja hemodialüüsi järgselt manustama lisaannuse (vt lõik 4.2 Tabel 1).

Maksakahjustus Spetsiifilisi farmakokineetika uuringuid maksakahjustusega patsientidel ei ole tehtud. Pregabaliin ei metaboliseeru olulisel määral ja eritub peamiselt uriiniga muutumatul kujul, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et maksatalitluse kahjustus mõjutab pregabaliini kontsentratsiooni vereplasmas olulisel määral.

Lapsed Farmakokineetika ja taluvuse uuringus hinnati pregabaliini farmakokineetkat epilepsiaga lastel (vanuserühmad: 1...23 kuud, 2...6 aastat, 7...11 aastat ja 12...16 aastat) annustega 2,5, 5, 10 ja 15 mg/kg ööpäevas. Pärast pregabaliini suukaudset manustamist lastele tühja kõhu seisundis oli maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks vereplasmas kulunud aeg kogu vanuserühmas üldiselt sarnane ning ilmnes 0,5...2 tundi pärast annuse manustamist. Pregabaliini C ja AUC näitajad suurenesid lineaarselt annuse suurenemisega igas vanuserühmas. max Kontsentratsioonikõvera alune pindala oli lastel kehakaaluga kuni 30 kg 30% väiksem kui patsientidel kehakaaluga ≥ 30 kg, tulenevalt kliirensi kohandamisest kehakaalu tõusu suhtes 43%. Pregabaliini lõplik poolväärtusaeg oli lastel vanuses kuni 6 aastat keskmiselt 3...4 tundi ja vanuses 7 aastat ja üle selle 4...6 tundi. Populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas, et kreatiniini kliirens oli suu kaudu manustatud pregabaliini kliirensi oluline kaasmõjur, kehakaal oli suu kaudu manustatud pregabaliini jaotusruumala oluline kaasmõjur ning mõlemad sõltuvused olid lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnased. Pregabaliini farmakokineetikat ei ole uuritud patsientidel vanuses kuni 3 kuud (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.1). Eakad Pregabaliini kliirens väheneb vanuse suurenedes. See pregabaliini suukaudse kliirensi vähenemine on kooskõlas vanuse suurenemisega kaasneva kreatiniini kliirensi langusega. Patsientidel, kellel esineb vanusest tingitud neerufunktsiooni langus, võib olla vajalik vähendada pregabaliini annust (vt lõik 4.2 Tabel 1). Imetavad emad Iga 12 tunni järel manustatud 150 mg pregabaliini (ööpäevane annus 300 mg) farmakokineetikat hinnati 10 imetaval naisel, kellel oli sünnitusest möödunud vähemalt 12 nädalat. Imetamine mõjutas pregabaliini farmakokineetikat vähe või üldse mitte. Pregabaliin eritus rinnapiima keskmiste püsikontsentratsioonidega, mis moodustasid ligikaudu 76% ema plasmakontsentratsioonist. Imiku hinnanguline ööpäevane rinnapiimaga saadav annus (eeldades piima saamist keskmiselt 150 ml/kg ööpäevas) naistelt, kellele manustatakse 300 mg ööpäevas või maksimaalne annus 600 mg ööpäevas,

oleks vastavalt 0,31 või 0,62 mg/kg ööpäevas. Need hinnangulised annused moodustavad mg/kg alusel ligikaudu 7% ema ööpäevasest koguannusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse loomkatsetes taluti kliiniliselt olulisi pregabaliini annuseid hästi. Kroonilise toksilisuse uuringutes rottidel ja ahvidel täheldati kesknärvisüsteemiga seotud toimeid, sealhulgas hüpoaktiivsust, hüperaktiivsust ja ataksiat. Reetinaatroofiat, mis tavaliselt esineb vanadel albiinorottidel, täheldati pärast pikaaegset pregabaliini ekspositsiooni, mis oli ≥ 5 korda kõrgem, kui maksimaalse soovitatud kliinilise annusega tekkiv keskmine ekspositsioon inimesel. Pregabaliin ei avaldanud teratogeenset toimet hiirtele, rottidele ega küülikutele. Rottidel ja küülikutel ilmnesid lootekahjustused ainult süsteemse saadavuse korral, mis oluliselt ületas terapeutilist süsteemset saadavust inimesel. Pre- ja postnataalse toksilisuse uuringutes tekitas pregabaliin rottide järglastele arengukahjustusi süsteemse saadavuse korral, mis ületas > 2 korda maksimaalset soovituslikku süsteemset saadavust inimesel. Kahjulikke toimeid emaste ja isaste rottide fertiilsusele täheldati ainult terapeutiliste annuste ületamisel. Kahjulikud toimed isaste rottide reproduktiivorganitele ja sperma parameetritele olid pöörduvad ja esinesid ainult terapeutilise annuse ületamisel või olid seotud isase roti reproduktiivorganite spontaanse degeneratiivse protsessiga. Seetõttu käsitleti neid toimeid kui vähese või mittekliinilise tähtsusega toimeid. In vitro ja in vivo katsete sarja tulemuste kohaselt ei ole pregabaliin genotoksiline. Kaheaastased pregabaliini kartsinogeensuse uuringud viidi läbi rottidel ja hiirtel. Annuste puhul, mis ületasid keskmisi maksimaalseid soovitatavaid annuseid inimesel 600 mg ööpäevas kuni 24 korda, rottidel kasvajaid ei leitud. Hiirtel ei tõusnud kasvajate esinemissagedus annuste korral, mis olid sarnased keskmiste annustega inimestel, kuid suuremate annuste korral sagenes hemangiosarkoomi esinemine. Pregabaliini poolt esile kutsutud kasvajate formeerumise mittegenotoksiline mehhanism hõlmab trombotsüütide muutusi ja sellega seotud endoteelirakkude proliferatsiooni. Lühiajaliste ja pikaajaliste kliiniliste uuringute piiratud andmete alusel ei esinenud neid trombotsüütide muutusi ei rottidel ega inimestel. Puuduvad tõendid, mis viitaksid vastava riski olemasolule inimestel. Noortel rottidel tekkinud kahjustused ei erine kvalitatiivselt täiskasvanud rottidel täheldatud kahjustustest. Siiski on noored rotid tundlikumad. Raviannuste kasutamisel täheldati kesknärvisüsteemi poolt hüperaktiivsuse ja bruksismi kliinilisi tunnuseid ning samuti mõningaid kasvuga seotud muutusi (pöörduv kehakaalu tõusu pidurdumine). Toimeid munasarja tsüklile täheldati ekspositsiooni korral, mis ületas inimese ekspositsiooni 5 korda. Juveniilsetel rottidel leiti vähenenud akustiline ehmatusvastus 1...2 nädalat pärast kokkupuudet annustega, mis üle kahe korra ületasid inimese terapeutilisi annuseid. Üheksa nädalat pärast kokkupuudet ei olnud see toime enam jälgitav.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Maisitärklis Laktoosmonohüdraat Talk

Kapsli kest Kapsli keha Želatiin Titaandioksiid (E171) Naatriumlaurüülsulfaat Puhastatud vesi 75 mg kõvakapsli kaas Želatiin Titaandioksiid (E171)

V patentsinine (E131) Naatriumlaurüülsulfaat Puhastatud vesi 150 mg kõvakapsli kaas Želatiin Titaandioksiid (E171) Naatriumlaurüülsulfaat Puhastatud vesi 300 mg kõvakapsli kaas Želatiin Titaandioksiid (E171) Erütrosiin (E127) Karmoisiin (E122) FCF briljantsinine (E133) Naatriumlaurüülsulfaat Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Alumiinium blistrid ja PVC/PVDC/Alumiinium blistrid, mis sisaldavad 14, 21, 30, 56, 84, 100 või 112 kapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

MEDOCHEMIE LTD, 1-10 Constantinoupoleos street, 3011 Limassol, Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBRID

75 mg: 977118 150 mg: 977218 300 mg: 977318

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.12.2018

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.11.2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2024