Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Qaialdo 10 mg/ml suukaudne suspensioon
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml suspensiooni sisaldab 10 mg spironolaktooni. Üks 150 ml pudel sisaldab 1500 mg spironolaktooni.
Teadaoleva toimega abiained
Ravim sisaldab 0,75 mg naatriumbensoaati, 400 mg sahharoosi ja 1,86 mg propüleenglükooli ühe ml kohta.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudne suspensioon Valge kuni määrdunudvalge viskoosne suukaudne suspensioon.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Südame paispuudulikkusega seotud refraktoorse turse ravi; maksatsirroos koos astsiidi ja tursega, pahaloomuline astsiit, nefrootiline sündroom, primaarse aldosteronismi diagnoosimine ja ravi, essentsiaalne hüpertensioon.
Vastsündinuid, lapsi ja noorukeid tohib ravida ainult pediaatri juhendamisel. Andmeid lastel on vähe (vt lõigud 5.1 ja 5.2).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud Südame paispuudulikkus ja turse Tavaline annus – 100 mg ööpäevas. Keerukatel ja rasketel juhtudel võib annust järk-järgult suurendada kuni 200 mg-ni ööpäevas. Kui turse on kontrolli all, on tavaline säilitusannus 75 mg kuni 200 mg ööpäevas.
Raske südamepuudulikkus koos standardraviga (New Yorgi Südameassotsiatsiooni III...IV klass) Randomiseeritud aldaktoonide hindamise uuringu (randomized aldactone evaluation study, RALES) põhjal tuleb samaaegselt standardraviga alustada ravi spironolaktooni annusega 25 mg üks kord ööpäevas patsientidel, kelle seerumi kaaliumisisaldus on ≤ 5,0 mEq/l ja seerumi kreatiniinisisaldus ≤ 220 µmol/l. Patsientidel, kes taluvad annust 25 mg üks kord ööpäevas, võib annust suurendada kuni 50 mg-ni üks kord ööpäevas vastavalt kliinilisele näidustusele. Patsientidel, kes ei talu annust 25 mg üks kord ööpäevas, võib annust vähendada annuseni 25 mg üle päeva. Soovitusi seerumi kaaliumi- ja kreatiniinisisalduse jälgimiseks vt lõik 4.4.
Maksatsirroos koos astsiidi ja tursega Kui uriini Na+/K+ suhe on suurem kui 1,0...100 mg ööpäevas. Kui suhe on väiksem kui 1,0...200 mg kuni 400 mg ööpäevas. Säilitusannus tuleb määrata individuaalselt. Pahaloomuline astsiit Esialgne annus on tavaliselt 100 mg kuni 200 mg ööpäevas. Rasketel juhtudel võib annust järk-järgult suurendada kuni 400 mg-ni ööpäevas. Turse kontrolli all hoidmisel tuleb säilitusannus määrata individuaalselt.
Nefrootiline sündroom Tavaline annus – 100 mg kuni 200 mg ööpäevas. Spironolaktoon ei ole osutunud põletikuvastaseks ega põhilist patoloogilist protsessi mõjutavaks. Kasutamine on soovitatav ainult juhul, kui glükokortikoidid ise ei ole piisavalt efektiivsed.
Primaarse aldosteronismi diagnoosimine ja ravi Spironolaktooni võib kasutada esialgse diagnostilise meetmena, et saada eeldatavaid tõendeid primaarse hüperaldosteronismi kohta tavapäraselt toituvatel patsientidel.
- Pikk katse: Spironolaktooni manustatakse 400 mg ööpäevas 3...4 nädala jooksul. Hüpokaleemia ja hüpertensiooni korrigeerimine annavad tõenäolisi tõendeid primaarse hüperaldosteronismi diagnoosimiseks.
- Lühike katse: Spironolaktooni manustatakse 400 mg ööpäevas 4 päeva jooksul. Kui spironolaktooni manustamise ajal kaaliumisisaldus seerumis suureneb, kuid spironolaktooni manustamise lõpetamisel väheneb, tuleb kaaluda primaarse hüperaldosterooni tõenäolist diagnoosi.
Pärast hüperaldosterooni diagnoosimist täpsemate testimisprotseduuridega võib spironolaktooni manustada operatsiooni ettevalmistamiseks annuses 100...400 mg ööpäevas. Patsientidel, keda peetakse operatsiooniks sobimatuks, võib spironolaktooni kasutada pikaajaliseks säilitusraviks konkreetse patsiendi jaoks kindlaks määratud vähima efektiivse annusega.
Essentsiaalne hüpertensioon Tavaline annus – 50 mg kuni 100 mg ööpäevas, mida keerukatel või rasketel juhtudel võib järk-järgult suurendada kahenädalase intervalliga kuni 200 mg-ni ööpäevas. Ravi peab kestma kaks nädalat või kauem, sest enne nimetatud aja möödumist ei pruugi tekkida piisav ravivastus. Seejärel tuleb annust kohandada vastavalt patsiendi ravivastusele.
Patsientide erirühmad
Eakad Ravi on soovitatav alustada väikseima annusega ja tiitrida vastavalt vajadusele ülespoole, et saavutada maksimaalne kasulikkus. Ettevaatlik tuleb olla raske maksa- ja neerukahjustuse korral, mis võib muuta spironolaktooni metabolismi ja eritumist. Neeru-/maksakahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) 60...90 ml/min) tuleb alustada väikseima annusega. Seerumi kaaliumisisaldust ja neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida.
Spironolaktoon on vastunäidustatud täiskasvanud patsientidel, kellel on raske (GFR < 30 ml/min) neerukahjustus (vt lõik 4.3).
Spironolaktoon on vastunäidustatud lastel, kellel on mõõdukas (GFR 30 kuni < 60 ml/min) kuni raske (GFR < 30ml/min) neerukahjustus (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Kuna maksafunktsiooni kahjustus võib vähendada spironolaktooni ja selle metaboliitide eliminatsiooni, tuleb maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel alustada väikseima annusega ja tiitrida aeglaselt. Patsiente tuleb jälgida annusega seotud kõrvaltoimete suhtes (vt lõik 4.4). Lapsed Alustada ravi väikseima annusega ning kohandada ravivastuse ja taluvuse alusel (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Diurees südame paispuudulikkuse, astsiidi, turse ja nefrootilise sündroomi korral;
- Vastsündinud: 1...2 mg/kg/ööpäevas 1...2 jagatud annusena.
- Imik või laps vanuses 1 kuu kuni 18 aastat: 1...3 mg/kg ööpäevas 1...2 jagatud annusena (maksimaalne ööpäevane annus 200 mg).
Essentsiaalne hüperaldosteronism; resistentne astsiit.
- Vastsündinud: kasutada võib maksimaalselt 7 mg/kg ööpäevas.
- Imik või laps vanuses 1 kuu kuni 18 aastat: kasutada võib maksimaalselt 9 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt kuni 400 mg ööpäevas).
Vastsündinuid, lapsi ja noorukeid tohib ravida ainult pediaatri juhendamisel. Andmeid lastel on vähe (vt lõigud 5.1 ja 5.2).
Allolevas tabelis on esitatud annuse (mg) ümberarvestamine mahuühikuteks (ml) eri vanuste, kehamasside ja annuste järgi, kasutades kaht suusüstalt.
Tabel 1. Annuse (mg) teisendamine mahuks (ml) suusüstla abil. Näidatud on ööpäevased annused.
Vanus Kaal* (kg) 1 mg/kg 2 mg/kg 3mg/kg (aastates) 0 3,3 3,3 0,3 6,6 0,7 9,9 1,0 1 kuu 4,5 4,5 0,5 9,0 0,9 13,5 1,4 2 kuud 5,6 5,6 0,6 11,2 1,1 16,8 1,7 3 kuud 6,4 6,4 0,6 12,8 1,3 19,2 1,9 4 kuud 7,0 7,0 0,7 14,0 1,4 21,0 2,1 5 kuud 7,5 7,5 0,8 15,0 1,5 22,5 2,3 6 kuud 7,9 7,9 0,8 15,8 1,6 23,7 2,4 1,0 9,6 9,6 1,0 19,2 1,9 28,8 2,9 1,5 10,9 10,9 1,1 21,8 2,2 32,7 3,3 2,0 12,2 12,2 1,2 24,4 2,4 36,6 3,7 3,0 14,3 14,3 1,4 28,6 2,9 42,9 4,3 4,0 16,3 16,3 1,6 32,6 3,3 48,9 4,9 5,0 18,3 18,3 1,8 36,6 3,7 54,9 5,5 6,0 20,5 20,5 2,1 41,0 4,1 61,5 6,2 7,0 22,9 22,9 2,3 45,8 4,6 68,7 6,9 8,0 25,4 25,4 2,5 50,8 5,1 76,2 7,6 9,0 28,1 28,1 2,8 56,2 5,6 84,3 8,4 *50. protsentiil Maailma Terviseorganisatsiooni poiste kasvutabelite järgi (0...10 aastased) † 10 mg või väiksemad annused tuleb tõmmata 1 ml suusüstlaga. Annused üle 10 mg tuleb tõmmata 5 ml suusüstlaga või mõlema süstla kombinatsiooniga (varjutatud osad). Manustamisviis Spironolaktooni tuleb võtta koos toiduga.
See ravim on ette nähtud suukaudseks kasutamiseks. Enne kasutamist tuleb pudelit põhjalikult loksutada, et suspensioon uuesti dispergeerida.
Suukaudse suspensiooni määratud annuse täpseks mõõtmiseks on pakendis kaks annustamissüstalt (1 ml süstal ja 5 ml süstal). Väiksem 1 ml süstal on mõeldud 10 mg või väiksemate annuste mõõtmiseks. Süstlal on 0,1 ml intervalliga tähised, mis võimaldavad annustamist 1 mg kaupa.
Suurem 5 ml süstal on mõeldud suuremate kui 10 mg annuste mõõtmiseks. Süstal on gradueeritud 0,2 ml (2 mg) kaupa ning sellel on 1 ml intervallidega tähised ja tähis 2,5 ml juures. Iga 1 ml sisaldab 10 mg spironolaktooni. Tervishoiutöötaja peab patsienti või hooldajat nõustama, millist süstalt kasutada, et oleks tagatud õige koguse manustamine.
Tervishoiutöötaja peab soovitama patsiendil või hooldajal asetada süstla ots suhu ja vastu põse sisekülge ning lasta sisu ettevaatlikult välja. Selleks, et makku jõuaks täpne ja ühetaoline annus, tuleb pärast iga spironolaktooni annust juua vett. Täiskasvanud patsientidel, kellel ei ole neelamisraskusi, võib olla sobivam ja mugavam kasutada tahkeid suukaudseid ravimvorme.
4.3 Vastunäidustused
Spironolaktoon on vastunäidustatud järgmiste seisunditega täiskasvanutel ja lastel:
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
- Äge neerupuudulikkus, raske neerukahjustus (GFR < 30 ml/min), anuuria
- Mõõduka (GFR 30 kuni < 60 ml/min) kuni raske neerukahjustusega (GFR < 30 ml/min) lastel
- Addisoni tõbi
- Hüperkaleemia (> 5,5 mEq/l)
- Eplerenooni samaaegne kasutamine.
Spironolaktooni ei tohi manustada samal ajal teiste kaaliumi säästvate diureetikumidega ja koos spironolaktooniga ei tohi anda kaaliumilisandeid, sest see võib põhjustada hüperkaleemiat.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Vedeliku ja elektrolüütide taseme jälgimine
Selle preparaadiga ravitavad patsiendid vajavad korrapärast järelevalvet koos vedeliku ja elektrolüütide taseme jälgimisega. Seerumi elektrolüütide perioodiline hindamine on soovitatav hüperkaleemia, hüponatreemia ja uurea lämmastiku (blood urea nitrogen, BUN) taseme võimaliku tõusu tõttu veres, eriti eakatel ja/või patsientidel, kellel on neeru- või maksapuudulikkus. Eriti ettevaatlik tuleb olla preparaadi kasutamisel eakatel patsientidel või patsientidel, kelle kusejuhad võivad olla ummistunud või kellel on elektrolüütide tasakaalu häired. Spironolaktooni samaaegne kasutamine teiste kaaliumisäästvate diureetikumide, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, angiotensiin II antagonistide, aldosterooni blokaatorite, hepariini, madala molekulmassiga hepariini või teiste hüperkaleemiat põhjustavate ravimite või kaaliumirikka dieedi või kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega võib põhjustada rasket hüperkaleemiat (vt lõik 4.5).
Hüperkaleemia võib tekkida ka neerupuudulikkusega patsientidel. Võib põhjustada südame rütmihäireid, mis võivad mõnikord lõppeda surmaga.
Mõnel dekompenseeritud maksatsirroosiga patsiendil on täheldatud pöörduvat hüperkloreemilist metaboolset atsidoosi, tavaliselt koos hüperkaleemiaga, isegi kui neerufunktsioon on normaalne.
Koos teiste diureetikumidega võib tekkida lahjendus hüponatreemia (vt lõik 4.5).
Hüperkaleemia raske südamepuudulikkusega patsientidel
Hüperkaleemia võib olla surmav. On väga oluline jälgida ja kontrollida seerumi kaaliumisisaldust spironolaktooni saavatel raske südamepuudulikkusega patsientidel. Vältida muude kaaliumi säästvate diureetikumide kasutamist. Vältida suukaudsete kaaliumi sisaldavate toidulisandite kasutamist patsientidel, kelle seerumi kaaliumisisaldus on > 3, 5 mEq/l. Kaaliumi ja kreatiniini on soovitatav jälgida 1 nädal pärast spironolaktooni manustamise algust või annuse suurendamist, esimese 3 kuu jooksul kord kuus, seejärel kord kvartalis ühe aasta jooksul ja seejärel iga 6 kuu järel. Kui seerumi kaaliumisisaldus on > 5 mEq/l või seerumi kreatiniinisisaldus on > 350 µmol/l, tuleb ravi lõpetada või katkestada (vt lõik 4.2). Samaaegne kasutamine koos südameglükosiidide või hüpotensiivsete ainetega
Selle preparaadi samaaegsel manustamisel südameglükosiidide või hüpotensiivsete ainetega võib olla vaja nende ravimite annuseid kohandada (vt lõik 4.5).
Uurea
Spironolaktooni kasutamise ajal võib tekkida vere uureasisalduse pöörduv tõus, eelkõige neerufunktsiooni häire korral.
Lapsed
Kerge neerupuudulikkusega hüpertensiivsetel lastel tuleb hüperkaleemia riski tõttu kasutada kaaliumi säästvaid diureetikume ettevaatlikult. Spironolaktoon on vastunäidustatud mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3).
Teadaoleva toimega abiained
Naatriumbensoaat
Ravimi üks milliliiter sisaldab 0,75 mg naatriumbensoaati, mis on vastavalt 112,5 mg/150 ml. Bilirubineemia suurenemine pärast albumiinist väljatõrjumist võib suurendada vastsündinute ikterust, mis võib areneda kernikteruseks (mittekonjugeeritud bilirubiini ladestumine ajukoesse).
Naatrium
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi soovitatavas annusevahemikus, st põhimõtteliselt naatriumivaba. Sahharoos
Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraasi- isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Kuna ravim sisaldab 400 mg sahharoosi milliliitri kohta, tuleb seda ööpäevast doosi silmas pidades arvesse võtta. Seda tuleb arvesse võtta melliitdiabeediga patsientide puhul. Qaialdo 10 mg/ml võib olla kahjulik hammastele.
Propüleenglükool
Ravim sisaldab 1,86 mg propüleenglükooli ühes ml, mis vastab 279 mg/150 ml. Alkoholi dehüdrogenaasi mis tahes substraadi (nt etanool) koosmanustamine võib vastsündinutel põhjustada raskeid kõrvaltoimeid.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimed, mis mõjutavad käesoleva ravimi kasutamist Koostoimed, mis mõjutavad kaaliumi homöostaasi
Hüperkaleemiat põhjustavate ravimite (nt lisinopriil, valsartaan, indometatsiin) ja spironolaktooni samaaegne kasutamine võib põhjustada rasket hüperkaleemiat. Lisaks võib trimetopriimi/sulfametoksasooli (ko-trimoksasool) ja spironolaktooni samaaegne kasutamine põhjustada kliiniliselt olulist hüperkaleemiat.
Et ACE inhibiitorid vähendavad aldosterooni tootmist, ei tohi neid regulaarselt kasutada koos spironolaktooniga, eelkõige raske neerukahjustusega patsientidel.
On teatatud hüperkaleemilisest metaboolsest atsidoosist patsientidel, kes said spironolaktooni samaaegselt ammooniumkloriidi või kolestüramiiniga.
Koostoimed, mis vähendavad spironolaktooni natriureetilist toimet
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin ja mefenaamhape, võivad nõrgestada diureetikumi natriureetilist efektiivsust prostaglandiinide neerusisese sünteesi pärssimise tõttu ning on tõendatud, et need nõrgendavad spironolaktooni diureetilist toimet.
Koostoimed, mis mõjutavad teiste ravimite kasutamist
Vältida tuleks samaaegset kasutamist koos karbenoksolooniga.
Spironolaktoon vähendab liitiumi renaalset kliirensit, suurendades seeläbi liitiumi toksilisuse ohtu. Spironolaktooni samaaegsel manustamisel jälgige perioodiliselt liitiumi taset.
Spironolaktoon seondub androgeeniretseptoriga ja võib suurendada abiraterooniga ravitud eesnäärmevähiga patsientidel eesnäärmespetsiifilise antigeeni (prostate specific antigen, PSA) taset. Kasutamine koos abiraterooniga ei ole soovitatav.
Teiste diureetikumide ja antihüpertensiivsete ravimite toime tugevneb ning kui raviskeemi lisatakse spironolaktoon, võib olla vaja nende annust vähendada ligikaudu 50% ja seejärel vajaduse korral kohandada. Samaaegne manustamine südame glükosiididega võib tingida vajaduse kohandada nende ravimite annuseid. On tõendatud, et spironolaktoon pikendab digoksiini poolväärtusaega. On teatatud, et spironolaktoon suurendab digoksiini kontsentratsiooni seerumis ja häirib digoksiini teatud seerumianalüüse. Digoksiini ja spironolaktooni saavatel patsientidel tuleb digoksiini ravivastust jälgida muude vahendite kui digoksiini seerumikontsentratsioonide abil, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et ravi spironolaktooniga ei mõjuta kasutatud digoksiini analüüsi. Kui osutub vajalikuks digoksiini annuse kohandamine, tuleb patsiente hoolikalt jälgida digoksiini toime tugevnemise või vähenemise suhtes.
Spironolaktoon vähendab vaskulaarset tundlikkust noradrenaliini suhtes.
Tuleb olla ettevaatlik spironolaktooniga ravitavate patsientidega, kes saavad kohalikku või üldanesteesiat.
Spironolaktoon tugevdab antipüriini metabolismi.
Fluorimeetrilistes katsetes võib spironolaktoon häirida sarnaste fluorestsentsomadustega ühendite hindamist.
Spironolaktoon võib vähendada mitotaani sisaldust plasmas adrenokortikaalse kartsinoomiga patsientidel, keda ravitakse mitotaaniga, ja seda ei tohi mitotaaniga ühel ajal kasutada.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Spironolaktooni kasutamise kohta rasedatel ei ole uuringuid läbi viidud. Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Qaialdot ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ega rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.
Imetamine
Kanrenoon eritub rinnapiima. Qaialdot ei tohi kasutada imetamise ajal.
Fertiilsus
Loomkatsed viitavad, et spironolaktoon võib vähendada viljakust (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Mõnedel patsientidel on kirjeldatud unisust ja pearinglust. Sõiduki juhtimisel või masinate käitamisel tuleb olla ettevaatlik, kuni reaktsioon esmasele ravile on kindlaks tehtud.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Spironolaktooni kõige sagedasemad kõrvaltoimed on hüperkaleemia, millest teatati 17,5%-l patsientidest, eelkõige neerukahjustusega patsientidel või AKE inhibiitorite või angiotensiin II antagonistide samaaegsel kasutamisel; günekomastia ja rinnanäärmevalu, mida täheldati 9%-l meestest.
Kliinilistes uuringutes on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, millest on teatatud spironolaktooniga ravi ajal järgmise sagedusega: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Allpool esitatud tabel 2 vastab MedDRA süsteemi liigitusele ja sagedusele. Igas sagedusgrupis on kõrvaltoimed loetletud raskuse vähenemise järjekorras.
Tabel 2. Kõrvaltoimete loetelu
Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Hea-, pahaloomulised ja Aeg-ajalt Healoomuline rinnanäärme täpsustamata kasvaja (meestel) uudismoodustised (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere- ja lümfisüsteemi häired Teadmata Leukopeenia, Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage Hüperkaleemia*** Psühhiaatrilised häired Sage Segasus Närvisüsteemi häired Sage Pearinglus Seedetrakti häired Sage Iiveldus Hepatobiliaarsed häired Aeg-ajalt Ebanormaalne maksafunktsioon Naha ja nahaaluskoe Sage Sügelus, lööve kahjustused Aeg-ajalt Nõgestõbi Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Lihasespasmid kahjustused Neerude ja kuseteede häired Sage Äge neerukahjustus Reproduktiivse süsteemi ja Sage Günekomastia*, rinnanäärme rinnanäärme häired valu** Üldised häired ja Sage Halb enesetunne manustamiskoha reaktsioonid Teadmata Ravimipalavik * Spironolaktooni kasutamisel võib tekkida günekomastia. Selle teke näib olevat seotud nii annuse suuruse kui ka ravi kestusega ning on ravimi manustamise lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Harvadel juhtudel võib rinnanäärme suurenemine püsida. ** Kliinilistes uuringutes teatati rinnanäärmevalust sagedamini meestel kui naistel. *** Arütmia, rindkerevalu, iiveldus, kõhulahtisus, paresteesia, nõrkus, lõtv halvatus või lihasespasmid, mida võib olla raske kliiniliselt eristada hüpokaleemiast. Kõige esimesed kaaliumihäirete nähud on elektrokardiograafilised muutused.
Lapsed
Kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste lastel on eeldatavasti sarnased täiskasvanutega. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Äge üleannustamine võib väljenduda unisuse, vaimse segaduse, iivelduse, oksendamise, pearingluse, kõhulahtisuse, makulopapulaarse lööbena või erüteemina. Võib esineda veetustumine. Tekkida võib hüponatreemia või hüperkaleemia, kuid need ei ole tõenäoliselt seotud ägeda üleannustamisega. Hüperkaleemia sümptomid on loetletud lõigus 4.8.
Konkreetset antidooti ei ole tuvastatud. Spironolaktooni kasutamine tuleks lõpetada. Pärast ravimi kasutamise lõpetamist võib oodata olukorra paranemist. Näidustatud võivad olla üldised toetavad meetmed, sealhulgas vedelike ja elektrolüütide asendamine. Hüperkaleemia korral tuleb vähendada kaaliumi tarvitamist, manustada kaaliumi eritavaid diureetikume, manustada intravenoosselt glükoosi koos tavalise insuliiniga või suukaudselt ioonivahetusvaikudega.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: diureetikumid, aldosterooni antagonistid ja teised kaaliumi säästvad ained, ATC- kood C03DA01
Toimemehhanism
Spironolaktoon, mis toimib konkureeriva aldosterooni antagonistina, suurendab naatriumi eritumist, vähendades samal ajal kaaliumikadu distaalsetes neerutuubulites. Selle toime on järkjärguline ja pikaajaline ning maksimaalne ravivastus saavutatakse tavaliselt 2...3-päevase ravi järel. Spironolaktooni ja tavalise proksimaalsema toimega diureetikumi kombinatsioon suurendab tavaliselt diureesi ilma liigse kaaliumi kaotuseta.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Raske südamepuudulikkus RALES uuring oli rahvusvaheline topeltpime uuring, milles osales 1663 patsienti, kelle väljutusfraktsioon oli ≤ 35%, kellel oli 6 kuu jooksul esinenud New Yorgi Südameassotsiatsiooni (NYHA) IV klassi südamepuudulikkus ja randomiseerimise ajal III...IV klassi südamepuudulikkus. Kõik patsiendid pidid võtma lingudiureetikumi ja taluvuse korral AKE inhibiitorit. Välja jäeti patsiendid, kelle seerumi kreatiniinisisaldus oli > 220 µmol/l või kelle seerumi kaaliumisisaldus on hiljuti suurenenud 25% või kelle seerumi kaaliumisisaldus oli > 5,0 mEq/l. Patsiendid randomiseeriti vahekorras 1:1 saama suukaudselt üks kord ööpäevas 25 mg spironolaktooni või vastavat platseebot. Patsientidel, kes talusid annust 25 mg üks kord ööpäevas, suurendati annust 50 mg-ni üks kord ööpäevas vastavalt kliinilisele näidustusele. Patsientidel, kes ei talunud annust 25 mg üks kord ööpäevas, vähendati annust 25 mg-ni ülepäeviti. RALES uuringu esmane tulemusnäitaja oli aeg üldsuremuse tekkeni. Pärast 24 kuu pikkust keskmist järelkontrolli lõpetati RALES uuring ennetähtaegselt, sest kavandatud vaheanalüüsi käigus tuvastati märkimisväärne kasu suremuse osas. Spironolaktoon vähendas platseeboga võrreldes surmariski 30% võrra (p < 0,001...95% usaldusvahemik 18...40%). Spironolaktoon vähendas infarkti riski, peamiselt äkksurma ja progresseeruva südamepuudulikkuse põhjustatud surma riski 31% võrra võrreldes platseeboga (p < 0,001...95% usaldusvahemik 18...42%).
Spironolaktoon vähendas ka südamehaiguste (määratletud kui süvenev südamepuudulikkus, stenokardia, ventrikulaarne arütmia või müokardiinfarkt) tõttu hospitaliseerimise riski 30% võrra (p < 0,001…95% usaldusvahemik 18…41%). Muutused NYHA klassis olid soodsamad spironolaktooni kasutamisel: Spironolaktooni rühmas paranes NYHA klass uuringu lõpus 41% ja halvenes 38% patsientidest, platseeborühmas paranes 33% ja halvenes 48% patsientidest (p < 0,001).
Lapsed
Spironolaktooni kliiniliste uuringute kohta lastel puuduvad sisulised andmed. Selle põhjuseks on mitu tegurit: vähesed uuringud lastel, spironolaktooni kasutamine kombinatsioonis teiste ainetega, igas uuringus hinnatud patsientide väike arv ja erinevad uuritud näidustused. Annustamissoovitused lastele põhinevad kliinilistel kogemustel ja juhtumiuuringutel, mis on dokumenteeritud teaduskirjanduses.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Spironolaktoon imendub hästi suu kaudu ja metaboliseerub peamiselt aktiivseteks metaboliitideks: väävlit sisaldavateks metaboliitideks (80%) ja osaliselt kanrenooniks (20%). Kuigi spironolaktooni poolväärtusaeg plasmas on lühike (1,3 tundi), on aktiivsete metaboliitide poolväärtusaeg pikem (2,8…11,2 tundi). Lapsed
Lastel kasutamise kohta farmakokineetilised andmed puuduvad. Annustamissoovitused lastele põhinevad kliinilistel kogemustel ja juhtumiuuringutel, mis on dokumenteeritud teaduskirjanduses.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kantserogeensus Suukaudsel manustamisel on spironolaktoon rottidel tehtud toidukaudse manustamise uuringutes osutunud kasvajaid põhjustavaks ja selle proliferatiivne toime avaldub endokriinsüsteemile ja maksale. 18-kuulises uuringus, milles kasutati annuseid ligikaudu 50, 150 ja 500 mg/kg ööpäevas (vastavalt ligikaudu 1x, 4x ja 12x inimese soovitatavat maksimumannust 400 mg ööpäevas vastavalt kehapindalale), suurenes statistiliselt oluliselt kilpnäärme ja munandite healoomuliste adenoomide teke ning isastel rottidel suurenesid annusest sõltuvalt maksa proliferatiivsed muutused (sh hepatotsütomegaalia ja hüperplastilised sõlmed). 24-kuulistes uuringutes, kus rottidele manustati spironolaktooni annuseid ligikaudu 10, 30, 100 ja 150 mg/kg ööpäevas (vastavalt ligikaudu 0,2x, 0,7x ja 2x maksimaalset soovitatavat annust 400 mg ööpäevas vastavalt kehapindalale), hõlmas proliferatiivsete toimete ulatus hepatotsellulaarsete adenoomide ja munandite interstitsiaalsete rakkude kasvajate olulist suurenemist isasloomadel ning kilpnäärme follikulaarsete rakkude adenoomide ja kartsinoomide olulist suurenemist mõlemal sugupoolel. Samuti suurenes statistiliselt märkimisväärselt emaka endomeetriumi stromaalpolüüpide arv emasloomadel. Ühe aasta jooksul täheldati annusest sõltuvat müelotsüütleukeemiat (üle 30 mg/kg ööpäevas) rottidel, kellele manustati ööpäevas kaaliumkanrenoaati (spironolaktooniga keemiliselt sarnane ühend, mille peamine metaboliit (kanrenoon) on ka spironolaktooni oluline saadus inimestel). Rottidel tehtud 2- aastastes uuringutes seostati kaaliumkanrenoaadi suukaudset manustamist müelotsüütleukeemiaga ning maksa-, kilpnäärme-, munandi- ja rinnanäärmekasvajatega.
Genotoksilisus
Bakterite või pärmiga tehtud katsetes ei avaldanud ei spironolaktoon ega kaaliumkanrenonaat mutageenset toimet. Metaboolse aktivatsiooni puudumisel ei ole tõestatud, et spironolaktoon ega kaaliumkanrenoaat oleks imetajatel tehtud in vitro katsetes mutageenne. Metaboolse aktiveerimise korral on leitud, et spironolaktoon on mõnes imetajate mutageensuse in vitro katses negatiivne ja teistes imetajate in vitro katsetes mutageensuse suhtes positiivne. Metaboolse aktivatsiooni olemasolu korral on teatatud, et kaaliumkanrenoaadi mutageensuse test on mõnes imetajate in vitro uuringus positiivne, teistes ebaselge ja ülejäänutes negatiivne.
Fertiilsus ja reproduktiivtoksilisus
Kolme pesakonna reproduktsiooniuuringus, milles emastele rottidele manustati koos söögiga spironolaktooni 15 mg/kg ja 50 mg/kg ööpäevas (vastavalt ligikaudu 0,4x ja 1x maksimaalsest inimesele soovitatavast ööpäevasest annusest kehapindala alusel), ei täheldatud toimet paaritumisele ja viljakusele, kuid surnult sündinud järglaste esinemissagedus suurenes veidi annuse korral 50 mg/kg/ööpäevas.
Spironolaktoonil ei olnud hiirtel teratogeenseid toimeid. Spironolaktooni saavatel küülikutel vähenes viljastumine, suurenes resorbeerumine ja vähenes elussündide arv. Suurte annuste manustamisel rottidele ei täheldatud embrüotoksilisi toimeid, kuid täheldati piiratud, annusest sõltuvat hüprolaktineemiat ning isasloomadel ventraalse eesnäärme ja seemnepõie kaalu vähenemist ja luteiniseeriva hormooni sekretsiooni suurenemist ning emasloomadel munasarjade ja emaka massi suurenemist. Ühes teises rottidega tehtud uuringus teatati isaste loodete välissuguelundite feminiseerumisest. Emastele rottidele süstituna (100 mg/kg ööpäevas 7 päeva jooksul, i.p.) (ligikaudu kahekordne inimesele soovitatav maksimaalne annus 400 mg ööpäevas vastavalt kehapindalale) on leitud, et spironolaktoon pikendab innatsüklit, pikendades ravi ajal diöstrust ja tekitades ravijärgsel 2- nädalasel vaatlusperioodil püsiva diöstruse. Need toimed olid seotud munasarja folliikuli arengu aeglustumisega ja ringleva östrogeenisisalduse vähenemisega, mis eeldatavalt kahjustab paaritumist, viljakust ja sigivust. Spironolaktoon (100 mg/kg ööpäevas) (ligikaudu 1x maksimaalne inimesele soovitatav annus 400 mg ööpäevas, mis põhineb kehapindalal), mida manustati emastele hiirtele 2- nädalase kooselu ajal ravimata isasloomadega, vähendas eostatud (toime on tõendatud ovulatsiooni pärssimise tõttu) ja implanteeritud embrüote arvu tiinestunud hiirtel (toime on tõendatud implantatsiooni pärssimise tõttu) ning 200 mg/kg (ligikaudu 2x maksimaalne inimesele soovitatav päevane annus 400 mg kehapindala alusel) pikendas ka peiteaega kuni paaritumiseni.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumbensoaat (E 211) Sahharoos Naatriumtsitraat (E 331) Sidrunhappe monohüdraat (E 330) Maasika lõhna- ja maitseaine vedelik Maitset maskeeriv lõhna- ja maitseaine [sisaldab propüleenglükooli (E 1520)] Polüsorbaat 80 (E 433) Simetikooni emulsioon 30 % Ksantaankummi (E 415) Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
Avamata pudel: 2 aastat Pärast esmakordset avamist: Hoidke pudel tihedalt suletuna ja säilitage temperatuuril alla 25 °C. Kasutamata sisu visake 12 nädala pärast ära.
6.4 Säilitamise eritingimused
Enne esmast avamist ei vaja see ravimpreparaat säilitamisel eritingimusi.
Säilitustingimused pärast esmakordset avamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
III tüüpi merevaigukollane klaaspudel, millel on avamiskindel lastekindel sulgur (HDPE laiendatud polüetüleenvooderdisega), mis sisaldab 150 ml suukaudset suspensiooni.
Igas pakendis on üks pudel, LDPE pudeliadapter ja 2 annustamissüstalt (1 ml süstal gradueeritud 0,01 ml juurdekasvuga ja 5 ml süstal gradueeritud 0,2 ml juurdekasvuga).
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Enne kasutamist tuleb pudelit põhjalikult loksutada, et suukaudne suspensioon oleks hästi segunenud.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Lipomed GmbH Hegenheimer Strasse 2 79576 Weil am Rhein Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/23/1731/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26. mai 2023
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel https://www.ema.europa.eu.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress
Lipomed GmbH Hegenheimer Strasse 2 79576 Weil am Rhein Saksamaa
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Qaialdo 10 mg/ml suukaudne suspensioon spironolaktoon
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga ml suspensiooni sisaldab 10 mg spironolaktooni.
3. ABIAINED
Sisaldab ka naatriumbensoaati, sahharoosi ja propüleenglükooli. Lisateave on pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suukaudne suspensioon 150 ml Pudel Pudeliadapter 1 ml ja 5 ml annustamissüstlad
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Võtke ravimit arsti juhiste järgi, kasutades kaasasolevaid annustussüstlaid. Loksutage pudelit enne kasutamist hoolikalt.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni: Visake allesjäänud lahus 12 nädalat pärast esmakordset avamist ära. Avamise kuupäev:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Pärast esmakordset avamist hoida pudel tihedalt suletuna temperatuuril alla 25 °C.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Lipomed GmbH Hegenheimer Strasse 2 79576 Weil am Rhein Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/23/1731/001
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE' KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Qaialdo
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
PUDELI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Qaialdo 10 mg/ml suukaudne suspensioon spironolaktoon
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Iga ml suspensiooni sisaldab 10 mg spironolaktooni.
3. ABIAINED
Sisaldab ka naatriumbensoaati, sahharoosi ja propüleenglükooli. Lisateave on pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Suukaudne suspensioon 150 ml
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE
Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Võtke ravimit arsti juhiste järgi, kasutades kaasasolevaid annustussüstlaid. Loksutage pudelit enne kasutamist hoolikalt.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni: Visake allesjäänud lahus 12 nädalat pärast esmakordset avamist ära. Avamise kuupäev:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Pärast esmakordset avamist hoida pudel tihedalt suletuna temperatuuril alla 25 °C.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Lipomed GmbH Hegenheimer Strasse 2 79576 Weil am Rhein Saksamaa
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/23/1731/001
13. PARTII NUMBER
Partii nr: