ATC Kood: C09AA05

Toimeaine: ramipriil

Tootja: HEXAL AG

Artikli sisukord

Näidustus: Arteriaalse hüpertensiooni ravi. Kardiovaskulaarne preventsioon: kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamine patsientidel, kellel on: -manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi või insult või perifeerne vaskulaarne haigus) või -diabeet koos vähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga. Neeruhaiguse ravi: -kujunemisjärgus glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna mikroalbuminuuria olemasoluna, -manifestne glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproteinuuriana patsientidel, kellel on vähemalt üks kardiovaskulaarne riskifaktor. -manifestne glomerulaarne mittediabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproetinuuriana rohkem kui 3 g ööpäevas. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravi. Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon: suremuse vähendamine müokardiinfarkti ägedas faasis südamepuudulikkuse kliiniliste nähtudega patsientidel, alustatuna rohkem kui 48 tundi pärast ägedat müokardiinfarkti.

tablett (2,5mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Ramicor ja milleks seda kasutatakse

Ramicor sisaldab ramipriiliks nimetatavat ravimit. See kuulub AKE (angiotensiini konverteeriv ensüüm) inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma.

Ramicor mõjub:

vähendades teie organismis ainete tootmist, mis võivad tõsta teie vererõhku,
lõõgastades ja laiendades teie veresooni,
hõlbustades teie südame tööd vere pumpamisel organismis.

Ramicori võib kasutada:

kõrgenenud vererõhu (hüpertensioon) raviks,
vähendamaks teie riski saada südameatakk või insult,
vähendamaks riski neerukahjustuse süvenemiseks või selle edasilükkamiseks (kas teil on suhkurtõbi või mitte),
teie südame raviks, kui see ei jaksa pumbata piisaval hulgal verd teie organismi (südamepuudulikkus),
südameataki (müokardiinfarkt) järgseks raviks, kui see on tüsistunud südamepuudulikkusega.

2. Mida on vaja teada enne Ramicori võtmist

Ärge võtke Ramicori:

kui olete ramipriili, mõne teise AKE inhibiitori või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergianähtude hulka võivad kuuluda nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, teie huulte, näo, kõri või keele turse.
kui teil on kunagi olnud tõsine allergiline reaktsioon, mille nimetus on „angioödeem“. Selle ilminguteks on sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), punased märgid kätel, jalgadel ja kõris, kõri ja keele turse, turse silmade ja huulte ümber, hingamis- ja neelamisraskus.
kui te saate dialüüsi või muud tüüpi vere filtratsioonravi. Sõltuvalt kasutatavast masinast ei pruugi Ramicor teile sobida.

kui teil on neeruprobleemid, mille puhul neerude verevarustus on vähenenud (neeruarteri stenoos).
viimasel 6 raseduskuul (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).
kui teie vererõhk on ebanormaalselt madal või ebastabiilne. Teie arst peab seda hindama.
kui teil on diabeet või halvenenud neerufunktsioon ja kui teid ravitakse vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.
kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas nagu kõri) risk.

Kui mis tahes ülalloetletust kehtib teie puhul, siis ärge võtke Ramicori. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Ramicori võtmist nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Ramicori võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui teil on südame-, maksa- või neeruprobleemid.
kui te olete kaotanud rohkesti kehavedelikku või -sooli (oksendades, kõhulahtisusega, higistades tavalisest rohkem, olles väikese soolasisaldusega dieedil, võttes diureetikume (vee väljutajad) pikka aega või dialüüsraviga).
kui teil on kavas ravida mesilase või herilase nõelamisest tingitud allergiat (desensitisatsioon).
kui teile on plaanis manustada anesteetikumi. Seda võidakse manustada operatsiooni tegemise või hambaravi jaoks. Võib osutuda vajalikuks katkestada ravi Ramicoriga üks päev enne seda; küsige oma arstilt nõu.
kui teie veres on rohkesti kaaliumi (nähtub vereanalüüsist).
kui te võtate ravimeid või teil on seisundid, mis võivad vähendada naatriumisisaldust teie veres. Teie arst võib teha teile regulaarseid vereanalüüse naatriumisisalduse kontrollimiseks veres, eriti kui olete eakas.
angioödeemi risk võib olla suurenenud, kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest:  ratsekadotriil, mis on kõhulahtisuse ravim  ravimid siirikelundi äratõukereaktsiooni vältimiseks ja vähi raviks (mTORi inhibiitorid, nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus)  vildagliptiin ja teised suhkurtõve ravimid, mis kuuluvad dipeptidüül-peptidaas-IV inhibiitorite klassi.
Kui teil on veresoonte kollageenhaigus nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus.
kui te võtate kõrge vererõhu raviks mis tahes järgmist ravimit:  angiotensiin II retseptori blokaatorid (ARB-id) (teatakse ka kui sartaane, näiteks valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on diabeediga seotud neeruprobleemid;  aliskireen. Teie arst võib teil regulaarselt kontrollida neerufunktsiooni, vererõhku ja vere elektrolüütide sisaldust (nt kaalium). Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Ramicori“.
te peate ütlema oma arstile, kui te olete rase (või arvate, et võite rasestuda). Ramicori ei soovitata võtta esimesel 3 raseduskuul ning pärast 3 raseduskuud võib see tõsiselt kahjustada teie last (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).

Lapsed ja noorukid Ramicori ei soovitata laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, sest ramipriili ohutust ja toimet lastel ei ole veel kindlaks tehtud

Kui mis tahes ülalloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage enne Ramicori võtmist nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Ramicor

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Ramicor võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Mõned teised ravimid võivad samuti mõjutada Ramicori toimet.

Öelge oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Need võivad Ramicori toimet nõrgendada:

Ravimid, mida kasutatakse valu ja põletiku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin ja atsetüülsalitsüülhape).
Madala vererõhu, šoki, südamepuudulikkuse, astma või allergia raviks kasutatavad ravimid nagu efedriin, noradrenaliin või adrenaliin. Teie arst peab kontrollima teie vererõhku.

Öelge oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Need võivad suurendada kõrvaltoimete tekke võimalust, kui te võtate Ramicori:

Ravimid, mida kasutatakse valu ja põletiku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin ja atsetüülsalitsüülhape).
Vähivastased ravimid (keemiaravi).
Temsiroliimus (kasutatakse vähi ravis).
Siroliimus, everoliimus (kasutatakse siiriku äratõukereaktsiooni ennetamiseks).
Diureetikumid (vett väljutavad tabletid) nagu furosemiid.
Kaaliumilisandid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen, amiloriid) ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust teie veres (nt trimetoprim ja kotrimoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks; immunosupressant tsüklosporiin siirikelundite äratõukereaktsioonide vältimiseks ja hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks).
Steroidravimid põletiku vastu, nt prednisoloon.
Allopurinool (kasutatakse vere kusihappesisalduse vähendamiseks).
Prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim).
Vildagliptiin (kasutatakse 2. tüüpi diabeedi raviks).
Ratsekadotriil (kõhulahtisusevastane ravim).

Teie arst võib pidada vajalikuks muuta teie annust ja/või rakendada muid ettevaatusabinõusid: kui te võtate angiotensiin II retseptori blokaatoreid (ARB-d) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke Ramicori“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Öelge oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Ramicor võib neid mõjutada:

Suhkurtõve ravimid nagu suukaudsed veresuhkru sisaldust vähendavad ravimid ja insuliin. Ramicor võib vähendada teie veresuhkru sisaldust. Ramicori võttes peab hoolikalt kontrollima veresuhkru sisaldust.
Liitium (vaimse tervise häirete raviks). Ramicor võib suurendada teie vere liitiumisisaldust. Arst peab teie vere liitiumisisaldust hoolikalt kontrollima.

Kui mis tahes ülaloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage enne Ramicori võtmist nõu oma arstiga.

Ramicor koos toidu, joogi ja alkoholiga

Alkoholi tarvitamine koos Ramicoriga võib põhjustada pearinglust või tasakaalutust. Kui te tunnete muret selle üle, kui palju te võite juua ravi ajal Ramicoriga, arutage seda oma arstiga, sest vererõhku langetavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda.
Ramicori võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine

Rasedus Rääkige oma arstile, kui arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks).

Te ei peaks Ramicori võtma esimesel 12 rasedusnädalal ning alates 13. rasedusnädalast ei tohi te seda üldse võtta, sest selle kasutamine raseduse ajal võib kahjustada beebit. Kui te rasestute ravi ajal Ramicoriga, öelge otsekohe oma arstile. Planeeritava raseduse korral on ennetavalt vaja üle minna sobivale alternatiivsele ravile.

Imetamine Kui te toidate last rinnaga, ei tohi te Ramicori võtta. Enne mis tahes ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kui te võtate Ramicori, võib teil tekkida pearinglus. Selle teke on tõenäolisem, kui te alustate Ramicori võtmist või pärast annuse suurendamist. Kui nii juhtub, ärge juhtige autot ega kasutage masinaid või mehhanisme.

3. Kuidas Ramicori võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Selle ravimi võtmine

Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal.
Neelake tabletid tervelt alla koos vedelikuga.
Ärge purustage ega närige tablette.

Kui palju võtta Kõrgenenud vererõhu ravi

Tavaline algannus on 1,25 mg või 2,5 mg üks kord ööpäevas.
Teie arst kohandab annust, kuni teie vererõhk on kontrolli all.
Maksimaalne annus on 10 mg üks kord ööpäevas.
Kui te juba võtate diureetikume (vett väljutavad tabletid), võib teie arst lõpetada diureetikumi võtmise või selle annust vähendada enne ravi algust Ramicoriga.

Vähendamaks teie riski saada südameatakk või insult

Tavaline algannus on 2,5 mg üks kord ööpäevas.
Teie arst võib otsustada annust suurendada.
Tavaline annus on 10 mg üks kord ööpäevas.

Ravi neerukahjustuse süvenemise vähendamiseks või selle edasilükkamiseks

Te võite alustada annusega 1,25 mg või 2,5 mg üks kord ööpäevas.
Teie arst kohandab annust.
Tavaline annus on 5 mg või 10 mg üks kord ööpäevas.

Südamepuudulikkuse ravi

Tavaline algannus on 1,25 mg üks kord ööpäevas.
Teie arst kohandab annust.
Maksimaalne annus on 10 mg ööpäevas. Kaks manustamiskorda ööpäevas on eelistatavam.

Ravi pärast seda, kui teil on olnud südameatakk

Tavaline algannus on 1,25 mg üks kord ööpäevas kuni 2,5 mg kaks korda ööpäevas.
Teie arst kohandab annust.
Tavaline annus on 10 mg ööpäevas. Kaks manustamiskorda ööpäevas on eelistatavam.

Eakad Teie arst vähendab algannust ja kohandab annust aeglasemalt.

Kui te võtate Ramicori rohkem kui ette nähtud Öelge oma arstile või minge otsekohe lähima haigla esmaabi osakonda. Ärge ise juhtige autot teel haiglasse vaid paluge kellelgi teisel teid viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimipakend endaga kaasa. Siis teab arst, mida te olete võtnud.

Kui te unustate Ramicori võtta

Kui te unustasite annuse, siis võtke järgmine annus selleks ettenähtud ajal.
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage selle ravimi võtmine ja pöörduge kohe arsti poole, kui te märkate mis tahes alljärgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest – te võite vajada vältimatut ravi:

Näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist või hingamist, samuti sügelus ja nahalööve. Need võivad olla märgid raskest allergilisest reaktsioonist sellele ravimile.
Rasked nahareaktsioonid, sh lööve, haavandid teie suus, olemasoleva nahahaiguse halvenemine, punetus, villid või naha irdumine (nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs või multiformne erüteem).

Öelge otsekohe oma arstile, kui teil tekib:

Südame löögisageduse kiirenemine, ebakorrapärased või jõulised südamelöögid (palpitatsioonid), valu rindkeres, pitsitustunne rindkeres või tõsisemad häired, kaasa arvatud südameatakk või insult.
Hingamisraskus või köha. Need võivad olla kopsukahjustuse ilmingud.
Verevalumid tavalisest kergemini, kestvam veritsus, mis tahes märk verejooksust (nt igemete veritsus), korrapäratu kujuga violetsed laigud nahal või infektsioonidega nakatumine tavalisest lihtsamini, kurgu valulikkus ja palavik, väsimus, minestamine, pearinglus või kahvatu nahk. Need võivad olla vere või vereloome kahjustuse ilmingud.
Tugev valu kõhus, mis võib kiirguda selga. See võib olla pankreatiidi (kõhunäärme põletik) ilming.
Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, kõhuvalu, halb enesetunne, naha või silmade värvumine kollaseks (ikterus). Need võivad olla maksaprobleemide, nt hepatiidi (maksapõletik) või maksakahjustuse ilmingud.

Teiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad Palun öelge oma arstile, kui mis tahes alljärgnevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest päevast kauem.

Sage (võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st)

Peavalu või väsimustunne
Pearinglus. See on tõenäolisem, kui te alustate Ramicori võtmist või pärast annuse suurendamist
Minestamine, hüpotensioon (ebatavaliselt madal vererõhk), eriti kui tõusete järsku püsti või istukile
Kuiv ärritusköha, ninakõrvalurgete põletik (sinusiit) või bronhiit, hingeldus
Mao või soolestiku valu, kõhulahtisus, seedehäire, iiveldus või oksendamine
Nahalööve, nahapinnast kõrgem või mitte
Valu rindkeres
Krambid või valu lihastes
Vere kaaliumi sisalduse suurenemine vereanalüüsi tulemuste põhjal.

Aeg-ajalt (võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st)

Tasakaaluhäired (vertiigo)
Sügelus ja ebatavalised nahaaistingud, nagu tuimus, kipitus, torkimine, põletus või judin nahal (paresteesia)
Maitsetundlikkuse kadumine või muutus
Unehäired
Depressioon, ärevus, tavalisest närvilisem olek või rahutus
Ninakinnisus, hingamisraskus või astma halvenemine
Soolestiku turse, mida nimetatakse „sooleangioödeem“, mille ilmnemise sümptomiteks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus
Kõrvetised, kõhukinnisus või suukuivus
Päevase uriinikoguse suurenemine
Higistamine tavalisest rohkem
Söögiisu vähenemine või kaotus (anoreksia)
Kiirenenud või ebaregulaarne südamerütm
Tursunud käed ja jalad. See võib viidata ülemäärasele vedelikupeetusele teie organismis
Nahaõhetus
Hägune nägemine
Valu liigestes
Palavik
Seksuaalne võimetus meestel, seksuaalkire vähenemine meestel või naistel
Vere teatud valgeliblede (eosinofiilid) arvu suurenemine vereanalüüsis
Muutused vereanalüüsides, mis näitavad muutusi maksa, kõhunäärme või neerude töös.

Harv (võib tekkida kuni 1 inimesel 1000-st)

Ebakindlus- või segasustunne
Punane ja tursunud keel
Naha raske ketendus või irdumine, sügelus, kühmuline lööve
Küünteprobleemid (nt küüned tulevad lahti või eralduvad küünevallist)
Nahalööve või verevalumid
Laigud nahal ja külmad jäsemed
Punetavad, sügelevad, tursunud või märjad silmad
Kuulmishäired ja helin kõrvus
Nõrkustunne
Punaliblede, valgeliblede või vereliistakute arvu või hemoglobiini sisalduse vähenemine vereproovis.

Väga harv (võib tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st)

Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes.

Muud kõrvaltoimed, millest on teatatud: Rääkige oma arstile, kui mis tahes järgmistest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui paar päeva.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kontsentreeritud uriin (tumeda värvusega), halb enesetunne, lihaskrambid, segasus ja krambihood, mille põhjuseks võib olla ADH (antidiureetiline hormoon) liignõristus. Kui teil esinevad need sümptomid, pöörduge oma arsti poole niipea kui võimalik.
Kontsentreerumisraskus
Suu turse
Liiga väike vererakkude arv vereproovis
Vere naatriumi sisalduse vähenemine vereproovis
Sõrmed ja varbad muudavad värvi külma tundes ja pärast kui soe hakkab torgivad või tunduvad valulikud (Raynaud’ sündroom)

Rindade suurenemine meestel
Aeglustunud või puudulikud reageeringud
Põletustunne
Lõhnataju muutus
Juuste väljalangemine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Ramicori säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud ribal, blisterpakendil ja karbil pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ramicor sisaldab

Toimeaine on ramipriil. Iga 2,5 mg tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili. Iga 5 mg tablett sisaldab 5 mg ramipriili. Iga 10 mg tablett sisaldab 10 mg ramipriili.

Teised abiained on mikrokristalliline tselluloos, eelželatiniseeritud (maisi)tärklis, sadestunud ränidioksiid, glütsiinvesinikkloriid (E640), glütserooldibehenaat, kollane raudoksiid (E172) (ainult 2,5 mg tugevusel), punane raudoksiid (E172) (ainult 5 mg tugevusel).

Kuidas Ramicor välja näeb ja pakendi sisu 2,5 mg tabletid: Piklikud tähnilised helekollast värvi tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 5 mg tabletid: Piklikud tähnilised heleroosat värvi tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 10 mg tabletid: Piklikud valget kuni koltunudvalget värvi tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Tabletid on pakendatud alumiinium/LDPE/LDPE/alumiiniumribadesse, OPA/alumiinium/PE/PE/alumiiniumblistritesse või OPA/alumiinium/PVC/PVC/alumiiniumblistritesse karbis.

Pakendi suurused: 10, 20, 28, 30, 50, 60, 100, 100 x 1, 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: HEXAL AG Industriestr. 25 83607 Holzkirchen Saksamaa

Tootjad: LEK S.A. ul Podlipie 16 95-010 Stryków Poola

LEK S.A. ul Domaniewska 50 C, 02-672 Warsaw Poola

Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guerice-Allee 1 39179 Barleben Saksamaa

Sandoz GmbH Biochemiestrasse 10 6250 Kundl Austria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal Pärnu mnt 105 11312 Tallinn Tel: +372 6652400

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2020.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ramicor 2,5 mg, tabletid Ramicor 5 mg, tabletid Ramicor 10 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ramicor 2,5 mg tabletid: 1 tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili. Ramicor 5 mg tabletid: 1 tablett sisaldab 5 mg ramipriili. Ramicor 10 mg tabletid: 1 tablett sisaldab 10 mg ramipriili. INN. Ramiprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

2,5 mg tablett: piklik (15 x 6,5 mm) tähniline helekollane, ühel küljel asuva poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 5 mg tablett: piklik (15 x 6,5 mm) tähniline heleroosa, ühel küljel asuva poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 10 mg tablett: piklik (15 x 6,5 mm) valge kuni koltunudvalge, ühel küljel asuva poolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalse hüpertensiooni ravi.

Kardiovaskulaarne preventsioon: kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamine patsientidel, kellel on:

manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi või insult või perifeerne vaskulaarne haigus) või
diabeet koos vähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga (vt lõik 5.1).

Neeruhaiguse ravi:

kujunemisjärgus glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna mikroalbuminuuria olemasoluna,
manifestne glomerulaarne diabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproteinuuriana patsientidel, kellel on vähemalt üks kardiovaskulaarne riskifaktor (vt lõik 5.1).

manifestne glomerulaarne mittediabeetiline nefropaatia, määratletuna makroproteinuuriana ≥ 3 g ööpäevas (vt lõik 5.1).

Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravi.

Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon: suremuse vähendamine müokardiinfarkti ägedas faasis südamepuudulikkuse kliiniliste nähtudega patsientidel, alustatuna >48 tundi pärast ägedat müokardiinfarkti.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ramicori soovitatakse võtta iga päev samal ajal. Ramicori võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast seda, sest toit ei mõjuta ravimi biosaadavust (vt lõik 5.2). Ramicor tuleb koos vedelikuga alla neelata. Seda ei tohi närida ega purustada. Täiskasvanud

Diureetikumidega ravitavad patsiendid Pärast ravi alustamist Ramicoriga võib tekkida hüpotensioon; selle teke on tõenäolisem patsientidel, kes saavad samaaegset ravi diureetikumidega. Seetõttu soovitatakse olla ettevaatlik, sest nendel patsientidel võib olla vedeliku mahu ja/või soolade vaegus. Võimalusel peab diureetikumi manustamise katkestama 2...3 päeva enne ravi alustamist Ramicoriga (vt lõik 4.4). Hüpertensiivsetel patsientidel, kellel diureetikumi manustamist ei katkestata, peab alustama ravi Ramicoriga annuses 1,25 mg. Peab kontrollima neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust. Ramicori edasist annust tuleb kohandada vastavuses vererõhu sihtväärtusega.

Hüpertensioon

Annus peab olema individualiseeritud vastavuses patsiendiprofiili (vt lõik 4.4) ja kontrolliga vererõhu üle. Ramicori võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teise ravimklassi kuuluvate antihüpertensiivsete ravimitega (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1). Algannus Ravi Ramicoriga peab alustama järk-järgult soovitusliku algannusega 2,5 mg ööpäevas. Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid võiva kogeda ülemäärast vererõhu langust pärast esimese annuse manustamist. Sellistele patsientidele soovitatakse algannust 1,25 mg ning ravi peab alustama meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.4).

Tiitrimine ja säilitusannus Annust võib kahekordistada kahe- kuni neljanädalaste intervallidega progresseeruvalt kuni vererõhu sihtväärtuse saavutamiseni; Ramicori maksimaalne lubatud annus on 10 mg ööpäevas. Tavaliselt manustatakse annus ühe korraga.

Kadiovaskulaarne preventsioon

Algannus Soovituslik algannus on 2,5 mg Ramicori üks kord ööpäevas. Tiitrimine ja säilitusannus

Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peab annust järk-järgult suurendama. On soovitatav annus kahekordistada pärast ühe- või kahenädalast ravi ja järgnevate kahe või kolme nädala pärast tõsta annus eesmärgiks oleva säilitusannuseni 10 mg Ramicori üks kord ööpäevas.

Vt ka annustamine diureetikumidega ravitavatel patsientidel, eespool.

Neeruhaiguse ravi

Diabeedi ja mikroalbuminuuriaga patsientidel Algannus Soovituslik algannus on 1,25 mg Ramicori üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest suurendatakse järgnevalt annust. Soovitatakse annuse kahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädala pärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahe nädala pärast. Diabeedi ja vähemalt ühe kardiovaskulaarse riskifaktoriga patsientidel Algannus Soovituslik algannus on 2,5 mg Ramicori üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus Sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peab annust järgnevalt suurendama. Soovitatakse annuse kahekordistamist 5 mg Ramicorini ühe või kahe nädala pärast ja seejärel 10 mg Ramicorini järgnevate kahe või kolme nädala pärast. Sihtväärtus on 10 mg ööpäevas.

Patsientidele mittediabeetilise nefropaatiaga, määratletuna makroproteinuuriana ≥ 3 mg ööpäevas. Algannus Soovituslik algannus on 1,25 mg Ramicori üks kord ööpäevas.

Algannus Diureetilise raviga stabiliseeritud patsientidel on soovituslik algannus 1,25 mg üks kord ööpäevas.

Tiitrimine ja säilitusannus Ramicori annust peab tiitrima, kahekordistades seda iga ühe või kahe nädala järel kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 10 mg. Eelistatav on manustamine kahe manustamiskorrana ööpäevas.

Ägeda müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon südamepuudulikkuse olemasolul

Algannus 48 tundi pärast müokardiinfarkti on algannus kliiniliselt ja hemodünaamiliselt stabiilsele patsiendile 2,5 mg kaks korda ööpäevas kolme päeva vältel. Kui 2,5 mg osutub algannusena talumatuks, peab manustama annuse 1,25 mg kaks korda ööpäevas kahe päeva vältel enne annuse suurendamist 2,5 mg ja 5 mg-ni kaks korda ööpäevas. Kui ei ole võimalik annust tõsta 2,5 mg-ni kaks korda ööpäevas, peab ravi lõpetama.

Vt ka annustamine diureetikumidega ravitavatel patsientidel, eespool.

Tiitrimine ja säilitusannus Ööpäevast annust suurendatakse seda järgnevalt kahekordistades ühe- kuni kolmepäevaste intervallidega kuni eesmärgiks oleva säilitusannuseni 5 mg kaks korda ööpäevas. Võimalusel jagatakse säilitusannus 2 manustamiskorra vahel ööpäevas. Kui annust ei ole võimalik tõsta kuni 2,5 mg kaks korda ööpäevas, peab ravi lõpetama. Müokardiinfarkti järgse vahetu raske (NYHA IV) südamepuudulikkusega patsientide ravi kohta ei ole piisavalt kogemusi. Kui selliseid patsiente otsustatakse siiski ravida, soovitatakse ravi alustada annusega 1,25 mg üks kord ööpäevas ja olla eriti ettevaatlik annuse mis tahes suurendamise korral.

Eripopulatsioonid Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel peab ööpäevane annus põhinema kreatiniini kliirensil (vt lõik 5.2):

kui kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min, ei ole algannust (2,5 mg ööpäevas) vaja kohandada; maksimaalne ööpäevane annus on 10 mg;
kui kreatiniini kliirens on vahemikus 30...60 ml/min, ei ole algannust (2,5 mg ööpäevas) vaja kohandada; maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;
kui kreatiniini kliirens on vahemikus 10...30 ml/min, on algannus 1,25 mg ööpäevas ja maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg;
hemodialüüsravi saavad hüpertensiivsed patsiendid: ramipriil on vähesel määral dialüüsitav; algannus on 1,25 mg ööpäevas ja maksimaalne ööpäevane annus on 5 mg; ravimit peab manustama mõni tund pärast hemodialüüsiseanssi.

Maksakahjustus (vt lõik 5.2) Maksakahjustusega patsientidel võib alustada ravi Ramicoriga ainult hoolika meditsiinilise järelvalve all ja maksimaalne ööpäevane annus on 2,5 mg Ramicori.

Eakad Algannused peavad olema väiksemad ja edasine annuse tiitrimine olema astmelisem, sest soovimatute toimete tekkevõimalus on väga eakatel ja põduratel patsientidel suurem. Peab kaaluma väiksemat algannust 1,25 mg ööpäevas. Lapsed Ramipriili ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Käesoleval hetkel teadaolevad andmed ramipriili kohta on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1, 5.2 ja 5.3, kuid spetsiifilisi soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamiviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, teiste AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatiline või tingituna ravist AKE inhibiitorite või AIIRA-dega).
Ekstrakorporaalsed ravimeetodid, milles veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5).
Märkimisväärne bilateraalne neeruarteri stenoos või neeruarteri stenoos ainsa funktsioneeriva neeru korral.

Raseduse 2. ja 3. trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Ramipriiliga ei tohi ravida hüpotensiivseid või hemodünaamiliselt ebastabiilses seisundis patsiente.
Ramicor’i samaaegne kasutamine koos aliskireeni sisaldavate preparaatidega on vastunäidustatud diabeediga või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga. Ravi ramipriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eripopulatsioonid Rasedus:  Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega, nagu ramipriil, ega angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA-d). Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja arvatud juhul, kui on elutähtis jätkata ravi AKE inhibiitori/AIIRA-ga. Raseduse diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama ja vajadusel alustama asjakohast alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).  Hüpotensioonist eriti ohustatud patsiendid

Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiente ohustab väljendunud vererõhu langus ja neerufunktsiooni halvenemine AKE pärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitorit või kaasuvat diureetikumi manustatakse või annust suurendatakse esimest korda.

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi märkimisväärne aktiveerumine on ootuspärane ja meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega vajalik nt alljärgnevatel juhtudel:

raske hüpertensiooniga patsiendid dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid hemodünaamiliselt olulise vasaku ventrikulaarse sisse- või väljavoolu takistusega patsiendid (nt aordi- või mitraalklapi stenoos) unilateraalse neeruarteri stenoosiga ja teise funktsioneeriva neeruga patsiendid vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (sh diureetikumidega ravitavad) maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid suuremahulise kirurgia korral või anesteesia korral ravimitega, mis põhjustavad hüpotensiooni. Üldiselt soovitatakse dehüdratatsiooni, hüpovoleemia või sooladefitsiidi korrigeerimist enne ravi alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel peab sellist korrektsiooni siiski hoolega kaaluma vedelikumahu ületäitmisohu tõttu).
Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine On tõendeid, et samaaegne AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeni kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja halvenenud neerufunktsiooni (sealhulgas äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei ole RAAS-i kahekordne blokeerimine AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise abil soovitatav (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult arsti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerufunktsiooni, elektrolüütide sisaldust ja vererõhku. AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptorite blokaatoreid ei tohi samaaegslet kasutada diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Müokardiinfarkti järgne mööduv või püsiv südamepuudulikkus

Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemiast ohustatud patsiendid Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline järelvalve.

 Eakad Vt lõik 4.2.

Kirurgia Üks päev enne kirurgiat soovitatakse võimalusel katkestada ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega nagu ramipriil.

Neerufunktsiooni jälgimine Neerufunktsiooni peab hindama enne ravi algust ja ravi ajal ning kohandama ravimi annust, eriti esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikalt peab jälgima neerukahjustusega patsiente (vt lõik 4.2). Eksisteerib neerukahjustuse oht, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast neerusiirdamist. Ülitundlikkus/ angioödeem AKE inhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast Ramicori annust. Ravi Ramicoriga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos respiratoorse kahjustusegaga või ilma) suurenenud riski (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik. AKE inhibiitoritega, sh Ramicoriga ravitavatel patsientidel on teatatud intestinaalse angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma). Angioödeemi korral tuleb ravi Ramicoriga katkestada. Kiiresti peab rakendama erakorralist ravi. Patsienti peab jälgima vähemalt 12...24 tundi ning koju võib lubada alles pärast kõigi sümptomite taandumist. Desensitisatsiooniaegsed anafülaktilised reaktsioonid AKE inhibitsiooni korral suureneb anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosus ja raskusaste putukamürkide ja teiste allergeenide suhtes. Enne desensitisatsiooni peab kaaluma ravi ajutist katkestamist Ramicoriga.

Elektrolüütide jälgimine: hüperkaleemia/ seerumi kaaliumisisaldus Mõnedel patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, sh Ramicoriga, on täheldatud hüperkaleemiat. AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Siiski võib hüperkaleemia esineda neerutalitluse häirega, üle 70-aastastel, kontrollimatu suhkurtõvega patsientidel ja/või patsientidel, kes võtavad kaaliumilisandeid (sealhulgas soolaasendajaid), kaaliumi säästvaid diureetikume ja teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid, nt trimetoprimi või kotrimoksasooli ehk trimetoprimi/sulfametoksasooli, ja eriti aldosterooni antagoniste või angiotensiini retseptorite blokaatoreid. Kui ülalmainitud ainete samaaegne kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav regulaarselt jälgida seerumi kaaliumi sisaldust. AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid

diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5).

Elektrolüütide jälgimine: hüponatreemia Mõnedel ramipriiliga ravitud patsientidel on täheldatud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (SIADH) ja sellest tulenevat hüponatreemiat. Eakatel ja teistel patsientidel, kellel esineb hüponatreemia risk, on soovitatav regulaarselt jälgida seerumi naatriumi sisaldust.

Neutropeenia/agranulotsütoos Harva on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi nagu ka trombotsütopeeniat ja aneemiat ning teatatud on ka luuüdi supressioonist. On soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu, mis võimaldab avastada võimalikku leukopeeniat. Sagedasemat kontrolli soovitatakse ravi alguses, neerufunktsiooni kahjustusega ja kaasuva kollageenhaigusega (nt erütematoosluupus või skleroderma) patsientidel ning nendel, keda ravitakse samaaegselt teiste verepilti mõjutavate ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Etnilised eripärad AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel. Sarnaselt teiste AKE inhibiitoritega võib ramipriil langetada mustanahalistel patsientidel vererõhku vähem efektiivselt, tingituna väikese reniini sisaldusega hüpertensiooni suuremast esinemissagedusest mustanahaliste populatsioonis.

Köha AKE inhibiitorite kasutamisel on teatatud köhast. Iseloomulik on mitteproduktiivne, püsiv köha, mis taandub pärast ravi lõppu. AKE inhibiitorist indutseeritud köha tuleb arvesse võtta köha diferentsiaaldiagnostikas.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kliinilised andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamisega on seotud suurema kõrvaltoimete, nagu hüpotensiooni, hüperkaleemia ja halvenenud neerufunktsiooni (sh äge neerupuudulikkus) esinemissagedusega, võrreldes ainult ühe RAAS-i toimiva aine kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1). Vastunäidustatud kombinatsioonid Ekstrakorporaalsed ravitoimingud, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs või hemofiltratsioon teatud high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ning madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga, raske anafülaktoidse reaktsiooni suurenenud ohu tõttu (vt lõik 4.3). Kui selline ravi osutub vajalikuks, peab kaaluma teist tüüpi membraani või antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Ravimid, mis suurendavad angioödeemi tekkimise riski: AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimid, mis suurendavad angioödeemi tekkimise riski: AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine neprilüsiini inhibiitorite (nt ratsekadotriil), mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja dipeptidüül-peptidaas-IV inhibiitoritega (nt vildagliptiin) võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4). Ravi alustamisel tuleb olla ettevaatlik.

Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad ja teised plasma kaaliumisisaldust suurendavad toimeained (sh angiotensiin II antagonistid, takroliimus): Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel ramipriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka ramipriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole ramipriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui kooskasutamine on näidustatud, tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatlikult ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida.

Tsüklosporiin: AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust. Hepariin: AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Antihüpertensiivsed ravimid (nt diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ained (nt nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, äge alkoholitarbimine, baklofeen, alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohu võimendumine on ootuspärane (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).

Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid ja teised ained, mis võivad vähendada Ramicori antihüpertensiivset toimet (nt isoproterenool, dobutamiin, dopamiin, epinefriin): soovitatav on jälgida vererõhku.

Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained, mis võivad mõjutada verepilti: hematoloogiliste reaktsioonide suurem tõenäosus (vt lõik 4.4).

Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivad vähendada liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi toksilisus võib suureneda. Peab jälgima liitiumi sisaldust taset. Antidiabeetilised ravimid, sh insuliin: võivad tekkida hüpoglükeemilised reaktsioonid. Soovitatakse jälgida vere glükoosisisaldust.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja atsetüülsalitsüülhape: Ramicori antihüpertensiivse toime nõrgenemine on ootuspärane. Samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võib suurendada neerufunktsiooni halvenemist ja hüperkaleemia ohtu.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Ramicori ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4) ja see on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõik 4.3).

Epidemioloogilised andmed teratogeensuse kohta pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei võimalda teha lõplikke järeldusi, kuid ohu vähest suurenemist ei saa välistada. Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja arvatud juhul, kui on elutähtis jätkata ravi AKE inhibiitoriga. Raseduse

diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitoriga otsekohe lõpetama ja vajadusel alustama asjakohast alternatiivset ravi. Ravi AKE inhibiitori/angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA-d) raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab teadaolevalt fetotoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise pidurdumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt ka lõik 5.3 „Prekliinilised ohutusandmed“). Kui AKE inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse kontrollida koljut ja neerufunktsiooni ultraheliuuringuga. Vastsündinuid, kelle emad on võtnud AKE inhibiitoreid, peab hoolega jälgima hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Kuna andmed ramipriili kasutamise kohta imetamisperioodil on ebapiisavad (vt lõik 5.2), ei soovitata ramipriili kasutada ning peab eelistama alternatiivseid ravimeid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on paremini teada, eriti vastsündinu või enneaegselt sündinud imiku imetamisel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhu languse sümptomid, nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi keskendumis- ja reaktsioonivõimet ning osutuda seetõttu ohtlikeks olukordades, kus nimetatud võimed on eriti tähtsad (nt juhtides sõidukit või käsitsedes mehhanisme). See võib juhtuda ennekõike ravi alguses või ravimi vahetamisel. Pärast esimest annust ja järgnevaid annuse suurendamisi ei ole soovitatav juhtida sõidukit või käsitseda mehhanisme mitme tunni vältel.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ramipriili ohutusprofiili kuuluvad püsiv kuiv köha ja hüpotensioonist tulenevad reaktsioonid. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad angioödeem, hüperkaleemia, neeru- või maksakahjustus, pankreatiit, rasked nahareaktsioonid ja neutropeenia/agranulotsütoos.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud alljärgnevalt: Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Esinemissagedus/ Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Organsüsteemi klass Vere ja Eosinofiilia Vere valgeliblede Luuüdi kahjustus, lümfisüsteemi arvu vähenemine pantsütopeenia, häired (sh neutropeenia hemolüütiline

Immuunsüsteemi Anafülaktilised või häired anafülaktoidsed Ainevahetus- ja Vere kaaliumi Anoreksia, Vere naatriumi toitumishäired sisalduse söögiisu sisalduse suurenemine halvenemine vähenemine Psühhiaatrilised Depressiivne Segasusseisund Tähelepanuhäire häired meeleolu, ärevus, Endokriin- Antidiureetilise süsteemi häired hormooni Närvisüsteemi Peavalu, Vertiigo, Treemor, Tserebraalne häired pearinglus paresteesia, tasakaaluhäire isheemia, sh Silma kahjustused Nägemishäired, Konjunktiviit Kõrva ja labürindi Kuulmise kahjustused kahjustus, tinnitus Südame häired Müokardi Vaskulaarsed Hüpotensioon, Nahaõhetus Vaskulaarne Raynaud’ sündroom häired ortostaatiline stenoos, vererõhu hüpoperfusioon, langus, vaskuliit minestus

Respiratoorsed, Mitte- Bronhospasm, sh rindkere ja produktiivne astma mediastiinumi kuiv köha, halvenemine, nina häired bronhiit, limaskesta turse sinusiit, düspnoe Seedetrakti häired Gastro- Pankreatiit (väga Glossiit Aftiline stomatiit intestinaalne harva on teatatud põletik, fataalsetest seedehäired, juhtudest seoses ebamugavus- AKE tunne kõhus, inhibiitoritega), düspepsia, kõhunäärme diarröa, ensüümide iiveldus, sisalduse oksendamine suurenemine, Maksa ja Maksaensüümide Kolestaatiline Äge sapiteede häired ja/või ikterus, hepato- maksapuudulikkus, Naha ja Lööve, eriti Angioödeem; Eksfoliatiivne Valgus- Toksiline nahaaluskoe makulo- väga erandlikult dermatiit, tundlikkus- epidermolüüs, kahjustused papuloosne võib urtikaaria, reaktsioon Stevensi-Johnsoni Lihaste, luustiku Lihasspasmid, Artralgia ja sidekoe müalgia kahjustused

Neerude ja Neerukahjustus, kuseteede häired sh äge neeru- Reproduktiivse Mööduv Günekomastia süsteemi ja erektsioonihäire, rinnanäärme libiido häired vähenemine Üldised häired ja Valu rindkeres, Püreksia Asteenia manustamiskoha väsimus reaktsioonid Lapsed Ramipriili ohutust jälgiti kahes kliinilises uuringus 325 lapsel ja noorukil vanuses 2…16 aastat. Kuigi kõrvaltoimete olemus ja raskusaste on sarnane nendega, mis esinevad täiskasvanutel, on järgmiste kõrvaltoimete esinemissagedus lastel suurem:

tahhükardia, ninakinnisus ja nohu: lastel sage (st ≥ 1/100 kuni < 1/10) ja täiskasvanutel aeg-ajalt (st ≥ 1/1000 kuni < 1/100)
konjunktiviit: lastel sage (st ≥ 1/100 kuni < 1/10) ja täiskasvanutel harv (st ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
treemor ja urtikaaria: lastel aeg-ajalt (st ≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja täiskasvanutel harv (st ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000).

Üldine ramipriili ohutusprofiil lastel ei erine oluliselt täiskasvanute ohutusprofiilist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane perifeerne vasodilatatsioon (väljendunud hüpotensioon, šokk), bradükardia, elektrolüütide häired ja neerupuudulikkus.

Ravi Patsienti peab hoolikalt jälgima ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovituslike meetmete hulka kuuluvad esmane detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ja hemodünaamika stabiilsuse taastamisele suunatud abinõud, kaasa arvatud alfa-1-adrenergiliste agonistide või angiotensiin II (angiotensinamiid) manustamine. Ramiprilaat, ramipriili aktiivne metaboliit, eraldub üldtsirkulatsioonist hemodialüüsi teel halvasti.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA05

Toimemehhanism Ramiprilaat, eelravim ramipriili aktiivne metaboliit, pärsib ensüüm dipeptidüülkarboksüpeptidaas I (sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsib plasmas ja kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktsiooni põhjustavaks aineks angiotensiin II ning samuti aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustamist. Vähenenud angiotensiin II teke ja bradükiniini lõhustamise pärssimine põhjustavad vasodilatatsiooni. Kuna angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni sekretsiooni vähenemist. Keskmine ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli mustanahalistel (afro- ameerika päritolu) hüpertensiivsetel patsientidel (tavaliselt väikese reniini sisaldusega hüpertensiivne populatsioon) väiksem kui mittemustanahalistel patsientidel. Farmakodünaamilised toimed Antihüpertensiivsed omadused Ramipriili manustamine põhjustab perifeerse arteriaalse resistentsuse vähenemist. Üldiselt neerude plasmaperfusioon ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu. Ramipriili manustamisel kõrgvererõhutõvega patsientidele alaneb vererõhk nii pikali- kui püstiasendis ilma südame löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta. Enamusel patsientidest saabub ühekordse annuse antihüpertensiivne toime 1...2 tundi pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne efekt saavutatakse tavaliselt 3...6 tundi pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi. Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ravi korral ramipriiliga ilmneb 3...4 nädala pärast. On näidatud, et antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, mis kestab 2 aastat. Ramipriili manustamise järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ja ülemäärast vererõhu tõusu. Südamepuudulikkus Lisaks konventsionaalsele ravile diureetikumidega ja südameglükosiididega on ramipriil osutunud efektiivseks NYHA funktsionaalsetesse klassidesse II...IV kuuluvatele patsientidele. Ravimil on kasulik mõju südame hemodünaamikale (vähenes vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk, vähenes kogu perifeerne vaskulaarne resistentsus, suurenes südame väljalaskemaht ja paranes südameindeks). Samuti vähendab neuroendokriinide aktiveerimist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kardiovaskulaarne preventsioon/nefroprotektsioon Teostatud platseebokontrolliga preventsiooniuuringus (nn HOPE uuring) lisati üle 9200 patsiendile ramipriil tavapärasele ravile. Uuringusse kaasati suurenenud kardiovaskulaarse haiguse riskiga patsiendid, tulenevalt kas aterotrombootilisest kardiovaskulaarsest haigusest (eelnev südame pärgarterite haigus, insult või perifeersete veresoonte haigus) või suhkurtõvest koos vähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarse riskifaktoriga (dokumenteeritud mikroalbuminuuria, hüpertensioon, tõusnud üldkolesterooli tase, HDL- kolesterooli madal tase või suitsetamine). Uuring näitas, et ramipriil vähendab müokardiinfarkti, kardiovaskulaarse põhjusega surma ja insuldi tekkesagedust statistiliselt olulisel määral nii eraldivõetuna kui kombineeritult (esmane kombineeritud tulemusnäitaja).

Kõik patsiendid N = 4645 N = 4652

Esmane kombineeritud tulemusnäitaja Müokardiinfarkt 9,9 12,3 0,80 (0,70…0,90) < 0,001 Surm kardiovaskulaarsel põhjusel Insult 3,4 4,9 0,68 (0,56…0,84) < 0,001 Teisesed tulemusnäitajad Surm mis tahes põhjusel 10,4 12,2 0,84 (0,75…0,95) 0,005 Revaskularisatsioonivajadus 16,0 18,3 0,85 (0,77…0,94) 0,002 Hospitaliseerimine ebastabiilse stenokardia 12,1 12,3 0,98 (0,87…1,10) NS tõttu Hospitaliseerimine südamepuudulikkuse tõttu Diabeediga seotud tüsistused HOPE uuringu eelnevalt kindlaks määratud alamuuringus MICRO-HOPE, uuriti tavapärasele ravile lisatud 10 mg ramipriili mõju, võrreldes platseeboga, 3577-l normotensiivsel või hüpertensiivsel patsiendil vanuses vähemalt ≥ 55 aastat (ilma vanuse ülapiirita), enamuses 2. tüüpi diabeediga (ja vähemalt ühe täiendava kardiovaskulaarse riskifaktoriga). Esmane analüüs näitas, et 117-l (6,5%) ramipriiliga ravitud patsiendil ja 149-l (8,4%) platseebot saanud patsiendil kujunes väljendunud nefropaatia, mis vastab suhtelise riski vähenemisele RRR 24%; 95% CI [3...40], p = 0,027. Mitmekeskuselise, randomiseeritud, topeltpimeda paralleelgruppidega, platseebokontrolliga REIN uuringuga sooviti hinnata ramipriiliga ravimõju glomerulaarfiltratsiooni (GFR) languse määrale 352-l normotensiivsel või hüpertensiivsel patsiendil (vanuses 18...70 aastat), kellel oli kroonilisest mittediabeetilisest nefropaatiast tingitud kerge proteinuuria (st keskmine valgueritus uriiniga > 1 ja < 3 g/24 h) või raske proteinuuria (≥ 3 g / 24 h). Mõlemad subpopulatsioonid stratifitseeriti prospektiivselt. Kõige raskema proteinuuriaga patsientide (ramipriili rühmas ilmnenud kasu tõttu ennetähtaegselt lõpetatud patsientide grupp) andmete põhianalüüs näitas, et GFR languse määr ramipriili saanud patsientidel oli väiksem kui platseebot saanutel: –0,54 (0,66) vs. –0,83 (1,03) ml/min/kuus, p = 0,038. Gruppidevaheline erinevus oli seega 0,34 [0,03...0,65] kuus ja ligikaudu 4 ml/min/aastas. 23,1% ramipriili rühma patsientidest saavutas teisese tulemusnäitaja, milleks oli seerumi kreatiniinisisalduse kahekordistumine lähteväärtusega võrreldes ja/või terminaalne neerupuudulikkus (ESRD, vajadus dialüüsraviks või neerusiirdamiseks) vs. 45,5% platseeborühmas (p = 0,02). Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine Kahes suures randomiseeritud kontrollitud uuringus [ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs

Nephropathy in Diabetes)] uuriti AKE inhibiitori ja angiotensin II retseptori blokaatori kombinatsiooni kasutamist. Uuring ONTARGET viidi läbi eelneva kardiovaskulaarse või tserebrovaskulaarse haiguse või 2. tüüpi diabeediga ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D oli uuring 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. Need uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või kardiovaskulaarsete tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni suurenenud riski võrreldes monoteraapiaga. Arvestades nende ravimite sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi, on need tulemused asjakohased ka teiste AKE inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori blokaatorite kohta. Seetõttu ei tohi AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid diabeetilise nefropaatiaga patsientidel samal ajal kasutada. Uuringu ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) eesmärk oli hinnata kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE inhibiitori või angiotensiin II retseptori blokaatoriga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, kardiovaskulaarhaigus või mõlemad. Suurenenud ohutusnäitajate riski tõttu lõpetati uuring varakult. Kardiovaskulaarset suremust ja insulti esines võrreldes platseeborühmaga aliskireenirühmas arvuliselt rohkem ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni kahjustus) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas. Müokardiinfarkti järgne sekundaarpreventsioon AIRE uuringusse kaasati üle 2000 patsiendi mööduvate või püsivate südamepuudulikkuse kliiniliste nähtudega pärast dokumenteeritud müokardiinfarkti. Ravi ramipliiliga alustati 3 kuni 10 päeva pärast ägedat müokardiinfarkti. Uuring näitas, et pärast keskmiselt 15-kuulist jälgimisperioodi oli suremus ramipriiliga ravitud patsientide hulgas 16,9% ja platseeborühmas 22,6%. See tähendab suremuse absoluutset vähenemist 5,7% ja suhtelise riski vähenemist 27% (95% CI [11%...40%]).

Lapsed Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus said 244 hüpertensiooniga (73% primaarse hüpertensiooniga) last vanuses 6…16 aastat kehakaalu alusel kas väikese, keskmise või suure annuse ramipriili, et saavutada ramipriili plasmakontsentratsioon, mis vastaks täiskasvanute annustele 1,25 mg, 5 mg ja 20 mg. 4. nädala lõpuks oli ramipriil ebaefektiivne süstoolse vererõhu langetamiseks, kuid suurima annuse manustamisel langetas diastoolset vererõhku. Nii keskmine kui ka suur annus ramipriili alandasid kinnitatud hüpertensiooniga lastel oluliselt nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku.

Seda toimet ei täheldatud 4-nädalases, randomiseeritud, topeltpimedas, suurenevate annustega platseebokontrollitud uuringus, kus 218 last vanuses 6…16 aastat (75% primaarse hüpertensiooniga) said ramipriili kehakaalu alusel kas väikeses (0,625 mg…2,5 mg), keskmises (2,5 mg…10 mg) või suures (5 mg…20 mg) annuses. Nii diastoolne kui ka süstoolne vererõhk näitasid tagasihoidlikku langust, kuid mitte olulist jõudmist esialgsele tasemele. Uuritud pediaatrilises populatsioonis ei reageerinud ramipriil annusele lineaarselt.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub ramipriil seedetraktist kiiresti: maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 1 tunni jooksul. Uriiniga erituva koguse mõõtmise alusel imendub vähemalt 56% ja seedetraktis olev toit seda oluliselt ei mõjuta. Pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset manustamist on aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi biosaadavus 45%. Ramipriili ainsa aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 2...4 tundi pärast ramipriili võtmist. Ramipriili tavaliste annuste manustamisel üks kord

ööpäevas saavutatakse ramiprilaadi püsitasakaalu kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu neljandal ravipäeval.

Jaotumine Ramipriili seonduvus vereplasma valkudega on ligikaudu 73% ja ramiprilaadil 56%.

Biotransformatsioon Ramipriil metaboliseerub peaaegu täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks, diketopiperasiinhappeks ning ramipriili ja ramiprilaadi glükuroniidideks.

Eritumine Metaboliitide eritumine on peamiselt renaalne. Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad polüfaasiliselt. Aeglase dissotsiatsiooni tõttu tugevast küllastunud sidemest AKE-ga on ramiprilaadi väga madala plasmakontsentratsiooniga terminaalse eliminatsiooni faas pikenenud. Pärast ramipriili korduvat manustamist üks kord ööpäevas on ramiprilaadi kontsentratsioonide efektiivne poolväärtusaeg 5...10 mg annuste korral 13...17 tundi ja 1,25...2,5 mg annuste korral pikem. Erinevus tuleneb ensüümi küllastusvõimest ramiprilaadi sidumisel. Imetamine Pärast ramipriili ühekordse annuse manustamist jäid ramipriili ja selle metaboliidi kontsentratsioon rinnapiimas allapoole mõõdetavat taset. Korduva manustamise efekt ei ole teada.

Teised eripopulatsioonid

Neerukahjustus (vt lõik 4.2) Ramiprilaadi renaalne eritumine on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel vähenenud ja ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on ramiprilaadi plasmakontsentratsiooni suurenemine, mis väheneb aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Maksakahjustus (vt lõik 4.2) Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel oli hepaatiliste esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud ja ramipriili sisaldus vereplasmas suurem. Ramiprilaadi maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas nendel patsientidel ei erine siiski normaalse maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuist.

Lapsed Ramipriili farmakokineetilist profiili uuriti 30-l hüpertensiooniga lapsel vanuses 2…16 aastat kehakaaluga > 10 kg. Pärast 0,05…0,2 mg/kg annuse manustamist metaboliseeriti ramipriil kiirelt ja ulatuslikult ramiprilaadiks. Maksimaalne ramiprilaadi plasmakontsentratsioon saavutati 2…3 tunniga. Ramiprilaadi kliirens korreleerus suures osas nii kehakaaluga (p < 0,01) kui ka annusega (p < 0,001). Kliirens ja jaotusruumala suurenesid laste vanuse suurenedes igas annustamisrühmas. 0,05 mg/kg annus saavutas lastel ekspositsioonitaseme, mis oli võrreldav täiskasvanute omaga, kes said ramipriili annuses 5 mg. 0,2 mg/kg annus lastel tõi kaasa kõrgema ekspositsioonitaseme, kui on soovituslik maksimaalne ööpäevane annus (10 mg) täiskasvanutele.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Suu kaudu manustatud ramipriilil ei ole täheldatud akuutset toksilisust närilistel ja koertel.

Kroonilise suukaudse manustamise uuringud on teostatud rottidel, koertel ja ahvidel. 3 liigil on täheldatud kõrvalekaldeid vereplasma elektrolüütide sisalduses ja verepildis. Ramipriili farmakodünaamilise aktiivsuse väljendusena on täheldatud jukstaglomerulaarse aparaadi väljendunud laienemist koertel ja ahvidel annuse korral 250 mg/kg ööpäevas. Rotid, koerad ja ahvid talusid vastavalt annuseid 2, 2,5 ja 8 mg/kg ööpäevas ilma kahjulike toimeteta. Ühekordse ramipriili annuse manustamisel väga noortele rottidele on täheldatud pöördumatut neerukahjustust.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel, jänestel ja ahvidel ei ilmnenud mingeid teratogeenseid omadusi. Ei isas- ega emasrottide fertiilsus ei kahjustunud. Ramipriili manustamine emastele rottidele tiinusperioodil ja laktatsiooni ajal annuses 50 mg/kg või rohkem põhjustas järglastel pöördumatu neerukahjustuse (neeruvaagna laienemine). Ulatuslikud mutageensuskatsed mitmete testsüsteemidega ei toonud esile ramipriili mutageenseid ega genotoksilisi omadusi.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos Eelželatineeritud (maisi)tärklis Sadestatud ränidioksiid (E551) Glütsiinvesinikkloriid (E640) Glütserooldibehenaat Lisaks Ramicor 2,5 mg tablettidel: kollane raudoksiid (E172) Lisaks Ramicor 5 mg tablettidel: punane raudoksiid (E172).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused